Menetlus : 2007/0143(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0413/2008

Esitatud tekstid :

A6-0413/2008

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 4
CRE 22/04/2009 - 4

Hääletused :

PV 22/04/2009 - 6.35
CRE 22/04/2009 - 6.35
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0251

RAPORT     ***I
PDF 445kWORD 917k
16.10.2008
PE 400.648v02-00 A6-0413/2008

Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (uuesti sõnastamine)

(KOM(2008)0119 – C6‑0231/2007 – 2007/0143(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Peter Skinner

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 80 a)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (uuesti sõnastamine)

(KOM(2008)0119 – C6‑0231/2007 – 2007/0143(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0361) ja muudetud ettepanekut (KOM(2008)0119);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0231/2007);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0413/2008),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus sellisena määratletud, ning arvestades, et mis puutub varasemate aktide muutmata sätete kodifitseerimisse koos nimetatud sisuliste muudatustega, siis piirdub ettepanek kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustele ja õiguskomisjoni poolt heaks kiidetud tehnilistele parandustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Esimene volitus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

Selgitus

Muudatus tagab, et komisjon saab kõnealuse raamdirektiivi alusel esitada ettepaneku võtta vastu kas teise taseme rakendusdirektiiv või teise taseme rakendusmäärus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Käesolevas direktiivis sisalduvad viited kindlustus- ja edasikindlustusandjate kohta peaksid hõlmama allutatud kindlustusandjaid ja allutatud edasikindlustusandjaid, välja arvatud kui selliste kindlustusandjate suhtes kehtivad erisätted.

Selgitus

Selleks, et võtta arvesse allutatud kindlustussektorit.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kindlustusvõtja kaitsmise eeltingimus on, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kehtestataks tõhusad nõuded maksevõime kohta. Turu arengut arvesse võttes praegusest süsteemist enam ei piisa. Seetõttu on vaja kehtestada uus reguleeriv raamistik.

(10) Kindlustusvõtja kaitsmise eeltingimus on, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kehtestataks tõhusad nõuded maksevõime kohta. Turu arengut arvesse võttes praegusest süsteemist enam ei piisa. Seetõttu on vaja kehtestada uus reguleeriv raamistik, mis nõuetekohaste kindlustusvõtja kaitsemeetmete abil optimeerib Euroopa Liidus kapitali tõhususe.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Uus maksevõimerežiim ei tohiks olla väikestele ja keskmise suurusega kindlustusandjatele liiga koormav.

(12) Uus maksevõimerežiim ei tohiks olla väikestele ja keskmise suurusega kindlustusandjatele liiga koormav. Üks võimalus selle eesmärgi saavutamiseks on proportsionaalsuse põhimõtte nõuetekohane rakendamine. Seda põhimõtet tuleks kohaldada nii kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kehtivate nõuete kui ka järelevalvevolituste rakendamise suhtes.

Selgitus

Järelevalveasutuse volituste proportsionaalne kasutamine on proportsionaalsuse põhielement.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Eeskätt tuleks Solvency II süsteemis arvesse võtta allutatud kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate eripära. Kuna need kindlustusandjad kindlustavad ainult selle tööstus- või ärigrupi riske, kuhu nad kuuluvad, tuleks välja töötada proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevad sobivad lähenemisviisid, milles peegelduvad nende tegevuse iseloom, ulatus ja keerukus.

Selgitus

Oma äritegevuse ulatuse ja liigi ning (edasi)kindlustatavate riskide eriiseloomu tõttu ei ole allutatud (edasi)kindlustusandjatel sageli piisavalt vajaliku kvaliteediga andmeid ja teavet, et teha esinduslik analüüs varasemate kahjude kohta ja kasutada usaldusväärset kindlustusmatemaatilist meetodit. Allutatud kindlustusandjate puhul on ilmselgelt vaja lihtsustusi. „Tavaliste” kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes pakutud lihtsustustes ei pruugita võtta arvesse allutatud kindlustusandjate tegevuse eripära.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Oodatavasti annab Solvency II režiim kõigile asjaosalistele veelgi parema kaitse ja selleks on vaja, et liikmesriigid varustaksid finantsjärelevalveasutusi piisavate vahenditega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a) Järelevalve rajamine kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele riskijuhtimise põhimõtetele toob tõenäoliselt kaasa vajaduse suuremate järelevalveressursside järele.

Selgitus

II ja III sambas kehtestatud järelevalvenõuded, nagu sisemudelite kinnitamine, nende seire ja korrapärane läbivaatamine ning sellele järgnev tihedam koostöö ja suhtlemine teiste järelevalveasutuste ja ettevõtetega tähendab tõenäoliselt seda, et riiklikel järelevalveasutustel on vaja oma suurendatud kohustuste täitmiseks rohkem ressursse.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 b) Edasikindlustustegevuse järelevalves tuleks võtta arvesse edasikindlustustegevuse erijooni, eeskätt selle globaalset iseloomu ja asjaolu, et kindlustusvõtjad on ise kindlustus- või edasikindlustusandjad.

 

Selgitus

Solvency II kasutuselevõtmisega kaob edasikindlustusdirektiivi tähendus edasikindlustuse jaoks valmiskorra pakkumise näol. Oluline on rõhutada edasikindlustustegevuse eriiseloomu Solvency II direktiivi raames. Tuleks viidata edasikindlustuse järelevalvet käsitlevale IAIS-standardile. Uue põhjendusega selgitatakse, et proportsionaalsuse põhimõtte puhul tuleb arvesse võtta edasikindlustustegevuse eriiseloomu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Tuleb soodustada järelevalve ühitamist mitte ainult seoses järelevalvevahenditega, vaid ka seoses järelevalvetavadega. Komisjoni otsusega 2004/6/EÜ asutatud Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee mängib siinjuures olulist rolli ning peab tehtud edusammudest regulaarselt aru andma.

(23) Tuleb soodustada järelevalve ühitamist mitte ainult seoses järelevalvevahenditega, vaid ka seoses järelevalvetavadega. Komisjoni otsusega 2004/6/EÜ asutatud Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee mängib siinjuures olulist rolli ning peab tehtud edusammudest Euroopa Parlamendile ja komisjonile regulaarselt aru andma.

Selgitus

On väga oluline, et parlament kui kaasõiguslooja saaks kogu teabe käesoleva direktiivi tulemuslikku ja tõhusat kohaldamist puudutavate asjaolude kohta.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29 a) Ühenduses on tavaks, et kindlustusandjad müüvad elukindlustustooteid, millega seoses kindlustusvõtjad ja soodustatud isikud teevad sissemakseid kindlustusandja riskikapitali, saades vastu kogu või osa sissemaksetest saadavast kasumist. See kogunenud tulu on vahendite ülejääk, mis on selle juriidilise isiku vara, kus need on tekkinud. Konsolideerimisgrupi toetuse süsteemis ei ole vahendite ülejääk teistele grupi juriidilistele isikutele ülekantav.

Selgitus

Käesolevasse direktiivi vahendite ülejäägi mõiste sissetoomine, et kajastada kogu Euroopas tuntud tootekeskset ärimudelit. Lisaks selgitatakse põhjenduses, et vahendite ülejääki ei saa nende õigusliku iseloomu tõttu kasutada konsolideerimisgrupi toetuseks.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Järelevalvekorras tuleks sätestada riskitundlikkuse nõue, mis põhineb perspektiivsetel arvutustel, et tagada järelevalveasutuste täpne ja õigeaegne sekkumine (solventsuskapitalinõue), ning miinimumtagatis, millest allapoole finantsvahendite summa ei tohiks langeda (miinimumkapitalinõue). Mõlemad kapitalinõuded tuleb ühtlustada kogu ühenduses, et tagada kindlustusvõtjate ühtlane kaitsetase.

(35) Järelevalvekorras tuleks sätestada riskitundlikkuse nõue, mis põhineb prognoosarvutustel, et tagada järelevalveasutuste täpne ja õigeaegne sekkumine (solventsuskapitalinõue), ning tagatise minimaalne tase, millest allapoole finantsvahendite summa ei tohiks langeda (miinimumkapitalinõue). Miinimumkapitalinõue peaks olema seotud solventsuskapitalinõudega. Mõlemad kapitalinõuded tuleb ühtlustada kogu ühenduses, et tagada kindlustusvõtjatele võrdne kaitse. Solvency II režiimi heaks toimimiseks peaks miinimumkapitalinõude ja solventsuskapitalinõude vahele jääma piisav võimalus sekkumiseks.

Selgitus

Solventsuskapitalinõude peamine eesmärk on toimida nii järelevalvajatele kui ka kindlustusseltsidele varajase hoiatussignaalina, et rikkumise korral järgneb rangem järelevalve. Miinimumkapitalinõue toimib viimase tasandi sekkumisena, mida loodetavasti saab vältida solventsuskapitalinõude hoiatuse abil. See peaks olema riskitundlik, et adekvaatselt peegeldada kindlustusseltsi tegelikku riski ja kindlustusvõtjate riski, ning parimat riskiarvestust võimaldab solventsuskapitalinõue.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35 a) Protsüklilisuse vältimiseks, eriti aktsiaturgudel majandusliku languse aegadel, tuleb järelevalveasutustele võimaldada rohkem paindlikkust järelevalvemeetmete heakskiitmisel ja rakendamisel. Need kõrvalekalded peaksid aga olema erandlikud ning nende eesmärk peaks pigem olema finantskriisi negatiivse mõju stabiliseerimine, mitte aga suurendamine.

Selgitus

Finantskriiside puhul võib vaja minna konkreetsetele arengusuundadele kohandatud paindlikku järelevalvealast lähenemisviisi, mis kaldub seega kõrvale direktiivi üldisest lähenemisviisist. Sekkumist tuleks siiski kohaldada ainult finantskriisi ajal ja ajutiselt.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Miinimumkapitalinõue tuleb arvutada lihtsa valemi järgi, kasutades kontrollitavaid andmeid.

(43) Miinimumkapitalinõue tuleb arvutada lihtsa valemi järgi, mis on kooskõlas solventsuskapitalinõude riskipõhise lähenemisviisiga ja kasutades kontrollitavaid andmeid. Miinimumkapitalinõue peaks tagama minimaalse taseme, millest allapoole finantsvahendite summa ei tohiks langeda Miinimumkapitalinõue ja solventsuskapitalinõue tuleks ühtlustada kogu ühenduses, et saavutada kindlustusvõtjatele võrdne kaitse tase.

Selgitus

Peame tagama miinimumkapitalinõude arvutamise kooskõla direktiivi üldise majandusliku lähenemisviisiga, ettevõtja riskiprofiili kajastamise miinimumkapitalinõude kaudu ja samuti ühtsuse erinevate ettevõtjate lõikes miinimumkapitalinõude ja (üksiku) solventsuskapitalinõude vahel.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 65 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65 a) Konsolideerimisgrupi suhtes kehtiva konsolideeritud solventsuskapitalinõude puhul tuleks arvestada kõigi gruppi kuuluvate kindlustusandjate riski erinevusi, nii et see peegeldaks õigesti kogu grupi riski suurust.

Selgitus

Komisjoni sõnul(2) võimaldab direktiiv solventsuskapitalinõude arvutamisel konsolideeritud alusel võtta hajutamise mõju arvesse kogu grupi ulatuses ja mitte üksnes ELis. Põhjenduses rõhutatakse, et väljaspool ELi toimuvast kindlustustegevusest tulenevat hajutamisega kaasnevat kasu ei tohiks meelevaldselt välja jätta.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69 a) Juhtivad järelevalveasutused peaksid tegutsema ühenduse tasandil kedagi diskrimineerimata. Just nõuete rahuldamise ja ettevõtja likvideerimise puhul, kui on olemas konsolideerimisgrupi toetus, tuleks varad jagada võrdselt kõigi asjaomaste kindlustusvõtjate vahel olenemata nende kodakondsusest või alalisest asukohast.

Selgitus

Oluline on tagada kõigi liikmesriikide kindlustusvõtjatele õiglased ja võrdsed õigused juhul, kui kindlustusettevõtja osutub maksejõuetuks.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70) Tuleb tagada omavahendite nõuetekohane konsolideerimisgrupisisene jagamine ja vajaduse korral nende olemasolu kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitseks. Selleks peaksid konsolideerimisgruppi kuuluvatel kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema solventsuskapitalinõude täitmiseks piisavad omavahendid, v.a juhul, kui kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse eesmärki saab saavutada tõhusalt muul viisil. Konsolideerimisgruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatel tuleks seetõttu lubada katta kindlaksmääratud tingimustel solventsuskapitalinõue konsolideerimisgrupi toetusega, mida kinnitab emaettevõtja. Konsolideerimisgrupi toetuskava vajalikkuse hindamiseks ja selle võimalikuks edasiseks läbivaatamiseks peaks komisjon teatama liikmesriikide eeskirjadest ja kõnealuse valdkonna järelevalveasutuste tavadest.

(70) Tuleb tagada omavahendite nõuetekohane konsolideerimisgrupisisene jagamine ja vajaduse korral nende olemasolu kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitseks. Selleks peaksid konsolideerimisgruppi kuuluvatel kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema solventsuskapitalinõude täitmiseks piisavad omavahendid, v.a juhul, kui kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse eesmärki saab saavutada tõhusalt muul viisil. Konsolideerimisgruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatel tuleks seetõttu lubada katta kindlaksmääratud tingimustel solventsuskapitalinõue konsolideerimisgrupi toetusega, mida kinnitab emaettevõtja. Konsolideerimisgrupi toetuskava vajalikkuse hindamiseks ja selle võimalikuks edasiseks läbivaatamiseks peaks komisjon teatama Euroopa Parlamendile liikmesriikide eeskirjadest ja kõnealuse valdkonna järelevalveasutuste tavadest.

Selgitus

On oluline, et parlament kui kaasõiguslooja saaks kogu teabe käesoleva direktiivi tulemuslikku ja tõhusat kohaldamist puudutavate asjaolude kohta.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70 a) Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalveasutus tegutseb konsolideerimisgrupi järelevalvajana, siis on teda tunnustatud asutusena, mis tegutseb kedagi diskrimineerimata Seetõttu ei peeta konsolideerimisgrupi järelevalvajana võetud õiguspäraseid meetmeid, sealhulgas (kuid mitte ainult) kapitaliülekandeid, kõnealuse järelevalvaja riiklike volituste põhjal liikmesriigi või selle liikmesriigi kindlustusvõtjate huvidega vastuolus olevaks.

Selgitus

Et võtta arvesse allutatud kindlustussektorit.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70 b) Kõik konsolideerimisgrupi järelevalves osalevad järelevalvajad peavad olema võimelised mõistma tehtud otsuseid, eriti kui need otsused on teinud konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Seetõttu peaks iga järelevalveasutus jagama kogu saadud teavet viivitamatult teiste järelevalvajatega, et kõik järelevalvajad saaksid kujundada oma arvamuse sama asjakohase teabe põhjal. Kui asjaomased järelevalvajad ei jõua kokkuleppele, tuleks olukorra lahendamiseks küsida nõu CEIOPSilt.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetusmehhanism põhineb vastastikusel usaldusel. Siiski tuleks suurendada nende järelevalveasutuste osalust, kes ei täida konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesannet. Kõigil hõlmatud järelevalveasutustel peaks olema võimalik olukorda hinnata sama hulga andmete põhjal. Kui asjaomased järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele, siis on mõistlik küsida asjatundlikku nõuannet kolmandalt osaliselt, kes esitab sõltumatu seisukoha.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70 c) Sisemudelite kinnitamise ja konsolideerimisgrupi toetuse režiimiga seoses antakse käesolevas direktiivis CEIOPSile nõuandev roll. Selles raamistikus peaks lõpliku otsuse tegemise õigust omav järelevalveasutus CEIOPSi nõuannet täielikult arvesse võtma, et tagada järgimise või selgitamise mehhanismi rakendamine.

Selgitus

„Järgimise või selgitamise“ mehhanism peaks olema konsolideerimisgrupi toetuse režiimi toimimise peamine põhimõte.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74) Kõik kindlustuse ja edasikindlustuse konsolideerimisgrupid, mille üle teostatakse järelevalvet, peaksid nimetama asjaomaste järelevalveasutuste hulgast konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja õiguste ja kohustuste hulka peaks kuuluma kooskõlastamis- ja otsustusõigus. Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle järelevalvet teostavad asutused peaksid kehtestama kooskõlastamise korra.

(74) Kõik kindlustuse ja edasikindlustuse konsolideerimisgrupid, mille üle teostatakse järelevalvet, peaksid nimetama asjaomaste järelevalveasutuste hulgast konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja õiguste ja kohustuste hulka peaks kuuluma kooskõlastamis- ja otsustusõigus. Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle järelevalvet teostavad asutused peaksid moodustama oma kooskõlastamismehhanismina järelevalvajate kolleegiumid.

Selgitus

Kõigi järelevalveasutuste paremaks kaasamiseks järelvalvesse piiriüleste konsolideerimisgruppide üle tuleb moodustada järelevalvajate kolleegiumid. Nende abil on võimalik moodustada püsiv, kuid paindlik koostöö- ja koordineerimisstruktuur. Kolleegiumid kohtuvad korrapäraselt, et hõlbustada teabevahetust, võimalda järelevalvajatel ühtsete arusaamade kujunemist konsolideerimisgruppide riskiprofiilist, saavutada koordineeritus ja kooskõlastada otsuste vastuvõtmist üksikute järelevalveasustuste poolt.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75) Järelevalveasutustel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi üle. Tuleks alustada koostööd asutuste vahel, kes vastutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle teostatava järelevalve eest, ning asutuste vahel, kes vastutavad kõnealuste asutuste ja muudes finantssektorites tegutsevate ettevõtjate üle teostatava järelevalve eest.

(75) Konsolideerimisgrupi järelevalves peaksid järelevalvajate kolleegiumi kaudu osalema järelevalvajad kõigist liikmesriikidest, kus gruppi kuuluvad kindlustusandjad on asutatud. Neil kõigil peaks olema igapäevane juurdepääs dokumentidele ja nad peaksid olema dünaamiliselt kaasatud otsuste tegemisse. Tuleks alustada koostööd asutuste vahel, kes vastutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle teostatava järelevalve eest, ning asutuste vahel, kes vastutavad kõnealuste asutuste ja muudes finantssektorites tegutsevate ettevõtjate üle teostatava järelevalve eest.

Selgitus

Järelevalvajad moodustaksid kolleegiumi.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 75 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75 a) CEIOPSi nõuanne konsolideerimisgrupi järelevalvajale ei ole järelevalvajale otsuse tegemisel siduv. Otsuse langetamisel peaks konsolideerimisgrupi järelevalvaja seda nõuannet täielikult arvesse võtma ja sellest olulist kõrvalekaldumist selgitama. Tegemist on nõuandega, mida järelevalvajad võib-olla ei soovi eirata.

Selgitus

Finantskriiside korral võib vaja minna konkreetsetele arengusuundadele kohandatud paindlikku järelevalvealast lähenemisviisi, mis kaldub seega kõrvale direktiivi üldisest lähenemisviisist. Sekkumist tuleks siiski kohaldada ainult finantskriisi ajal ja ajutiselt.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 93 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(93 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta)¹ artikli 17 lõikes 2 viidatakse solventsusmarginaali käsitlevatele kehtivatele õigusnormidele. Need viited tuleks alles jätta, et säilitada praegune olukord. Komisjon peaks direktiivi 2003/41/EÜ vastavalt selle artikli 21 lõikele 4võimalikult kiiresti läbi vaatama. Komisjon peaks CEIOPSi toetusel välja töötama nõuetekohase solventsuseeskirjade süsteemi pensioni kogumisasutustele, seejuures täielikult kajastades kindlustus- ja edasikindlustusandjate olulist erinevust.

 

_______________

¹ ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

Selgitus

On oluline, et tööandjapensioni kogumisasutuste õiguslikku raamistikku ei muudetaks, arvestades, et komisjon valmistub kõnealust direktiivi läbi vaatama.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 95 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(95 a) Arvestades sellega, et kindlustustegevus muutub järjest rohkem piiriüleseks, tuleks jätkata tööd Euroopa Liidu kindlustustagatise süsteemide täiustamisel ja kõrvaldada võimaluste piires erinevused liikmesriikide süsteemide vahel, võttes arvesse järelevalvestruktuure. Kuigi selline pidev töö toimub väljaspool käesoleva direktiivi kohaldamisala, tuleb komisjoni teostatud uuringute tulemustest kaugemale vaadata ja võimalikult peatselt välja pakkuda Euroopa Liidu tasandil kindlustustagatise mehhanism, eelkõige elukindlustuse valdkonnas. Selle mehhanismi eesmärgiks peaks olema kõigile kindlustusvõtjatele kõrgetasemelise ühtlustatud kaitse tagamine.

Selgitus

Kindlustustagatiste skeemid on kindlustusvõtjate kaitsmise huvides hädavajalikud, kui kindlustusandja tegevus lõpetatakse. Praegu ei ole see valdkond ühtlustatud ning sama kaitstustaseme saavutamiseks kõikides liikmesriikides tuleks rohkem ära teha.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 10 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi kindlustusandjate suhtes, kelle aastas kogutud kindlustusmaksete summa ei ületa viis miljonit eurot.

1. Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 5–10 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi kindlustusandjate suhtes, kui:

 

a) ettevõtja aastas kogutud kindlustusmaksete summa ei ületa viis miljonit eurot;

 

b) artiklis 75 sätestatud edasikindlustuslepingute kindlustussummadest ja eriotstarbelistest varakogumitest saadavate ettevõtja kindlustustehniliste eraldiste brutoväärtus ei ületa 25 miljonit eurot;

 

c) edasikindlustuslepingute kindlustussummadest ja eriotstarbelistest varakogumitest saadavate konsolideerimisgrupi kindlustustehniliste eraldiste brutoväärtus ei ületa 25 miljonit eurot;

 

d) nende ettevõtjate tegevus ei hõlma kindlustust ega edasikindlustust, mis hõlmab vastutus-, krediidi- ja garantiikindlustusriske, välja arvatud juhul, kui need kujutavad endast artikli 16 lõike 1 tähenduses lisariske;

 

e) ettevõtja edasikindlustuskohustused ei ületa 0,5 miljonit eurot või 10% nende kogutud kindlustusmaksete summast või 10% nende kindlustustehniliste eraldiste kogusummast.

2. Kui lõikes 1 sätestatud summat ületatakse kolmel järjestikusel aastal, kohaldatakse käesolevat direktiivi alates neljandast aastast.

2. Kui lõikes 1 sätestatud summasid ületatakse kolmel järjestikusel aastal, kohaldatakse käesolevat direktiivi alates neljandast aastast.

 

2 a. Kui kindlustusandja aastas kogutud kindlustusmaksete summa väheneb pidevalt kolme järjestikuse aasta jooksul tasemeni, mis jääb alla lõike 1 punktis a sätestatud summat, siis käesolevat direktiivi selle kindlustusandja suhtes enam ei kohaldata.

 

2 b. Lõiked 1 ja 2 ei takista kindlustusandjal siiski vastavalt käesolevale direktiivile tegevusluba taotleda või seda hoida.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a) allutatud kindlustusandja – kindlustusandja, kes kuulub finantsettevõtjale, kes ei ole kindlustus- või edasikindlustusandja või kindlustus- või edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupp, kellele kohaldatakse käesoleva direktiivi III jaotist, või ettevõtjale, kes ei ole finantseerimisasutus, kelle eesmärk on pakkuda kindlustuskaitset ainult selle ettevõtja või nende ettevõtjate riskide suhtes, kellele ta kuulub, või pakkuda kindlustuskaitset ettevõtja või ettevõtjate riskide suhtes, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub allutatud kindlustusandja;

 

Selgitus

Tähtis on esitada allutatud kindlustusandja mõiste, täpsustades, et need kindlustusandjad kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a) sihtotstarbeline edasikindlustusandja – kindlustusandja:

 

a) kelle kindlustustegevus on piiratud tsedendi (sündikaat või ettevõte, kes annab riski edasi sihtotstarbelisele edasikindlustusandjale) ja tsedendi tütarettevõtjate edasikindlustusega tingimustel, mis võimaldavad tsedendil edasikindlustuse mis tahes ajal tühistada ning sellise tühistamise korral edasikindlustaja varad ja kohustused viivitamata tsedendile üle kanda; ja

 

b) kes otseselt või kaudselt:

 

(i) kuulub täielikult tsedendile või tsedendi liikmetele; või

 

(ii) kellele tsedent täielikult kuulub;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – punkt 10 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) riski asukohaliikmesriik – kahjukindlustuslepingu sõlmimise kuupäeval kõik järgmised riigid:

(10) riski asukohaliikmesriik – kõik järgmised riigid:

Selgitus

Muudatus aitab vältida ettekavatsemata maksutagajärgi.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – punkt 11 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) kohustuse liikmesriik — liikmesriik, kus alates elukindlustuslepingu sõlmimisest on:

(11) kohustuse liikmesriik — liikmesriik, kus on:

Selgitus

Muudatus aitab vältida ettekavatsemata maksutagajärgi.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) konsolideerimisgrupisisene tehing – tehing, millega kindlustus- või edasikindlustusandja sõltub kas lepingulise või maksekohustuse või muu kohustuse täitmisel otseselt või kaudselt sama konsolideerimisgrupi ettevõtjatest või füüsilisest või juriidilisest isikust, kes on lähedalt seotud konsolideerimisgrupi ettevõtjatega. Need tehingud puudutavad eriti:

 

a) laene;

 

b) tagatisi ja bilansiväliseid tehinguid;

 

c) solventsusmarginaali katmiseks nõutavaid elemente;

 

d) investeeringuid;

 

e) edasikindlustust; ja

 

f) kulude jagamise kokkuleppeid

Selgitus

Konsolideerimisgrupisiseste tehingute kord on järelevalves tähtis valdkond kindlustustegevuse tüüpilise ümberpööratud tootmistsükli tõttu, mis võib luua võimalusi huvide konfliktiks järelevalvatava ettevõtja ja temaga seotud osapoolte suhtes. Kuna komisjoni ettepanek ei ole selles suhtes täielik, peaksime lisama konsolideerimisgrupisisese tehingu mõiste.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 4 sätted ei takista siiski mis tahes kindlustusandjal taotleda tegevusluba või säilitada seda käesoleva direktiivi kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalve põhieesmärk

Järelevalve põhieesmärk käesoleva direktiivi kohaselt

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused on varustatud vajalike vahenditega, et saavutada järelevalve põhieesmärk, nimelt kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused on varustatud vajalike vahenditega ja et neil on vajalik asjatundlikkus ja suutlikkus ning vajalikud volitused, et saavutada järelevalve põhieesmärk, nimelt kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid vastavalt ühenduse ja riikide õigusele.

Selgitus

II ja III samba raames kehtestatud järelevalvenõuded, nagu sisemudelite kinnitamine, nende seire ja korrapärane läbivaatamine ning sellele järgnev tihedam koostöö ja suhtlemine teiste järelevalveasutuste ja ettevõtetega tähendab tõenäoliselt seda, et riiklikel järelevalveasutustel on vaja oma suurendatud kohustuste täitmiseks rohkem ressursse.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid kohaldatakse viisil, mis on vastavuses kindlustus- või edasikindlustusandjale omaste riskide olemuse, keerukuse ja ulatusega.

3. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid kohaldatakse viisil, mis on vastavuses kindlustus- või edasikindlustusandjale omaste riskide olemuse, keerukuse ja ulatusega, samuti pidades silmas ühenduses tervikuna finantstasakaalu säilitamist, eelkõige majandusliku languse aegadel.

Selgitus

Reguleerida tuleks kõikide ettevõtjate tegevust, olenemata nende suurusest, kuna ebaõnnestumise mõju ei ole alati lineaarne suurusega, vaid sõltub äriühingu tagatava kindlustuse liigist ning tegevuse geograafilisest ulatusest.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon võtab vastu lõike 3 kohased rakendusmeetmed, täpsustades direktiivi proportsionaalse kohaldamise tingimusi, eriti väga väikeste kindlustusandjate puhul. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 304 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Proportsionaalsuse põhimõtet on vaja rakendusmeetmete abil täiendavalt täpsustada.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsjärelevalve lõike 1 tähenduses hõlmab kindlustus- või edasikindlustusandja kogu tegevust silmas pidades tema maksevõimet, kindlustustehniliste eraldiste moodustamist ja nõuetekohaste omavahendite kontrollimist liikmesriigis ettenähtud eeskirjade või järgitavate tavade kohaselt ühenduse tasandil vastuvõetud sätete põhjal.

Finantsjärelevalve lõike 1 tähenduses hõlmab kindlustus- või edasikindlustusandja kogu tegevust silmas pidades tema maksevõime, kindlustustehniliste eraldiste moodustamise, varade ja nõuetekohaste omavahendite kontrollimist liikmesriigis ettenähtud eeskirjade või järgitavate tavade kohaselt ühenduse tasandil vastuvõetud sätete põhjal.

Selgitus

Supervision of investments is an essential piece of solvency assessment. There is no rationale to omit a reference to the supervision of assets, since they are an essential part of insurance activity. Since this article corresponds to recasting and the reference to assets is in the current directives, such a reference should be maintained due its importance Supervision of assets is fully compatible with the freedom of investments and the prudent person principle stated in he proposal of Solvency 2 directive. Furthermore such supervision becomes more crucial when Solvency 2 come into force, having in mind the maximum degree of freedom provided to insurers regarding this point.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) järelevalvemenetluse protsessis väljatöötatud kvantitatiivsed kontrollivahendid.

Selgitus

Artikkel 34 võimaldab järelevalvajatel järelevalvemenetluse protsessis välja töötada „kvantitatiivsed kontrollivahendid, et hinnata kindlustus- või edasikindlustusandja võimet tulla toime võimalike tulevikusündmuste või majandustingimuste muutustega, mis võiksid negatiivselt mõjutada nende üldist finantsseisundit“, kuid selles ei täpsustata, mida sellised vahendid võiksid endast kujutada; selle tulemuseks võib olla järelevalvetavade ebaühtlus ja kapitalinõuete või sekkumise tasandite ja määra moonutused.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 34 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutusel on õigus vajaduse korral lisaks solventuskapitalinõudele töötada järelevalvemenetluse raames välja kvantitatiivsed kontrollivahendid, et hinnata kindlustus- või edasikindlustusandja võimet tulla toime võimalike tulevikusündmuste või majandustingimuste muutustega, mis võiksid negatiivselt mõjutada nende üldist finantsseisundit. Järelevalveasutused nõuavad, et kindlustusandjad viivad läbi vastavad katsed.

4. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutusel on erandjuhtudel õigus lisaks solventsuskapitalinõudele töötada järelevalvemenetluse raames vajaduse korral välja kvantitatiivsed kontrollivahendid, et hinnata kindlustus- või edasikindlustusandja võimet tulla toime võimalike tulevikusündmuste või majandustingimuste muutustega, mis võiksid negatiivselt mõjutada nende üldist finantsseisundit. Järelevalveasutused nõuavad, et kindlustusandjad viivad läbi vastavad katsed.

Selgitus

Järelevalveasutustel ei tohiks iseenesest olla õigust rakendada kindlustusettevõtjate suhtes kvantitatiivseid meetmeid lisaks solventsuskapitalinõude arvutamisele. Neid meetmeid tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel, kui neid vajalikuks peetakse.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 34 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Järelevalvet kohaldatakse õigeaegselt ja proportsionaalselt.

6. Järelevalvet kohaldatakse õigeaegselt ja proportsionaalselt. Järelevalvajad võtavad arvesse tegevusi, mis kogu turgu hõlmava surutise olukorras võivad olla tsüklilised, pidades alati täielikult silmas kindlustusvõtja huve.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 36 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Järelevalvajad võivad arvesse võtta niisuguste vabatahtlike tegevusjuhendite ja läbipaistvuse tagamise juhendite mõju riski- ja varahaldusele, millest peavad kinni reguleerimata või alternatiivsete investeerimisvahenditega tegelevad asjaomased institutsioonid.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Teenuse pakkuja asukohaliikmesriik lubab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalveasutusel viia läbi ise või selleks määratud isikute kaudu kohapealseid kontrollimisi teenuse pakkuja ruumides, olles esmalt teavitanud sellest oma asjaomaseid asutusi. Teenuse pakkuja puhul, kelle üle järelevalvet ei teostata, on asjakohaseks asutuseks järelevalveasutus.

2. Teenuse pakkuja asukohaliikmesriik lubab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalveasutusel viia läbi ise või selleks määratud isikute kaudu kohapealseid kontrollimisi teenuse pakkuja ruumides, olles esmalt teavitanud sellest kindlustus- või edasikindlustusandjat ja oma asjaomaseid asutusi. Teenuse pakkuja puhul, kelle üle järelevalvet ei teostata, on asjakohaseks asutuseks järelevalveasutus.

Selgitus

Täienduse eesmärgiks on kaitsta ettevõtja õigust teabele kontrolliprotsessi kohta ja kindlustada järelevalve läbipaistvus.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Teenuse sisseostmine kolmandate riikide teenusepakkujatelt on lubatud lõigete 1 ja 2 tingimustel.

Selgitus

Uus lõige on hädavajalik ja selle eesmärgiks on selgitada, et teenuste sisseostmist kolmandate riikide teenusepakkujatelt ei piirata mingil juhul, isegi lõigete 1 ja 2 range tõlgendamise korral.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – lõige 1 – teine a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ülesanne on sisemine suutlikkus praktiliste ülesannete täitmisel. See, kuidas kindlustus- ja edasikindlustusandjad artiklites 43, 45, 46 ja 47 sätestatud juhtimisnõudeid rakendavad, toimub nende omal äranägemisel.

Selgitus

Tekstis puudub selgitus selle kohta, et mainitud ülesanded puudutavad üksnes vastutusvaldkondi ja mitte organisatsioonilisi üksusi. Viimane tähendaks sügavat sekkumist ettevõtteomastesse organisatsioonilistesse struktuuridesse, mida eelkõige väikesed kindlustusettevõtjad üksnes suurte raskustega teha suudaksid. Ülesande määratluse lisamine on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks hädavajalik. Vastasel juhul tuleks uute osakondade loomise kulud katta kindlustusvõtjate kindlustusmaksete suurendamise teel.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) nende kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused võimaldavad arukat ja usaldusväärset juhtimist (sobiv);

a) nende kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused võimaldavad arukat ja usaldusväärset juhtimist (sobiv); nõutud kompetentsuse hindamisel võib lisateguritena arvestada tippjuhtkonna liikmete ametialast kvalifikatsiooni ja kogemust;

Selgitus

Täienduse eesmärgiks on tugevdada ja täpsustada kindlustusettevõtja juhtimiseks vajalikke kutsealaseid nõudmisi.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjatel on tõhus riskijuhtimissüsteem, mis hõlmab strateegiat, protsesse ja aruandemenetlusi, mis on vajalikud riskide pidevaks kontrollimiseks, juhtimiseks ja aruandluseks üksikult ja agregeerituna, arvestades riskidega või nende esinemise võimalusega ning nende vastastikuste mõjudega.

1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjatel on tõhus riskijuhtimissüsteem, mis hõlmab strateegiat, protsesse ja aruandemenetlusi, mis on vajalikud riskide pidevaks tuvastamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks, juhtimiseks ja aruandluseks üksikult ja agregeerituna, arvestades riskidega või nende esinemise võimalusega ning nende vastastikuste mõjudega.

Selgitus

Et riski oleks võimalik mõõta, tuleb see kõigepealt kindlaks teha. CEIOPSi esimestes nõuannetes soovitatakse viit toimingut järgmises kombinatsioonis: „tuvastada”, „hinnata”, „juhtida”, „seirata” ja „aru anda”.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riskijuhtimissüsteem integreeritakse kindlustus- või edasikindlustusandja organisatsioonistruktuuri. See hõlmab plaane eriolukordadeks.

Riskijuhtimissüsteem on tulemuslik ja see integreeritakse kindlustus- või edasikindlustusandja organisatsioonistruktuuri, kus sellele pööratakse tippjuhtkonna tasemel piisavalt tähelepanu. See hõlmab plaane eriolukordadeks.

Selgitus

Riskijuhtimine peab olema ühtne ja tulemuslik ning tippjuhtkond peab seda nõuetekohaselt mõistma ja arvesse võtma.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 1 – teine lõik – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) pidev vastavus kapitalinõuetele, nagu on sätestatud VI peatüki 4. ja 5. jaos ning kindlustustehniliste eraldiste nõuetele, nagu on sätestatud VI peatüki 2. jaos.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni)

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 1 – teine lõik – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mil määral asjaomase ettevõtja riskiprofiil kaldub kõrvale eeldustest, mis on aluseks artikli 101 lõikes 3 sätestatud solventuskapitalinõudele, mis on arvutatud VI peatüki 4. jao 2. alajaos esitatud standardvalemi või VI peatüki 4. jao 3. alajaos esitatud osalise või täieliku sisemudeli abil.

c) kui oluliselt asjaomase ettevõtja riskiprofiil kaldub kõrvale eeldustest, mis on aluseks artikli 101 lõikes 3 sätestatud solventsuskapitalinõudele, mis on arvutatud VI peatüki 4. jao 2. alajaos esitatud standardvalemi või VI peatüki 4. jao 3. alajaos esitatud osalise või täieliku sisemudeli abil.

Selgitus

Kindlustusvõtja kaitstuse tagamiseks on oluline analüüsida võimalikke kõrvalekaldeid standardvalemist. Sõna „määral“ viitab täiendavatele kvantitatiivsetele nõudmistele, mis ei ole kooskõlas omariski ja maksevõime hindamise kvalitatiivse tähtsusega.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel peavad asjaomasel ettevõtjal olema toimivad protsessid, mis võimaldavad tal korralikult määratleda ja mõõta riske nii lühi- kui ka pikaajaliselt, samuti määratleda võimalikke sündmusi või tulevasi majandustingimuste muutusi, mis võiksid ebasoodsalt mõjutada tema üldist finantsseisundit. Ettevõtja tutvustab meetodeid, mida ta kasutab oma maksevõime vajaduste kindlaksmääramiseks.

välja jäetud

Selgitus

Solventsuskapitalinõuete kvantitatiivne mõõtmine toimub standardvalemi või sisemudeli alusel. Oma riski ja maksevõime hindamine ei või muutuda nende tulemuste õõnestamise vahendiks ega tekitada täiendavaid kapitalinõudeid. Hindamise keskmes on ennetav tegelemine potentsiaalsete riskidega ning riskitaluvuse teadlik käsitlemine.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Ilma et see piiraks eespool sätestatut, peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad vastama ainult nendele solventsuskapitalinõuetele, mis on määratud standardvalemi või vajadusel käesoleva direktiivi sätete kohaselt sisemudeli alusel, ilma et see piiraks kapitali ülejääki.

Selgitus

Como se menciona en la presente Directiva (artículos 74 a 129), el requerimiento de capital de solvencia (SCR) y el requerimiento mínimo de capital (MCR) según fórmula estándar, deben ser considerados como los únicos requerimientos de capital necesarios y/o exigidos por las autoridades de supervisión. En ningún caso, los supervisores pueden acogerse a su poder para exigir una valoración individualizada u ORSA (Own Risk Solvency Assesment), conforme a lo dispuesto en este artículo, que obligue alas empresaes a desarrollar un modelo interno de capital económico que desvirtúe la necesaria separación entre el Pilar I y el Pilar II de esta Directiva.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aktuaari ülesandeid täidavad piisavate aktuaari- ja finantsmatemaatiliste teadmistega isikud, kes on vajaduse korral võimelised tõendama asjakohast kogemust seoses kohaldatavate ameti- ja muude standarditega.

2. Aktuaari ülesandeid täidavad aktuaari- ja finantsmatemaatiliste teadmistega isikud, kelle suutlikkus vastab asjaomase ettevõtja keerukusele ja riskistruktuurile, kes on võimelised tõendama asjakohast kogemust.

Selgitus

Nõuetekohaste vahendite ja teadmiste tagamiseks.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 49 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) artiklites 41, 43, 45 ja 46 osutatud süsteemide elemendid ning eelkõige valdkonnad, mida peab hõlmama kindlustus- ja edasikindlustusandja vara ja kohustuste juhtimine ja investeerimispoliitika, nagu on osutatud artikli 43 lõikes 2;

(1) artiklites 41, 43, 44, 45 ja 46 osutatud süsteemide elemendid ning eelkõige valdkonnad, mida peab hõlmama kindlustus- ja edasikindlustusandja vara ja kohustuste juhtimine ja investeerimispoliitika, nagu on osutatud artikli 43 lõikes 2;

Selgitus

La Directiva debe garantizar una armonización máxima en las prácticas y procedimientos de los distintos supervisores europeos, con el fin de evitar tratamientos desiguales, al mismo operador, en los diferentes Estados Miembros. En este sentido se propone que sea en la Comisión Europea mediante medidas de desarrollo (Nivel 2 Lamfalussy) donde se establezcan los principios generales armonizados que deben tener en cuenta los supervisores nacionales. En consecuencia y dado que el ORSA tal y como viene definido por el artículo 44, es un elemento clave en el Pilar II, se hace imprescindible contar con una definición armonizada a escala europea del alcance y la metodología a utilizar.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 49 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) artiklis 44 sätestatud omariski ja maksevõime hindamise ulatus ja meetodid.

Selgitus

Level 2 implementing measures are needed in this field since it could comprise a major part of the changes that companies need to develop in order to get ready for Solvency II. A harmonised definition of the scope and methodology used for the assessments on a European level will create consistency and avoid the use of different supervisory practices. Implementing measures should, among other things, clarify that ORSA (Own Risk and Solvency Assessment) must not be used to undermine the principle that the SCR and the MCR, as calculated under Article. 101, are the only relevant solvency levels.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee esitab komisjonile lõikes 2 osutatud teabe koos aruandega, milles esitatakse eri liikmesriikide järelevalveasutuste kehtestatud lisakapitalinõude ühtsus.

3. Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile lõikes 2 osutatud teabe koos aruandega, milles esitatakse eri liikmesriikide järelevalveasutuste kehtestatud lisakapitalinõude ühtsus.

Selgitus

On oluline, et parlament ja nõukogu kui kaasõigusloojad saaksid kogu teabe käesoleva direktiivi tulemuslikku ja tõhusat kohaldamist puudutavate asjaolude kohta.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 51a

 

CEIOPSi otsused

 

Käesoleva direktiivi kohaldamise raames teeb CEIOPS kõik otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.

Selgitus

Et otsused võetaks vastu kiiresti ja võimalikult konstruktiivselt, on vaja kasutada kvalifitseeritud häälteenamust.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui kõnealuse teabe avalikustamise korral saavad ettevõtja konkurendid märkimisväärse põhjendamatu eelise;

 

a) kui kõnealuse teabe avalikustamise korral kannaks ettevõtja märkimisväärset ärilist kahju;

Selgitus

Otsustamisaluseks peaks olema ettevõtjale tekitatud kahju. See võib olla tekkinud kõlvatu konkurentsi tagajärjel või muul viisil.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 1 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teise lõigu punktis a osutatud juhtudel nõuavad järelevalveasutused, et asjaomane ettevõtja avalikustaks kohe nõuetele mittevastavuse suuruse ning selle tekkimise põhjuse ja tagajärjed, sealhulgas võetud parandusmeetmed. Kui hoolimata saneerimiskavast, mida algselt peeti rakendatavaks, ei täideta miinimumkapitalinõuet kahe kuu jooksul, tuleb see avalikustada kõnealuse perioodi lõpus, samuti selle täitmatajätmise põhjus ja tagajärjed, sealhulgas võetud parandusmeetmed.

Teise lõigu punktis a osutatud juhtudel nõuavad järelevalveasutused, et asjaomane ettevõtja avalikustaks kohe nõuetele mittevastavuse suuruse ning selle tekkimise põhjuse ja tagajärjed, sealhulgas võetud parandusmeetmed. Kui hoolimata saneerimiskavast, mida algselt peeti rakendatavaks, ei täideta miinimumkapitalinõuet kolme kuu jooksul, tuleb see avalikustada kõnealuse perioodi lõpus, samuti selle täitmatajätmise põhjus ja tagajärjed, sealhulgas edasised parandusmeetmed.

Selgitus

Artiklis 136 määratud ajakavaga kohandamiseks.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 1 – neljas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teise lõigu punktis b osutatud juhtudel nõuavad järelevalveasutused, et asjaomane ettevõtja avalikustaks kohe nõuetele mittevastavuse suuruse ning selle tekkimise põhjenduse ja tagajärjed, sealhulgas võetud parandusmeetmed. Kui hoolimata saneerimiskavast, mida algselt peeti rakendatavaks, ei täideta solventsuskapitalinõuet nelja kuu jooksul pärast selle olulise täitmatajätmise tuvastamist, tuleb see avalikustada kõnealuse perioodi lõpus, samuti selle täitmatajätmise põhjus ja tagajärjed, sealhulgas võetud parandusmeetmed.

Teise lõigu punktis b osutatud juhtudel nõuavad järelevalveasutused, et asjaomane ettevõtja avalikustaks kohe nõuetele mittevastavuse suuruse ning selle tekkimise põhjenduse ja tagajärjed, sealhulgas võetud parandusmeetmed. Kui hoolimata saneerimiskavast, mida algselt peeti rakendatavaks, ei täideta solventsuskapitalinõuet kuue kuu jooksul pärast selle olulise täitmatajätmise tuvastamist, tuleb see avalikustada kõnealuse perioodi lõpus, samuti selle täitmatajätmise põhjus ja tagajärjed, sealhulgas edasised parandusmeetmed.

Selgitus

Artiklis 135 määratud ajakavaga kohandamiseks.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused osalevad Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee tegevuses vastavalt komisjoni otsuse 2004/6/EÜ artikli 2 lõikele 2.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused osalevad CEIOPSi tegevuses vastavalt komisjoni otsuse 2004/6/EÜ artikli 2 lõikele 2 ja et järelevaatajatele antud riiklikud volitused ei takista neid täitmast oma ülesandeid nimetatud komitee liikmetena või käesoleva direktiivi kohaselt.

Selgitus

CEIOPSi nõuanded peavad olema õiglased ja ausad ning need ei tohi olla poliitiliselt mõjutatavad. Seetõttu peavad riikide järelevalvajad olema sellises positsioonis, et nad saaksid üksteisega suhelda ja teavet vahetada. Muudatus on kooskõlas kindlustusettevõtte Equitable Life juhtumi uurimiskomisjoni soovitustega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

CEIOPS annab vajaduse korral käesoleva direktiivi sätetele ja rakendusmeetmetele ühise tõlgenduse, et suurendada järelevalve ühtsust. CEIOPS annab korrapäraselt aru ühenduse järelevalvetegevuse ühtlustamisest.

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on järelevalvajate riiklike volituste ning CEIOPSi volituste lähem selgitamine.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 75 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel võetakse aluseks nende väärtus lepingu lõpetamise ajal.

2. Kindlustustehnilised eraldised arvutatakse viisil, mis on objektiivne, usaldusväärne ja kooskõlas olukorraga turul.

Selgitus

„Väärtus lepingu lõpetamise ajal“ ei ole direktiivis määratletud, see võib tekitada segadust ja kaasa tuua sobimatu rakendamise.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 75 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatakse ja järgitakse finantsturgude esitatud teavet ning kindlustus- ja edasikindlustustehniliste riskide kohta üldkättesaadavaid andmeid (turu järgimine).

3. Kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatakse ja järgitakse finantsturgude esitatud teavet ning kindlustusriskide kohta üldkättesaadavaid andmeid (turu järgimine).

Selgitus

Tehniline täpsustus mitmetimõistetavuse vähendamiseks.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 75 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kindlustustehnilised eraldised arvutatakse mõistlikult, usaldusväärselt ja objektiivselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Parim hinnang on võrdne tulevaste rahavoogude tõenäosusega kaalutud keskmisega, võttes arvesse raha ajaväärtust (tulevaste rahavoogude eeldatavat nüüdisväärtust) ja kasutades selleks asjakohast riskivaba intressikõverat.

2. Parim hinnang on kooskõlas tulevaste rahavoogude tõenäosusega kaalutud keskmisega, võttes arvesse raha ajaväärtust (tulevaste rahavoogude eeldatavat nüüdisväärtust) ja kasutades selleks asjakohast riskivaba intressikõverat, nii et diskontomäär järgiks turuhindu arvutatavate rahavoogude puhul, mille näitajad muu hulgas kestuse, valuuta ja likviidsuse poolest sarnanevad kohustuste näitajatele.

Selgitus

La expresión propuesta coincide con la recogida en el párrafo 63 del DP Fase II IFRS4 del IASB y por tanto, proporciona la necesaria convergencia con los principios contables internacionales. Además daría una mayor cabida al inciso ii) de la letra b) del apartado 1 del artículo de la Directiva 2002/83/CE, sobre el seguro de vida, que se desarrolló en algunos Estados miembros. En aquellos países en los que se ha hecho uso de la opción prevista en la anteriormente mencionada Directiva, la utilización de un tipo de descuento más acorde con la realidad económica ha permitido dotar al seguro de vida de un alto grado de avance, especialización y competitividad a nivel internacional.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 2 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Parima hinnangu arvutamisel võetakse aluseks jooksev ja usaldusväärne teave ning realistlikud eeldused ja kasutatakse nõuetekohaseid kindlustusmatemaatilisi ja statistilisi meetodeid.

Parima hinnangu arvutamisel võetakse aluseks jooksev ja usaldusväärne teave ning realistlikud eeldused ja kasutatakse nõuetekohaseid, kohaldatavaid ja asjakohaseid kindlustusmatemaatilisi ja statistilisi meetodeid.

Selgitus

Nõuetekohasus ei ole piisav, kui arvestada, et kohaldatavus ja asjakohasus esinevad artiklis 83.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riskimarginaal peab tagama, et kindlustustehniliste eraldiste väärtus on võrdne summaga, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad võiksid eeldatavasti vajada kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste ülevõtmiseks ja täitmiseks.

3. Riskimarginaal peab tagama, et kindlustustehniliste eraldiste väärtus on võrdne summaga, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad võiksid eeldatavasti vajada kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste ülevõtmiseks ja täitmiseks, võttes asjakohaselt arvesse riskide hajutamise mõju.

Selgitus

Riskimarginaali arvutamisel tuleks võimaldada hajutamise mõju arvessevõtmist. Need riskid kantakse tõenäoliselt üle ettevõtjatele, kelle riskid on hästi juhitud või kes saaksid nende kohustuste vastuvõtmisel hajutamisest tulenevat kasu.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 4 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kindlustus- ja edasikindlustuskohustustega seotud tulevasi rahavoogusid on võimalik asendada selliste finantsinstrumentidega, mille turuväärtus on otseselt arvutatav, võetakse kindlustustehniliste eraldiste väärtuse kindlaksmääramisel aluseks siiski kõnealuste finantsinstrumentide turuväärtus. Sel juhul ei ole vaja parimat hinnangut ja riskimarginaali eraldi arvutada.

Kui kindlustus- ja edasikindlustuskohustustega seotud tulevasi rahavoogusid on võimalik usaldusväärselt hinnata selliste finantsinstrumentidega, mille turuväärtus on otseselt arvutatav, võetakse kindlustustehniliste eraldiste väärtuse kindlaksmääramisel aluseks siiski kõnealuste finantsinstrumentide turuväärtus, isegi kui täpne asendamine ei ole võimalik. Sel juhul ei ole vaja parimat hinnangut ja riskimarginaali eraldi arvutada. Kõnealuse hindamise eesmärgil võib kasutada ka mõistlikku interpolatsiooni ja ekstrapolatsiooni otseselt arvutatavate turuväärtuste põhjal.

Selgitus

Oluline on võtta juhiseks parimad olemasolevad turuandmed (majanduslikule turuväärtusele kõige lähemad).

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 5 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste nõuetekohaste omavahendite tagamise kulude kindlaksmääramisel kasutatakse kõikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul ühesugust määra (kapitalikulu määr).

Kõnealuste nõuetekohaste omavahendite tagamise kulude kindlaksmääramisel kasutatakse kõikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul ühesugust määra (kapitalikulu määr) ja seda vaadatakse korrapäraselt läbi, et see kajastaks turutingimusi.

Selgitus

See meede peaks hõlmama kapitalikulu, mis kajastab mittemaandatavaid riske, mitte ettevõtja kogu kapitalikulu. Muudatus suunab põhitähelepanu kohustustele, mida see peab hõlmama.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 5 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kasutatav kapitalikulu määr on võrdne lisamääraga, mis on suurem asjakohasest riskivaba intressi määrast ja mis kindlustus- või edasikindlustusandjale, kellel on solventsuskapitalinõudele vastavad 3. jaos sätestatud nõuetekohased omavahendid, võib kaasneda seoses kõnealuste omavahendite hoidmisega.

Kasutatav kapitalikulu määr on võrdne lisamääraga, mis on suurem asjakohasest riskivaba intressi määrast ja mis kindlustus- või edasikindlustusandjale võib kaasneda seoses 3. jaos sätestatud nõuetekohaste omavahendite hoidmisega, mis vastavad solventsuskapitalinõudele, mis on vajalik kindlustus- ja edasikindlustuskohustuse toetamiseks selle kehtivuse ajal.

Selgitus

See meede peaks hõlmama kapitalikulu, mis kajastab mittemaandatavaid riske, mitte ettevõtja kogu kapitalikulu. Muudatus suunab põhitähelepanu kohustustele, mida see peab hõlmama.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sihtotstarbelise edasikindlustusandja poolt kindlustatud ettevõtja kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel loetakse sihtotstarbelise edasikindlustusandja varad ja kohustused edasikindlustatud ettevõtja varadeks ja kohustusteks ning ei tehta kohandusi sissenõutud summade ja otsemaksete vahelise ajavahemiku ega vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatava kahju arvessevõtmiseks seoses sihtotstarbelise edasikindlustusandja lepinguliste kohustustega edasikindlustatud ettevõtja ees.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) vajaduse korral kindlustustehniliste eraldiste lihtsustatud arvutusmeetodid selle tagamiseks, et punktis a osutatud kindlustusmatemaatilised ja statistilised meetodid oleksid proportsionaalsed kindlustus- ja edasikindlustusandjate toetatavate riskide olemuse, ulatuse ja keerukusega.

(h) vajaduse korral kindlustustehniliste eraldiste lihtsustatud arvutusmeetodid selle tagamiseks, et punktis a osutatud kindlustusmatemaatilised ja statistilised meetodid oleksid proportsionaalsed kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kaasa arvatud allutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjad, toetatavate riskide olemuse, ulatuse ja keerukusega.

Selgitus

Konkreetseid lihtsustusi on vaja kohaldada ka kindlustusseltside enda riskide kindlustamiseks loodud tütarettevõtete tehniliste nõuete arvutamisel. See on kooskõlas teiste väikeste ja keskmise suurusega kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul omaks võetud üldise lähenemisviisiga. QIS 4 abil määratakse kindlaks, milline mõju nende lihtsustustega kaasneb. Kavandatud muudatusettepanekuga sätestatakse direktiivis platvorm vajaduse korral selliste konkreetsete lihtsustuste sätestamiseks.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 90

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Vahendite ülejääki käsitatakse kui akumuleeritud vara, mis antakse üle kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele tulevaste valikuliste boonuste vormis.

Kui liikmesriigi õigusega on lubatud, ei käsitata kohustuslikes raamatupidamise aastaaruannetes vahendite ülejäägina kirjendatud realiseerunud kasumit kindlustus- ja edasikindlustustegevusega seotud kohustustena sedavõrd, kuivõrd kõnealust varade ülejääki võib kasutada kõikide tekkida võivate kahjude katmiseks ja kui seda ei ole jagatud kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele.

2. Kui liikmesriigi õigusega on lubatud ja kui vahendite ülejääk ei ole määratud kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele isiklikult ja kui seda ei ole jagatud kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele, ei käsitata vahendite ülejääki kindlustus- ja edasikindlustustegevusega seotud kohustustena sedavõrd, kuivõrd need vastavad artikli 94 lõikes 1 sätestatud kohustustele. Vahendite ülejäägi kohta kehtib artikli 237 lõikes 1 sätestatud piirang.

Selgitus

Vahendite ülejäägi mõiste täpsustamine käesoleva direktiivi tähenduses ja ettepanek sellise vahendite ülejäägi kasutamiseks tekkida võivate kahjude katmiseks.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 96 – punkt -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1) vähemalt pool tulevastest nõuetest, mida muutuvate sissemaksetega vastastikused või vastastikust tüüpi kindlustusseltsid võivad oma liikmetele majandusaasta jooksul täiendavate sissemaksete nõudmise näol esitada, liigitatakse 2. tasemele.

Selgitus

Mõnedes riikides on kindlustuse konsolideerimisgrupid struktureeritud selliselt, et juriidiline isik haldab ettevõtjate konsolideerimisgruppi, mis on omavahel seotud pikaajaliste finantssuhete kaudu. Muudatuse eesmärgiks on selgitada, et pool nende omavahenditest liigitatakse 2. tasemele.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 96 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1) artikli 90 kohaldamisalasse kuuluv vahendite ülejääk liigitatakse 1. tasemele;

1) artikli 90 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluv vahendite ülejääk liigitatakse 1. tasemele;

Selgitus

Kuivõrd vahendite ülejääk ei kata kahjumit kõikidel juhtudel täielikult, näib järelevalve eesmärgil vajalik nende tunnustamist piirata.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 96 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3) kõik tulevased nõuded, mida kaitse- ja hüvitisekindlustuse ühendused võivad oma liikmetele majandusaasta jooksul täiendavate sissemaksete näol esitada, liigitatakse 2. tasemele.

3) kõik tulevased nõuded tähtajaga järgmise 12 kuu jooksul, mida muutuvate sissemaksetega vastastikused või vastastikust tüüpi kindlustusseltsid võivad oma liikmetele täiendavate sissemaksete nõudmise näol esitada, liigitatakse 2. tasemele.

Selgitus

Tuleks selgitada, et sissemaksenõuete tähtaeg, mida sellised ühendused võivad oma liikmete vastu esitada, võib olla ka järgmisel aastal, eriti kui hindamiskuupäev langeb jooksva majandusaasta lõppu.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 97

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, sätestades järgmised asjaolud:

1. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, sätestades järgmised asjaolud:

a) kui on vaja tagada omavahendite üldine kvaliteet ja valdkondadevaheline kooskõla, jagatakse tasemed alatasemeteks;

 

b) kriteeriumid, mida kasutatakse omavahendite osade liigitamiseks punktis a osutatud alatasemetele vastavalt artiklis 93 esitatud näitajatele;

 

c) artiklis 94 ja käesoleva lõike punktis b esitatud kriteeriumidele vastavana käsitatavate omavahendite loetelu, mis sisaldab omavahendite iga osa liigitamisel määravaks osutunud omaduste täpset kirjeldust;

a) artiklis 94 esitatud kriteeriumidele vastavana käsitatavate omavahendite, kaasa arvatud nende, millele viidatakse artiklis 96, loetelu, mis sisaldab omavahendite iga osa liigitamisel määravaks osutunud omaduste täpset kirjeldust;

d) meetodid, mida järelevalveasutused kasutavad punktis c osutatud loeteluga hõlmamata omavahendite hindamise ja liigitamise heakskiitmisel.

b) meetodid, mida järelevalveasutused kasutavad punktis a osutatud loeteluga hõlmamata omavahendite hindamise ja liigitamise heakskiitmisel.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 304 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 304 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. Komisjon vaatab turusuundumusi silmas pidades korrapäraselt läbi lõike 1 punktis c osutatud loetelu ja vajaduse korral ajakohastab seda.

2. Komisjon vaatab turusuundumusi silmas pidades korrapäraselt läbi lõike 1 punktis a osutatud loetelu ja vajaduse korral ajakohastab seda.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 98

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Solventsuskapitalinõude puhul kohaldatakse 2. ja 3. taseme omavahendite väärtuse suhtes järgmisi piiranguid:

välja jäetud

a) selle tagamiseks, et 1. taseme nõuetekohaseid omavahendeid oleks rohkem kui üks kolmandik nõuetekohaste omavahendite koguväärtusest, piiratakse 2. ja 3. taseme omavahendite nõuetekohast väärtust 1. taseme omavahendite kahekordsele koguväärtusele;

 

b) selle tagamiseks, et 3. taseme nõuetekohaseid omavahendeid oleks vähem kui üks kolmandik nõuetekohaste omavahendite koguväärtusest, piiratakse 3. taseme omavahendite nõuetekohast väärtust nii, et see moodustab poole 1. ja 2. taseme omavahendite koguväärtusest.

 

2. Miinimumkapitalinõude puhul piiratakse selle tagamiseks, et 1. taseme nõuetekohaseid põhiomavahendeid oleks nõuetekohaste põhiomavahendite koguväärtusest rohkem kui pool, 2. tasemele liigitatud ja miinimumkapitalinõuet katvate põhiomavahendite väärtust 1. taseme omavahendite koguväärtusele.

 

3. Alatasemete kasutuselevõtu korral vastavalt artikli 97 lõike 1 punktile a kohaldatakse kõnealustele alatasemetele liigitatud omavahendite väärtuse suhtes spetsiifilisi piiranguid.

 

4. Artikli 100 kohast solventsuskapitalinõuet katvate omavahendite nõuetekohane väärtus on võrdne 1. taseme väärtuse ning 2. ja 3. taseme nõuetekohase väärtuse summaga.

 

5. Artikli 126 kohast miinimumkapitalinõuet katvate põhiomavahendite nõuetekohane väärtus on võrdne 1. taseme väärtuse ja 2. taseme põhiomavahendite nõuetekohase väärtuse summaga.

 

Selgitus

Teatav tasandite ja piirangute kehtestamine on soovitatav, et ettevõtteid ei kapitaliseeritaks suhteliselt madalakvaliteedilise kapitaliga. Kuid artiklis 98 toodud kõlblikkuspiirid on liialdatud ja kunstlikud ega põhine majanduslikel kaalutlustel. Artikli 90 lõike 2 kohast vahendite ülejääki tohib kasutada kahjude katmiseks ainult juhul, kui ettevõtja rikub solventsuskapitalinõuet, kuid mitte juhul, kui rikutakse miinimumkapitalinõuet. Reegel ei ole seotud taseme liigiga.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 99 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, kehtestades spetsiifilised piirangud, mida kohaldatakse alatasemete suhtes, kui need on kasutusele võetud.

Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega piiratakse 2. ja 3. taseme kapitali väärtustele, mille kohta suudetakse tõendada, et need on vajalikud kindlustusvõtjatele kohase kaitsetaseme pakkumiseks.

Selgitus

Nagu on üksikasjalikumalt selgitatud artikli 98 muudatusettepaneku selgituses, võib täiendavaid piiranguid omavahendite kohta, mida saab kasutada miinimumkapitalinõude ja solventsuskapitalinõude katmiseks, käsitleda 2. tasandi rakendusmeetmete abil. Kui 2. tasandi kapitalile kehtestatakse piiranguid, tuleks seejuures arvesse võtta artikli 98 üldist eesmärki. Alatasemete kasutuselevõtmiseks pole vajadust.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 104 – lõige 4 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vajaduse korral võetakse iga riski väljaselgitamisel arvesse riskide hajutamise mõju.

Vajaduse korral võetakse iga riski väljaselgitamisel arvesse riskide hajutamise või spetsialiseerumise mõju.

Selgitus

Esineb spetsialiseerumise mõju, mis väärib arvessevõtmist lisaks hajutamise mõjule.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 105 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Spetsialiseerunud edasikindlustaja varasid ja kohustusi koheldakse nagu selle ettevõtja varasid ja kohustusi, keda ta on edasi kindlustanud, nii et edasikindlustatud ettevõtja maksevõime arvutamisel ei toimu spetsialiseerunud edasikindlustaja lepinguliste kohustuste, mis tal on edasikindlustusvõtja ees, kohandamist vastaspoole makseviivituse riskiga või tururiski kontsentreerimisega. Artikli 101 lõikes 4 osutatud riske, mis puudutavad spetsialiseerunud edasikindlustajat, võetakse siiski arvesse edasikindlustatud ettevõtja solventsuskapitalinõude arvutamisel.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 107 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 103 lõike 1 punktis c osutatud kohandamine, mis on seotud kindlustustehniliste eraldiste kasutamisega kulude katteks ja edasilükkunud maksudega, kajastab ootamatute kahjude võimalikku hüvitamist kindlustustehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude üheaegse vähendamise kaudu.

Artikli 103 lõike 1 punktis c osutatud kohandamine, mis on seotud kindlustustehniliste eraldiste kasutamisega kulude katteks ja edasilükkunud maksudega, kajastab ootamatute kahjude võimalikku hüvitamist kindlustustehniliste eraldiste või edasilükkunud maksude või mõlema vähendamise kaudu, välja arvatud juhul, kui need tunnistatakse artikli 90 lõike 2 kohaseks vahendite ülejäägiks.

Selgitus

Ühtlustamine artikli 90 muudatustega.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 108 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad konkreetse alariski või riski puhul kasutada lihtsustatud arvutust, kui nende riskide olemus, ulatus ja keerukus seda õigustavad ja kui oleks ebaproportsionaalne nõuda kõikidelt kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt standarditud arvutuse kohaldamist.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad konkreetse alariski või riski puhul kasutada lihtsustatud arvutust, kui nende riskide olemus, ulatus, keerukus või spetsialiseerumine seda õigustavad ja kui oleks ebaproportsionaalne nõuda kõikidelt kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt standarditud arvutuse kohaldamist.

Selgitus

Esinevad spetsialiseerumise mõjud, millega tuleb arvestada.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 109 – lõige 1 – esimene lõik – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vastavusnäitajad;

c) vastavusnäitajad ja nende näitajate ajakohastamise kord;

Selgitus

Nagu hiljutine finantsiline ebastabiilsus on näidanud, võib olla vaja vastavusnäitajaid kiiresti kohandada.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 109 – lõige 1 – esimene lõik – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j a) konkreetsete allmoodulite ja riskimoodulite jaoks sätestatud lihtsustatud arvutused, samuti kriteeriumid, mida allutatud kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad peavad täitma selleks, et neil oleks õigus kasutada neid lihtsustusi, nagu on sätestatud artiklis 108.

Selgitus

Konkreetseid lihtsustusi on vaja kohaldada ka allutatud kindlustusandjate solventsuskapitalinõude arvutamisel. See on kooskõlas teiste väikeste ja keskmise suurusega kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul omaks võetud üldise lähenemisviisiga. QIS 4 abil määratakse kindlaks, milline mõju nende lihtsustustega kaasneb. Kavandatud muudatusettepanekuga sätestatakse direktiivis platvorm vajaduse korral selliste konkreetsete lihtsustuste sätestamiseks.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 110 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Järelevalveasutused kiidavad taotluse heaks üksnes juhul, kui nad on veendunud, et asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja riskiseire- ja -juhtimissüsteem on nõuetekohane ning et sisemudel vastab lõikes 3 osutatud nõuetele.

5. Järelevalveasutused kiidavad taotluse heaks üksnes juhul, kui nad on veendunud, et asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja riskide tuvastamise, mõõtmise, seire, juhtimise ja neist teatamise süsteem on nõuetekohane ning et sisemudel vastab lõikes 3 osutatud nõuetele.

Selgitus

Et riske oleks võimalik jälgida, juhtida või neist aru anda, on vaja riskid kõigepealt tuvastada ja neid mõõta.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 110 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Pärast järelevalveasutustelt sisemudeli kasutamise heakskiidu saamist esitavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad neile kahe aasta kohta hinnangu solventsuskapitalinõude kohta, mis määratakse kindlaks vastavalt 2. alajaos sätestatud standardvalemile.

7. Pärast järelevalveasutustelt sisemudeli kasutamise heakskiidu saamist võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad olla kohustatud esitama neile kuni kahe aasta kohta hinnangu solventsuskapitalinõude kohta, mis määratakse kindlaks vastavalt 2. alajaos sätestatud standardvalemile.

Selgitus

Et vältida solventsuskapitalinõude umbkaudset arvutamist paralleelselt nii standardse lähenemisviisi kui ka sisemudeli abil. Järelevalvajatel peaks olema õigus seda nõuda, aga nad ei tohiks olla sunnitud seda kasutama. Realistlikum lähenemisviis oleks võimaldada järelevalvajatele paindlikkust paralleelse aruandluse nõudmiseks.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 111 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hinnates sellise osalise sisemudeli kasutamise taotlust, mis hõlmab konkreetse riski teatavaid alariske või kindlustus- või edasikindlustusandja mõningaid tegevusvaldkondi seoses konkreetse riskiga või mõlema eespool nimetatud võimaluse osi, võib järelevalveasutus nõuda, et asjaomased kindlustus- ja edasikindlustusandjad esitaksid realistliku üleminekukava mudeli kohaldamisala laiendamise kohta.

välja jäetud

Üleminekukavas sätestatakse viis, kuidas kindlustus- ja edasikindlustusandjad kavatsevad laiendada mudeli kohaldamisala teistele alariskidele või tegevusvaldkondadele selle tagamiseks, et mudel hõlmaks valdavat osa nende kindlustustegevusest seoses kõnealuse konkreetse riskiga.

 

Selgitus

Paljude ettevõtjate jaoks võib standardse lähenemisviisiga ühendatult kasutatav osaline mudel olla kulutõhusam lahendus kui täielik sisemudel, sest selles koondatakse ressursid kõige suurematele riskidele. See valikuvõimalus on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega kindlustusettevõtjate õigeks kohtlemiseks.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 117

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui solventsuskapitalinõuet ei ole asjakohane arvutada vastavalt 2. alajaos sätestatud standardvalemile, kuna kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskiprofiil erineb märkimisväärselt solventsuskapitalinõude aluseks olevatest eeldustest, võib järelevalveasutus põhjendusi sisaldava otsusega nõuda, et asjaomased ettevõtjad kasutaksid solventsuskapitalinõude või asjassepuutuvate riskide arvutamisel sisemudelit.

Kui solventsuskapitalinõuet ei ole asjakohane arvutada vastavalt 2. alajaos sätestatud standardvalemile, kuna kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskiprofiil erineb märkimisväärselt solventsuskapitalinõude aluseks olevatest eeldustest, võib järelevalveasutus erandlikel asjaoludel põhjendusi sisaldava otsusega nõuda, et asjaomased ettevõtjad kasutaksid solventsuskapitalinõude või asjassepuutuvate riskide arvutamisel sisemudelit.

Selgitus

Järelevalvaja õigus nõuda, et ettevõtjad arendaksid välja sisemudeli juhtudel, mil nende riskiprofiil kaldub märkimisväärselt kõrvale solventsuskapitalinõude aluseks olevatest eeldustest, peaks olema kohaldatav ainult erandjuhtudel, nagu on sätestatud artiklis 37.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 119 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamise meetodid põhinevad nõuetekohastel kindlustusmatemaatilistel ja statistilistel meetoditel ning on kooskõlas kindlustustehniliste eraldiste arvutamise meetoditega.

2. Tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamise meetodid põhinevad nõuetekohastel, kohaldatavatel ja asjakohastel kindlustusmatemaatilistel ja statistilistel meetoditel ning on kooskõlas kindlustustehniliste eraldiste arvutamise meetoditega.

Selgitus

Nõuetekohasus ei ole piisav, kui arvestada, et kohaldatavus ja asjakohasus esinevad artiklis 83.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 119 – lõige 3 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sisemudeli puhul kasutatavad andmed on täpsed, täielikud ja asjakohased.

3. Sisemudeli puhul kasutatavad andmed on nõuetekohaselt ja piisavalt täpsed ning igakülgsed, et õigustada sisemudelile tuginemist.

Selgitus

Nõue, et kasutatavad andmed oleksid täielikud, võib olla sisemudelite jaoks tarbetu takistus ja selle asemel peaks selgitama sisemudelis kasutatavate andmete puhul nõutavaid standardeid.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 127

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Miinimumkapitalinõue arvutatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

1. Miinimumkapitalinõue arvutatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a) see arvutatakse selgelt ja lihtsalt nii, et tagada arvutuse auditeerimine;

a) see arvutatakse selgelt ja lihtsalt nii, et tagada arvutuse auditeerimine;

b) miinimumkapitalinõue vastab nõuetekohaste põhiomavahendite suurusele, millest väiksema summa puhul on riskitase kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele vastuvõetamatu, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjatel lubataks tegevust jätkata;

b) see vastab nõuetekohaste põhiomavahendite suurusele, millest väiksema summa puhul on riskitase kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele vastuvõetamatu, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjatel lubataks tegevust jätkata;

 

b a) see arvutatakse lineaarfunktsiooni abil, kus on järgmised muutujad või nende alarühm: ettevõtja kindlustustehnilised eraldised, kindlustusmaksed, riskikapital, edasilükkunud maksud ja halduskulud. Kasutatavatest muutujatest on maha arvatud edasikindlustus;

c) miinimumkapitalinõude tase kalibreeritakse vastavalt sellisele kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite riskiväärtusele, mille suhtes kohaldatakse üheaastase ajavahemiku jooksul usaldusnivood vahemikus 80–90%;

c) miinimumkapitalinõude tase, mille suhtes kohaldatakse protsendimäärana solventsuskapitalinõudest arvutatud alam- ja ülemmäära, kalibreeritakse vastavalt sellisele kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite riskiväärtusele, mille suhtes kohaldatakse üheaastase ajavahemiku jooksul keskmist usaldusnivood vahemikus 80–90 %;

d) selle absoluutne alammäär kahju- ja edasikindlustusandjate puhul on 1 000 000 eurot ning elukindlustusandjate puhul 2 000 000 eurot.

d) selle absoluutne alammäär on:

 

i) 2 200 000 eurot kahjukindlustusandjate, sealhulgas ise otseselt kindlustusteenust pakkuvate kindlustusseltside puhul, välja arvatud juhul, kui kõik või mõned I lisa punktis A loetletud klassidesse 10–15 kuuluvad riskid on kaetud, millisel juhul see ei või olla alla 3 200 000 euro;

 

(ii) 3 200 000 eurot elukindlustusandjate, sealhulgas allutatud kindlustusandjate puhul;

 

(iii) 3 000 000 eurot edasikindlustusandjate puhul, välja arvatud allutatud edasikindlustusettevõtja puhul, millisel juhul ei või miinimumkapitalinõue olla alla 1 200 000 euro.

 

(iv) punktides i–ii sätestatud summade kogusumma artikli 72 lõigetes 2 ja 5 osutatud kindlustusandjate puhul.

 

d a) see peab olema täielikus kooskõlas riskipõhise lähenemisega solventsuskapitalinõudele, et võimaldada järelevalvealase sekkumise järkjärgulist suurenemist;

 

1a. Ilma et see mõjutaks lõike 1 punkti d kohaldamist, ei või miinimumkapitalinõue olla väiksem kui 25 % või suurem kui 45 % ettevõtja solventsuskapitalinõudest, mis on arvutatud vastavalt VI peatüki 4. jao 2. või 3. alajaole, sealhulgas artikli 37 kohaselt kehtestatud mis tahes lisakapitalinõuded.

2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad miinimumkapitalinõude vähemalt kord kvartalis ja esitavad arvutustulemused järelevalveasutusele.

2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad miinimumkapitalinõude vähemalt kord kvartalis ja esitavad arvutustulemused järelevalveasutusele.

 

2a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja CEIOPSile viis aastat pärast artikli 310 lõikes 1 osutatud kuupäeva aruande lõigete 1, 1a ja 2 kohaselt liikmesriikides vastu võetud eeskirjade ja järelevalveasutuste tegevuse kohta. Aruandes käsitletakse eelkõige ülem- ja alammäära kasutamist lõikes 1a ning järelevalveasutuste ja ettevõtjate mis tahes probleeme käesoleva artikli kohaldamisel.

Selgitus

Edasikindlustusdirektiivis tunnustatakse praegu kindlustusteenust pakkuvate ettevõtete spetsiifilist riskistruktuuri ja sätestatakse, et allutatud edasikindlustusettevõtja iseärasuste arvestamiseks tuleb siiski lubada päritoluliikmesriigil kehtestada sellise ettevõtja jaoks ühest miljonist eurost väiksem minimaalne garantiifond. Põhjused, mille pärast liikmesriigid võtsid mõned aastad tagasi edasikindlustusdirektiivis vastu erikorra kindlustusseltside enda riskide kindlustamiseks loodud tütarettevõtete jaoks, kehtivad tänaseni.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 130 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Varaportfelli puhul tervikuna investeerivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad üksnes sellistesse varadesse ja instrumentidesse, mille riske asjaomane kindlustusandja suudab nõuetekohaselt jälgida, juhtida ja kontrollida.

2. Varaportfelli puhul tervikuna investeerivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad üksnes sellistesse varadesse ja instrumentidesse, mille riske asjaomane kindlustusandja suudab nõuetekohaselt tuvastada, mõõta, jälgida, juhtida, kontrollida ja neist aru anda.

Selgitus

Et riske oleks võimalik jälgida, juhtida või neist aru anda, on vaja riskid kõigepealt tuvastada ja neid mõõta.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 130 – lõige 2 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti investeeritakse kindlustustehnilisi eraldisi katvad varad asjakohaselt, sõltuvalt kindlustus- ja edasikindlustustegevusega seotud kohustuste laadist ja kestusest. Kõnealused varad investeeritakse kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute huvides;

Samuti investeeritakse kindlustustehnilisi eraldisi katvad varad asjakohaselt, sõltuvalt kindlustus- ja edasikindlustustegevusega seotud kohustuste laadist ja kestusest. Kõnealused varad investeeritakse kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute üldiseks hüveks, võttes arvesse kõiki täielikult avalikustatud poliitilisi eesmärke, nagu eetilised või keskkonnainvesteeringud.

Selgitus

Riske ei saa kontrollida. Neid saab juhtida ja nende mõju juhtimise teel maandada. Parimaid huve on raske määratleda. Mõte on selles, et see peaks olema kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute üldiseks kasuks, mitte aga võimaldama neil lepinguid sõlmida konkreetsete investeeringute kohta.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 131 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus sätestatu ei piira nõuet, mille kohustuse liikmesriikide järelevalveasutused võivad sätestada jaeinvestorite suhtes seoses varade või kontrollväärtustega, millega võidakse poliisitasud siduda juhul, kui investeeringuriske kannavad kindlustusvõtjad.

Selgitus

Küsimus on tarbijakaitses. Praegu saavad järelevalveasutused konsolideeritud elukindlustusdirektiivi kohaselt kehtestada eeskirjad selle kohta, milliseid varasid saab ühendada investeerimisriskiga lepingutega (nt avatud investeerimisfondi (UCITS) sarnased tooted). On oluline, et see seos jääb alles, nii et välditakse valdkondadevahelisi tagajärgi juhtudel, kus näiteks avatud investeerimisfondide suhtes kehtivad selles osas, millega neid investeerimisriske võib siduda, rangemad eeskirjad kui mitteavatud investeerimisfondiskeemide suhtes.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 132 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad ühenduses asuvate kindlustusriskide puhul, et kõnealuste riskidega seotud kindlustustehniliste eraldiste katteks hoitavad varad asuvad ühenduses. Liikmesriigid ei nõua kindlustusandjatelt kõnealuste varade asumist ühes konkreetses liikmesriigis.

1. Liikmesriigid ei nõua ühenduses asuvate kindlustusriskide puhul, et kõnealuste riskidega seotud kindlustustehniliste eraldiste katteks hoitavad varad asuvad ühenduses või ühes konkreetses liikmesriigis.

Sellistest edasikindlustuslepingutest sissenõutavate summade puhul, mis on sõlmitud käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud ettevõtjatega või ettevõtjatega, kelle peakontor asub artikli 170 kohaselt samaväärse solventsusrežiimiga kolmandas riigis, ei nõua liikmesriigid kõnealuste sissenõutavate summadega seotud varade asumist ühenduses.

Sellistest edasikindlustuslepingutest sissenõutavate summade puhul, mis on sõlmitud käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud ettevõtjatega või ettevõtjatega, kelle peakontor asub artikli 170, kohaselt samaväärse solventsusrežiimiga kolmandas riigis, ei nõua liikmesriigid samuti kõnealuste sissenõutavate summadega seotud varade asumist ühenduses.

Esimese lõigu kohast varade asukoha nõuet ei tule tõlgendada sisaldavana nõuet, et vallasvara oleks hoiustatud või et kinnisvara kohta kehtiksid piiravad meetmed, nagu hüpoteekide registreerimine. Vara, mis on esitatud nõuetena võlgnike vastu, käsitatakse asuvana liikmesriigis, kus saab selle vara realiseerida.

 

Selgitus

Nõue, et varad asuksid ELis, on vastuolus ettevaatusprintsiibi rakendamisega isiklike investeeringute puhul ja võib majanduslanguse ajal isegi kindlustusvõtjate huve kahjustada. Solventsuskapitalinõue tasakaalustab olukorra vastavalt riski võimalikule suurenemisele.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 136

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad teavitavad järelevalveasutust kohe, kui nad tuvastavad solventsuskapitalinõudele mittevastavuse või kui on selline oht järgmise kolme kuu jooksul.

1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad teavitavad viivitamatult järelevalveasutust, kui nad tuvastavad solventsuskapitalinõudele mittevastavuse või kui on selline oht järgmise kolme kuu jooksul.

2. Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab kaks kuud pärast solventsuskapitalinõudele mittevastavuse tuvastamist järelevalveasutusele heakskiitmiseks realistliku saneerimiskava.

2. Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab kaks kuud pärast solventsuskapitalinõudele märkimisväärse mittevastavuse tuvastamist järelevalveasutusele heakskiitmiseks realistliku saneerimiskava.

3. Järelevalveasutus nõuab, et asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võtab vajalikud meetmed, et taastada kuue kuu jooksul pärast solventuskapitalinõudele mittevastavuse tuvastamist nõuetekohaste omavahendite tase, mis vastab solventsuskapitalinõudele, või vähendada oma riskiprofiili, et tagada vastavus solventsuskapitalinõudele.

3. Järelevalveasutus nõuab, et asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võtab vajalikud meetmed, et taastada kuue kuu jooksul pärast solventsuskapitalinõudele märkimisväärse mittevastavuse tuvastamist nõuetekohaste omavahendite tase, mis vastab solventsuskapitalinõudele, või vähendada oma riskiprofiili, et tagada vastavus solventsuskapitalinõudele.

Järelevalveasutus võib vajaduse korral pikendada kõnealust perioodi kolme kuu võrra.

Järelevalveasutus võib vajaduse korral pikendada kõnealust perioodi kolme kuu võrra.

 

3 a. Et vältida protsüklilisi mõjusid ja finantsturgude destabiliseerimist nõudmisega, et ettevõtjad täidaksid solventsuskapitalinõude üheksa kuu jooksul alates mittevastavuse tuvastamisest, võivad järelevalveasutused pikendada teises lõigus sätestatud ajavahemikku kolm korda täiendava kolme kuu võrra.

4. Erandlikel asjaoludel, kui järelevalveasutus on arvamusel, et asjaomase kindlustusandja finantsseisund halveneb veelgi, võib ta samuti piirata kõnealuse kindlustusandja varade vaba käsutamist või selle keelata. Kõnealune järelevalveasutus teatab kõigist võetud meetmetest asukohaliikmesriikide järelevalveasutustele. Kõnealused asutused võtavad päritoluliikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel samad meetmed. Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus määrab varad, mis kaetakse kõneluste meetmetega.

4. Lõikes 3 kehtestatud ajavahemike pikendamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõudmised:

 

a) iga kolme kuu järel esitatakse järelevalveasutusele aruanne edusammude kohta; ning

 

b) kavatsetavale pikendamisele eelnenud kolme kuu jooksul on solventsuskapitalinõude täitmise asjus tehtud märkimisväärseid edusamme.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on anda rakendusmeetmed, tagamaks, et järelevalveasutuse tegevusulatus ja tema võetud meetmed on riskiga proportsionaalsed, et kaitsta kõnealuste ettevõtjate kindlustatud kindlustusvõtjaid ja kindlustusega soodustatud isikuid.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 139 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused meetmed kajastavad asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja maksevõime halvenemise taset ja kestust.

Kõnealused meetmed kajastavad asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja maksevõime halvenemise taset ja kestust ning on proportsionaalsed kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitsega kaasneva riskiga.

Selgitus

See annab järelevalvajatele õiguse „võtta kõik meetmed, mis on vajalikud kindlustusvõtjate huvide kaitseks”. See piiramatu õigus näib olevat liiga avatud ja ulatuslik. Järelevalvevolitused peaksid tuginema põhimõtetel, olema proportsionaalsed ja suurenema võrdeliselt kapitalinõude rikkumise tasemega. Seejuures tuleks arvesse võtta seda, et äriühingu kapitali olukord võib tulevikus halveneda, ning samuti leevendusmeetmeid, mille äriühing on võtnud või kavatseb võtta lähitulevikus.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 141 – esimene -1 lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon peab võtma rakendusmeetmed artikli 136 lõigetes 3 ja 4 osutatud sekkumise tingimuste täpsustamiseks ning artiklis 139 osutatud põhimõtete kohaldamise selgitamiseks.

Selgitus

Peetakse tingimata vajalikuks, et direktiivis oleks tagatud Euroopa eri järelevalveasutuste tavade ning toimingute maksimaalne ühtlustamine, vältimaks sama ettevõtja ebavõrdset kohtlemist Euroopa Liidu eri liikmesriikides. Selleks tehakse ettepanek, et komisjon kehtestaks rakendusmeetmete abil (Lamfalussy 2. tasand) ühtlustatud üldpõhimõtted, mida liikmesriikide järelevalveasutused peavad arvesse võtma.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 164 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Seoses nende eesmärkidega arvestatakse, et edasikindlustuslepingute alusel saadavad summad jäävad sellesse liikmesriiki, kus tegevus toimub, kuivõrd need summad on edasikindlustuslepingute alusel sissenõutavad järgmistelt isikutelt:

 

a) käesoleva direktiivi kohase tegevusloaga ettevõtjad;

 

b) spetsialiseerunud edasikindlustajad; või

 

c) ettevõtjad, kelle peakontor on artikli 170 kohase samaväärse solventsusrežiimiga kolmandas riigis.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 170 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab artikli 304 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne käesolevas direktiivis sätestatuga.

1. Komisjon võib võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.

Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi.

Kõnealused otsused, mis on kavandatud käesoleva direktiivi vähemoluliste punktide muutmiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 304 lõike 3 kohasele kontrolliga regulatiivmenetlusele. Otsused vaadatakse korrapäraselt läbi, et arvestada kõiki muutusi I jaotise VI peatükis kehtestatud solventsusrežiimis ja asjaomaste kolmandate riikide solventsusrežiimis.

Selgitus

Kolmandate riikide standardite samaväärsuse kohta langetatud otsus on poliitiline otsus, mille puhul tuleks kõiki kaasõigusloojaid kohelda võrdselt. Seda arvestades on artikli 304 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse säte vananenud.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 170 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Lõikes 1 osutatud otsus võib jõustuda ainult pärast seda, kui asjaomane kolmas riik on tunnistanud käesolevas direktiivis sätestatud solventsusrežiimi oma riigis kehtivaga samaväärseks (vastastikune tunnustamine).

Selgitus

Selle lõike lisamine on asjakohane artiklites 263 ja 170 sätestatud samaväärsuse hindamise tõttu. Eriti edasikindlustuse jälgimissüsteemide vastuvõetavuse osas käivad juba aastaid standardite väljaarendamiseks läbirääkimised eri õigusruumidega. Kui riigid tahavad kasutusele võtta külgnevad süsteemid, siis ei tohiks EL neid hinnata ilma lisanõudeid kehtestamata.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 183 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Lisaks antakse konkreetset teavet õige arusaamise tagamiseks kindlustusvõtjale lepinguga kaasnevatest riskidest.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada komisjoni ettepaneku sätteid kindlustusvõtja kaitse ja teavitamise kohta koos artiklitega 180 ja 181.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 183 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 183a

 

Teave kindlustusvõtjale: vahendite ülejääk

 

Lisaks artiklis 183 osutatud teabele antakse kindlustusvõtjale enne elukindlustuslepingu sõlmimist teavet artikli 90 lõike 2 kohase vahendite ülejäägi kasutamise kohta solventsusnõude täitmiseks.

Selgitus

Teave kollektiivselt määratud realiseeritud tulude kasutamisest standardkapitalinõude rikkumise katteks peaks kuuluma teabe hulka, mida kindlustusvõtjale jagatakse enne lepingu sõlmimist. Teema tähtsust näitas ka kindlustusettevõtte Equitable Life uurimisjuhtum.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 208 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes sõlmivad piiratud edasikindlustuslepinguid või tegelevad piiratud edasikindlustusega oleksid suutelised nõuetekohaselt jälgima, haldama ja kontrollima kõnealustest lepingutest või tegevustest tulenevaid riske ning nendest nõuetekohaselt aru andma.

1. Liikmesriigid tagavad, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes sõlmivad piiratud edasikindlustuslepinguid või tegelevad piiratud edasikindlustusega oleksid suutelised nõuetekohaselt tuvastama, mõõtma, jälgima, haldama ja kontrollima kõnealustest lepingutest või tegevustest tulenevaid riske ning nendest nõuetekohaselt aru andma.

Selgitus

Et riski oleks võimalik mõõta, tuleb see kõigepealt tuvastada. Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee esimeses nõuandes soovitatakse viit toimingut järgmises kombinatsioonis: „tuvastada”, „hinnata”, „juhtida”, „seirata” ja „aru anda”.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 210 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) konsolideerimisgrupp — ettevõtjate konsolideerimisgrupp, mis koosneb osalevast ettevõtjast, tema tütarettevõtjatest ja üksustest, milles osaleval ettevõtjal või tema tütarettevõtjatel on märkimisväärne osalus, samuti ettevõtjatest, kes on teineteisega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähenduses;

c) konsolideerimisgrupp — ettevõtjate konsolideerimisgrupp,

 

(i) mis koosneb osalevast ettevõtjast, tema tütarettevõtjatest ja üksustest, milles osaleval ettevõtjal või tema tütarettevõtjatel on märkimisväärne osalus, samuti ettevõtjatest, kes on teineteisega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähenduses; või

 

(ii) mis põhineb kõigi kõnealuste ettevõtjate vaheliste pikaajaliste, tugevate ja püsivate finantssidemete lepingulisel või muud tüüpi materiaalsel tunnustamisel ja mis võib hõlmata vastastikuseid või vastastikust tüüpi kindlustusseltse, tingimusel, et:

 

– tsentraliseeritud koordineerimisel on valitsev mõju kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate otsuste, sealhulgas finantsotsuste üle; ning

 

– konsolideerimisgrupi järelevalvaja kiidab niisuguste sidemete loomise ja lõpetamise käesoleva jaotise tähenduses eelnevalt heaks.

 

Tsentraliseeritud koordineerimist teostav ettevõtja loetakse osalevaks ettevõtjaks või vajaduse korral emaettevõtjaks, ja kõik teised ettevõtjad loetakse sidusettevõtjateks või vajaduse korral tütarettevõtjateks;

Selgitus

Konsolideerimisgrupi järelevalvealased õigused ja kohustused piirduvad komisjoni ettepanekus konsolideerimisgruppidega, mille puhul on tegemist emaettevõtja/tütarettevõtja kombinatsiooniga. Siiski leidub lepingulistel sidemetel põhinevaid kindlustuse konsolideerimisgruppe ja/või segakindlustusvaldusettevõtjaid, mille puhul olukord on samasugune. Ka nemad peaksid saama konsolideerimisgrupi järelevalvet kasutada.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 210 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) järelevalvajate kolleegium asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste alaline, kuid paindlik koostöö ja koordineerimise struktuur;

Selgitus

Järelevalvajate kolleegiumide lisamiseks juriidilise nõudena piiriüleste kindlustuse konsolideerimisgruppide järelevalvesse tuleb mõiste lisada raamdirektiivi.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 212 – lõige 2 – neljas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei kaasa kindlustus- või edasikindlustusandjat konsolideerimisgrupi järelevalvesse ühel esimese lõigu punktides b ja c osutatud juhul, võivad selle liikmesriigi järelevalveasutused, kus ettevõtja asub, nõuda konsolideerimisgrupi juhtivalt ettevõtjalt mis tahes teavet, mis võiks lihtsustada järelevalvet asjaomaste kindlustus- või edasikindlustusandjate üle.

Kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja on arvamusel, et kindlustus- või edasikindlustusandjat ei tuleks kaasata konsolideerimisgrupi järelevalvesse ühel esimese lõigu punktides b ja c osutatud juhul, konsulteerib ta enne otsuse langetamist selle liikmesriigi järelevalveasutustega, kus ettevõtja asub. Ettevõtja asukohaliikmesriigi järelevalveasutused võivad nõuda konsolideerimisgrupi juhtivalt ettevõtjalt mis tahes teavet, mis võiks lihtsustada järelevalvet asjaomaste kindlustus- või edasikindlustusandjate üle.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetusmehhanism põhineb vastastikusel usaldusel. Siiski tuleks suurendada nende järelevalveasutuste osalust, kes ei täida konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesannet. Kõigil hõlmatud järelevalveasutustel peaks olema võimalik olukorda hinnata sama hulga andmete põhjal. Kui asjaomased järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele, siis on mõistlik küsida asjatundlikku nõuannet kolmandalt osaliselt, kes esitab sõltumatu seisukoha. Sellega on kõrvaldatud ka esialgses ettepanekus üleskerkinud esinduse/halduse probleem.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 220 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning juhul kui need sobivad asjaomase sidusettevõtja solventsuskapitalinõude katmiseks, võib arvutamisel arvesse võtta järgmist:

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib arvutamisel arvesse võtta sellise osaleva kindlustus- või edasikindlustusandjaga seotud kindlustus- või edasikindlustusandja märgitud, kuid sissemaksmata kapitali, mille konsolideerimisgrupi maksevõimet arvutatakse, ainult juhul, kui see sobib asjaomase sidusettevõtja solventsuskapitalinõude katmiseks.

(a) sellise osaleva kindlustus- või edasikindlustusandjaga seotud elukindlustus- või edasikindlustusandja kasumireservid ja tulevane kasum, mille konsolideerimisgrupi maksevõime arvutatakse;

 

(b) sellise osaleva kindlustus- või edasikindlustusandjaga seotud kindlustus- või edasikindlustusandja märgitud, kuid sissemaksmata kapital, mille konsolideerimisgrupi maksevõimet arvutatakse.

 

(c) seotud kindlustus- või edasikindlustusandja mis tahes märgitud, kuid sissemaksmata kapital, mille puhul on tegemist sama osaleva kindlustus- või edasikindlustusandjaga seotud muu kindlustus- või edasikindlustusandja võimaliku kohustusega.

 

Selgitus

Kasumireservid ja tulevane kasum on raamatupidamismõisted, mis pole kooskõlas realistlike hindamispõhimõtetega, mida ettevõtjad peavad käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks järgima. Seetõttu tuleks need välja jätta.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 220 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui järelevalveasutused leiavad, et seotud kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalikud teatavad omavahendid, mida ei ole nimetatud lõikes 2, ei see tegelikult kasutada sellise osaleva kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude täitmiseks, mille konsolideerimisgrupi maksevõimet arvutatakse, võib kõnealuseid omavahendeid arvutamisel arvesse võtta ainult niivõrd, kuivõrd nad sobivad sidusettevõtja solventsuskapitalinõude täitmiseks.

3. Kui seotud kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalikke teatavaid omavahendeid, mida ei ole nimetatud lõikes 2, ei saa tegelikult kasutada sellise osaleva kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude täitmiseks, mille konsolideerimisgrupi maksevõimet arvutatakse, võib kõnealuseid omavahendeid arvutamisel arvesse võtta ainult niivõrd, kuivõrd nad sobivad sidusettevõtja solventsuskapitalinõude täitmiseks.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 225 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sellise kindlustus- või edasikindlustusandja konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamisel, kes on osalev ettevõtja kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjas, käsitatakse kõnealust kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjat seotud kindlustus- või edasikindlustusandjana ainult arvutamisel.

1. Sellise kindlustus- või edasikindlustusandja konsolideerimisgrupi artikli 231 kohasel maksevõime arvutamisel, kes on osalev ettevõtja kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjas, käsitatakse kõnealust kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjat seotud kindlustus- või edasikindlustusandjana ainult arvutamisel.

Selgitus

According to the Commission1, the Directive allows diversification effects to be taken into account across a whole group, and not just within the EU, when calculating the SCR on a consolidated basis. On the other hand, the deduction and aggregation method of calculating the SCR requires a third country to be equivalent before diversification benefits can be taken into account. This Amendment distinguishes between the two calculation methods, clarifying that arbitrary limits cannot be placed on diversification benefits when using the consolidated method.

1 Letter from Jorgen Holmquist, Director-General, DG Markt, to Thomas Steffen, CEIOPS Chairman, dated 23 January 2008

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 225 – lõige 2 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteega.

Seejuures konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja CEIOPSiga.

Selgitus

Lõike 2 kohaselt langetab konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsuse samaväärsuse kohta, lõike 3 kohaselt otsustab selle üle komisjon. Selgitamaks, et otsustusõigus kuulub komisjonile, tuleb lõiget 2 muuta.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 225 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võtab pärast Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteega konsulteerimist ning kooskõlas artikli 304 lõikes 2 osutatud menetlusega vastu otsuse kolmanda riigi solventsusrežiimi samaväärsuse kohta, võrreldes I jaotise VI peatükis sätestatuga.

3. Komisjon võib võtta vastu otsuse kolmanda riigi solventsusrežiimi samaväärsuse kohta, võrreldes I jaotise VI peatükis sätestatuga, kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõttega.

Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud solventsusrežiimis ja kolmanda riigi solventsusrežiimis.

Kõnealused otsused, mis on kavandatud käesoleva direktiivi vähemoluliste punktide muutmiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 304 lõike 3 kohasele kontrolliga regulatiivmenetlusele. Otsused vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud solventsusrežiimis ja kolmanda riigi solventsusrežiimis.

Selgitus

Kolmandate riikide standardite samaväärsuse kohta langetatud otsus on poliitiline otsus, mille puhul tuleks kõiki kaasõigusloojaid kohelda võrdselt. Seda arvestades on artikli 304 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse säte vananenud.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 225 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Juhul kui komisjon ei ole lõike 3 kohaselt otsust vastu võtnud, eeldatakse, et kolmanda riigi kehtestatud solventsusrežiim ei ole samaväärne käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmetega sätestatud solventsusrežiimiga. Niisugune eeldus on vaidlustatav.

Selgitus

Ettepanek, et eeldus kolmanda riigi režiimi mittesamaväärsuse kohta oleks vaidlustatav.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 225 – lõige 4 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 Kui lõike 3 kohaselt komisjoni vastuvõetud otsuses leitakse, et kolmanda riigi solventsusrežiim on samaväärne, ei kohaldata lõiget 2.

välja jäetud

Selgitus

Vaata selgitust Sánchez Presedo muudatusettepaneku kohta seoses artikli 225 lõike 2 teise lõiguga.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 228 – lõige 2 – teine lõik – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) seotud kindlus- või edasikindlustusandja miinimumkapitalinõude suhteline osa.

b) seotud kindlustus- ja edasikindlustusandja miinimumkapitalinõude suhteline osa.

Selgitus

Tehniline kohandus, mis näitab, et lisada tuleb nii kindlustus- kui edasikindlustusandja suhteline osa ja et puudub valikuvõimalus, millele võiks viidata sõna „või”.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 229 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pärast Euroopa kindlustus- ja ametipensionideinspektorite komiteega konsulteerimist kaalub asjaomane järelevalveasutus enne ühise otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt kõnealust soovitust.

4. Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse vastu võttis, vastu ühist otsust, taotleb konsolideerimisgrupi järelevalvaja CEIOPSilt edasise kümne nädala jooksul oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud mittesiduva soovituse esitamist kõigile asjaomastele järelevalveasutustele.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja esitab taotlejale lõikes 2 osutatud ühise otsuse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust ja selgitust Euroopa kindlustus- ja ametipensionideinspektorite komitee vastuvõetud seisukohast kõikide olulise kõrvalekaldumise kohta.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võtab kolme nädala jooksul pärast soovituse esitamist vastu otsuse, kus on soovitust täielikult arvesse võetud. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja esitab otsuse dokumendis, mis sisaldab otsuse täielikke põhjendusi, ja võtab arvesse asjaomaste järelevalveasutuste seisukohti.

Kõnealust ühist otsust käsitatakse määravana ja seda kohaldavad asjaomased järelevalveasutused.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja esitab oma otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Asjaomased järelevalveasutused täidavad otsust.

Selgitus

Suurendada tuleks nende järelevalveasutuste osalust, kes ei täida konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesannet. Kõigil osalevatel järelevalveasutustel peaks olema võimalik olukorda hinnata sama hulga andmete põhjal. Kui asjaomased järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele, siis on mõistlik küsida asjatundlikku nõuannet kolmandalt osapoolelt, kes esitab sõltumatu seisukoha. CEIOPSi soovitus tuleks koostada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisprotsessi käigus, sest nii päritolu- kui ka asukohariigi järelevalvaja on mõlemad CEIOPSi liikmed.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III jaotis – II peatükk – 1. jagu – 6. alajagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. alajaguKonsolideerimisgrupi toetus

1 a JAGU – KONSOLIDEERIMISGRUPI TOETUS

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetus on kontseptsioon, mille rakendamine ei sõltu vahendite kahekordse kasutamise vältimise meetodite kohaldamisest konsolideerimisgrupi poolt.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 234

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid näevad ette, et artiklites 236–241 sätestatud eeskirju kohaldatakse mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kes on kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtja, emaettevõtjast kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Liikmesriigid näevad ette, et artiklites 236–241 sätestatud eeskirju kohaldatakse mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kes on kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtja, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) tütarettevõtja, kelle kohta konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei ole teinud artikli 212 lõike 2 alusel ühtegi otsust, on hõlmatud konsolideerimisgrupi järelevalvesse, mida teostab konsolideerimisgrupi järelevalvaja emaettevõtja tasandil käesoleva jaotise kohaselt;

a) tütarettevõtja ei ole välja jäetud artikli 212 lõike 2 kohaldamisalast ja on hõlmatud konsolideerimisgrupi järelevalvesse, mida teostab konsolideerimisgrupi järelevalvaja emaettevõtja tasandil käesoleva jaotise kohaselt;

b) emaettevõtja riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid hõlmavad tütarettevõtjat ning asjaomaste järelevalveasutuste hinnangul juhib emaettevõtja tütarettevõtjat usaldusväärselt;

b) emaettevõtja riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid hõlmavad tütarettevõtjat ning asjaomaste järelevalveasutuste hinnangul juhib emaettevõtja tütarettevõtjat usaldusväärselt;

c) emaettevõtja on kirjalikult teatanud õiguslikult siduvas dokumendis, mille konsolideerimisgrupi järelevalvaja on kinnitanud artikli 237 kohaselt, selle tagamisest, et artikli 98 lõike 5 kohased nõuetekohased omavahendid antakse vajaduse korral üle kuni artikli 237 kohaldamisest tuleneva piirmäärani;

c) emaettevõtja on kirjalikult teatanud õiguslikult siduvas dokumendis, mille konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja teine asjaomane järelevalveasutus on kinnitanud artikli 237 kohaselt, selle tagamisest, et nõuetekohased põhiomavahendid antakse nõudmise korral tingimusteta ja viivitamata asjakohaste varade kujul üle kas konsolideerimisgrupi järelevalvaja või teise asjaomase järelevalveasutuse taotlusel kuni artikli 237 kohaldamisest tuleneva piirmäärani;

 

c a) pädeva asutuse hinnangul juhib emaettevõtja tütarettevõtjat usaldusväärselt ja on pädeva asutuse nõusolekul teatanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud kohustuste täitmise;

 

c b) konsolideerimisgrupi toetuse esmaallikas on omavahendid, mis on üle antud emaettevõtjalt selle tütarettevõtjale, ja on olemas õiguslikult täitmisele pööratavad lepingud, et võimaldada nõuetekohaste omavahendite üleandmist, kui konsolideerimisgrupi toetust võidakse anda tütarettevõttes olemasolevatest vahenditest; ning

(d) emaettevõtja on taotlenud luba kohaldada artikleid 236–241 ja kõnealune taotlus on rahuldatud artiklis 235 sätestatud menetluse kohaselt.

(d) emaettevõtja ja asjaomane tütarettevõtja on ühiselt taotlenud luba kohaldada artikleid 236–241 ja kõnealune taotlus on rahuldatud artiklis 235 sätestatud menetluse kohaselt.

Selgitus

Väljajäetud sõnad mõjuvad eksitavalt seoses käesoleva artikli punkti d sätetega konsolideerimisgrupi toetuse taotleja kohta.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 235 – lõiked 2 ja 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse vastu võttis.

2. Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse vastu võttis.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab täieliku taotluse viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab täieliku taotluse viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele.

Ühine otsus sätestatakse dokumendis, milles esitatakse täielikult põhjendatud otsus, mis edastatakse taotlejale ja konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Kõnealust ühist otsust käsitatakse määravana ja seda kohaldavad asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutused.

Ühine otsus sätestatakse dokumendis, milles esitatakse täielikult põhjendatud otsus, mis edastatakse taotlejale ja konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Kõnealust ühist otsust täidavad asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutused.

3. Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta kuue kuu jooksul vastu ühist otsust, teeb taotluse kohta otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Otsus sätestatakse dokumendis, milles esitatakse täielikult põhjendatud otsus ja võetakse arvesse teiste asjaomaste järelevalveasutuste poolt kuue kuu jooksul esitatud seisukohti ja reservatsioone. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Asjaomased järelevalveasutused käsitavad kõnealust otsust määravana ja kohaldavad seda.

3. Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse vastu võttis, vastu ühist otsust, taotleb konsolideerimisgrupi järelevalvaja CEIOPSilt edasise kahe kuu jooksul oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud soovituse esitamist kõigile asjaomastele järelevalveasutustele.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teeb otsuse ühe nädala jooksul pärast CEIOPSi soovituse edastamist, võttes täielikult arvesse kõnealust soovitust ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste seisukohti.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsus sätestatakse dokumendis, milles esitatakse otsuse täielikud põhjendused, sealhulgas selgitus iga olulise kõrvalekaldumise kohta teiste asjaomaste järelevalveasutuste seisukohtadest või CEIOPSi soovitusest.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab oma otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele, kes omakorda võivad esitada selle teabe teistele ettevõtjatele, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on nende järelevalve all. Kõik asjaomased järelevalveasutused täidavad otsust.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetusmehhanism põhineb vastastikusel usaldusel. Siiski tuleks suurendada nende järelevalveasutuste osalust, kes ei täida konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesannet. Kõigil hõlmatud järelevalveasutustel peaks olema võimalik olukorda hinnata sama hulga andmete põhjal. Kui asjaomased järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele, siis on mõistlik küsida asjatundlikku nõuannet kolmandalt osaliselt, kes esitab sõltumatu seisukoha. Sellega on kõrvaldatud ka esialgses ettepanekus üleskerkinud esinduse/halduse probleem.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 236 – lõiked 2 kuni 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tütarettevõtja solventsuskapitalinõuet arvutatakse artikli 229 kohaselt konsolideerimisgrupi tasandil heakskiidetud sisemudeli alusel ning tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus leiab, et tütarettevõtja riskiprofiil erineb oluliselt kõnealusest sisemudelist, ja kui kõnealune ettevõtja nõuetekohaselt ei lahenda järelevalveasutuse tõstatatud probleeme, võib kõnealune järelevalveasutus artiklis 37 osutatud juhtudel teha konsolideerimisgrupi järelevalvajale ettepaneku kehtestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitali nõude, mis on tingitud sellise mudeli kohaldamist, või erandlikel asjaoludel, kui selline lisakapitali nõue ei ole asjakohane, nõuda, et ettevõtja arvutaks oma solventsuskapitalinõude standardvalemi alusel. Järelevalveasutus põhjendab selliseid ettepanekuid nii tütarettevõtjale kui ka konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

2. Kui tütarettevõtja solventsuskapitalinõuet arvutatakse artikli 229 kohaselt konsolideerimisgrupi tasandil heakskiidetud sisemudeli alusel ning järelevalveasutus, kes tütarettevõtjale tegevusloa andis, leiab, et tütarettevõtja riskiprofiil erineb oluliselt kõnealusest sisemudelist, ja kui kõnealune ettevõtja nõuetekohaselt ei lahenda järelevalveasutuse tõstatatud probleeme, võib kõnealune järelevalveasutus artiklis 37 osutatud juhtudel teha konsolideerimisgrupi järelevalvajale ettepaneku kehtestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitali nõude, mis on tingitud sellise mudeli kohaldamist, või erandlikel asjaoludel, kui selline lisakapitali nõue ei ole asjakohane, teha konsolideerimisgrupi järelevalvajale ettepaneku nõuda, et ettevõtja arvutaks oma solventsuskapitalinõude standardvalemi alusel. Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus põhjendab selliseid otsuseid nii tütarettevõtjale kui ka konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõusolekul otsustab ettepaneku teinud järelevalveasutus koos konsolideerimigrupi järelevalvajaga kas kehtestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude kooskõlas artikli 37 lõigetega 2 kuni 5 või erandlike tingimuste korral nõuda, et ettevõtja arvutaks oma solventsuskapitalinõude standardvalemi alusel.

3. Kui tütarettevõtja solventsuskapitalinõue arvutatakse standardvalemi alusel ja tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus leiab, et tütarettevõtja riskiprofiil erineb oluliselt standardvalemi aluseks olevatest eeldustest, ja kui kõnealune ettevõtja nõuetekohaselt ei lahenda järelevalveasutuse tõstatatud probleeme, võib kõnealune järelevalveasutus artiklis 37 osutatud juhtudel teha konsolideerimisgrupi järelevalvajale ettepaneku kehtestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitali nõue.

3. Kui tütarettevõtja solventsuskapitalinõue arvutatakse standardvalemi alusel ja tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus leiab, et tütarettevõtja riskiprofiil erineb oluliselt standardvalemi aluseks olevatest eeldustest, ja kui kõnealune ettevõtja nõuetekohaselt ei lahenda järelevalveasutuse tõstatatud probleeme, võib kõnealune järelevalveasutus artiklis 37 osutatud juhtudel teha konsolideerimisgrupi järelevalvajale ettepaneku kehtestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitali nõue.

4. Järelevalveasutus põhjendab selliseid ettepanekuid nii tütarettevõtjale kui ka konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

4.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus põhjendab selliseid otsuseid nii tütarettevõtjale kui ka konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõusolekul otsustab ettepaneku teinud järelevalveasutus koos konsolideerimisgrupi järelevalvajaga kehtestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõue kooskõlas artikli 37 lõigetega 2 kuni 5.

Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele või kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei tee otsust ühe kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt ettepaneku saamist, edastatakse küsimus Euroopa kindlustus- ja ametipensionideinspektorite komiteele, kes annab nõu kahe kuu jooksul.

Kui asjaomased järelevalveasutused ei tee ühist otsust kolme kuu jooksul, taotleb konsolideerimisgrupi järelevalvaja CEIOPSilt edasise kahe kuu jooksul oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud soovituse esitamist kõigile asjaomastele järelevalveasutustele.

Enne lõpliku otsuse tegemist kaalub konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõuetekohaselt kõnealust nõuannet. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse tütarettevõtjale ja järelevalveasutustele.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teeb otsuse ühe nädala jooksul pärast Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee soovituse edastamist, võttes täielikult arvesse kõnealust soovitust ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste seisukohti.

Kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei tee lõplikku otsust ühe kuu jooksul pärast Euroopa kindlustus- ja ametipensionideinspektorite komiteelt nõuande saamist, loetakse järelevalveasutuse ettepanek vastuvõetuks.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsus sätestatakse dokumendis, milles esitatakse otsuse täielikud põhjendused, sealhulgas selgitus iga olulise kõrvalekaldumise kohta teiste asjaomaste järelevalveasutuste seisukohtadest või CEIOPSi soovitusest.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab oma otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele, kes omakorda võivad esitada selle teabe teistele ettevõtjatele, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on nende järelevalve all. Kõik asjaomased järelevalveasutused täidavad otsust.

Selgitus

Õiguslikult ei ole konsolideerimisgrupi järelevalvajal tütarettevõtja asukohaliikmesriigis mingeid volitusi. Seetõttu on õiguskindluse huvides asjakohane, et tütarettevõtja lisakapitalinõude kehtestab tema järelevalvaja või nõuab tütarettevõtja järelevalvaja temalt vastavalt standardvalemi kasutamist. Mõlemal juhul on eeltingimusena vajalik konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõusolek.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 237

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erandina artikli 98 lõikest 4 kaetakse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude ja miinimumkapitalinõude vahe vastavalt artikli 98 lõikele 4 nõuetekohaste omavahenditega või konsolideerimisgrupi toetusega või nende mis tahes kombinatsiooniga.

1. Erandina artikli 98 lõikest 4 kaetakse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude ja miinimumkapitalinõude vahe vastavalt artikli 98 lõikele 4 nõuetekohaste omavahenditega või konsolideerimisgrupi toetusega või nende mis tahes kombinatsiooniga.

Omavahendite tasemelisel liigitamisel artiklite 93–96 kohaselt käsitatakse konsolideerimisgrupi toetust lisaomavahenditena.

Omavahendite tasemelisel liigitamisel artiklite 93–96 kohaselt käsitatakse konsolideerimisgrupi toetust 2. taseme kapitalina.

 

Artikli 90 kohane vahendite ülejääk ei ole konsolideerimisgrupi toetuse süsteemis ülekantav.

2. Konsolideerimisgrupi toetus on konsolideerimisgrupi järelevalvajale õiguslikult siduva dokumendi vormis esitatud deklaratsioon, millega võetakse kohustus anda üle nõuetekohased omavahendid vastavalt artikli 98 lõikele 5.

2. Konsolideerimisgrupi toetus on emaettevõtjalt tütarettevõtjale õiguslikult siduva dokumendi vormis esitatud deklaratsioon, mille on kinnitanud konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja asjaomane järelevalveasutus, millega, ilma et see piiraks äriühinguõiguse asjakohaste sätete kohaldamist, võetakse kohustus anda nõuetekohased omavahendid vastavalt artikli 98 lõikele 5 kuni kindlaksmääratud piirini asjaomasele tütarettevõtjale üle.

 

2 a. Konsolideerimisgrupi toetust osutatakse emaettevõtja või muu tütarettevõtja olemasolevatest nõuetekohastest omavahenditest, kui on olemas selged tõendid, et selle tütarettevõtja omavahendite üleandmisel ei teki mingit õiguslikku takistust, sealhulgas ka kriisiolukorras.

3. Enne lõikes 2 osutatud deklaratsiooni vastuvõtmist, kontrollib konsolideerimisgrupi järelevalvaja järgmist:

3. Enne lõikes 2 osutatud deklaratsiooni vastuvõtmist kontrollivad konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja asjaomasele tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus järgmist:

a) konsolideerimisgrupil on konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõude täitmiseks piisavalt nõuetekohaseid omavahendeid;

a) konsolideerimisgrupil on konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõude täitmiseks piisavalt nõuetekohaseid omavahendeid;

 

a a) konsolideerimisgrupil on piisav likviidsuse juhtimise süsteem, et tagada võimalikud vahendite üleandmise vajadused;

b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused lõikes 2 osutatud nõuetekohaste omavahendite viivitamatuks üleandmiseks.

b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused lõikes 2 osutatud nõuetekohaste omavahendite viivitamatuks üleandmiseks.

c) konsolideerimisgrupi toetust deklareeriv dokument täidab kõik emaettevõtja õigusest tulenevaid olemasolevad nõuded, mille alusel seda tunnustatakse õigusliku kohustusena, ning mis tahes pöördumisel õigus- või haldusasutuse poole ei ole peatavat toimet.

c) konsolideerimisgrupi toetust deklareeriv ja mis tahes vajalikke täiendavaid juriidilisi dokumente hõlmav dokument täidab kõik konsolideerimisgrupi toetust osutava ettevõtja liikmesriigis täitmisele pööratavast õigusest tulenevad olemasolevad nõuded ning mis tahes pöördumisel õigus- või haldusasutuse poole ei ole peatavat toimet, kaasa arvatud konsolideerimisgrupi toetuse kehtestamine hiliseima deklaratsiooni piirmäärani või vajadusel vastavalt artikli 244 lõikele 1, ning järjestamine, mis on samaväärne kindlustusvõtjate nõuetega, kaasa arvatud saneerimise, kompromissi, loovutamise, ülevõtmise või mis tahes muu haldusmenetluse oludes.

 

3 a. Kui asjaomased järelevalveasutused kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse vastu võttis, seda ühiselt heaks ei kiida, taotleb konsolideerimisgrupi järelevalvaja CEIOPSilt edasise kahe kuu jooksul oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud soovituse esitamist kõigile asjaomastele järelevalveasutustele.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võtab ühe nädala jooksul pärast seda, kui edastati CEIOPSi soovitus, vastu otsuse, võttes täielikult arvesse kõnealust soovitust ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste seisukohti.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsus sätestatakse dokumendis, milles esitatakse otsuse täielikud põhjendused, sealhulgas selgitus iga olulise kõrvalekaldumise kohta teiste asjaomaste järelevalveasutuste seisukohtadest või CEIOPSi soovitusest.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab oma otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele, kes omakorda võivad esitada selle teabe teistele ettevõtjatele, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on nende järelevalve all. Kõik asjaomased järelevalveasutused täidavad otsust.

Selgitus

Lisaomavahendeid võib liigitada nii 2. kui 3. tasemele ja seetõttu pole määratlus nii täpne kui 2. taseme kapitali puhul.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 238

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erandina artiklist 136 ei vastuta tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus tütarettevõtja solventsuskapitalinõude täitmise eest, võttes meetmeid tütarettevõtja tasandil.

1. Erandina artikli 136 lõigetest 2 ja 3 kohaldatakse solventsuskapitalinõudele mittevastavuse korral lõigetes 2–4 a sätestatud menetlusi.

Kõnealune järelevalveasutus jätkab siiski tütarettevõtja solventsuskapitalinõude jälgimist lõigete 2 ja 3 kohaselt.

 

2. Kui solventsuskapitalinõue ei ole enam täielikult kaetud artikli 96 lõike 4 alusel nõuetekohaste omavahenditega ja artikli 237 kohaselt deklareeritud konsolideerimisgrupi toetusega, kuid artikli 98 lõike 5 alusel nõuetekohased omavahendid on miinimumkapitalinõude täitmiseks piisavad, võib järelevalveasutus emaettevõtjalt nõuda uue deklaratsiooni esitamist, millega suurendatakse konsolideerimisgrupi toetust sel määral, et solventsuskapitalinõue oleks taas täielikult täidetud.

2. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et solventsuskapitalinõue ei ole enam täielikult kaetud artikli 98 lõike 4 alusel nõuetekohaste omavahenditega ja artikli 237 kohaselt deklareeritud konsolideerimisgrupi toetusega, esitab tütarettevõtja solventsuskapitalinõude täitmise taastamise kava järelevalveasutusele kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast mittevastavuse tuvastamist, suurendades nõuetekohaste omavahendite taset või esitades konsolideerimisgrupi toetuse uue deklaratsiooni või vähendades oma riski.

 

Järelevalveasutus teavitab viivitamata konsolideerimisgrupi järelevalvajat ja edastab talle kava.

3. Kui solventsuskapitalinõue ei ole enam täielikult kaetud artikli 98 lõike 4 alusel nõuetekohaste omavahenditega ja artikli 237 kohaselt deklareeritud konsolideerimisgrupi toetusega, kuid artikli 98 lõike 5 alusel nõuetekohased omavahendid ei ole miinimumkapitalinõude täitmiseks piisavad, võib järelevalveasutus emaettevõtjalt nõuda artikli 98 lõike 5 alusel nõuetekohaste omavahendite üleandmist sel määral, et miinimumkapitalinõue oleks taas täidetud, ning uue deklaratsiooni esitamist, millega suurendatakse konsolideerimisgrupi toetust sel määral, et solventsuskapitalinõue oleks taas täielikult täidetud.

3. Enne kava heakskiitmist tagab järelevalveasutus, et konsolideerimisgrupi toetus mistahes summas, mis võidakse kavas ette näha, on artikli 237 kohaselt deklareeritud.

4. Enne lõigetes 2 või 3 osutatud mis tahes uue deklaratsiooni vastu võtmist kontrollib konsolideerimisgrupi järelevalvaja, et artiklis 237 sätestatud tingimused on täidetud. Kui emaettevõtja ei esita nõutud uut deklaratsiooni või kui uut deklaratsiooni ei võeta vastu, lõpetatakse artiklites 236 ja 237 ning lõikes 1 sätestatud erandite kohaldamine.

4. Kui kava ei kinnitata ning tütarettevõtja solventsuskapitalinõude taset ei taastata lõikes 2 osutatud aja piires, lõpetatakse artiklites 236 ja 237 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandite kohaldamine ja emaettevõtja annab ühe kuu jooksul artikli 98 lõikes 4 sätestatud elementide vormis üle omavahendid, mis tulenevad kõige hilisemast vastu võetud deklaratsioonist.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus vastutab täielikult tütarettevõtja solventsuskapitalinõude täitmise eest uuesti ja võtab sobivad meetmed, et tagada tütarettevõtja solventsuskapitalinõude piisav täitmine nõuetekohaste omavahenditega vastavalt artikli 98 lõikele 4. Emaettevõtjat ei vabastata siiski kõige viimases kinnitatud deklaratsioonis võetud kohustustest.

Järelevalveasutus, kes tütarettevõtjale loa andis, võtab sobivad meetmed, et tagada solventsuskapitalinõude piisav täitmine nõuetekohaste omavahenditega vastavalt artikli 98 lõikele 4. Emaettevõtjat ei vabastata siiski kõige viimases kinnitatud deklaratsioonis võetud kohustustest.

 

4 a. Kui solventsuskapitalinõue ei ole enam täielikult kaetud artikli 98 lõike 4 alusel nõuetekohaste omavahenditega ja artikli 237 kohaselt deklareeritud konsolideerimisgrupi toetusega, kuid artikli 98 lõike 5 alusel nõuetekohased omavahendid ei ole miinimumkapitalinõude täitmiseks piisavad, võib järelevalveasutus lisaks artiklis 137 sätestatud volitustele emaettevõtjalt nõuda artikli 98 lõike 5 alusel nõuetekohaste omavahendite üleandmist sel määral, et miinimumkapitalinõue oleks taas täidetud kuni kõige hilisemast vastuvõetud deklaratsioonist tuleneva konsolideerimisgrupi toetuse määrani.

Selgitus

This paragraph is inconsistent with the responsibilities as laid down in Article 262(1), where it is said that the group supervisor is not responsible enforcement of compliance by insurance and reinsurance undertakings. Splitting monitoring and enforcement for supervision does not improve the effective supervision. By deleting this paragraph is sufficient clear that the monitoring and enforcement of subsidiary insurance or reinsurance undertakings is the task and responsibility of the local supervisory This also enables the local supervisory authority to uphold its accountability towards national parliaments in case of a bankruptcy.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 239

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tütarettevõtte lõpetamisel selgub, et tütarettevõtja on maksejõuetu, nõuab tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelvalveasutus omal algatusel või IV jaotise kohaldamisel lõpetamismenetlusega seotud muu pädeva asutuse nõudmisel emaettevõtjalt nõuetekohaste omavahendite üleandmist tütarettevõtjale sel määral, mis on vajalik kindlustusvõtjate ees võetud kohustuste täitmiseks, kuni konsolideerimisgrupi toetuse määrani, mis tuleneb viimati kinnitatud deklaratsioonist.

Kui selgub, et tütarettevõtja on maksejõuetu ja lõpetatakse, nõuab tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelvalveasutus omal algatusel või IV jaotise kohaldamisel lõpetamismenetlusega seotud muu pädeva asutuse nõudmisel emaettevõtjalt nõuetekohaste omavahendite üleandmist tütarettevõtjale sel määral, mis on vajalik kõigi kohustuste täitmiseks, kuni konsolideerimisgrupi toetuse määrani, mis tuleneb viimati kinnitatud deklaratsioonist.

Selgitus

Olulisi muudatusi ei tehta. Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 240 – lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklites 238 ja 239 osutatud juhtudel esitab järelevalveasutus nõude emaettevõtjale ja teatab sellest viivitamata konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

1. Artiklites 238 ja 239 osutatud juhtudel esitab järelevalveasutus nõude emaettevõtjale ja teatab sellest viivitamata konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

Kui emaettevõtja ei anna viivitamata tütarettevõtjale üle nõuetekohaseid omavahendeid, kasutab konsolideerimisgrupi järelevalvaja kõiki olemasolevaid õigusi, sealhulgas artiklis 142 sätestatud õigust selle tagamiseks, et konsolideerimisgrupp annaks nõutud omavahendid üle võimalikult kiiresti.

Kui emaettevõtja ei anna viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast esimest nõudmist tütarettevõtjale üle nõuetekohaseid omavahendeid , kasutab konsolideerimisgrupi järelevalvaja kõiki olemasolevaid õigusi, sealhulgas artiklis 142 sätestatud õigust selle tagamiseks, et emaettevõtja annaks nõutud omavahendid üle võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kahe kuu jooksul pärast esimest nõudmist.

2. Konsolideerimisgrupi toetust võib anda emaettevõtja olemasolevatest nõuetekohastest omavahenditest või mis tahes tütarettevõtja nõuetekohastest omavahenditest, kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on kõnealuses tütarettevõtjas nõuetekohaseid omavahendeid rohkem kui miinimumkapitalinõude täitmiseks vajalik. Kõnealusele tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus ei takista selliste üleliigsete nõuetekohaste omavahendite üleandmist.

2. Konsolideerimisgrupi toetust antakse eelkõige emaettevõtja olemasolevatest nõuetekohastest omavahenditest. Seda võib anda mis tahes tütarettevõtja nõuetekohastest omavahenditest konsolideerimisgrupi toetuskava piires, kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on kõnealuses tütarettevõtjas nõuetekohaseid omavahendeid rohkem kui miinimumkapitalinõude täitmiseks vajalik. Järelevalveasutus, mis kõnealusele tütarettevõtjale tegevusloa andis, ei takista selliste üleliigsete nõuetekohaste omavahendite üleandmist.

Kui sellise üleandmise tulemuseks oleks kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude mittetäitmine, tuleb emaettevõtjal esitada deklaratsioon, millega tagatakse konsolideeerimisgrupi toetus vajalikul määral, ning kõnealuse deklaratsiooni peab kinnitama konsolideerimisgrupi järelevalvaja.

Kui sellise üleandmise tulemuseks oleks kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude mittetäitmine, saab omavahendeid üle anda üksnes siis, kui emaettevõtja esitab deklaratsiooni, millega tagatakse konsolideerimisgrupi toetus vajalikul määral, ning kõnealuse deklaratsiooni kinnitavad konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja asjaomasele tütarettevõtjale artikli 237 kohaselt tegevusloa andnud järelevalveasutus.

Selgitus

Kõnealuses direktiivis peaksid olema sätestatud konsolideerimisgrupi toetuse üleandmise täpsed tähtajad. Õiguslik täpsus on tähtis ka tarbijakaitse ja kohtusse pöördumise õiguse jaoks.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 241

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nii emaettevõtja kui ka asjaomane tütarettevõtja avalikustavad konsolideerimisgrupi toetuse deklaratsioonide olemasolu ja nende kasutamise.

Nii emaettevõtja kui ka asjaomane tütarettevõtja avalikustavad konsolideerimisgrupi toetuse deklaratsioonide olemasolu ning peamised põhimõtted ja nende kasutamise, kaasa arvatud summad.

Selgitus

Tuleb tagada direktiivi sätete läbipaistvus ja kättesaadavus tarbijate jaoks.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 242 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui artiklites 236, 237 ja 238 sätestatud erandite kohaldamine lõpetatakse, vastutab tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus täielikult tütarettevõtja solventsuskapitalinõude täitmise eest uuesti ja võtab asjakohased meetmed, et tagada tütarettevõtja solventsuskapitalinõude piisav täitmine nõuetekohaste omavahenditega vastavalt artikli 98 lõikele 4. Emaettevõtjat ei vabastata siiski kõige viimases kinnitatud deklaratsioonis artiklite 237, 238 ja 240 kohaselt võetud kohustustest.

2. Kui artiklites 236, 237 ja 238 sätestatud erandite kohaldamine lõpetatakse, võtab järelevalveasutus, mis tütarettevõtjale tegevusloa andis, asjakohased meetmed, et tagada tütarettevõtja solventsuskapitalinõude piisav täitmine nõuetekohaste omavahenditega vastavalt artikli 98 lõikele 4. Emaettevõtjat ei vabastata siiski kõige viimases kinnitatud deklaratsioonis artiklite 237, 238 ja 240 kohaselt võetud kohustustest.

Selgitus

Kooskõlas artikli 238 täpsustusega, arvestades konsolideerimisgrupi järelevalvaja ning tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutuse rolli ja kohustusi.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 243 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui artiklites 236, 237 ja 238 sätestatud erandite kohaldamine lõpetatakse, vastutab mis tahes tütarettevõtjale, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236–241 sätestatud eeskirju, tegevusloa andnud järelevalveasutus täielikult kõnealuste tütarettevõtjate solventsuskapitalinõude täitmise eest uuesti ja võtab asjakohased meetmed, et tagada tütarettevõtjate solventsuskapitalinõude piisav täitmine nõuetekohaste omavahenditega vastavalt artikli 98 lõikele 4. Emaettevõtjat ei vabastata siiski kõige viimases kinnitatud deklaratsioonis artiklite 237, 238 ja 240 kohaselt võetud kohustustest.

3. Kui artiklites 236, 237 ja 238 sätestatud erandite kohaldamine lõpetatakse, võtab mis tahes tütarettevõtjale, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236–241 sätestatud eeskirju, tegevusloa andnud järelevalveasutus asjakohased meetmed, et tagada tütarettevõtjate solventsuskapitalinõude piisav täitmine nõuetekohaste omavahenditega vastavalt artikli 98 lõikele 4. Emaettevõtjat ei vabastata siiski kõige viimases kinnitatud deklaratsioonis artiklite 237, 238 ja 240 kohaselt võetud kohustustest.

Selgitus

Kooskõlas artikli 238 täpsustusega, arvestades konsolideerimisgrupi järelevalvaja ning tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutuse rolli ja kohustusi.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 244

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui emaettevõtjale ja konsolideerimisgrupi järelevalvajale on artiklite 238 või 239 kohaselt esitatud nõuetekohaste omavahendite üleandmiseks mitu nõuet ja kui konsolideerimisgrupil ei ole kõigi kõnealuste nõuete täitmiseks piisavalt nõuetekohaseid omavahendeid, arvatakse vajaduse korral maha viimati kinnitatud deklaratsioonist tulenevad summad.

1. Kui emaettevõtjale ja konsolideerimisgrupi järelevalvajale on artiklite 238 või 239 kohaselt esitatud nõuetekohaste omavahendite üleandmiseks mitu nõuet ja kui konsolideerimisgrupil ei ole kõigi kõnealuste nõuete täitmiseks piisavalt nõuetekohaseid omavahendeid, kohaldatakse järgmisi reegleid:

 

a) kõik emaettevõtja tütarettevõtjad on koos emaettevõtjaga ühiselt vastutavad kuni viimati kinnitatud deklaratsioonist tulenevate summadeni iga tütarettevõtja suhtes, kelle suhtes kehtivad artiklites 236–241 sätestatud eeskirjad;

Iga tütarettevõtja puhul võetakse mahaarvatavate summade arvutamisel arvesse, et kõigi tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse sama suhtarvu, mis kajastab ühelt poolt olemasolevate varade ja konsolideerimisgrupi mis tahes üleandmise vahelist suhet ning teiselt poolt kindlustustehniliste eraldiste ja miinimumkapitalinõude vahelist suhet.

b) punktis a viidatud summad arvatakse vajaduse korral maha, asetades otsekindlustuse edasikindlustuse ette. Iga tütarettevõtja ja emaettevõtja puhul võetakse mahaarvatavate summade arvutamisel arvesse, et kõigi tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse sama suhtarvu, mis kajastab ühelt poolt olemasolevate varade ja konsolideerimisgrupilt või konsolideerimisgrupile mis tahes üleandmise vahelist suhet ning teiselt poolt kindlustustehniliste eraldiste ja miinimumkapitalinõude vahelist suhet.

 

Emaettevõtjat ei vabastata siiski kohustustest anda üle viimati kinnitatud deklaratsioonidest tulenevaid kogusummasid, välja arvatud juhul, kui on tegemist püsiva maksejõuetusega konsolideerimisgrupi tasemel.

2. Liikmesriigid tagavad, et emaettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi ei kohelda soodsamalt kui mis tahes sellise tütarettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236–241 sätestatud eeskirju.

2. Olenemata artiklist 277 tagavad liikmesriigid, et emaettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi ei kohelda soodsamalt või vähem soodsalt kui mis tahes sellise tütarettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236–241 sätestatud eeskirju. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, kus kehtestatakse menetlused, mille alusel tuleb aja jooksul saavutada korrapärane ja õiglane konsolideerimisgrupi toetuse jaotamine konsolideerimisgrupi tasandil ilmneva maksevõimetuse korral ning võttes arvesse artiklis 277 sätestatud kindlustuslepingutest tulenevate nõuete eelisõigust, et tagada ühtne kohaldamine kogu ühenduses. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 304 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

See on vajalik, et tagada kindlustusvõtjate õiglane kohtlemine ja ennetada lõpetamise korral seiskavat mõju vahendite üleandmisele (artikkel 277). Vahendite ülejääk on asjakohases ettevõttes solventsuskapital ja see ei ole asendatav, seega peab seda arvesse võtma enne mis tahes ümberjaotamist. Muid majandusharu või maksudest rahastatud seadusjärgseid tagatisskeeme ei käsitleta kapitalina ning neid ei tohiks kasutada enne vahendite jaotamist. Konsolideerimisgrupi tasandil maksevõimetuse korral on vaja mõningast kooskõlastamist varade jaotamisel.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 245 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) täpsustatakse vahendid, mida kasutatakse artiklis 241 osutatud teabe avalikustamiseks;

c) täpsustatakse põhimõtted ja vahendid, mida kasutatakse artiklis 241 osutatud teabe avalikustamiseks;

Selgitus

Erand seoses lõppotsusega lisakapitali kohta peaks olema piiritletud ja täpsemalt määratletud teise tasandi rakendusmeetmetes.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 246

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteele vähemalt viie aasta jooksul pärast artikli 310 lõikes 1 osutatud kuupäeva aruande käesoleva käesoleva alajao kohaselt liikmesriikides vastuvõetud eeskirjade ja järelevalveasutuste tegevuse kohta.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteele ja Euroopa Parlamendile vähemalt viie aasta jooksul pärast artikli 310 lõikes 1 osutatud kuupäeva aruande käesoleva alajao kohaselt liikmesriikides vastuvõetud eeskirjade ja järelevalveasutuste tegevuse kohta.

Kõnealuses aruandes käsitletakse eelkõige selliste omavahendite asjakohast taset, mida tütarettevõtja peab hoidma, kui ta kuulub käeoleva alajao tingimusi täitvasse konsolideerimisgruppi, samuti konsolideerimisgrupi toetuse nõutavat vormi, konsolideerimisgrupi toetuse lubatavat suurust ja omavahendite taset, mille suhtes lõpetetakse artiklites 236, 237 ja 238 sätestatud erandite kohaldamine.

Kõnealuses aruandes käsitletakse eelkõige nõuetekohaste omavahendite kvaliteeti, mida konsolideerimisgrupp peab hoidma, et kohaldada artiklites 236–241 sätestatud eeskirju, selliste omavahendite asjakohast taset, mida tütarettevõtja peab hoidma, kui ta kuulub käeoleva alajao tingimusi täitvasse konsolideerimisgruppi, samuti konsolideerimisgrupi toetuse nõutavat vormi, konsolideerimisgrupi toetuse lubatavat suurust ja omavahendite taset, mille suhtes lõpetetakse artiklites 236, 237 ja 238 sätestatud erandite kohaldamine.

Selgitus

On oluline, et parlament kui kaasõiguslooja saaks kogu teabe käesoleva direktiivi tulemuslikku ja tõhusat kohaldamist puudutavate asjaolude kohta.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 251 – lõiked 3 kuni 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erijuhtudel võivad asjaomased järelevalveasutused teha erandi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei ole asjakohane, võttes arvesse konsolideerimisgrupi struktuuri ja kindlustus- või edasikindlustustegevuse suhtelist tähtsust eri riikides, ja määrata konsolideerimisgrupi järelevalvajaks muu järelevalveasutuse.

3. Erijuhtudel võivad asjaomased järelevalveasutused teha ühe asutuse nõudel ühise otsuse teha erand lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei ole asjakohane, võttes arvesse konsolideerimisgrupi struktuuri ja kindlustus- või edasikindlustustegevuse suhtelist tähtsust eri riikides, ja määrata konsolideerimisgrupi järelevalvajaks muu järelevalveasutuse.

Sel juhul võib mis tahes asjaomane järelevalveasutus nõuda, et arutataks, kas lõikes 2 osutatud kriteeriumid on asjakohased. Selline arutelu ei tohi kesta kauem kui aasta.

 

Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda konsolideerimisgrupi järelevalvaja suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul pärast arutelu alustamist. Enne otsuse tegemist annavad asjaomased järelevalveasutused konsolideerimisgrupile võimaluse oma arvamuse esitamiseks.

Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda konsolideerimisgrupi järelevalvaja suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul.

 

3 a. Lõikes 3 osutatud perioodi jooksul võib iga asjaomane järelevalveasutus nõuda konsulteerimist CEIOPSiga. Juhul, kui konsulteeritakse CEIOPSiga, pikendatakse lõikes 3 osutatud ajavahemikku kahe kuu võrra.

 

3 b. CEIOPSiga konsulteerimise puhul võtavad asjaomased järelevalveasutused enne ühise otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt arvesse komitee soovitust. Ühine otsus on põhjalikult argumenteeritud ja sisaldab selgitusi oluliste kõrvalekaldumiste kohta CEIOPSi seisukohast.

4. Kui ühist otsust ei tehta kolme kuu jooksul, täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid sellise liikmesriigi järelevalveasutus, kus konsolideerimisgrupil on kõige olulisem kindlustus- või edasikindlustustegevus.

4. Kui ei tehta ühist otsust kalduda kõrvale lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid nimetatud lõike alusel kindlaksmääratav järelevalveasutus.

Kui sellele on vastu enamik teistest asjaomastest järelevalveasutustest, pöördutakse ühe kuu jooksul pärast ebaõnnestunud määramist konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohta lõpliku otsuse tegemiseks Euroopa kindlustus- ja ametipensionideinspektorite komitee poole, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast pöördumist.

 

5. Euroopa kindlustus- ja ametipensionideinspektorite komitee teavitab komisjoni vähemalt kord aastas kõikidest lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisel tekkinud suurematest raskustest.

5. CEIOPS teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni vähemalt kord aastas kõikidest suurematest raskustest, mis on tekkinud lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumide kohaldamisel.

 

Selliste suuremate raskuste tekkimisel võib komisjon vastu võtta neid kriteeriume täpsustavad rakendusmeetmed.

 

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 304 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 252 – lõige 1 – punktid e ja f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) korrapäraste kohtumiste ja muude asjakohaste vahendite abil järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes ja eriolukordades koostöös asjaomaste järelevalveasutustega;

e) vähemalt kord aastas toimuvate korrapäraste kohtumiste ja muude asjakohaste vahendite abil järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes ja eriolukordades koostöös asjaomaste järelevalveasutustega;

f) konsolideerimisgrupi järelevalvajale käesolevast direktiivist või käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevad muud ülesanded, meetmed ja otsused, eelkõige artiklites 229 ja 231 kohaselt konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatava sisemudeli kinnitamismenetluse juhtimine ning artikli 235 kohaselt konsolideerimisgrupi toetuse heakskiitmismenetluse juhtimine.

f) konsolideerimisgrupi järelevalvajale käesolevast direktiivist või käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevad muud ülesanded, meetmed ja otsused, eelkõige menetluse juhtimine:

(i) artiklite 229 ja 231 kohaselt konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatava sisemudeli kinnitamisel,

(ii) artikli 235 kohaselt konsolideerimisgrupi toetuse heakskiitmisel ja

(iii) solventsuskapitalinõude kindlaksmääramisel seoses võimalusega kehtestada artiklis 236 sätestatud lisakapitali nõue.

Selgitus

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 252 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Konsolideerimisgrupi järelevalve lihtsustamiseks kehtestavad konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja teised asjaomased järelevalveasutused koordineerimiskorra.

2. Konsolideerimisgrupi järelevalve lihtsustamiseks luuakse järelevalvekolleegium, mida juhib konsolideerimisgrupi järelevalvaja, et hõlbustada artiklites 253, 254 ja 255 osutatud ülesannete täitmist.

 

Järelevalvekolleegium tagab, et koostöö, teabevahetus ja konsulteerimine kolleegiumi järelevalveasutuste vahel toimub kooskõlas käesoleva direktiivi III jaotisega. Koordineerimiskorra abil täpsustatakse, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud meetmete rakendamist, asjaomaste järelevalveasutuste otsuste langetamise menetlused, nagu on osutatud artiklis 236, ja koostöömenetlused teiste järelevalveasutustega.

 

Järelevalvajad kasutavad kolleegiumi oma otsuste ühtlustamiseks ja tihedaks koostööks, et teostada järelevalvet kogu konsolideerimisgrupi ulatuses ühtlustatud kriteeriumide alusel.

 

Kolleegiumi liikmeteks on kõigi nende liikmesriikide järelevalveasutused, kus asuvad tütarettevõtjate peakontorid.

 

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi alusel võetavaid meetmeid, põhineb järelevalvekolleegiumide moodustamine ja tegevus kokkuleppel, mille sõlmivad kõik kolleegiumi liikmed ja mis kajastab kolleegiumi eesmärkide saavutamiseks vajalikke menetlusi, sealhulgas konsolideerimisgrupi sisemudeli heakskiitmise ja konsolideerimisgrupi toetuskava toimimisega seotud küsimustes.

 

Tingimusel, et nõuetekohaselt tagatakse koostöö, ühtlus ja teabevahetus, on kolleegiumi tegevus piisavalt paindlik, et võimaldada kokkuleppeid järelevalveasutuste vahel, kui see viib tõhusama järelevalveni konsolideerimisgrupi üle ega kahjusta järelevalvekolleegiumi liikmete tegevust nende individuaalses vastutusalas.

Kõnealuse koordineerimiskorraga võidakse konsolideerimisgrupi järelevalvajale anda lisaülesandeid ning, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud mis tahes meetme kohaldamist, täpsustada koostöömenetlusi teiste järelevalveasutustega ja menetlusi asjaomaste järelevalveasutuste vahelises otsustamisprotsessis, nagu on osutatud artikli 211 lõikes 3, artikli 212 lõikes 2, artikli 213 lõikes 2, artiklites 214, 215 ja 217, artikli 218 lõikes 2, artikli 219 lõikes 2, artikli 225 lõikes 2, artiklites 236, 248 ja 249, artikli 251 lõigetes 3 ja 4 ning artiklites 254, 263 ja 264.

Järelevalvekolleegiumiga konsulteeritakse enne liikmetevahelise koordineerimiskorra kehtestamist, eelkõige juhul, kui sellise korra alusel pannakse konsolideerimisgrupi järelevalvajale või teistele asjaomastele järelevalveasutustele lisaülesandeid või kui selles viidatakse artikli 211 lõike 3, artikli 212 lõike 2, artikli 213 lõike 2, artiklite 214, 215 ja 217, artikli 218 lõike 2, artikli 219 lõike 2 ja artikli 225 lõike 2, artiklite 248 ja 249, artikli 251 lõigete 3 ja 4 ning artiklite 254, 263 ja 264 rakendamisele.

 

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja esitab igal aastal CEIOPSile aruande järelevalvajate kolleegiumi toimimise, uute tavade ja ettetulnud raskuste kohta.

Selgitus

Artikli 252 lõike 2 teise lõigu puhul ei ole mingit põhjust lubada kohustuste delegeerimist üksnes konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Samuti tuleks kaaluda kohustuste delegeerimist konsolideerimisgrupi järelevalvajalt tütarettevõtja järelevalvajale, kuna see võiks tugevdada ja suurendada vastastikust usaldust. Võttes arvesse praktilisi kogemusi panganduses, tuleks lubada delegeerimist mõlemas suunas.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 253 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Konsolideerimisgrupi teatavate kindlustus- või edasikindlustusandjate järelevalve eest vastutavad asutused ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja teevad tihedat koostööd, sealhulgas juhtudel, kui kindlustus- või edasikindlustusandja on finantsraskustes.

1. Konsolideerimisgrupi teatavate kindlustus- või edasikindlustusandjate järelevalve eest vastutavad asutused ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja teevad tihedat koostööd, eelkõige juhtudel, kui kindlustus- või edasikindlustusandja on finantsraskustes.

 

Asutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate järelevalve eest, ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohtuvad regulaarselt. Kohtumiste sagedus lepitakse kokku järelevalveasutuste vahel vastavalt kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate tegevusega seotud riskide laadile, keerukusele ja suurusele.

Ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi, jagavad kõnealused asutused, mis on asutatud samas liikmesriigis või mitte, teineteisega mis tahes olulist või asjakohast teavet, mis aitab lihtsustada teiste asutuste järelevalveülesannete täitmist käesoleva direktiivi kohaselt. Sellega seoses edastavad asjaomased järelevalveasutused ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja asjakohast teavet taotluse korral ning olulist teavet omal algatusel.

Eesmärgiga tagada, et kõnealuste järelevalveasutuste, kaasa arvatud konsolideerimisgrupi järelevalvaja käsutuses oleks sama kogus andmeid, jagavad asutused teineteisega teavet, et võimaldada ja lihtsustada teiste asutuste järelevalveülesannete täitmist käesoleva direktiivi kohaselt, ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi ja olenemata sellest, kas nad on asutatud samas liikmesriigis või mitte. Sellega seoses edastavad asjaomased järelevalveasutused ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja teineteisele viivitamata kogu kättesaadavaks osutunud teabe. Käesolevas lõigus osutatud teave hõlmab konsolideerimisgrupi ja järelevalvajate tegevust puudutava ning konsolideerimisgrupi esitatud teabe, kuid ei piirdu sellega.

Teises lõikes osutatud teavet käsitatakse olulisena, kui see võib märkimisväärselt mõjutada kindlustus- või edasikindlustusandja majandusliku usaldusväärsuse hindamist.

 

 

1 a. Asutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate järelevalve eest, ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõuavad viivitamata kõigi konsolideerimisgrupi järelevalvesse kaasatud järelevalvajate koosoleku korraldamist vähemalt järgmistel juhtudel:

 

a) kui nad saavad teada solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude rikkumisest üksiku kindlustus- või edasikindlustusandja poolt; või

 

b) kui nad saavad teada konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud andmete põhjal arvutatud solventsuskapitali või konsolideerimisgrupi liidetud solventsuskapitali nõude rikkumisest, vastavalt sellele, millist III jaotise II peatüki 1. osa 4. alaosas kirjeldatud meetodit kasutatakse;

 

c) juhul, kui ilmneb või on leidnud aset muid erakorralisi asjaolusid.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetusmehhanism põhineb vastastikusel usaldusel. Siiski tuleks suurendada nende järelevalveasutuste osalust, kes ei täida konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesannet. Kõigil hõlmatud järelevalveasutustel peaks olema võimalik olukorda hinnata sama hulga oluliste ja asjassepuutuvate andmete põhjal. Kui asjaomased järelevalveasutused ei jõua kokkuleppele, siis on mõistlik küsida asjatundlikku nõuannet kolmandalt osaliselt, kes esitab sõltumatu seisukoha.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 254 – lõige 1 – esimene lõik – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui otsus mõjutab teiste järelevalveasutuste järelevalveülesannete täitmist, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne kõnealuse otsuse tegemist üksteisega järgmistel juhtudel:

1. Kui otsus mõjutab teiste järelevalveasutuste järelevalveülesannete täitmist, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne kõnealuse otsuse tegemist üksteisega järelevalvekolleegiumis järgmistel juhtudel:

Selgitus

Kõigi järelevalveasutuste paremaks kaasamiseks järelvalvesse piiriüleste konsolideerimisgruppide üle tuleb moodustada järelevalvekolleegiumid. Need kujutavad endast pidevat, kuid paindlikku koostöö- ja koordineerimisstruktuuri. Kolleegiumid kohtuvad korrapäraselt, et hõlbustada teabevahetust, võimalda järelevalvajatel ühtsete arusaamade kujunemist konsolideerimisgruppide riskiprofiilist, parandada koordineerimist ja koordineerida otsuste vastuvõtmist üksikute järelevalveasustuste poolt.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 262 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 262a

 

CEIOPSi aruanded

 

CEIOPS esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande III jaotise raames teostatud järelevalve kogemuste kohta, kajastades eelkõige:

 

a) konsolideerimisgrupi toetuse kasutamist, sealhulgas deklaratsioonide ning fondide ülekandmiste taotluste sagedust ja summasid;

 

b) koostööd järelevalvajate vahel, järelevalvekolleegiumide tööd, juhtiva järelevalvaja nimetamise protsessi ning juhtivate järelevalvajate arvu ja geograafilist jaotust;

 

c) järelevalvajate kaasatust ja kohustusi, kes ei ole juhtivad järelevalvajad; ning

 

d) varade jaotust konsolideerimisgruppide vahel, kes kasutavad konsolideerimisgrupi toetust.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetus on uus mõiste ning oluline on vahetut kogemust õigusloojatega jagada.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 263 – lõige 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrolli teostab järelevalveasutus, mis oleks konsolideerimisgrupi järelevalvaja juhul, kui kohaldataks artikli 251 lõikes 2 sätestatud kriteeriume, emaettevõtja või ühenduses tegevusloa saanud mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel või omal algatusel. Enne otsuse tegemist konsulteerib järelevalveasutus teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteega.

Kontrolli teostab järelevalveasutus, mis oleks konsolideerimisgrupi järelevalvaja juhul, kui kohaldataks artikli 251 lõikes 2 sätestatud kriteeriume, emaettevõtja või ühenduses tegevusloa saanud mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel või omal algatusel. Seda tehes konsulteerib järelevalveasutus teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja CEIOPSiga.

Selgitus

Lõike 2 kohaselt langetab konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsuse samaväärsuse kohta, lõike 3 kohaselt otsustab selle üle komisjon. Lõiget 2 tuleb muuta, selgitamaks, et otsustusõigus kuulub komisjonile.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 263 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib pärast Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteega konsulteerimist ning kooskõlas artikli 304 lõikes 2 osutatud menetlusega võtta vastu otsuse selle kohta, kas konsolideerimisgrupi järelevalvekord kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki muudatusi käesoleva jaotise kohases konsolideerimisgrupi järelevalvekorras ja konsolideerimisgrupi järelevalvekorras kolmandas riigis.

2. Komisjon võib võtta vastu otsused selle kohta, kas konsolideerimisgrupi järelevalvekord kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga. Kõnealused otsused, mis on kavandatud käesoleva direktiivi vähemoluliste punktide muutmiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 304 lõike 3 kohasele kontrolliga regulatiivmenetlusele. Need vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki muudatusi käesoleva jaotise kohases konsolideerimisgrupi järelevalvekorras ja konsolideerimisgrupi järelevalvekorras kolmandas riigis, ja kõiki muid õiguslikke muudatusi, mis võivad mõjutada samaväärsuse kohta langetatud otsust.

Selgitus

Kolmandate riikide standardite samaväärsuse kohta langetatud otsus on poliitiline otsus, mille puhul tuleks kõiki kaasõigusloojaid kohelda võrdselt. Seda arvestades on artikli 304 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse säte vananenud.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 263 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Lõikes 2 osutatud otsused võib vastu võtta üksnes juhul, kui asjaomane kolmas riik tagab igal juhul ühendusele vahendite üleandmise vabaduse.

Selgitus

Group supervision and in particular group support may work within the Community because of the whole legislative framework, including the Treaty, which has been built up during the last 50 years, some of the provisions which may not have any connection with a supervisory regime. Nonetheless, some of these provisions are vital in order for the whole system to work properly. This is particularly the case with the possibility to transfer funds, the liberalisation of which is laid down in the Treaty and became effectively enforceable in 1986. Such a provision may not be part of the verification by supervisors and therefore needs specific mentioning.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 263 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Lõikes 2 osutatud otsused jõustuvad üksnes pärast seda, kui asjaomased kolmandad riigid on vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt tunnistanud ühenduse järelevalvekorra oma korraga samaväärseks.

Selgitus

Vastastikuse tunnustamise tagamine on õiglane, sellel põhineb ka ELi sisemine järelevalvekord, mis võiks sisuliselt sobida samaväärsuse mõiste määratluseks.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 263 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 263a

 

Väljaspool ühendust asuvad emaettevõtjad: samaväärsus

 

1. Artiklis 263 osutatud samaväärse järelevalve korral kohaldavad liikmesriigid kindlustus- ja edasikindlustusettevõtjate suhtes artikleid 216–262 analoogia põhjal.

 

2. Artiklites 216–262 osutatud üldisi põhimõtteid ja meetodeid kohaldatakse kindlustusvaldusettevõtja, kolmanda riigi kindlustusettevõtja või kolmanda riigi edasikindlustusettevõtja tasandil.

 

3. Ainult konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamisel käsitatakse emaettevõtjat kindlustus- või edasikindlustusandjana, kelle suhtes kohaldatakse I jaotise VI peatüki 3. jao 1., 2. ja 3. alajaos sätestatud tingimusi seoses solventsuskapitalinõude täitmiseks sobivate nõuetekohaste omavahenditega ja järgmisega:

 

a) artikli 224 põhimõtete kohaselt kindlaksmääratud solventsuskapitalinõue, kui tegemist on kindlustusvaldusettevõtjaga, või

 

b) artikli 225 põhimõtete kohaselt kindlaksmääratud solventsuskapitalinõue, kui tegemist on kolmanda riigi kindlustusandjaga või kolmanda riigi edasikindlustusandjaga.

Selgitus

Direktiiv ei käsitle olukordi, mille puhul samaväärsus on kindlaks tehtud. Uus artikkel täpsustab juhtumeid, mille puhul konsolideerimisgrupi toetuse osutamine on võimalik, välja arvatud juhul, kui vahendite tõhusat üleandmist kolmandalt riigilt ühendusele pole kõigil juhtudel võimalik tagada.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 284 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõigi lõikes 1 osutatud võlausaldajate nõudeid koheldakse võrdselt ja neile antakse sama järk kui samaväärse olemusega nõuetele, mille võivad esitada võlausaldajad, kelle alaline elu- või asukoht või peakontor on päritoluliikmesriigis.

2. Kõigi lõikes 1 osutatud võlausaldajate nõudeid koheldakse võrdselt ja neile antakse sama järk kui samaväärse olemusega nõuetele, mille võivad esitada võlausaldajad, kelle alaline elu- või asukoht või peakontor on päritoluliikmesriigis. Juhtivad järelevalvajad peavad seetõttu tegutsema ühenduse tasandil ilma kedagi diskrimineerimata. Eelkõige tuleb nõuete rahuldamisel ja lõpetamismenetluse puhul olukorras, kus on sõlmitud konsolideerimisgrupi toetuse kokkulepe, jagada varad õiglaselt kõigi kindlustusvõtjate vahel, vaatamata nende kodakondsusele või elukohale.

Selgitus

Oluline on tagada kõigi liikmesriikide kindlustusvõtjatele õiglased ja võrdsed õigused, kui kindlustusettevõtja osutub maksejõuetuks.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 303

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Seoses elukindlustusega esitab komisjon iga kahe aasta järel pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesolevas direktiivis eurodes väljendatud summade kohta , vajaduse korral koos vajalike ettepanekutega , võttes arvesse ühenduse majandusliku ja rahandusliku seisundi arengut.

Käesolevas direktiivis sätestatud summasid eurodes kohandatakse igal aastal alates 1. jaanuarist 2012, et võtta arvesse muutusi Eurostati avaldatavas kõiki liikmesriike hõlmavas ühtlustatud tarbijahinnaindeksis. Summasid kohandatakse automaatselt, suurendades eurodes esitatud baasosa indeksis 1. jaanuari 2012. aasta ja läbivaatamiskuupäeva vahelisel ajal toimunud muutusega protsentides, ja ümardatakse seda 100 000 euro täiskordseni. Kui muutus protsentides pärast viimast läbivaatamist on alla 5 %, summat ei kohandata. Komisjon teatab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamisest ja kohandatud summadest.

2. Seoses kahjukindlustusega esitab komisjon iga viie aasta järel pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesolevas direktiivis eurodes väljendatud summade kohta, vajaduse korral koos vajalike ettepanekutega, võttes arvesse ühenduse majandusliku ja rahalise seisundi arengut .

 

Selgitus

Summade automaatne kohandamine on olemasolevas direktiivis juba sätestatud ja toimib rahuldavalt. Kohandamisega välditakse olukorda, mille puhul ettevõtjad on ootamatult sunnitud miinimumsummasid suurendama, sest kogemused näitavad, et komisjon ei täida alati läbivaatamiskohustust. Automaatne mehhanism välistab selle probleemi.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 304 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

välja jäetud

Selgitus

Kolmandate riikide standardite samaväärsuse kohta langetatud otsus on poliitiline otsus, mille puhul tuleks kõiki kaasõigusloojaid kohelda võrdselt. Seda arvestades on artikli 304 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse säte vananenud.

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 311 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Erandina lõikest 1 jäävad direktiivi 2002/83/EÜ artiklid 27 ja 28 tööandjapensioni kogumisasutuste puhul jõusse vastavalt direktiivi 2003/41/EÜ artiklile 17.

Selgitus

Uus lõige selgitab komisjoni kavatsust mitte kohaldada selles etapis maksevõimerežiimi Solvency II kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteede suhtes.

(1)

     EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(2)

Siseturu ja teenuste peadirektoraadi peadirektori Jorgen Holmquisti 23. jaanuari 2008. aasta kiri CEIOPSi esimehele Thomas Steffenile.


SELETUSKIRI

Ettepaneku taust

Komisjon kavatseb käesoleva uue maksevõimerežiimiga, mida kirjeldatakse direktiivi ettepanekus („direktiivi eelnõu”) edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (KOM(2008)0119 lõplik), teise nimetusega Solvency II, juurutada riskitundliku lähenemisviisi, mis motiveerib riskijuhtimist rakendama. Kõnealune lähenemisviis võimaldab paremini (optimaalselt) kapitali jaotada, arvestades varade ja kohustuste hindamisel turul valitsevat olukorda. Sellega viiakse ka maksevõime-eeskirjad kooskõlla ettevõtja varade ja kohustuste hindamisega käesoleva hetke turuväärtuse alusel.

Ettepaneku õiguslikuks vormiks on ümbersõnastamine ja kodifitseerimine, kusjuures 80 % vanast tekstist sõnastatakse ümber „uues” keeles (mille vaatab läbi õiguskomisjon) ning ülejäänu on uut maksevõimerežiimi Solvency II kehtestav uus tekst. Uus tekst on põhimõttepõhine ja vastab Lamfalussy protsessi lähenemisviisile, mille aluseks on rakendusmeetmete vastuvõtmine teisel ja juhiste andmine järelevalvetegevuseks Lamfalussy õigusaktide kehtestamise protsessi kolmandal tasandil.

Lähenemisviis rajaneb kolmel sambal. Esimese samba nõuete peamine eesmärk on tagada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudaksid tähtaegselt oma kohustusi täita, maksevõimetuse 0,5 % tõenäosusega üheaastase ajavahemiku korral. Niisiis on Solvency II raamistik rajatud terviklikule kogubilansil põhinevale lähenemisviisile, mis tasakaalustab ettevõtja kõik kohustused ettevõtja käsutuses olevate kõigi vajalike varadega ning ei hinda üksikuid bilansikirjeid.

Ettevõtjatel peab olema piisavalt vara järgmiste tingimuste täitmiseks: solventsuskapitalinõuded (SKN), miinimumkapitalinõuded (MKN), ja kindlustustehnilised eraldised (tulevaste nõuete võimalikult täpne hinnang ja samuti riskimarginaal pluss tagatavad/turvatud riskid (maandatavad riskid).

I sammas

Miinimumkapitalinõue

Miinimumkapitalinõude arvutamiseks on käesoleval ajal kolm erinevat võimalust, täpsemalt modulaarne, kompaktne ja lineaarne lähenemisviis.

· Modulaarmeetodi puhul liidetakse miinimumkapitalinõude kogusumma arvutamiseks erinevate riskimoodulite väärtused (tururisk ja kindlustusrisk). Sisuliselt on see solventsuskapitalinõude tugevalt lihtsustatud versioon, kuid tegemist on iseseisva nõudearvutamisega.

· Kompaktmeetodi puhul arvutatakse miinimumkapitalinõue osana solventsuskapitalinõudest, see on lihtne, kuid ei vasta miinimumkapitalinõude iseseisva arvutamise nõudele, ehkki pole tõendatud, et kõnealune iseseisvus on vajalik käesolevas direktiivi eelnõus määratletud kriteeriumidele vastamiseks.

· Lineaarmeetodi puhul arvutatakse miinimumkapitalinõue kindla protsendimäärana kindlustaja kindlustustehnilistest eraldistest. Meetodi võib paigutada kahe eespool kirjeldatud meetodi vahele. See lähenemisviis ei ole riskitundlik; seetõttu ei ole meetod ka kooskõlas direktiivi üldise eesmärgiga. Siiski jätkatakse selle testimist neljanda kvantitatiivse mõju-uuringu (QIS4) raames, mille Euroopa Kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee (CEIOPS) viib läbi 2008. aastal.

Solventsuskapitalinõue

Konsolideerimisgrupi maksevõimet (määratletud nõuetekohaste omavahendite ja solventsuskapitalinõude vahena) saab arvutada kolmel viisil:

1.  raamatupidamise konsolideerimisel põhinev meetod (1. meetod), kus nõuetekohased omavahendid ja konsolideeritud solventsuskapitalinõue arvutatakse konsolideeritud aastaaruannete alusel;

2.  mahaarvamise ja liitmise meetod (2. meetod), kus solventsuskapitalinõue on kõikide kosnolideerimisgrupi ettevõtete solventsuskapitalinõuete summa;

3.  1. ja 2. meetodi kombinatsioon juhtudel, kus ainult 1. meetodi kasutamine ei anna soovitud tulemust.

Kui järelevalveasutused ei otsusta teisiti, rakendatakse 1. meetodit. 2. meetod ei võimalda konsolideerimisgruppidel arvestada hajutamisega kaasnevat kasu. Meetodid põhinevad olemasoleval õigustikul (Solvency I).

Konsolideeritud solventsuskapitalinõude (1. meetod) ja konsolideerimisgrupi ettevõtete solventsuskapitalinõuded (2. meetod) võib arvutada kas standardvalemi või heakskiidetud (osalise) sisemudeli alusel. Lisakapitalinõude esitamine on võimalik juhul, kui konsolideerimisgrupi riskiprofiil ei ole standardvalemis või (osalises) sisemudelis nõuetekohaselt kajastatud.

Juhul kui konsolideerimisgrupp soovib kasutada (osalist) sisemudelit konsolideerimisgrupi solventsuskapitalinõude arvutamiseks, võtavad asjaomased järelevalveasutused koostöös vastu otsuse luba anda või mitte. Ühine otsus tuleks vastu võtta 6 kuu jooksul. Kui selle aja jooksul ei ole ühist otsust vastu võetud, langetab otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Konsolideerimisgrupi või asjaomase konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotlusel võib konsulteerida CEIOPSiga, mis pikendab loataotluse menetlust 2 kuu võrra.

II sammas

II sammas määratleb siseprotsessidele ja tegevusriskide küsimustele – sealhulgas tõhus sisekontrollisüsteem, riskijuhtimissüsteemid, kindlustusmatemaatiline funktsioon, siseaudit ja allhanke reeglid – keskenduva järelevalve raamistiku. Ettepanek tugevdab järelevalvetegevuse instrumente, kaasa arvatud järelevalvealaste volituste määratlemine, sätted järelevalveasutuste koostöö ja samuti järelevalve ühtsuse suurendamise kohta. Järelevalve tasandil (3. tase) ettenähtud töö mahukust arvestades on järelevalveasutuste aruandekohustus ja tegutsemise läbipaistvus vaja tagada 1. tasemel. Sektoritevahelise ühildumise ja ühtse lähenemise saavutamiseks on oluline, et need sätted oleksid kooskõlas väärtpaberi- ja pangandussektorit reguleerivate sätetega.

III sammas

III samba peamine eesmärk on teabe avalikustamine turudistsipliini, järelevalve aruandluse ja läbipaistvusnõuete tugevdamise huvides. Järelevalve poolel soodustab teabe avalikustamine järelevalveasutuste koostööd ja järelevalve ühtsust, suurendab CEIOPSi rolli, rajab varase hoiatamise mehhanismi ja kujundab tõhusama raamistiku konsolideerimisgrupi järelevalveks. Võrreldava formaadi ja sisu kujundamiseks on vaja ühitada järelevalveasutuste aruandlusreeglid, mis on eriti oluline seoses konsolideerimisgrupi järelevalvega ja samuti riiklike järelevalveasutuste aruandekohustusega CEIOPSi ees. Ettepanek ei käsitle kõnealust teemat üksikasjalikult ja alles tulevikus selgub, kas 3. taseme suunised on piisav vahend ühtlustamise tagamiseks ja võib-olla isegi järelevalve aruandluse ühtse andmebaasi loomiseks.

Konsolideerimisgrupi järelevalve ja konsolideerimisgrupi toetus

Konsolideerimisgrupi järelevalve ja konsolideerimisgrupi toetus on raamdirektiivi eelnõu kõige kaalukamad elemendid. Kohalik järelevalveasutus mängib välis- või tütarettevõtja igapäevases järelevalves elutähtsat rolli. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja on konsolideerimisgrupi jaoks kodune seadusandja, kes kannab hoolt selle eest, et konsolideerimisgrupp käsutaks kapitali ja osutaks toetust. Nii saavutatakse palju tõhusam ja majanduslikum lähenemine kapitali kasutamisele. Eriti tähtis on luba kasutada varade hajutamist. Emaettevõtja peab tegema nõutud kapitali kättesaadavaks vastavalt kohaliku järelevalveasutuse ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja vahelisele kokkuleppele ning selle kokkuleppe täitmise kindlus on oluline. Lisaks sätestab ettepanek võimaluse osutada tütarettevõtjale konsolideerimisgrupi toetust teise tütarettevõtja vahenditest. Äriühinguõiguse nüansid võivad luua olukorra, mille puhul üleandmist pole lihtne mõjutada ja see ei toimu soovitud ajal. Kindlustusjärelevalveasutused ei ole volitatud hindama õiguslikke võimalusi vahendite üleandmiseks ettevõtete vahel, mis võivad olla asutatud erineva jurisdiktsiooni all.

Raportööri arvamus

Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut kui positiivset sammu selguse ja õiguskindluse toomiseks seadusandjate ja majandusharu vahel. Ettepanek annab oma põhimõtete ja majanduspõhise lähenemisviisiga, mis seab riskijuhtimise ettevõtjate poolt peamiselt kasutatavate tööriistade seas esikohale, palju tõhusama kaitse võimalike ebaõnnestumiste korral kindlustusäris. Seetõttu toetab raportöör komisjoni ettepanekut.

Raportöör soovib siiski juhtida tähelepanu käesoleva ettepaneku teatud küsimustele, mille puhul on vaja saavutada suurem selgus:

· Tarbijaid puudutavaid sätteid ei tohi protsessi keerukusele viidates rahandusalastest õigusaktidest välja jätta. Raportöör möönab siiski, et liiga üksikasjalikest tarbijakaitse reeglitest pole samuti kasu. Seetõttu oleks kõige otstarbekam, kui komisjon suurendaks olemasolevaid tarbijaõigusi horisontaalsel tasandil. Asjakohase nõustamise ja heade tavade edendamisega on võimalik tarbijate asjatundlikkust, teadlikkust ja otsustamisprotsessi oluliselt parandada.

· Pärast seda, kui kolmanda mõjuhinnangu (QIS 3) raames läbiviidud testid kinnitasid, et miinimumkapitalinõude arvutamise modulaarmeetod ei anna soovitud tulemusi, tehti uus ettepanek testida niinimetatud lineaarmeetodit kui alternatiivset lähenemist QIS 4 raames. Raportööri andmetel on miinimumkapitalinõude kõige olulisem eesmärk tagada miinimumkapitalinõude mõistlike väärtuste kasutuselevõtmine, mis pakuvad vajalikku turvavõrku ja nõuetekohast seost solventsuskapitalinõudega. Eelnevat arvestades usub raportöör, et selle eesmärgi saavutamiseks on kõige kohasem kompaktne lähenemisviis. Praegu on kompaktne lähenemisviis ainus meetod, mille riskitundlikkus on täielikult tõendatud. Meetod rahuldab ka komisjoni nõuet, et miinimumkapitalinõue oleks stabiilne, lihtsalt arvutatav ja auditeeritav. Kompaktset lähenemisviisi võib edukalt kasutada ka piiriüleses tegevuses ja see laseb ennast kohandada kindlustusandja kõikidele struktuuriüksustele.

· Nõuetekohased omavahendid peavad konkurentsivõime tagamise huvides ja kahjude katmist arvestades olema üheselt määratletud. Komisjoni tekstist kõnealune praktika praegu puudub ning valdkonda reguleerivaid artikleid tuleb kohandada nii, et see oleks kajastatud. Eelkõige on vaja määratleda vahendite ülejäägi mõiste, mida kasutavad vaid vähesed liikmesriigid.

· Õiglase väärtuse arvutamine puudub ikka veel turuseisundit arvestava väärtuse mõistest ja raportöör usub, et vastav säte, mis tagab nõuetekohase riskipõhise lähenemise, koostatakse õigeaegselt.

· Üksikute ettevõtjate järelevalve kontseptsioon vajab ilmselt täiendavat tähelepanu.

· Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse reeglid kolmandate riikide solventsusrežiimide samaväärsuse kohta, mis mõjutavad nii ELis kui väljaspool Eli asuvate tütarettevõtjatega konsolideerimisgruppe. Samaväärsuse kokkuleppeid saab sõlmida vaid sõltumatute riikidega, kuid mitte osaga sellisest riigist. Juhul kui kolmanda riigi üksikettevõtja maksuvõimerežiim on ELi eeskirjadega vähemalt samaväärne, arvestatakse konsolideerimisgrupi solventsuse arvutamisel kolmanda riigi sätteid selles osas, mis puudutab kolmanda riigi (edasi)kindlustustandja tütarettevõtjat, solventsuskapitalinõuet ja nõuetekohaseid omavahendeid. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja tõestab samaväärsuse ja konsulteerib enne otsuse vastuvõtmist teiste asjaomaste järelevalveasutustega ning CEIOPSiga. Komisjon otsustab, kas kolmanda riigi solventsusrežiim on samaväärne. Otsuse saab vastu võtta viia üksnes kontrolliga regulatiivmenetluse teel, kaasates Euroopa Parlamendi.


õiguskomisjonI ARVAMUS (Raportöör teeb ettepaneku selgitada need küsimused muudetud tekstis vastavalt eespool osutatud probleemidele.2.7.2008)

majandus- ja rahanduskomisjonile

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (uuestisõnastamine)

(KOM(2008)0119 – C6‑0231/2007 – 2007/0143(COD))

Arvamuse koostaja: Sharon Bowles

LÜHISELGITUS

Solvency II on direktiiv, millega ajakohastatakse 14 kehtivat direktiivi kindlustuse ja edasikindlustuse kohta. See on uuesti sõnastatud formaadis, nii et muuta saab ainult uusi osi.

Direktiivi peamine eesmärk on muuta kapitali- ehk maksevõimenõuded sõltuvaks riskist, mida analüüsitakse seoses ettevõtja kogu äritegevusega. See on nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. Eriti tuleks märkida, et kindlustusseltside risk on seotud mitte ainult kohustuste, vaid ka nende kohustuste kattevaradega. Kindlustusseltside pankrotistumised on tõepoolest sagedamini tulenenud pigem varade kui kohustustega seotud probleemidest.

Riskianalüüsi tehakse mudelite alusel. Võib kasutada standardmudeleid, kuid suured ettevõtjad võivad ja neilt isegi oodatakse oma sisemudelite väljatöötamist, mille järelevalvaja heaks kiidab. Konsolideerimisgrupid võivad samuti nõuda, et nende üle teostatakse järelevalvet kui terviku üle, et nad saaksid kasu suuremast hajutamisest, mida see toob riskide arvutustesse, ja mis toob kaasa madalama kapitalinõude, kui see oleks üksikute ettevõtjate summa puhul.

Kapital on jagatud miinimumkapitalinõudeks, mis on tase, mis igal ettevõtjale peab alati olema, et tegevust täievoliliselt jätkata. Solventsuskapitalinõue on kapitali kõrgem tase, mida tuleks tavaliselt hoida, ja kui seda rikutakse, toimib see varajase hoiatusena järelevalveasutuse sekkumiseks. Täiendavaid solventsuskapitalinõude varasid, mis ületavad miinimumkapitalinõuet, võib hoida konsolideerimisgrupi (emaettevõtja või valdusettevõtja) tasandil. Kui tütarettevõtja kapital langeb alla miinimumkapitalinõude (ja tavaliselt enne sellele tasemel jõudmist), nõuavad järelevalvajad tütarettevõtjale kapitaliülekande tegemist.

Konsolideerimisgrupi järelevalveprotsessi toimimiseks on põhiline vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike järelevalvajate koostöö tütarettevõtjate ja emaettevõtja päritoluliikmesriigiga. Emaettevõtja päritoluliikmesriigi järelevalvajal on konsolideerimisgrupi järelevalvajana suurem roll. Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteel (CEIOPS) on samuti oma roll järelevalvajate vaheliste vaidluste lahendamisel ja reguleerimise ühtsuse saavutamisel.

Selle raames on mitmeid valdkondi, millele tahetakse juhtida Euroopa Parlamendi erilist tähelepanu.

Konsolideerimisgrupi järelevalve

On vaja selgemini välja tuua, et kõik järelevalvajad on kaasatud konsolideerimisgrupi järelevalvesse ja neil peaks olema rutiinselt juurdepääs dokumentidele ning nad peaksid aktiivselt osalema otsuste tegemises.

Vahendite üleandmine konsolideerimisgrupi toetuseks

Rahaliste vahendite liikumise tagamine ettevõtjate vahel on ülimalt tähtis. Kui vabad vahendid on emaettevõtja või valdusettevõtja käes, siis on palju otstarbekam omada üleandmist võimaldavaid õiguspäraseid struktuure ja see võib olla vähemalt esimeses etapis parim lahendus. Samas on tavaline, et konsolideerimisgrupid liigutavad vahendeid tütarettevõtjate vahel ja seetõttu on kavandatud ka seda võimaldavad õiguslikult täitmisele pööratavad mehhanismid. Tundub, et selleks on vaja lepingulist alust tütarettevõtjate iga vastava paari vahel.

Siseriiklikud järelevalvevahendid ja -vastutus

Uus järelevalvekord nõuab nii varade kui kohustustega seotud riski põhjalikku mõistmist. Otsused on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed. On oluline, et järelevalvajatel oleksid vahendid sellega põhjalikult tegelemiseks kõigi ettevõtjate osas, mitte ainult nende osas, keda peetakse turu stabiilsuse seisukohalt väga olulisteks.

Samuti tuleb selgitada, et kui riikide järelevalvajad tegutsevad konsolideerimisgrupi järelevalvajatena, ületavad nende volitused pelgalt siseriiklikke raame ja nad peavad kaitsma kõikide kindlustusvõtjate huve. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja poolt nõuetekohaselt võetud meetmed ei tohiks viia kohtuasjadeni selle alusel, et need meetmed on kahjustanud siseriiklikke kohustusi.

Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteele (CEIOPS) juriidilise isiku staatuse andmine

Praegu ei ole CEIOPS juriidiline isik, vaid komisjoni nõuandev komitee. Arvestades mõne nõuande erialast laadi, on see tegelikult otsus, ükskõik kuidas seda ka ei nimetata. Kui CEIOPS oleks juriidiline isik, oleks tal nende nõuannete osas suurem vastutus. Seda võiks teha määrusega, mis jõustuks hiljemalt samal ajal käesoleva direktiivi rakendamisega, kui seda ei tehta läbi teiste kanalite, näiteks osana Lamfalussy raamistiku läbivaatamisest. Euroopa Kohtu 2. mai 2006. aasta otsust kohtuasjas C-217/04, milles märgitakse, et artikkel 95 võib olla asutuse loomise alus, võiks laiendada nii, et seda saab kohaldada ka artikli 47 suhtes, millel käesolev direktiiv samuti põhineb.

ELi kooskõlastatud lähenemisviisi saavutamine järelevalvekohustusele

ELis valitseb üldiselt nn reguleerijasõbralik suhtumine kohustustesse ja kõiki hüvitamise taotlusi saab esitada ainult raske hooletuse või pahatahtluse alusel, kuigi otsustamisalus on eri riikides erinev. Euroopa Kohus on märkinud, et see lähenemine ei ole vastuolus ELi õigusega. Euroopa Kohus otsustas eriti Peter Pauli kohtuasjas, et liikmesriik võib (nagu Saksamaa tegi) õigusaktidega kehtestada, et järelevalvajad täidavad oma ülesandeid ainult avalikes huvides ja takistada seeläbi üksikisikutel nõuda hüvitist puuduliku järelevalve puhul.

Seega on küsimus poliitiline selles osas, kas soovitakse tunnistada õigust kahju hüvitamisele järelevalveasutuste poolt. See oli kindlasti parlamendi seisukoht Equitable Life’i uurimist puudutaval hääletamisel ja kindlasti näib seoses konsolideerimisgrupi järelevalve piiriüleste ülesannetega olevat põhjendatud vajadus suurema ühtlustamise järele (see tõenäoliselt annab õigusliku aluse).

Tagatisskeemid

Kindlustustegevuse järjest suureneva piiriülese laadi ja piiriülese järelevalve tõttu on asjakohane, et oleksid olemas piiriülesed tagatisskeemid, mis oleksid vähemalt võrdsed ja võtaksid arvesse järelevalvestruktuure. Selleks on vaja veel tööd teha, kuid seda ei saa hõlmata käesoleva direktiiviga.

Uuesti sõnastamise tehnika

Võttes arvesse 28. detsembri 2001. aasta institutsioonidevahelise kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, tuli 13. märtsil 2008. aastal kokku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosnev konsultatiivne töörühm, et arutada komisjoni esitatud ettepanekut.

Arutluse tulemusena jõudis konsultatiivne töörühm üksmeelsele järeldusele, et nimetatud ettepanek ei sisalda muid olulisi muudatusettepanekuid kui need, mis on muudatusettepanekutena märgitud. Samuti tegi töörühm järelduse, et mis puudutab varasemate aktide muutmata sätete kodifitseerimist koos nimetatud muudatusettepanekutega, on ettepaneku puhul tegemist ainult kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Esimene volitus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artikleid 55 ja 95,

Selgitus

Muudatus tagab, et komisjon saab kõnealuse raamdirektiivi alusel esitada ettepaneku võtta vastu kas teise taseme rakendusdirektiiv või teise taseme rakendusmäärus.

Muudatusettepanek 2

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Põhjendus A (uus)

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma kohaselt ei sisalda kõnealune küsimus muid olulisi muudatusettepanekuid kui need, mis on ettepanekus muudatusettepanekutena märgitud, ja arvestades, et mis puudutab varasemate aktide muutmata sätete kodifitseerimist koos nimetatud muudatusettepanekutega, on ettepaneku puhul tegemist ainult kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

Muudatusettepanek  3

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Lõige 1

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku muudetud kujul ja vastavusse viidult parlamendi, nõukogu ja komisjoni juriidiliste teenistuste nõuanderühma soovitustega;

1. kiidab komisjoni ettepaneku allpool muudetud ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul heaks;

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Uus maksevõimerežiim toob kaasa kõikide sidusrühmade veelgi parema kaitse; selleks peavad liikmesriigid andma finantsjärelevalveasutustele piisavad vahendid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Võttes järelevalve aluseks nii riskijuhtimise kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed põhimõtted, tuleb järelevalveressursse tõenäoliselt suurendada.

Selgitus

II ja III samba alusel kehtestatud järelevalvenõuded, näiteks sisemudelite heakskiitmine, nende jälgimine ja korrapärane läbivaatamine, ning sellest tulenev tihedam koostöö ja side teiste järelevalvajate ja ettevõtjatega tähendab tõenäoliselt seda, et riikide järelevalvajad vajavad suuremate tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks rohkem vahendeid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Tuleb soodustada järelevalve ühitamist mitte ainult seoses järelevalvevahenditega, vaid ka seoses järelevalvetavadega. Komisjoni otsusega 2004/6/EÜ asutatud Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee mängib siinjuures olulist rolli ning peab tehtud edusammudest regulaarselt aru andma.

(23) Tuleb soodustada järelevalve ühitamist mitte ainult seoses järelevalvevahenditega, vaid ka seoses järelevalvetavadega. Komisjoni otsusega 2004/6/EÜ asutatud Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee mängib siinjuures olulist rolli ning peab tehtud edusammudest regulaarselt aru andma. Komiteele tuleks anda õiguslik alus ja juriidilise isiku staatus uue määrusega, mis jõustub üheaegselt käesoleva direktiiviga.

Selgitus

CEIOPSil on praegu otsustamisvolitused näiteks konsolideerimisgrupi toetusega seotud vaidluste lahendamiseks. Kui selliseid otsuseid õiguslikult vaidlustatakse, on soovitav ja usaldusväärsem, kui CEIOPS oleks menetluse osaline, mitte ainult komisjoni esindatav üksus. Euroopa Kohtu 2. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-217/04 on märgitud, et artikkel 95 võib olla asutuse loomise alus. Seda laiendades võib samasuguse otsuse teha ka artikli 47 osas.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Järelevalvekorras tuleks sätestada riskitundlikkuse nõue, mis põhineb perspektiivsetel arvutustel, et tagada järelevalveasutuste täpne ja õigeaegne sekkumine (solventsuskapitalinõue), ning miinimumtagatis, millest allapoole finantsvahendite summa ei tohiks langeda (miinimumkapitalinõue). Mõlemad kapitalinõuded tuleb ühtlustada kogu ühenduses, et tagada kindlustusvõtjate ühtlane kaitsetase.

(35) Järelevalvekorras tuleks sätestada riskitundlikkuse nõue, mis põhineb perspektiivsetel arvutustel, et tagada järelevalveasutuste täpne ja õigeaegne sekkumine (solventsuskapitalinõue), ning miinimumtagatis, millest allapoole finantsvahendite summa ei tohiks langeda (miinimumkapitalinõue). Miinimumkapitalinõue tuleks arvutada selgelt ja lihtsalt nii, et seda arvutamist saaks auditeerida. See peaks vastama nõuetekohaste põhiomavahendite suurusele, millest väiksema summa puhul oleks riskitase kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele vastuvõetamatu, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjatel lubataks tegevust jätkata. Miinimumkapitalinõude ja solventsuskapitalinõude osas peaks usaldusnivoo vastama vahemikule 80–90% üheaastase ajavahemiku jooksul. Mõlemad kapitalinõuded tuleb ühtlustada kogu ühenduses, et tagada kindlustusvõtjate ühtlane kaitsetase.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70) Tuleb tagada omavahendite nõuetekohane konsolideerimisgrupisisene jagamine ja vajaduse korral nende olemasolu kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitseks. Selleks peaksid konsolideerimisgruppi kuuluvatel kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema solventsuskapitalinõude täitmiseks piisavad omavahendid, v.a juhul, kui kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse eesmärki saab saavutada tõhusalt muul viisil. Konsolideerimisgruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatel tuleks seetõttu lubada katta kindlaksmääratud tingimustel solventsuskapitalinõue konsolideerimisgrupi toetusega, mida kinnitab emaettevõtja. Konsolideerimisgrupi toetuskava vajalikkuse hindamiseks ja selle võimalikuks edasiseks läbivaatamiseks peaks komisjon teatama liikmesriikide eeskirjadest ja kõnealuse valdkonna järelevalveasutuste tavadest.

(70) Tuleb tagada omavahendite nõuetekohane konsolideerimisgrupisisene jagamine ja vajaduse korral nende olemasolu kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitseks. Selleks peaksid konsolideerimisgruppi kuuluvatel kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema solventsuskapitalinõude täitmiseks piisavad omavahendid, v.a juhul, kui kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse eesmärki saab saavutada tõhusalt muul viisil. Konsolideerimisgruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatel tuleks seetõttu lubada katta kindlaksmääratud tingimustel solventsuskapitalinõue konsolideerimisgrupi toetusega, mida kinnitab emaettevõtja. Kõikide kindlustusvõtjate võrdseks kaitsmiseks peaksid liikmesriigid nägema ette varade ja kohustuste vaba liikumise, et võimaldada solventsuskapitali ja nõuetekohaste omavahendite rekonfigureerimist konsolideerimisgrupis konsolideerimisgrupi toetuseks ning peatavate meetmete ohuta. Liikmesriikides, kus niisugune liikumine veel tagatud ei ole, peaks konsolideerimisgrupi toetus vaheperioodil täiendavalt hõlmama kõnealuseid instrumente või muid mehhanisme, mis on vajalikud vahendite õigeaegse üleandmise tagamiseks. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et konsolideerimisgrupi toetuse kohustustest tulenevaid nõudeid koheldakse samaväärselt kindlustuslepingust tulenevate nõuetega. Konsolideerimisgrupi toetuskava vajalikkuse hindamiseks ja selle võimalikuks edasiseks läbivaatamiseks peaks komisjon teatama liikmesriikide eeskirjadest ja kõnealuse valdkonna järelevalveasutuste tavadest.

Selgitus

The group supervision and support regimes should operate on an overall economic basis allowing intra group transfer. Group support to restore of MCR can be other than a transfer of funds, for example a reduction of liabilities, what is needed is the ability to reconfigure solvency capital to meet circumstances. In some Member States there may presently be some legal obstruction or uncertainty to transfers, for which additional safeguards could be implemented in the interim. This should not remain the long term method of operation. In the event of winding up, or other administrative procedures, the ranking of group support as equivalent to policyholder claims needs to be established.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75) Järelevalveasutustel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi üle. Tuleks alustada koostööd asutuste vahel, kes vastutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle teostatava järelevalve eest, ning asutuste vahel, kes vastutavad kõnealuste asutuste ja muudes finantssektorites tegutsevate ettevõtjate üle teostatava järelevalve eest.

(75) Järelevalveasutused kõikidest liikmesriikidest, kus konsolideerimisgrupi ettevõtja on registrisse kantud, peaksid osalema konsolideerimisgrupi järelevalves. Neil peaks olema rutiinselt juurdepääs dokumentidele ja nad peaksid aktiivselt osalema otsuste tegemises. Tuleks alustada koostööd asutuste vahel, kes vastutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle teostatava järelevalve eest, ning asutuste vahel, kes vastutavad kõnealuste asutuste ja muudes finantssektorites tegutsevate ettevõtjate üle teostatava järelevalve eest.

Selgitus

Järelevalvajad moodustavad tegelikult kolleegiumi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 95 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(95 a) Arvestades kindlustustegevuse järjest suurenevat piiriülest laadi on vaja teha tööd kindlustustagatise toimimise alal kogu Euroopas, võttes arvesse järelevalvestruktuure. Seda käimasolevat tööd tehakse väljaspool kõnealuse direktiivi kohaldamisala, kuna uued maksevõimenõuded ise võimaldavad kindlustusvõtjatele ühtlustatud kaitse kõrget taset.

Selgitus

Tegu on selgitusega. Kõnealuses etapis on kasulik, et tehtaks avalikult tööd kindlustustagatise skeemide alal kogu Euroopas. Kõnealused skeemid täiendavad Solvency II direktiivi, mis tagab juba kindlustusvõtjate kõrge ja ühtlustatud kaitse.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 10 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi kindlustusandjate suhtes, kelle aastas kogutud kindlustusmaksete summa ei ületa viis miljonit eurot.

1. Ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 10 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi esimese kolme aasta jooksul pärast artikli 310 lõikes 1 nimetatud kuupäeva kindlustusandjate suhtes, kelle aastas kogutud kindlustusmaksete summa ei ületa viis miljonit eurot

2. Kui lõikes 1 sätestatud summat ületatakse kolmel järjestikusel aastal, kohaldatakse käesolevat direktiivi alates neljandast aastast.

 

Selgitus

Väikeste ettevõtjate esialgne direktiivi kohaldamisalast väljajätmine on põhimõtteliselt mõttekas. Proportsionaalsuse põhimõttel põhinevad soodustused tuleb aga alles kehtestada ja neid tuleb alles rakendada. Seetõttu tuleks piirmäär kehtestada esimeseks kolmeks aastaks. Selleks ajaks on proportsionaalsuse eeskirjad kehtestatud ja ettevõtjatel on olnud piisavalt aega uute eeskirjadega kohanemiseks. Pikas perspektiivis soovivad ka väiksemad kindlustusandjad Solvency II kvaliteedistandardit.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused on varustatud vajalike vahenditega, et saavutada järelevalve põhieesmärk, nimelt kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused on varustatud vajalike vahenditega ja et neil on vajalik asjatundlikkus ning suutlikkus, et saavutada järelevalve põhieesmärk, nimelt kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid.

Selgitus

II ja III samba alusel kehtestatud järelevalvenõuded, näiteks sisemudelite heakskiitmine, nende jälgimine ja korrapärane läbivaatamine, ning sellest tulenev tihedam koostöö ja side teiste järelevalvajate ja ettevõtjatega tähendab tõenäoliselt seda, et riikide järelevalvajad vajavad suuremate tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks rohkem vahendeid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid kohaldatakse viisil, mis on vastavuses kindlustus- või edasikindlustusandjale omaste riskide olemuse, keerukuse ja ulatusega.

3. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid kohaldatakse viisil, mis on vastavuses kindlustus- või edasikindlustusandjale omaste riskide olemuse, keerukuse ja ulatusega, isegi kui asjaomane ettevõtja ei ole turu üldise finantsstabiilsuse seisukohast oluline.

Selgitus

Reguleerida tuleks kõikide ettevõtjate tegevust – olenemata nende suurusest, kuna pankrotistumise mõju ei ole alati suurusega lineaarne, vaid sõltub äriühingu tagatava kindlustuse liigist ning tema tegevuse geograafilisest ulatusest.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aktuaari ülesandeid täidavad piisavate aktuaari- ja finantsmatemaatiliste teadmistega isikud, kes on vajaduse korral võimelised tõendama asjakohast kogemust seoses kohaldatavate ameti- ja muude standarditega.

2. Aktuaari ülesandeid täidavad piisavate aktuaari- ja finantsmatemaatiliste teadmistega isikud, kellel on asjaomase ettevõtja keerukuse ja riskistruktuuriga proportsionaalne suutlikkus, kes on vajaduse korral võimelised tõendama asjakohast kogemust seoses kohaldatavate ameti- ja muude standarditega.

Selgitus

Nõuetekohaste vahendite ja teadmiste tagamiseks.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui kõnealuse teabe avalikustamise korral saavad ettevõtja konkurendid märkimisväärse põhjendamatu eelise;

 

a) kui kõnealuse teabe avalikustamise korral kannaks ettevõtja märkimisväärset ärilist kahju;

Selgitus

Otsustamisalus peaks olema ettevõtjale tekitatud kahju. See võib olla tekkinud kõlvatu konkurentsi tagajärjel või muul viisil.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused osalevad Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee tegevuses vastavalt komisjoni otsuse 2004/6/EÜ artikli 2 lõikele 2.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused osalevad Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee tegevuses vastavalt komisjoni otsuse 2004/6/EÜ artikli 2 lõikele 2 ja et järelevalvajatele antud riiklikud volitused ei takista neil ülesannete täitmist nimetatud komitee liikmetena või käesoleva direktiivi kohaselt.

Selgitus

CEIOPSi nõuanded peavad olema õiglased ja ausad ning need ei tohi olla poliitiliselt mõjutatavad. Seetõttu peavad riikide järelevalvajad olema sellises positsioonis, et nad saaksid üksteisega suhelda ja teavet vahetada.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76 – lõige 2 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Parima hinnangu arvutamisel võetakse aluseks jooksev ja usaldusväärne teave ning realistlikud eeldused ja kasutatakse nõuetekohaseid kindlustusmatemaatilisi ja statistilisi meetodeid.

Parima hinnangu arvutamisel võetakse aluseks jooksev ja usaldusväärne teave ning realistlikud eeldused ja kasutatakse nõuetekohaseid, kohaldatavaid ja asjakohaseid kindlustusmatemaatilisi ja statistilisi meetodeid.

Selgitus

Nõuetekohane ei ole piisav, kui arvestada, et kohaldatavus ja asjakohasus esinevad artiklis 83.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 109 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vastavusnäitajad;

c) vastavusnäitajad ja nende näitajate ajakohastamise menetlused;

Selgitus

Nagu hiljutine finantskriis näitas, võib korrelatsiooniparameetrite kohandamist kiiresti vaja minna.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 119 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamise meetodid põhinevad nõuetekohastel kindlustusmatemaatilistel ja statistilistel meetoditel ning on kooskõlas kindlustustehniliste eraldiste arvutamise meetoditega.

2. Tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamise meetodid põhinevad nõuetekohastel, kohaldatavatel ja asjakohastel kindlustusmatemaatilistel ja statistilistel meetoditel ning on kooskõlas kindlustustehniliste eraldiste arvutamise meetoditega.

Selgitus

Nõuetekohane ei ole piisav, kui arvestada, et kohaldatavus ja asjakohasus esinevad artiklis 83.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 130 – lõige 4 – viies a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Järelevalvajad võivad arvesse võtta niisuguste vabatahtlike tegevusjuhendite ja läbipaistvuse tagamise juhendite mõju varahaldusele, millest peavad kinni reguleerimata või alternatiivsete investeerimisvahenditega tegelevad asjaomased institutsioonid.

Selgitus

Tegemist on selgitusega. Järelevalvajad ei võta arvesse seda, kas institutsioonid kasutavad juhendeid või mitte, kuid võtavad vajadusel arvesse tõepoolest kasutatavaid juhendeid ning nende mõju kindlustusandjate varahaldusele.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 142 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus tühistab kindlustus- või edasikindlustusandjale antud tegevusloa järgmistel juhtudel:

1. Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus tühistab kindlustus- või edasikindlustusandjale antud tegevusloa järgmistel juhtudel, jätkates vajalikku järelevalvet:

Selgitus

Tunnistades vajadust jõulise järelevalvesekkumise järele, kui miinimumkapitalinõuet rikutakse (siit ka kindla kõneviisi kasutamine sõna „võima” asemel), on oluline selgitada, et tegevusloa täielik tühistamine on seotud vastasutatud ettevõtjatega ja et muude ettevõtjate puhul peaks järelevalvajatel olema võimalus võtta kõik meetmed kindlustusvõtjate huvide ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kaitsmiseks menetlustes, nagu lõpetamine jne.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 142 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ettevõtja ei vasta miinimumkapitalinõudele ning järelevalveasutus on seisukohal, et esitatud finantseerimisskeem on põhimõtteliselt ebapiisav või asjaomane ettevõtja ei suuda rakendada heakskiidetud kava kolme kuu jooksul pärast miinimumkapitalinõudele mittevastavuse tuvastamist.

c) ettevõtja ei vasta miinimumkapitalinõudele ning

järelevalveasutus on seisukohal, et esitatud finantseerimisskeem on põhimõtteliselt ebapiisav või asjaomane ettevõtja ei suuda rakendada heakskiidetud kava kolme kuu jooksul pärast miinimumkapitalinõudele mittevastavuse tuvastamist; tegevusloa kehtetuks tunnistamine nendel asjaoludel ei põhjusta järelevalve lõppemist selles osas, mis on seotud kindlustusvõtjate huvide kaitsmise ning lõpetamis-, ülevõtmis- või sarnase menetlusega.

Selgitus

Tunnistades vajadust jõulise järelevalvesekkumise järele, kui miinimumkapitalinõuet rikutakse (siit ka kindla kõneviisi kasutamine sõna „võima” asemel), on oluline selgitada, et tegevusloa täielik tühistamine on seotud vastasutatud ettevõtjatega ja et muude ettevõtjate puhul peaks järelevalvajatel olema võimalus võtta kõik meetmed kindlustusvõtjate huvide ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kaitsmiseks menetlustes, nagu lõpetamine jne.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 234 – esimene lõik – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) konsolideerimisgrupi toetuse esmaallikas on omavahendid, mis on üle antud emaettevõtjalt selle tütarettevõtjale; kui konsolideerimisgrupi toetust võidakse anda tütarettevõttes olemasolevatest vahenditest, peavad selleks olema olemas õiguslikult täitmisele pööratavad lepingud või muud mehhanismid, et võimaldada nõuetekohaste omavahendite üleandmist;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 237 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Konsolideerimisgrupi toetus on konsolideerimisgrupi järelevalvajale õiguslikult siduva dokumendi vormis esitatud deklaratsioon, millega võetakse kohustus anda üle nõuetekohased omavahendid vastavalt artikli 98 lõikele 5.

2. Konsolideerimisgrupi toetus on järelevalvajate kolleegiumile konsolideerimisgrupi järelevalvaja vahendusel esitatud deklaratsioon, mis hõlmab vajaduse korral tõendeid õiguslikult täitmisele pööratavate juriidiliste dokumentide kohta, millega võetakse kohustus anda üle nõuetekohased omavahendid vastavalt artikli 98 lõikele 5.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi toetuse teatised hõlmavad kogu konsolideerimisgruppi, seega tuleks need esitada järelevalvajate kolleegiumile. Kohustuste vähendamine on teine viis anda konsolideerimisgrupi toetust.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 237 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) konsolideerimisgrupi toetust deklareeriv dokument täidab kõik emaettevõtja õigusest tulenevaid olemasolevad nõuded, mille alusel seda tunnustatakse õigusliku kohustusena, ning mis tahes pöördumisel õigus- või haldusasutuse poole ei ole peatavat toimet.

c) konsolideerimisgrupi toetust deklareeriv ja mis tahes vajalikke täiendavaid dokumente hõlmav dokument täidab kõik konsolideerimisgrupi toetust osutava ettevõtja liikmesriigis täitmisele pööratavast õigusest tulenevad olemasolevad nõuded, ning mis tahes pöördumisel õigus- või haldusasutuse poole ei ole peatavat toimet, kaasa arvatud konsolideerimisgrupi toetuse kehtestamine hiliseima deklaratsiooni piirmäärani või vajadusel vastavalt artikli 244 lõikele 1 ning nõuete järjestamine vastavalt kindlustusvõtjate nõuetele, kaasa arvatud saneerimise, kompromissi tegemise, üleandmise, ülevõtmise või mis tahes muu haldusmenetluse oludes.

Selgitus

Õiguslike ebamäärasuste korral täiendavaid ajutisi sätteid hõlmava konsolideerimisgrupi toetuse täitmisele pööratavus (vt põhjendus 70) ning konsolideerimisgrupi toetuse järjestamise kehtestamine.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 244

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: konsolideerimisgrupi toetuse mahaarvamine

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: võrdne kohtlemine

1. Kui emaettevõtjale ja konsolideerimisgrupi järelevalvajale on artiklite 238 või 239 kohaselt esitatud nõuetekohaste omavahendite üleandmiseks mitu nõuet ja kui konsolideerimisgrupil ei ole kõigi kõnealuste nõuete täitmiseks piisavalt nõuetekohaseid omavahendeid, arvatakse vajaduse korral maha viimati kinnitatud deklaratsioonist tulenevad summad.

1. Kui emaettevõtjale ja konsolideerimisgrupi järelevalvajale on artiklite 238 või 239 kohaselt esitatud nõuetekohaste omavahendite üleandmiseks mitu nõuet ja kui konsolideerimisgrupil ei ole kõigi kõnealuste nõuete täitmiseks piisavalt nõuetekohaseid omavahendeid, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

 

a) kõiki kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kes on emaettevõtja tütarettevõtjad, peetakse koos emaettevõtjaga ühiselt vastutavaks iga tütarettevõtja (kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236 kuni 241 sätestatud eeskirju) suhtes viimati kinnitatud deklaratsioonist tulenevate summade ulatuses;

Iga tütarettevõtja puhul võetakse mahaarvatavate summade arvutamisel arvesse, et kõigi tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse sama suhtarvu, mis kajastab ühelt poolt olemasolevate varade ja konsolideerimisgrupi mis tahes üleandmise vahelist suhet ning teiselt poolt kindlustustehniliste eraldiste ja miinimumkapitalinõude vahelist suhet.

b) punktis a osutatud summad arvatakse vajaduse korral maha. Iga tütarettevõtja puhul võetakse mahaarvatavate summade arvutamisel arvesse, et kõigi tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse sama suhtarvu, mis kajastab ühelt poolt olemasolevate varade ja konsolideerimisgrupi mis tahes üleandmise vahelist suhet ning teiselt poolt kindlustustehniliste eraldiste ja miinimumkapitalinõude vahelist suhet.

2. Liikmesriigid tagavad, et emaettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi ei kohelda soodsamalt kui mis tahes sellise tütarettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236–241 sätestatud eeskirju.

2. Olenemata artiklist 277 tagavad liikmesriigid, et emaettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi ei kohelda soodsamalt kui mis tahes sellise tütarettevõtja sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 236–241 sätestatud eeskirju.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 251 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalveasutus tegutseb konsolideerimisgrupi järelevalvajana, siis teda tunnustatakse asutusena, mis tegutseb kedagi diskrimineerimata; sellest tulenevalt ei peeta konsolideerimisgrupi järelevalvajana võetud õiguspäraseid meetmeid, sealhulgas kapitali üleandmist (kuid mitte ainult), järelevalvaja siseriiklike volituste põhjal liikmesriigi või selle liikmesriigi kindlustusvõtjate huvidega vastuolus olevaks.

Selgitus

Konsolideerimisgrupi järelevalvajana tegutseval päritoluliikmesriigi riiklikul järelevalvajal on kohustus tegutseda konsolideerimisgrupi huvides. Riiklikud järelevalvajad ei peaks muretsema selle üle, et päritoluliikmesriigi kindlustusvõtjad, kes arvavad, et see tegevuse on neile kahjulik, võivad neid tehtud otsuste tõttu kohtusse kaevata.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 262 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui valdusettevõtja või emaettevõtja ei täida konsolideerimisgrupi toetuse nõudeid, võib konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsustada, et konsolideerimisgrupi tasandil järelevalve tuleb lõpetada.

Selgitus

Kehtestatakse sanktsioon, millega konsolideerimisgrupi liige kaotab grupis olemise eelised, kui ta ei täida konsolideerimisgrupi toetuse nõudeid.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 304 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a) Olenemata lõikest 1 ning võttes arvesse artikli 251 lõikes 4 lõikes sätestatud otsustusmenetlust ning põhjenduses 23 märgitud ülesandeid, antakse Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteele juriidilise isiku staatus määrusega, mis jõustub üheaegselt käesoleva direktiiviga.

Selgitus

CEIOPSil on praegu otsustamisvolitused näiteks konsolideerimisgrupi toetusega seotud vaidluste lahendamiseks. Kui selliseid otsuseid õiguslikult vaidlustatakse, on soovitav ja usaldusväärsem, kui CEIOPS oleks menetluse osaline, mitte aga üksus, mida esindab üksnes komisjon. Euroopa Kohtu 2. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-217/04 on märgitud, et artikkel 95 võib olla asutuse loomise alus. Seda laiendades võib samasuguse otsuse teha ka artikli 47 osas.

MENETLUS

Pealkiri

Kindlustus- ja edasikindlustustegevus - Solvency II

Viited

KOM(2008)0119 – C6-0231/2007 – KOM(2007)03612007/0143(COD)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

24.9.2007

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sharon Bowles

19.11.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.12.2007

8.4.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.6.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Titus Corlăţean, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sharon Bowles, Georgios Papastamkos, Michel Rocard, Gabriele Stauner, József Szájer


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

Brüssel, 10. aprill 2008

ARVAMUS

                                                                             EUROOPA PARLAMENDILE

                                                                             NÕUKOGULE

                                                                             KOMISJONILE

Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solvency II)

KOM(2005)119 lõplik, 26.2.2008 – 2007/0143(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 13. märtsil 2008. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Sellel koosolekul(1) arutati nõukogu direktiivi ettepanekut muudatuste tegemise kohta nõukogu esimesse 24. juuni 1973. aasta direktiivi 73/239/EMÜ (otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta), nõukogu 30. mai 1978. aasta direktiivi 78/473/EMÜ (ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta), nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiivi 87/344/EMÜ (kohtukulude kindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta), nõukogu teise 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/357/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ), nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv)), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/78/EÜ (kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivi 2005/68/EÜ (mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ).

Arutluse tulemusena jõudis konsultatiivne töörühm üksmeelsele järeldusele, et nimetatud ettepanek ei sisalda muid olulisi muudatusettepanekuid kui need, mis on muudatusettepanekutena märgitud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete kodifitseerimise osas koos nimetatud muudatustega on ettepaneku puhul tegemist ainult kehtiva teksti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

      C. PENNERA                           J.-C. PIRIS                           M. PETITE

      Jurist                    Õigusnõunik                peadirektor

(1)

Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglise-, prantsuse- ja saksakeelne versioon ning töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.


MENETLUS

Pealkiri

Kindlustus- ja edasikindlustustegevus - Solvency II (uuesti sõnastamine)

Viited

KOM(2008)0119 – C6-0231/2007 – COM(2007)03612007/0143(COD)

EP-le esitamise kuupäev

26.2.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

24.9.2007

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

24.9.2007

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Peter Skinner

4.7.2006

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.4.2007

2.10.2007

18.12.2007

26.2.2008

 

1.4.2008

15.7.2008

22.9.2008

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.10.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

7

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Pervenche Berès, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Othmar Karas, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Salvador Domingo Sanz Palacio, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piia-Noora Kauppi, Werner Langen, Thomas Mann, Bilyana Ilieva Raeva, Karl von Wogau

Õigusteave - Privaatsuspoliitika