RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sööda turuleviimise ja kasutamise kohta

    15.10.2008 - (KOM(2008)0124 – C6‑0128/2008 – 2008/0050(COD)) - ***I

    Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
    Raportöör: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf

    Menetlus : 2008/0050(COD)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0407/2008

    EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sööda turuleviimise ja kasutamise kohta

    (KOM(2008)0124 – C6‑0128/2008 – 2008/0050(COD))

    (Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0124);

    –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 37 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0128/2008);

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

    –   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0407/2008),

    1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

    2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

    3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 17

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (17) Veiste spongioosse entsefalopaatia ja dioksiini kriisi tõttu kehtestati 2002. aastal nõue märkida kõigi segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsent. Samal ajal on määruste (EÜ) nr 178/2002 ja nr 183/2005 ja nende rakendusmeetmete tulemusel oluliselt paranenud sööda- ja toiduohutus, rohkem on pööratud tähelepanu sööda- ja toidukäitlejate vastutusele, parandatud jälgitavuse süsteemi, kehtestatud enesekontrollisüsteemi (HACCP) põhimõte söödakäitlemisettevõtetes ja söödakäitlemisettevõtete heade hügieenitavade suunised. Need positiivsed saavutused, mida on näha toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile riskist teatamisel, annavad alust kõigi segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsendi märkimise kohustuse lõpetamisele. Täpse protsendi võib märkida vabatahtlikult.

    (17) Veiste spongioosse entsefalopaatia ja dioksiini kriisi tõttu kehtestati 2002. aastal Euroopa Parlamendi algatusel nõue märkida kõigi segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsent. Määruste (EÜ) nr 178/2002 ja nr 183/2005 ja nende rakendusmeetmete tulemusel on oluliselt paranenud sööda- ja toiduohutus, rohkem on pööratud tähelepanu sööda- ja toidukäitlejate vastutusele, parandatud jälgitavuse süsteemi, kehtestatud enesekontrollisüsteemi (HACCP) põhimõte söödakäitlemisettevõtetes ja söödakäitlemisettevõtete heade hügieenitavade suunised. Need positiivsed saavutused, mida on näha toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile riskist teatamisel, annavad alust kõigi segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsendi märkimise kohustuse lõpetamisele. Täpse protsendi võib märkida vabatahtlikult, kuid see peab olema asutustele teada ning tuleks huvitatud tarbijate taotluse korral neile teatavaks teha.

    Selgitus

    Söödatoorainete avalik deklareerimine tuleb tagada seeläbi, et põhjustatud kahtluse korral kindlustatakse nimetatud teabe kättesaadavus, kuigi teabe etiketile märkimine on vaid vabatahtlik.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 19

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (19) Teatavatel juhtudel, kui valmistajal ei ole kohustust teavet etiketile märkida, peaks kliendil olema võimalus saada lisateavet. Samas annab juba segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete esitamine kaalu järgi kahanevas järjestuses olulist teavet koostisosade kohta. Arvestades hiljutisi arenguid ühenduse õigusaktides, millega antakse kindlam tagatis eelkõige HACCP, jälgitavuse, rangete hügieeninõuete ning ühenduse hügieenitavade osas, peaks valmistajal olema õigus lükata taotlus tagasi, kui ta peab taotletud avalikustamist enda intellektuaalse omandi õiguste rikkumiseks. See ei ohustaks toidu ja sööda ohutust, sest pädevatel asutustel on alati õigus saada kõigi söödatoorainete täpsed protsendid.

    (19) Teatavatel juhtudel, kui valmistajal ei ole kohustust teavet etiketile märkida, peaks kliendil olema võimalus saada lisateavet. Tuleks kaitsta valmistaja intellektuaalomandi õigusi; seega tuleks lubada märgitud väärtuse kõikumist +/–15 % ulatuses. Samas annab juba segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete esitamine kaalu järgi kahanevas järjestuses olulist teavet koostisosade kohta.

    Selgitus

    Lubatud kõikumine +/–15 % segajõusöötade kvantitatiivse koostise andmete esitamisel on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega segajõusöötade märgistamise kohta ja arvestab piisavalt valmistaja huvidega. Täiendav õigus teabe esitamisest keelduda, nagu määruse eelnõu ette näeb, viidates „tundlikule äriteabele” või „intellektuaalse omandi” õigustele, muudaks selle tingimuse mõttetuks.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 19 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (19 a) Juhul kui määruse (EÜ) nr 1774/2002 tähenduses 3. kategooria liha- ja kondijahu, mis on valmistatud inimtoiduks sobivate loomade tapajäätmetest, saab kasutada teatavatel, määruses (EÜ) nr 1774/2002 ja määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud tingimustel mittemäletsejate söödatoorainena, tuleb tagada liha- ja kondijahu selge märgistamine segajõusööda etiketil.

    Selgitus

    Komisjon on teatanud kavatsusest muuta määrust nr 999/2001, mis võib kaasa tuua 3. kategooria liha- ja kondijahu kasutamise lubamise mittemäletsejate teatud söötades. Sellisel juhul tuleks tagada – lisaks kasutatud söödatoorainete loetelule artikli 17 kohaselt –segajõusöödas kasutatava liha- ja kondijahu selge märgistamine.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 20

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta ei reguleerita ülemäärases koguses soovimatuid aineid sisaldava sööda märgistamist. Seetõttu tuleb kehtestada asjakohased sätted.

    (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta ei reguleerita ülemäärases koguses soovimatuid aineid sisaldava sööda märgistamist. Seetõttu tuleb kehtestada asjakohased sätted, tagamaks seda, et järgitakse direktiivi 2002/32/EÜ artikli 5 kohast lahjendamise keeldu ning välistatakse detoksifitseerimiseks või kõrvaldamiseks määratud partiide turule viimine.

    Selgitus

    Saastunud söödad ei tohi sattuda toiduahelasse.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 25

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (25) Tänapäevane märgistamine soodustab konkurentsile rajatud turukeskkonda, kus dünaamilised, tõhusad ja uuenduslikud ettevõtjad saavad märgistamise võimalusi oma toodete müügiks täiel määral ära kasutada. Võttes arvesse ettevõtete vahelist suhet kariloomade sööda turustamisel ning lemmikloomatoidu valmistaja ja selle ostja vahelist suhet, oleksid hea märgistamise eeskirjad nendes kahes valdkonnas kasulikud vahendid tänapäevase märgistamise eesmärkide saavutamiseks. Kõnealustes eeskirjades võib tõlgendada vabatahtliku märgistamise raamistikku.

    (25) Tänapäevane märgistamine soodustab konkurentsile rajatud turukeskkonda, kus dünaamilised, tõhusad ja uuenduslikud ettevõtjad saavad märgistamise võimalusi oma toodete müügiks täiel määral ära kasutada. Võttes arvesse ettevõtete vahelist suhet kariloomade sööda turustamisel ning lemmikloomatoidu valmistaja ja selle ostja vahelist suhet, oleksid hea märgistamise eeskirjad nendes kahes valdkonnas kasulikud vahendid tänapäevase märgistamise eesmärkide saavutamiseks. Kõnealused eeskirjad on otstarbekohane vahend, mis aitab ettevõtjatel rakendada sööda märgistamise eeskirju.

    Selgitus

    Tuleks rõhutada, et juhised ja eeskirjad aitavad kaasa õigusnormide praktilisele rakendamisele. Nad hõlbustavad õigusaktide tõlgendamist, kuid ei ole paindlikkust suurendavaks vahendiks.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) direktiiv 90/167/EMÜ;

    a) direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused;

    Selgitus

    Muudatusettepanek on tehtud täpsuse huvides.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) direktiiv 90/167/EMÜ;

    a) direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused;

    Selgitus

    Muudatusettepanek on tehtud täpsuse huvides.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    f a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta;

    Selgitus

    Käesolev määrus ei tohiks piirata määruse 1831/2003, mis käsitleb loomasöötades kasutatavaid söödalisandeid, kohaldamist. Eelkõige ei tohiks käesoleva määrusega kehtestatavad turuleviimise tingimused mõjutada eespool nimetatud määrusega kehtestatud söödalisandite turuleviimise tingimusi või tekitada õiguskindlusetust.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    f b) nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta1.

     

    1 ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

    Selgitus

    Käesolevas määruses sätestatud sööda turustamise tingimused ei tohi minna vastuollu teistes õigusaktide tekstides sätestatud lisandite ja sööda turustamise tingimustega ja/või tekitada nende tingimuste suhtes ebakindlust.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Käesolevat määrust ei kohaldata vee suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on loomade joogiveega või on seda tahtlikult lisatud söödale.

    3. Käesolevat määrust ei kohaldata vee suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on loomade joogiveega või on seda tahtlikult lisatud söödale. Sellegipoolest on käesolev määrus kohaldatav veega kasutatava sööda suhtes.

    Selgitus

    Käesolev määrus ei käsitle vett, ometi manustatakse paljusid söötasid loomadele koos veega. Seejuures on tegemist söötadega, mida tuleks käesoleva määrusega reguleerida.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt -a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    -a) suukaudne toitmine – loomade toitmiseks mõeldud toodete suu kaudu looma seedetrakti viimine eesmärgiga katta looma toiduvajadusi ja/või säilitada tervete loomade tootlikkus.

    Selgitus

    Tänapäeva loomakasvatus hõlmab loomadele mitte üksnes traditsioonilise sööda andmist, vaid ka passiivset või aktiivset laias valikus toitainete manustamist, mis aitavad kaasa looma optimaalsele füsioloogilisele seisundile, samuti heaolule. Suukaudne toitmine hõlmab kõiki neid tavasid, mistõttu peab käesolev määrus sellist kasutust hõlmama.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (f) segajõusööt – täissöödana või täiendsöödana loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või söödalisanditeta söödatoorainete segu;

    (f) segajõusööt – täissöödana või täiendsöödana loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või söödalisanditeta vähemalt kahe söödatooraine segu;

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    g) täissööt – segajõusööt, mis on oma koostiselt piisav päevaratsiooni rahuldamiseks;

    (g) täissööt – segajõusööt, mis on oma koostiselt piisav päevaratsiooni rahuldamiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta1 artikli 2 lõike 2 punktis f1;

     

    1 ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

    Selgitus

    Seega tuleks määratlust muuta tagamaks, et selles nimetatakse kõiki sööda toiteväärtusega seotud komponente. Seda saab teha, viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta artikli 2 lõike 2 punktis f sätestatud olemasolevale „päevaratsiooni” mõistele: päevaratsioon – keskmine sööda üldkogus, arvutatuna 12 %lise niiskussisalduse puhul, mis rahuldab kõik teatava liigi, eagrupi ja tootlikkusega looma päevased vajadused.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    h) täiendsööt – segajõusööt, milles on vähemalt üks rohkesti teatavaid aineid sisaldav söödatooraine, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega;

    h) täiendsööt – segajõusööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega;

     

    Selgitus

    Kuna segajõusööt on määratluse kohaselt söödatoorainete segu, kusjuures täiendsöödaks loetakse segajõusööta, ei saa see koosneda üksnes ühest toorainest.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    h a) lisandsööt – sööt, mis koosneb kõikide kategooriate lisandite segust, välja arvatud määruse (EÜ) nr 183/2005 IV lisa 3. peatükis osutatud lisandid. Seda võib lisada söödatoorainele, kuid see ei ole oma koostise tõttu piisav päevaratsiooniks. Selle eesmärgiks on ajutiselt katta loomade kõrgendatud või eriline toiduvajadus. Seda manustatakse eraldi või koos päevaratsiooniga või veega;

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt k

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (k) kandja – aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käitlemist, rakendamist või kasutamist;

    (k) kandja – aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks, et hõlbustada selle käitlemist, rakendamist või kasutamist;

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on teksti lihtsustada ja vältida tõlgendamisvigu.

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt o

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    o) partii – toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud järjest ja koos ladustatud. Partii koosneb identifitseeritavast sööda kogusest, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistus;

    o) partii – teatav söödakogus, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistus;

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt p

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    p) märgistus – kõik sellise söödaga kaasnevad või kõnealusele söödale viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, mahutitel, sedelitel, etikettidel, dokumentidel, rõngastel, kaelaetikettidel või Internetis;

    (p) märgistus – kõik sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid, mis viitavad söödale ja on paigutatud sellise söödaga kaasnevale pakendile, dokumendile, mahutile, sedelile, etiketile, rõngale, kaelaetiketile või Internetile;

    Selgitus

    Märgistuse mõiste määratlemisel sõna „mis tahes” kasutamine võib tuua kaasa kavatsemata märgistamiskohustuse, mis hõlmaks liialt laialdast valdkonda ega täidaks enam märgistamise tegelikku eesmärki ehk pakkuda tarbijale teavet toote kohta, et tarbijal oleks võimalik valida.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt q

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    q) etikett – sööda mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või külge kinnitatud mis tahes silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element;

     

    q) etikett – sööda mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või külge kinnitatud mis tahes silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element või andmekandja, mis viitab sellele söödale või kuulub selle juurde;

     

    Selgitus

    Käesolevasse määrusesse viidud märgistuse kontseptsioon kajastab tegelikku olukorda, kus söödapakendile paigutatud etikett on vaid osa teabest, mida tarnija kliendile avaldab. Teabevoo parandamiseks ja adressaadi sihipärasemaks teavitamiseks tuleb kasutusele võtta teatud lisameetmed. Etiketi mõiste tuleks kooskõlastada märgistuse mõistega.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 2 – punkt r a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (r a) esimest korda turule viimine – sööda turule viimine esimest korda pärast tootmist või importimist.

    Selgitus

    Esimest korda turule viimine: see põhimõte, mida esimest korda kasutati söödalisandeid käsitlevas määruses 1831/2003, on osutunud tõhusaks vahendiks, selleks et söödatootmise ja loomakasvatuse suhtepõimikus määratleda vastutus ja seadusega ettenähtud kohustuste täitmine. Ettevõtjate vastutuse selgelt piiritlemiseks on oluline see määratlus sisse võtta.

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (a) see on laitmatu, ehtne, eesmärgiks sobiv ja turustamiskõlbliku kvaliteediga;

    (a) see on laitmatu, ehtne, eesmärgiks sobiv ja turustamiskõlbliku kvaliteediga;

    Selgitus

    Ei puuduta eestikeelset versiooni.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 5 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Sööda valmistajad kohustuvad avaldama ametiasutustele, kes vastutavad ametliku kontrolli teostamise eest, kogu teabe turuleviidavate söötade koostise või märgitud omaduste kohta, mis võimaldab kontrollida märgistusel esitatud teabe täpsust.

    2. Esimest korda turule viimise eest vastutav isik esitab ametiasutustele, kes vastutavad ametliku kontrolli teostamise eest, kogu teabe turuleviidavate söötade koostise või märgitud omaduste kohta, mis võimaldab kontrollida märgistusel esitatud teabe täpsust.

    Selgitus

    Mõiste „turule viimise eest vastutav isik” on määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 17, 18 ja 20 sätestatud vastutust kandva isiku kohta asjakohasem kui „valmistaja”, sest see on sööda importija ja mitte valmistaja.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Pädevad asutused võivad lõike 2 kohaselt esitatud teabe edastada tarbijale, kui nad on valmistaja ning tarbija põhjendatud huve kaaludes jõudnud järeldusele, et teabe avalikustamine on õigustatud. Vajaduse korral nõuab pädev asutus enne teabe edastamist konfidentsiaalsuse deklaratsiooni allkirjastamist.

    Selgitus

    Muudatusettepanekut 11 muudeti pärast arutelusid komisjonis. Ehkki etiketile kantakse andmed vabatahtlikult, tagatakse söödatoorainete avalikustamine teabele juurdepääsu kindlustamisega põhjendatud kahtluse korral.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Keeld

    Keelatud ained

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – lõige 2 – esimene lõik

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Arvestades eelkõige teaduslike tõenditega, tehnoloogia arenguga, toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemi kaudu esitatud teadetega või määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste ametlike kontrollide tulemustega, võtab komisjon vastu nende toorainete loetelu, mille turuleviimine või kasutamine loomasöödaks on keelatud.

     

    2. Arvestades eelkõige teaduslike tõenditega, tehnoloogia arenguga, toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemi kaudu esitatud teadetega või määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste ametlike kontrollide tulemustega, võtab komisjon vastu nende II lisas kehtestatud toorainete loetelu, mille turuleviimine või kasutamine loomasöödaks on keelatud.

    Selgitus

    Keelatud toorainete loetelu tuleks põhimõtteliselt kehtestada lisas, samuti nagu lubatud toorainete nimekiri, ja mitte eraldi õigusaktiga (praegu otsus 2004/217).

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – lõige 2 – teine a lõik (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 29 lõikes 4 a sätestatud kiirmenetlust, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse.

    Selgitus

    Tarbijakaitse huvides peaks komisjonil olema võimalus keelustada teatud otsese mõjuga aineid loomasöödas. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada kiirmenetlust.

    Muudatusettepanek  27

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Söödatooraine, söödalisandite ja veterinaarravimite eristamise selgitamiseks võib komisjon võtta vastu suunised artikli 29 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

    Söödatooraine, söödalisandite ja veterinaarravimite eristamise selgitamiseks võib komisjon võtta vastu suunised artikli 29 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

    Selgitus

    Kuna käesoleva määruse reguleerimisala selgitamisel on tegemist üldise ulatusega meetmetega, mis on ette nähtud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, muuhulgas seda täiendades, siis tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

    Muudatusettepanek  28

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Ilma et see piiraks määruse, millega lubatakse asjaomase söödalisandi kasutamine, tingimuste kohaldamist, ei tohi täiendsööt sisaldada söödalisandeid, mille sisaldus ületab täissöödas lubatud suurimat sisaldust enam kui 100 korda ning koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul viis korda.

    Ilma et see piiraks määruse, millega lubatakse asjaomase söödalisandi kasutamine, tingimuste kohaldamist, ei tohi täiendsööt, nagu mineraale sisaldavad lakukivid, sisaldada söödalisandeid, mille sisaldus ületab täissöödas lubatud suurimat sisaldust enam kui 100 korda ning koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul viis korda.

    Muudatusettepanek  29

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 10 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Kui teadusliku ja tehnilise teabe põhjal on komisjonil alust uskuda, et erisööda kasutamine ei pruugi vastata kavandatud eritoitmiseks ette nähtud kasutusele või kui sellel võib olla kahjulik mõju loomade tervisele, inimeste tervisele, keskkonnale ja loomade heaolule, edastab komisjon kolme kuu jooksul taotluse koos toimikuga Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet annab arvamuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist. Seda tähtaega pikendatakse, kui toiduohutusamet nõuab taotlejalt lisateavet.

    4. Kui teadusliku ja tehnilise teabe põhjal on artiklis 29 osutatud komisjonil alust uskuda, et erisööda kasutamine ei pruugi vastata kavandatud eritoitmiseks ette nähtud kasutusele või kui sellel võib olla kahjulik mõju loomade tervisele, inimeste tervisele, keskkonnale ja loomade heaolule, edastab komisjon artikli 29 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt kolme kuu jooksul taotluse koos toimikuga Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet annab arvamuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist. Seda tähtaega pikendatakse, kui toiduohutusamet nõuab taotlejalt lisateavet.

    Selgitus

    Raportööri muudatusettepanekuga 16 kavatsetakse anda igale liikmesriigile õigus esitada komiteele toimik konkreetse eritoitmiseks mõeldud sööda kohta.

    ELi ühtlustamise huvides ja kõiki liikmesriike kaasava arutelu tagamiseks enne toimiku saatmist Euroopa Toiduohutusametile peaks liikmesriikidel olema õigus soovitada toimiku saatmist toiduohutusametile, samas kui sellise toimiku saatmise otsuse peaks tegema toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

    Muudatusettepanek  30

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 11 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Kui sööta pakutakse müügiks sidevahendite kaudu, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ artiklis 2, tuleb käesoleva määrusega nõutud kohustuslikud märgistusandmed esitada kaugmüügi kaaskirjas.

     

    Kui sööta pakutakse müügiks sidevahendite kaudu, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ artiklis 2, tuleb käesoleva määrusega nõutud kohustuslikud märgistusandmed esitada kaugmüügiga tegelevale ettevõtjale või avalikustada muude asjakohaste vahenditega. Artikli 15 punktides d, e ja f ning artikli 17 punktides d ja e osutatud märgistusandmete esitamine on kohustuslik siiski ainult tarne hetkel.

    Selgitus

    Kui on tegemist sidevahendite kaudu pakkumisega, müüakse sööt sageli enne valmistamist, nii et mitte kõik märgistamisandmed ei ole tellimuse esitamise ajal kättesaadavad. See puudutab näiteks partiinumbrit, netokogust ja kõlblikkusaega. Lisaks on võimatu anda täpset koostist siduva tellimuse/müügi tegemise ajal , sest segajõusööda koostist parandatakse kogu aeg ja koostis muutub seetõttu pidevalt.

    Muudatusettepanek  31

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Sööda valmistaja vastutab märgistusandmete eest, tagab selle esitamise ja sisulise õigsuse.

     

    1. Esimest korda turule viimise eest vastutav isik vastutab märgistusandmete eest, tagab selle esitamise ja sisulise õigsuse.

    Selgitus

    „Esimest korda turule viimise eest vastutava isiku” põhimõtte järgimine on asjakohane, sest hõlmab ka imporditud sööta, mille eest vastutab määruse (EÜ) nr 178/2002, mis käsitleb toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid ja nõudeid, artiklite 17, 18 ja 20 kohaselt importija ning mitte valmistaja.

    Muudatusettepanek  32

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5. Nende kontrollitavas ettevõttes tuleb söödakäitlejatel tagada, et kohustuslikud märgistusandmed oleks esitatud kogu toiduahelas, et teave jõuaks lõpptarbijani käesoleva määruse kohaselt.

    5. Nende kontrollitavas ettevõttes tuleb söödakäitlejatel tagada, et kohustuslikud märgistusandmed oleks esitatud kogu toiduahelas, et teave jõuaks lõpptarbijani käesoleva määruse kohaselt.

    Selgitus

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Muudatusettepanek  33

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (b) märgistamise eest vastutav isik esitab pädeva asutuse palvel teadusliku põhjenduse väite tõepärasuse kohta, kas avalikult kättesaadavate teaduslike tõendite näol või ettevõtte teostatud dokumenteeritud teadusuuringu näol. Teaduslik põhjendus peab olema kättesaadav turuleviimise ajal.

    (b) märgistamise eest vastutav isik esitab pädeva asutuse palvel teadusliku põhjenduse väite tõepärasuse kohta, kas avalikult kättesaadavate teaduslike tõendite näol või ettevõtte teostatud dokumenteeritud teadusuuringu näol, mida on võimalik teaduslikult kontrollida. Teaduslik põhjendus peab olema kättesaadav turuleviimise ajal. Pärast seda tähtaega on tarbijal õigus saada pädevalt asutuselt põhjenduste kokkuvõtet või taotleda, et pädev asutus nõuaks valmistajalt asjaomase põhjenduse esitamist, kui tekib põhjendatud kahtlus, et on esitatud eksitav väide.

     

    Komisjon kehtestab asjakohase teadusliku kvaliteedi ja ühtlustatud rakendamise tagamiseks suunised teaduslikele põhjendustele esitatavate nõuete ja nendega seotud dokumentide kohta. Kõnealused suunised peavad hõlmama ka põhjenduse hindamise korda pädeva asutuse teostatavate kontrollide käigus. Suunised koostatakse artikli 29 lõikes 2 osutatud konsultatsioonimenetluse kohaselt.

    Selgitus

    Suurema läbipaistvuse huvides on oluline, et komisjon kehtestab tooraine kohta väidete põhjendamiseks vajalike normide kindlaks määramise suunised. Kui nende tõlgendamine jäetakse vabaks ja rakendamine ainult liikmesriikide asutuste pädevusse (ja praktikas piirkondlike/ kohalike asutuste rakendada), ei ole see sobiv ühtse turu õigeks toimimiseks.

    Muudatusettepanek  34

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (b a) Juhul kui väide viitab lisandi funktsioonile, mis vastab või võib vastata määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisas nimetatud funktsionaalrühmale, loetakse lisandi olemasolu toimet avaldavas kontsentratsioonis piisavaks teaduslikuks põhjenduseks väite tõepärasuse kohta. Juhul kui konkreetsele funktsioonile viitav väide põhineb muul alusel kui lisand, hinnatakse väite teaduslike põhjenduste tõepärasust vastavalt komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 429/2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega.

     

    ELT L 133, 22.5.2008, lk 1.

    Selgitus

    „Söödalisandiga” seotud väide on tooraine puhul lubatud ainult juhul, kui väidet tõendatakse lisandite puhul nõutava teabega samaväärse ohutus- ja toimealase teabega. Kui väide põhineb söödalisandil ja lisandit on söödas õiges kontsentratsioonis, siis täiendavat teaduslikku põhjendust ei nõuta.

    Muudatusettepanek  35

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on lubatud toitumise optimeerimise ja füsioloogiliste seisundite toetamise või kaitsmisega seotud väited, kui need ei põhine farmakoloogilisel või immunoloogilisel mõjul.

    2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on lubatud toitumise optimeerimise ja füsioloogiliste seisundite toetamise või kaitsmisega seotud väited, kui need ei põhine farmakoloogilisel või spetsiifilisel immunoloogilisel mõjul.

    Selgitus

    Põhimõtteliselt peaksid olema võimalikud väited üldise immunoloogilise mõju kohta, kui nad on tõendatavad lõike 1 tähenduses. See kehtib üksnes üldiste väidete kohta nagu „tugevdab immuunsüsteemi”, kuid mitte haiguste väidetava ärahoidmise, ravi või parandamise kohta (nagu vaktsineerimise korral), mis on selgelt välistatud lõikega 3.

    Muudatusettepanek  36

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 14 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Kohustuslikud märgistusandmed esitatakse tervikuna silmapaistval kohal pakendil, mahutil või selle külge kinnitatud etiketil nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult ning vähemalt selle turustamise liikmesriigi riigikeeles või ühes riigikeeltest.

     

    1. Juhul kui sööt müüakse söödakäitlejale, tuleb kohustuslikud märgistusandmed esitada ostjale parimal võimalikul viisil. Sellised andmed on selgesti loetavad ja mõistetavad vähemalt selle turustamise liikmesriigi riigikeeles või ühes riigikeeltest.

     

    Selgitus

    Ühest küljest näib asjakohane, et teave on pakendil, kui sööta ei müüda söödaettevõtjale (näiteks eratarbijale); teisest küljest ei puuduta see tingimata hulgimüüjaid (söödaettevõtted). Neile tuleb teave esitada kõige sobivamal viisil.

    Muudatusettepanek  37

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 14 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Kohustuslikud märgistusandmed peavad olema kergesti eristatavad ega tohi jääda mõne muu teabe varju. Need tuleb esitada sellise värvi, kirja ja suurusega, mis ei rõhuta ega jäta ühtki osa andmetest varju, välja arvatud juhul, kui erinevus on ette nähtud selleks, et juhtida tähelepanu hoiatuslausetele.

    2. Sööda müümisel teistele isikutele peale söödakäitlejate esitatakse kohustuslikud märgistusandmed tervikuna silmatorkaval kohal pakendil või mahutil, sellele kinnitatud etiketil hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult või müügikohas kättesaadavas dokumendis liikmesriigi riigikeeles. Kohustuslikud märgistusandmed peavad olema kergesti eristatavad ega tohi jääda mõne muu teabe varju. Need tuleb esitada sellise värvi, kirja ja suurusega, mis ei rõhuta ega jäta ühtki osa andmetest varju, välja arvatud juhul, kui erinevus on ette nähtud selleks, et juhtida tähelepanu hoiatuslausetele.

    Selgitus

    Vt artikli 14 lõike 1 kohta tehtud muudatusettepaneku selgitust.

    Muudatusettepanek  38

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 14 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid võib täpsustada artiklis 26 viidatud ühenduse eeskirjades.

    3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid võib täpsustada artiklis 26 viidatud ühenduse eeskirjades. Juhistes peab olema konkreetselt täpsustatud, kuidas tuleb kohustuslikud märgistusandmed esitada.

    Selgitus

    Komisjon peab õige märgistamise juhised vastu võtma vastavalt artiklile 29.

    Muudatusettepanek  39

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 15 – punkt c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    c) määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 kohaselt antud ettevõtte loanumber, kui see on olemas. Kui valmistajal on mitu loanumbrit, tuleb kasutada määruse 183/2005 alusel antud numbrit;

    c) määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 kohaselt antud ettevõtte loanumber. Kui valmistajal on mitu loanumbrit, tuleb kasutada määruse 183/2005 alusel antud numbrit. Pädev asutus väljastab määruse (EÜ) nr 183/2005 alusel registreeritud ettevõtetele valmistaja taotlusel määruse (EÜ) nr 183/2005 V lisa II peatükis sätestatud vormis tunnusnumbri;

    Selgitus

    Ettevõtete loa- või tunnusnumbrid tuleks, nagu siiani direktiividega 95/69/EÜ ja 98/51/EÜ kehtestatud, väljastada ühtses vormis. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 183/2005 söödahügieeni kohta antakse loanumbrid küll ühtse vormi alusel, kuid mitte (lemmikloomatoidu) ettevõtetele, kes ei pea luba taotlema selle määruse kohaselt. Asjaomaste valmistajate taotlusel tuleks neile selline number anda, tagada toodete ühtne märgistamine ja jälgitavus.

    Muudatusettepanek  40

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 16 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Kui kasutatud söödatooraine nimetus vastab mõnele artiklis 25 nimetatud ühenduse kataloogis sisalduvale nimetusele, kuid märgistamise eest vastutav isik ei kohalda kataloogi, tuleb seda etiketil selgelt märkida.

    3. Kui kasutatud söödatooraine nimetus vastab mõnele artiklis 25 nimetatud ühenduse kataloogis sisalduvale nimetusele, kuid märgistamise eest vastutav isik ei kohalda kataloogi või toode ei vasta kataloogis kehtestatud kriteeriumidele, tuleb seda etiketil selgelt märkida.

    Selgitus

    Kataloogis kehtestatakse kindlate toorainete kvaliteedikriteeriumid (nt nisukliide proteiini sisaldus). Kui valmistaja kasutab kataloogi mõisteid, kuid ei pea kinni nende kvaliteediomadustest, tuleb see selgelt ära märkida (nt nisukliid; „tärklisesisaldus alla X%”).

    Muudatusettepanek  41

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) kui toiduloomade segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsendid ei ole etiketil märgitud, esitab valmistaja taotluse korral teabe sööda kvantitatiivse koostise kohta vahemikus +/- 15 % väärtusest vastavalt sööda valemile, välja arvatud, kui ta peab seda tundlikuks äriteabeks, mille avaldamine võib kahjustada tema intellektuaalse omandi õigusi;

    b) kui toiduloomade segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsendid ei ole etiketil märgitud, esitab valmistaja ostja taotluse korral teabe sööda kvantitatiivse koostise kohta vahemikus +/- 15 % väärtusest vastavalt sööda valemile;

    Selgitus

    Ettepanekuga antakse ostjale õigus saada teavet ja müüjale – vahemiku +/–15 % kehtestamisega – piisav võimalus ärisaladuse kaitseks seoses toote koostise avalikustamise ja märgistamisega. Ostja õigust ei tohiks siiski rohkem piirata. Teabe esitamine ei tohiks sõltuda müüja äranägemisest. Seetõttu tuleks viimane lauseosa välja jätta.

    Muudatusettepanek  42

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Pädevad asutused võivad edastada kasutajale põhjendatud taotluse korral lõike 2 punkti b kohase teabe kvantitatiivse koostise kohta, juhul kui nad jõuavad pärast valmistaja ning kasutaja põhjendatud huvide kaalumist järeldusele, et teabe edastamine on õigustatud. Vajaduse korral nõuab asutus enne teabe edastamist konfidentsiaalsuse deklaratsiooni allkirjastamist.

    Selgitus

    Käesolev muudatusettepanek loob suurema selguse ning on komisjonis ja Euroopa Komisjoniga peetud arutelude tulemus.

    Söödatoorainete avalikustamine tagatakse juurdepääsuga sellele teabele põhjendatud kahtluse korral.

    Muudatusettepanek  43

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 19 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 19

    Artikkel 19

    Lemmikloomatoidu etiketile tuleb märkida tasuta telefoninumber, kust klient saab küsida teavet lisaks kohustuslikule teabele:

    Lemmikloomatoidu etiketile tuleb märkida märgistusandmete eest vastutava isiku tasuta teabeallikas (nt telefoninumber, e-posti aadress, veebilehe aadress), kust klient saab oma õiguse kasutamiseks küsida teavet lisaks kohustuslikule teabele:

    Selgitus

    Tasuta telefoninumber peab olema lisavõimalus, kust klient saab küsida täiendavat teavet toote koostise kohta. Eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei suuda tagada sellist lisateenust kõigis 23 ametlikus keeles, et pakkuda telefoni teel „ootejärjekorra alusel” teavet, tihti väga spetsiifilistel teemadel. Seepärast peab märgistamise eest vastutav isik saama ise valida teabe liigi, nt telefon, post, Internet.

    Muudatusettepanek  44

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 19 – esimene a lõik (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Punktides a ja b osutatud teave tuleb anda, ilma et see piiraks õigust jätta avalikustamata andmeid, kui tegemist on tundliku äriteabega või kui nende avalikustamine võib rikkuda intellektuaalomandi õigusi.

    Selgitus

    Sellega kohandatakse raportööri muudatusettepanekut 23, sest antakse näiteid, kuidas saada ühendust vastutava isikuga ja viidatakse intellektuaalomandi õigustele.

    Lisaks sellele peaks olema säte, millega kaitstakse intellektuaalomandi õigusi.

    Muudatusettepanek  45

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 20 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Lisaks artiklites 15, 16, 17 ja 18 sätestatud nõuetele tuleb sööt, mis sisaldab soovimatuid aineid direktiivi 2002/32/EÜ alusel lubatust suuremas koguses, märgistada kirjaga „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks üksnes tunnustatud detoksifitseerimisettevõtetes.”. Selliste ettevõtete tunnustamine toimub määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 lõike 2 või 3 alusel.

    1. Lisaks artiklites 15, 16, 17 ja 18 sätestatud nõuetele tuleb sööt, mille kohta ei ole lisas IV a ette nähtud Euroopa tehnilist kirjeldust, märgistada vastavalt kõnealuses lisas kehtestatud nõuetele.

    Selgitus

    Toiduohutusstandardite normaalseks täitmiseks on põhiline tagada, et kõik söödaks loetavad tooted vastaksid toidualastele õigusaktidele. Artiklis 20 direktiivi 2002/32/EÜ kohaselt lubatust suuremas koguses soovimatuid aineid sisaldavate toodete kohta kehtestatud piirang võib tähendada, et ei täideta toiduohutuse miinimumnõudeid, mistõttu tulevikus võidakse kõnealuseid tooteid reguleerida muul õiguslikul alusel peale direktiivi 2002/32/EÜ.

    Muudatusettepanek  46

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 20 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Kui saastet kavatsetakse vähendada või eemaldada puhastamise teel, tuleb saastunud söödale kanda täiendav märgistus: „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks söödana üksnes pärast piisavat puhastamist.”.

    2. Komisjon võib vastu võtta VI a lisa muudatusi lisa kohandamiseks õiguslike nõuetega, kui arendatakse välja uued normid.

    Selgitus

    Toiduohutusstandardite normaalseks täitmiseks on põhiline tagada, et kõik söödaks loetavad tooted vastaksid toidualastele õigusaktidele. Artiklis 20 direktiivi 2002/32/EÜ kohaselt lubatust suuremas koguses soovimatuid aineid sisaldavate toodete kohta kehtestatud piirang võib tähendada, et ei täideta toiduohutuse miinimumnõudeid, mistõttu tulevikus võidakse kõnealuseid tooteid reguleerida muul õiguslikul alusel peale direktiivi 2002/32/EÜ.

    Muudatusettepanek  47

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 21 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Artikli 15 lõigetes c, d ja e ning artikli 16 lõikes 2 nimetaud andmeid ei nõuta juhul, kui ostja on enne igat tehingut kirjalikult kinnitanud, et ta seda teavet ei soovi. Tehing võib koosneda mitmest saadetisest.

    1. Artikli 15 lõigetes c ja d ning artikli 16 lõikes 2 nimetatud andmeid ei nõuta juhul, kui ostja on enne igat tehingut kirjalikult kinnitanud, et ta seda teavet ei soovi. Tehing võib koosneda mitmest saadetisest.

    Selgitus

    Erand ei hõlma artikli 15 punkti e. Söödakasutaja vajab teavet tahkete toodete puhul massiühikutes ja vedeltoodete puhul massi- või mahuühikutes väljendatud netokoguste kohta.

    Muudatusettepanek  48

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 21 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa kohaldamist, ei nõuta käesoleva määruse artikli 15 lõigetes c, d ja e ning artikli 16 lõikes 2 nimetatud andmeid nende söödatoorainete kohta, mis ei sisalda söödalisandeid (välja arvatud säilitusained või silokonservandid) ja mille, söödakäitleja on valmistanud ja tarninud kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikega 1 esmatootjast sööda kasutajale kasutamiseks oma põllumajandusettevõttes.

    3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa kohaldamist, ei nõuta käesoleva määruse artikli 15 lõigetes c ja d ning artikli 16 lõikes 2 nimetatud andmeid nende söödatoorainete kohta, mis ei sisalda söödalisandeid (välja arvatud säilitusained või silokonservandid) ja mille, söödakäitleja on valmistanud ja tarninud kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikega 1 esmatootjast sööda kasutajale kasutamiseks oma põllumajandusettevõttes.

    Selgitus

    Erand ei hõlma artikli 15 punkti e. Söödakasutaja vajab teavet tahkete toodete puhul massiühikutes ja vedeltoodete puhul massi- või mahuühikutes väljendatud netokoguste kohta.

    Muudatusettepanek  49

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 21 – lõige 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    7. Lemmikloomatoidu kogused, mis ei ületa asjaomase loomaliigi päevaratsiooni ning mida müüakse mitmes mahutis olevate pakenditena, võib artikli 15 lõigetes b, c ja f ning artikli 17 lõike 1 punktides c, e ja f nimetatud andmed esitada üksnes pakendil, selle asemel, et esitada need igal mahutil.

    7. Lemmikloomatoidu kogused, mida müüakse mitmes mahutis olevate pakenditena, võib artikli 15 lõigetes b, c ja f ning artikli 17 lõike 1 punktides b, c, e ja f nimetatud andmed esitada üksnes välispakendil, selle asemel, et esitada need igal mahutil.

    Selgitus

    Raportööri muudatusettepanekut 24 tuleks selgitada, et tagada üksikkoguste märgistamine teatava teabega tarbijale (täissööt/täiendsööt, ettenähtud liigid, partiinumber, netokogus, minimaalne kõlblikkusaeg), kuid mitte kõikide kohustuslike märgistamisnõuetega.

    On küllaldane kanda nõuetekohase kasutamise juhised (artikli 1 lõike 1 punkt b, st söötmisjuhised) välispakendile, sest mitmest pakist koosnevaid koguseid ostavad ainult lemmikloomaomanikud, kui nad on toodet üksikpakis proovinud.

    Muudatusettepanek  50

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 21 – lõige 8 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    8 a. Artikli 15 lõigetes e, f ja g ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud eeskirju ei kohaldata, kui kasutatakse agrotööstuslikus tootmises tekkinud taimset või loomset päritolu kõrvaltooteid niiskussisaldusega üle 50 %.

    Selgitus

    Praegu kehtiv direktiiv 96/25/EÜ vabastab kõrge veesisaldusega sööda märgistamisest (artikli 6 lõige 3 b) (nt kõrvaltooted peedist; niiske õlleraba ja pärm; kartulitöötlemise kõrvalsaadused jne).

    Kõnealuste kõrge veesisaldusega söötade lagunemisprotsess algab enne, kui on võimalik analüüsitulemusi saada. Selliste söötade järele on kasutajate seas suur nõudmine. Täiendavad üksikasjad nagu sööda liik ja kaubanimi pole järelikult olulised.

    Muudatusettepanek  51

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 22 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Lisaks kohustuslikele märgistusnõuetele, võib segajõusööda märgistus sisaldada ka vabatahtlikke märgistusandmeid, eeldusel et järgitakse artiklis 11 sätestatud üldpõhimõtteid.

    1. Lisaks kohustuslikele märgistusnõuetele, võib söödatoorainete või segajõusööda märgistus sisaldada artikliga 14 nõutavate kohustuslike märgistusandmete piires ka vabatahtlikke märgistusandmeid, eeldusel et järgitakse artiklis 11 sätestatud üldpõhimõtteid.

    Selgitus

    Muudatusettepanekuga tehakse selgeks, et kohustusliku märgistuse sätted ei takista tootjal toote kohta lisateabe esitamist eraldi ja silmapaistvast kohast eemal, näiteks andmed selle kohta, et toode on parim, teave uue segu kohta, uus või muu pakendi suurus või hinnang tootele tarbijatestide alusel.

    Ilma selle muudatusettepanekuta võib artikkel 22 tahtmatult kitsendada vabatahtliku tooteinformatsiooni ulatust.

    Muudatusettepanek  52

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Vabatahtlik lisamärgistus võib hõlmata üksnes järgmist:

    2. Vabatahtlik lisamärgistus võib hõlmata eelkõige järgmist:

    Selgitus

    Vabatahtlikult esitatavate andmete loetelu ei tohi olla ammendav. Andmeid, mida ei ole loetelus nimetatud, kuid mis ei ole vastuolus eksitamiskeeluga (artikli 22 lõige 1 koostoimes artikliga 11), tuleks lubada esitada.

    Muudatusettepanek  53

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 22 – lõige 2 – punkt d a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    d a) andmed omastatava tärklise ja toorvalgu kohta;

    Selgitus

    Need kasutaja jaoks tähtsad andmed saab anda valmistaja.

    Muudatusettepanek  54

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 22 – lõige 2 – punkt h a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    h a) teatava aine sisaldus/puudumine;

    Muudatusettepanek  55

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2a) Isik, kes vastutab söödatooraine esimest korda turule viimise eest ja kes ei ole veel kataloogi kantud, peab oma kasutuse viivitamatult registreerima ja esitama avalduse kataloogi kandmiseks artikli 27 lõike 1 kohaselt.

    Selgitus

    Muudatusettepanekut 25 muudeti pärast arutelu Euroopa Komisjoniga.

    Kataloog ei kujuta endast ametlikult tunnustatud lubatud toorainete nimekirja, vaid selle koostab sektor ise oma vastutusel. Uudne söödatooraine, mille tootja kasutusele võtab, tuleb kokkuleppel turuosaliste ja pädeva asutusega kataloogi kanda.

    Muudatusettepanek  56

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 26 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Komisjon toetab kahe ühenduse hea märgistamise tava eeskirja (edaspidi „eeskirjad”) koostamist, üks lemmikloomatoidu ja teine toiduloomade sööda kohta. Nendes käsitletakse artiklis 22 sätestatud vabatahtliku märgistamise ulatust ja toetatakse asjakohasemat märgistamist.

    1. Komisjon toetab kahe ühenduse hea märgistamise tava eeskirja (edaspidi „eeskirjad”) koostamist, üks lemmikloomatoidu ja teine toiduloomade sööda kohta. Nendes toetatakse valmistajaid märgistamise eeskirjade praktilisel rakendamisel ning nad selgitavad menetlusi seoses artiklis 22 sätestatud vabatahtliku märgistamisega.

    Selgitus

    Tuleks rõhutada, et juhised ja eeskirjad aitavad kaasa õigusnormide praktilisele rakendamisele. Nad hõlbustavad õigusaktide tõlgendamist, kuid neid ei tohi käsitada paindlikkust suurendava vahendina.

    Muudatusettepanek  57

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 29 – lõige 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    4a. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.

    Selgitus

    Kehtestatakse kiirmenetlus, et võimaldada komisjonil otsese mõjuga keelustamist vastavalt artiklile 6.

    Muudatusettepanek  58

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – sissejuhatav osa (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Määrust (EÜ) nr 1831/2003 muudetakse järgmiselt:

    Muudatusettepanek  59

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – punkt -1 (uus)

    Määrus (EÜ) nr 1831/2003

    Artikkel 2 – lõige 2

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (-1) Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmised punktid:

     

    (o) märgistus – kõik sellise söödaga kaasnevad või kõnealusele söödale viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, mahutitel, sedelitel, etikettidel, dokumentidel, rõngastel, kaelaetikettidel või Internetis;

     

    p) etikett – sööda mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud, söövitatud, pressitud või külge kinnitatud mis tahes silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element.

    Selgitus

    Otstarbekas on ühtlustada määruse (EÜ) nr 1831/2003 märgistuseeskirjad märgistamisega antava teabe kontseptsiooniga, mida järgitakse käesoleva määruse puhul, sest nad on omavahel seotud. Seda saab teha, kui lisada määratlused "märgistamine" ja "märgistus" määrusesse (EÜ) nr 1831/2003.

    Muudatusettepanek  60

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – punkt 1

    Määrus (EÜ) nr 1831/2003

    Artikkel 16 – lõige 1

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

    Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

    (1) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    (1) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

     

    -a) sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:

     

    „1. Keegi ei tohi turule tuua söödatoorainet või toorainete eelsegu, ilma et ta teataks ühenduses asuvatele tootjatele, pakendajatele, importijatele, ostjatele või turustajatele järgmised märgistusandmed:

    a) punkt d asendatakse järgmisega:

    a) punkt d asendatakse järgmisega:

    „d) vajaduse korral söödalisandi või eelsegu valmistaja või turuleviija ettevõttele või vahendajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005* artikli 10 alusel antud loanumber;

    „d) vajaduse korral söödalisandi või eelsegu turuleviija ettevõttele või vahendajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005* artikli 10 alusel antud loanumber ja märgistusandmete eest vastutaja;

    ----------------------------------------

    ----------------------------------------

    * ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.”;

    * ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.”;

    b) lisatakse järgmine lõik:

    b) lisatakse järgmine lõik:

    „Eelsegude puhul ei kohaldata koostises olevate söödalisandite suhtes punkte b, d, e ja g.”

    „Eelsegude puhul kohaldatakse punkte b, d, e ja g ainult eelsegude koostises olevate ja mitte kõikide söödalisandite suhtes.”

    Selgitus

    Otstarbekas on ühtlustada määruse 1831/2003 märgistuseeskirjad märgistamisega antava teabe kontseptsiooniga, mida järgitakse käesoleva määruse puhul, sest nad on omavahel seotud.

    Muudatusettepanek  61

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 1831/2003

    Artikkel 16 – lõige 3

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    „3. Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele peab III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandi või III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandit sisaldava eelsegu pakendil või mahutil olema esitatud nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult kõnealuses lisas ette nähtud teave.”

    „3. Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele peab III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandi või III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandit sisaldava eelsegu märgistusandmed, kooskõlas kõnealuse lisaga, esitama söödakäitlejale, kes toote omandab.

     

    Lisaks kohustuslikele märgistusnõuetele võib segajõusööda märgistus sisaldada ka vabatahtlikke märgistusandmeid, eeldusel, et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr …/… [sööda turuleviimise ja kasutamise kohta] artiklites 11 ja 13 sätestatud üldpõhimõtteid.

    Selgitus

    Otstarbekas on viia määruse 1831/2003 märgistuseeskirjad kooskõlla märgistamisega antava teabe kontseptsiooniga, mida järgitakse käesoleva määruse puhul, sest nad on omavahel seotud.

    Muudatusettepanek  62

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – punkt 3

    Määrus (EÜ) nr 1831/2003

    Artikkel 16 – lõige 4

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    „4. Eelsegude puhul tuleb etiketile selgelt trükitähtedega kirjutada sõna „eelsegu” ning söödatoorainete puhul märkida kandjad, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr .../… [sööda turuleviimise ja kasutamise kohta]* artikli 17 lõikega e.

    „4. Eelsegude puhul tuleb etiketile selgelt trükitähtedega kirjutada sõna „eelsegu” ning märkida kandjad, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr .../… [sööda turuleviimise ja kasutamise kohta]* artikli 17 lõikega e.

    Selgitus

    Otstarbekas on viia määruse 1831/2003 märgistuseeskirjad kooskõlla märgistamisega antava teabe kontseptsiooniga, mida järgitakse käesoleva määruse puhul, sest nad on omavahel seotud.

    Muudatusettepanek  63

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – punkt 3 a (uus)

    Määrus (EÜ) nr 1831/2003

    Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a) Lisatakse lõige 4 a:

     

    „Komisjon soovitab välja töötada ühenduse hea märgistamistava eeskirjad. Eeskirjadega hõlmatakse kogu märgistamise kohaldamisala. Ta toetab märgistuse asjakohasuse parandamist kõikides turuleviimise etappides.

     

    Eeskirjade koostamisel ja muutmisel kohaldatakse artiklis 16 a sätestatud menetlust.”

    Selgitus

    Otstarbekas on viia määruse 1831/2003 märgistuseeskirjad kooskõlla märgistamisega antava teabe kontseptsiooniga, mida järgitakse käesoleva määruse puhul, sest nad on omavahel seotud.

    Muudatusettepanek  64

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – lõige 1 a (uus)

    Määrus (EÜ) nr 1831/2003

    Artikkel 16 a (uus)

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (1 a) Lisatakse artikkel 16 a:

     

    „Artikkel 16 a

     

    Kataloogi ja eeskirjade koostamine

     

     

    1. Komisjon tagab, et eeskirjad töötatakse välja ja muudetakse:

     

    a) konsulteerides teiste huvitatud isikutega, näiteks sööda kasutajatega;

     

    b) koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ja vajadusel toiduohutusametiga;

     

    (c) võttes arvesse toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnika arengut.

     

    2. Komisjon kinnitab kataloogi, eeskirjade eelnõud ja nende muutmise eelnõud artikli 22 lõikes 2 osutatud korras, kui on täidetud järgmised tingimused:

     

    a) need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1,

     

    b) nende sisu on kogu ühenduses asjaomaste sektorite jaoks teostatav ja

     

    (c) need on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks sobivad.

     

    3. Komisjon avaldab kataloogide ja eeskirjade pealkirjad ja viited Euroopa Liidu Teataja C-seerias.”

    Selgitus

    Kooskõlas muude artikli 30 muudatusettepanekutega tuleks määrusesse (EÜ) nr 1831/2003 lisada samad sätted, mis on seotud hea märgistamise tava eeskirjadega käesolevas määruses. Tundub, et see on parima lahendus tööstuse ja pädevate asutuste rakendamisprobleemidele, nagu on rõhutatud põhjendustes.

    Muudatusettepanek  65

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 33

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Üleminekumeetmed võetakse vastu artikli 29 lõikes 3 viidatud korras.

    Üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse väheolulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, võetakse vastu artikli 29 lõikes 4 sätestatud menetluse kohaselt.

    Muudatusettepanek  66

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 34 – teine lõik

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Määrust hakatakse kohaldama 12 kuud pärast selle avaldamise kuupäeva.

    Määrust hakatakse kohaldama 12 kuud pärast selle jõustumise kuupäeva; muude kui toiduloomade söötade suhtes, mis tuuakse esimest korda turule pärast määruse avaldamise kuupäeva, kohaldatakse artikli 17 lõike 3 sätteid.

    Selgitus

    Lemmikloomatoidu pika kasutuskõlblikkuse tõttu (nt purgitoitu võib kasutada kuni 24 kuud, kalasööta isegi viis aastat) on komisjoni esitatud 12kuuline üleminekuperiood ebarealistlik.

    Lemmikloomatoidu valmistajad ostavad etikette/kotte suures koguses mastaabisäästuks ja lühike üleminekuperiood tähendaks selliste etikettide/kottide või juba pakendatud lemmikloomatoidu mõttetut raiskamist, mida tuleks keskkondlikel põhjustel vältida.

    Muudatusettepanek  67

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Toiduks mittetarvitatavate loomade jaoks esmakordsel turuleviimisel kehtib see 36 kuud pärast artikli 17 lõikes 3 osutatud meetmete avaldamist.

    Selgitus

    Lemmikloomatoidu pika kasutuskõlblikkuse tõttu (nt purgitoitu võib kasutada kuni 24 kuud, kalasööta isegi viis aastat) on komisjoni esitatud 12kuuline üleminekuperiood ebarealistlik.

    Lemmikloomatoidu valmistajad ostavad etikette/kotte suures koguses mastaabisäästuks ja lühike üleminekuperiood tähendaks selliste etikettide/kottide või juba pakendatud lemmikloomatoidu mõttetut raiskamist, mida tuleks keskkondlikel põhjustel vältida.

    Muudatusettepanek  68

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Vastavalt määruses (EÜ) 183/2005 kehtestatud heale valmistamise tavale ei tohi söödatoorained sisaldada valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud kui artiklis 25 nimetaud kataloogis on määratud suurim lubatud sisaldus.

    1. Niivõrd kui määruses (EÜ) 183/2005 kehtestatud hea valmistamise tava seda võimaldab, ei tohi söödatoorained sisaldada valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud kui artiklis 25 nimetatud kataloogis on määratud suurim lubatud sisaldus.

    Selgitus

    Lisandite kohta kehtivad tehnilised tingimused peaksid olema kooskõlas määrusega 1831/2003 kehtestatud abiainete mõistega. Praktikas on võimatu „lisandivabadust” tagada. Järelikult väljub see kehtiva direktiiviga 96/25/EÜ kehtestatud nõuete raamidest.

    Muudatusettepanek  69

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 6 – neljas taane

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    – 14 % muude söötade puhul.

    – 14 % muude segasöötade puhul.

    Selgitus

    Niiskussisaldus on oluline segasöötade puhul ja mitte sööda puhul. Kui üle 14% niiskussisalduse etiketile märkimise nõue kehtib sööda suhtes, oleks põllumajandusettevõtjatele koormav anda teavet koristatud põllumajandustoodete kohta (täisterad, nagu teravili, kaunviljad või rapsiseemned). See ei ole tehniliselt teostatav. Tehtud muudatusettepanekus kasutatakse sõnastust, mis esineb praegu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/373 segasööda turustamise kohta lisa punkti 3 kolmandas taandes.

    Muudatusettepanek  70

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II a lisa (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    II a lisa

     

    Materjalide nimekiri, mille ringlus või kasutamine loomasöödaks on keelatud vastavalt artikli 6 lõikele 2

     

     

    Järgmiste materjalide ringlus või kasutamine loomasöödaks on keelatud:

     

     

    1) fekaalid, uriin ja seedetrakti eraldatud sisu, mis saadakse seedetrakti eemaldamisel või tühjendamisel, sõltumata töötlemisviisist või lisanditest;

     

     

    2) parkainega töödeldud toornahk, sealhulgas selle jäätmed;

     

     

    (3) seemned ja muu taimne paljundusmaterjal, mida on pärast koristust otstarbekohaselt töödeldud taimekaitsevahenditega, ning võimalikud kõrvalsaadused;

     

    4) puit, sealhulgas saepuru või muud puidust saadud materjalid, mida on töödeldud puidukonservantidega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ V lisas bioloogiliste tõrjevahendite turule toomise kohta1 .

     

     

    5) igasugused linnareovee, olmereovee ja tööstusreovee, nagu on määratletud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ linnaheitvee töötlemise kohta2 artiklis 2, töötlemise erinevate etappide käigus saadavad jäätmed, sõltumata sellest, kas neid jäätmeid on täiendavalt töödeldud või milline on reovee päritolu3.

     

     

    6) tahked olmejäätmed, nt majapidamisjäätmed;

     

     

    7) toiduaine- ja loomasöödatööstusest pärit toodete pakendid ja pakendite osad.

     

     

    1 EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

    2 EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

    Selgitus

    Vt muudatusettepanek artikli 6 lõike 2 kohta. Loetelu vastab praegusele otsuses 2004/217 sätestatud keelatud materjalide loetelule.

    Muudatusettepanek  71

    Ettepanek võtta vastu määrus

    V lisa – I peatükk – punkt 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Järgmiste söödalisandite kohta tuleb märkida nimetus, lisatud kogus, identifitseerimisnumber ja funktsionaalrühma asjaomane nimetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale või koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul kategooria:

    1. Järgmiste söödalisandite kohta tuleb märkida nimetus või identifitseerimisnumber, lisatud kogus ja funktsionaalrühma asjaomane nimetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale või koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul kategooria:

    Selgitus

    Söödalisandit saab väga hästi identifitseerida, lisades selle nimetuse või identifitseerimisnumbri. Mõlema märgistuselemendi kasutamine on üleliigne ning koormab liigselt etiketti.

    Muudatusettepanek  72

    Ettepanek võtta vastu määrus

    V lisa – I peatükk – punkt 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. Erandina punktist 1 võib söödalisandite puhul lisandi nime asendada toimeaine nimega.

    Selgitus

    Söödalisandite puhul on põllumajandusettevõtjatele antav oluline teave rohkem seotud toimeaine nimega (näiteks vask või vitamiin D) kui toidulisandi nimega (vase amiinohappe kelaat, hüdraat või hüdroksüülkolekaltsiferool). See on eriti oluline, kui arvestada, et komisjoni ettepaneku eesmärk on anda tarbijale kasulikku teavet.

    Muudatusettepanek  73

    Ettepanek võtta vastu määrus

    V lisa – I peatükk – punkt 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Kliendi asjaomase taotluse korral tuleb sööda turule viinud söödakäitlejal avaldada lõikes 1 nimetamata söödalisandite nimetused.

    3. Kliendi asjaomase taotluse korral tuleb sööda turule viinud söödakäitlejal avaldada lõikes 1 nimetamata söödalisandite nimetused ja nende muud andmed vastavalt lõikele 1.

    Selgitus

    Tuginedes artikli 17 sätetele, tuleks taotluse korral tagada põhimõtteline juurdepääs teabele sööda koostise kohta, ka söödalisandite kasutamise kohta, isegi kui andmeid ei pea kandma etiketile.

    Muudatusettepanek  74

    Ettepanek võtta vastu määrus

    VI lisa – I peatükk – punkt 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Järgmiste söödalisandite kohta tuleb märkida nimetus ja/või identifitseerimisnumber, lisatud kogus ja funktsionaalrühma asjaomane nimetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale või koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul kategooria:

    1. Söödalisandid, mis kuuluvad funktsionaalrühmadesse „säilitusained”, „värvaine”, „antioksüdandid”, „vitamiinid, provitamiinid ja sarnase mõjuga üheselt määratletavad keemilised ained” ning „mikroelementide ühendid” vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale, märgistatakse vajaduse korral järgmiselt: „Sisaldab ELis lubatud säilitusaineid, värvaineid, antioksüdante, vitamiine ja mikroelemente”.

    a) söödalisandid, mille kohta on kehtestatud suurim lubatud sisaldus,

     

    b) kategooriatesse „zootehnilised söödalisandid” ja „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” kuuluvad söödalisandid,

     

    c) kategooria „toitainelised lisandid” funktsionaalsesse rühma „uurea ja selle derivaadid” kuuluvad söödalisandid vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale.

     

    2. Lõikes 1 nimetamata söödalisandid võib märkida vabatahtlikult kas täielikus vormis või osaliselt.

    2. Lõikes 1 nimetamata söödalisandite funktsionaalsed rühmad võib märkida vabatahtlikult.

    3. Kui määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisas nimetatud söödalisand on vabatahtlikult etiketile märgitud, tuleb märkida selle sisaldus.

    3. Kui etiketil viidatakse ühele või mitmele söödalisandile, tuleb märkida nende sisaldus kooskõlas käesoleva määruse artikli 26 kohaselt kehtestatud märgistamise hea tavaga.

    4. Kui söödalisand kuulub rohkem kui ühte funktsionaalsesse rühma, märgitakse kõnealuse sööda põhifunktsioonile vastav rühm.

    4. Teave muude söödalisandite kohta antakse tarbijale taotluse korral vastavalt käesoleva määruse artiklile 19.

     

    4 a. Märgistusandmete eest vastutav isik peab esitama pädeva asutuse nõudmise korral viivitamata kogu teabe kõikide lemmikloomatoidus sisalduvate söödalisandite kohta.

    Selgitus

    Kehtivate ELi õigusaktide kohaselt on muudatusettepanekus märgitud säilitusained, värvained ja antioksüdandid. See võimaldab lemmikloomaomanikel kindlaks teha, kas sellised ained (tarbijate üldhuvides) on lisatud ja nad saavad asjaomasest ettevõttest täiendavat teavet taotleda. Seda tuleks laiendada ning lisada vitamiinid ja mikroelemendid, kuna keskmine lemmikloomaomanik on nendest samaväärselt huvitatud.

    Muudatusettepanek  75

    Ettepanek võtta vastu määrus

    VI lisa – I peatükk – punkt 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Kliendi asjaomase taotluse korral tuleb sööda turule viinud söödakäitlejal avaldada lõikes 1 nimetamata söödalisandite nimetused ja nende muud andmed vastavalt lõikele 1.

    Selgitus

    Tuginedes artikli 17 sätetele, tuleks taotluse korral tagada põhimõtteline juurdepääs teabele sööda koostise kohta, ka söödalisandite kasutamise kohta, isegi kui andmeid ei pea kandma etiketile.

    Muudatusettepanek  76

    Ettepanek võtta vastu määrus

    VI a lisa (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    VI a LISA

     

    Ohutus- ja turustusnõuetele mittevastava sööda märgistamise erinõuded

     

    Direktiivis 2002/32/EÜ lubatust suuremas koguses soovimatuid aineid sisaldav sööt märgistatakse kirjaga „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks üksnes tunnustatud detoksifitseerimisettevõtetes”. Selliste ettevõtete tunnustamine toimub määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 lõike 2 või 3 alusel.

     

    2. Kui saastet kavatsetakse vähendada või eemaldada puhastamise teel, tuleb saastunud söödale kanda täiendav märgistus: „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks söödana üksnes pärast piisavat puhastamist”.

    Selgitus

    Sööda suhtes kohaldatavate ohutusstandardite kooskõla ja nende järgimise tagamiseks on oluline, et need tooted klassifitseeritakse söödaks ja nende suhtes kohaldatakse söödaga seotud õigusnorme.

    Kui artikli 20 kohaldamisala piiratakse vaid toodetega, mille saasteainete sisaldus ületab direktiivis 2002/32/EÜ ette nähtud piirkoguse, võib artikkel mitte hõlmata tulevikus kasutusele võetavaid ohutusstandardeid.

    SELETUSKIRI

    Komisjoni ettepanekus on ette nähtud Euroopa söödaalaste õigusaktide põhimõtteline ümberkujundamine. Sealjuures on tegemist nii õigusaktide lihtsustamisega kui ka söödaalaste õigusaktide sätete kohandamisega toiduainete kohta kehtivate sätetega. Õigusloomega seotud ettepaneku keskmes seisavad allpool põhjalikumalt selgitatud elemendid.

    1.        Söödatoorainete koostise avalik deklareerimine

    Segajõusööda koostisse kuuluvate toorainete nimetuste ja täpsete koguste loetlemine (avalik deklareerimine) oli üks Euroopa Parlamendi põhilistest nõudmistest pärast BSE kriisi, mille BSE uurimiskomisjon esitas komisjonile oma nõudmiste raames (vt 19. veebruari 1997. aasta resolutsioon BSE ajutise uurimiskomisjoni järelduste kohta).

    Parlament pidas väga oluliseks mitte ainult tarbijate parimal võimalikul viisil kaitsmist, vaid ka seda, et nad saaksid selge ja läbipaistva märgistuse alusel ise otsustada, millise päritoluga milliseid toiduaineid nad ohutust ja tervist silmas pidades valida tahaksid. Sama kehtib ka põllumeeste kohta, kes segajõusööta ostes sõltuvad samuti ühetähenduslikust märgistusest.

    Õigusloomega seotud ettepanekus segasööda ringlusse laskmist käsitleva hilisema direktiivi 2002/2/EÜ kohta esitas komisjon vastava ettepaneku, milles sätestati söödatoorainete loetelu koos nende täpse kaaluprotsendi äramärkimisega. Samal ajal kui Euroopa Parlament kinnitas kõnealuse meetme esimesel ja teisel lugemisel, tuli nõukogus koostise avaldamise suhtes ilmsiks suur vastuseis. Järgnenud lepituskomitees jõudsid nõukogu ja parlament kokkuleppele, millega kehtestatakse ühelt poolt toorainete kohustuslik deklareerimine etiketil või pakendi infolehel ja nende kaaluosa märkimine protsentides, kusjuures teiselt poolt on lubatud märgitud väärtuse kõikumine +/–15 % ulatuses (direktiivi 2002/2/EÜ artikli 1 lõige 4). Kliendil on omakorda õigus saada nõudmisel teavet segajõusööda täpse koostise kohta (direktiivi 2002/2/EÜ artikli 1 lõige 1).[1]

    Seejärel vaidlustasid ettevõtted ja mitmed liikmesriigid nimetatud seadusesätte Euroopa Kohtus. Kohus kinnitas siiski oma 6. detsembri 2005. aasta otsuses ühetähenduslikult direktiivi õiguspärasust ja lükkas suure osa hagejate kriitilistest seisukohtadest tagasi. Kohus nõustus hagejate argumentidega ainult ühes punktis ja märkis kriitiliselt, et artikli 1 lõikes 1 sätestatud „täpne teave nõudmisel” on direktiivi väljakuulutatud eesmärgi suhtes (tervisekaitse) ebaproportsionaalne, kusjuures Euroopa Kohus kaalus otsuse langetamisel nõudmisel esitatavast täpsest teabest tekkivat täiendavat kasu tervisekaitse jaoks ja sellest tootjale põhjustatud kulusid.

    Kõnealusel otsusel[2] põhineva õigusloomega seotud menetluse käigus direktiivi 2002/2/EÜ muutmiseks leppisid parlament ja nõukogu kokku, et pidades silmas esitatud ettepanekuid söödaalaste õigusaktide ulatuslikuks ümberkujundamiseks, ei hakata põhiakti kohtuotsuse rakendamise raamest väljaspool muutma, sest „nad eeldavad, et sellega seoses hinnatakse ka niinimetatud koostisainete avaliku deklareerimise küsimus põhjalikult ümber, ja ootavad komisjoni sellealaseid uusi ettepanekuid, mis võtavad arvesse nii põllumeeste huvi täpse ja üksikasjaliku teabe vastu sööda koostisainete kohta kui ka tööstuse huvi ärisaladuste piisava kaitse vastu.[3]

    Käesolev seaduseelnõu töötati välja kirjeldatud taustal. Selles on ette nähtud toorainete loetlemine kahanevas järjestuses, kusjuures kaaluprotsentide äramärkimine jääb vabatahtlikuks. Ostjal on võimalik artikli 17 lõike 2 kohaselt saada valmistajalt nõudmisel koostise täpsed andmed. Valmistajal on siiski komisjoni ettepaneku alusel võimalus andmete esitamisest keelduda, kui ta arvab, et selle „avaldamine võib kahjustada tema intellektuaalse omandi õigusi”.

    Raportöör on arvamusel, et Euroopa Kohtu söötade märgistamist käsitleva otsuse valguses on vaja silmas pidada, et ostja teabe saamise õigusega tuleb arvestada samasugusel viisil nagu valmistaja õigustatud huviga intellektuaalse omandi hoidmise osas. Otsuse tegemist selle kohta, kas kliendi päring on vaja täita, ei tohi siiski jätta ainult valmistaja pädevusse.

    Avaliku deklareerimise põhimõtet tuleb Euroopa Kohtu otsuse ja käesoleva seaduseelnõu raames tõlgendada nii, et ostjale antakse vajadusel põhjendatud nõudmisel põhimõtteline võimalus andmete saamiseks seadusega kehtestatud menetluse raames.

    Raporti projekti muudatusettepanekutega taotletakse järgimisi muutusi:

    1.        kõikide söödatoorainete kohustuslik loetelu kahanevas järjestuses nende kaalu järgi, kaaluprotsentide loetlemine on vabatahtlik, välja arvatud artikli 17 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel.

    2.        Ostjal on õigus nõuda valmistajalt kaaluprotsentide esitamist. Need andmed peavad olema täpsed, sest vahemik +/–15 % a posteriori, s.t pärast tootmisprotsessi, ei tundu olevat otstarbekas.

    3.        Valmistajal on õigus teabe esitamisest keelduda, kui ta suudab põhjendatult tõendada, et see rikuks tema intellektuaalomandi õigust, s.t kui ta suudab tõendada, et omab enda läbi viidud või ostetud teadusuuringute alusel tegelikult kaitset väärivat intellektuaalomandit. Segajõusööda põhikoostisosadega seoses, mis moodustavad kaaluprotsendist üle 2 %, on nimetatud võimalus siiski välistatud, sest selles valdkonnas ei ole tööstussektori andmetel võimalik esitada intellektuaalomandi suhtes nõudeid olulise huvi alusel.

    4.        Juhul kui valmistaja kasutab oma õigust keelduda alla 2 % moodustavate koostisosade kaaluprotsentide avaldamisest, on ostjal õigus pöörduda pädevasse asutusse. Asutusel on ühelt poolt õigus teha igal ajal kindlaks segajõusööda täpne koostis ja teiselt poolt on tal võimalik kontrollida intellektuaalomandi suhtes esitatud nõuet. Asutusel on õigus siduda andmete väljastamine täpse koostise kohta pärast valmistaja esitatud intellektuaalomandi kaitse nõuete kontrollimist vajadusel konfidentsiaalsuskokkuleppe allkirjastamisega.

    Komisjonis vastu võetud tekst järgib põhimõtteliselt sellist lähenemisviisi. Kuid selles nähakse ette, et tootja/turustaja võib tarbijale taotluse korral anda teavet segajõusööda koostise kohta +/–15 % kõikumisega märgitus väärtusest.

    Kuna see kaitseb tootja intellektuaalomandi õigusi Euroopa Kohtu kohtuasja C-421/06 kohaselt, ei ole teabe andmise keeldumise klausel intellektuaalomandi õiguste kaitsmisele viidates enam vajalik.

    2.        Söödalisandite märgistamine

    Komisjon teeb ettepaneku märgistada kohustuslikus korras lisandid, millele loa andmine on seotud piirnormiga või mis toimivad zootehniliselt või teatud parasiitide vastu. Teiste lisandite märgistamine on vabatahtlik. Lisaks tuleb ka siin anda kliendi nõudmisel teavet lisandite kasutamise kohta. Raportöör teeb ettepaneku nimetatud sätet täpsustada.

    3.        Enesereguleerimine koodeksite või suuniste raames

    Kogemused toiduainete hügieeni (määrused (EÜ) nr 852/2003 ja nr 853/2003) ning söötade hügieeni (määrus (EÜ) nr 183/2005) käsitlevate õigusaktidega näitavad, et ettevõtete koostatud suunised ja käitumiskoodeksid võivad anda sisuka panuse seadusesätete praktilisse rakendamisse. Kõnealused suunised võivad eeldatavasti osutuda väärtuslikuks ka söötade märgistamise valdkonnas. Seaduse tekstis tuleks siiski selgesti arusaadavalt rõhutada, et kõnealustel suunistel või koodeksitel puudub quasi õigusloomealane iseloom. Nende eesmärgiks on ainuüksi määruse praktilise rakendamise hõlbustamine ja vajadusel määrusesse jäetud otsustamisvabaduse tõlgendamine, kuid neid ei tohi kuritarvitada seadusega kehtestatud sätete pehmendamiseks.

    4.        Saastunud toorained

    Kuna minevikus on ilmnenud, et saastunud aineid käideldi sageli märkimisväärselt jõulise kuritegevuse käigus söötadeks, tuleb saastunud tooraineid käsitlevad reeglid väga täpselt sõnastada. Ühenduse õigusakte on direktiivi 2002/32/EÜ vastuvõtmisega dioksiiniskandaali tagajärjel ühetähenduslikult parandatud. Eelkõige lõpetas artiklis 5 kehtestatud lahjendamiskeeld vastuvõetamatu, aga tookord laialt levinud tegevuse – saastunud partiide segamise saastumata ainetega, kuni tase jälle piirnormist allapoole langes.

    Direktiivi 2002/32/EÜ eeskirjades on ette nähtud, et saastunud aineid ei tohi söötadena kasutada. Siiski ei ole kahtlusi mittetekitavalt selgitatud, mis selliste ainetega pärast nende käibelt kõrvaldamist juhtub. Artiklis 8 antakse liikmesriikidele võimalus kasutada saastunud toorainete suhtes teatud lubatud detoksifitseerimismeetodeid (nt aktiivsöefiltrite kasutamine kalaõli jaoks dioksiinisisalduse vähendamiseks või ammoniaagiga töötlemine aflatoksiinide kõrvaldamiseks).

    Komisjon teeb seetõttu ettepaneku kehtestada saastunud söötadele või toorainetele ühetähenduslik märgistus (vt artikkel 20). Lisaks märgistamiseeskirjadele tuleb siiski tagada, et kõnealuseid saastunud aineid ei kasutata ebaseaduslikult ja et lahjendamiskeelust peetakse kinni.

    5.        Rakendussätted (komiteemenetlus)

    Nõukogu otsuses nr 1999/468/EÜ on ette nähtud, et kaasotsustamismenetluse raames vastuvõetava põhiakti korral võetakse üldmeetmed, mis on mõeldud kõnealuse õigusakti väheoluliste sätete muutmiseks, sealhulgas nende sätete osaliseks väljajätmiseks või uute väheoluliste sätete lisamiseks, kasutades kontrolliga regulatiivmenetlust. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku kehtestada ka saaste ja abiainete piirnormid (vastavalt artiklile 6a), võtta vastu kehtivusala selgitavad suunised (vastavalt artiklile 7) ning kiita heaks kataloog ja koodeksid vastavalt artiklile 27 kontrolliga regulatiivmenetlust kasutades. Kõik need meetmed on üldmeetmed ja vastavad seoses nimetatud menetluse kohaldamisega otsuse nr 1999/468/EÜ kriteeriumidele (kontrolliga regulatiivmenetlus).

    Artiklis 6 sisalduva negatiivse loetelu laiendamiseks on siiski asjakohane kohaldada kiirmenetlust, et komisjonil oleks võimalik kehtestada loomasöödas sisalduvatele teatud ainetele kohese jõustumisega keelde.

    • [1]  Vt raportid A5-0233/2000, A5-0079/2001 ja A5-0421/2001
    • [2]  Vt lähemalt raport A6-0411/2006
    • [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 623/2007/EÜ, 23. mai 2007 , mis käsitleb direktiivi 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta) muutmist, ELT L 154, 14. 06. 2007

    MENETLUS

    Pealkiri

    Sööda turuleviimine ja kasutamine

    Viited

    KOM(2008)0124 – C6-0128/2008 – 2008/0050(COD)

    EP-le esitamise kuupäev

    3.3.2008

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    AGRI

    24.4.2008

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    ENVI

    24.4.2008

     

     

     

    Arvamuse esitamisest loobumine

           otsuse kuupäev

    ENVI

    28.5.2008

     

     

     

    Raportöör(id)

           nimetamise kuupäev

    Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf

    1.4.2008

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    6.5.2008

    14.7.2008

    10.9.2008

    7.10.2008

    Vastuvõtmise kuupäev

    7.10.2008

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    30

    0

    2

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Vincenzo Aita, Peter Baco, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giovanna Corda, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Konstantinos Droutsas, Constantin Dumitriu, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Petya Stavreva, Donato Tommaso Veraldi

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Katerina Batzeli, Jan Mulder, Zdzisław Zbigniew Podkański, Struan Stevenson

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Bernard Wojciechowski