RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

16.10.2008 - (KOM(2007)0766 – C6‑0467/2007 – 2007/0280(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Alexander Graf Lambsdorff

Menetlus : 2007/0280(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0415/2008

Esitatud tekstid :

A6-0415/2008

Arutelud :

PV 13/01/2009 - 14
CRE 13/01/2009 - 14

Hääletused :

PV 14/01/2009 - 4.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0016

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
väliskomisjoni ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

(KOM(2007)0766 – C6‑0467/2007 – 2007/0280(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0766);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2 ja artikleid 55 ja 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0467/2007);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6‑0415/2008),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1) Euroopa Parlament palus oma 17. novembri 2005. aasta resolutsioonis kaitsealaste riigihangete Rohelise raamatu kohta¹ töötada komisjonil välja direktiiv, mis võtab eriti arvesse liikmesriikide julgeolekuhuvisid, aitab edasi arendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, aitab tugevdada Euroopa ühtekuuluvust, säilitab liidu kui nn tsiviiljõu olemuse ning hõlmab peale kaupade tegelikku hanget ka niisuguseid aspekte nagu teadus- ja arendustegevus, hooldus ja remont, moderniseerimine ja koolitus, seejuures pööratakse erilist tähelepanu kõnealuses valdkonnas tugevasti esindatud VKEdele.

_________

¹ ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 463.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa kaitsevarustuse turu järkjärguline rajamine on Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku ja tehnilise baasi tugevdamiseks ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) elluviimiseks vajaliku sõjalise võimsuse arendamiseks hädavajalik. Nimetatud hinnangu põhjused ja ühenduse õiguse aluseid toetavad kaalutlused – lähtuvalt komisjoni 23. septembri 2004. aasta rohelisest raamatust „Kaitsealased riigihanked” (KOM(2004)0608) – on üksikasjalikumalt esitatud komisjoni 6. detsembri 2005. aasta teatises kaitsealaseid riigihankeid käsitleva rohelise raamatuga algatatud arutelu tulemuste ja komisjoni tulevaste algatuste kohta (KOM(2005)0626) ning komisjoni 7. detsembri 2006. aasta tõlgendavas teatises Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 kohaldamise kohta kaitsealaste riigihangete valdkonnas (KOM(2006)0779) ning komisjoni 5. detsembri 2007. aasta teatises „Tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsetööstuse strateegia” (KOM(2007)0764).

Selgitus

Põhjenduses 1 esitatud kaalutlus on ulatusliku üleeuroopalise arvamuste kujundamise protsessi tulemus, mis tuleks siin lühidalt dokumenteerida, võttes arvesse selle tähtsust kõnealuse protsessi jaoks.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Selliste teenuste nagu logistikateenuste riigihankelepingutega võib kaitsevaldkonnas kulusid vähendada. Paremini väljaarendatud tarneahelad võivad sektori keskkonnamõju märgatavalt vähendada.

Selgitus

Eraõiguslikud teenuseosutajad, nagu logistika eksperdid, või logistikaalase koostöö mudelid, näiteks eraõiguslikud finantseerimisalgatused, võivad oluliselt vähendada kulusid ja valdkonna keskkonnamõju, kui rakendatakse tõhusamaid logistikasüsteeme, nagu tarneahelate juhtimine, milles ühendatakse tõhusaimal viisil transport, ladustamine ja teabevoogude käsitlemine.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Õiguskindluse huvides tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisala kaitsevaldkonnas määratleda vastavalt nõukogu 15. aprilli 1958. aasta otsusega kehtestatud relvade, laskemoona ja sõjatehnika loetelule. Kiire tehnoloogilise arengu ja kaitseturgude hankepoliitika arengu tõttu tuleks kõnealuses otsuses sisalduv loetelu vajadusel selle kohaldamise käigus ajakohaselt tõlgendada vastavalt viimastele tehnilistele võimalustele ja hankemeetoditele.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 b) 15. aprilli 1958. aasta relvade, laskemoona ja sõjatehnika loetelu vajalikuks osutuva ajakohase tõlgendamise vajadus kerkib eriti esile seoses sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirjaga ¹, mis on relvaekspordi toimimisjuhendi aluseks.

¹ ELT C 98, 18.4.2008, lk 1.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Et piirata liikmesriikides EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamist põhjendatud ja õigustatud erandjuhtumite korral, on komisjoni tegevuseks vajalik haldusakt, mis lubaks tal ennetavalt sekkuda, enne kui jõutakse hankemenetluse pöördumatusse etappi, ilma et oleks vaja alustada menetlemist vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226. Komisjon peaks seda uut menetlust kasutama üksnes eeldusel, et tegemist on nii kiireloomulise juhtumiga kui ka ilmse eeskirjade eiramisega.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Kuna Euroopa kaitsesektor vajab sõltumatut ja konkurentsivõimelist tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, kuulub liikmesriikide pädevusse õigus otsustada, kas kutsuda osalema pakkujaid kolmandatest riikidest või mitte. Kui ostja soovib kutsuda osalema pakkujaid kolmandatest riikidest, tuleb seda teha vastastikuse, võrdse ja õiglase turulepääsu alusel.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kaitse- ja julgeolekualased riigihankelepingud sisaldavad sageli tundlikku teavet, mida tuleb julgeolekukaalutlustel kaitsta lubamatu juurdepääsu eest. Sõjalise julgeoleku valdkonnas kasutavad liikmesriigid taolise teabe klassifitseerimise süsteeme. Mittesõjalise julgeoleku valdkonnas on olukord seevastu ebaühtlasem. Seepärast on soovitav võtta kasutusele liikmesriikide eri tavasid ühtlustav kontsept, mis võimaldaks ühtlasi käsitleda koos sõjalist ja mittesõjalist valdkonda. Igal juhul ei tohiks riigihankelepingute sõlmimine osutud valdkondades minna vajaduse korral vastuollu komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsusest 2001/844/EÜ (millega muudetakse komisjoni kodukorda) või nõukogu otsusest 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) tulenevate kohustustega.

Selgitus

Lisatud teksti eesmärk on selgitada, et käesolevas direktiivis ei piirata EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti a kohaldamist ning et liikmesriigid võivad erandit põhjendatud ja õigustatud erandjuhtumite korral kasutada.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Allhanked laiendavad ettevõtjate osalemist riigihankelepingute täitmisel ning soodustavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut. Võib osutuda asjakohaseks täiendada pakkuja õigust allhankele võimalusega, et ostja või liikmesriik soovitab teatava osa riigihankelepingu andmist allhanke korras kolmandale osapoolele.

Kui ostja või liikmesriik soovitab, et pakkuja annaks riigihankelepingust teatava osa allhankeks ja kui edukas pakkuja järgib seda soovitust, tuleb selle osa moodustavad allhankelepingud sõlmida vastavalt ühenduse õigusaktidele läbipaistva konkursi korras, et kõikidel huvitatud ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused saada kasu allhankelepingu eelistest. Muudel juhtudel, näiteks juhul, kui see on põhjendatud turustruktuuriga, on asjakohane võimaldada ostjatel või liikmesriikidel nõuda allhankijate konkurssi siis, kui neid valitakse. Samas ei tohi ohustada edukate pakkujate tarneahela nõuetekohast toimimist. Edukas pakkuja võib ostja või liikmesriigi soovitusest keelduda, kui ükski teine ettevõtja ei suuda lepingut täita samas mahus, sama hinna ja kvaliteediga kui edukas pakkuja.

Selgitus

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tähendab pääs kaitseturule juurdepääsu peatöövõtjate tarneahelatele. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et konkurentsi ei tõhustata mitte ainult peatöövõtjate, vaid ka alltöövõtjate tasandil.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Hoiduda tuleks riigihankelepingute sõlmimisest ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas pettuses, rahapesus või terrorismi rahastamises või terroristlikes või terrorismiga seotud õigusrikkumistes. Vajadusel peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi kompetentsete asutustega. Kõnesolevad ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

Selgitus

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas tegutsevatel ettevõtjatel peab olema samuti õigus taastada oma usaldusväärsus rikkumiste sooritamist tulevikus välistavate meetmete võtmise kaudu, nagu see on sätestatud üldistes riigihankeseadustes. Ühtlasi luuakse seega oluline stiimul sisemise vastavuskorra väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Pakkujate usaldusväärsuse tagamise eesmärgil tuleks niisuguste menetluste suhtes kehtestada ranged nõudmised.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46 a) Et tagada tundlikul relvastuse ja julgeoleku valdkonna turul teatud riigihankelepingute sõlmimisel läbipaistvus, diskrimineerimise vältimine ja korrakohane lepingu sõlmimine parima pakkumise esitanud ettevõtjaga, peaks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepingute puhul olema võimalik edasi kaevata.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46 b) Läbivaatamise korda käsitlevate sätete eesmärk on tagada asjaomase pakkuja mõjus õiguskaitse. Selleks tuleks kehtestada eelkõige minimaalne ooteaeg, mille jooksul lepingu sõlmimine on peatatud, olenemata sellest, kas leping jõustub allkirjastamise hetkel või mitte.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – esimene lõik – sissejuhatav lause

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev direktiiv on kohaldatav kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavate riigihankelepingute suhtes, mille objektiks on:

Käesolev direktiiv on kohaldatav riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad asjade tarnimist ja teenuste osutamist, mille eesmärk on liidu või selle liikmesriikide julgeoleku ja kaitse tagamine ning millega seoses kasutatakse tundlikku teavet või mille puhul on niisugune teave vajalik või mis seda sisaldavad, samuti sellise tarnimisega otseselt seotud ehitustööde riigihankelepinguid ja teenuste riigihankelepinguid. Need hõlmavad riigihankelepinguid, mille objektiks on:

Selgitus

Kõik käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad lepingud on seotud tundliku teabega. Seetõttu oleks otstarbekas lisada see teave sissejuhatavasse osasse.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – esimene lõik – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) nõukogu 15. aprilli 1958. aasta otsuses osutatud relvade, laskemoona ja/või sõjatehnika tarnimine ja vajaduse korral rangelt nende tarnetega seotud ehitustööde ja teenuste riigihankelepingud;

a) nõukogu 15. aprilli 1958. aasta otsuses osutatud relvade, laskemoona ja/või sõjatehnika tarnimine, sealhulgas, kuid mitte üksnes, sõjaliste kaupade nimekiri;

Selgitus

Esitatud muudatusettepanekuga täpsustatakse reguleerimisala.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – esimene lõik – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) ehitustööd, tarned ja/või teenused, milles kasutatakse, mille jaoks on vaja või mis sisaldavad tundlikku teavet ja mida on vaja teostada Euroopa Liidu ja liikmesriikide julgeoleku tagamiseks sellistes valdkondades nagu terrorismiaktid või organiseeritud kuritegevus, piirikaitse ja kriisimissioonid.

d) ehitustööd, tarned ja/või teenused, mida on vaja teostada Euroopa Liidu julgeoleku tagamiseks ja/või liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitseks.

Selgitus

Vältides kõikide võimalike ohuallikate kindlaks määramist, antakse liikmesriikide käsutusse pikaajaliselt kehtiv eeskiri. Üksikult nimetatud ohtude nimekiri on paratamatult ebatäielik, kuna uusi ohtusid ei ole võimalik ette näha. Sellisel juhul tuleks direktiivi liiga sageli muuta.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5) „asjade riigihankelepingud” – muud kui ehitustööde riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma;

5) „asjade riigihankelepingud” – muud kui ehitustööde riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma; riigihankelepingut, mille objektiks on asjade tarnimine ja mis hõlmab ühtlasi sellega seotud kohaletoomis- ja paigaldusteenuseid, loetakse asjade riigihankelepinguks.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku puhul on tegemist selgitusega.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6) „teenuste riigihankelepingud” – riigihankelepingud I lisas osutatud teenuste tellimiseks;

6) „teenuste riigihankelepingud” – riigihankelepingud I lisas osutatud teenuste tellimiseks; riigihankelepingut, mille objektiks on nii I lisas osutatud asjade tarnimine kui ka teenuste osutamine, loetakse teenuste riigihankelepinguks juhul, kui osutatud teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud asjade maksumuse; riigihankelepingut, mille objektiks on I lisas osutatud teenused ja mis hõlmab lisaks ühtse riigihangete klassifikaatori osa nr 45 all nimetatud teenuseid vaid kõrvalteenustena hankelepingu põhiobjekti suhtes, loetakse teenuste riigihankelepinguks;

Selgitus

Selle muudatusettepaneku puhul on tegemist selgitusega.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 –lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7) „tundlik teave”– igasugune teave, st teadmised, mida saab edastada mis tahes vormis, või igasugune materjal, mille kohta on kindlaks tehtud, et neid tuleb julgeolekupõhjustel kaitsta lubamatu avaldamise eest.

7) „tundlik teave”– igasugune teave, st teadmised, mida saab edastada mis tahes vormis, või igasugune materjal, millega kohta on liikmesriik kindlaks teinud, et neid tuleb julgeolekupõhjustel kaitsta lubamatu avaldamise eest;

Selgitus

Sellekohase täienduse, et ostja peab viitama kaitse tagamise vajadusele, eesmärk on täpsustada, et tundliku teabe all peetakse silmas avaliku sektori käsutuses olevat kaitset vajavat teavet ja mitte ettevõtjate ärisaladusi.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10) „kriis” – inimtegevusest tingitud olukord liikmeriigis või kolmandas riigis, mis tekitab otsest füüsilist ohtu selle riigi inimestele või institutsioonidele;

10) „kriis” – inimtegevusest tingitud olukord liikmeriigis või kolmandas riigis, kus on toimunud kahjustav sündmus, mille ulatus on oluliselt suurem kahjustavate sündmuste ulatusest igapäevases elus ja mis ohustab oluliselt paljude inimeste elu ja tervist, mõjutab märkimisväärselt vara väärtust või nõuab elanikkonna eluks vajalikke varustusmeetmeid, või seab neile piiranguid; kriisiga on tegemist ka siis, kui niisuguse kahjustava sündmuse toimumine on ilmne; relvastatud konfliktid ja sõjad on käesoleva direktiivi tähenduses kriisid;

Selgitus

Esitatud määratlus on liiga ebamäärane. Olukorra puhul, mida loetakse käesoleva direktiivi tähenduses kriisiks ja mis võib endaga kaasa tuua väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse rakendamise, on tegemist kahjustavate sündmustega, mis tabavad või ohustavad liitu, liikmesriike või ühte või mitut kolmandat riiki.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

3. Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi ajaliselt hajutada või eraldada nii, et tekiksid olemuselt kattuvad lepingud, või muul viisil osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on takistada, et ostja saaks pikemat ajavahemikku hõlmavad lepingud jaotada ajaliselt eraldi lepinguteks nii, et nende maksumus ei ületaks piirmäära, millest alates on nõutav riigihankemenetluse läbiviimine.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt. Kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide nõusolekul pidada nõu artiklis 41 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

a) kooskõlas asutamislepinguga ühelt poolt ühe või mitme liikmesriigi ja teiselt poolt ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt. Kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib pidada nõu artiklis 41 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

Selgitus

Muudatusettepanek täpsustab erandjuhtumite asjaolusid.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

b) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel, kui kõnealune organisatsioon viib ostjana osalevate liikmesriikide taotlusel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ellu koostööprojekti.

Selgitus

Muudatusettepanek täpsustab erandjuhtumite asjaolusid.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – esimene -1 lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui hankelepingu sõlmimiseks vajaliku teabe avalikustamine on liikmesriigi arvamusel vastuolus tema oluliste julgeolekuhuvidega.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on õiguskindluse parandamine ja see peab andma ostjatele võimaluse tugineda erandjuhtumite tingimuste osas teisestele õigusaktidele.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) lepingud, millega liikmesriigi valitsus tarnib kaitsevarustust teise liikmesriigi valitsusele või kolmanda riigi valitsus liikmesriigi valitsusele, ning vajaduse korral selliste tarnetega otseselt seotud ehitustööde ja teenuste lepingud;

Selgitus

Liikmesriikide vahelised lepingud käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas on keerulised ja lepingud ei pruugi alati olla seotud kaitsevarustusega, nagu see on koolitusvaldkonnas teenuste puhul jne. Seepärast oleks asjakohane kaasata liikmesriikide vaheline koostöö konkreetsete erandite hulka.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – teine kuni viies lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui riigihange hõlmab tundlikku tehnilist kirjeldust, mida võib edastada ainult edukale ettevõtjale, ei või neid esitada hanketeates, hanke- ega lisadokumentides, kuivõrd nende tundmine ei ole pakkumise koostamiseks vajalik.

Kui riigihange hõlmab tundlikku tehnilist kirjeldust, mida võib edastada ainult edukale pakkujale, ei või seda kirjeldust esitada hanketeates, hanke- ega lisadokumentides, kuivõrd kirjelduse üksikasjade tundmine ei ole pakkumise koostamiseks vajalik.

Sel juhul tuleb enne hankedokumentide saatmist kandidaatidele märkida nimetatud tehnilised kirjeldused artiklis 28 osutatud aruandesse.

Sel juhul teavitatakse hanketeates kandidaate olukorrast, andes puuduva tundliku tehnilise kirjelduse olemuse või laadi kohta üldist teavet. Seejärel tuleb enne hankedokumentide saatmist kandidaatidele märkida nimetatud tehnilised kirjeldused artiklis 28 osutatud aruandesse.

Sellised tehnilised kirjeldused peavad piirduma üksnes pakkumise täpsustamise või täiendamisega, mis ei oma olulist tehnilist või rahalist mõju hanke objektile.

Pärast hankelepingu sõlmimist lepingu sõlmimise kriteeriumide kohaselt edastab ostja edukale ettevõtjale hanketeates, hanke- või lisadokumentides avaldamata jäetud tundlikud tehnilised kirjeldused, et viimane kohandaks vastavalt oma pakkumist.

Pärast hankelepingu sõlmimist lepingu sõlmimise kriteeriumide kohaselt edastab ostja edukale pakkujale hanketeates, hanke- või lisadokumentides avaldamata jäetud tundlikud tehnilised kirjeldused, et viimane saaks nimetatud tehnilisi kirjeldusi lepingu täitmisel arvesse võtta.

Selgitus

It is a fundamental point of procurement law that bidders be given enough information to enable them to make informed decisions (i) as to whether to bid; and (ii) on what terms to bid. Unless the contract notice at least identifies the fact that there is undisclosed information (on the assumption that adapting a tender to take account of this at the final stage could involve the tenderer in unforeseen costs or time delays) bidders will not have an accurate picture of the contract they are bidding for. The aim of the amendment is therefore to ensure that sufficient information is provided to allow a fair process in these particular, but not uncommon, circumstances. The last part relates to procedures after contracts award. There is therefore no question of adapting a bid. The new language is intended simply to make clear the purpose of disclosing the sensitive information to the successful tenderer.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ostja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – punktid a, b, ja c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tõendeid selle kohta, et juba määratud alltöövõtjad on suutelised nõuetekohaselt tagama allhanketööde teostamise raames neile teatavaks tehtava või nende endi koostatava tundliku teabe konfidentsiaalsuse;

a) piisavat teavet esitatud alltöövõtjate kohta, mille põhjal on ostjal võimalik otsustada, kas iga kõnealune alltöövõtja on suuteline nõuetekohaselt tagama allhanketööde teostamise raames neile teatavaks tehtava või nende endi koostatava tundliku teabe konfidentsiaalsuse ja kaitse;

b) pakkuja kinnitust, et ta esitab samad tõendid hankelepingu täitmise käigus võetavate uute alltöövõtjate kohta;

b) pakkuja kinnitust, et ta esitab samaväärse teabe hankelepingu täitmise käigus võetavate uute alltöövõtjate kohta;

c) pakkuja kinnitust säilitada kogu tundliku teabe konfidentsiaalsus kogu hankelepingu täitmise vältel ja pärast hankelepingu lõpetamist või kehtivusaja möödumist.

c) pakkuja kinnitust tagada kogu tema käsutuses oleva tundliku teabe konfidentsiaalsus ja kaitse kogu hankelepingu täitmise vältel ja pärast hankelepingu lõpetamist või kehtivusaja möödumist.

Selgitus

Töövõtjal ei ole võimalik otsustada, kas alltöövõtjad suudavad tagada teabe konfidentsiaalsuse, kuid ta peab ostjale sellekohast piisavat teavet esitama.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – teine a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab üks aasta pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu ametlikus teatajas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ELi teabesüsteemi turvalisuse kohta, mis võimaldaks teabe vahetust ostjate ja Euroopa ettevõtjate vahel.

Selgitus

Killustatud riiklike kaitseturgude avamisel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika huvides tuleb tagada, et salastatud teavet kaitstakse hankemenetluse erinevate etappide jooksul ning et konkureerivaid ELi kaitseettevõtteid ei diskrimineerita teabe turvalisuse alusel nende päritoluriigi tõttu või salajase teabe avalikustamise protsessi kestuse tõttu. Kavandatavasse direktiivi tuleks lisada ELi teabesüsteemi turvalisus.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ostja võib sätestada tarnekindluse tagamise nõudeid tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega.

Ostja võib sätestada tarnekindlusega seotud nõudeid tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks võib ostja pakkujalt nõuda, et pakkumine sisaldaks järgmisi elemente:

a) tõendeid, et pakkuja on suuteline täitma lepinguga seotud asjade ekspordi, veo ja transiidi alaseid kohustusi, sealhulgas asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide kaasamise teel;

a) tõendit või dokumenti asjade ekspordi, veo ja transiidi kohta, milles kinnitatakse, et asjade ja teenuste või nende asjade või teenuste tulemuste suhtes ei kohaldata ekspordikontrolli korra või julgeolekumeetmete alusel päritoluliikmesriigi piiranguid seoses avalikustamise, üleandmise või kasutamisega;

b) tõendeid, et pakkuja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldab tal täita ostja poolt hankedokumentides kehtestatud tarnekindlusnõuded;

b) tõendit või dokumenti, mis näitab, millises mahus pakkuja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldab tal täita ostja poolt hankedokumentides kehtestatud tarnekindlusnõuded;

c) kinnitust selle kohta, et pakkuja on valmis täitma ostja võimalikke lisavajadusi hädaolukorras, kriisioludes või relvastatud konflikti korral;

c) kinnitust selle kohta, et ostja ja töövõtja vahel kokkulepitavatel tingimustel on viimane valmis täitma ostja võimalikke lisavajadusi kriisi korral;

d) asukohariigi pädevate asutuste kinnitust, et nad ei takista pakkujal täita hädaolukorrast, kriisioludest või relvastatud konfliktist ostjale tekkida võivaid suuremaid vajadusi;

d) asukohariigi pädevate asutuste kinnitust, et nad ei takista pakkujal täita kriisi tõttu ostjale tekkida võivaid suuremaid vajadusi, või muid soovituslikke dokumente;

e) pakkuja kinnitust, et ta tagab lepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise;

e) pakkuja kinnitust, et ta tagab ostja ja töövõtja vahel kokkulepitavatel tingimustel lepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise;

e a) kinnitust selle kohta, et ostja saab litsentsi tagavaraosade, komponentide, eriinventari tootmise ja varustuse eritestide jaoks, sealhulgas disain ja oskusteabe edastamine ning juhendid juhuks, kui töövõtja ei ole enam võimeline neid edaspidi tarnima ja transportima;

Selgitus

Despite the interest in guaranteed security of supply for the contracting authority, it is often not possible for candidates/contractors to provide binding evidence regarding security of supply.

Despite the interest in guaranteed security of supply for the contracting authority, it is often not possible for candidates/contractors to give an unconditional and binding commitment regarding security of supply. According to the amendment of the definition of 'crisis' in Article 2(10), an armed conflict is a crisis for the purposes of the Directive.

It is important to ensure security of supply for the contracting authority in the event that the contractor is no longer able to supply such items.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esitatud nõuded täpsustatakse pakkumistingimustes või lepingudokumentides.

Esitatud nõuded täpsustatakse pakkumistingimustes või lepingudokumentides. Pakkujalt ei pea nõudma, et ta saaks liikmesriigi kinnituse, mis piiraks liikmesriigi vabadust kohaldada siseriiklikke ekspordi litsentsi kriteeriumeid asjaoludel, mis valitsevad ekspordi veo või transiidi litsentsi andmise otsuse ajal.

Selgitus

Ettevõtjatel on paljudel juhtudel võimatu saada komisjoni teksti artiklis 15 nõutud tagatisi.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – kolmas a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ostjad peaksid püüdma suurendada vastastikust usaldust. Sellel eesmärgil esitab komisjon üks aasta pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu ametlikus teatajas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku stabiilse tarnekindluse tagamiseks vajalike garantiide ühtse korra kohta, mis sisaldab ka kontrollivõimalust.

Selgitus

The effectiveness of the proposed directive will be reinforced by greater mutual confidence among contracting authorities in particular in circumstances of pressing operational urgency. This will require that contracting authorities will have and provide assurance that when placing contracts with suppliers they are entitled to expect that these suppliers are and remain reliable and competitive sources of supply. A common regime of appropriate guarantees, backed up by verification possibilities, for a stable security of supply is proposed. The mutual assistance article (article 28A.7) of the Lisbon Treaty is meaningless without a solid security of supply between Member States.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Eriti keeruliste lepingute puhul võib ostja kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui piiratud menetlus või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus ei võimalda ostja arvates hankelepingut sõlmida.

1. Eriti keeruliste lepingute puhul võivad liikmesriigid otsustada, et ostjad võivad kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui piiratud menetlus või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlus ei võimalda ostjate arvates hankelepingut sõlmida.

Selgitus

Konkurentidega peetavat dialoogi käsitleva direktiivi sätete kaasamisel siseriiklikesse õigusnormidesse peaks liikmesriikidel olema kaalutlusõigus, nagu see on direktiivi 2004/18/EÜ artikli 29 lõike 1 puhul.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel võivad ostjad sõlmida hankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel.

1. Lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel võivad ostjad sõlmida hankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel. Ostjad põhjendavad nimetatud menetluse kasutamist selgesõnaliselt, viidates lõigetes 2–6 esitatud juhtudele.

Selgitus

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine peaks jääma erandlikuks ja selle aluseks peaks olema täpne põhjendus, et vältida selle menetluse kasutamist protektsionistlikel eesmärkidel. Seepärast peaksid ostjad menetluse kasutamist täpselt ja selgesõnaliselt põhjendama.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust kasutada järgmistel asjaoludel:

2. Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust kasutada:

a) kui kriisiolukorrast või relvastatud konfliktist tingitud kiireloomulisus ei võimalda järgida piiratud menetlustes või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluses nõutavaid tähtaegu;

– kui ühest või mitmest kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisus ei võimalda järgida piiratud menetlustes või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluses nõutavaid tähtaegu;

b) kui tehnilistel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;

– kui ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;

– kui pärast piiratud menetlust, väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust või konkurentidega peetavat dialoogi ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist, või kui ei ole ühtki kandidaati, tingimusel, et lepingu algtingimusi ei ole oluliselt muudetud ja et vastav aruanne on edastatud komisjonile.

Selgitus

Using the negotiated procedure without prior publication of a contract notice should remain exceptional and based on precise motivation, in order to avoid the use of this procedure in a protectionist way. The urgency of a crisis or armed conflict can be a valid ground, but not the protection of exclusive rights. Using this procedure for such purpose is not proportionate and involves the risk of protectionist behaviour by contracting authorities.

To limit the risks of abusive use of the negotiated procedure without publication of a contract notice. It is unclear what are the "technical" reasons that can justify the use of this procedures.

Καθώς, είναι δυνατόν να υπαρξουν αντιστοιχες περιπτώσεις κατά την εφαρμογή της παρούσας Οδηγίας, θα πρέπει να παραμένει η δυνατότητα στην αναθέτουσα αρχή να προχωρήσει στην διαδικασία διαπραγμάτευσης χωρίς δημισίευση σε περιπτωση που αποτύχουν είτε η κλειστή διαδικασία, είτε η διαδικασία με δημοσίευση είτε και ο ανταγωνιστικός διάλογος.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest.

Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 25 % esialgse lepingu maksumusest.

Selgitus

Selleks, et vähendada pakkujate motivatsiooni esitada madalaid pakkumisi, eesmärgiga pärast lepingu sõlmimist tingimused uuesti läbi rääkida. Piiramaks sellest tulenevaid võimalusi korruptsiooniks.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – neljas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada viite aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

Selgitus

Arvestades asjaolu, et ka direktiivis 2004/18/EÜ on ette nähtud kehtivusaeg neli aastat, näib see sobiva ajavahemikuna ka käesoleva direktiivi jaoks.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 4 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus kaitse- ja julgeolekuhuvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

Selgitus

Tagamaks, et ostja ei saa avaldada teavet, mis kahjustaks liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuve.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koos teatega lepingu sõlmimisotsusest saadetakse igale asjaomasele pakkujale ja kandidaadile järgmised materjalid:

a) asjakohaste põhjenduste kokkuvõte vastavalt lõikele 2 ja

b) täpne teade artikli [38c]lõiget 2 rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete alusel kohaldatava täpse ooteaja kohta.

Selgitus

See muudatus tuleneb apellatsioonikaebuse lülitamisest käesolevasse direktiivi.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad 1. lõigus nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.

3. Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad lõikes 1 nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus kaitse- ja julgeolekuhuvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.

Selgitus

See on täpsustus, mis võtab arvesse relvastuse ja julgeoleku vallas tehtavate riigihangete eripära.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) konkurentidega peetava dialoogi korral asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

Selgitus

Suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleks konkurentidega peetava dialoogi alustamisel esitada ka dialoogi pidamise põhjused.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

i) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega; kinnitus selle kohta, et valikumenetlus korraldati läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.

3. Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjonile.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada lubada osalema esimeses lõigus loetletud põhjustel süüdimõistetud kandidaate või pakkujaid, kui nad tõendavad ostjale, et nad on võtnud kõik konkreetsed tehnilised, organisatsioonilised ja personaliga seotud meetmed, et kõrvaldada teo või tegude põhjused, mille eest nad süüdi mõisteti, ning et need meetmed toimivad täielikult ja on tulemuslikud pakkumise esitamise ajal.

Selgitus

The presence of a derogation to these requirements seriously undermines their credibility. It also creates opportunity for corruption practices. Therefore, no possibility for derogation should be provided.

Die Bestimmung setzt einen Anreiz für die wünschenswerte Durchführung von Selbstreinigungsmaßnahmen. Die betroffenen Unternehmen werden durch ihre Maßnahmen Best-Practice-Beispiele für Vorkehrungen gegen die genannten Straftaten für den gesamten Geschäftsverkehr setzen. Der europäische Wettbewerb wird in Märkten mit wenigen Anbietern wie dem Rüstungsmarkt gefördert, weil nicht einzelne Unternehmen wegen einzelnen Verstößen dauerhaft von der Teilnahme an Ausschreibungen ausgeschlossen werden.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada – näiteks teabeturbealaste kohustuste eiramine varasema riigihankelepingu puhul;

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ettekavatsetult või raske hooletuse tõttu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada – näiteks teabeturbealaste või varustuskindlusealaste kohustuste eiramine varasema riigihankelepingu puhul;

Selgitus

Pakkumisest peaks olema võimalik kõrvaldada töövõtjat mitte ainult konfidentsiaalsuse nõude rikkumise korral, vaid ka juhul, kui ei ta ei suuda tagada kaitsevarustuslepingutega ettenähtud tarneid.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Hankelepingus osalemisest võib välja jätta ettevõtjad, kelle kohta on teada (ka kaitstud andmeallikatele tuginedes), et nende toodetud või tarnitud asjadel ei ole usaldusväärseid omadusi, mis tekitab kahtlusi ettevõtja sobivuse kohta.

Selgitus

See puudutab juhtumeid, kus pakutav teenus vastab küll ametlikult etteantud omadustele, kuid ostjale on teada, eelkõige nn kaitstud andmeallikatele tuginedes (st luureandmeid), et toode sisaldab elemente, mis võimaldavad ostjapoolsel rakendamisel manipulatsiooni, näiteks on võimalik väärtarvitada infotehnoloogia tarne mõnd „reserveeritud“ osa hiljem süsteemi tungimiseks, selle juhtimiseks või ümber programmeerimiseks.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 37 a

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1. Liikmesriigid võivad ostjatel võimaldada kasutada elektroonilisi oksjoneid.

2. Läbirääkimistega menetluste puhul võib ostja otsustada, et riigihankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel, nagu on sätestatud artikli 21 lõike 4 teises lõigus.

Elektrooniline oksjon põhineb:

– üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga;

– või hindadel ja/või kirjeldustes osutatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.

3. Ostjad, kes otsustavad korraldada elektroonilise oksjoni, teatavad sellest hanketeates.

Kirjeldused hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:

a) osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

b) esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;

c) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajaduse korral teabe kättesaadavaks tegemise aeg;

d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e) tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumised esitada, eelkõige minimaalsed erinevused, mis võivad pakkumiste tegemisel vajalikud olla;

f) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

4. Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.

Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust. Kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutatavate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitmes järjestikuses etapis. Elektrooniline oksjon ei või alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.

5. Kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 37 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.

Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

6. Elektroonilise oksjoni igas etapis edastab ostja otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega üheski oksjoni etapis ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.

7. Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

a) oksjonil osalemise kutses nimetatakse eelnevalt kindlaksmääratud kuupäev ja aeg;

b) kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi. Sellisel juhul märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;

c) kui oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

Kui ostja otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt ning võimalik et rakendab seejuures punktis b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.

8. Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 37.

Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.

(Käesolev muudatusettepanek on peaaegu identne direktiivi 2004/18 artikliga 54, välja arvatud lõige 1, lõike 7 teine lõik ning ristviited.)

Selgitus

Elektroonilised oksjonid on käesoleva direktiivi kohaldamisala seisukohast asjakohased. Neid on näiteks kasutatud suurtükialuste ja laevakonstruktsioonide seadistusteenuste ostmiseks. Kavandatav tekst on identne elektroonilisi oksjoneid käsitleva direktiivi 2004/18 artikliga 54.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II a jaotis (uus) [pärast artiklit 38]

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II A JAOTIS

Läbivaatamise kord

Selgitus

Läbivaatamise korra lülitamine käesolevasse direktiivi, tuginedes direktiivile 2007/66/EÜ, teenib eesmärki avada turg, tagada asjaomastele pakkujatele tõhus õiguskaitse ning hankelepingute sõlmimisel läbipaistvus ja mittediskrimineerimine, kahjustamata liikmesriikide konfidentsiaalsuse kaitse vajadusi.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 a

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

1. Liikmesriigid võtavad seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepingutega, sealhulgas raamlepingutega, vajalikud meetmed, tagamaks, et ostjate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas artiklitega [38 a] kuni [38 h], kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

2. Liikmesriigid tagavad, et seoses riigihankelepingute sõlmimise korraga kahjunõude esitanud ettevõtjate vahel ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigusakte rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

3. Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.

4. Liikmesriigid võivad nõuda, et isik, kes soovib otsuse läbivaatamist, teavitaks ostjat väidetavast rikkumisest ning oma kavatsusest esitada läbivaatamisnõue, tingimusel et see ei mõjuta artikli [38 c] lõike 2 kohast ooteaega ega mõnda muud läbivaatamistaotluse esitamiseks artikli [38 e] kohaselt ettenähtud tähtaega.

5. Liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomane isik esitaks kõigepealt läbivaatamisnõude ostjale. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et nimetatud nõude esitamine peatab koheselt võimaluse sõlmida leping.

Liikmesriigid otsustavad, milliseid asjakohaseid sidevahendeid, sealhulgas faksi või elektroonilisi vahendeid, tuleb kasutada esimeses lõigus sätestatud läbivaatamise taotlemiseks.

Esimeses lõigus osutatud peatamine lõpeb pärast vähemalt 10 kalendripäeva pikkust tähtaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja saatis oma vastuse faksi teel või elektrooniliste vahendite abil, või kui kasutati muid sidevahendeid, pärast vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja saatis oma vastuse, või vähemalt 10 kalendripäeva alates vastuse saamisele järgnevast päevast.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 1.)

Selgitus

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 b

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis [38 a] kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

a) võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või ostja otsuse rakendamise peatamine või selle peatamise tagamine;

b) tühistada ebaseaduslikud otsused või tagada nende tühistamine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnealust pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad;

c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.

2. Lõikes 1 ja artiklites [38 f] ja [38 g] määratud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.

3. Kui lepingu sõlmimisotsuse peab läbi vaatama ostjast sõltumatu esimese astme asutus, tagavad liikmesriigid, et ostja ei saa lepingut sõlmida enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse kas ajutiste meetmete või läbivaatamise kohaldamise kohta. Peatamine kestab vähemalt artikli [38 c] lõikes 2 ja artikli [38 f] lõigetes 4 ja 5 osutatud ooteaja lõpuni.

4. Läbivaatamise korral ei pea tingimata olema automaatset peatavat mõju asjaomasele lepingu sõlmimise menetlusele, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli [38 a] lõikes 5 sätestatud juhtudel.

5. Liikmesriigid võivad ette näha, et läbivaatamise eest vastutav asutus võib võtta arvesse ajutiste meetmete võimalikke tagajärgi kaitse- ja julgeolekuhuvidele ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.

6. Liikmesriigid võivad ette näha, et kui kahjutasu taotlemist põhjendatakse ebaseaduslikult tehtud otsusega, peab vajalike volitustega asutus vaidlustatud otsuse kõigepealt tühistama.

7. Välja arvatud artiklites [38 f], [38 g] ja [38 h] ettenähtud juhtudel, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volituste kasutamise mõju juba sõlmitud lepingule kindlaks siseriiklike õigusaktidega.

Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast lepingu sõlmimist vastavalt artikli [38 a] lõikele 5, käesoleva artikli lõikele 3 või artiklitele [38 c] kuni [38 h], piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu määramisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, välja arvatud juhud, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu määramist.

8. Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.

9. Kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, peavad nad oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et kõik järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslike meetmete või talle antud volituste väidetava väärkasutamise küsimused võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis EÜ asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii ostjast kui järelevalveasutusest.

Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed selles osas, mis puudutab ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaega ja ametist vabastamist. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast menetlust, mille käigus kuulatakse ära mõlemad pooled, ja sellised otsused on õiguslikult siduvad iga liikmesriigi kindlaksmääratud korras.

Lisaks võivad liikmesriigid tagada, et läbivaatamise korra eest vastutavate erinevate tasemete asutuste liikmetel on isiklikult õigus tundliku teabega ümber käia. Liikmesriigid võivad luua või määrata läbivaatamise korra eest vastutava eriasutuse, mis vastutab üksnes läbivaatamise eest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2.)

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on täiendada läbivaatamise korrale esitatavaid nõudeid.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 c

Ooteaeg

1. Võttes vastu vajalikud sätted, millega tagatakse käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga [38 e] sätestatud minimaalsetest tingimustest kinnipidamine, tagavad liikmesriigid, et artikli [38 a] lõikes 3 osutatud isikutel on piisavalt aega ostja tehtud lepingu sõlmimisotsuste kohta läbivaatamisnõude esitamiseks.

2. Käesoleva direktiivi kohase lepingu sõlmimisotsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt 10 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele, või vähemalt 10 kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust.

Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui ostja ei ole avalikustanud teavet nende taotluse tagasilükkamise kohta enne lepingu sõlmimisotsusest asjaomastele pakkujatele teatamist.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2a.)

Selgitus

Läbivaatamise korra lülitamine käesolevasse direktiivi teenib eesmärki avada turg, tagada asjaomastele pakkujatele tõhus õiguskaitse ning hankelepingute sõlmimisel läbipaistvus ja mittediskrimineerimine, kahjustamata liikmesriikide konfidentsiaalsuse kaitse vajadusi.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 d

Ooteaja kohaldamise erandid

Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli [38 c] lõikes 2 osutatud tähtaegu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) kui käesoleva direktiiviga ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

b) kui ainus asjaomane pakkuja käesoleva direktiivi artikli [38 c] lõike 2 tähenduses on pakkuja, kellega sõlmitakse leping, ja asjaomased kandidaadid puuduvad;

c) kui leping põhineb raamlepingul, nagu on sätestatud artiklis 21. Käesoleva erandi kasutamisel tagavad liikmesriigid, et leping tunnistatakse artiklite [38 f] ja [38 h] kohaselt tühiseks, kui:

– on rikutud artikli 21 lõike 4 teist lõiku; ja

– lepingu hinnanguline maksumus on võrdne artiklis 6 sätestatud piirmääradega või ületab neid.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2b.)

Selgitus

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 e

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Kui liikmesriigid näevad ette, et igasugune ostja otsuse läbivaatamise nõue, mis käsitleb käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse raames või sellega seoses tehtud otsust, tuleb esitada enne kindlaksmääratud tähtaja lõppu, siis peab see tähtaeg olema vähemalt 10 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja otsus edastati pakkujale või kandidaadile faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui ostja otsus edastati pakkujale või kandidaadile, või vähemalt 10 kalendripäeva alates ostja otsuse saamisele järgnevast päevast. Ostja edastab igale pakkujale või kandidaadile oma otsuse koos kokkuvõtliku seletuskirjaga asjakohaste põhjenduste kohta. Kui läbivaatamisnõue on esitatud artikli [38 b] lõike 1 punktis b osutatud otsuste suhtes, mille puhul eraldi teadet edastama ei pea, on tähtajaks vähemalt 10 kalendripäeva alates asjakohase otsuse avaldamise päevast.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2c.)

Selgitus

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 f

Tühisus

1. Liikmesriigid tagavad, et ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistab lepingu tühiseks või lepingu tühisus tuleneb sellise läbivaatamisasutuse otsusest järgmistel juhtudel:

a) kui ostja on sõlminud lepingu ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas ja lepinguteate avaldamata jätmine ei olnud käesoleva direktiivi kohaselt lubatud;

b) kui on rikutud artikli [38 a] lõiget 5, artikli [38 b] lõiget 3 või artikli [38 c] lõiget 2 ja see on jätnud läbivaatamist taotleva pakkuja ilma võimalusest kasutada lepingueelseid õiguskaitsevahendeid, kui rikkumine on toimunud koos teise rikkumisega, kui selline rikkumine on mõjutanud läbivaatamist taotleva pakkuja väljavaateid lepingu sõlmimiseks;

c) artikli [38 d] punkti c teises lõigus osutatud juhtudel, kui liikmesriigid kasutavad raamlepingul põhinevate lepingute puhul ooteaja kohaldamisest tehtavat erandit.

2. Lepingu tühiseks tunnistamise tagajärjed nähakse ette siseriiklikes õigusaktides. Siseriiklikes õigusaktides võib ette näha kõigi lepinguliste kohustuste tagasiulatuva tühistamise või piirata tühistamise ulatust kohustustega, mis alles vajavad täitmist. Viimasena nimetatud juhul näevad liikmesriigid ette alternatiivsete karistuste kohaldamise artikli [38 g] lõike 2 tähenduses.

3. Liikmesriigid võivad ette näha, et kuigi leping on lõikes 1 nimetatud põhjustel sõlmitud ebaseaduslikult, võib ostjast sõltumatu järelevalveasutus jätta lepingu tühiseks tunnistamata, kui järelevalveasutus leiab pärast kõigi oluliste aspektidega tutvumist, et asjaomase liikmesriigi põhjendatud olulised julgeolekuhuvid nõuavad lepingu kehtivuse säilitamist. Sellisel juhul näevad liikmesriigid ette alternatiivsed karistused artikli [38 g] lõike 2 tähenduses, mida kohaldatakse lepingu tühiseks tunnistamise asemel.

Lepingu kehtivuse puhul võib majanduslikke huve pidada olulisteks julgeolekuhuvideks ainult siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid lepingu tühiseks tunnistamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.

Olulisteks julgeolekuhuvideks ei ole siiski asjaomase lepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid. Lepinguga otseselt seotud majanduslike huvide hulka kuuluvad muu hulgas lepingu täitmise edasilükkumisest tulenevad kulud, uue hankemenetluse alustamisest tulenevad kulud, lepingut täitva ettevõtja vahetamisest tulenevad kulud ja lepingu tühisusest tulenevate õiguslike kohustuste kulud.

4. Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui:

– ostja leiab, et lepingu sõlmimine ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas on käesoleva direktiivi kohaselt lubatud;

– ostja on avaldanud Euroopa Liidu Teatajas artiklis [38 j] kirjeldatud teate oma kavatsuse kohta sõlmida leping; ja

– lepingut ei ole sõlmitud enne vähemalt 10 kalendripäeva pikkuse tähtaja möödumist alates nimetatud teate avaldamisele järgnevast päevast.

5. Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1 punkti c ei kohaldata, kui:

– ostja leiab, et lepingu sõlmimine on kooskõlas artikli 21 lõike 4 teise lõiguga;

– ostja on saatnud asjaomastele pakkujatele lepingu sõlmimisotsuse koos artikli 26 lõikes 2 osutatud asjakohaste põhjenduste kokkuvõttega, kui artikli 26 lõike 3 sätetest ei tulene teisiti; ning

– lepingut ei sõlmitud enne vähemalt 10 kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele, või vähemalt 10 kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2d.)

Selgitus

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 g

Käesoleva direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

1. Artikli [38 a] lõike 5, artikli [38 b] lõike 3 või artikli [38 c] lõike 2 rikkumise korral, mis ei ole hõlmatud artikli [38 f] lõike 1 punktiga b, näevad liikmesriigid ette lepingu tühiseks tunnistamise vastavalt artikli [38 f] lõigetele 1, 2 ja 3 või alternatiivsed karistused. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjast sõltumatu järelevalveasutus teeb pärast kõigi oluliste aspektide hindamist otsuse, kas tunnistada leping tühiseks või kohaldada alternatiivseid karistusi.

2. Alternatiivsed karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Alternatiivsed karistused on järgmised:

– ostjale trahvide määramine või

– lepingu kestuse lühendamine.

Liikmesriigid võivad anda järelevalveasutusele laialdase otsustamisõiguse, et võtta arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas rikkumise raskusastet, ostja käitumist ning artikli [38 f] lõikes 2 osutatud juhtudel seda, millises ulatuses jääb leping kehtima.

Kahjutasu määramine ei ole asjakohane karistus käesoleva lõike tähenduses.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2e.)

Selgitus

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 h

Tähtajad

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli [38 f] lõike 1 kohane läbivaatamistaotlus tuleb esitada

a) enne vähemalt 30 kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, mil

– ostja avaldas artikli 22 lõike 4 ning artiklite 23 ja 24 kohase lepingu sõlmimise teate, eeldusel et nimetatud teates on esitatud põhjendus selle kohta, miks ostja otsustas sõlmida lepingu ilma eelneva lepinguteate avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas; või

– ostja teavitas asjaomaseid pakkujaid ja kandidaate lepingu sõlmimisest, tingimusel et nimetatud teave sisaldab artikli 26 lõikes 2 sätestatud asjakohaste põhjenduste kokkuvõtet, kui artikli 26 lõike 3 sätetest ei tulene teisiti. Käesolevat võimalust kohaldatakse ka artikli [38 d] punktis c osutatud juhtudel; ning

b) igal juhul enne vähemalt kuue kuu möödumist alates lepingu sõlmimisele järgnevast päevast.

2. Kõigil muudel juhtudel, sealhulgas artikli [38 g] lõike 1 kohaste läbivaatamistaotluste puhul, määratakse läbivaatamistaotluse esitamise tähtajad kindlaks siseriiklike õigusaktidega vastavalt artiklile [38 e].

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 2f.)

Selgitus

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 i

Korrektiivmeetmed

1. Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ettenähtud menetlust juhul, kui ta tuvastab, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid ühenduse õigusakte.

2. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile ja ostjale põhjused, mis on viinud järelduseni, et on toimunud tõsine rikkumine, ning nõuab selle heastamist. Konkreetseid asjaolusid arvesse võttes määrab komisjon asjaomase liikmesriigi jaoks kindlaks mõistliku pikkusega vastamistähtaja.

3. Lõikes 2 osutatud tähtajaks edastab asjaomane liikmesriik komisjonile:

a) kinnituse rikkumise heastamise kohta;

b) põhjendatud selgituse selle kohta, miks rikkumist ei ole heastatud;

c) teate selle kohta, et pakkumismenetlus on peatatud kas ostja algatusel või artikli [38 b] lõike 1 punktis a sätestatud volituste alusel.

4. Lõike 3 punkti b kohaselt edastatud põhjendatud selgituses võib muude asjaolude seas tugineda sellele, et väidetava rikkumise suhtes kohaldatakse juba kohtuliku läbivaatamise menetlust või muud läbivaatamise korda või artikli [38 b] lõikes 9 nimetatud läbivaatamist. Sel juhul teatab liikmesriik komisjonile kõnealuse menetluse või läbivaatamise tulemuse niipea, kui see saab teatavaks.

5. Kui on teatatud pakkumismenetluse peatamisest kooskõlas lõike 3 punktiga c, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni peatamise lõpetamisest või mõne muu pakkumismenetluse alustamisest, mis on täielikult või osaliselt seotud sama küsimusega. Uue teatega kinnitatakse väidetava rikkumise heastamist või esitatakse põhjendatud seletus selle kohta, miks seda ei ole tehtud.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 3.)

Selgitus

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 j

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikli [38 f] lõike 4 teises taandes osutatud teade, mille vormi kohta teeb otsuse komisjon vastavalt artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, peab sisaldama järgmist teavet:

a) ostja nimi ja kontaktandmed;

b) lepingu objekti kirjeldus;

c) ostja põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas;

d) ettevõtja, kelle kasuks lepingu sõlmimisotsus tehti, nimi ja kontaktandmed;

e) vajadusel mis tahes muu teave, mida ostja vajalikuks peab.

(Käesolev muudatusettepanek põhineb direktiivi 89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ, artiklil 3a.)

Selgitus

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – lõige 3 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 6 sätestatud piirmäärade läbivaatamise puhul on otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c, lõike 4 punktides b ja e ette nähtud tähtajaks sätestatud kaks nädalat, kuna nõuded tähtajale sõltuvad arvutusmeetoditest ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja lõikes 4 sätestatud avaldamisest.

Artiklis 6 sätestatud piirmäärade läbivaatamise puhul on otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c, lõike 4 punktides b ja e ette nähtud tähtajaks sätestatud üks kuu, kuna nõuded tähtajale sõltuvad arvutusmeetoditest ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja lõikes 4 sätestatud avaldamisest.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44

Direktiiv 2004/18/EÜ

Artikkel 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatavate riigihangete suhtes, välja arvatud direktiivi XXXX/X/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate riigihangete suhtes. Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihangete suhtes, mis vastavalt direktiivi XXXX/X/EÜ artiklitele 8 ja 9 ei kuulu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.	Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamist, kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatavate riigihangete suhtes, välja arvatud direktiivi XXXX/X/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate riigihangete suhtes. Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihangete suhtes, mis vastavalt direktiivi XXXX/X/EÜ artiklitele 8 ja 9 ei kuulu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku puhul on tegemist selgitusega.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 45 a

Aruandlus

1. Komisjon esitab ...* Euroopa Parlamendile aruande meetmete kohta, mis liikmesriigid on võtnud käesoleva direktiivi ja eelkõige selle artiklite 39 ja 40 ülevõtmiseks.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt, esimest korda hiljemalt …**, aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja selle mõju kohta Euroopa kaitsevarustuse turu ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengule.

________

* 12 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

** viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – tabel – teine rida – kolmas veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

60110000-2 kuni 60183000-4 (v.a 60160000-7, 60161000-4), ja 64120000-3 kuni 64121200-2

60100000-9, 60110000-2 kuni 60183000-4 (v.a 60160000-7, 60161000-4), 63100000-0 kuni 63111000-0, 63120000-6 kuni 63121100-4, 63122000-0, 63520000-0 kuni 63700000-6, ja 64120000-3 kuni 64121200-2

Selgitus

Lisa tuleb laiendada, et hõlmata käesoleva direktiiviga kõik ehitustööd, tarned ja/või teenused.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – tabel – kolmas rida – kolmas veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

60410000-5 kuni 60424120-3 (v.a 60411000-2, 60421000-5), ja 60500000-3

60400000-2, 60410000-5 kuni 60424120-3 (v.a 60411000-2, 60421000-5), 60500000-3, 63100000-0 kuni 63111000-0, 63120000-6 kuni 63121100-4, 63122000-0, 63520000-0, 63521000-7, 63524000-8, ja 63700000-6

Selgitus

Lisa tuleb laiendada, et hõlmata käesoleva direktiiviga kõik ehitustööd, tarned ja/või teenused.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – neljas a rida (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kategooria

Teenuste nimetus

CPV-kood

4 a

Raudteetransporditeenused

60200000-0, 60220000-6

Selgitus

Logistika ei ole ainult kaupade transport, vaid annab lisandväärtust selliste teenuste kombineerimisega nagu transport, ladustamine ja hoiustamine, tarneahela juhtimine ja teabevoogude käsitlemine. Seetõttu tuleks õigusakti ettepanekusse kaasata teatavad logistikateenused, et vältida puudusi tulevastes riigihanke eeskirjades, mis käsitlevad kaitse- ja julgeoleku valdkonda.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – neljas b rida (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kategooria

Teenuste nimetus

CPV-kood

4 b

Veetransporditeenused

60600000-4, 60620000-0, 60640000-6 kuni 60651200-8, 60651600-2

Selgitus

SELETUSKIRI

Taust

Euroopa kaitsevarustuse turge iseloomustab killustatus. Alates 1990ndatest aastatest on ELis suurenenud arusaamine, et kõnealusel killustatusel on negatiivne majanduslik mõju. Põhjused on erinevad:

a) Viimase 20 aasta jooksul on kaitsealaseid kulutusi maailmapoliitika arengute tõttu poole võrra vähendatud (nn „rahudividend”), mis on kaasa toonud käivete ja tööhõivenäitajate tagasimineku ning investeeringute vähenemise teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas. Esialgu ei saa arvestada kaitsekulutuste suurenemisega. Kulutused on täpsemalt järgmised:[1]

2006. aastal moodustasid EL-26[2] kaitsealased kulutused 201 miljardit eurot (47 miljardist eurost Ühendkuningriigis kuni 35 miljoni euroni Maltal). Nimetatud summa sisaldab 110 miljardit eurot personalikuludeks ja 91 miljardit eurot kaitsevarustuse hankimiseks. 91 miljardit eurot jagunevad järgmiselt: 39 miljardit eurot investeeringutele, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse kulutused, 43 miljardit eurot operatsioonide ja hooldustööde tarbeks ning veel 9 miljardit eurot muudele kulutustele, sealhulgas infrastruktuuri- ja ehitustööd.

Kui kõnealuseid näitajaid USA kulutustega võrrelda, saame järgmise pildi[3]: USA eraldas 2006. aastal kaitsekulutusteks kokku 491 miljardit eurot ehk 4,7 % sisemajanduse kogutoodangust. Operatsioonide ja hooldustööde kulutused moodustasid 169 miljardit eurot ja investeeringukulud 141 miljardit eurot.

b) Uute relvasüsteemide arenduskulud on sellisel viisil tõusnud, et isegi suurtel liikmesriikidel on finantskulude katmisel raskusi.[4]

c) Relvajõudude uute struktuuride tekkimine alates külma sõja lõpust on kaasa toonud traditsiooniliste relvade arvu vähenemise ning uued nõuded kvalitatiivselt teistsugusele kaitsevõimekusele.

Seetõttu on eesmärgiks suurema kulutõhususe saavutamine, mis mõjub positiivselt riikide eelarvetele ja tööstusele ja varustab ka relvajõude parima võimaliku sõjatehnikaga.

Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika loomine nõuab vajaliku suutlikuse ülesehitamist, mis eeldab toimivat Euroopa tööstust. Sellele peab kaasa aitama Euroopa kaitsetehnoloogia ja -tööstuse baasi ja Euroopa kaitsevarustuse turu ülesehitamine. Mõlemad tagavad vajaliku suutlikuse ülemaailmsete kaitseülesannete ja uute väljakutsetega toimetulekuks julgeoleku valdkonnas.

EÜ asutamislepingu artikkel 296

Kaitsealastele hangetele kohaldatakse põhimõtteliselt direktiivi 2004/18/EÜ (art 10), piiramata EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamist, milles on riiklikust julgeolekust tulenevalt sätestatud erand ELi hanke-eeskirjadest. Praktikas kasutavad liikmesriigid siiski süstemaatiliselt EÜ asutamislepingu artiklit 296, et peaaegu kõik sõjalised hanked ühenduse õiguse kohaldamisalast välistada. Sarnane olukord valitseb majanduslikult üha olulisemaks muutuval tundliku mittesõjalise julgeolekuvarustuse turul. Mõlemal juhul tuginevad liikmesriigid sageli ühenduse eeskirjadest kõrvalehoidmiseks direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 14. Järelikult sõlmitakse selles valdkonnas enamiku asjade kohta lepingud riiklike eeskirjade ja menetluste kohaselt. Statistika kohaselt avaldas EL-15 2000. aastast 2004. aastani kõikidest kaitsealastest lepingutest ainult 13 % kohta hanketeated ELi Teatajas, kusjuures erinevus jääb vahemikku 2 % (Saksamaal) ja 24 % (Prantsusmaal). [5] Eranditest, mis peaksid ühenduse õiguse kohaselt olema erakorralised, on saanud praktikas reegel.

Liikmesriikide kõnealune praktika on vastuolus Euroopa Kohtu otsustega, kes on leidnud, et EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamine peab piirduma piiratud ja põhjendatud erandjuhtudega. [6] Komisjon on selgitavas teatises teinud nimetatud otsustest järeldused ja selgitanud, kuidas ta kavatseb tulevikus sarnastel juhtudel toimida. [7]

Kaitsealaste riigihangete direktiiv

Esitatud direktiivi ettepaneku (KOM(2007) 766) eesmärgiks on arvesse võtta liikmesriikide kahtlusi, et kehtivas direktiivis 2004/18/EÜ ei võeta piisaval määral arvesse sõjaliste hangete eripära. Komisjon esitas direktiivi ettepaneku 5. detsembril 2007 koos direktiivi ettepanekuga kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo kohta (KOM(2007) 765) ning teatisega[8]. Mõlema direktiivi eesmärgiks on ühise kaitsevarustuse turu rajamine, kasutades siiski vahendeid, mida tuleb käsitleda üksteisest eraldi.

Direktiivi ettepaneku eesmärgiks on Euroopa ühise õigusliku raamistiku loomine, mis võimaldab liikmesriikidel kohaldada ühenduse õigust oma julgeolekuhuve ohtu seadmata. See peaks vähendama liikmesriikide vajadust tugineda EÜ asutamislepingu artiklile 296. Teisiti öeldes tähendab see, et EÜ asutamislepingu artikkel 296 jääb kehtima, kuid peab olema piiratud tegelike erandjuhtudega, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingus ja nagu on nõudnud Euroopa Kohus. Seega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artiklit 296 veel ainult nendel juhtudel, kus uue direktiivi ennetusabinõudest ei piisa liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

Raportöör nõustub direktiivi ettepaneku eesmärkidega. Lähtudes kaitsealaste hangete rohelist raamatut[9] käsitleva 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni eesmärkidest, milles Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles töötama välja direktiiv, milles võetakse eraldi arvesse liikmesriikide julgeolekuhuve, arendatakse edasi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, antakse panus Euroopa ühtekuuluvuse tugevdamisele, säilitatakse ELi roll tsiviiljõuna ja pööratakse eelkõige tähelepanu kõnealuses sektoris tugevalt esindatud VKEdele, pööratakse käesolevas raportis eraldi tähelepanu järgmistele punktidele:

Pidades silmas hangete sagedast kattumist kaitse- ja julgeolekuvarustuse turul, nõustub raportöör komisjoniga, et direktiivi ettepaneku kohaldamisala peab hõlmama nii kaitse- kui ka julgeolekuvaldkonda. Kuna kõik kohaldamisalasse kuuluvad lepingud on siiski seotud tundliku teabega, tehakse ettepanek kohaldamisala artiklis 1 ühtselt määratleda. Selle probleemi lahendamiseks, et kaitsealaste lepingute kohaldamisala määratlev relvade, laskemoona ja/või sõjatehnika 1958. aasta nimekiri ei ole enam ajakohane, esitatakse ajakohase tõlgenduse tähenduses eelkõige ELi igal aastal ajakohastatav ühine sõjalise otstarbega kaupade nimekiri.

Käesolevat direktiivi ettepanekut piiramata kehtib EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 alapunktis a kehtestatud erand, kuid see lisatakse parema õiguskindluse tähenduses ja EÜ asutamislepingu artikli 296 kuritarvitamise või välditava kohaldamise ärahoidmiseks direktiivi ettepaneku artiklisse 9 riigihankeid reguleerivale õigusele vastavas vormis. Seega on avalikel töövõtjatel võimalik tugineda teisese õiguse erandregulatsioonile.

Teabe- ja varustuskindlusega seoses on hankija jaoks oluline saada pakkujalt võimalikult usaldusväärseid kinnitusi või kohustusi. Pakkujal ei ole siiski võimalik esitada kõikidel juhtudel tõendit või kindlat kinnitust, eelkõige seoses alltöövõtja käitumise või veoõigusega. Seetõttu esitatakse raporti projektis muudatusettepanekud, mis võimaldavad pakkujal paremini nõudeid ka tegelikult täita.

Raporti projekti teine oluline osa käsitleb järelkontrollimenetluse kasutuselevõttu. Selle eesmärgiks on tõhusa õiguskaitse tagamine asjaomastele pakkujatele, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise edendamine lepingute sõlmimisel ja seega turu tõelisele avamisele kaasaaitamine. Käesoleva direktiivi ettepaneku õiguskaitsevahendite süsteem lähtub põhimõtteliselt klassikalistest õiguskaitsevahendite direktiividest, võtab aga samal ajal arvesse liikmesriikide erihuve seoses lepingute sõlmimisega kaitse ja julgeoleku valdkonnas.

[1] Andmed pärinevad Euroopa Kaitseagentuurilt. Vt http://www.eda.europa.eu/facts.aspx.
[2] Taani ei tee Euroopa Kaitseagentuuriga koostööd.
[3] http://www.eda.europa.eu/genericitem.aspx?area=Facts&id=310.
[4] Vt Burkard Schmitt, „From cooperation to integration, Defence and Aerospace Industries in Europe”, Chaillot Paper 40, Pariis, juuli 2000, lk 6 jj.
[5] Direktiivi ettepaneku KOM(2007)0766 mõju hinnang, lisa 11 lk 78: Rates of publication in the OJEU of defence contracts.
[6] EK otsus C-414/1997, KOM/Hispaania; vrd ka EK otsus C-337/2005, KOM/Itaalia.
[7] Tõlgendav teatis Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 kohaldamise kohta kaitsealaste riigihangete valdkonnas, KOM(2006)0779.
[8] Tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsetööstuse strateegia, KOM(2007)0764.
[9] Kaitsealased riigihanked, KOM(2004)0608; raport – roheline raamat kaitsealaste riigihangete kohta, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon, raportöör Joachim Würmeling, A6-0288/2005.

väliskomisjoni ARVAMUS (12.9.2008)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord
(KOM(2007)0766 – C6‑0467/2007 – 2007/0280(COD))

Raportöör: Karl von Wogau

LÜHISELGITUS

Käesoleva arvamusega toetatakse jõuliselt avatud, läbipaistva ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitsevarustuse turu loomist, mis teeniks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) ja liikmesriikide huve.

Kaitseturu loomine Euroopa tasandil parandaks liidu kaitsevarustuse hangete läbipaistvust ning EJKP missioonidel viibivate sõdurite ja tsiviilisikute kindlustamist parema varustusega, suurendaks Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja aitaks paremini kasutada maksumaksjate raha julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.

Väliskomisjon ja tema alla kuuluv kaitse ja julgeoleku allkomisjon on veendunud, et kavandatav direktiiv on samm õiges suunas.

Kavandatavas direktiivis käsitletakse kaitsevarustuse hangete eriiseloomu: ostjad võivad kasutada standardmenetlusena väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust, kuid nad võivad ka nõuda kandidaatidelt teabe turvalisusega (et tagada tundliku teabe konfidentsiaalsus) ja tarnekindlusega (et tagada kriisi korral õigeaegne tarnimine) seotud eriklausleid.

Artikli 296 kasutamine on piiratud väga erakorraliste juhtumitega, nii nagu on sätestatud asutamislepingus ja Euroopa Kohtu poolt. See suurendab ostjate õiguskindlust.

Riiklikud hankeeeskirjad kooskõlastatakse, millega optimeeritakse nende valdkondade õigusaktid ja vähendatakse tööstuse halduskulusid.

Kaitse- ja julgeolekuturul rakendatakse asutamislepingu põhimõtteid, eriti läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja avatust. See parandab kaitsekulutuste tõhusust ja suurendab kulutustele vastavat tulu.

Nii tagatakse parem varustus jõududele, kes osalevad Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames algatatud operatsioonides.

Väliskomisjon ning julgeoleku ja kaitse allkomisjon teevad ettepaneku teha kavandatavas direktiivis järgmised konkreetsed muudatused:

a) Kaitsevaldkonna hankelepinguid käsitleva kavandatava direktiivi rakendusala on määratletud nõukogu 1958. aasta loetelu põhjal (otsus, milles kehtestatakse asutamislepingu endise artikli 223 (praegu artikkel 296) lõike 1 punkti b sätete kohaldamisalasse kuuluvate toodete (relvad, laskemoon ja sõjatehnika) loetelu). See loetelu ei ole ELi avalik dokument ning on seetõttu õigusaktina kättesaamatu. Pealegi ei ole loetelu lisaks asjaolule, et ta on liiga lai ja üldine, alates selle vastuvõtmisest 50 aastat tagasi kordagi ajakohastatud.

b) Nõukogu 1958. aasta loetelu kasutamise korral tuleks seda teha kokkuleppel nõukoguga, et nõukogu ajakohastab loetelu ja teeb selle avalikuks.

c) Võimalik oleks ka kasutada sõjaliste kaupade ühist nimekirja, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendit, mille nõukogu võttis vastu 7. juulil 2000, mida ta korrapäraselt ajakohastab ning mis on ka kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamist käsitleva kavandatava direktiivi rakendusala aluseks (muudatusettepanek artikkel 1 kohta).

d) Et tugevdada liikmesriikide vahelist usaldust ja võtta arvesse kaitseturu eriiseloomu, on äärmiselt vajalik, et liikmesriigid kujundaksid ühise nägemuse tarnekindluse ja teabe turvalisuse kohta ning et lubataks kasutada ettenähtud väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust, täites sellega suurema läbipaistvuse nõude kaitsevarustuslepingute sõlmimisel.

e) Mis puutub teabe turvalisusesse, siis nõuab killustatud riiklike kaitseturgude avamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika huvides, et ostjatel ja tarnijatel oleks kindlustunne ning et nad ka ise tagaksid, et salastatud teave on hankemenetluse erinevate etappide jooksul kaitstud ning et ELi kaitseettevõtteid ei diskrimineerita teabe turvalisuse alusel nende päritoluriigi tõttu või salajase teabe avalikustamise protsessi kestuse tõttu. Seetõttu tuleks kavandatavasse direktiivi lisada ELi teabesüsteemi turvalisus (muudatusettepanek artikli 14 kohta).

f) Mis puutub tarnekindlusse, siis nõuab killustatud riiklike kaitseturgude avamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika huvides, et ostjad pakuksid kindlustunnet ning et neil oleks kindlustunne tarnijatega lepingute sõlmimisel eeldada, et need tarnijad on usaldusväärsed ja konkurentsivõimelised tarneallikad praegu ja edaspidi. Eritähelepanu tuleks pöörata usalduse loomisele ostjate vahel, eriti kui on tegemist kiiret tegutsemist nõudvate pakiliste asjaoludega. Tehakse ettepanek viia sisse stabiilset tarnekindlust tagavate garantiide ühtne kord, millega kaasneb kontrollivõimalus. Lissaboni lepingu vastastikuse abi artikkel (artikkel 28a lõige 7[1]) oleks ilma liikmesriikide vahelise garanteeritud tarnekindluseta mõttetu (muudatusettepanek artikli 15 kohta).

g) Tehakse ettepanek, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal korrapäraselt direktiivi rakendamise kohta aastaaruande. See annab rakendusprotsessi kohta parema ülevaate (muudatusettepanek artikli 40 a (uus) kohta).

Euroopa Komisjon on vältinud tasaarvestuse küsimust, jättes selle mainimata. Kavandatavale direktiivile lisatud komisjoni talitluste töödokumendis[2] jõuti järeldusele, et küsimus võimalike tasaarvestusnõuete vastavuse säilitamisest ELi õigusega oleks soovitatav jätta liikmesriikide ülesandeks. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna hangete juste retour’i ja tasaarvestuse praegune poliitika võib viia varustuse kvaliteedi halvenemisele, tekitades sellega EJKP missioonidel osalevatele inimestele julgeolekuriske. See tava võib ka aeglustada hankemenetlusi ja suurendada varustuse maksumust. Euroopa Parlament[3] nõuab tungivalt, et tasaarvestuse ja juste retour’i tava kaotataks. Arvamuse koostaja aktsepteerib Euroopa komisjoni põhjendust praeguses etapis tasaarvestuse küsimust kavandatavas direktiivis mitte käsitleda, kuid on siiski seisukohal, et tulevikus tuleks see küsimus tõstatada Euroopa tasemel, et antud tava kaotada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Kandidaatide suutlikkuse hindamine ja väljavalimine peab olema läbipaistev. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui hankeleping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda.	(37) Kandidaatide suutlikkuse hindamine ja väljavalimine peab olema läbipaistev. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui hankeleping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda. Kandidaatide valikul peaksid ostjad arvestama autonoomsuse ja operatiivse sõltumatuse vajadust Euroopa perspektiivist, vajadust toetada Euroopa tööstuslikku ja tehnoloogilist kõrgtaset, kui see on majanduslikult väärtuslik, ning turulepääsu vastastikkuse vajadust kolmandate riikide suhtes.
Selgitus
See muudatusettepanek peegeldab liikmesriikide suurenevat konsensust vajaduse osas arendada välja „tõeliselt euroopalik kaitsesektori tööstuslik ja tehnoloogiline baas” („Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi strateegia”, Euroopa Kaitseagentuuri juhtorgan, 14. mai 2007). Liikmesriigid on otsustanud Euroopa Kaitseagentuuri raames määratleda „võtmetehnoloogiad”, mida Euroopa „peab püüdma säilitada või arendada”, ning on väitnud, et „esmaseks kriteeriumiks on sõjaline võimekus”, kuid tuleks arvestada ka „autonoomsuse ja operatiivse sõltumatuse vajadusi ning vajadust toetada kõrgtaset, kui see on majanduslikult väärtuslik”. Muudatusettepaneku eesmärk on kaasata direktiivi osa Euroopa Kaitseagentuuri tasandil tehtud kasulikust poliitilisest tööst, et parandada ELi poliitika sidusust selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nõukogu 15. aprilli 1958. aasta otsuses osutatud relvade, laskemoona ja/või sõjatehnika tarnimine ja vajaduse korral rangelt nende tarnetega seotud ehitustööde ja teenuste riigihankelepingud;	a) sõjaliseks kasutuseks mõeldud mis tahes toodete, mis on nimetatud sõjaliste kaupade ühises nimekirjas ja mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendit, tarnimine ja vajaduse korral rangelt nende tarnetega seotud ehitustööde ja teenuste riigihankelepingud;
Selgitus
15. aprilli 1958. aasta nõukogu otsus ei ole ELi ametlik avalik dokument ning on seetõttu õigusaktina kättesaamatu. Pealegi ei ole loetelu alates selle vastuvõtmisest 50 aastat tagasi kordagi ajakohastatud. Parem oleks kasutada sõjaliste kaupade ühist nimekirja, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendit, mille nõukogu võttis vastu 7. juulil 2000, mida ta korrapäraselt ajakohastab ning mis on ka kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamist käsitleva kavandatava direktiivi rakendusala aluseks.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.	Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil. Ettevõtjatega kauplemisel võtavad ostjad arvesse vajadust toetada Euroopa tööstuslikku ja tehnoloogilist kõrgtaset, kui see on majanduslikult väärtuslik ja strateegiliselt tähtis, ning turulepääsu vastastikkuse vajadust kolmandate riikide suhtes.
Selgitus
See muudatusettepanek peegeldab liikmesriikide suurenevat konsensust vajaduse osas arendada välja „tõeliselt euroopalik kaitsesektori tööstuslik ja tehnoloogiline baas” („Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi strateegia”, Euroopa Kaitseagentuuri juhtorgan, 14. mai 2007). Liikmesriigid on otsustanud Euroopa Kaitseagentuuri raames määratleda „võtmetehnoloogiad”, mida Euroopa „peab püüdma säilitada või arendada”, ning on väitnud, et „esmaseks kriteeriumiks on sõjaline võimekus”, kuid tuleks arvestada ka „autonoomsuse ja operatiivse sõltumatuse vajadusi ning vajadust toetada kõrgtaset, kui see on majanduslikult väärtuslik”. Muudatusettepaneku eesmärk on kaasata direktiivi osa Euroopa Kaitseagentuuri tasandil tehtud kasulikust poliitilisest tööst, et parandada ELi poliitika sidusust selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tundliku teabega seotud, seda esilekutsuvate ja/või sisaldavate riigihankelepingute puhul täpsustab ostja hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded teabe kaitsmiseks nõutaval tasemel.	1. Tundliku teabega seotud, seda esilekutsuvate ja/või sisaldavate riigihankelepingute puhul täpsustab ostja hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded teabe kaitsmiseks nõutaval tasemel.
Selleks võib ostja pakkujalt nõuda, et pakkumine sisaldaks järgmisi elemente:	Selleks võib ostja pakkujalt nõuda, et pakkumine sisaldaks järgmisi elemente:
a) tõendeid selle kohta, et juba määratud alltöövõtjad on suutelised nõuetekohaselt tagama allhanketööde teostamise raames neile teatavaks tehtava või nende endi koostatava tundliku teabe konfidentsiaalsuse;	a) tõendeid selle kohta, et juba määratud alltöövõtjad on suutelised nõuetekohaselt tagama allhanketööde teostamise raames neile teatavaks tehtava või nende endi koostatava tundliku teabe konfidentsiaalsuse;
b) pakkuja kinnitust, et ta esitab samad tõendid hankelepingu täitmise käigus võetavate uute alltöövõtjate kohta;	b) pakkuja kinnitust, et ta esitab samad tõendid hankelepingu täitmise käigus võetavate uute alltöövõtjate kohta;
c) pakkuja kinnitust säilitada kogu tundliku teabe konfidentsiaalsus kogu hankelepingu täitmise vältel ja pärast hankelepingu lõpetamist või kehtivusaja möödumist.	c) pakkuja kinnitust säilitada kogu tundliku teabe konfidentsiaalsus kogu hankelepingu täitmise vältel ja pärast hankelepingu lõpetamist või kehtivusaja möödumist.
	2. Komisjon esitab üks aasta pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu ametlikus teatajas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ELi teabesüsteemi turvalisuse kohta, mis võimaldaks teabe vahetust ostjate ja Euroopa ettevõtete vahel.
Selgitus
Killustatud riiklike kaitseturgude avamisel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika huvides tuleb tagada, et salastatud teavet kaitstakse hankemenetluse erinevate etappide jooksul ning et konkureerivaid ELi kaitseettevõtteid ei diskrimineerita teabe turvalisuse alusel nende päritoluriigi tõttu või salajase teabe avalikustamise protsessi kestuse tõttu. Kavandatavasse direktiivi tuleks lisada ELi teabesüsteemi turvalisus.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ostja võib sätestada tarnekindluse tagamise nõudeid tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega.	1. Ostja võib sätestada tarnekindluse tagamise nõudeid tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega.
Selleks võib ostja pakkujalt nõuda, et pakkumine sisaldaks järgmisi elemente:	Selleks võib ostja pakkujalt nõuda, et pakkumine sisaldaks järgmisi elemente:
a) tõendeid, et pakkuja on suuteline täitma lepinguga seotud asjade ekspordi, veo ja transiidi alaseid kohustusi, sealhulgas asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide kaasamise teel;	a) tõendeid, et pakkuja on suuteline täitma lepinguga seotud asjade ekspordi, veo ja transiidi alaseid kohustusi, sealhulgas asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide kaasamise teel;
b) tõendeid, et pakkuja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldab tal täita ostja poolt hankedokumentides kehtestatud tarnekindlusnõuded;	b) tõendeid, et pakkuja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldab tal täita ostja poolt hankedokumentides kehtestatud tarnekindlusnõuded;
c) kinnitust selle kohta, et pakkuja on valmis täitma ostja võimalikke lisavajadusi hädaolukorras, kriisioludes või relvastatud konflikti korral;	c) kinnitust selle kohta, et pakkuja on valmis täitma ostja võimalikke lisavajadusi hädaolukorras, kriisioludes või relvastatud konflikti korral;
d) asukohariigi pädevate asutuste kinnitust, et nad ei takista pakkujal täita hädaolukorrast, kriisioludest või relvastatud konfliktist ostjale tekkida võivaid suuremaid vajadusi;	d) asukohariigi pädevate asutuste kinnitust, et nad ei takista pakkujal täita hädaolukorrast, kriisioludest või relvastatud konfliktist ostjale tekkida võivaid suuremaid vajadusi;
e) pakkuja kinnitust, et ta tagab lepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise;	e) pakkuja kinnitust, et ta tagab lepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise;
f) pakkuja kinnitust, et ta teavitab ostjat aegsasti kõikidest pakkuja organisatsiooni struktuuris või tööstusstrateegias toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada tema kohustusi ostja suhtes.	f) pakkuja kinnitust, et ta teavitab ostjat aegsasti kõikidest pakkuja organisatsiooni struktuuris või tööstusstrateegias toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada tema kohustusi ostja suhtes.
Esitatud nõuded täpsustatakse pakkumistingimustes või lepingudokumentides.	Esitatud nõuded täpsustatakse pakkumistingimustes või lepingudokumentides.
	2. Ostjad peaksid püüdma suurendada vastastikust usaldust. Sellel eesmärgil esitab komisjon üks aasta pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu ametlikus teatajas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku stabiilse tarnekindluse tagamiseks vajaliku garantiide ühtse korra kohta, mis sisaldab ka kontrollivõimalust.
Selgitus
Kavandatava direktiiv on mõjusam, kui on suurem usaldus ostjate vahel, eriti kui on tegemist kiiret tegutsemist nõudvate pakiliste asjaoludega. See eeldab, et ostjad pakuksid kindlustunnet ning et neil oleks kindlustunne tarnijatega lepingute sõlmimisel eeldada, et need tarnijad on usaldusväärsed ja konkurentsivõimelised tarneallikad praegu ja edaspidi. Tehakse ettepanek viia sisse stabiilset tarnekindlust tagavate garantiide ühtne kord, millega kaasneb kontrollivõimalus. Lissaboni lepingu vastastikuse abi artikkel (artikkel 28a lõige 7) on ilma liikmesriikide vahelise garanteeritud tarnekindluseta mõttetu.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 5 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest.	Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 30% esialgse lepingu maksumusest.
Selgitus
Selleks, et vähendada pakkujate motivatsiooni esitada madalaid pakkumisi, eesmärgiga pärast lepingu sõlmimist tingimused uuesti läbi rääkida. Piiramaks sellest tulenevaid võimalusi korruptsiooniks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 1 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.	välja jäetud
Selgitus
Erandi võimalus nendest nõuetest kahjustab tõsiselt nende usaldusväärsust. Samuti pakub see võimalusi korruptsiooniks. Seetõttu ei tohiks lubada mingeid erandeid.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, kogu tsükli kulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või lepingu täitmise tähtaeg, tarnekindlus, koostalitlusvõime;	a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, kogu tsükli kulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või lepingu täitmise tähtaeg, tarnekindlus, koostalitlusvõime, autonoomsuse ja operatiivse sõltumatuse vajadus Euroopa perspektiivist, vajadus toetada Euroopa tööstuslikku ja tehnoloogilist kõrgtaset, kui see on majanduslikult väärtuslik, ning turulepääsu vastastikkuse vajadus kolmandate riikide suhtes;
Selgitus
See muudatusettepanek peegeldab liikmesriikide suurenevat konsensust vajaduse osas arendada välja „tõeliselt euroopalik kaitsesektori tööstuslik ja tehnoloogiline baas” („Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi strateegia”, Euroopa Kaitseagentuuri juhtorgan, 14. mai 2007). Liikmesriigid on otsustanud Euroopa Kaitseagentuuri raames määratleda „võtmetehnoloogiad”, mida Euroopa „peab püüdma säilitada või arendada”, ning on väitnud, et „esmaseks kriteeriumiks on sõjaline võimekus”, kuid tuleks arvestada ka „autonoomsuse ja operatiivse sõltumatuse vajadusi ning vajadust toetada kõrgtaset, kui see on majanduslikult väärtuslik”. Muudatusettepaneku eesmärk on kaasata direktiivi osa Euroopa Kaitseagentuuri tasandil tehtud kasulikust poliitilisest tööst, et parandada ELi poliitika sidusust selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lõige 40 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 40 a Aruandlus Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise ja selle mõju kohta Euroopa kaitsevarustuse turu arengule iga-aastase aruande, mis põhineb liikmesriikide poolt artikli 40 alusel koostatud statistilistel aruannetel.
Selgitus
Et tulemusi oleks võimalik hinnata, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise kohta iga-aastase korrapärase aruande. See suurendab vastutust rakendusprotsessi eest.

MENETLUS

Pealkiri	Riigihanked kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas
Viited	KOM(2007)0766 – C6-0467/2007 – 2007/0280(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 17.1.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Karl von Wogau 29.1.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	9.6.2008		16.7.2008	9.9.2008
Vastuvõtmise kuupäev	10.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	54 6 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vittorio Agnoletto, Sir Robert Atkins, Christopher Beazley, Bastiaan Belder, Colm Burke, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Georgios Georgiou, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Cem Özdemir, Ioan Mircea Paşcu, Béatrice Patrie, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Marek Siwiec, István Szent-Iványi, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Marcello Vernola, Kristian Vigenin, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Glyn Ford, Kinga Gál, Milan Horáček, Tunne Kelam, Alexander Graf Lambsdorff, Mario Mauro, Nickolay Mladenov, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas, Inger Segelström, Karl von Wogau
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Costas Botopoulos, Antonio Masip Hidalgo, Pierre Pribetich

[1] „Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51.”
[2] Komisjoni talituste 5. detsembri 2007. aasta töödokument SEK(2007)1599.
[3] Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta EJKP kontekstis (PE 372.113v03-00, A6-0366/2006).

MENETLUS

Pealkiri	Riigihanked kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas
Viited	KOM(2007)0766 – C6-0467/2007 – 2007/0280(COD)
EP-le esitamise kuupäev	5.12.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2008
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 17.1.2008		ITRE 17.1.2008
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ITRE 29.1.2008
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Alexander Graf Lambsdorff 22.1.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	26.3.2008		28.5.2008	2.6.2008	14.7.2008
	9.9.2008		7.10.2008
Vastuvõtmise kuupäev	7.10.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Hélène Goudin, Małgorzata Handzlik, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Alexander Graf Lambsdorff, Kurt Lechner, Catiuscia Marini, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Salvador Domingo Sanz Palacio, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Barbara Weiler, Marian Zlotea
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emmanouil Angelakas, Colm Burke, Giovanna Corda, Jan Cremers, Gisela Kallenbach, Manuel Medina Ortega, José Ribeiro e Castro, Gary Titley, Diana Wallis, Stefano Zappalà
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Den Dover

Õigusteave - Privaatsuspoliitika