RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
15.10.2008 - (KOM(2008)0017 – C6‑0041/2008 – 2008/0014(COD)) - ***I
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Satu Hassi
Arvamuse koostaja(*):
Robert Goebbels, Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
(KOM(2008)0017 – C6‑0041/2008 – 2008/0014(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0017);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0041/2008);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6‑0411/2008),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Ühendus on seisukohal, mida väljendas hiljuti keskkonnanõukogu oma 5. novembri 2007. aasta kohtumisel Brüsselis, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ei tohiks ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C, mis tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50 % võrra alla 1990. aasta taseme. Kõik majandusharud peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Arenenud riigid peaksid ka edaspidi näitama eeskuju, võttes koos kohustusi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks suurusjärgus umbes 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega. |
(2) Ühendus on seisukohal, mida väljendas hiljuti keskkonnanõukogu oma 5. novembri 2007. aasta kohtumisel Brüsselis, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ei tohiks ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C, mis tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50 % võrra alla 1990. aasta taseme. Kõik majandusharud peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Arenenud riigid peaksid ka edaspidi näitama eeskuju, võttes koos kohustusi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks suurusjärgus umbes 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja 60 kuni 80 % 2050. aastaks. |
Selgitus | |
Euroopa Ülemkogu märkis 2007. aasta märtsi kohtumisel, et pikaajalises perspektiivis on vaja heitkoguseid vähendada 60 kuni 80% aastaks 2050. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Tagamaks, et potentsiaal energiatarbimise vähendamiseks ELis 20 % võrra aastaks 2020 saavutatakse, tuleks dokumendi Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine (KOM(2006)0545) soovituslik eesmärk muuta liikmesriikidele kohustuslikuks. Komisjon peaks selleks võtma õiguslikke meetmeid hiljemalt 2009. aastal. |
Selgitus | |
ELi 2020. aastaks seatud energiatõhususe eesmärk on ainuke eesmärk, mis ei ole õiguslikult siduv. Selle potentsiaali saavutamine peab olema kõikide sektorite peamine eesmärk. Energia säästmine tänu energiatõhususe eesmärgi saavutamisele tooks kaasa heitkoguste üldise vähenemise ja konkreetsemalt ehitus- ja transpordisektori heitkoguste vähenemise. Energiatõhususe eesmärgi muutmine õiguslikult siduvaks on ainus viis keskenduda energia kokkuhoiule ja panna ELi liikmesriikide valitsustele konkreetne kohustus investeerida energiatõhususse. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Iga liikmesriik peaks koostama riikliku tegevuskava selle kohta, kuidas ta kavatseb saavutada oma vähendamise eesmärki heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates sektorites. Iga tegevuskava tuleks esitada koos energiatõhususe edendamise strateegiaga. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 b) Liikmesriigid ja komisjon võtavad oma kohustuste täitmisel arvesse võimalusi ning riske, mida kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine sotsiaal- ja tööhõive valdkondade jaoks kaasa toob. Et kliimamuutus on uutes tööhõivesuunistes (KOM(2007)0803) ära märgitud, peaks kliimamuutusega kohanemine ka riiklikes tegevuskavades olulisel kohal olema. See kehtib eriti tööhõivepoliitika, hariduse ja teadusuuringute puhul. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 c) Heitkoguste vähendamine väljapoole heitkogustega kauplemise süsteemi jäävates sektorites sõltub suuresti üksikisikute käitumisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et kodanikud on valmis ja neil on vajalikud ressursid, et võtta kasutusele parimaid tehnoloogiaid ja lahendusi. Kodanikke tuleks julgustada võtma omaks energiasäästlikku eluviisi muu hulgas ka hariduse ja sõltumatu teabega. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 d) Kliimamuutuse tõttu hädavajalikku tööturu kohandamist ja ümberstruktureerimist tuleb toetada assigneeringutega struktuurifondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist ja vajadusel ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, ning lihtsustada sotsiaalse dialoogi tugevdamisega eri tasanditel (sektorispetsiifilisel, sektoritevahelisel, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil), samuti sotsiaalselt võrdsete tingimuste loomisega ettevõtete ja üksikisikute koolituse ja ümberõppe edendamiseks. Neid meetmeid tuleks võtta ennetava lähenemisviisi kontekstis ning need peaksid kaasama tööturu osapooli kooskõlas riikide tavade ja praktikaga. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Liikmesriikide jõupingutused heitkoguste vähendamiseks peaksid põhinema liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel ja vajadusel kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist SKPd elaniku kohta. Liikmesriikidel, kellel on praegu suhteliselt madal SKP elaniku kohta ja seega kõrged ootused SKP kasvu suhtes, tuleks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes, kuid nad peaksid piirama kõnealust kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu, et aidata kaasa ühenduse üldisele kohustusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Liikmesriigid, kellel on praegu suhteliselt kõrge SKP elaniku kohta, peaksid vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes. |
(7) Liikmesriikide jõupingutused heitkoguste vähendamiseks peaksid põhinema liikmesriikidevahelise võrdse kohtlemise põhimõttel ja vajadusel kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Liikmesriigid võivad õigustada omamaiste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist piiramatult üle oma kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärade, tuginedes nn kahetsusteta meetmetele ja positiivsete kõrvalmõjudega poliitikale. Siin tuleks esikohale seada positiivsed kaasnevad mõjud rahvatervisele (eriti seoses õhu kvaliteediga) ja turvalisuse suurenemisele, ökosüsteemi kaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele, vaesuse vähendamisele ja tööhõivele ning energia varustuskindlusele. |
Selgitus | |
Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma III töögrupi neljandast aruandest leevendusmeetmete kohta nähtub selgesti, et tegevuste positiivsed kõrvalmõjud õhusaaste vähenemise, suurema energiajulgeoleku või maapiirkondade suurema tööhõive näol teevad leevendusmeetmete kulutused tasa. Kõikide analüüsitud maailma piirkondade suhtes ollakse üldisel üksmeelel selles, et kasvuhoonegaaside vähendamise lähiaja kasu tervishoiu ja muudes aspektides võib olla märkimisväärne, seda nii tööstus- kui ka arenguriikides. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Selleks et võimaldada liikmesriikidel oma kohustusi paindlikult täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, peaks ühendus jätkuvalt tunnustama teatavat hulka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, enne kui sõlmitakse tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende poliitika kõnealuste ühikute ostmisel suurendaks projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitaks kaasa tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
(9) Selleks et võimaldada liikmesriikidel oma kohustusi paindlikult täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, peaks ühendus jätkuvalt tunnustama teatavat hulka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, enne kui sõlmitakse tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe. Liikmesriigid peaksid kohustuma tegema jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks arengumaades ja peaksid seetõttu tagama, et vähemalt 50% kõnealustest ühikutest ostetakse vähim arenenud riikidest ja arenevatest väikestest saareriikidest, et suurendada projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aidata kaasa tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. Kõikides kolmandates riikides teostatavates projektides tuleks tagada uute, vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate siire ja need projektid peaksid vastama kõrgetele kvaliteedikriteeriumidele, mis tagavad nende täiendavuse ning keskkonnaalase ja sotsiaalse terviklikkuse. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) Selleks et võrdsustada erinevused eri liikmesriikide heitkoguste vähendamise kuludes ja võimaldada suuremat geograafilist paindlikkust, suurendades samal ajal ühenduse üldkohustuse üleüldist kulutõhusust, peaks iga liikmesriik saama kanda osa oma kasvuhoonegaaside lubatud ühikutest üle teisele liikmesriigile. Kõnealust ülekannet peaks reguleerima kahepoolne kokkulepe ning läbipaistvuse peaks tagama komisjoni sellekohane teatis ja ülekande registreerimine mõlema asjaomase liikmesriigi registrites. |
Selgitus | |
See ettepanek aitab ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisel kulutõhusust suurendada. See vabatahtlik võimalus võib aidata ka neid riike, kel on ressursside nappuse tõttu raske heitkoguseid vähendada, kuna see võimaldab ülekandvas riigis edasise tegevuse/meetmete rahastamist ülekandest saadud vahendite alusel. Kasu saavad kõik soovida osalevad liikmesriigid. Kõige enam saab aga kasu keskkond, kuna ressursside tõhus kasutamine on hea keskkonnapoliitika aluseks. | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) On oluline, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ja hõlbustada seega selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse ettepanek lubada kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni liikmesriikidel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektitegevustest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid igal aastal kuni 3% ulatuses iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kõnesolev kogus on samaväärne kolmandikuga vähendatud heitkogustest 2020. aastal. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teistele liikmesriikidele. |
(13) On oluline, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ja hõlbustada seega selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energiatõhususe, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse ettepanek lubada kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni liikmesriikidel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektitegevustest kolmandates riikides või teistes liikmesriikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid igal aastal kuni 3 % ulatuses iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kõnesolev kogus on samaväärne kolmandikuga vähendatud heitkogustest 2020. aastal. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kõnealuse koguse kasutamata osa müüa enampakkumisel teistele liikmesriikidele, tingimusel et vähemalt 50 % sellistest projektidest viiakse ellu vähim arenenud riikides ja arenevates väikestes saareriikides. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Ühendus peaks oluliselt kaasa aitama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele riikides, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised, kuid ei ole selle I lisas loetletud (I lisas loetlemata osalised). See panus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse I lisas loetlemata osalisriikides peaks põhinema globaalsel heitkoguste vähendamise viisil, mille abil saab tõenäoliselt jõuda eesmärgini piirata kliimamuutust, et temperatuur ei tõuseks üle 2 °C võrreldes eelindustriaalse ajajärgu taseme ning see peaks sõltuma üldise rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisest 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks. See ühenduse kohustus vähendada väliseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks jaotada liikmesriikide vahel, võttes arvesse nende suhtelist sisemajanduse kogutoodangut ühe elaniku kohta. Liikmesriigid peaksid eraldama piisavad vahendid oma väliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuse täitmiseks, muu hulgas eraldades olulise osa tulust, mis saadakse saastekvootidega kauplemisest direktiivi 2003/87/EÜ alusel.
|
Selgitus | |
Valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi (IPCC) neljandas hindamisaruandes järeldatakse, et globaalse soojenemise tõusu piiramine 2°C nõuab ka arenguriikide tavapärase majandustegevuse olulist ümberkorraldamist uute mallide järgi. Tööstusriikide kohus on anda oma panus arenguriikide heitkoguste ettenähtud piiramisse lisaks kohustuslikule omamaisele vähendamisele, tingimusel et sõlmitakse üldine rahvusvaheline kokkulepe. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 a) Kui ühendus ja liikmesriigid ei ole 31. detsembriks 2012 rahvusvahelist kokkulepet ratifitseerinud , peaks komisjon tegema ettepaneku lisada käesolevasse otsusesse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse tõttu tekkinud heitkogused ja neeldajates seotud heitkogused vastavalt ühtsele korrale, tagades maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse osakaalu jätkuvuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase kontrolli ja arvestuse. |
Selgitus | |
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandustegevus (LULUCF) moodustavad suure osa kogu maailma kliimamõjust ja oodatakse, et need on Kopenhaagenis sõlmitava kokkuleppe oluline osa. LULUCFi lisamine ülesannete jagamise otsusesse peaks põhinema ühtlustatud ühenduse eeskirjadel, millega tagatakse keskkonnaalane terviklikkus ja nõuetekohane arvestus. Kui metsandustegevuse heitkoguste vähendamise ühikud on osa rahvusvahelisest süsteemist, tuleks kaaluda nende kasutamist ülesannete jagamise otsuse täitmisel, kui jätkuvus ( või ajutiste ühikute asendamine) on tagatud. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 b) Kui maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse tõttu tekkinud heitkogused ja neeldajates seotud heitkogused lisatakse tulevasse rahvusvahelisse kokkuleppesse, võiks komisjoni ettepanekus (lisada need heitkogused ja kõrvaldatud kogused käesolevasse otsusesse) uurida, millistel tingimustel võiks kasutada heitkoguste vähendamise ühikuid, mis põhinevad jätkusuutlikel, tõendatavatel ja alalistel metsastamis- ja taasmetsastamisprojektidel, mille on kinnitanud puhta arengu mehhanismi täitevorgan, metsandustegevusel arengumaades, kellega on sõlmitud kokkulepe vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõikele 5, või muudel metsandustegevuse projektidel arengumaades vastavalt käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 1 osutatud rahvusvahelisele kokkuleppele, võttes arvesse, et kõik ajutised tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud või pikaajalised tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud, milles on Kyoto protokolli või rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt kehtivaid ühikuid, tuleb asendada, ja et ka liikmesriigid peavad pidevalt asendama ajutised tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud või pikaajalised tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud enne nende kehtivuse kaotamist. |
Selgitus | |
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandustegevus (LULUCF) moodustavad suure osa kogu maailma kliimamõjust ja oodatakse, et need on Kopenhaagenis sõlmitava kokkuleppe oluline osa. LULUCFi lisamine ülesannete jagamise otsusesse peaks põhinema ühtlustatud ühenduse eeskirjadel, millega tagatakse keskkonnaalane terviklikkus ja nõuetekohane arvestus. Kui metsandustegevuse heitkoguste vähendamise ühikud on osa rahvusvahelisest süsteemist, tuleks kaaluda nende kasutamist ülesannete jagamise otsuse täitmisel, kui jätkuvus ( või ajutiste ühikute asendamine) on tagatud. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine. |
(15) Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine, esitades vajaduse korral ettepanekuid 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Kaks korda aastas toimuva hindamise osana peaks komisjon hindama edusamme ja esitama aruande selle kohta, mis on tehtud selleks, et ühenduse eri poliitikad (nt põllumajanduse valdkonnas, tootenõuetes, struktuuripoliitikates, teadustöös) annaksid oma osa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. See hindamine peaks sisaldama ka hinnangut liikmesriikide registreeritud ja/või rakendatud puhta arengu mehhanismi projektidele, et veenduda nende vastavuses käesolevas otsuses osutatud kvaliteedikriteeriumidega. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(15 a) Kui ühenduse kavandatavatel poliitikasuundadel ja meetmetel võiks olla märkimisväärne – positiivne või negatiivne – mõju liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuste täitmisele, sisaldaks iga ettepaneku mõjuhinnang kasvuhoonegaaside heitkogustele avaldatava mõju kvantifitseerimist iga liikmesriigi ja ühenduse kui terviku suhtes. 31. detsembriks 2010 ja seejärel iga kolme aasta järel peaks komisjon koostama aruande positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta, mis ühenduse poliitikasuundadel ja meetmetel on iga liikmesriigi jõupingutustele ja ühendusele kui tervikule, et piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja artikli 6 lõikele 3. |
Selgitus | |
Enamiku heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävate sektorite jaoks on ühenduse tasandi meetmed liikmesriikidele nende kohustuste täitmise jaoks olulise tähtsusega (nt transpordi ja sõidukite, ehitiste ja seadmete, põllumajanduse tõhususstandardid). Ühenduse kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju tuleks hinnata poliitika määratlemisse etapis ning see tuleks regulaarselt läbi vaadata. | |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(17 a) Direktiivi tõhususe tagamiseks tuleks käesolevas otsuses ette näha mehhanism, mille kohaselt liikmesriik, mis ületab oma iga-aastase kasvuhoonegaaside heitkoguste määra, maksab trahvi, mis on võrdne direktiivi 2003/87/EÜ kohaste käitiste suhtes kohaldatava trahviga, ja vastav süsinikdioksiidi ekvivalentkogus arvatakse maha kaubeldavatest saastekvootidest nimetatud direktiivi kohaselt. Nendest trahvidest saadav tuleks kanda ühenduse fondi, mis rahastab kliimamuutuse leevendamise meetmeid. |
Selgitus | |
Üldise ELi eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid otsust täitma. On vaja tõhusat täitmise mehhanismi, mis on kooskõlas mehhanismiga, mida kohaldatakse heitkogustega kauplemise süsteemi käitiste suhtes. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(17 b) Et tagada liikmesriikide poolne selge ja kindel järgimine, loob komisjon süsteemi nende liikmesriikide otseseks trahvimiseks, kes oma kohustusi käesoleva direktiivi kohaselt ei täida. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 20 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 a) Kohustuste täitmise tähtaeg on 2020. aasta. Aastani 2020 kestva perioodi jooksul tuleks mitmeid projekte rahastada Euroopa Liidu struktuurifondist ja Ühtekuuluvusfondist. Komisjon peaks püüdma kajastada ühtekuuluvuspoliitikas ühenduse võetud kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kaasata kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tahud ühtekuuluvuse ja struktuurilise arengu rahastamiseks mõeldud vahendite eraldamise tingimuste hulka. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikus 2013–2020 direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mille abil hinnatakse kõnealust panust. |
Käesolevas otsuses sätestatakse iga liikmesriigi miinimumpanus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikus 2013–2020 direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mille abil hinnatakse kõnealust panust. |
|
|
Selles sätestatakse ka automaatne menetlus rangema vähenduskohustuse täitmiseks, kui ühendus sõlmib rahvusvahelise kokkuleppe, mille alusel ta võtab üldise vähendamise eesmärgi vähendada kasvuhoonegaase 2020. aastaks üle 20% võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu näiteks 30% vähendamise eesmärk, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks märtsis 2007. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 1a |
|
|
Kohaldamisala |
|
|
Rahvusvahelise meretranspordi heited on reguleeritud, kui need ei sisaldu või neid ei ole veel viidud direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse või muu rahvusvahelise meretranspordi heidete vähendamist käsitleva ühenduse õigusakti kohaldamisalasse, et lisada need ühenduse vähendamiskohustustesse ajavahemikul 2013–2020. Kui see valdkond ei ole rahvusvahelise meretranspordi heite vähendamiseks viidud 2011. aastaks direktiivi 2003/87/EÜ või mõne muu ühenduse õigusakti kohaldamisalasse, teeb komisjon 2012. aastaks sellel eesmärgil ettepanekuid, lisades valdkonna käesoleva otsuse kohaldamisalasse. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevas otsuses kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid. |
Käesolevas otsuses kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 sätestatud asjakohaseid mõisteid. |
|
Lisaks tähendab mõiste „kasvuhoonegaaside heitkogused” süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFC), perfluorosüsivesinike (PFC) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heitkoguseid, mis pärinevad direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kindlaksmääratud allikatest, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina. |
Lisaks tähendab mõiste „kasvuhoonegaaside heitkogused” süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFC), perfluorosüsivesinike (PFC) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heitkoguseid, mis pärinevad direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kindlaksmääratud allikatest, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina. Komisjon teeb artikli 3 lõikes 1 nimetatud tulevase rahvusvahelise kokkuleppe osaks olevate eeskirjade alusel ettepaneku lisada käesolevasse otsusesse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse tõttu tekkinud heitkogused ja neeldajates seotud heitkogused vastavalt ühtsele korrale, tagades maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse osakaalu jätkuvuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase kontrolli ja arvestuse. |
Selgitus | |
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandustegevus (LULUCF) moodustavad suure osa kogu maailma kliimamõjust ja oodatakse, et need on Kopenhaagenis sõlmitava kokkuleppe oluline osa. LULUCFi lisamine ülesannete jagamise otsusesse peaks põhinema ühtlustatud ühenduse eeskirjadel, millega tagatakse keskkonnaalane terviklikkus ja nõuetekohane arvestus. Kui metsandustegevuse heitkoguste vähendamise ühikud on osa rahvusvahelisest süsteemist, tuleks kaaluda nende kasutamist ülesannete jagamise otsuse täitmisel, kui jätkuvus (või ajutiste ühikute asendamine) on tagatud. | |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – esimene lõik | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega. |
1. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Ajavahemikul 2013–2019 lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi lõike 2 kohasest kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Juhul kui liikmesriigi heitkogused jäävad alla lõikes 2 osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. |
3. Ajavahemikul 2013–2019 lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 1%-le kõnealuse liikmesriigi lõike 2 kohasest kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Juhul kui liikmesriigi omamaised heitkogused jäävad alla lõikes 2 osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda omamaiste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja selle piirmäära vahe üle järgmisesse aastasse. |
Selgitus | |
Mitmetele liikmesriikidele võiks 2% tähendada suuremat osa nende vähendamise kohustusest, seega võiks see ohustada tegelikku lineaarset vähendamist. Maksimumkoguse piiramine selle asemel 1%-ga tagaks kindlamalt, et liikmesriigi heitkoguste trajektoor liigub allapoole. | |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Liikmesriik, mis täielikult täidab oma käesoleva otsuse kohased kohustused, võib kahepoolse lepingu alusel, millest tuleb teavitada komisjoni, üle kanda, müüa või laenuks anda osa oma lõigete 1 ja alusel lubatud kasvuhoonegaaside ühikutest teisele liikmesriigile. Liikmesriik, kellele kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikuid üle kantakse, võib neid kasutada oma kohustuste täitmiseks, mis tulenevad käesolevast artiklist. Selliste ülekannete tulu kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, investeerides energiatõhususse, taastuvenergiasse või kliimasõbralikesse transpordiliikidesse. |
Selgitus | |
Ettepanek võimaldab heitkogustega kauplemist liikmesriikide vahel, kui nad on eelnevatel aastatel oma otsuse kohased kohustused täitnud ja kui tulu on kasutatud heitkoguste vähendamiseks. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 b. Kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogused ületavad lõikes 2 kehtestatud piiri, teeb liikmesriik selle puudujäägi tasa järgmisel aastal, korrutades eelmise aasta ülemäärased kasvuhoonegaaside heitkogused kliimamuutuse vastaseks võitluseks kohustusliku lisateguriga 1,3. Juhul kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogused jäävad alla lõikes 2 kehtestatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. |
Selgitus | |
Kuna kliimamuutuse vastu võitlemisel loeb heitkoguste vähendamise kogumaht, ei piisa ainuüksi karistustest. Komisjon peaks kohaldama sedasama taastamistegurit 1,3, mida kasutatakse ka Kyoto protokolli kohustuste täitmise tagamise mehhanismis. | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 3 a |
|
|
Heite tasemed pärast 2020. aastat |
|
|
Ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogused, mis pärinevad direktiiviga 2003/87/EÜ reguleerimata sektoritest, vähenevad pärast 2020. aastat jätkuvalt igal aastal, mille tulemusena vähenevad need kogused 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes üldmahus vähemalt 80%, ja lõppeesmärgiks on fossiilkütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste täielik kaotamine kogu Euroopa Liidus. Komisjon uurib 2011. aastaks välja, kas on asjakohane diferentseerida ühenduse vähendamise eesmärki järgmiseks ajavahemikuks ja teeb vajaduse korral ettepanekud. |
Selgitus | |
Kui EL kavatseb oma 2-kraadi-eesmärki järgida, peaks ta juba koostama heitkoguste pikemaajalist trajektoori. | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 3 b |
|
|
Energiatõhusus |
|
|
Komisjon esitab aruande selle kohta, millist edu on liikmesriikides energiatõhususe parandamisel saavutatud. Tagamaks, et potentsiaal energiatarbimise vähendamiseks ELis 20 % võrra aastaks 2020 saavutatakse, muudetakse dokumendi „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine“ (KOM(2006)0545) soovituslik eesmärk liikmesriikidele kohustuslikuks. Komisjon teeb selliste meetmete ettepaneku hiljemalt 2009. aastal, mille järel liikmesriigid koostavad energiatõhususe strateegia. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – teine lõik | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et nende tegevussuund kõnealuste ühikute ostmisel suurendab projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitab kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 50% kõnealustest ühikutest ostetakse vähim arenenud riikidest ja arenevatest väikestest saareriikidest, et suurendada projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aidata kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Liikmesriigid kasutavad üksnes selliseid projektidest saadud ühikuid, mis on saadud taastuvenergia ja lõpptarbimise tõhususe projektidest, mis vastavad kõrgetele kvaliteedikriteeriumidele, mis tagavad projektide täiendavuse ning nende panuse säästvasse arengusse. Kvaliteetsete projektide ühikud on need, mis |
|
|
(a) näitavad tõelist, tõendatavat, täiendavad ja püsivat heitkoguste vähendamist projektidest, mis toovad selget kasu säästlikule arengule ega oma negatiivset keskkonna- või sotsiaalset mõju; ning |
|
|
(b) pärinevad projektidest riikides, mis aitavad asjakohaselt kaasa ülemaailmsele heitkoguste vähendamisele tulevase rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt, mille nad on ratifitseerinud. |
|
|
Ühtlustatud meetmed, millega kinnitatakse, millised projektid või projektitüübid nendele kriteeriumidele vastavad, võib võtta vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse teel. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Iga liikmesriik võib lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid heitkoguste vähendamise ühikuid kasutada aastas määral, mis ei ületa 3% kõnealuse liikmesriigi 1990. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2005/87/EÜ ei hõlma. |
4. Iga liikmesriik võib lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid ühikuid kasutada määral, mis ei ületa 8 % ajavahemikul 2013–2020 kõnealuse liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
|
Iga liikmesriik võib kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teisele liikmesriigile. |
|
Selgitus | |
Osana üldisest paindlikkuskompromissist, kus ELi sisene paindlikkus on lubatud piiranguteta, kasutatakse puhta arengu mehhanismi / ühisrakenduse tasaarvelduse piirmäära ELi siseste ülekannete eelistamise rõhutamiseks ja selle muutusega kaetakse kogu ajavahemik selle asemel, et kasutada oleks iga-aastane kvoot, mis läheb kaduma, kui seda ei kasutata. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 4a |
|
|
Ühenduse väliste heitkoguste vähendamise kohustus |
|
|
1. Kuni üldise rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni rahastavad ühendus ja selle liikmesriigid alates 2013. aastast mõõdetavaid, avalikustatavaid, kontrollitavaid ja siduvaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisi riikides, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised, kuid ei ole selle I lisas loetletud (I lisas loetlemata osalised). |
|
|
2. Liikmesriigid võivad täita lõike 1 kohast individuaalset väliste heitkoguste vähendamise kohustust järgmiselt: |
|
|
a) otsese rahastamise kaudu või osaledes ühes või mitmes kahepoolses ja/või mitmepoolses fondis, mille ainueesmärk on rahastada kasvuhoonegaaside vähendamise poliitikaid ja meetmeid I lisas loetlemata osalisriikides; |
|
|
b) osaledes rahaliselt metsade hävitamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, nagu on määratletud rahvusvahelises kliimamuutust käsitlevas kokkuleppes, mille aluseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon. |
|
|
3. Liikmesriigid tagavad, et nende poliitikad heitkoguste vähendamise rahastamiseks I lisas loetlemata osalisriikides suurendavad projektide õiglast geograafilist jaotust. |
Selgitus | |
Valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi (IPCC) neljandas hindamisaruandes järeldatakse, et globaalse soojenemise tõusu piiramine 2 oCni nõuab ka arenguriikide majandustegevuse olulist ümberkorraldamist uute mallide järgi. Tööstusriikide kohus on anda oma panus heitkoguste ettenähtud piiramisse arenguriikides lisaks kohustuslikule omamaisele vähendamisele, tingimusel et saavutatakse üldine rahvusvaheline kokkulepe. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 4 b |
|
|
Arengumaade abistamine kliimamuutuse negatiivsete tagajärgedega kohanemisel |
|
|
1. Rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimise järel võtab ühendus alates 2013. aasta algusest siduva kohustuse anda arengumaadele toetustel põhinevat finantsabi, seda eelkõige kogukondadele ja riikidele, keda kliimamuutus kõige rohkem ähvardab, eesmärgiga aidata neil kohaneda ja riske vähendada. Need investeeringud peaksid olema lisaks artiklis 4 nimetatutele. |
|
|
2. Lõikes 1 nimetatud abi suureneb igal aastal lineaarselt ja saavutab 2020. aastaks vähemalt 10 miljardit eurot. aastal peaks abipanus ulatuma vähemalt 5 miljardi euroni. Abi tuleks suunata ELi ja/või rahvusvahelistesse kohanemisfondidesse, sealhulgas ülemaailmsesse kliimamuutuste liitu, ja tulevastesse rahvusvahelistesse kohanemisfondidesse, mida toetab rahvusvaheline kokkulepe. Kohanemisabi peaks täiendama praeguseid abivoogusid, kuid tuleks lülitada arenguabi peavoolu. |
|
|
3. Direktiivi 2003/87/EÜ selle muudetud kujul rakendades võivad liikmesriigid kasutada enampakkumisest saadavat tulu käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks. |
Selgitus | |
Tööstusriigid on suurel määral vastutavad kliimamuutuse arengumaid mõjutavate negatiivsete mõjude eest. Seetõttu on ELil kohustus nende kahjude eest maksta. | |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise ja geograafilise jaotuse kohta vastavalt artiklile 4 ning artikli 4 a kohaste väliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiste ja ühenduse vähendamiskohustuse täitmise ja geograafilise jaotuse kohta. |
|
|
Nendesse aruannetesse lisatakse iga kahe aasta tagant kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamised meetmete osas, mis on kavandatud kõikides peamistes sektorites, et saavutada 2020., 2035. ja 2050. aasta vähendamise eesmärgid. Kuni rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, milles on ette nähtud artikli 3 kohastest vähendamistest suuremad kohustuslikud vähendamised ühenduses, töötavad liikmesriigid välja poliitika ja meetmed, mis põhinevad ühenduse eesmärgil vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 30% võrreldes 1990. aastaga. |
|
|
1 a. Liikmesriigid esitavad aruande oma iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest järgneva aasta 31. augustiks. |
|
|
Komisjon kontrollib neid aruandeid ja avaldab need kahe kuu jooksul alates sellest kuupäevast. Kohustuste täitmata jätmise korral kohaldatakse artikli 5 a sätteid. |
|
2. Komisjon hindab vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 1 esitatud aruandes, kas edusammud on käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmiseks piisavad. |
2. Komisjon hindab vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 1 esitatud aruandes, kas edusammud on käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmiseks piisavad. |
|
Hindamisel võetakse arvesse edusamme ühenduse poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel ning liikmesriikide esitatud teavet kooskõlas otsuse 280/2004/EÜ artiklitega 3 ja 5. |
Hindamisel võetakse arvesse edusamme ühenduse poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel ning liikmesriikide esitatud teavet kooskõlas otsuse 280/2004/EÜ artiklitega 3 ja 5. |
|
Iga kahe aasta tagant alates 2013. aasta heitkoguste kohta esitatud teabest sisaldab hindamine ühenduse ja liikmesriikide kavandatavaid edusamme käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmisel. Liikmesriigid esitavad kavandatud edusammude kohta ajakohastatud andmed enne 1. juulit 2016. |
Iga kahe aasta tagant alates 2013. aasta heitkoguste kohta esitatud teabest sisaldab hindamine ühenduse ja liikmesriikide kavandatavaid edusamme käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmisel. Liikmesriigid esitavad kavandatud edusammude kohta ajakohastatud andmed enne 1. juulit 2016 ja seejärel iga kahe aasta tagant. |
|
|
Komisjon hindab ELi valdkondlike poliitikate mõju ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustele ja nende poliitikate võimalikku mõju heitkoguste vähendamisele. Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid, et tagada nende poliitikate nõuetekohane panus 2020. ja 2050. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse. |
|
|
2 a. Standardne vorm aruandluseks kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, mis tulenevad käesoleva otsuse artikli 3 rakendamisest, heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4 ja artikli 4 a rakendamisest, sätestatakse artiklis 9 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
|
|
2 b. Komisjon koostab ja esitab Euroopa Ülemkogule 31. detsembriks 2011 aruande, milles sätestatakse, arvestades kasvuhoonegaaside heitkoguste nõutavaid vähendamisi nii käesoleva otsusega hõlmatud allikate kui ka direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud allikate puhul: |
|
|
– iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustega; ning |
|
|
– iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastal. |
|
|
2 c. Komisjon vaatab läbi ja vajadusel ajakohastab või muudab otsust 280/2004/EÜ, otsust 2005/166/EÜ ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2216/2004 käesoleva otsuse rakendamisest saadud kogemuste põhjal. |
|
|
2 d. Komisjon koostab aruande ühenduse tasandil tehtavate järgmiste sammude kohta, et tagada käesolevas otsuses sätestatud energiatõhususe eesmärk, mille Euroopa Ülemkogu seadis märtsis 2007. Aruanne sisaldab eelkõige: |
|
|
a) direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud valgeid sertifikaate käsitleva direktiivi vajalikkuse uurimise tulemusi. Eelkõige määratakse selles aruandes kindlaks kohustusliku, kogu ühendust hõlmava valgete sertifikaatidega kauplemise skeemi võimalikkus; |
|
|
b) üksikasjalikke ettepanekuid kodude ja ärihoonete heitkoguste vähendamiseks parandatud toote- ja ehitusstandardite abil, eesmärgiga tagada, et 2020. aastaks täidavad kõik uued kodud ja äriruumid nullheite eesmärki. |
Selgitus | |
Õigeaegne aruandlus on oluline, et komisjonil oleks võimalik hinnata, kas liikmesriigid täidavad oma eesmärke, ja võtta kohustuste täitmata jätmise korral vajalikke meetmeid. | |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5a |
|
|
Kohustuste täitmise tagamise mehhanism |
|
|
1. Kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogused direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest ületavad käesoleva otsuse artikli 3 kohast kasvuhoonegaaside heitkoguste aastast piirmäära, maksab see liikmesriik ülemääraste heitkoguste trahvi, mis on võrdne direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 16 kindlaks määratud summaga. |
|
|
Ülemääraste heitkoguste trahv kantakse ühenduse fondi, mis on loodud taastuvenergia alaste teadusuuringute, arendamise ja kasutamise ning suurema energiatõhususe ja -säästmise edendamiseks ja tugevdamiseks Euroopa Liidus. |
|
|
2. Lisaks lõikele 1 arvutatakse piirmäära ületanud süsinikdioksiidi ekvivalentkogus tonnides maha vastavast saastekvootide kogusest, millega see liikmesriik kaupleb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt. Et hoida ELi heitkogustega kauplemise süsteemi piirmäär muutmata, müüb komisjon need kvoodid enampakkumisel ja tulu läheb lõikes 1 nimetatud fondi. |
|
|
3. Komisjon loob mehhanismi, et pidada kohustuste täitmata jätmise eest tehtud trahvide laekumiseni kinni kaubeldavad kvoodid vastava liikmesriigi kvootide kogusest direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9a ja 10 alusel. Et hoida ELi heitkogustega kauplemise süsteemi piirmäär muutmata, müüb komisjon need kvoodid enampakkumisel. Komisjon näeb ette ka mehhanismi kinni peetud kvootide enampakkumisel saadud tulude vabastamiseks pärast seda, kui kõnealune liikmesriik on oma trahvi tasunud. |
|
|
4. Komisjon võtab vastu meetmed lõikes 1 nimetatud ühenduse fondi ja lõikes 3 nimetatud mehhanismide loomiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
Selgitus | |
Tugev tõhus täitmise mehhanism on väga oluline, eriti juhul, kui liikmesriikidevaheline kauplemine on lubatud. | |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 b |
|
|
Koostöö asutuste vahel |
|
|
Kuna ühenduse võetud kohustus tekitab ülesandeid lisaks liikmesriikide keskvalitsustele ka nende kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning muudele kohalikele ja piirkondlikele toetusfoorumitele ja organisatsioonidele, tagavad liikmesriigid oma keskasutuste ja erineva tasandi kohalike ametiasutuste koostöö. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 c |
|
|
Taastuvad energiaallikad |
|
|
Kuna taastuvenergia tootmise suurenemine on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ülioluline, peavad liikmesriigid taastuvenergia tootmise majanduslikult ligitõmbavaks muutma, ergutades seeläbi turul tegutsejaid andma taastuvenergia tootmise suurendamisega otsustavat panust liikmesriikide kohustuste täitmisse. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 d |
|
|
Turul osalejate kaasamine |
|
|
Lisaks liikmesriikidele, keskvalitsustele ning kohalikele ja piirkondlikele organisatsioonidele ja ametiasutustele kaasatakse ühenduse võetud kohustuse täitmisele kaasaaitamisse turul osalejad (koos kodumajapidamiste ja üksiktarbijatega), sõltumata neile omistatavast kasvuhoonegaaside heitkoguste määrast. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 e (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 e |
|
|
Innovaatiliste tehnoloogiate rahastamine |
|
|
Liikmesriigid tagavad uute, innovaatiliste tehnoloogiate kasutamise rahastamise, mis võimaldab tööstusettevõtjatel luua uusi töökohti, tõstes seega konkurentsivõimet ja edendades Lissaboni strateegias määratletud eesmärkide saavutamist. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 5 – esimene lõik | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Komisjon võtab meetmed, et võimaldada liikmesriikidel kasutada projektidest saadud täiendavaid ühikuid või muid mehhanisme, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel vastavalt vajadusele. |
5. Komisjon võtab vastavalt vajadusele vastu meetmed, et võimaldada liikmesriikidel kasutada selliseid täiendavaid projektidest saadud ühikute tüüpe, mis tagavad kvaliteedi ja täiendavuse ning aitavad kaasa säästvale arengule, või muid mehhanisme, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5a ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8. |
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. |
Selgitus | |
Sätte kooskõlla viimine uuele kontrolliga regulatiivmenetlusele viitamise standardviisiga. | |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon koostab aruande, milles hinnatakse käesoleva otsuse rakendamist. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2016. |
Komisjon koostab aruande, milles hinnatakse käesoleva otsuse rakendamist. Aruandes hinnatakse ka seda, kuidas käesoleva otsuse rakendamine on mõjutanud konkurentsi riigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2016. |
SELETUSKIRI
Taust
Märtsis 2007 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Osana rahvusvahelisest kokkuleppest võtab EL endale kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30% võrreldes 1990. aasta tasemetega. Isegi ilma rahvusvahelise kokkuleppeta saavutaks EL iseseisvalt vähemalt 20% vähenduse. Nimetatud ettepanek on osa nn ELi kliimapaketist, mille komisjon esitas nende otsuste rakendamiseks. ELi heitkogustega kauplemise süsteem katab umbes poole ELi heitkogustest 2013. aastast 2020. aastani. Jagatud jõupingutuste ettepanek hõlmab teisi sektoreid (näiteks transporti, hooneid, teenuseid, väikesi tööstusettevõtteid, põllu- ja prügimajandust) ja nad moodustavad koos ELi heitkoguste kogumahu.
Vähendamise eesmärk
Komisjoni ettepanek põhineb üldisel kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgil, mis on 20% 2020. aastaks, mida suurendatakse 30%ni, kui lõplikult sõlmitakse rahvusvaheline kliimakokkuleppe 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks.
Kuid valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi (IPCC) neljandas hindamisaruandes järeldatakse, et 50% tõenäosuse saavutamine globaalse soojenemise piiramiseks alla 2C võrreldes eelindustriaalse ajajärgu tasemetega nõuab tööstusriikidelt oma heitkoguste vähendamist 25–40% võrra 1990. aastaga võrreldes. Kõik tööstusriigid peale USA tunnistasid selgesõnaliselt nende näitajate vajalikkust ÜRO kliimakonverentsil Balis detsembris 2007. 20% vähendamise eesmärk on selgelt alla eesmärgiks püstitatud vajaliku taseme. Lisaks sellele on Euroopa Parlament nõudnud (näiteks 26. oktoobril 2006), et ELi poliitikad peavad põhinema 30% vähendamise eesmärgil.
Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et 30% vähendamise eesmärk, mis on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi soovitusega, võetakse käesoleva otsuse lähtekohaks, ja 20% vähendamine on varuvariant juhuks, kui rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine lükatakse edasi.
See juhiks kavandamis- ja rakendamismeetmed ELi liikmesriikides juba algusest peale 30% vähendamise suunas. Seda eesmärki ei oleks hiljem raske väiksemaks teha, kui kliimakokkulepet 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks ei sõlmita õigeaegselt. Aga kui liikmesriigid valmistuvad selleks ja kavandavad meetmeid, mis põhinevad üksnes 20% vähendamisel, oleks hiljem neid meetmeid palju raskem rangemaks muuta.
Puhta arengu mehhanismide kasutamine / Ühisrakendus
Komisjoni eesmärk lubab omamaiste heitkoguste üsna heldet kompenseerimist, kasutades heitkoguste vähendamist väljaspool ELi, 3% heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorites 2005. aastal, isegi sel juhul, kui rahvusvahelist kokkulepet 20% vähendamise eesmärgiga ei sõlmita.
20% vähendamise kava puhul vähendatakse heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorites heitkoguseid ajavahemikus 2005–2020 1200 miljonit tonni. Komisjoni ettepanek tähendaks kuni 700 miljoni tonni kompenseerimist ühisrakenduse / puhta arengu mehhanismide kaudu, mis on rohkem kui 50% nendes sektorites nõutud vähendustest.
Ühisrakendusest /puhta arengu mehhanismidest saadud heitkoguste vähendamise ühikute laialdane kasutamine ei ole kooskõlas järkjärgulise vähendamise ülesandega, mis on antud valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi (IPCC) neljandas hindamisaruandes tööstusriikidele, et nad täidaksid 2 kraadi eesmärki. Nõutud on 25–40% vähendamine võrreldes 1990. aastaga. Seda kinnitati raportööri korraldatud seminaril (3. juunil 2008) puhta arengu mehhanismide rolli kohta kliimapaketis.
Üks põhijäreldustest oli, et tööstusriigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 25–40% võrra 1990. aastaga võrreldes ja samal ajal peavad arenenud riigid piirama oma heitkoguseid 15–30% võrreldes oma tavapärasest majandustegevusest pärinevate heitkogustega.
Heitkoguste kompenseerimine tööstusriikides puhta arengu mehhanismidest saadud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamisega tähendab, et arenguriigid peavad vähendama 15–30% lisaks heitkoguste vähendamisel puhta arengu mehhanismide projektide abil.
Ühisrakenduse /puhta arengu mehhanismide laialdane kasutamine takistab ELil kasu saamist fossiilkütuste kasutamise vähendamisest, mille tulemusena paraneb energiakindlus ja õhu kvaliteet. Vähendamise saavutamine ELis pakub palju tugevama innovatsioonistiimuli. Nende kaasnevate hüvede väärtus suureneb, kui naftahind tõuseb. Komisjoni analüüs, et 2020. aastal on kogukulud fossiilkütustel põhinevale energiale 50 miljardi euro võrra väiksemad, põhines eeldusel, et barrel maksab 60 dollarit, aga 120 dollarit barreli kohta on juba ületatud ja ennustatakse isegi seda, et järgnevatel aastatel tõuseb hind 200 dollarile barreli kohta.
Valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi (IPCC) soovituste järgimiseks ja tugevate innovatsioonistiimulite tagamiseks teeb raportöör ettepaneku vähendada kompenseerimise taset kolmelt protsendilt ühe protsendini suhtes 2005. aasta heitkogustega ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektoris.
Paljudes viimase aja uuringutes väidetakse, et ühisrakenduse / puhta arengu mehhanismide kaudu heitkoguste vähendamise terviklikkuse ja täiendavuse osas on tõsiseid kahtlusi. Juhul kui kompenseerimine ei ole täiendav ja „tegelik”, on selle kasutamisel eesmärkide täitmiseks omamaiste heitkoguste vähendamise asemel negatiivne mõju kliimale.
Raportöör teeb ettepaneku, et kuni uue rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseni vähendatakse pärast 2012. aastat kasutatavaid heitkoguste vähendamise ühikuid 50% võrra. Pärast rahvusvahelise kliimakokkuleppe lõplikku sõlmimist 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks tehakse ettepanek, et täiendavad väliste heitkoguste vähendamise kohustused asendaksid puhta arengu mehhanismide /ühisrakenduse kompenseerimise, mis oleks leevendamistegevuse rahastamisvahendiks arenguriikides.
Lisaks sellele arvab raportöör, et oleks vastuoluline lubada kompenseerimist tööstussektorites, mis võivad süsinikku lekitada, kui samade sektorite kaitsmiseks on kavandatud heitkogustega kauplemise süsteemi kohased erimeetmed. Puhta arengu mehhanismi investeeringutest saadud heitkoguste vähendamise ühikute tunnustamine võib tegelikult tähendada süsiniku lekkimist edendavaid finantssoodustusi.
Nendel põhjustel teeb raportöör ettepaneku piirata mitte ainult kvantiteeti, vaid ka puhta arengu mehhanismide / ühisrakenduse kompenseerimise liike. Kuni rahvusvahelise kliimakokkuleppe lõpliku sõlmimiseni 2012. aastale järgnevaks ajavahemikus ei ole lubatud ja kasutatavad puhta arengu mehhanismide kompenseerimise liigid teada, kuna need on üldläbirääkimiste üks osa. Raportöör teeb ettepaneku, et kiidetakse heaks ainult taastuvenergia ja energia nõudluse poole tõhususe projektid.
Väliste heitkoguste vähendamise lisakohustus
Raportöör teeb ettepaneku võtta eraldi väliste heitkoguste vähendamise kohustus, mis muutuks kohustuslikuks alles pärast rahvusvahelise kliimakokkuleppe lõplikku sõlmimist 2012. aastasele järgnevaks ajavahemikuks.
Valitsustevahelise kliimamuutuse kolleegiumi (IPCC) neljandas hindamisaruandes öeldakse, et globaalse soojenemise tõusu piiramine 2 oC nõuab arenguriikide tavapärase majandustegevuse olulist ümberkorraldamist uute mallide järgi.
Raportöör on seisukohal, et arenenud riikidel on kohustus kaasa aidata heitkoguste ettenähtud piiramisele arenguriikides. Arenenud riikide poolne kliimakaitse investeeringute kaasrahastamine arenguriikides peab olema lisaks kohustuslikule omamaiste heitkoguste vähendamisele ja seda ei tohiks kasutada oma heitkoguste kompenseerimiseks. Seetõttu tuleb ELile panna uus kohustus anda oma panus kasvuhoonegaaside vähendamise rahastamisse arenguriikides, kui rahvusvaheline kokkulepe on sõlmitud. See väliste heitkoguste vähendamise kohustus tuleks jaotada liikmesriikide vahel, võttes aluseks sisemajanduse kogutoodangu ühe elaniku kohta, ja see kohustus peaks olema siduv.
Väliste heitkoguste vähendamise suurusjärk, mis algab 250 megatonnist süsinikdioksiidi ekvivalentkogusest aastas 2013. aastal ja suureneb 850 megatonnini 2020. aastal, põhineb Wuppertali Instituudi ja Ecofysi analüüsil. Nende hinnangul tuleb lisaks 30% omamaiste heitkoguste vähendamisele I lisas loetletud riikides vähendada I lisas loetlemata riikides umbes 5,7 gigatonni võrreldes tavapärase tegevusega. Kui poolt sellest tegevusest rahastavad I lisas loetletud riigid ja kui see jaotatakse vastavalt 1990. aasta heitkogustele, on ELi osa umbes 880 gigatonni süsinikdioksiidi ekvivalentkogusest.
Vähendamise viis pärast 2020. aastat
Märtsis 2007 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu andis teada, et 2050. aastaks tuleb heitkoguseid 60–80% vähendada. Et nii juhtuks, peab liikmesriikidel olema pikaajaline poliitika mitmes sektoris, nt elamumajanduses, maakasutuses ja transpordis, et vältida edasisi investeeringuid infrastruktuuri, mis ei vasta kliimakaitse eesmärkidele. Ka heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud ettepanekus on vähendamise viis pärast 2020. aastat. Et tagada heitkoguste vähenemine ELis ka pärast 2020. aastat, tuleb lisada vähendamise viis ka selle aasta järgseks ajaks, mis vähendab iga-aastaseid heitkoguseid 80% vähendamise suunas 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga.
Täitmine
Komisjoni ettepaneku kohaselt vähendavad liikmesriigid oma heitkoguste kauplemise süsteemiga hõlmamata heitkoguseid lineaarselt kuni 2020. aastani. Nad võivad laenata järgmise aasta kogusest 2% oma heitkoguste piirmäärast või kanda sama koguse üle järgmisse aastasse.
Üldise ELi eesmärgi saavutamiseks on tähtis, et kõik liikmesriigid järgivad oma õiguslikult siduvaid heitkoguste piirmäärasid. Kuid täitmise tagamiseks on ainult tavaline rikkumismenetlus, mis on sellel eesmärgil kasutamiseks liiga aeglane ja kohmakas.
Seetõttu on vaja kiiremaid mõjutusvahendeid. Raportöör teeb ettepaneku kasutada trahve, mis on sarnased käitiste suhtes rakendatavate trahvidega heitkoguste kauplemise süsteemi alusel. Lisaks sellele ja kooskõlas käitistele esitatavate nõudmistega heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt tehakse ettepanek, et sama palju tonne võetakse maha saastekvootidest, millega sama liikmesriik kaupleb heitkogustega kauplemise süsteemis. Selline kord hoiaks ELi kogumahu puutumatuna.
Kohaldamisala
Kõik heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorid peaksid kuuluma jagatud jõupingutuste otsuse kohaldamisalasse. Lennundussektorist saab lähemal ajal heitkogustega kauplemisega süsteemi osa. Rahvusvahelise meretranspordi heitkogused ei kuulu ühegi komisjoni ettepaneku kohaldamisalasse, kuid nende suur osakaal ja Euroopa Parlamendi korduvad üleskutsed nõuavad meetmeid, millega lahendatakse mereheite küsimus. Raportöör teeb ettepaneku, et rahvusvahelisest meretranspordist pärinev heide kuuluks käesoleva otsuse kohaldamisalasse, kuni need ei ole lisatud heitkogustega kauplemise süsteemi või mõnda muusse ühenduse õigusakti.
ANNEX
List of related stakeholder meetings on Effort Sharing decision with Rapporteur Satu Hassi
Governments and Permanent Representations:
Belgian Permanent Representation
Czech Environment Minister Martin Bursik
Danish Permanent Representation
Finnish Environment Minister Kimmo Tiilikainen
Finnish Permanent Representation and other Finnish Government representatives (3 times)
French Ecology, Energy and Sustainable Development Minister Jean-Louis Borloo
French Permanent Representation
Netherlands Permanent Representation
Slovenian Environment Minister Janez Podobnik (2 times)
Slovenian Permanent Representation
Swedish Environment Minister Andreas Carlgren
Swedish Permanent Representation
United Kingdom Permanent Representation (2 times)
European Commission:
Commissioners Barroso, Dimas, Verheugen & Piebalgs
DG Environment, civil servants responsible for Effort sharing decision (several times)
Industries and Non-Governmental Organisations
American Chamber of Commerce
Austrian Economic Chamber
Association of Finnish Steel and Metal Producers (2 times)
BASF Chemicals
Carbon Markets Association (CMA)
Climate Action Network (2 times)
Confederation of British Industry's (CBI)
Confederation of Danish Industries & BUSINESSEUROPE
Confederation of Finnish Industries (EK) (2 times)
EURELECTRIC
European Federation of Intelligent Energy Efficiency Services (EFIEES)
European Forum for Renewable Energy Sources (EUFORES) (2 times)
European Lime Association
European Peat and Growing Media Association (EPAGMA) & Vapo (2 times)
European Trade Union Confederation (ETUC)
Finnish Energy Industries
Finnish Forest Industries Federation (2 times)
French and German Chambers of Commerce and Industry
Friends of the Earth (2 times)
Greenpeace
International Emissions Trading Association (IETA)
Others:
The Grand Committee of the Finnish Parliament
European Economic and Social Committee (ECOSOC) Effort Sharing Rapporteur Mr Morkis
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (*) (24.9.2008)
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
(KOM(2008)0017 – C6‑0041/2008 – 2008/0014(COD))
Arvamuse koostaja: Robert Goebbels
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47
LÜHISELGITUS
Otsuse eelnõus määratakse iga liikmesriigi jaoks eraldi siduvad eesmärgid ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata valdkondadest pärineva heite vähendamiseks. Ettepanekutega nähakse ette, et suur osa mõlema eesmärgi täitmiseks vajalikust heite vähendamistest saavutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud valdkonnad pakuvad heite vähendamiseks sageli kõige kulutõhusamaid võimalusi. Kuid sinna kuuluvad ka tööstusvaldkonnad, mis on avatud rahvusvahelisele konkurentsile ja mida ähvardab „süsiniku lekke” oht (nt tootmise üleviimine kolmandatesse riikidesse, kus heite kontroll on vähem range), juhul kui kulud ja regulatiivne koormus ELis on liiga kõrged. Heite vähendamiseks liiga kõrgete nõudmiste esitamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemile mõjutab elektrihindade kaudu kõiki majandusvaldkondi.
Seepärast tervitab arvamuse koostaja põhimõtteliselt komisjoni esitatud otsuse eelnõud, milles sätestatakse selgelt panus, mille ELi heite kauplemise süsteemiga hõlmamata valdkonnad peavad andma ELi heite vähendamise sihtide saavutamiseks. Arvamuse koostaja on siiski veendunud, et ettepanekut saab märkimisväärselt paremaks ja selgemaks muuta.
Arvamuse koostaja ei tee ettepanekut esitada üksikasjalikke muudatusettepanekuid seoses üldise heite vähendamise eesmärgi suurendamisega 30 %-le või tähtaja pikendamisega 2020. aastast edasi. Samuti ei kavatse ta esitada muudatusettepanekuid üksikute liikmesriikide suhtes kehtestatud eesmärkide kohta. Need mõlemad on kehtestatud liikmesriikidega peetud pikaajaliste läbirääkimiste tulemusel. Muudatusettepanekud kõnealuste eesmärkide kohta oleksid parimal juhul ebatõhusad, halvimal juhul aga kahjustaksid nõukogus käimasolevaid läbirääkimisi, aeglustaksid paketi vastuvõtmist ja komplitseeriksid ELi seisukohta seoses tulevase rahvusvahelise kokkuleppega.
1. Komiteemenetlust käsitlevad sätted
Artiklis 6 antakse komisjonile volitused kasutada komiteemenetlust, et muuta uue rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise korral liikmesriikide heite vähendamise eesmärke, nii et mis tahes heite täiendav vähendamine jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt sellele, milline on iga liikmesriigi osa ühenduse sellise heite koguhulgast, mis pärineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest. Samuti nähakse komiteemenetluse kasutamine ette meetmete võtmiseks, et „võimaldada liikmesriikidel kasutada projektidest saadud täiendavaid ühikuid või muid mehhanisme, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel” – laiahaardeline volitus, mille kasutamine avaldab suure tõenäosusega olulist mõju liikmesriikidele nende eesmärkide täitmiseks kättesaadavatele paindlikkusmehhanismidele. Lõpuks sätestatakse artiklis 6, mil määral võib uue kokkuleppega kehtestatud heitkoguste täiendavate vähendamiste saavutamiseks kasutada projektitegevusest kolmandates riikides saadud ühikuid.
Arvamuse koostaja usub, et veel on liiga vara kehtestada kindlaid põhimõtteid vähendamiskohustuste jagamiseks ja uue rahvusvahelise kokkuleppega kehtestatud uue eesmärgi täitmiseks. Selline rahvusvaheline kokkulepe võib võtta mis tahes kuju ning kõigi võtmetegurite, nagu näiteks, milliseid riike kokkulepe hõlmab, millise tasandi ambitsiooniga on tegemist ning kas kokkulepe põhineb ka tegelikult õiguslikult siduvatel eesmärkidel, osas ei ole veel kaugeltki lahendust leitud.
Veelgi enam, komiteemenetlus kui oluline põhimõtteline küsimus peaks piirduma tehniliste ja oma olemuselt „väheoluliste” valdkondadega. On selge, et küsimus, milliseid eesmärke üksikud liikmesriigid peavad täitma ja millised paindlikkusmehhanismid neile oma eesmärkide täitmiseks uue rahvusvahelise kokkuleppe alusel tuleks ette näha, ei ole „väheolulised” teemad.
2. Kasutamata lubatud ühikutega kauplemine liikmesriikide vahel
Arvamuse koostaja märgib, et eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 % võrra on ELi ühine siht. Selle põhimõtte kohaselt tuleks heite vähendamine saavutada ükskõik kus see ELis on praktilises mõttes kõige kulutõhusam. ELi heitkogustega kauplemise süsteemis on see lubatud ELi piirides rajatiste vahelise kauplemise kaudu. Käesolevas otsuses aga puudub selgesõnaline säte sellise kauplemise kohta – v.a projektitegevusest kolmandates riikides saadud ühikute ülekandmine.
Arvamuse koostaja näeb selles tõsist tegematajätmist ning usub, et liikmesriigid peaksid saama heitkoguste ülejäägi – iga-aastasest ja 2020. aasta sihist – üle kanda teistele liikmesriikidele, mis toimuks asjakohase kontrolli ja korraliku aruandluse tingimustes. See innustab liikmesriike tegema suuremaid pingutusi, kui neile vähendamiseks on ette nähtud, ning võimaldab paindlikkust nendele liikmesriikidele, kes võib-olla neist olenematutel põhjustel ei suuda nendele pandud eesmärke täita.
3. Kolmandates riikides läbiviidud projektidest saadavad täiendavad ühikud
Arvamuse koostaja võtab teatavaks mure, mida on väljendatud seoses sellega, et kolmandates riikides läbiviidud projektidest ei tohiks täiendavaid ühikuid ette näha, sel ajal kui EL püüdleb madalama, ühtse 20 % eesmärgi poole. See jääb endiselt küsitavaks.
Arvamuse koostaja usub, et liikmesriikidele tuleks võimaldada maksimaalsel tasemel paindlikkust. Liikmesriikidele tuleks vähemalt tagada varakult kindlus selle kohta, milliseid projektidega seotud täiendavaid ühikuid nad saavad kasutada ja millal. Kui rahvusvaheline kokkulepe sõlmitakse varem, tagatakse nimetatud kindlus kindlasti asjaomaste lepingutega. Kui aga rahvusvaheline kokkulepe jääb sõlmimata, ei ole liikmesriikidel pärast 2012. aastat sellist kindlust.
Arvamuse koostaja on veendunud, et komisjonilt tuleb nõuda konkreetsete ettepanekute esitamist hiljemalt jaanuariks 2011 (mis on piisav varu pärast rahvusvaheliste läbirääkimiste võimalikku lõpuleviimist Kopenhaagenis detsembris 2009) ühenduse tasandil kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikidega, milles täpsustatakse võimalused saada läbiviidud projektidest ühikuid, mis on lubatud selliste lepingute alusel.
4. Käsitlemist leidnud põhimõtted
Ettepanek võtta vastu otsus põhineb solidaarsuse ja liikmesriikide vahelise võrdõiguslikkuse põhimõtetel.
Siiski ei käsitleta ettepanekus meetmeid, mida tuleks ellu viia liikmesriikide vahelise solidaarsuse tugevdamiseks, ega kriteeriume, et kehtestada vajalik võrdsus liikmesriikide vahel. Lisaks väga erinevatele majanduslikele olukordadele on ka liikmesriikide võimalused arendada taastuvaid energiaallikaid väga erinevad.
Komisjoni arvamuse kohaselt tuleb liikmesriikide jõupingutuste puhul võtta arvesse EL 27 suhtelist SKPd elaniku kohta. Sisemajanduse koguprodukt mõõdab iga-aastast kogulisandväärtust, kuid arvesse ei võeta lõppkasusaajaid. Samuti ei võeta arvesse iga riigi rikkust. Kui komisjon tahab, et liikmesriikide jõupingutused põhineksid solidaarsuse põhimõttel, oleks objektiivsem võtta aluseks RKP elaniku kohta. Rahvamajanduse koguprodukt, mida muuseas kasutatakse ka liidu omavahendite arvutamisel, saadakse järgmiselt: SKP miinus riigis asuvate välisettevõtete toodetud lisandväärtus pluss välisriigis tegutsevate kodumaiste ettevõtete lisandväärtus.
Samuti eiratakse komisjoni ettepanekus liikmesriikide tegelikku olukorda. Kehtestades liikmesriikidele kohustuse saavutada konkreetseid tulemusi, tuleb neile võimaldada suurt paindlikkust vahendite valikul. Igal liikmesriigil peab lubama teha energiaallikate võimalikult arukat valikut kulutõhususe seisukohalt, võttes arvesse reaalseid võimalusi, teisisõnu tagada rakendatavate meetmete ökonoomsus. Liikmesriikidele tuleb anda võimalus rakendada nn Kyoto paindlikke mehhanisme, mis annavad olulise panuse puhtamate tehnoloogiate ülekandmisele kolmandatesse riikidesse.
Territoriaalsuse põhimõte, millel põhinevad „kliima–energeetika“ paketid, keelab eelkõige liidu väiksematel liikmesriikidel kasutada rohkem taastuvaid energiaallikaid. On ilmselge, et geograafiline, geoloogiline, hüdrauliline jms kontekst on liikmesriigiti tohutult erinev. Lõuna-Euroopas on rohkem päikest kui Põhja-Euroopas. Hüdroenergia allikaid on rohkem Alpi riikides ja Põhjamaades. Tuuleenergiat on lihtsam ära kasutada tuulele avatud merepiiriga riikides, kus on võimalik luua avamere tuuleparke. Süsiniku kinnipüüdmine ja ladustamine on võimalik vaid teatavates geoloogilistes tingimustes. Energia mõistes geograafiliselt ebasoodsates oludes olevatel liikmesriikidel peab lubama investeerida taastuvenergiaprojektidesse väljaspool nende territooriumi ja saada sellest kasu heite vähendamisel. Arvamuse koostaja arvates on vaja luua ka tõeline rohelise energia sertifikaatide siseturg.
5. Madala süsinikdioksiidi sisaldusega energiaallikad
Tuumaenergia kasutamine põhineb subsidiaarsuse põhimõttel ja sõltub seega iga riigi demokraatlikest valikutest. Arvamuse koostaja arvates ei pääse Euroopa Liit tuumaenergia alasest debatist. See on veelgi ilmselgem, kui arvestada, et kõik käesolevat valdkonda käsitlevad aruanded – kas siis Rahvusvahelise Energiaagentuuri või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel koostatud aruanded (Bangkoki 2007. aasta aruanne) – ei jäta mingit kahtlust selles, et massiline nõudlus süsinikusisaldusega toodete järele suureneb 2030. aastaks või siis 2050. aastaks veelgi. See toimub vaatamata kõikidele majanduslikele ja energiatõhususe alastele jõupingutustele, mis järgmiste aastakümnete jooksul tehakse. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on aeglasem ja kulukam kui eales arvati. Peatselt saab selgeks, et Euroopa ei suuda täita oma eesmärki kasutada 2020. aastal 10 % ulatuses biokütuseid, mis omakorda ei jäta ohustamata eesmärki kasutada 2020. aastal 20 % ulatuses taastuvaid energiaallikaid. Ning igal juhul tuleb 2020. aastal katta 80 % või 70 % energiaalasest nõudlusest klassikalistest energiavahenditest – kas fossiil- või tuumaenergiast.
Kui põhieesmärk on kiiresti vähendada süsinikdioksiidi heidet, tuleks ELi eesmärkide hulka lisada madala süsinikdioksiidi sisaldusega energiaallikad.
6. Tungiv vajadus globaalse jõupingutuse järele
Arvamuse koostaja arvates ei muuda Euroopa Liidu jõupingutused vähendada kasvuhoonegaaside heidet (mis moodustab 14 % ülemaailmsest süsinikdioksiidi heitest) suurt midagi, kui teised suured tööstusriigid alates Ameerika Ühendriikidest, Hiinast, Indiast, Venemaast, Brasiiliast jne ei nõustu tegema heite vähendamisel sarnaseid jõupingutusi.
Kui lähiaastatel peaks saavutatama rahvusvaheline siduv kokkulepe Kyoto lepingu järgseks perioodiks, suurendab Euroopa Liit oma heite vähendamise eesmärki 2020. aastaks 20 %-lt 30 %-le. Sellest saab äärmiselt oluline jõupingutus, millel on hoolimata selle üliolulisusest keskkonna seisukohalt väga tõsised majanduslikud, sotsiaalsed ja sotsioloogilised tagajärjed Euroopa elanikkonnale.
Sellist eesmärkide kohandamist ei saa teha komiteemenetluse kaudu, vaid kaasotsustamismenetluse korras, millele eelneb demokraatlik aruelu. Komisjonil palutakse esitada ettepanekud, mis võtavad arvesse kohustusi, milles tuleb kokku leppida rahvusvahelise kogukonnaga. Isegi kui eelolevad läbirääkimised peaksid lõppema läbikukkumisega, mis on alati võimalik, peaks Euroopa Liit vaatama läbi õigusaktid, mida ta soovib vastu võtta.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kinnitas Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel Brüsselis ühenduse eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30 % võrreldes 1990. aastaga, mis on ELi panus 2012. aasta järgset perioodi käsitlevasse üldisesse ülemaailmsesse kokkuleppesse, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele. |
(3) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kinnitas Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel Brüsselis ühenduse eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30% võrreldes 1990. aastaga, eesmärgiga jõuda 2012. aasta järgset perioodi käsitleva üldise ülemaailmse kokkuleppeni, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele. |
Selgitus | |
ELi väljakuulutatud eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemega. Alles pärast Kyoto-järgse rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist saab liit astuda samme, et saavutada täiendav vähendamine kuni 30% mainitud 1990. aasta tasemest. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Nagu on rõhutanud valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), on võitluses kliimamuutusega otsustav osa etendada tuumaenergial. Koos taastuvenergiaga võiks aastaks 2020 kuni 60% ELi energiast pärineda süsinikdioksiidivabast tootmisest. Tuumaenergia võiks kulutõhusal moel anda suurema osa baaskoormuselektrienergiast ning taastuvenergiaallikaid kasutataks keskmiste ja tippkoormuste ajal. |
Selgitus | |
Prantsusmaal, kus suur osa elektrist toodetakse tuumaenergiast, on süsinikdioksiidi heitkogused inimese kohta juba praegu oluliselt madalamad kui naaberriikides. Kui võitlust kliimamuutusega tahetakse võtta tõsiselt, ilma konkurentsivõimet ohtu seadmata, on taastuvenergiaallikate märkimisväärselt kõrgemat maksumust arvesse võttes tuumaenergia arendamine vältimatu. See tagab ka varustuskindluse. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Selleks et paremini tagada jõupingutuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel ühenduse sõltumatu kohustuse täitmisele kaasaaitamisel, ei tohiks üheltki liikmesriigilt nõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks rohkem kui 20 % võrreldes 2005. aasta tasemega ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastal rohkem kui 20 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peaks toimuma ajavahemikul 2013–2020, kusjuures igal liikmesriigil peaks olema õigus kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning liikmesriigid, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, peaksid saama kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. |
(8) Selleks et paremini tagada jõupingutuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel ühenduse sõltumatu kohustuse täitmisele kaasaaitamisel, ei tohiks üheltki liikmesriigilt nõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks rohkem kui 20% võrreldes 2005. aasta tasemega ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastal rohkem kui 20% võrreldes 2005. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peaks toimuma ajavahemikul 2013–2020, kusjuures igal liikmesriigil peaks olema õigus kanda järgmisesse aastasse üle kogus, mis vastab 3 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning liikmesriigid, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, peaksid saama kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. Samuti peaks liikmesriigil, kelle kasvuhoonegaaside heitkogused on ajavahemiku 2013–2020 jooksul mis tahes aastal lubatu piires või jäävad allapoole aastaks 2020 kehtestatud ülemmäära, olema lubatud müüa kasutamata ühikud teistele liikmesriikidele, et aidata täita nende piirmäärasid või eesmärke. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Selleks et võrdsustada erinevused eri liikmesriikide heitkoguste vähendamise kuludes ja võimaldada suuremat geograafilist paindlikkust, suurendades samal ajal ühenduse üldkohustuse üleüldist kulutõhusust, peaks igal liikmesriigil olema lubatud kanda osa oma kasvuhoonegaaside lubatud ühikutest üle teisele liikmesriigile. Kõnealust ülekannet peaks reguleerima kahepoolne kokkulepe ning läbipaistvuse peaks tagama komisjoni sellekohane teatis ja ülekande registreerimine mõlema asjaomase liikmesriigi registrites. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Selleks et võimaldada liikmesriikidel oma kohustusi paindlikult täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, peaks ühendus jätkuvalt tunnustama teatavat hulka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, enne kui sõlmitakse tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende poliitika kõnealuste ühikute ostmisel suurendaks projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitaks kaasa tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
(9) Selleks et võimaldada liikmesriikidel oma kohustusi paindlikult täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, peaks ühendus jätkuvalt tunnustama teatavat hulka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, enne kui sõlmitakse tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe. Liikmesriigid peaksid kohustuma tegema jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks arengumaades ja peaksid seetõttu tagama, et vähemalt 50% kõnealustest ühikutest ostetakse vähim arenenud riikidest ja arenevatest väikestest saareriikidest, et suurendada projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aidata kaasa tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. Kõikides kolmandates riikides teostatavates projektides tuleks tagada uute, vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate siire ja need projektid peaksid vastama kõrgetele kvaliteedikriteeriumidele, mis tagavad nende täiendavuse ning keskkonnaalase ja sotsiaalse terviklikkuse. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) On oluline, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ja hõlbustada seega selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse ettepanek lubada kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni liikmesriikidel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektitegevustest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid igal aastal kuni 3 % ulatuses iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kõnesolev kogus on samaväärne kolmandikuga vähendatud heitkogustest 2020. aastal. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teistele liikmesriikidele. |
(13) On oluline, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ja hõlbustada seega selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energiatõhususe, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse ettepanek lubada kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni liikmesriikidel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektitegevustest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid igal aastal kuni 4% ulatuses iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teistele liikmesriikidele, tingimusel et vähemalt 50% sellistest projektidest viiakse ellu vähim arenenud riikides ja arenevates väikestes saareriikides. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine. |
(15) Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine. See hindamine peaks sisaldama ka hinnangut liikmesriikide registreeritud ja/või rakendatud puhta arengu mehhanismi projektidele, et veenduda nende vastavuses käesolevas otsuses osutatud kvaliteedikriteeriumidega. |
Selgitus | |
On tähtis, et EL teostaks tõhusat järelevalvet selles osas, kas liikmesriigid peavad kinni käesolevas otsuses esitatud kvaliteedikriteeriumidest puhta arengu mehhanismi projektidele. Nendest standarditest kinnipidamine tooks kaasa parema kvaliteediga puhta arengu mehhanismi projekte. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Kui ühendus on sõlminud kliimamuutust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks liikmesriikide heitkoguste piiranguid kohandada, et täita kokkuleppes sätestatud ühenduse kohustust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, võttes arvesse liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtet ja vajadust kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, mida iga liikmesriik saab kasutada, tuleks suurendada kuni poole võrra selliste heitkoguste täiendavast vähendamisest, mis pärinevad allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
(17) Kui ühendus on sõlminud kliimamuutust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, rakendades oma eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30%, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ja mõju hindamise liikmesriikide heitkoguste piirangute kohandamise kohta, et täita kokkuleppes sätestatud ühenduse kohustust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, võttes arvesse liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtet, vajadust kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele ja jagatud vastutuse põhimõtet. Ettepanekus tuleks täpsustada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest kolmandates riikides saadud heitkoguste vähendamise ühikute kogust, mida iga liikmesriik saab kasutada. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta pärast rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist vastu meetmed liikmesriikide heitkoguste piirangute kohandamiseks, meetmed projektidest saadud täiendavat liiki ühikute kasutamiseks kooskõlas kõnealuse kokkuleppega ning meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse alusel sooritatud tehingute kontrollimiseks. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid ning täiendada seda uute vähemoluliste sätete lisamise või muutmisega, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(19) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused käesoleva otsuse alusel sooritatud tehingute kontrollimiseks. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid ning täiendada seda uute vähemoluliste sätete lisamise või muutmisega, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevas otsuses kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid. |
Käesolevas otsuses kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 sätestatud asjakohaseid mõisteid. |
|
Lisaks tähendab mõiste „kasvuhoonegaaside heitkogused” süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFC), perfluorosüsivesinike (PFC) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heitkoguseid, mis pärinevad direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kindlaksmääratud allikatest, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina. |
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid: „kasvuhoonegaaside heitkogused” –süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFC), perfluorosüsivesinike (PFC) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heitkogused, mida heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma ja mis pärinevad Kyoto protokolliga reguleeritud heitkoguste allikate järgi hindamise ja neeldajate abil kõrvaldamise meetodite kohaselt kindlaksmääratud allikatest, ning mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina; |
|
|
„rahvusvaheline kokkulepe” – üldine ja kõikehõlmav kokkulepe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis, millega EL võtab kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30% võrra 1990. aastaga võrreldes, eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult enamarenenud arengumaad panustavalt piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega. |
1. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Ajavahemikul 2013–2019 lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi lõike 2 kohasest kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Juhul kui liikmesriigi heitkogused jäävad alla lõikes 2 osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. |
3. Ajavahemikul 2013–2019 lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 3 %-le kõnealuse liikmesriigi lõike 2 kohasest kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Juhul kui liikmesriigi heitkogused jäävad alla lõikes 2 osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse või teisele liikmesriigile, kes võib kõnealust kogust kasutada oma kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäära täitmiseks aastal, mil heitkoguste vähendamiste ülejääk on tekkinud. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Kui 2020. aastal jäävad liikmesriigi heitkogused allapoole käesoleva otsuse lisas täpsustatud piirmäära, võib asjaomane liikmesriik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle teisele liikmesriigile, kes võib ülekantud kogust kasutada oma kasvuhoonegaaside heitkoguste 2020. aasta piirmäära täitmiseks. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Projektitegevusest saadud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamine |
Projektitegevusest saadud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamine ja piirmäära ületavate siseriiklike heitkoguste vähendamiste ülekandmine |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 - punktid a–c - teine lõik, lõiked 2 ja 3 ning lõige 4, esimene lõik | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a) Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜ), mis on väljastatud kuni 31. detsembrini 2012 teostatud heitkoguste vähendamiste eest, mis tulenevad kõikide liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ajavahemikuks 2008–2012 heakskiidetud projektitüüpidest. |
a) Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜ), mis on väljastatud kuni 31. detsembrini 2012 teostatud heitkoguste vähendamiste eest, mis tulenevad enamuse liikmesriikide poolt (kes esindavad asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 määratletud kvalifitseeritud häälteenamust) vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ajavahemikuks 2008–2012 heakskiidetud projektitüüpidest. |
|
b) THVd, mis on väljastatud alates 1. jaanuarist 2013 teostatud heitkoguste vähendamiste eest, mis tulenevad ajavahemikul 2008–2012 registreeritud projektidest ja mille projektitüübi kiitsid kõik liikmesriigid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ heaks ajavahemikuks 2008–2012. |
b) THVd, mis on väljastatud alates 1. jaanuarist 2013 teostatud heitkoguste vähendamiste eest, mis tulenevad ajavahemikul 2008–2012 registreeritud projektidest ja mille projektitüübi kiitis heaks enamus liikmesriikidest (kes esindavad asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 määratletud kvalifitseeritud häälteenamust) vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ajavahemikuks 2008–2012. |
|
c) THVd, mis on väljastatud vähim arenenud riikides teostatud heitkoguste vähendamise projektide eest, mille projektitüübi kiitsid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ heaks kõik liikmesriigid ajavahemikuks 2008–2012, kuni ajani, mil kõnealused riigid on ratifitseerinud kokkuleppe ühendusega, või aastani 2016 olenevalt sellest, kumb on varem. |
c) THVd, mis on väljastatud vähim arenenud riikides teostatud heitkoguste vähendamise projektide eest, mille projektitüübi kiitis vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ heaks enamus liikmesriikidest (kes esindavad asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 määratletud kvalifitseeritud häälteenamust) ajavahemikuks 2008–2012, kuni ajani, mil kõnealused riigid on ratifitseerinud kokkuleppe ühendusega, või aastani 2016 olenevalt sellest, kumb on varem. |
|
Liikmesriigid tagavad, et nende tegevussuund kõnealuste ühikute ostmisel suurendab projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitab kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 50% kõnealustest ühikutest ostetakse vähim arenenud riikidest ja arenevatest väikestest saareriikidest, et suurendada projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aidata kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
|
2. Lisaks lõikele 1 ning juhul, kui rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimine lükatakse edasi, võivad liikmesriigid artikli 3 kohaste kohustuste täitmiseks kasutada täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis tulenevad projektidest või muudest heitkoguste vähendamisega seotud tegevustest kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõikes 5 osutatud kokkulepetega. |
2. Lisaks lõikele 1 ning juhul, kui rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimine lükatakse edasi, võivad liikmesriigid artikli 3 kohaste kohustuste täitmiseks kasutada täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis tulenevad projektidest või muudest heitkoguste vähendamisega seotud tegevustest kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõikes 5 osutatud kokkulepetega. |
|
|
2 a. Lõike 1 punktides a kuni c ja lõikes 2 nimetatud kokkulepetest tulenevad mis tahes projektid peavad vastama komisjoni poolt ÜRO kehtestatud raamistikus vastu võetud rangetele kvaliteedikriteeriumidele. |
|
|
Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
|
|
2 b. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 või 2 osutatud projektitegevuse tulemusena või artikli 3 lõigete 3 ja 3 a alusel teistelt liikmesriikidelt ülekandena saadud heitkoguste vähendamised täiendavad liikmesriikide endi võetud siseriiklikke meetmeid. |
|
3. Kui tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe on sõlmitud, võivad liikmesriigid kasutada üksnes selliseid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, kes on kõnealuse kokkuleppe ratifitseerinud. |
3. Kui tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe on sõlmitud, võivad liikmesriigid kasutada üksnes selliseid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ning mis tahes muid rahvusvahelise lepingu alusel loodud projektipõhiseid ühikuid, mis on saadud kolmandatest riikidest, kes on kõnealuse kokkuleppe ratifitseerinud. |
|
4. Iga liikmesriik võib lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid heitkoguste vähendamise ühikuid kasutada aastas määral, mis ei ületa 3 % kõnealuse liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
4. Iga liikmesriik võib lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid heitkoguste vähendamise ühikuid kasutada aastas määral, mis ei ületa 4% kõnealuse liikmesriigi 1990. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida direktiiv 2005/87/EÜ ei hõlma. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
1. Liikmesriigid esitavad järgneva aasta 31. märtsiks aruande oma iga-aastaste heitkoguste kohta direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest, piirmäära ületavate heitkoguste vähendamiste mis tahes ülekandmiste kohta, mis on tehtud või saadud vastavalt artikli 3 lõigetele 3 ja 3a, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
|
|
Komisjon kontrollib need aruanded põhjalikult ja mõistliku aja jooksul üle. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 a |
|
|
Aruanne ühenduse kohustuste täitmise toetusmeetmete kohta |
|
|
1. Komisjon koostab aruande ühenduse tasandil tehtavate edasiste sammude kohta, et tagada käesolevas otsuses sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuste ning Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta märtsis kehtestatud energiatõhususe eesmärgi täitmine. Aruanne sisaldab eelkõige: |
|
|
a) hinnangut liikmesriikides energiatõhususe parandamisel saavutatud edusammudele; |
|
|
b) direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud valgeid sertifikaate käsitleva direktiivi vajalikkuse uurimise tulemusi. Eelkõige määratakse selles aruandes kindlaks kohustusliku, kogu ühendust hõlmava valgete sertifikaatidega kauplemise skeemi võimalikkus; |
|
|
c) üksikasjalikke ettepanekuid kodude ja ärihoonete heitkoguste vähendamiseks parandatud toote- ja ehitusstandardite abil, eesmärgiga tagada, et 2020. aastaks täidavad kõik uued kodud ja äriruumid nullheite eesmärki. |
|
|
2. Kui ühenduse kavandatavatel poliitikatel ja meetmetel võiks olla märkimisväärne mõju ühenduse ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuste täitmisele, sisaldab iga ettepaneku komisjonipoolne regulatiivne mõjuhinnang kasvuhoonegaaside heitkogustele avaldatava mõju – kui selline mõju esineb – kvantifitseerimist ühenduse ja iga liikmesriigi suhtes. |
|
|
3. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2009. aasta lõpuks. Komisjon esitab 2010. aastal asjakohased õigusaktide ettepanekud, et tagada 2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu seatud ühenduse energiatõhususe eesmärgi saavutamine 2020. aastaks. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 b Täitmine |
|
|
Kui liikmesriik ei täida oma käesoleva otsusega nõutud kohustusi kasvuhoonegaaside heidete koguhulga vähendamise osas, võib komisjon vastavalt asutamislepingu artiklile 226 võtta asjaomase liikmesriigi suhtes meetmeid asutamislepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest ja nõuda ajutisi meetmeid asutamislepingu artikli 243 alusel või kiirmenetlust Euroopa Kohtu kodukorra artikli 62a alusel. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 c |
|
|
Uued ühenduse rahalised vahendid vähese süsinikuheitega ja energiatõhusatele tehnoloogiatele |
|
|
1. Osa direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10 sätestatud ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemisesüsteemi alusel saastekvootidega kauplemisest saadud tuludest investeeritakse ühenduse tasandi fondi, mille eesmärk on: |
|
|
a) edendada ja kasutada kodudes ja ärihoonetes madala heitetasemega ja energiatõhusaid meetmeid; |
|
|
b) edendada ja kasutada madala heitetasemega veotehnikat ja -tavasid. |
|
|
2. Fondi eesmärk on elavdada võimalikult palju erasektori poolset rahastamist. |
|
|
3. Komisjon esitab konkreetsed ettepanekud sellise fondi suuruse, töö ja eesmärkide kohta 30. juuniks 2010. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse pärast rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimist, mis hõlmab artikli 3 kohastest vähendamistest ulatuslikumaid kohustuslikke vähendamisi. |
1. Pärast rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimist, mis hõlmab ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste 30% kohustuslikku vähendamist, esitab komisjon asjakohase ettepaneku käesoleva otsuse muutmiseks ja mõju hindamise. Kõnealune ettepanek sisaldab: |
|
2. Alates lõikes 1 osutatud kokkuleppe sõlmimisele järgnevast aastast vähendatakse ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest 2020. aastaks vastavalt artikli 3 lõikele 1 täiendavalt määral, mis vastab kõikidest allikatest pärinevate ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisele täiendavale vähendamisele, milleks rahvusvaheline kokkulepe ühendust kohustab, ning mis korrutatakse ühenduse 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste üldkoguse osaga, millesse liikmesriigid annavad panuse sellistest allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
a) sätteid, mis tagavad, et ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendatakse direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest 2020. aastaks vastavalt artikli 3 lõikele 1 täiendavalt määral, mis koos täiendavate vähendamistega direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud allikatest on piisav, et saavutada ühenduse rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevad kohustused; |
|
3. Iga liikmesriik annab artikli 3 kohaselt panuse ühenduse heitkoguste täiendavasse vähendamisse 2020. aastal võrdeliselt riigi osaga ühenduse selliste heitkoguste koguhulgast, mis pärinevad allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
|
|
Komisjon muudab lisa, et kohandada heitkoguste piirmäärasid kooskõlas esimese lõiguga. Kõnealune meede, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
b) sätteid, mis muudavad lisa, et kohandada iga liikmesriigi heitkoguste piirmäärasid kooskõlas punktis a sätestatud täiendavate vähendamistega; |
|
4. Liikmesriigid võivad suurendada artikli 4 lõikes 4 osutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, kes on ratifitseerinud lõikes 1 osutatud kokkuleppe, kooskõlas lõikega 5 kuni poole võrra vastavalt lõikele 2 toimuvast täiendavast vähendamisest. |
c) sätteid, mis muudavad artikli 4 lõikes 4 osutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikute, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, kes on ratifitseerinud kokkuleppe, kasutuseeskirju. |
|
Iga liikmesriik võib kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teisele liikmesriigile. |
|
|
5. Komisjon võtab meetmed, et võimaldada liikmesriikidel kasutada projektidest saadud täiendavaid ühikuid või muid mehhanisme, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel vastavalt vajadusele. |
|
|
Kõnealused meetmed, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks selle täiendamise teel, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
|
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks |
|||||||
|
Viited |
KOM(2008)0017 – C6-0041/2008 – 2008/0014(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 19.2.2008 |
|
|
|
||||
|
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev |
10.4.2008 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Robert Goebbels 27.3.2008 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
8.4.2008 |
26.6.2008 |
10.9.2008 |
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.9.2008 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
35 10 1 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Werner Langen, Anne Laperrouze, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Andres Tarand, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Dorette Corbey, Robert Goebbels, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Malcolm Harbour, Satu Hassi, Vittorio Prodi, Esko Seppänen, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Ignasi Guardans Cambó, Lily Jacobs, Johannes Lebech, Riitta Myller, Markus Pieper, Agnes Schierhuber |
|||||||
majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (11.9.2008)
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
(KOM(2008)0017 – C6‑0041/2008 – 2008/0014(COD))
Arvamuse koostaja: Cornelis Visser
LÜHISELGITUS
Arvamuse koostaja pooldab üldiselt kasvuhoonegaaside vähendamist ning nõustub kahe Euroopa Ülemkogu seatud peamise eesmärgiga:
– kasvuhoonegaaside vähendamine vähemalt 20% võrra 2020. aastaks – ning 30% võrra, kui rahvusvaheliste kokkulepete alusel teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele.
– taastuvenergia 20 %line osakaal ELi energiatarbimises 2020. aastaks.
Arvamuse koostaja rõhutab siiski, et kasvuhoonegaaside vähendamiseks tehtavad jõupingutused peavad olema globaalsed. Kõik riigid peaksid sellesse panustama ja seetõttu peab komisjon tegema omalt poolt kõik, et tagada rahvusvahelise kokkuleppe ja selle laia kohaldamisala saavutamine.
Arvamuse koostaja nõustub komisjoniga, et iga liikmesriigi panus ühenduse kohustuste täitmiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel 2020. aastaks selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise kaudu, mis pärinevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest, tuleks ära jagada.
Arvamuse koostaja suhtub soosivalt komisjoni ettepanekusse, millega määratakse liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikul 2013–2020 seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma (ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikad). Otsuses on sätestatud selle rakendamise tulemusena saavutatud heitkoguste vähendamiste hindamine. Lisaks pooldab arvamuse koostaja liikmesriikidele tagatavat paindlikkust, võimaldades kasutada tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid, mis tulenevad Kyoto protokolli artiklile 12 vastavatest puhta arengu mehhanismi projektidest ning kolmandates riikides kõnealuse eesmärgi elluviimiseks teostatavast tegevusest heitkoguste vähendamiseks.
Arvamuse koostaja tunneb siiski muret, et see kava võib kahjustada konkurentsi ELis, kui liikmesriigid ei rakenda kava ühtmoodi. Lisaks võivad ELi ettevõtted saada kahjustada ka rahvusvahelises konkurentsis.
Selle taustal on arvamuse koostaja seisukohal, et komisjon peaks jätkuvalt jälgima nii ELi kui ka rahvusvahelise tasandi konkurentsile avaldatavat mõju, samuti esitama neid küsimusi käsitleva üldaruande 2016. aastaks Euroopa Parlamendile.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma konkurentsiaspektide ja aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – teine a lõik (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Komisjon koostab pärast käesoleva otsuse jõustumist iga kahe aasta järel aruande, milles hinnatakse seda, kuidas käesoleva otsusega liikmesriikidele pandud kohustuste täitmine on mõjutanud konkurentsi riigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 a |
|
|
Vastavuse tagamise mehhanism |
|
|
Kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogused direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest ületavad käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste aastast piirmäära, maksab see liikmesriik ülemääraste heitkoguste trahvi, mis on võrdne direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 16 sätestatud summaga. See ülemääraste heitkoguste trahv tuleb maksta ühenduse fondi, mis on loodud kliimamuutuse leevendusmeetmete rahastamiseks. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimise järel tehtavad kohandused |
Tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimine |
|
1. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse pärast rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimist, mis hõlmab artikli 3 kohastest vähendamistest ulatuslikumaid kohustuslikke vähendamisi. |
Kuue kuu jooksul pärast rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimist, mis hõlmab artiklis 3 sätestatud vähendamistest ulatuslikumaid kohustuslikke vähendamisi, esitab komisjon asutamislepingu artikli 251 kohaselt vastu võetava õigusakti ettepaneku, kus määratakse iga liikmesriigi panus ühenduse heitkoguste täiendavasse vähendamisse. |
|
2. Alates lõikes 1 osutatud kokkuleppe sõlmimisele järgnevast aastast vähendatakse ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest 2020. aastaks vastavalt artikli 3 lõikele 1 täiendavalt määral, mis vastab kõikidest allikatest pärinevate ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisele täiendavale vähendamisele, milleks rahvusvaheline kokkulepe ühendust kohustab, ning mis korrutatakse ühenduse 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste üldkoguse osaga, millesse liikmesriigid annavad panuse sellistest allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
|
|
3. Iga liikmesriik annab artikli 3 kohaselt panuse ühenduse heitkoguste täiendavasse vähendamisse 2020. aastal võrdeliselt riigi osaga ühenduse selliste heitkoguste koguhulgast, mis pärinevad allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. |
|
|
Komisjon muudab lisa, et kohandada heitkoguste piirmäärasid kooskõlas esimese lõiguga. Kõnealune meede, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
|
|
4. Liikmesriigid võivad suurendada artikli 4 lõikes 4 osutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, kes on ratifitseerinud lõikes 1 osutatud kokkuleppe, kooskõlas lõikega 5 kuni poole võrra vastavalt lõikele 2 toimuvast täiendavast vähendamisest. |
|
|
Iga liikmesriik võib kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teisele liikmesriigile. |
|
|
5. Komisjon võtab meetmed, et võimaldada liikmesriikidel kasutada projektidest saadud täiendavaid ühikuid või muid mehhanisme, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel vastavalt vajadusele. |
|
|
Kõnealused meetmed, mis on ette nähtud käesoleva otsuse vähem oluliste sätete muutmiseks selle täiendamise teel, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
|
Selgitus | |
Rahvusvahelist kokkulepet käsitlevate läbirääkimiste lõppotsustele reageerimine ei ole automaatne, vaid poliitiliste hinnangute ja otsustuste küsimus. Pealegi peaks täiendavate jõupingutuste jagamine põhinema rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusel. | |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon koostab aruande, milles hinnatakse käesoleva otsuse rakendamist. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2016. |
Komisjon koostab aruande, milles hinnatakse käesoleva otsuse rakendamist. Aruandes hinnatakse ka seda, kuidas käesoleva otsuse rakendamine on mõjutanud konkurentsi riigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2016. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks |
|||||||
|
Viited |
KOM(2008)0017 – C6-0041/2008 – 2008/0014(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ECON 19.2.2008 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Cornelis Visser 11.3.2008 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
2.6.2008 |
16.7.2008 |
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.9.2008 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
38 1 0 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Othmar Karas, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Salvador Domingo Sanz Palacio, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Ieke van den Burg |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Harald Ettl, Piia-Noora Kauppi, Vladimír Maňka, Bilyana Ilieva Raeva, Margaritis Schinas |
|||||||
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (10.9.2008)
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
(KOM(2008)0017 – C6‑0041/2008 – 2008/0014(COD))
Arvamuse koostaja: Sepp Kusstatscher
LÜHISELGITUS
23. jaanuaril 2008 avaldas Euroopa Komisjon oma ettepanekud, kuidas liikmesriikides järgnevatel aastatel kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama peab. Tegemist on heitkogustega, mis pärinevad liiklusest, hoonetest (peamiselt küte ja kliimaseadmed), teenustest, väikestest tööstusettevõtetest, põllu- ja prügimajandusest. Nendest allikatest pärineb umbes 60% kogu ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.
On tervitatav, et see ettepanek teeb igale liikmesriigile konkreetseid ettekirjutusi, mida tuleb 2020. aastaks täita. Kahjuks puudub samaaegselt sama ambitsioonikas meetmete kava ajaks pärast 2020. aastat.
Mida tähendab see ettepanek ELi tööhõivepoliitika jaoks?
Esimesed uuringud, nagu Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni, Hispaania Ametiühingute Liidu Töö-, Keskkonna ja Tervise Instituudi (ISTAS), Sotsiaalse Arengu Instituudi (SDA), firma Syndex ja Wuppertali Instituudi ühisuuring näitavad, et kliimamuutusest põhjustatud muudatuste tagajärjed avaldavad positiivset mõju tööhõive olukorrale ELis. Võimalik on luua rohkem ja paremat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Siiski erinevad tagajärjed olenevalt majandusharust ja piirkonnast tugevalt. Peamiselt Vahemere-äärsed piirkonnad kannatavad temperatuuri tõusu tagajärgede all rohkem kui põhjapoolsemad piirkonnad. Eriti põllumajanduses ja turismis tekib probleeme juurde. Need valdkonnad vajavad suurimate investeeringutega ümberkorraldusi, et halvimaid tagajärgi vältida.
Liiklus suurima süsinikdioksiidi heiteallikana nõuab erilisi jõupingutusi. Eksisteerivad väga suured potentsiaalid, mida tuleb sihiteadlikult kasutada: nii mittevajaliku transpordi vähendamine, kõige energianõudlikuma liikluse piiramine kui ka tõhususe suurendamine tehniliste ja logistiliste vahendite abil. Sealjuures tekib ka häid võimalusi uute töökohtade loomiseks. Ühistranspordi järjekindel laiendamine võiks kaasa tuua töökohtade arvu mitmekordistumise. Sellest saaksid peamiselt kasu kohalikud ning piirkondlikud majandusstruktuurid.
Sama kehtib ka ehitussektori puhul. Olemasolevate hoonete renoveerimine (parem isolatsioon, taastuvenergia sisseehitamine jne) ja uute energiatõhusamate hoonete ehitamine loovad uusi töökohti kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
Kliimamuutus määratletakse esmatähtsa väljakutsena teiste poliitikavaldkondade suhtes. Aga ta on koos kõigi oma tagajärgedega üks väga kompleksne teema. Seetõttu on seda olulisem inimesi kõigil tasanditel kliimamuutusest tulenevate muudatuste vastu ette valmistada. Vajalik on strateegia, kuidas ennekõike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanikud ja töötajad end kõige paremini ümber orienteerida saaksid. Spetsiaalsed väljaõppe ja koolituse meetmed on kõigile tungivalt vajalikud. Nii ELi asutusi Dublinis ja Bilbaos kui ka Euroopa Tööhõive Seirekeskust kutsutakse tugevamalt üles leidma vastuseid paljudele lahtistele küsimustele selle kohta, milliseid konkreetseid tagajärgi kliimamuutus erinevates piirkondades ning majandusvaldkondades kaasa toob.
Kliimamuutus muudab ühiskonda. Nii puudutab kliimamuutus kõige rohkem just kõige vaesemaid elanikkonnakihte nii ELis kui ka terves maailmas. Just neil puuduvad vahendid kliimamuutusega kohanemiseks. Kõrged energiahinnad mõjutavad juba praegu madalamate sissetulekutega inimesi. Kerkivad toiduannete hinnad võivad juba olemasolevaid näljahädasid märgatavalt laiendada. Vajalik on ülemaailmne tegutsemine maailmas valitseva näljahäda vastu. Kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavate energialiikide kasutamise vähendamisel tulenev koormus tuleb sotsiaalselt õiglaselt ära jagada.
Niinimetatud esimeses maailmas toimuv ületootmine ning ebaterve tarbimine põhjustavad mitte ainult ressursside raiskamist, vaid mõjutavad laiaulatuslikult ka kliimasüsteemi. Vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele on seega vajalik kõigi ressurssidega, ka kasvuhoonegaase õhku paiskavate toodete omadega säästlikult ümber käia.
Vajalik on üleeuroopaline energiamaksude ühtlustamine koos vähe kasvuhoonegaaside heited tekitavate majandusvormide eelistamisega ning tugevama palju kasvuhoonegaaside heiteid tekitavate allikate maksustamisega. See annaks tugeva tõuke uute tehnoloogiate arenguks ning seega kõrget kvalifikatsiooni nõudvate elukutsete edendamiseks, eriti alternatiivsete energiaallikate valdkonnas.
Juba täna kuivuse ja ekstreemsete ilmastikutingimuste all kannatavates piirkondades on kliimamuutuse tagajärjed kõige rohkem tuntavad. Rahvusvaheline solidaarsus muutub üha enam kokkukasvavas maailmas senisest olulisemaks. Kas puhta arengu mehhanismi kohased projektid on sealjuures õigeks vastuseks, jääb veel lahtiseks.
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel (KOM(2007)0540, 18.9.2007) on väga tervitatav.
Kasvav väljaränne kõige vaesematest ja kliimamuutusest eriti tugevalt mõjutatud riikidest on sotsiaalpoliitiline lõhkeaine, mis mõjutab nii riike, kust välja rännatakse, kui ka riike, kus tugev sisserändesurve ühiskondlikke pingeid tekitab.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Liikmesriigid ja Euroopa Liit võtavad oma kohustuste täitmisel arvesse võimalusi ning riske, mida kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine sotsiaal- ja tööhõive valdkondade jaoks kaasa toob. Et kliimamuutus on uutes tööhõivesuunistes ära märgitud, peaks kliimamuutusega kohanemine ka riiklikes tegevuskavades olulisel kohal olema. See kehtib eriti tööhõivepoliitika, hariduse ja teadusuuringute puhul. Nii olemasolevaid Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi Dublinis, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri Bilbaos kui ka Euroopa Tööhõive Seirekeskust kutsutakse tugevamalt üles vajalikke muudatusi analüüside ning uuringutega toetama. |
Selgitus | |
Ühenduse Dublinis ning Bilbaos asuvate asutuste ning Euroopa Tööhõive Seirekeskuse kaasamine on eriti vajalik, kuna kliimamuutuse tagajärgi ELi sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale on teaduslikult väga vähe uuritud. Nii võiks näiteks Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur uurida ELi õigusakte töötervishoiu ning tööohutuse valdkonnas kliimaga seotud muudatuste suhtes. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 b) Kliimamuutuse tõttu hädavajalikku tööturu kohandamist ja ümberstruktureerimist tuleb toetada assigneeringutega struktuurifondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist ja vajadusel ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, ning lihtsustada sotsiaalse dialoogi tugevdamisega eri tasanditel (sektorispetsiifilisel, sektoritevahelisel, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil), samuti sotsiaalselt võrdsete tingimuste loomisega ettevõtete ja üksikisikute koolituse ja ümberõppe edendamiseks. Neid meetmeid tuleks võtta ennetava lähenemisviisi kontekstis ning need peaksid kaasama tööturu osapooli kooskõlas riikide tavade ja praktikaga. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 c) Kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hindamisel ei tohiks heitkoguste vähendamine olla ainuke kriteerium: lisaks tuleks kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata mõju tööhõive olukorrale uute töökohtade loomise mõttes ja /või töökohtade kohandamise ning töötingimuste paranemise mõttes. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – teine lõik | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et nende tegevussuund kõnealuste ühikute ostmisel suurendab projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitab kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
Liikmesriigid tagavad, et nende tegevussuund kõnealuste ühikute ostmisel annab prioriteedi keskkonnasõbralikele ning sotsiaalselt kasulikele projektidele, suurendab projektide tasakaalustatud geograafilist jaotust ja aitab kaasa rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks |
|||||||
|
Viited |
KOM(2008)0017 – C6-0041/2008 – 2008/0014(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 10.4.2008 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Sepp Kusstatscher 26.2.2008 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
29.5.2008 |
24.6.2008 |
9.9.2008 |
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.9.2008 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
44 2 0 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Maria Matsouka, Mary Lou McDonald, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Petru Filip, Donata Gottardi, Rumiana Jeleva, Sepp Kusstatscher, Claude Moraes, Roberto Musacchio, Csaba Sógor |
|||||||
regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (18.7.2008)
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
(KOM(2008)0017 – C6‑0041/2008 – 2008/0014(COD))
Arvamuse koostaja: Antonio De Blasio
LÜHISELGITUS
Euroopa Liit võttis 2007. aastal kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 20% võrra.
Kuna see eesmärk mõjutab tuntavalt piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, on tarvis rõhutada, et Euroopa majanduse muutmine vähe kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaks ja energiatõhusaks saab toimuda vaid selle ühendamisel ühtekuuluvuspoliitikaga. Need kaks sihtvaldkonda tuleb ühendada ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tahud on soovitav kaasata ühtekuuluvuse ja struktuurilise arengu rahastamiseks mõeldud vahendite eraldamise tingimuste hulka.
Piirkondade vahelise majandusliku erinevuse tõttu võib kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine mahajäänud piirkondadele tõsiseks koormaks osutuda. Selliseid piirkondi tuleks seetõttu spetsiaalselt rahastada, et ELi eesmärkide saavutamine ei põhjustaks neile liigseid kaotusi.
Kuigi Euroopa Liit paneb selle kohustuse liikmesriikide valitsustele, tähendab see tõsist koormat liikmesriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning muudele kohalikele ja piirkondlikele toetusfoorumitele ja organisatsioonidele. Ambitsioonika eesmärgi saavutamine on võimalik vaid keskvalitsuse ja kohalike/piirkondlike organisatsioonide vahelise pideva vertikaalse koostöö ning kohalike/piirkondlike organisatsioonide vahelise pideva horisontaalse koostöö toimimisel ülesannete ühtlustamise ja täitmise ajal.
Kuna suure osa kasvuhoonegaaside heitkoguseid saab omistada erasektori turul tegutsejatele ja üksiktarbijatele, on tööstuslike saastajate ja kodumajapidamiste kaasamine programmi rakendamisse nii liikmesriigi kui piirkondlikul tasandil eluliselt tähtis. Turul tegutsejate huvi taastuvallikatest energia tootmise kasvu vastu tuleb äratada majanduslike vahenditega, andes nii olulise panuse liikmesriikide kohustuste täitmisse.
Mitmes liikmesriigis on alates 1990. aastast kasvuhoonegaaside heitkogused märkimisväärselt vähenenud. Komisjon ei arvesta siiani tehtud jõupingutustega, kui võtab oma ettepanekus algaastaks 2005. Liikmesriikide juba eraldi saavutatud tulemusi tuleb tunnustada. Seetõttu on võrdlusaastaks soovitav valida 1990. aasta.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Liikmesriikide jõupingutused heitkoguste vähendamiseks peaksid põhinema liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel ja vajadusel kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist SKPd elaniku kohta. Liikmesriikidel, kellel on praegu suhteliselt madal SKP elaniku kohta ja seega kõrged ootused SKP kasvu suhtes, tuleks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes, kuid nad peaksid piirama kõnealust kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu, et aidata kaasa ühenduse üldisele kohustusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Liikmesriigid, kellel on praegu suhteliselt kõrge SKP elaniku kohta, peaksid vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes. |
(7) Liikmesriikide jõupingutused heitkoguste vähendamiseks peaksid põhinema liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel ja vajadusel kogu ühendust hõlmava säästva majanduskasvu järele, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist SKPd elaniku kohta. Liikmesriikidel, kellel on praegu suhteliselt madal SKP elaniku kohta ja seega kõrged ootused SKP kasvu suhtes, tuleks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes, kuid nad peaksid piirama kõnealust kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu, et aidata kaasa ühenduse üldisele kohustusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Liikmesriigid, kellel on praegu suhteliselt kõrge SKP elaniku kohta, peaksid vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Selleks et paremini tagada jõupingutuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel ühenduse sõltumatu kohustuse täitmisele kaasaaitamisel, ei tohiks üheltki liikmesriigilt nõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks rohkem kui 20 % võrreldes 2005. aasta tasemega ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastal rohkem kui 20 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peaks toimuma ajavahemikul 2013–2020, kusjuures igal liikmesriigil peaks olema õigus kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning liikmesriigid, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, peaksid saama kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. |
(8) Selleks et paremini tagada jõupingutuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel ühenduse sõltumatu kohustuse täitmisele kaasaaitamisel, ei tohiks üheltki liikmesriigilt nõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks rohkem kui 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks lubada suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastal rohkem kui 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peaks toimuma ajavahemikul 2013–2020, kusjuures igal liikmesriigil peaks olema õigus kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning liikmesriigid, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, peaksid saama kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Direktiiviga 2003/87/EÜ reguleerimata sektoritest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused peaksid pärast 2020. aastat igal aastal lineaarselt vähenema, mille tulemusena vähenevad 2050. aastaks need kogused 1990. aastaga võrreldes 80% ja mille lõppeesmärk on fossiilkütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite täielik kaotamine kogu Euroopa Liidus. Komisjon peaks 2012. aastaks uurima selle eesmärgi asjakohasust, arvestades ühenduse poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi, viimase aja kliimauuringuid kliima tundlikkuse osas ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ulatust, mis on vajalik selleks, et vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid, tunnistades, et kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad annavad olulise panuse sellisesse vähendamisse. Vajadusel peaks komisjon esitama ettepanekud eesmärgi diferentseerimiseks liikmesriikide vahel. |
Selgitus | |
Märtsis 2007 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu andis märku, et tööstusriigid peavad 2050. aastaks vähendama heitkoguseid suurusjärgus 60–80%. Selleks peab liikmesriikidel olema pikaajaline poliitika mitmes sektoris, nt elamumajanduses, maakasutuses ja transpordis, et vältida edasisi investeeringuid infrastruktuuri, mis ei vasta kliimakaitse eesmärkidele. See on kooskõlas ka heitkogustega kauplemise süsteemi ettepanekuga, milles samuti sisaldub vähendamise viis pärast 2020. aastat. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine. |
(15) Käesoleva otsuse kohaste kohustuste täitmise edusamme tuleks igal aastal hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kohaselt esitatud aruannete alusel. Iga kahe aasta tagant tuleks hinnata kavandatud edusamme ning 2016. aastal tuleks läbi viia käesoleva otsuse rakendamise täielik hindamine. Osana sellest hindamisest peaks komisjon andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, mis on tehtud selleks, et ühenduse eri poliitikad (nt põllumajanduse, tootmisnõuete, struktuuripoliitikate, teadustöö valdkondades) annaksid oma osa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikus 2013–2020 direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mille abil hinnatakse kõnealust panust. |
Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikus 2013–2020 ning kohustuse täitmise hindamise eeskirjad. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega. |
1. Kuni ühenduse tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseni, mille tulemusel vähendatakse heitkoguseid suuremal määral kui käesoleva artikli kohaselt, piirab iga liikmesriik 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 1990. aasta heitkogustega. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ja artiklist 4 ei tulene teisiti, tagab iga liikmesriik, et direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete koguhulk riigis 2013. aastal ei ületa asjaomase riigi keskmisi aastasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõnealustest allikatest aastatel 2008, 2009 ja 2010, nagu on aruandluses esitatud ning tõendatud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ja otsusele 280/2004/EÜ. |
2. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ja 4 ei tulene teisiti, tagab iga liikmesriik, et kasvuhoonegaaside heidete koguhulk riigis 2013. aastal ei ületa lisas sellele liikmesriigile 2020. aastaks ettenähtud piirmäära. Lineaarsete piiride kehtestamisel võib iga liikmesriik valida järgmise kahe võimaluse vahel:
i) kas Kyoto protokollis kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud sihtväärtuse alusel või ii) kõnealuse liikmesriigi 2008., 2009. ja 2010. aasta keskmiste heitkoguste alusel, nagu on aruandluses esitatud ning tõendatud vastavalt otsusele 280/2004/EÜ. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
1. Liikmesriigid peavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud iga-aastases aruandes esitama andmed oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. |
|
|
Need aruanded sisaldavad planeeritud heitkoguste vähendamisi, mis tulenevad kavandatud meetmetest kõikides peamistes sektorites 2020. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – teine a lõik (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Hindamisel antakse hinnang ka ühenduse valdkondlike poliitikate mõjule ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustele ja nende poliitikate võimalikule mõjule heitkoguste vähendamisel. Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid, et tagada nende poliitikate nõuetekohane panus 2020. ja 2050. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 a |
|
|
Komisjon tagab, et ühenduse võetud kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid täidetakse kooskõlas ühenduse ühtekuuluvuspoliitikaga, võttes arvesse vajadust säilitada ja tugevdada liikmesriikide ja piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 b |
|
|
Kuna ühenduse võetud kohustus tekitab ülesandeid lisaks liikmesriikide keskvalitsustele ka nende kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning muudele kohalikele ja piirkondlikele toetusfoorumitele ja organisatsioonidele, tagavad liikmesriigid oma keskasutuste ja erineva tasandi kohalike ametiasutuste koostöö. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 b |
|
|
Kuna taastuvenergia tootmise suurenemine on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ülioluline, peavad liikmesriigid taastuvenergia tootmise majanduslikult ligitõmbavaks muutma, ergutades seeläbi turul tegutsejaid andma taastuvenergia tootmise suurendamisega otsustavat panust liikmesriikide kohustuste täitmisse. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 c |
|
|
Lisaks liikmesriikidele, keskvalitsustele ning kohalikele ja piirkondlikele organisatsioonidele ja ametiasutustele kaasatakse ühenduse võetud kohustuse täitmisele kaasaaitamisse turul osalejad (koos kodumajapidamiste ja üksiktarbijatega), sõltumata neile omistatavast kasvuhoonegaaside heitkoguste määrast. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 d |
|
|
Kohustuste täitmise tähtaeg on 2020. aasta. Aastani 2020 kestva perioodi jooksul rahastatakse mitmeid projekte Euroopa Liidu struktuurifondist ja Ühtekuuluvusfondist. Komisjon püüab kajastada ühtekuuluvuspoliitikas ühenduse võetud kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kaasab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tahud ühtekuuluvuse ja struktuurilise arengu rahastamiseks mõeldud vahendite eraldamise tingimuste hulka. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 f (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 f |
|
|
Liikmesriigid tagavad uute, innovaatiliste tehnoloogiate kasutamise rahastamise, mis võimaldab tööstusettevõtjatel luua uusi töökohti, tõstes seega konkurentsivõimet ja edendades Lissaboni strateegias määratletud eesmärkide saavutamist. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 g (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 g |
|
|
Ühisrakendus ja puhta arengu mehhanism on paindlikud vahendid, mis aitavad Euroopa Liidul võetud kohustusi täita; seetõttu peab komisjon tulevikus nende rakendamist mitte vähendama, vaid suurendama, kuna liikmesriikide ja nende siseste eraldiseisvate piirkondade sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnaalased omadused on erinevad, ning seega võivad kehtestatud eesmärkide saavutamise vahendid liikmesriigiti ja piirkonniti erineda. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 h (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 h |
|
|
Kuna kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise alase rahvusvahelise kokkuleppe saavutamine on Euroopa Liidu jaoks otsustava tähtsusega, teeb komisjon majandusliku ühtekuuluvuse säilitamiseks kõik temast oleneva, et tagada Kyoto konventsiooni kehtivuse kaotamise ajaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise uue, ülemaailmse kokkuleppe olemasolu. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 5 i (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 5 i |
|
|
Kuna Euroopa Liidu ambitsioonikad kohustused koormavad mahajäänud piirkondi märkimisväärselt, toetab komisjon neid piirkondi, et määratletud eesmärkide saavutamise käigus tekkivad lühiajalised rahalised raskused ei tooks neile kaasa tõsiseid kaotusi. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 a |
|
|
Kuue kuu jooksul alates rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe allkirjastamisest, mis sätestab otsuse artikli 3 kohasest heitkoguste vähendamisest ulatuslikuma kohustusliku vähendamise, esitab komisjon Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 alusel vastuvõetava õigusakti ettepaneku liikmesriikide panuse kohta ühenduse tulevastesse kohustustesse. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Artikkel 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesoleva otsuse artikli 3 kohaste heitkoguste maksimumkoguseid kohandatakse vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 alusel välja antud kasvuhoonegaaside heitkoguste saastekvootide hulgale ning see tuleneb kõnealuse direktiiviga hõlmatud allikate muudatusest pärast seda, kui komisjon on lõplikult heaks kiitnud riiklikud saastekvootide eraldamise kavad ajavahemikuks 2008–2012 vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ. Komisjon avaldab kõnealusest kohandamisest tulenevad andmed. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa esimese veeru pealkiri: Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogused vastavalt artiklile 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad 2020. aastaks võrreldes 2005. aasta kasvuhoonegaaside heidetega allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma |
Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta kasvuhoonegaaside heidetega allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Komisjon koostab uue tabeli, milles kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad ja gaaside heitkogused, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides. |
Selgitus | |
Oleks solidaarsuspõhimõttega vastuolus kasutada õiguslikku lähenemist, millega jäetakse tähelepanuta üksikute liikmesriikide poolt 1990.-2005. aastal saavutatud süsinikdioksiidiheite vähendamised. Ei saa põhjendada edasiste ülemääraste heitkoguste võimaldamist eeldatava majanduskasvu arvel, kuna SKT kasv ei ole otseselt proportsionaalses seoses süsinikdioksiidiheite kasvuga. Sellise lähenemisviisiga annaks Euroopa Liit halba eeskuju arengumaadele kavandatavateks läbirääkimisteks rahvusvahelise lepingu üle. | |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks |
|||||||
|
Viited |
KOM(2008)0017 – C6-0041/2008 – 2008/0014(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
REGI 19.2.2008 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Antonio De Blasio 26.3.2008 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
8.4.2008 |
25.6.2008 |
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
16.7.2008 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
28 14 5 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Zita Gurmai, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Dimitar Stoyanov, Margie Sudre, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jan Březina, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Miloslav Ransdorf |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Dimitrios Papadimoulis |
|||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks |
|||||||
|
Viited |
KOM(2008)0017 – C6-0041/2008 – 2008/0014(COD) |
|||||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
23.1.2008 |
|||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 19.2.2008 |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
INTA 19.2.2008 |
ECON 19.2.2008 |
EMPL 10.4.2008 |
ITRE 19.2.2008 |
||||
|
|
REGI 19.2.2008 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
INTA 25.2.2008 |
|
|
|
||||
|
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 10.4.2008 |
|
|
|
||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Satu Hassi 27.2.2008 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
26.2.2008 |
7.5.2008 |
25.6.2008 |
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
7.10.2008 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
65 0 1 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Richard Seeber, Kathy Sinnott, María Sornosa Martínez, Salvatore Tatarella, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jerzy Buzek, Bairbre de Brún, Erna Hennicot-Schoepges, Johannes Lebech, Caroline Lucas, Lambert van Nistelrooij |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Domenico Antonio Basile, Catherine Stihler |
|||||||