RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta

7.11.2008 - (KOM(2008)0180 – C6‑0162/2008 – 2008/0070(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Thomas Mann
Arvamuse koostaja(*):
Dumitru Oprea, kultuuri- ja hariduskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta

(KOM(2008)0180 – C6‑0162/2008 – 2008/0070(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0180);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0162/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6‑0424/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ja tunnustamine on olulise tähtsusega üksikisiku arengu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ühenduses. Seega tuleks soodustada töötajate ja õppijate riikidevahelist liikuvust ning aidata kaasa Euroopa tööturu nõudmise ja pakkumise tingimuste täitmisele. Seetõttu tuleks nii riikide kui ka ühenduse tasandil soodustada ja parandada isikute osalemist piirideta elukestvas õppes ning kõikide isikute formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist.	(1) Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ja tunnustamine on olulise tähtsusega nende isikliku ja kutsealase arengu ning konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ühenduses. Seega tuleks soodustada töötajate ja õppijate riikidevahelist liikuvust ning aidata kaasa Euroopa tööturu nõudmise ja pakkumise tingimuste täitmisele. Seetõttu tuleks ühenduse tasandil soodustada ja parandada isikute osalemist piirideta elukestvas õppes ning kõikide isikute formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga laiendatakse „üksikisiku arengu” mõistet – lisatakse „kutsealane areng”.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kutsehariduse ja -koolituse kavad, elukestva õppe üks peamisi vahendeid, on otseselt seotud üld- ja kõrgharidusega ning iga liikmesriigi tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga. Nende kavade valdkonnaülese mõju tõttu ei soodusta need mitte ainult Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tööturu vajaduste rahuldamist, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, võrdsust ning kodanike osalust ja kaasatust.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühisaruandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta rõhutati kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteemi olulisust.	(3) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühisaruandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta rõhutati kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteemi olulisust, nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühisaruandes (dokument 5723/08) rõhutatakse aga vajadust suurendada jõupingutusi kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ning atraktiivsuse tõstmiseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (edaspidi „ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab kodanike õpitulemuste läbipaistvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel.	(5) Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (edaspidi „ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute hinnatud õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab üldist arusaamist kodanike õpitulemustest ja nende läbipaistvust, riikidevahelist liikuvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas nii liikmesriikide vahel kui ka vajadusel nende sees ning parandab ka kvalifikatsioonide liikuvust ja ülekantavust majanduse eri sektorite vahel ja tööturu piirides siseriiklikul tasandil. Lisaks aitab see kaasa üleeuroopalise koostöö arendamisele ja laiendamisele üld- ja kutsehariduse valdkonnas.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) ECVETi saab kasutada kõikide õpitulemuste suhtes, mis peaksid põhimõtteliselt olema saavutatavad erinevates haridus- ja õppevormides ning seejärel ülekantavad ja tunnustatavad. Seetõttu käsitleb käesolev soovitus laiemaid eesmärke: elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppijate tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja sotsiaalse kaasamise suurendamine, haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine, paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud kutsehariduse ja -koolituse võimaluste loomine, seose loomine hariduse, koolituse, tööhõive ja üksikisikute vajaduste vahel, formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe seostamine ning elu jooksul ja töö käigus saavutatud õpitulemuste tunnustamine.	(7) ECVETi saab kasutada kõikide õpitulemuste suhtes, mis peaksid põhimõtteliselt olema saavutatavad erinevates haridus- ja õppevormides kõikidel EQFi (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas) tasanditel ning seejärel ülekantavad ja tunnustatavad. Seetõttu käsitleb käesolev soovitus laiemaid eesmärke: elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppijate tööalase konkurentsivõime, liikuvusele avatuse ja sotsiaalse kaasamise suurendamine. Eelkõige soodustab see paindlike ja üksikisikute vajadustele kohandatud võimaluste loomist ning samuti mitteformaalse ja informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste tunnustamist.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kooskõla ja võrreldavust kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate ainepunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) vahel ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.	(9) Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate ainepunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) kooskõla, võrreldavust ja täiendavust ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimist tuleks toetada vastavalt nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustele mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemist ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete kohta.	(10) Mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimist tuleks toetada vastavalt nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustele hinnatud mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemist ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete kohta.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Käesolev soovitus peaks soodustama pädevate kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamist riikliku/piirkondliku kvalifikatsiooniraamistiku ECVETiga sidumisse.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150 järgides on ECVETi kasutusele võtmine ja rakendamine vabatahtlik ning saab seetõttu toimuda vaid kooskõlas kehtivate siseriiklike seaduste ja eeskirjadega. Käesolev soovitus vastab seega subsidiaarsuse põhimõttele, toetades ja täiendades liikmesriikide tegevust, hõlbustades nende omavahelist koostööd, suurendades läbipaistvust ning soodustades liikuvust ja elukestvat õpet.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. toetada 1. ja 2. lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (edaspidi „ECVET”), et soodustada riikidevahelist liikumist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;	1. toetada 1. ja 2. lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi EQFi kõikidel tasanditel, et soodustada riikidevahelist liikumist ning õpitulemuste tunnustamist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. võtta ECVET kasutusele alates 2012. aastast, eelkõige võttes meetmeid kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ECVETi järk-järguliseks kohaldamiseks kutseharidussüsteemi kaudu omandatava kvalifikatsiooni suhtes, et tagada isikute formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmine, tunnustamine ja kogumine;	2. võtta ECVET kasutusele, eelkõige võttes meetmeid selle testimiseks nii ruttu kui võimalik alates 2012. aastast ning selle järk-järguliseks kohaldamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ECVETi kutseharidussüsteemi kaudu omandatava kvalifikatsiooni suhtes, mis vastab EQFi tasanditele 1 kuni 8, et tagada isikute formaalse ja vajaduse korral mitteformaalse või informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmine, tunnustamine ja kogumine;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. toetada riigisiseste ja üleeuroopaliste partnerluste ja võrgustike loomist, kuhu kuuluvad pädevad institutsioonid ja ametiasutused, sotsiaalpartnerid, sektorid ja kutsehariduse pakkujad ning mille eesmärk on ECVETi katsetamine, rakendamine ja edendamine;	3. toetada riigisiseste ja üleeuroopaliste partnerluste ja võrgustike loomist, kuhu kuuluvad kvalifikatsiooni ja lõputunnistuste andmise osas pädevad asutused, kutsehariduse ja -koolituse pakkujad ja muud asjaosalised ning mille eesmärk on ECVETi katsetamine, rakendamine ja edendamine;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele ja üksikisikutele juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja selle kasutamisjuhenditele. Lisaks tagada, et pädevad asutused edastavad piisavalt teavet ECVETi kasutamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast teavet;	4. tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele, sealhulgas üksikisikutele, juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja selle kasutamisjuhenditele. Lisaks tagada, et pädevad asutused edastavad piisavalt teavet ECVETi kasutamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast teavet;
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu soovitus Kavatsus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. koostada koostöös riikide ja Euroopa tasandi ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhend ja abivahendid; arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi ühildatavust, ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;	2. koostada koostöös Euroopa tasandi ja riikide kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhend ja abivahendid ning arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi ühildatavust ja täiendavust, ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu soovitus Kavatsus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. jälgida meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud soovituse rakendamiseks, eelkõige juhiste ajakohastamiseks, ning pärast nelja aasta möödumist soovituse vastuvõtmisest esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne omandatud kogemuste ja tulevikunägemuste kohta, kaasa arvatud vajaduse korral ettepanek käesolev soovitus läbi vaadata.	4. jälgida meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud soovituse rakendamiseks, tagades kõigile huvitatud kodanikele juurdepääsu juhistele, ning pärast võetud meetmete hindamist ja testide teostamist liikmesriikidega koostöös esitada viie aasta möödumisel käesoleva soovituse vastuvõtmisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne omandatud kogemuste ja tulevikunägemuste kohta, kaasa arvatud vajaduse korral ettepanek lõpliku soovituse läbivaatamiseks ja kohandamiseks, mis hõlmaks tehniliste lisade ja soovituste ajakohastamist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu soovitus 2. lisa − 1. punkt − esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühik on kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud teatava kvalifikatsiooni omandamiseks. Kvalifikatsioon koosneb põhimõtteliselt mitmest ühikust ja selle moodustab ühikute kogum. Seega võib õppija omandada kvalifikatsiooni, kogudes nõutud ühikud erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades (formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus).	Ühik on kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud teatava kvalifikatsiooni omandamiseks. Iga ühikuga on seotud teatud arv ECVETi ainepunkte. Kvalifikatsioon koosneb põhimõtteliselt mitmest ühikust ja selle moodustab ühikute kogum. Seega võib õppija omandada kvalifikatsiooni, kogudes nõutud ühikud erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades (formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus).
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu soovitus 2. lisa − 3. punkt − teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Õppelepingus tuleks sätestada, et kui õppija on saavutanud oodatavad õpitulemused ja vastuvõttev asutus on andnud neile positiivse hinnangu, võib koduasutus need valideerida ja neid tunnustada osana kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest tingimustest kooskõlas kõnealuse pädeva asutuse sätestatud eeskirjade ja menetlustega.	Õppelepingus tuleks sätestada, et kui õppija on saavutanud oodatavad õpitulemused ja vastuvõttev asutus on andnud neile positiivse hinnangu, peaks koduasutus need valideerima ja neid tunnustama osana kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest tingimustest kooskõlas kõnealuse pädeva asutuse sätestatud eeskirjade ja menetlustega.

SELETUSKIRI

Globaliseerumisega kaasnevad uued ülesanded ELi majandus- ja sotsiaalruumi konkurentsivõimelisuse suurendamise valdkonnas. Omandatud oskusi ja pädevusi kontrollitakse ja neid tuleb pidevalt uuendada. Et muuta ELi hariduspoliitika maailmas konkurentsivõimeliseks, tuleb vähendada koolist väljalangemise kvooti, suurendada osalust elukestvas õppes ja parandada liikuvust kõrgkooli ja kutsehariduse valdkondade vahel. Tööalase konkurentsivõime tagamiseks tuleb juba elukutse õppimise ajal omandada kogemusi välismaal. Euroopa majandus vajab üha enam võõrkeeli oskavaid spetsialiste, kes omavad välismaal töötamise kogemust ja on võimelised välismaa kolleegidega ja klientidega koos töötama. Ühest küljest eksisteerib suur huvi kutsehariduse ja koolituse juurde kuuluva riikidevahelise liikuvuse vastu, teisest küljest kehtivad sellele suured piirangud: välismaal omandatud õpitulemusi ei ole võimalik piisavalt dokumenteerida, kindlaks määrata ja hinnata; liikmesriikides omandatakse ja defineeritakse kvalifikatsioone erinevalt; kahepoolsed kokkulepped võivad raskendada võrdlust teiste süsteemidega; õppeasutused ning riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ei tee tihti piisavalt koostööd. Kavandatav Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) aitab kaasa töötajate riikidevahelise liikuvuse lihtsustamisele ja välismaal omandatud tööalase kvalifikatsiooni läbipaistvaks muutmisele.

ECVETi arenguetapid

Kutsehariduse parandamine on esmatähtis, et saavutada 2000. aasta märtsis vastu võetud Lissaboni strateegia eesmärke, milleks on majanduskasv, konkurentsivõimelisus, tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Samal kohtumisel rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust kvalifikatsioonide suurema läbipaistvuse ja elukestva õppe järele, mis on olulised elemendid teadmistel põhineva ühiskonna nõuetega kohandumiseks. 2001. aastal langetati Brügges otsus tõhusama üleeuroopalise koostöö kohta kutsehariduse valdkonnas. 2002. aasta märtsis Barcelonas toimunud tippkohtumisel pandi nurgakivi riikidevahelisele õpitulemuste tunnustamisele kutsehariduse valdkonnas, mille eesmärk on õpitulemuste vastastikune tunnustamine Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) abil. Nõukogu võttis 2002. aasta novembris vastu resolutsiooni Kopenhaageni protsessi kohta, mille eesmärgiks on õpitulemuste vastastikuse tunnustamise süsteemi esmatähtis rakendamine. Sealjuures tuleb eriti arvestada läbipaistvuse, võrreldavuse, ülekantavuse ja tunnustamise kriteeriumitega.

ECVET on üks mitmetest Euroopa tasandi algatustest hariduse valdkonnas. Algatuse eesmärk on luua side kutse- ja kõrghariduse vahel.

Algatusega on seotud ECTS (õpilaste ja kutseõppijate liikuvuse edendamine), EUROPASS (kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse edendamine), liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta (EQCN) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF). Viimase kohta koostas raportöör 2006. aastal Euroopa Parlamendi omaalgatusliku raporti.

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Raportöör kiidab heaks ekspertide kaasamise, nende kaastöö töörühmades ja kuulamistel ning uuringute koostamise. Nende abil hinnatakse ECVETi kui vahendi otstarbekust kutseharidussüsteemide optimaalseks sobitamiseks üksikisiku vajaduste ja tööturu nõudmistega. Selle eelduseks on riiklike ja piirkondlike eripäradega arvestamine ja ECVETi praktilisus Euroopa töötajate ja ettevõtete kui süsteemi kasutajate jaoks. Nii kinnitavad raportööri arutelud muljet, et vaid kooliõppel põhinevate süsteemidega riikides ei tunta piisavalt koolide ja ettevõtete koostööl põhineva praktilise kutsehariduse (nt Saksamaa kahene süsteem) tähendust, samuti ei omata ülevaadet suurest valdkonnaspetsiifilisest, ajalisest ja rahalisest panusest kõrgetasemelise kutsealase täienduskoolituse (nt kutseeksami sooritamine või erialaspetsialistina tunnustamine) läbimiseks. ECVETit käsitlevate konsultatsioonide tulemusi arutati Saksamaa eesistumise ajal 2007. aasta juunis Münchenis toimunud konverentsil, millel raportöör osales.

Ainepunktide süsteemi eesmärgid

ECVETi puhul on tegemist metoodilise raamistikuga, mis kirjeldab õpitulemuste alusel omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi, liigitab ainepunkte ja seob need kvalifikatsioonidega. Ainepunktid peaksid olema vabatahtlikkuse alusel ülekantavad erinevate kutseharidusega seotud kvalifikatsioonisüsteemide vahel ja nende puhul eelkõige formaalse hariduse valdkonnas. Ainepunktide kasutamist ja jagamist tuleb veel põhjalikult arutada. Nii peaks õppija omandama ühikuid järk-järgult ja ühendama need omandatud ainepunktide abil ulatuslikuks pädevusprofiiliks, teatud tingimustel ka formaalselt tunnustatud koolitusprogrammiga omandatud kvalifikatsiooniks. Osakvalifikatsioonide automaatne liitmine, mille tulemuseks oleks täieliku kvalifikatsiooni omandamine, ei vasta liikmesriikide tavadele, kus rakendatakse terviklikku kutseharidust ja nn „elukutse põhimõtet“, mis eeldab lõpueksami sooritamist.

Tõhususe saavutamiseks peavad sidusrühmad kohustuma kvaliteedi tagamise kriteeriumitest kinni pidama. Sellisel juhul tuleb tagada, et see ei tooks kaasa sunniviisilist kutsehariduse ja -koolituse modulariseerimist ja et akrediteeritud kutsealasid ei lammutataks.

ECVET põhineb õpitulemustel, mis riigiti erinevate kutseharidussüsteemide tõttu tugevalt erinevad. Et kaasataks erinevaid sidusrühmi, peavad koolituse pakkujad, ettevõtted ja riiklikud ametiasutused omavahel kokkuleppele jõudma. Usaldusväärne koostöö tagab projekti edukuse. Liikmesriikides peaksid Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil tekkima kvalitatiivsed ja jätkusuutlikud partnerlused ja võrgustikud, mille puhul toetutaks olemasolevatele struktuuridele.

ECVETi tunnustamise puhul on otsustav tema põhinemine vabatahtlikkusel. Sidusrühmadele ei tohi õiguslikke ettekirjutusi teha. Arvestada tuleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 149 ja 150 sätestatud kooskõlastamise keeldu, vältida tuleb riiklike kvalifikatsioonisüsteemide ühtlustamist. Samuti ei tohi järeleproovitud haridustavasid ja kehtivaid riiklikke õigusakte rikkuda, haridussüsteemide mitmekesisus tuleb säilitada. Parimad tavad ja praktilistel kogemustel põhinevad teadmised peaksid protsessi enda dünaamikat tugevdama.

ECVETi puhul on tegemist pikaajalise projektiga, mis peaks pidevalt edasi arenema. Neli aastat pärast soovituse vastuvõtmist annab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule omandatud kogemustest ja oodatud tagajärgedest aru. Sellisel juhul on vajalik kaasata erinevaid sidusrühmi – kasutajaid ja nende esindajaid.

ECVET saab anda märkimisväärse panuse EQFi eesmärkide saavutamisse. Süsteem soodustab riikidevahelist liikuvust ja elukestva õppe kättesaadavust kutsehariduses. Õppijale peaks ta võimaldama individuaalse haridustee valikut. ECVETi sisseviimisega saavutatakse märkimisväärne lisandväärtus Euroopa jaoks ja antakse oluline panus Euroopa tööturu tekkesse ja Euroopa jätkusuutlikkuse saavutamisse.

Raportöör soovitab,

· et ECVETi järk-järguline ja praktilistel kogemustel põhinev rakendamine saavutatakse liikmesriikide vabatahtliku osalusega; süsteemi realiseerimiseks mõeldud raamistik tuleks luua konsensuse alusel ja riiklikke omapärasid arvesse võttes;

· et asjakohasuse, läbipaistvuse, võrreldavuse ja vastastikuse usalduse saavutamiseks kehtestatakse kindlad kriteeriumid; ainepunktide jagamiseks on vajalik üleeuroopaline ühtne kvantitatiivne alus;

· et liikmesriikides, kus täieliku kvalifikatsiooni saavutamiseks on lõpueksam vajalik, ei saavutataks täielikku kvalifikatsiooni vaid nõutud üksuste kogumise abil;

· et Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud ajakava ECVETi sisseviimiseks laiendatakse, sest süsteemi rakendamine 2012. aastaks tundub ebareaalne. Ette tuleb näha katsetamisfaas, et süsteemi edasiarendamiseks saaks kasutada praktilisi kogemusi, samaaegselt tuleb vältida ebavajalikke viivitusi;

· et koostatakse ECVETi kasutusjuhend. See praktilistel kogemustel põhinev käsiraamat tuleb võimalikult kiiresti välja töötada;

· et ECVETi halduskulusid hoitaks mõistlikkuse piires. Nii peab aruandlus lihtsalt ja selgelt struktureeritud olema, et ta ka VKEde ja väiksemate asutuste jaoks hallatav oleks. Lisaks sellele tuleks toetuda juba edukalt koostööd teinud institutsioonidele, partnerlustele ja võrgustikele selle asemel, et rajada ulatuslik üleeuroopaline platvorm;

· et saavutada Lissaboni eesmärgid, mis näevad ette paindliku teadmistel põhineva majandusruumi loomise, peab ECVETi süsteem olema avatud ja teistele EList väljaspool asuvatele süsteemidele kasutatav.

kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (*)  (7.10.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta
(KOM(2008)0180 – C6‑0162/2008 – 2008/0070(COD))

Arvamuse koostaja (*): Dumitru Oprea

(*)  Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

A. Lühikokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusega tehakse ettepanek luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), et soodustada erinevates õpikeskkondades ja riikides saavutatud õpitulemuste läbipaistvust, ülekandmist ja kogumist.

Nii hariduse erinevus, isegi killustatus, kutsehariduse ja -koolituse ning kvalifikatsioonisüsteemid kui koostöö puudumine erinevate turuosaliste (koolituse pakkujate ja koolitusega tegelevate ametiasutuste) vahel on tõsine takistus Euroopa Liidu kodanike liikuvusele elukestva õppe protsessis. Kõrghariduse valdkonnas edendati liikuvust Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi loomise abil, seetõttu loodetakse, et sarnane süsteem avaldab kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas samasugust mõju.

Sellega seoses võetakse ECVET soovituse alusel kasutusele metoodilise raamistikuna, mida saab kasutada kvalifikatsiooni kirjeldamiseks õpitulemuste ühikutena ja ühikutega seotud ainepunktidena, et tulemusi saaks üle kanda ja koguda. ECVETi eesmärk ega eeldus ei ole kvalifikatsioonide ja kutseharidussüsteemide ühtlustamine; ECVETi eesmärk on võrreldavuse ja ühilduvuse suurendamine ning seda võib kohaldada kõikidel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel. Liikmesriigid kohaldavad soovitust vabatahtlikult alates 2012. aastast.

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem põhineb kolmel põhimõistel:

· kehtestada raamistik kvalifikatsioonide kirjeldamiseks õpitulemuste ühikute kaudu, et õpitulemusi koguda ja üle kanda;

· kehtestada süsteem, kus kutsehariduse ja -koolituse õpitulemuste eest saab ainepunkte, mida saab kontrollida, koguda ja üle kanda ühest õpikeskkonnast ja ühest riigist teise;

· edendada võrgustikke ja partnerlusi institutsioonide, asutuste ja teiste kutsehariduse ja -koolituse valdkonna sidusrühmade vahel, et luua vastastikuse usalduse õhkkond ning muuta partnerlused vastastikuse mõistmise memorandumite (nendevahelised kokkulepped) abil ametlikuks.

Kõnealune soovitus ergutab liikmesriike võtma ECVET kasutusele alates 2012. aastast, eelkõige võttes meetmeid kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ECVETi järk-järguliseks kohaldamiseks kutseharidussüsteemi kaudu omandatava kvalifikatsiooni suhtes, et tagada isikute formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmine, tunnustamine ja kogumine;

B. Arvamuse koostaja tähelepanekud

Arvamuse koostaja sooviks juhtida tähelepanu asjaolule, et ECVETi edukas rakendamine peab eelkõige põhinema ühisel kohustusel järgida kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Lisaks sellele mängib olulist rolli ka see, et sidusrühmasid julgustatakse looma ECVETi partnerlussuhteid ja võrgustikke, et tagada mitte ainult ECVETi testimise raamistik, vaid ka saada hea tava eeskujuks ning luua vastastikune usalduse keskkond ainepunktide tunnustamise ja (ühest asutusest teise) ülekandmise valdkonnas.

ECVETi süsteemi suur eelis on, et selle võib rajada ja seda võib täiustada sarnase, Euroopas väga edukaks osutunud kogemuse, kõrghariduses kasutatava Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) põhjal. Seetõttu tuleb ECVETi puhul samuti arvesse võtma äärmiselt erinevat kutsehariduse ja -koolituse turgu; see on ka põhjuseks, miks see keskendub pigem õpitulemustele kui teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumiseks kulutatud ajale.

Kutseharidus ja -koolitus on koos kõrgharidusega elukestva õppe protsessi oluline osa. Seoses asjaoluga, et need kaks koostisosa tavaliselt täiendavad üksteist, rõhutab arvamuse koostaja vajadust ECVETi ja ECTSi vahelise kooskõla, võrreldavuse ja täiendavuse järele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kutsehariduse ja -koolituse kavad, elukestva õppe üks peamisi vahendeid, on otseselt seotud üld- ja kõrgharidusega ning iga liikmesriigi tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga. Nende kavade valdkonnaülese mõju tõttu ei soodusta need mitte ainult Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tööturu vajaduste rahuldamist, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, võrdsust ning kodanike osalust ja kaasatust.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühisaruandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta rõhutati kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteemi olulisust.	(3) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühisaruandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta rõhutati kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteemi olulisust, nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühisaruandes (dokument 5723/08) rõhutatakse aga vajadust suurendada jõupingutusi kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ning atraktiivsuse tõstmiseks.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (edaspidi „ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab kodanike õpitulemuste läbipaistvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel.	(5) Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (edaspidi „ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab kodanike õpitulemuste läbipaistvust, riikidevahelist liikuvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas liikmesriikide vahel ning kvalifikatsioonide liikuvust ja ülekantavust majanduse eri sektorite vahel ja tööturu piirides siseriiklikul tasandil.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kooskõla ja võrreldavust kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate ainepunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) vahel ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.	(9) Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kooskõla, võrreldavust ja täiendavust kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate ainepunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) vahel ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu soovitus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Käesolev soovitus peaks soodustama pädevate kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamist riikliku/piirkondliku kvalifikatsiooniraamistiku ECVETiga sidumisse.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. toetada 1. ja 2. lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (edaspidi „ECVET”), et soodustada riikidevahelist liikumist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;	1. toetada 1. ja 2. lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (edaspidi „ECVET”), et soodustada riikidevahelist liikumist ja õpitulemuste tunnustamist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu soovitus Soovitus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele ja üksikisikutele juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja selle kasutamisjuhenditele. Lisaks tagada, et pädevad asutused edastavad piisavalt teavet ECVETi kasutamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast teavet;	4. tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele, sealhulgas üksikisikutele, juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja selle kasutamisjuhenditele. Lisaks tagada, et pädevad asutused edastavad piisavalt teavet ECVETi kasutamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast teavet;
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu soovitus Kavatsus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. koostada koostöös riikide ja Euroopa tasandi ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhend ja abivahendid; arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi ühildatavust, ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;	2. koostada koostöös Euroopa tasandi ja riikide kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhend ja abivahendid ning arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi ühildatavust ja täiendavust, ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu soovitus 2. lisa − 1. punkt − lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühik on kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud teatava kvalifikatsiooni omandamiseks. Kvalifikatsioon koosneb põhimõtteliselt mitmest ühikust ja selle moodustab ühikute kogum. Seega võib õppija omandada kvalifikatsiooni, kogudes nõutud ühikud erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades (formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus).	1. Ühik on kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud teatava kvalifikatsiooni omandamiseks. Iga ühikuga on seotud teatud arv ECVETi ainepunkte. Kvalifikatsioon koosneb põhimõtteliselt mitmest ühikust ja selle moodustab ühikute kogum. Seega võib õppija omandada kvalifikatsiooni, kogudes nõutud ühikud erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades (formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus).
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu soovitus 2. lisa − 3. punkt − lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Õppelepingus tuleks sätestada, et kui õppija on saavutanud oodatavad õpitulemused ja vastuvõttev asutus on andnud neile positiivse hinnangu, võib koduasutus need valideerida ja neid tunnustada osana kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest tingimustest kooskõlas kõnealuse pädeva asutuse sätestatud eeskirjade ja menetlustega.	Õppelepingus tuleks sätestada, et kui õppija on saavutanud oodatavad õpitulemused ja vastuvõttev asutus on andnud neile positiivse hinnangu, peaks koduasutus need valideerima ja neid tunnustama osana kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest tingimustest kooskõlas kõnealuse pädeva asutuse sätestatud eeskirjade ja menetlustega.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET)
Viited	KOM(2008)0180 – C6-0162/2008 – 2008/0070(COD)
Vastutav komisjon	EMPL
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CULT 24.4.2008
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	19.6.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Dumitru Oprea 22.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	24.6.2008		10.9.2008
Vastuvõtmise kuupäev	7.10.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	13 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ivo Belet, Marielle De Sarnez, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Lissy Gröner, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Dumitru Oprea, Doris Pack, Thomas Wise
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Rolf Berend

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET)
Viited	KOM(2008)0180 – C6-0162/2008 – 2008/0070(COD)
EP-le esitamise kuupäev	9.4.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 24.4.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CULT 24.4.2008
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	CULT 19.6.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Thomas Mann 6.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	10.9.2008		6.10.2008		4.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Sajjad Karim, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Françoise Castex, Anna Ibrisagic, Rumiana Jeleva, Claude Turmes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Giles Chichester, Viktória Mohácsi, Silvia-Adriana Ţicău