RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

7.11.2008 - (KOM(2007)0638 – C6‑0470/2007 – 2007/0229(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Patrick Gaubert
Arvamuse koostaja (*):
Rumiana Jeleva, tööhõive ja sotsiaalkomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

(KOM(2007)0638 – C6‑0470/2007 – 2007/0229(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2007)0638);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti a;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0470/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6‑0431/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ühtse loa taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kriteeriumid kehtestatakse riikide õigusaktidega. Need õigusaktid arvestavad kohustusega järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, mis on sõnastatud eeskätt 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktides.	6. Ühtse loa taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kriteeriumid peaksid olema objektiivsed, kontrollitavad ja need tuleks kehtestada riikide õigusaktidega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Ühtse loa kehtivusaja määrab kindlaks iga liikmesriik.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Liikmesriikides seaduslikult elavatel ja töötavatel kolmandate riikide kodanikel peaks olema vastuvõtva liikmesriigi kodanikega vähemalt võrdsed õigused, st neid tuleks kohelda samamoodi kui liikmesriigi kodanikke, sõltumata nende riiki lubamise esialgsest eesmärgist või alusest. Direktiivis loetletud valdkondades tuleks õigus võrdsele kohtlemisele anda mitte üksnes neile kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil, vaid ka neile, kes on liikmesriiki lubatud muudel põhjustel ja kellele on antud juurdepääs liikmesriigi tööturule teiste ühenduse või liikmesriikide õigusaktide alusel. See ettepanek puudutab kolmandatest riikidest pärit töötajate pereliikmeid, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivile 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta, kolmandate riikide kodanikke, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil, ning teadlasi, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivile 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta.	10. Liikmesriikides seaduslikult elavatel ja töötavatel kolmandate riikide kodanikel peaks olema vastuvõtva liikmesriigi kodanikega vähemalt võrdsed töötajate õigused, st neid tuleks kohelda samamoodi kui liikmesriigi kodanikke, sõltumata nende riiki lubamise esialgsest eesmärgist või alusest. Direktiivis loetletud valdkondades tuleks õigus võrdsele kohtlemisele anda mitte üksnes neile kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil, vaid ka neile, kes on liikmesriiki lubatud muudel põhjustel ja kellele on antud juurdepääs liikmesriigi tööturule teiste ühenduse või liikmesriikide õigusaktide alusel. See ettepanek puudutab kolmandatest riikidest pärit töötajate pereliikmeid, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivile 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta, kolmandate riikide kodanikke, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil, ning teadlasi, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivile 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Käesoleva direktiiviga ei tuleks hõlmata kolmandate riikide kodanikke, kes on lubatud liikmesriiki hooajatöödele mitte kauemaks kui kuueks kuuks mis tahes kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, kuna nad viibivad riigis ajutiselt.	13. Käesoleva direktiiviga ei tuleks hõlmata kolmandate riikide kodanikke, kes on lubatud liikmesriiki hooajatöödele, kuna nad viibivad riigis ajutiselt ning nendega seotud küsimusi reguleeritakse eridirektiiviga.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 a. Käesolevat direktiivi tuleks ühiste õiguste osas kohaldada ajutise kaitse saajate suhtes, kuna neil lubatakse liikmesriigis seaduslikult töötada.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	18 a. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada ilma, et see piiraks ühenduse õigusaktide ja rahvusvaheliste õigusvahendite soodsamate sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
19. Liikmesriigid peaksid jõustama käesoleva direktiivi, diskrimineerimata sealjuures soo, rassi, nahavärvi, rahvuse või ühiskondliku päritolu, geneetiliste eripärade, keele, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvuse hulka kuulumise, varandusliku seisundi, sünni, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eriti vastavalt nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.	(19) Liikmesriigid peaksid jõustama käesoleva direktiivi, diskrimineerimata sealjuures soo, rassi, nahavärvi, rahvuse või ühiskondliku päritolu, geneetiliste eripärade, keele, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvuse hulka kuulumise, varandusliku seisundi, sünni, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eriti vastavalt nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, samuti vastavalt tulevastele õigusaktidele, sealhulgas ettepanekule võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426).
Selgitus
Tulevasi õigusakte tuleks samuti arvestada.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamise ja töötamise ühtse loa väljaandmise ühtne menetlus, et lihtsustada nende lubamist riiki ning nende staatuse kontrollimist, ning	a) kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamise ja töötamise ühtse loa väljaandmise ühtne menetlus, et lihtsustada menetlust nende lubamiseks riiki ning nende staatuse kontrollimist, ning
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ühised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele.	b) ühised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, sõltumata sellest, mis eesmärgil neid algselt liikmesriiki lubati.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust lubada oma tööturule kolmandate riikide kodanikke.
Muudatusettepanek            11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) „ühtne taotlemise menetlus” – menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis elamise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus talle ühtse loa andmise kohta.	(d) „ühtne taotlemise menetlus” – menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis elamise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus talle ühtse loa andmise kohta, võimaldades kolmanda riigi kodanikul elada ja töötada liikmesriigi territooriumil kõnesoleva kolmanda riigi kodaniku või tema tööandja taotluse alusel.
Selgitus
Liikmesriikidel on õigus otsustada, kes võib taotluse esitada. Seda püütakse tagada ka komisjoni ettepaneku artikliga 4 (ühtne taotlemise menetlus), milles jäädakse taotluse esitaja isiku suhtes sihilikult ebamääraseks.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) „piirialatöö” – töö tegemine muus liikmesriigis kui elukohaliikmesriik, kui töötegijaks on määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 1 punktis b osutatud piirialatöötaja.
Selgitus
Muudatusettepanekuga määratletakse piirialatöö mõiste.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kolmandatest riikidest pärit töötajate suhtes, kes elavad seaduslikult liikmesriigis.	b) kolmandatest riikidest pärit töötajate suhtes, kes elavad seaduslikult liikmesriigis, sõltumata sellest, mis eesmärgil neid algselt liikmesriiki lubati.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes:	2. Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa väljaandmise ühtset menetlust, ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes:
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on selgitada komisjoni ettepanekus esinevaid ebaselgusi. Kui ühtse loa menetlust kohaldatakse ainult teatavate kolmandatest riikidest pärit töötajate suhtes, siis ühised õigused kehtivad võrdselt kõikidele kolmandatest riikidest pärit töötajatele (selgitus seoses artikliga 12). Vastasel korral võib eeldada, et kolmandatest riikidest pärit töötajate vahel tekib diskrimineerimine sellises põhiküsimuses nagu võrdne kohtlemine.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kes on lubatud liikmesriiki hooajatöödele mitte kauemaks kui kuueks kuuks mis tahes kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul;	d) kes on lubatud liikmesriiki hooajatöötajatena;
Selgitus
Hooajatöötajate suhtes tuleb teha eraldi direktiiv, milles saab hooajatöötaja mõiste määratleda.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) kes on lubatud liikmesriiki töötamise eesmärgil mitte kauemaks kui kuueks kuuks ning ainult ühtse loamenetluse puhul;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) kes viibib liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;	f) kes viibib liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana;
Selgitus
On voit mal pourquoi les personnes bénéficiant d'une protection temporaire au titre de la directive 2001/55/CE du Conseil du 20 juillet 2001 devraient être exclues du champ d'application de la présente directive, d'autant qu'au titre de l'article 12 de la directive 2001/55/CE, "les États membres autorisent, pour une période ne dépassant pas la durée de la protection temporaire, les personnes qui en bénéficient à exercer une activité salariée ou non salariée", et que cette période est, aux termes de l'article 4, d'une année, avec possibilité de prorogation automatique par périodes de six mois pour une durée maximale d'un an.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid määravad kindlaks, kas ühtse loa taotluse esitab asjaomane kolmanda riigi kodanik, tema tulevane tööandja või ükskõik kumb neist kahest.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Juhul, kui ühtse loa taotluse esitab asjaomane kolmanda riigi kodanik, peab olema võimalik seda esitada ja läbi vaadata nii siis, kui kolmanda riigi kodanik elab väljaspool seda liikmesriiki, kuhu asumiseks ta soovib luba saada, kui ka siis, kui ta elab juba seaduslikult asjaomases liikmesriigis.
Selgitus
Selleks, et hoida ära ebaseaduslikku sisserännet, on vaja tagada, et seaduslikult liikmesriigis viibival kolmanda riigi kodanikul, kes soovib seal seaduslikult tasustatavat tööd teha, oleks võimalik esitada ühtse loa taotlus.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Juhul kui taotleja loa kehtivus lõppeb enne otsuse tegemist uuendamise taotluse kohta, võimaldab taotlust läbi vaatav liikmesriik asjaomasel isikul ja vajaduse korral tema perekonnal seaduslikult oma territooriumil viibida kuni otsuse tegemiseni tema ühtse loa uuendamise kohta.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave on puudulik, teatab määratud ametiasutus taotlejale vajadusest esitada täiendavat teavet. Lõikes 2 nimetatud tähtaja arvestamine peatatakse niikauaks, kui ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.	4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave on avalikult kehtestatud kriteeriumide kohaselt ebatäielik, teatab määratud ametiasutus taotlejale vajadusest esitada täiendavat teavet. Lõikes 2 nimetatud tähtaja arvestamine peatatakse niikauaks, kui ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Juhul kui lõikes 2 osutatud otsuse tegemise periood peatatakse või tähtaega pikendatakse, teatatakse sellest taotlejale nõuetekohasel viisil.
Selgitus
Menetlus tuleb muuta võimalikult läbipaistvaks, et taotleja saaks jälgida oma taotluse läbivaatamise seisu.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Erinevate liikmesriikide määratud pädevad asutused vahetavad andmeid ühtse loa andmist või uuendamist käsitlevate otsuste kohta, et vältida seda, et rohkem kui üks liikmesriik annab ühtse loa samale taotlejale.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liimesriik võib teise liikmesriigi poolt välja antud ühtse loa omanikule anda loa piirialatöö tegemiseks. Selline luba antakse välja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikule õigusele. Sellise loa kehtivusaeg ei tohi ületada teise liikmesriigi poolt välja antud ühtse loa kehtivusaega.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga võimaldatakse ühtse loa omanikel töötada teises liikmesriigis ilma, et nad peaksid selleks kolima.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Taotluse tagasilükkamise otsuse põhjendused esitatakse kirjalikult, selgitades vastavalt riigi või ühenduse õigusaktidele ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist.	1. Taotluse tagasilükkamise otsuse põhjendused on objektiivsed ja kontrollitavad ning need esitatakse kirjalikult, selgitades vastavalt riigi või ühenduse õigusaktidele ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist. Kriteeriumid on objektiivsed ja avalikkusele kättesaadavad, nii et otsust oleks võimalik kontrollida.
Selgitus
Õiguskindlus nõuab suuremat läbipaistvust.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus. Kirjalikus teates osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.	2. Ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi seadustega määratud pädevas asutuses. Kirjalikus teates osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele, sealhulgas vastutavale asutusele, ja nendega seotud tähtaegadele. Vaidlustamine peatab haldusotsuse kuni lõpliku kohtulahendi tegemiseni.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et teavitada kolmanda riigi kodanikku ja tema tulevast tööandjat kõikidest tõendavatest dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada.	Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse muu hulgas konsulaatide vahendusel teavet kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt. Eelkõige astuvad liikmesriigid vajalikke samme, et teavitada kolmanda riigi kodanikku ja tema tulevast tööandjat kõikidest tõendavatest dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada, ning taotluse läbivaatamise eest kasseeritavast kogusummast.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga lisatakse sätted, mis esinevad IV peatüki artiklis 14 (lõppsätted), sest need ei ole seal kõige õnnestunumas kohas, kuna peatükis IV käsitletakse direktiivi ülevõtmist. Samuti püütakse muudatusettepanekuga tagada, et teavet oleks võimalik saada päritoluriigis ning see hõlmaks ka taotluse rahalist külge.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist käesoleva direktiivi kohase taotluste läbivaatamise eest. Tasu suurus peab olema proportsionaalne ja selle suuruse kindlaksmääramisel võib lähtuda tegelikult osutatud teenusest.	Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist käesoleva direktiivi kohase taotluste läbivaatamise eest. Tasu suurus peab olema proportsionaalne ja mõistlik ning see ei tohi ületada riigi ametiasutusel tegelikult kanda tulnud kulu. Riiklike õigusnormidega nähakse ette maksimumsumma, mis hõlmab vajaduse korral allhanke kulusid, kui loa andmiseks nõutava toimiku koostamiseks vajalike dokumentide kogumiseks osutub vajalikuks pöördumine välise ettevõtja poole.
Selgitus
Tuleb tagada, et taotlejat teavitataks selgelt summast, mis tuleb maksta ühtse loa saamiseks, ning hoidutaks igasugustest kuritarvitustest toimiku koostamisel alltöövõtu kasutamise korral.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtne luba annab oma kehtivusaja jooksul omanikule vähemalt järgmised õigused:	Ühtne luba annab iga liikmesriigi poolt kindlaks määratava kehtivusaja jooksul omanikule vähemalt järgmised õigused:
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) vaba juurdepääsu kogu ühtse loa väljaandva liikmesriigi territooriumile, arvestades liikmesriigi õigusaktides julgeolekukaalutlustel kehtestatud piiranguid;	c) vaba juurdepääsu kogu ühtse loa väljaandva liikmesriigi territooriumile. Liikmesriigid võivad kehtestada territoriaalsed piirangud elamis- ja töötamisõigusele, arvestades liikmesriigi õigusaktides julgeolekukaalutlustel kehtestatud piiranguid, kui samu piiranguid kohaldatakse nende oma riigi kodanikele.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Otsuste teatavakstegemine
	Artiklites 5, 8 ja 9 osutatud teated ja teave edastatakse nii, et taotleja saab nende sisust ja tagajärgedest aru.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus;	(a) töötingimused, sealhulgas palk, puhkus, tööaeg ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate liikmesriigi õigusaktide kohaldamist;	(b) ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, nagu teave ja tugi, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate liikmesriigi õigusaktide kohaldamist;
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) haridus ja kutseõpe;	(c) haridus laiemas mõistes (keeleõpe ja kultuuri tundmaõppimine lõimimise edendamiseks) ja kutseõpe;
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt;	(d) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta1.
	1ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) väljateenitud pensioni maksmine kolmandasse riiki kolimisel;	(f) vanaduse, surma või invaliidsusega seotud pensionide või annuiteetide kaasaskantavus deebitorliikmesriigi või -riikide õigusaktidele vastavas ulatuses kolmandasse riiki kolimisel;
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) maksusoodustused;	(g) maksusoodustused, eeldusel, et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks;
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ha) teave ja nõustamisteenused, mida pakub tööhõiveamet;
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad oma riigi kodanikega võrdset kohtlemist piirata järgmiselt:	2. Liikmesriigid võivad oma riigi kodanikega võrdset kohtlemist piirata ainult järgmistel juhtumitel:
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nõudes hariduse või koolituse saamiseks nõuetekohase keeleoskuse tõendamist. Ülikooli pääsemisele võib kehtestada teatava hariduslike eeltingimuste täitmise nõude;	välja jäetud
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) piirates lõike 1 punktis c nimetatud õigusi piirangute kehtestamisega õppetoetuste suhtes;	välja jäetud
Selgitus
See säte oleks asjakohasem õppimise õigust ühtselt reguleeriva vahendi puhul.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) piirates lõike 1 punktis h nimetatud õigusi sotsiaalkorterite suhtes juhtudega, kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriigis elanud või tal on õigus seal elada vähemalt kolm aastat;	(c) piirates lõike 1 punktis h nimetatud õigusi eluaseme suhtes;
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) piirates lõike 1 punktides a, b ja g nimetatud õigusi vaid nende kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kellel on töökoht;	välja jäetud
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) piirates lõike 1 punktis e nimetatud õigusi vaid nende kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kellel on töökoht, välja arvatud töötuskindlustusega seotud õigused.	välja jäetud
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate abinõude rakendamine käesoleva direktiiviga tagatud õiguste igasuguse rikkumise korral.
Selgitus
Tulemuslikke meetmeid käesoleva direktiiviga tagatud võrdse kohtlemise õiguste võimaliku rikkumise suhtes ei ole võimalik võtta õiguskaitsevahendeid parandamata.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13a
	Karistused
	Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate abinõude rakendamine, sealhulgas vajaduse korral karistuste kasutamine, sellest peatükist tulenevate õiguste igasuguse rikkumise korral.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse teavet kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning et seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt.	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanekut artiklile 9.

SELETUSKIRI

Viimaste aastate jooksul on liikmesriigid ja avalik arvamus näidanud üles laialdast toetust Euroopa ühisele poliitikale majanduslikel eesmärkidel toimuva rände valdkonnas, vaatamata lähenemisviiside ja eeldatavate lõpptulemuste erinevustele.

Demograafilistest prognoosidest ja meie liikmesriikide majanduslikust olukorrast tuleneb, et rändepoliitikat võib käsitleda meie tööjõuvajaduste reguleerimise vahendina. Järgnevate aastakümnete jooksul hakkab Euroopa majanduslik ja sotsiaalne areng sõltuma uute majanduslikel eesmärkidel sisserännanud isikute vastuvõtmisest. Siit tuleneb ka vajadus töötada välja aktiivsed strateegiad nii kõrgkvalifitseeritud töötajate kui ka vähemkvalifitseeritud tööjõu vastuvõtmiseks.

2001. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv kolmandate riikide kodanike palgatöötajatena või füüsilisest isikust ettevõtjatena liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Vaatamata Euroopa Parlamendi positiivsele arvamusele ei jõudnud see ettepanek nõukogus esimesest lugemisest kaugemale.

Komisjoni direktiivi ettepanekus, mille kohta on küsitud Euroopa Parlamendi arvamust, nähakse ühelt poolt liikmesriigi territooriumile töötamise eesmärgil tulla soovivate kolmandate riikide kodanike jaoks ette loataotlemismenetlus, samuti nähakse ettepanekus ette teatavate õiguste andmine kolmandate riikide kodanikele, kes liikmesriigis õiguspäraselt töötavad.

Üheks Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembris vastuvõetud seaduslikku rännet käsitleva tegevuskava eesmärgiks on kehtestada võõrtöötajatele erapooletu lähenemise ja nende õiguste austamisel põhinev üldine raamistik. Kooskõlas Lissaboni tegevuskava üldpõhimõtetega on ka käesoleva ettepaneku eesmärgiks kindlustada riiki juba lubatud kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguslikku staatust.

Raportööri seisukoht

Raportöör rõhutab, et käesolev direktiiv ja „Euroopa sinist kaarti” käsitlev direktiiv täiendavad teineteist. Nende samaaegne vastuvõtmine aitaks vältida kahekiiruselise rändepoliitika väljakujunemist, mis soodustaks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ja piiraks madalama kvalifikatsiooniga isikute sisserändevõimalusi ja neile õiguste andmist. Mainitud kahe õigusakti eesmärgiks on samuti lõpetada ettekujutus suletud piiridest.

Raportöör tunneb heameelt selle üle, et komisjon on töötanud välja ettepaneku, millega luuakse üldine ja valdkonnaülene õiguslik raamistik kõikide Euroopa Liidu territooriumile töötamise eesmärgiga lubatud kolmandate riikide kodanike jaoks ning et see raamistik võimaldab nende võrdset kohtlemist teiste Euroopa Liidu kodanike suhtes. Raportöör leiab, et see direktiiv peaks olema eeskujuks valdkonnapõhiste direktiivide jaoks, mida komisjon on juba vastu võtnud või kavatseb peagi vastu võtta (näiteks direktiiv kolmandate riikide kõrge kvalifikatsiooniga kodanike liikmesriiki vastuvõtmise tingimuste kohta, direktiiv hooajatöötajate kohta, direktiiv lähetatud töötajate kohta).

Raportöör kahetseb, et ettepanek ei püstitanud kõrgemaid eesmärke ning ei olnud mõeldud hõlmama kõiki kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad tegeleda majandustegevusega Euroopa Liidu territooriumil, kuid samas on ta teadlik liikmesriikide kõhklustest sellise ettepaneku suhtes.

Raportöör teeb ettepaneku teha komisjoni esitatud ettepanekusse mõningad muudatused, et selgitada või täiendada teatavaid asjaolusid.

Raportöör leiab, et oluline on täpsustada, et käesolev direktiiv ei kahjusta liikmesriikide õigust määrata kindlaks nende territooriumile lubatavate kolmandate riikide töötajate arv ja nende riiki lubamise tingimused.

Tuleb täpsustada, et raportöör on kindlalt veendunud vajaduses säilitada direktiivi võimalikult lai kohaldamisala, nagu see on ettepanekus sätestatud. Ühtset põhiõigustest moodustuvat alust tuleb kohaldada kõikide töötamise eesmärgil liikmesriigi territooriumile saabunud kolmandate riikide kodanike suhtes, kuid samuti ka nende suhtes, kes on esialgu riiki lubatud mingitel muudel põhjustel, kuid kes on saanud õiguse seal töötada riiklike või ühenduse õigusaktide alusel.

Hooajatöötajate väljajätmist õigustab peagi vastuvõetav üksnes sellele töötajate kategooriale keskenduv direktiiv.

Märkida tuleb, et käesolev direktiiv ei hõlma nn piiriüleseid töötajaid ehk isikuid, kes töötavad oma elukohariigist erinevas liikmesriigis. Artikli 2 punkti b kohaselt kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ainult isikud, kes elavad ja töötavad samas riigis. Samas peaks ka piiriülestele töötajatele pakkuma tööhõive valdkonnas samaväärset kaitset ja tagatisi. Igal juhul tähendab see, et hilisemas staadiumis tuleb näha ette eraldi õigusaktide vastuvõtmine seoses selle töötajate kategooriaga.

Mis puutub sellesse, et komisjoni direktiivi ettepanek võiks esitada uue õigusliku seisukoha, rõhutab raportöör, et kuigi on olemas ILO ja Euroopa Nõukogu konventsioonid kolmandatest riikidest pärit töötajate kohta, on nendega liitunud vaid mõned liikmesriigid. Samas hõlmab käesolev direktiiv sätteid, mis on nii üksikasjalikud, et neid on võimalik ülevõtmistähtaja möödumisel vahetult kohaldada. Seega oleks selle direktiivi vastuvõtmise eeliseks, et see võimaldaks pakkuda paremat kaitset, kui see on võimalik praegu selles valdkonnas kehtivate konventsioonide alusel.

Ühtne loamenetlus

Direktiivi ettepanekus sisaldub ühtne taotlusmenetlus, mille alusel väljastatakse ühtne elamis- ja tööluba.

Ühtse loamenetluse kehtestamine pakub mitmeid eeliseid, arvestades praegu elamis- ja tööloa väga erinevat vahekorda eri liikmesriikides. Direktiivi eesmärgiks on vähendada bürokraatlikke menetlusi ja lihtsustada asjaomaste isikute täidetavaid haldusmenetlusi sõltumata sellest, kas tegemist on loa taotlejate, ametiasutuste või tööandjatega.

See ühtne menetlus ja luba võimaldavad samas lihtsustada ka nii ametiasutuste kui tööandjate poolset lubade kehtivuse kontrollimist.

Liikmesriikidele pandud kohustused on samas küllaltki paindlikud – kehtestatud on üldine kohustus korraldada lubade väljastamine ühe ametiasutuse kaudu ja on keelatud väljastada täiendavaid dokumente; seejuures tuleb jälgida, et oleks tagatud menetlusega seotud õigused (õigus saada teavet, otsus peab olema põhjendatud, otsust peab saama vaidlustada). Menetlus ei kahjusta liikmesriigi pädevust andmetöötluse osas, välja arvatud andmete töötlemise tähtaeg, millest liikmesriik peab kinni pidama.

Raportööri arvates tuleks täpsustada taotluse esitamise õigusega isikute puhul, kas ka tööandjal on selline õigus.

Õiguste ühine alus

1999. aastal kuulutati Tampere Euroopa Ülemkogul välja , et Euroopa Liit peab tagama võrdse kohtlemise kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad õiguspäraselt liikmessriikide territooriumil, ning tagama neile seejuures Euroopa Liidu kodanikega samaväärsed õigused ja kohustused.

Praegu võib Euroopa Liidu eri liikmesriikides täheldada sisserännanud töötajate kohtlemisel olulisi erinevusi. Suured kohtlemiserinevused on jätkuvalt ka õiguspäraselt sisse rännanud töötajate ja ühenduse töötajate vahel. Tundub, et selliste töötajate õigused erinevad märkimisväärselt sõltuvalt töötaja päritoluriigist ja sellest, millises Euroopa Ühenduse liikmeriigis ta töötab, sest Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud mitmeid kahepoolseid kokkuleppeid, samuti seovad mitmed kokkulepped ka Euroopa Liitu ja teatavaid kolmandaid riike.

Raportöör toetab kogu hingest ettepanekut anda õiguspäraselt liimesriigis töötavatele kolmandate riikide kodanikele asjaomased õigused. See puudutab eeskätt tööhõivet, kus nendele kodanikele tagatud õigused peaksid olema samaväärsed Euroopa kodanike omadega. Nende õiguste andmine on raportööri arvates minimaalne nõue, seejuures ei tohiks samas piirata liikmesriikide õigust kehtestada või säilitada nende kodanike jaoks soodsamad õigussätted.

Euroopa Liidu territooriumil õiguspäraselt viibivate ja uute saabuvate kolmandate riikide kodanike sotsiaalsete põhiõiguste tunnustamine soodustab nende lõimumist ja aitab seega kaasa parema sotsiaalse sidususe saavutamisele.

Lisaks sellele toetaks selline meede ka tööjõu ekspluateerimise vastast ennetavat poliitikat, eeskätt seoses viimasel ajal sisserännanud kolmandate riikide kodanikega, ning kaitseb Euroopa kodanikke ebaseadusliku konkurentsi eest, mida ebavõrdsus paratamatult soodustab. Kolmandate riikide kodanikke koheldakse seega nende asukohariigist sõltumatult Euroopa Liidu kodanikega samaväärsetel tingimustel kogu Euroopa Liidus.

Kõikidel ülalmainitud põhjustel soovib raportöör, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõuaks võimalikult kiiresti kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes, et „ühtse loa” direktiiv võiks peagi jõustuda.

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoNI arvamus (5.11.2008)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta
(KOM(2007)0638 – C6‑0470/2007 – 2007/0229(CNS))

Arvamuse koostaja (*): Rumiana Jeleva

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta on osa ELi poliitikast töötada välja igakülgne sisserändepoliitika. Ettepanek on vaadeldav liidu mitmete foorumite tulemusena ning 2006. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes lepiti kokku, et 2007. aastal tuleb võtta rida meetmeid, sealhulgas, et „seadusliku rände osas töötatakse välja hästi korraldatud rändepoliitika, austades seejuures täielikult siseriiklikku pädevust, et aidata liikmesriikidel täita olemasolev ja tulevikus esinev tööjõuvajadus, toetades seejuures kõigi riikide säästvat arengut. Eelkõige tuleks kiiresti analüüsida tulevasi komisjoni ettepanekuid, mis esitatakse 2005. aasta detsembri seadusliku rände poliitikakava raames”.

Käesoleva ettepanekuga vastatakse neile üleskutsetele kooskõlas seadusliku rände poliitikakavaga, mille eesmärk on kehtestada teatavate võõrtööjõu kategooriate (kõrgkvalifitseeritud töötajad, hooajatöölised, tasu saavad praktikandid ja ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad) riiki lubamise tingimused. Esitatakse neli õigusloomega seotud ettepanekut ja kehtestatakse tööjõu rände õiglase ja õigustel rajaneva lähenemisviisi üldine raamistik. Ettepanek esitatakse viimasena nimetatud eesmärgi täitmiseks. Kooskõlas Lissaboni tegevuskava üldise lähenemisviisiga kindlustatakse riiki juba lubatud kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguslikku staatust ning lihtsustatakse menetlust taotluse esitajate jaoks.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku tagada ühised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kellele veel ei ole antud pikaajalist elamisluba, kehtestada ühtne taotlemise menetlus ning ühtne elamis- ja tööluba.

Seadusliku sisserände valdkonnas on vastu võetud mitu direktiivi, milles käsitletakse konkreetseid kolmandate riikide kodanike kategooriaid: nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta, nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil, nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta.

Käesolevat ettepanekut tuleb vaadelda horisontaalse õigusvahendina, millega tagatakse kõikidele liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele töötajate õiguste alammäär. Arvamuse koostaja peab oluliseks, et igale isikule, kellele on juba antud luba liikmesriigis töötada ja elada, tagatakse tööturul osalemise osas rida õigusi, mis on võrdsed kodanike suhtes kohaldatavate õigustega, ning et kõnealuseid õigusi rakendataks tulemuslikult. Seetõttu keskendutakse käesolevas arvamuses kõnealuste õiguste andmisele kolmandate riikide kodanikele, kes on lubatud riiki konkreetselt töötamise eesmärgil ning mitte muul põhjusel.

Nagu eelnevalt märgitud, on arvamuse koostaja arvates direktiivi ettepaneku eesmärk tagada ühised töötajate õigused vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise vormis. Selles mõttes on võrdset kohtlemist käsitlev artikkel 12 ülimalt oluline, kuna see on koht, kus kolmandate riikide kodanikele, kes on lubatud riiki töötamise eesmärgil ning kes elavad ja töötavad liikmesriigis, tuleks tagada töötajate õigused, mis seavad nad võrdsetele alustele kõnealuse liikmesriigi kodanike ja muude Euroopa Liidust pärit töötajatega.

Arvamuse koostaja toetab täiel määral artikli 12 lõike 1 punktide a ja b raames antud õigusi. Lõike 1 punkti a on selgesõnaliselt lisatud õigus puhkustele, kuna see moodustab osa töösuhetest.

Õiguste andmine hõlmab ka teatud kohustusi. Üks neist kajastub õiguses kutseõppele. Arvamuse koostaja toetab õigust maksusoodustustele tingimusel, et kolmandast riigist pärit töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksustamise mõttes residendiks. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kolmandate riikide kodanikele tuleks anda juurdepääs eluaseme saamisega seotud menetlustele üksnes juhul, kui nad saavad alalisema saatuse ELis (näiteks pikaajalise elaniku staatus) ning arvamusse on lisatud vastav muudatusettepanek. Tagada tuleb vanaduse, surma (või invaliidsusega) seotud pensionide või annuiteetide kaasaskantavus deebitorliikmesriigi või -riikide õigusaktidele vastavas ulatuses kolmandasse riiki kolimisel ning see on arvamuses üksikasjalikumalt välja töötatud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus;	a) töötingimused, sealhulgas palk, puhkused, tööaeg ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus;
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate liikmesriigi õigusaktide kohaldamist;	b) ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, näiteks teabele ja toele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate liikmesriigi õigusaktide kohaldamist;
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) haridus ja kutseõpe;	c) haridus laiemas mõistes (keeleõpe ja kultuuri tundmaõppimine parema lõimumise eesmärgil) ja kutseõpe;
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt;	d) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta1;
	1 ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) väljateenitud pensioni maksmine kolmandasse riiki kolimisel;	f) vanaduse, surma või invaliidsusega seotud pensionide või annuiteetide kaasaskantavus deebitorliikmesriigi või -riikide õigusaktidele vastavas ulatuses kolmandasse riiki kolimisel;
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) maksusoodustused;	g) maksusoodustused, eeldusel, et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksustamise mõttes residendiks;
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – punkt i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i) teave ja nõustamisteenused, mida pakuvad tööhõiveametid.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad oma riigi kodanikega võrdset kohtlemist piirata järgmiselt:	2. Liikmesriigid võivad oma riigi kodanikega võrdset kohtlemist piirata ainult järgmistel juhtumitel:
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nõudes hariduse või koolituse saamiseks nõuetekohase keeleoskuse tõendamist. Ülikooli pääsemisele võib kehtestada teatava hariduslike eeltingimuste täitmise nõude;	välja jäetud
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) piirates lõike 1 punktis c nimetatud õigusi piirangute kehtestamisega õppetoetuste suhtes;	välja jäetud
Selgitus
See säte oleks asjakohasem õppimise õigust ühtselt reguleeriva vahendi puhul.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) piirates lõike 1 punktis h nimetatud õigusi sotsiaalkorterite suhtes juhtudega, kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriigis elanud või tal on õigus seal elada vähemalt kolm aastat;	c) piirates lõike 1 punktis h nimetatud õigusi seoses eluasemega;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) piirates lõike 1 punktides a, b ja g nimetatud õigusi vaid nende kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kellel on töökoht;	välja jäetud
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) piirates lõike 1 punktis e nimetatud õigusi vaid nende kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kellel on töökoht, välja arvatud töötuskindlustusega seotud õigused.	välja jäetud
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a Karistused
	Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate abinõude rakendamine, sealhulgas vajaduse korral karistuste kasutamine, sellest peatükist tulenevate õiguste mis tahes rikkumise korral.

MENETLUS

Pealkiri	Ühtne elamis- ja tööloa taotlemise menetlus
Viited	KOM(2007)0638 – C6-0470/2007 – 2007/0229(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 15.1.2008
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	13.3.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Rumiana Jeleva 20.11.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	10.9.2008		4.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 2 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Sajjad Karim, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Jacek Protasiewicz, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mihael Brejc, Françoise Castex, Gabriela Creţu, Rumiana Jeleva, Sepp Kusstatscher, Roberto Musacchio, Dimitrios Papadimoulis, Patrizia Toia, Georgios Toussas, Claude Turmes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Giles Chichester, Árpád Duka-Zólyomi

MENETLUS

Pealkiri	Ühtne elamis- ja tööloa taotlemise kord
Viited	KOM(2007)0638 – C6-0470/2007 – 2007/0229(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	14.12.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.1.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 15.1.2008
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 13.3.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Patrick Gaubert 18.12.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	27.3.2008		16.7.2008		7.10.2008		5.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	44 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Catherine Boursier, Emine Bozkurt, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maddalena Calia, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Gérard Deprez, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Henrik Lax, Baroness Sarah Ludford, Viktória Mohácsi, Javier Moreno Sánchez, Rareş-Lucian Niculescu, Athanasios Pafilis, Maria Grazia Pagano, Martine Roure, Sebastiano Sanzarello, Inger Segelström, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Simon Busuttil, Marco Cappato, Genowefa Grabowska, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Giuseppe Gargani, Fernand Le Rachinel