RAPORT Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2007, mis käsitleb halduskoostööd käibemaksu valdkonnas

7.11.2008 - (2008/2151(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Bart Staes
Arvamuse koostaja (*): Bilyana Ilieva Raeva, majandus- ja rahanduskomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2007 kohta, mis käsitleb halduskoostööd käibemaksu valdkonnas

(2008/2151(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega[1];

–   võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ (Euratom) Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta[2];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6‑0427/2008),

A. arvestades, et käibemaksust kõrvalehoidumine ja käibemaksupettus ei mõjuta mitte ainult liikmesriikide eelarvete rahastamist, vaid ka ELi omavahendite süsteemi, kuna käibemaksust laekuvate omavahendite osa tuleb kompenseerida liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevate omavahendite kasvust ja seetõttu mõjutavad käibemaksupettuse põhjustatud moonutused omavahendite süsteemi üldist tasakaalu;

B.  arvestades, et komisjon märgib oma 31. mai 2006. aasta teatises kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254), et liikmesriigid ei kasuta piisavalt halduskoostöö võimalusi, mis on avanenud õigusraamistiku tugevdamisega määruse (EÜ) nr 1798/2003[3] näol, ja et komisjon leiab, et halduskoostöö kasutamine ei ole proportsionaalne ühendusesisese kaubanduse mahuga;

C. arvestades, et kontrollikoja eriaruandes nr 8/2007 sisalduv analüüs selle kohta, kas teabevahetus liikmesriikide vahel toimub õigeaegselt ja tõhusalt ning kas halduskoostööd toetavad asjakohased haldusstruktuurid ja menetlused, kinnitas seda, et määruse (EÜ) nr 1798/2003[4] peamine eesmärk, st tõhus halduskoostöö käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, on jäänud saavutamata,

1.  tervitab kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007, milles antakse sõltumatu hinnang halduskoostööle võitluses käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse vastu ja analüüsitakse väga üksikasjalikult liikmesriikide vastavaid näitajaid ja komisjoni rolli; teeb kontrollikoja järelduste põhjal järelduse, et määrus (EÜ) nr 1798/2003 ei ole halduskoostöö korraldamiseks tõhus vahend, kuivõrd osa liikmesriike tõkestab selle rakendamist ja komisjoni roll on piiratud;

Käibemaksupettuste määratlemine

2.  on teadlik asjaolust, et käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse tegelikku mahtu on keeruline hinnata, kuna paljud liikmesriigid kas ei kogu või ei avalda andmeid; märgib, et kontrollikoja esitatud hinnangul ulatus saamata jäänud käibemaksutulu Saksamaal 2005. aastal 17 miljardi euroni ja Ühendkuningriigis 2005–2006. maksuaastal 18,2 miljardi euroni; märgib, et käibemaksupettuse maht võib mahult ületada kogu ühenduse aastaeelarvet;

3.  tervitab komisjoni algatust viia läbi uuring usaldusväärsete hinnangute saamiseks maksupettuse, sealhulgas käibemaksupettuse mahu kohta erinevates liikmesriikides; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone uuringu tulemustest kohe, kui need on kättesaadavad;

4.  nõuab komisjonilt ja nõukogult tungivalt, et nad enam tähtsustaksid ühise lähenemisviisi väljatöötamist käibemaksupettuse ulatuse kindlaksmääramiseks ja analüüsimiseks; see võimaldaks hinnata, kas liikmesriikide rakendatud meetmed võitluses käibemaksust kõrvalehoidmise ja käibemaksupettuse vastu on edukad või viivad need üksnes käibemaksupettuste ümberpaiknemiseni teistesse majandussektoritesse või teistesse liikmesriikidesse;

5.  nõuab komisjonilt, nõukogult ja liikmesriikidelt, et nad võtaksid täies mahus arvesse Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste juhatajatest koosneva kontaktkomitee 2007. aasta detsembris tehtud soovitusi, mis sisaldavad ettepanekuid selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid täiustada oma hinnanguid ja kuidas saaks luua käibemaksupettuse hindamise ühtse mudeli;

Puudused liikmesriikide ametiasutuste tegevuses

6.  on mures kontrollikoja poolt tuvastatud puuduste pärast liikmesriikide vahelises halduskoostöös käibemaksu valdkonnas;

7.  tunneb muret kontrollikoja tähelepaneku üle, et mõnes liikmesriigis ei täideta tõhusa koostöö põhinõudeid; märgib eelkõige järgmisi puudusi:

- ühe liikmesriigi poolt teisele esitatud teabevahetuse päringutest peaaegu pooltele ei vastatud praegu kehtiva kolmekuulise tähtaja jooksul;

- kesksete sideorganite, st teabevahetuse peamiste kanalite puudulik organisatoorne ülesehitus suurendas viivitusi; Itaalia ja Madalmaad jagasid oma kesksete sideorganite ülesanded mitme üksuse vahel nende tegevust tõhusalt kooskõlastamata ja Saksamaa jagas oma kesksed sideorganid mitmeks teenistuseks teisi liikmesriike sellest nõuetekohaselt teavitamata;

- esinevad märkimisväärsed arvulised erinevused teabepäringute osas, mida liikmesriigid väidavad olevat saanud ja mida teised liikmesriigid väidavad olevat neile esitanud; Itaalia väitis, et sai 54% vähem ja Saksamaa 32% rohkem teabepäringuid, kui teised liikmesriigid neile riikidele endi väitel 2005. aastal esitasid;

8.  nõuab liikmesriikidelt teabevahetuse päringutele õigeaegse vastamise tagamist; on veendunud, et esitatud muudatusettepanekud käibemaksu direktiivi ja määruse nr 1798/2003 kohta eesmärgiga vähendada teabekogumise ja -vahetuse tähtaega avaldavad täielikku mõju vaid siis, kui liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, viivad sisse kontrollimehhanismid päringutele õigeaegse vastamise tagamiseks; palub komisjoni teavitada parlamenti konkreetsete liikmesriikide saavutustest kontrollimehhanismide sisseseadmisel ja hinnata nende mehhanismide tõhusust;

9.  palub nõukogul selgitada andmete lahknevust ühele või teisele liikmesriigile adresseeritud teabepäringute arvu osas: kui palju päringuid on see liikmesriik teistelt saanud enda kinnitusel ja kui palju päringuid väidavad sellele riigile esitanud olevat teised liikmesriigid; palub komisjoni see probleem kiiresti lahendada;

10. esitab komisjonile soovituse, et liikmesriigid annaksid Lissaboni strateegia kohaste riiklike reformiprogrammide raames aru teiste liikmesriikide suhtes võetud andmete esitamise kohustuse täitmisest; peab oluliseks, et juhul, kui andmete esitamine ühelt liikmesriigilt teisele süstemaatiliselt viivitub, algataks komisjon rikkumismenetlused selle liikmesriigi suhtes, kes andmete esitamisega viivitab;

11. kutsub komisjoni üles hõlbustama heade tavade jätkuvat vahetamist ja halduskoostöö organisatsioonilise korralduse koordineerimist liikmesriikide vahel;

12. kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära võimalust delegeerida teabevahetuse pädevus kohalikele maksuasutustele, et koostööd kiirendada ja selle kvaliteeti parandada; märgib, et komisjon tegi 2007. aastal kättesaadavaks turvalise elektroonilise teabekanali erinevate liikmesriikide kohalike asutuste vahel;

13. tõdeb, et ELi tasandi halduskoostöö on maksupettuste vastu võitlemise oluline vahend; julgustab liikmesriike kasutama täielikult ära võimalusi tulemusliku halduskoostöö sisseseadmiseks kohalike maksuametite vahel, muu hulgas elektrooniliste sidevahendite abil;

14. märgib, et Belgia asutas spontaanse teabevahetuse parandamiseks Eurocaneti (Euroopa karusellpettuste vastu võitlemise võrgustik); märgib, et seni osaleb teabevahetuses varifirmade pettuses osalemises kahtlustatavate ettevõtjate kohta 24 liikmesriiki;

15. märgib, et ekspertide sõnul võimaldab Eurocanet maksuasutustel käibemaksupettust kiiremini avastada, kuna võrgustik tagab ulatusliku teabevahetuse, kasutab Belgia ametiasutusi keskse koordineerimispunktina ja võimaldab pettustevastaste operatiivsete haldusteenistuste kaasamise;

16. märgib samas, et Eurocaneti tõhusust kahandab asjaolu, et kolm suurt liikmesriiki – Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik – selles ei osale; kutsub Saksamaad, Itaaliat ja Ühendkuningriiki üles Eurocanetiga ühinema;

17. tunneb muret selle üle, et kontrollikoda avastas tõsiseid puudujääke käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES) seoses viivitustega andmete kogumisel ja tuvastamisel ning probleemidega ebakorrektsete andmete parandamisel; nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt nende puudujääkide kiiret parandamist 2008. aasta lõpuks;

18. ei suuda mõista, miks liikmesriigid ei ole – vaatamata komisjoni püüdlustele kokkulepet vahendada – ikka veel jõudnud kokkuleppele käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite tühistamise ühtsete kriteeriumide osas, kuigi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohese tühistamise võimalus on tähtis vahend käibemaksupettuste peatamisel ja ärahoidmisel;

19. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei kasuta küllaldasel määral üheaegseid mitmepoolseid kontrolle, kuigi nende rahastamise tagab ühendus ja kontrollikoja hinnangul võib neid kasutades saavutada häid tulemusi;

20. väljendab eelkõige ülalnimetatud kontrollikoja täheldatud puuduste tõttu Saksamaal kahetsust, et Saksamaa ei nõustunud kontrollikoja audititaotlusega; toetab kontrollikoja seisukohta, et Saksamaa keeldumine tähendab EÜ asutamislepingu kohaste kohustuste rikkumist; märgib, et komisjon on algatanud Euroopa Kohtus rikkumismenetluse Saksamaa vastu; kutsub kontrollikoda üles viima Saksamaal läbi kavandatud auditi, juhul kui Euroopa Kohus tuvastab rikkumise;

21. märgib, et nõukogu maksuküsimuste töörühm arutas kontrollikoja eriaruannet; kutsub nõukogu üles võtma 2008. aasta detsembriks vastu ametlikud järeldused kontrollikoja leidude kohta, nagu tehakse muude eriaruannete osas komisjoni eelarvele heakskiidu andmise menetluse käigus;

Järelmeetmed kontrollikoja järeldustele uute ühenduse õigusaktide näol

22. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta käibemaksu käsitlevat direktiivi[5] ja halduskoostööd käibemaksu valdkonnas käsitlevat määrust[6], et kiirendada teabe kogumist ja vahetamist ühendusesiseste tehingute kohta alates 2010. aastast, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kavandatud meetmed kiiresti vastu võtaks;

23. kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide suutlikkust koguda tasumata käibemaksu, tehes ettevõtjad ühiselt ja üksikult vastutavaks saamata jääva maksutulu eest, kui ettevõtjapoolne aruandluskohustuse rikkumine on hõlbustanud pettuse toimepanemist;

24. kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise korra ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine;

Komisjoni praegune roll ja tulevikuväljavaated

25. märgib, et määruse nr 1798/2003 kohaselt hindab komisjon halduskoostöö toimimist ja koondab kokku liikmesriikide kogemused; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse luua kvantifitseeritavate näitajatega järelevalvesüsteem, et hinnata seda, kas liikmesriigid on suutelised andma üksteisele tõhusat abi ja kas nad seda tegelikult ka teevad; nõuab komisjonilt Euroopa Parlamendi teavitamist olukorrast enne eelseisva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;

26. märgib, et komisjonil puudub juurdepääs määruse nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule ning et tema tegevus piirdub teabevõrgustiku hoolduse ja arendamisega; nõustub kontrollikoja seisukohaga, et see pärsib komisjoni suutlikkust välja selgitada probleemide põhjuseid ja välja pakkuda lahendusi;

27. märgib, et liikmesriigid keelduvad andmast komisjonile (OLAF) juurdepääsu määruse nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule ja Eurocaneti raamistikus vahetatavale teabele; võtab teadmiseks komisjoni (OLAF) seisukoha, et kui talle antaks juurdepääs andmetele, looks ta märkimisväärselt lisandväärtust, analüüsides suundumusi ja värskelt avastatud pettuseskeeme komisjoni vaatenurgast;

28. märgib, et Europol avas 2008. aasta aprillis analüüsimiseks koostatud tööfaili ühendusesisese varifirmade pettuse kohta, mille eesmärk on välja selgitada pettuste korraldajad, paljastada nende kuritegelikud võrgustikud ja analüüsida kõige levinumaid ühendusesiseseid varifirmade pettuse vorme;

29. võtab teadmiseks nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 7. oktoobri 2008. aasta järeldused, milles lepiti kokku nn Eurofisci loomises liikmesriikidevahelise koostöö parandamiseks käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil; märgib, et Eurofisc tugineks Eurocanetile; märgib lisaks, et nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) poolt vastu võetud suuniste kohaselt oleks Eurofisc liikmesriikidevaheline detsentraliseeritud teabevahetusvõrgustik, mis hõlmaks kõiki liikmesriike vabatahtlikkuse alusel ja mille korraldus lepitakse kokku osalevate liikmesriikide vahel komisjoni toetusel;

30. nõustub, et olulise edasimineku saavutamiseks käibemaksupettuse vastases koostöös on vaja tugevat poliitilist stiimulit; on siiski veendunud, et Eurofisci loomine saab anda lisandväärtust üksnes juhul, kui selles osalemine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik, et vältida Eurocanetile osaks saanud probleeme, ning kui komisjon osaleb täiel määral Eurofisci tegevuses ja koordineerib seda;

31. palub nõukogu jätkata läbirääkimisi ettepaneku üle võtta vastu määrus vastastikuse haldusabi andmise kohta võitluses Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavate maksupettustega, sealhulgas käibemaksupettusega; see peaks andma detailse raamistiku maksupettuste-vastaseks valdkondade vaheliseks halduskoostööks;

32. kutsub komisjoni vastutavaid talitusi – maksunduse ja tolliliidu peadirektoraati ja Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) – üles looma töökonda järgmiste küsimuste uurimiseks:

–   kuidas on komisjonil võimalik saavutada sünergiat käibemaksupettuse vastu võitlevate erinevate talituste vahel selliselt, et välditaks tegevuse kattumist ja konkurentsi erinevate talituste vahel?

–   millises ulatuses tuleks komisjonile tagada juurdepääs liikmesriikide vahel vahetatava teabe sisule?

–   kas komisjonist võiks saada liikmesriikide vahelise halduskoostöö keskne koordineeriv organ ja kui see on nii, siis kuidas?

–   kuidas peaks komisjoni võitlus käibemaksupettuse vastu olema seotud Europoli ja Eurojusti tegevusega?

Koostöö tugevdamine kohtuasutuste vahel

33. kutsub liikmesriike üles kaotama siseriiklikes õigusaktides sisalduvad õiguslikud takistused, mis pärsivad piiriülest süüdistuse esitamist, eelkõige juhtumite korral, kus käibemaksukahju on saanud teine liikmesriik;

34. märgib, et komisjoni hinnangul kaitseb käibemaksu omavahenditest saadud ühenduse tulusid Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse 1995. aasta konventsioon[7]; märgib, et nõukogu võttis 1997. aastal vastu seletuskirja, milles käibemaks jäeti selgesõnaliselt konventsiooni kohaldamisalast välja; märgib, et seletuskirjal ei ole õiguslikult siduvat mõju; kutsub nõukogu üles oma tõlgendust ümber vaatama, et kõrvaldada süüdistuse esitamise õiguslikud takistused piiriülese käibemaksupettuse korral;

°

° °

35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Europolile, Eurojustile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

• [1]  ELT C 20, 25.1.2008, lk 1.
• [2]  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
• [3]  Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 143/2008 (ELT L 44, 20.2.2008, lk. 1).
• [4]  Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 143/2008 (ELT L 44, 20.2.2008, lk. 1).
• [5]  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006).
• [6]  Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk.1).
• [7]  EÜT C 316, 27.11.1995.

SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

Käimasoleva arutelu alguspunkt oli komisjoni 2006. aasta mai teatis kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)254) käibemaksu valdkonnas. Esimene tegelik tulemus halduskoostöö parandamise valdkonnas oli õigusakti ettepanek (KOM(2008)147), mille eesmärk on lühendada teabekogumise ja -vahetuse tähtaegu liikmesriikide haldusasutuste vahel.

Seega avaldas kontrollikoda halduskoostööd käsitleva eriaruande nr 8/2007 otsustaval ajahetkel. Raportööri hinnangul lisab kontrollikoja hinnang arutelusse olulisi elemente ja väärib liikmesriikide ning ELi institutsioonide laialdast tähelepanu. Eriaruannet tutvustati eelarvekontrollikomisjonile 26. märtsil 2008. Komisjon korraldas ühtlasi 5. mail 2008 avaliku kuulamise.

Raportöörile teeb muret asjaolu, et arutelu ei tugine endiselt piisavalt faktidele: usaldusväärsed hinnangud käibemaksupettuse tegeliku mahu kohta ei ole endiselt kõikide liikmesriikide kohta kättesaadavad. Kättesaadavad andmed on murettekitavad: kontrollikoja viidatud hinnangute kohaselt ulatus saamata jäänud käibemaksutulu maht 2005. aastal Saksamaal 17 miljardi euroni ja Suurbritannias maksuaastal 2005-2006 18,2 miljardi euroni. Olukorda püütakse selgust tuua teatud algatustega. Komisjon on algatanud uuringu, mis peaks lõpule jõudma 2008. aastal ja mis peaks andma usaldusväärse hinnangu maksupettuse, sealhulgas käibemaksupettuse kohta erinevates liikmesriikides. Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee võttis 4. detsembril 2007. aastal vastu soovitused käibemaksupettuse hindamise ühtse mudeli kohta.

II Kontrollikoja audit ja komisjoni vastused

Auditi eesmärk oli hinnata, kas teabevahetus liikmesriikide vahel toimub õigeaegselt ja tõhusalt ning kas halduskoostööd toetavad haldusstruktuurid ja -menetlused.

Liikmesriikide tulemuste osas uuris kontrollikoda peamiselt kolme määruses nr 1798/2003 nimetatud teabevahetuse tüüpi: teabevahetus päringu korral ja ilma eelneva päringuta ning teabevahetus läbi käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES). VIES võimaldab suures osas automaatset teabevahetust maksuasutuste vahel ja võimaldab kauplejatel saada kinnitust, et nende kaubanduspartnerid teistes liikmesriikides on registreeritud. Kontrollikoda leidis tõsiseid puudujääke liikmesriikide koostöö kõigis valdkondades. Raportöör peab positiivseks, et kontrollikoda tõi välja heade tulemustega liikmesriigid ja need liikmesriigid, kus esines tõsiseid puudujääke.

Kontrollikoda uuris ühtlasi, kuidas komisjon täitis oma ülesandeid määruse nr 1798/2003 kohaselt ja kontrollis, kuidas komisjon haldas Fiscalist. Fiscalis on ühenduse programm siseturu maksustamissüsteemide toimimise parandamiseks. Selle kaudu rahastatakse tegevust koostöö parandamiseks liikmesriikide vahel ja nende ning komisjoni vahel käibemaksu ja muude maksude valdkonnas. Perioodi 2008–2013 rahastamispaketi maht on 156 900 000 eurot. Kontrollikoda tõi välja õiguslikud piirangud seoses komisjoni võimalustega koostööd edendada. Komisjonil puudub juurdepääs määruse nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule.

Komisjon jagab oma vastustes suures osas kontrollikoja tähelepanekuid ja nõustub, et liikmesriikide halduskoostööd on vaja oluliselt parandada.

Raportöör tunneb heameelt, et komisjon vastas kontrollikoja aruandele konstruktiivselt. Mis liikmesriikidesse puutub, siis seitse liikmesriiki – Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Sloveenia ja Ühendkuningriik – võtsid vastu kontrollikoja ettepaneku auditikäigu teostamiseks, kusjuures üks liikmesriik – Saksamaa – keeldus. Kahjuks lükkasid Saksamaa võimud tagasi raportööri ettepaneku oma seisukohti eelarvekontrollikomisjonis tutvustada. Arvestades käibemaksupettuse tähtsust ühenduse üldise omavahendite süsteemi tasakaalu seisukohalt, toetab raportöör igati kontrollikoja lähenemist. Raportöör arvab, et olukorda tuleks selgitada, et Saksamaa seisukoht ei takistaks edaspidi kontrollikoja tööd. Komisjon algatas 2008. aasta septembris rikkumismenetluse Saksamaa vastu.

III Väljavaated parandada koostööd väljaspool määruse nr 1798/2003 raame

1. Õigusakti ettepanek tähtaegade lühendamiseks

Komisjon esitas ettepaneku direktiivi 2006/112/EÜ ja määruse nr 1798/2003 muutmiseks, et lühendada liikmesriikidele kehtestatud teabekogumise ja -vahetuse tähtaegu (KOM(2008)147). Raportöör kardab, et see ei pruugi anda soovitud tulemusi, kui liikmesriigid ei suuda tegelikkuses tagada õigeaegset teabevahetust, nagu kontrollikoda oma järeldustes märkis.

2. Komisjoni erinevate talituste tegevus

Raportööri hinnangul on olemas oht, et mitmel komisjoni talitusel võivad olla käibemaksupettusega seoses sarnased ülesanded. Määruse nr 1798/2003 kohaselt vastutab komisjoni ülesannete eest maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat. Vastavalt komisjoni 2006. aasta teatisele loodi maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis halduskoostöö ja maksupettuse vastase võitluse eest vastutav uus üksus. Samas on Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) käibemaksupettuse valdkonnas järjest aktiivsem. Praegused õigusaktid välistavad OLAFi uurimistegevuse käibemaksu valdkonnas. Samas on OLAF komisjoni talitusena vastutav EÜ asutamislepingu artiklis 280 sätestatud komisjoni ülesannete eest, mis näeb nimelt ette liikmesriikide abistamise tiheda ja korrapärase koostöö korraldamisel, et koordineerida nende tegevust ühenduse finantshuvide kaitsmiseks. Komisjoni tõlgenduse kohaselt hõlmavad EÜ asutamislepingu artiklis 280 sätestatud finantshuvid käibemaksutulu, mille alusel loeb OLAF end pädevaks liikmesriike käibemaksu valdkonnas abistama, nende tegevust kooskõlastama ja nendega koostööd tegema. Samas puudub OLAFi tegevuseks selles valdkonnas konkreetne õiguslik alus. Nõukogu on blokeerinud komisjoni ettepaneku võtta vastu määrus vastastikuse haldusabi kohta Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsmisel[1], mida Euroopa Parlament toetas[2]. Oma kaheksandas tegevusaruandes 2007. aasta kohta hindas OLAF oma avatud ja lõpule viidud käibemaksujuhtumite finantsmõju suuruseks 2007. aasta lõpus 727,8 miljonit eurot. Mitu liikmesriiki keeldub koostööst OLAFiga käibemaksu valdkonnas, väites, et EÜ asutamislepingu artikkel 280 ei hõlma nende tõlgenduses käibemaksu.

Raportöör toetab kontrollikoja seisukohta, et komisjoni võimalused edendada määruse nr 1789/2003 kohast koostööd on ebapiisavad. Samas tunnistab raportöör, et konkreetse õigusliku aluse puudumisel blokeerivad OLAFi tegevuse tõenäoliselt need liikmesriigid, kes väidavad, et käibemaks ei ole ühenduse finantshuvide osa.

Seetõttu on raportöör seisukohal, et komisjon peaks looma asjaomastest talitustest koosneva töökonna, et uurida sünergia saavutamise võimalusi ja seda, kuidas komisjoni osakaalu tugevdada. Töökond võib ka uurida võimalikku sünergiat seoses rahastamistegevusega maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi hallatava programmi Fiscalis ja programmi Herakles kaudu. Herakles II (2007–2013) on komisjoni (OLAF) hallatav ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas. Programmi rahastamispaketi maht aastatel 2008-2013 on 98 525 000 eurot. Seda suurendati 44 miljoni euro võrra tulenevalt komisjoni, liikmesriikide ja sigaretitootja Philip Morris Internationali poolt 2004. aastal sõlmitud kokkuleppest salakaupade ja võltsingute vastu võitlemise kohta, mille kohaselt Philip Morris kohustub maksma 12 aasta jooksul 1,25 miljardit USA dollarit.

3. Eurocanet

Hetkel teevad 24 liikmesriiki Euroopa karusellpettuste vastu võitlemise võrgustiku (Eurocanet) kaudu tihedamat koostööd, kui määruses nr 1798/2003 ette nähti. Eurocanet tähendab spontaanset teabevahetust varifirmade pettuses osalemises kahtlustatavate ettevõtjate kohta. Võrgustik loodi Belgia algatusel. Belgia ametiasutused toimivad teabevahetuses keskse koordineerimispunktina. See võimaldab kiiret teabekogumist. See teave (kuigi seda vahetatakse samade kanalite kaudu kui määruse nr 1798/2003 alusel kesksete sideorganite vahel vahetatavat teavet) edastatakse liikmesriikide haldusasutuste pettusevastase võitlusega tegelevatele operatiivteenistustele. Samas ei osale selles kolm ühendusesisese kaubavahetuse mahult olulist liikmesriiki – Saksamaa, Ühendkuningriik ja Itaalia.

Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) võttis 7. oktoobril 2008. aastal vastu suunised määruse nr 1798/2003 muutmiseks ja nn Eurofisci loomiseks. Eurofisc oleks liikmesriikidevaheline detsentraliseeritud teabevahetusvõrgustik, mis hõlmaks kõiki liikmesriike vabatahtlikkuse alusel ja mille korraldus lepitakse kokku osalevate liikmesriikide vahel komisjoni toetusel. Eurofisci tööd juhiksid nende hulgast määratud koordinaatorid. Esialgu – ja olenemata volituste võimalikust hilisemast täiendamisest – toimiks Eurofisc mitmepoolse varase hoiatuse mehhanismina võitluses käibemaksupettuse vastu ning koordineeriks teabevahetust ja osalevate liikmesriikide reageerimist saadud hoiatustele.

Raportöör on seisukohal, et kui liikmesriikidel ei ole kohustust Eurofiscis osaleda, jääks Eurocaneti põhiprobleem lahendamata. Raportöör on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks edastama nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused) tugeva signaali, et valitsustevahelise mõttemudeli juurde tagasipöördumise asemel peaks ta pigem tegelema küsimusega, kuidas komisjon saaks võtta endale aktiivsema rolli koordineerimisorganina.

4. Europol ja Eurojust

Nii Europol kui Eurojust tegelevad aktiivselt käibemaksupettuse vaastase võitlusega.

Europol avas 2008. aasta aprillis analüüsimiseks koostatud tööfaili ühendusesisese varifirmade pettuse kohta, mille eesmärk on selgitada välja pettuste korraldajad, paljastada nende kuritegelikud võrgustikud ja analüüsida kõige levinumaid ühendusesiseseid varifirmade pettuse vorme. Eurojust korraldas mitme liikmesriigi ja kolmandate riikide osalusel kooskõlastuskoosoleku riikidevahelise karusellpettuse juhtumi kohta 2007. aastal. Raportöör on seisukohal, et Europoli ja Eurojusti tegevus võib anda lisandväärtust käibemaksupettuse kriminaalõiguse aspektis. Samas on vaja topelttöö vältimiseks selgitada nende asutuste erinevaid ülesandeid ja koostöövõimalusi komisjoniga.

IV Kokkuvõte

Raportööri hinnangul on äärmiselt oluline teha täiendavaid jõupingutusi käibemaksupettuse tegeliku mahu hindamiseks. Liikmesriigid peaksid järgima kontrollikoja soovitusi ja tugevdama oma jõupingutusi, et kasutada paremini ära halduskoostöö potentsiaali praeguses õiguslikus raamistikus. Raportöör arvab ühtlasi, et Euroopa Parlament peaks kutsuma nõukogu üles mitte looma uusi valitsustevahelisi struktuure, vaid uurima seda, kuidas võiks edendada komisjoni rolli halduskoostöö keskse koordinaatorina. Selgitada tuleb seoseid haldus- ja õigusalase koostöö vahel. Täpsemalt tuleb määratleda komisjoni, Europoli ja Eurojusti rollid.

• [1]  KOM(2004)509 ja KOM(2006)473.
• [2]  23. juuni 2005. aasta resolutsioon P6_TA(2005)0255.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (*) (15.10.2008)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas
(2008/2151(INI))

Arvamuse koostaja (*): Bilyana Ilieva Raeva

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on mures kontrollikoja poolt tuvastatud puuduste pärast liikmesriikide vahelises halduskoostöös käibemaksu valdkonnas;

2.  tõdeb, et ELi tasandi halduskoostöö on maksupettuste vastu võitlemise oluline vahend; julgustab liikmesriike kasutama täielikult ära võimalusi tulemusliku halduskoostöö sisseseadmiseks kohalike maksuametite vahel, muu hulgas elektrooniliste sidevahendite abil;

3.  esitab komisjonile soovituse, et liikmesriigid annaksid Lissaboni strateegia kohaste riiklike reformiprogrammide raames aru teiste liikmesriikide suhtes võetud andmete esitamise kohustuse täitmisest; peab oluliseks, et juhul, kui andmete esitamine ühelt liikmesriigilt teisele süstemaatiliselt viivitub, algataks komisjon rikkumismenetlused selle liikmesriigi suhtes, kes andmete esitamisega viivitab;

4.  kutsub komisjoni üles hõlbustama heade tavade jätkuvat vahetamist ja halduskoostöö organisatsioonilise korralduse koordineerimist liikmesriikide vahel;

5.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta käibemaksu käsitlevat direktiivi[1] ja halduskoostööd käibemaksu valdkonnas käsitlevat määrust[2], et kiirendada teabe kogumist ja vahetamist ühendusesiseste tehingute kohta alates 2010. aastast, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kavandatud meetmed kiiresti vastu võtaks;

6.  kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide suutlikkust koguda tasumata käibemaksu, tehes ettevõtjad ühiselt ja üksikult vastutavaks saamata jääva maksutulu eest, kui ettevõtjapoolne aruandluskohustuse rikkumine on hõlbustanud pettuse toimepanemist;

7.  kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise korra ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine;

8.  tervitab nõukogu poolt 7. oktoobril 2008 antud heakskiitu suunistele, millega sätestatakse, et Eurofisc kujutab endast detsentraliseeritud võrgustikku käibemaksupettuste alase teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel, ning palub liikmesriikidel kujundada nimetatud võrgustiku raames koos komisjoniga välja ühine riskianalüüsivõime; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud halduskoostööd käibemaksu valdkonnas käsitleva määruse muutmiseks, mille eesmärk oleks Eurofisci projekti elluviimine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Robert Goebbels, Sophia in ‘t Veld, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Astrid Lulling, John Purvis, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Cornelis Visser
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Thomas Mann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Jan Cremers

• [1]       Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006).
• [2]       Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Herbert Bösch, Mogens Camre, Paulo Casaca, Antonio De Blasio, Esther De Lange, Petr Duchoň, James Elles, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Nils Lundgren, Marusya Ivanova Lyubcheva, Jan Mulder, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Herczog, Véronique Mathieu, Gabriele Stauner