Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a) Euroopa Ülemkogu tõdes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud erakorralisel kohtumisel vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike vastuvõtu- ja elamistingimusi käsitlevad riiklikud õigusaktid. Sellega seoses rõhutas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit peaks tagama liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning integratsioonipoliitika tuleks aktiivsemalt suunata sellele, et anda neile õigused ja kohustused, mis on võrreldavad ELi kodanike õiguste ja kohustustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas.

(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mida iseloomustaksid jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide vajadustel põhineva lähenemisviisi raames võetavad meetmed kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ja nende ELis hoidmiseks on osa Lissaboni strateegias ning majanduskasvu ja töökohtade komplekssetes suunistes kirjeldatud laiemast raamistikust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Üha globaalsemal tööturul peaks Euroopa Liit tõstma oma atraktiivsust kolmandate riikide töötajate, eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajate silmis. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa soodustused, näiteks kindlad erandid ning asjakohase teabe lihtsam kättesaadavus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liikmesriikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ELis, on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja riikliku palgakünnise arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama oma riikliku künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja oma üldisele sisserändepoliitikale.

(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada kodanike ja kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine, on vaja kohaldada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Palgakünnisega seotud erandid põhikorrast sätestatakse kõrgelt kvalifitseeritud, noorematele kui 30-aastastele taotlejatele, kes oma suhteliselt piiratud töökogemuse ja oma olukorra tõttu tööturul ei pruugi vastata põhikorras ette nähtud palganõuetele või kes on saanud kõrghariduse Euroopa Liidus.

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustatud juurdepääsu sätestamine nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas on vastuolus ELi võrdse kohtlemise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kedagi vanuse alusel diskrimineerida. Lisaks kaasneb nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas lihtsustatud juurdepääsu sätestamisega oht, et unarusse jäetakse investeerimine noorte ELi kodanike haridusse. Seda tuleb ennetada, kuna kogu ELi hõlmav nooremate kui 30aastaste noorte inimeste töötuse määr on umbes 15 % (Eurostati 2007. aasta statistika), Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias koguni umbes 20 %.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) ELi piires ühest liikmesriigist teise liikumise osas võib piiriülene pendelränne olla pärast ELi sinise kaardi pikendamist ELi sinise kaardi omaniku jaoks üheks võimaluseks. Kuna ELi sinine kaart hõlmab nii töö- kui ka elamisluba, ei paku see ELi sinise kaardi väljastanud liikmesriigis elamise korral võimalust töö eesmärgil pendelrändeks teise liikmesriiki. Piiriülese pendelrände võimalust peaks käsitlema nõukogu ... direktiiv .../.../EÜ kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega.

(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.

Selgitus

Nõue, et kolmandate riikide kodanikud võivad oma päritoluriiki tagasi pöörduda üksnes siis, kui nad suudavad tõendada, et see on seotud töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega, on täiendav bürokraatlik kohustus ja raskendav asjaolu, mis ei ole olukorrale üldse kohane. Kolmandate riikide kodanikel peab olema võimalik ka perekondlikel või isiklikel põhjustel oma päritoluriiki ajutiselt tagasi pöörduda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.

(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel ei tohiks liikmesriigid püüda aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta. Liikmesriigid peaksid sõlmima koostöölepingud kolmandate riikidega, et kaitsta nii liidu vajadusi kui ka nende kolmandate riikide arengut, kust on pärit kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad. Koostöölepingud peaksid hõlmama eetilist värbamispoliitikat ja vastavaid põhimõtteid ning nende toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, mille abil kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad saavad naasta päritoluriiki. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning 2007. aasta juulis toimunud ülemaailmse rände- ja arengufoorumi esimese kohtumise järeldustega ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid koostöös päritoluriikidega pakkuma konkreetset abi spetsialistide koolitamiseks oskustööjõu äravoolust nõrgestatud põhisektorite tarbeks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)        „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või vähemalt kolmeaastast samaväärset erialast töökogemust;

b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötajana töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) „ELi sinine kaart” – luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel teise liikmesriiki;

c) „ELi sinine kaart” – luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil V peatüki kohaselt teise liikmesriiki;

Selgitus

Liikumine teise liikmesriiki on ainult peatükis V nimetatud tingimustel võimalik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis b ja artikli 4 lõikes 3 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

Selgitus

Inimlikust seisukohast on väga ebasoovitav jätta välja direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud isikud. Direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 3 osutatud isikute väljajätmine oleks pikaajalises püsisuhtes olevate vabaabielus paaride suhtes diskrimineeriv.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)        „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat;

g)        „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud kolmas riik ning mida on järgnevalt tunnustanud liikmesriigi pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat. Selleks et hinnata, kas kolmanda riigi kodanikul on kõrgharidus, võetakse käesoleva direktiivi tähenduses aluseks rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versiooni 5a. ja 6. tase;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)        „kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse kõrgharidust kinnitava dokumendiga või vähemalt kolmeaastase samaväärse erialase töökogemuse kaudu;

h)        „kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse vähemalt viieaastase erialase töökogemuse kaudu, mille tase on võrreldav kõrghariduse kvalifikatsiooniga, sealhulgas vähemalt kaheaastane töökogemus juhtival ametikohal;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) „töökogemus” – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal.

i) „töökogemus” – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal, mida tõendatakse riigiasutuse väljastatud dokumendiga, nt töötõendi, sotsiaalkindlustuse tõendi või maksutõendiga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i a) „reguleeritud kutseala” — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, samuti kolmandate riikide kodanike suhtes, kes muu korra alusel juba elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis ja taotlevad ELi sinist kaarti.

Selgitus

Selleks et edendada nt ühe liikmesriigi territooriumil kõrghariduse saanud üliõpilaste jäämist ELi, oleks loogiline kohaldada seda direktiivi ka nende suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile jäämist „kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil”.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;

a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel või on ühel nimetatud põhjustest taotlenud elamisluba ja kelle staatuse üle ei ole veel otsust tehtud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kes on pagulased või kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

b) kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal;

f) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal, eeskätt peetakse silmas äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid, alltöövõtu korras teenuse osutajaid ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) alusel võetud Euroopa Ühenduse kohustustes ettenähtud kõrgharidusega praktikante;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g a) kes on lubatud liikmesriigi territooriumile hooajatöötajatena.

Selgitus

Et kategooriate loetelu oleks täielik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.

3. Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, sektorites, mis on väga olulised ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eelkõige tervishoiu- ja haridussektoris, ning sektorites, mis on üliolulised arengumaade võime suhtes pakkuda põhilisi sotsiaalteenuseid, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi käsitlevaid soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, välja arvatud esimesse liikmesriiki sisenemist käsitlevad sätted.

2. Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, seoses järgmiste sätetega:

a) artikli 5 lõige 2 elama asumise korral teise liikmesriiki;

b) artikkel 12, artikli 13 lõiked 1 ja 2, artiklid 14 ja 16, artikli 17 lõige 4 ja artikkel 20.

Selgitus

Direktiivi ettepaneku eesmärk on ühtlustada kolmandate riikide kõrge kvalifikatsiooniga kodanikele juurdepääsutingimused kõikides liikmesriikides. Igasuguseid kõrvalekaldeid artikli 5 lõikes 1 osutatud põhilistest liikmesriiki lubamise kriteeriumitest tuleks vältida. Siiski näib olevat põhjendatud anda liikmesriikidele võimalus võtta teise liikmesriiki edasiliikumise korral vastu positiivne erand artikli 5 lõike 2 palgakünnisest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

ELi sinise kaardi andmise kriteeriumid

ELi sinine kaart antakse ainult kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatele kolmandatest riikidest, kellega EL on eelnevalt sõlminud koostöö- ja partnerluslepingud, sealhulgas liikuvuse ja sisserände valdkonnas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) esitab vähemalt üheaastase kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis;

a) esitab vähemalt üheaastase, siseriikliku õiguse kohaselt kehtiva töölepingu, mis on sõlmitud kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks, või vastava siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis;

Selgitus

Käesoleva direktiivi eesmärgina seatud subsumptsiooni huvides on möödapääsmatu lisada artiklisse 5 kõige tähtsam tingimus – kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil – esmakordse liikmesriiki lubamise kriteeriumina (edasi liikumiseks teise liikmesriiki on seda juba tingimusena nimetatud artiklis 19).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud töölepingus või siduvas tööpakkumises;

välja jäetud

Selgitus

See punkt ei ole enam vajalik, sest dokumente kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö kohta (mis pärast artikli 2 punktis b muudetud määratlust sisaldab ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerimata kutsealadel) nõutakse juba artikli 5 lõike 1 punktis a. Täiendavat vahetegemist reguleeritud ja reguleerimata kutsealade vahel ei ole vaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt;

e) esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele ei ole ette nähtud seoses töölepinguga tulenevast tervisekindlustusest;

Selgitus

Täpsustab, et see säte käib töölepinguga seotud tervisekindlustuse hüvitiste kohta. Vastasel juhul oleks võimalik eeskirja nii tõlgendada, et muud töölepingust tulenevad hüvitised muudavad kindlustamiskohustuse mittevajalikuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

f) ei kujuta objektiivselt tõendatud põhjustel ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

Selgitus

Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt kolmekordse riiklikus õiguses kindlaks määratud igakuise miinimumbrutopalgani.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust tasemest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,7-kordse igakuise või aastase keskmise brutopalgani asjaomases liikmesriigis ning mis ei tohi olla väiksem palgast, mida kohaldatakse või kohaldataks võrreldavat tööd tegeva töötaja suhtes vastuvõtvas riigis.

Liikmesriikides, kus miinimumpalga suurus ei ole kindlaks määratud, kehtestatakse riiklik palgakünnis, mis ulatub vähemalt kolmekordse miinimumsissetulekuni, mille ulatuses on asjaomase liikmesriigi kodanikel õigus saada selles liikmesriigis sotsiaalabi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5a

Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puuduse vältimine kolmandates riikides

Liikmesriigid ei püüa aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

välja jäetud

Erand

Kui taotluse esitab kolmanda riigi alla 30-aastane kodanik, kellel on kõrgharidus, kohaldatakse järgmisi erandeid:

a) liikmesriigid peavad artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimust täidetuks, kui pakutav igakuine brutopalk on võrdne vähemalt kahe kolmandikuga riiklikust palgakünnisest, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 5 lõikele 2;

b) liikmesriigid võivad loobuda artikli 5 lõikes 2 sätestatud palgale kehtestatud nõudest, kui taotleja on saanud kõrghariduse kohapeal ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ühenduse territooriumil asuvas kõrgharidusasutuses;

c) liikmesriigid ei nõua lisaks kõrghariduse tõendamisele töökogemuse tõendamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik selliste riiklikes õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks järgima.

Selgitus

Ettenähtud erand alla 30-aastastele kolmandatest riikidest pärit kodanikele toob kaasa diskrimineerimise vanuse alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud.

2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kolm aastat ning seda pikendatakse vähemalt veel kaheks aastaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kolm aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kuus kuud.

Selgitus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Olles elanud ELi sinise kaardi omanikuna liikmesriigis seaduslikult 36 kuud, võib asjaomane isik töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal muus liikmesriigis, elades samal ajal esimeses liikmesriigis. Piiriülese pendelrände täiendavad üksikasjad sätestatakse nõukogu direktiivis .../.../EÜ [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi.

2. Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku ja ühenduse korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi. Oma kaalutlusõiguse raames arvestab liikmesriik riiklikku ja piirkondlikku tööjõuvajadust.

Selgitus

Suurendamaks läbipaistvust kolmandate riikide kodanike jaoks ning süstemaatilisuse tõttu on vaja direktiivis selgitada, et ELi sinise kaardi andmiseks on nõutav nii artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimuste täitmine kui ka see, et puuduvad artiklis 9 nimetatud keeldumise põhjused (sh tööturu olukorra hindamine). Eeskiri tuleks seepärast koostada selgelt äratuntava diskretsiooninormina.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad lükata tagasi ELi sinise kaardi taotluse, et vältida oskustööjõu äravoolu sektorites, mis päritoluriikides kannatavad kvalifitseeritud töötajate puudumise all.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööturupoliitika raames võivad liikmesriigid eelistada liidu kodanikke, kolmandate riikide kodanikke, kui see on ette nähtud ühenduse õigusaktides, või kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis ja saavad seal töötushüvitist.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest järgmistel juhtudel:

1. Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest, kui ELi sinine kaart on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud.

a) kui see on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud;

1 a. Liikmesriik võib tühistada käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest järgmistel juhtudel:

b) kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda;

a) kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda;

c) kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest.

b) kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlusel.

3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest üksnes juhul, kui eksisteerib objektiivselt tõendatud oht avaliku korra tagamisele või avalikule julgeolekule või rahvatervisele.

Selgitus

Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. ELi sinise kaardi väljastamisega võtab liikmesriik endale kohustuse väljastada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mõistliku aja jooksul asjakohased dokumendid ja vajaduse korral viisad, enne kui taotleja peab alustama tööd, mille alusel talle sinine kaart väljastati, välja arvatud juhul, kui kõnealuselt liikmesriigilt ei saa seda õigustatult eeldada, sest tööandja või asjaomane kolmanda riigi kodanik jäid ELi sinise kaardi taotlemisega hiljaks.

Selgitus

On oluline, et liikmesriigid võtaksid endale kohustuse tagada kõikide vajalike dokumentide ja viisade korraldamine võimalikult kiiresti, kui kolmanda riigi kodanikule on otsustatud anda sinine kaart, et sinise kaardi süsteemi kõige paremini ära kasutada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

2. Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused võimalikult kiiresti taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus. Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

3. Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi vastavalt riigi õigusaktidele määratud pädevas asutuses.

Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

Selgitus

Vaidlustamisega tegelev organ tuleb määrata vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Kui taotluse rahuldamisest keeldumise otsuse võiks vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus, siis tekitaks see süsteemis asjatuid viivitusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasututelt vaja eelnevat kirjalikku, vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul antud luba.

1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vaja eelnevat kirjalikult teavitada vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle võrdselt kodanikega. ELi sinise kaardi omanik teatab oma töösuhte muutumisest elukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele vastavalt riiklikele menetlustele.

2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut võrdselt kodanikega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud.

1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamata jätmiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kuus järjestikust kuud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. ELi sinise kaardi omanikul on õigus viibida liikmesriigi territooriumil seni, kuni ta läbib koolitust, mille eesmärk on tema ametialaste oskuste tõstmine või ametialane ümberõpe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sellel ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

2. Lõigetes 1 ja 1 a märgitud ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta kõrget kvalifikatsiooni nõudev töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 punktides c ja i nimetatud õigusi, mis on seotud stipendiumite ja riikliku elamispinna saamisega seotud menetlusega, juhul, kui ELi sinise kaardi omanik on viibinud või tal on õigus viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil vähemalt kolm aastat.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad piirata võrdset kohtlemist sotsiaalabi valdkonnas juhul, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud EÜ pikaajalise elaniku staatus kooskõlas artikliga 17.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Artikli 8 lõiget 2 tõlgendatakse nii, et ELi sinise kaardi omanik on ELi sinise kaardi kehtivuse aja, kaasa arvatud pikendamine, elanud seaduslikult esimese liikmesriigi territooriumil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) enne pikaajalise elaniku ELi elamisloa taotluse esitamist on ta kaks aastat elanud seaduslikult ja pidevalt ELi sinise kaardi omanikuna selle liikmesriigi territooriumil, kellele ta nimetatud taotluse esitab.

b) enne pikaajalise elaniku ELi elamisloa taotluse esitamist on ta kolm aastat elanud seaduslikult ja pidevalt ELi sinise kaardi omanikuna selle liikmesriigi territooriumil, kellele ta nimetatud taotluse esitab.

Selgitus

Soovitav oleks pikendada pikaajalise elaniku staatuse omandamise aega kolmele aastale.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c pikendavad liikmesriigid EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni.

4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid pikendada EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega oma päritoluriigis.

5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses oma päritoluriigis palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega. See ergutab mainitud spetsialistide korduvrännet, samuti kõnesolevate võõrtöötajate hilisemat osalemist oma päritoluriigi koolitustel ning teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda teadet ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest:

3. Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda taotlust ja käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud dokumente ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) keelduda ELi sinise kaardi andmisest ning kohustada kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14.

b) keelduda ELi sinise kaardi andmisest, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui on olemas keeldumise põhjused vastavalt artiklile 9. Sel juhul kohustab liikmesriik, kui taotleja asub juba tema territooriumil, kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Taotleja katab enda ja oma pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab vajaduse korral lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.

4. Taotleja katab enda ja oma pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, peab ta eelistama isikut, kellel on elamisluba „pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik”, teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel.

2. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, võib ta eelistada isikut, kellel on elamisluba „pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik”, teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest.

1. Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest ning milliste meetmetega on täpsemalt tegemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide kohaselt. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende kutseala puudutav teave. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4, ning arvestades ühtlasi III jaotise 1. peatükki,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas.

(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mida iseloomustaksid jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide vajadustel põhineva lähenemisviisi raames võetavad meetmed kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ja nende ELis hoidmiseks on osa Lissaboni strateegias ning majanduskasvu ja töökohtade komplekssetes suunistes kirjeldatud laiemast raamistikust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Euroopa Ülemkogu tõdes 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta erakorralisel kohtumisel Tamperes vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike riiki lubamise ja seal elamise tingimusi käsitlevad siseriiklikud õigusaktid. Sellega seoses tõdeti ülemkogul, et Euroopa Liit peaks tagama liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning et tõhusama integratsioonipoliitika abil tuleks püüda neile anda Euroopa Liidu kodanikega võrreldavad õigused ja kohustused. Vastavalt sellele palus Euroopa Ülemkogu nõukogul võtta komisjoni ettepanekute põhjal kiiresti vastu asjakohased õigusaktid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Kuna tööturg muutub üha üleilmsemaks, peaks EL suurendama oma atraktiivsust kolmandatest riikidest pärit töötajate, eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajate silmis. Seda eesmärki oleks kergem saavutada, kui lihtsustatakse haldusmenetlusi, mis peaksid olema ühtsed kõigis liikmesriikides, antakse teatavaid võimalusi, sealhulgas tehakse mõnede kohaldatavate sätete suhtes erandeid, ja võimaldatakse lihtsamat juurdepääsu asjakohasele teabele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Käesoleva direktiiviga püütakse kaasa aidata nimetatud eesmärkide saavutamisele ja pööratakse tähelepanu tööjõupuudusele, soodustades kolmandate riikide kodanike ELi lubamist ja seal liikumist rohkem kui kolmekuulise viibimise ajal kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil selleks, et muuta ühendus sellistele töötajatele üle kogu maailma ligitõmbavamaks ning toetada ühenduse konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Selliste eesmärkide saavutamiseks on vaja hõlbustada kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ja nende pereliikmete liikmesriikidesse lubamist kiirmenetluse kehtestamise kaudu ning anda neile teatavates valdkondades vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Seoses selliste õigustega tugineb käesolev direktiiv direktiivi ... [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta] vastavale sättele.

(7) Käesoleva direktiiviga püütakse kaasa aidata nimetatud eesmärkide saavutamisele ja pööratakse tähelepanu tööjõupuudusele, soodustades kolmandate riikide kodanike ELi lubamist ja seal liikumist rohkem kui kolmekuulise viibimise ajal kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil selleks, et muuta ühendus sellistele töötajatele üle kogu maailma ligitõmbavamaks. Lissaboni strateegia kõikide eesmärkide saavutamiseks on vaja hõlbustada kõrgelt kvalifitseeritud nii mees- kui ka naissoost töötajate ja nende pereliikmete liikmesriikidesse lubamist kiirmenetluse kehtestamise kaudu ning anda neile teatavates valdkondades vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Seoses selliste õigustega tugineb käesolev direktiiv direktiivi ... [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta] vastavale sättele.

Selgitus

Lissaboni strateegia hõlmab enamat kui konkurentsivõime ja majanduskasv.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liikmesriikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ELis, on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja riikliku palgakünnise arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama oma riikliku künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja oma üldisele sisserändepoliitikale.

(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, liikmesriikide nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele nagu kutsekvalifikatsioonid. Kohaldada tuleks põhimõtet võrdne töötasu võrdse töö või võrdse väärtusega töö eest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Palgakünnisega seotud erandid põhikorrast sätestatakse kõrgelt kvalifitseeritud, noorematele kui 30-aastastele taotlejatele, kes oma suhteliselt piiratud töökogemuse ja oma olukorra tõttu tööturul ei pruugi vastata põhikorras ette nähtud palganõuetele või kes on saanud kõrghariduse Euroopa Liidus.

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustatud juurdepääsu sätestamine nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas on vastuolus ELi võrdse kohtlemise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kedagi vanuse alusel diskrimineerida. Lisaks kaasneb nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas lihtsustatud juurdepääsu sätestamisega oht, et unarusse jäetakse investeerimine noorte ELi kodanike haridusse. Seda tuleb ennetada, kuna kogu ELi hõlmav nooremate kui 30aastaste noorte inimeste töötuse määr on umbes 15 % (Eurostati 2007. aasta statistika), Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias koguni umbes 20 %.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kui liikmesriik on otsustanud riiki lubada kolmanda riigi kodaniku, kes vastab nimetatud ühistele kriteeriumitele, peab selline kolmanda riigi kodanik saama elamisloa, mida nimetatakse ELi siniseks kaardiks ja mis võimaldab järkjärgulist juurdepääsu tööturule, ning ELis elamise ja liikumisega seotud õigused nii endale kui ka oma pereliikmetele.

(12) Kui liikmesriik on otsustanud riiki lubada kolmanda riigi kodaniku, kes vastab nimetatud ühistele kriteeriumitele, peab selline kolmanda riigi kodanik saama elamisloa, mida nimetatakse ELi siniseks kaardiks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Kui liikmesriik otsustab, et ELi sinise kaardi taotluse võib esitada kolmanda riigi kodaniku tööandja, peaksid tööandja ja kolmanda riigi kodanik tegema koostööd, et täita määruses 1030/2002/EÜ sätestatud kohustusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega.

(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.

Selgitus

Nõue, et kolmandate riikide kodanikud võivad oma päritoluriiki tagasi pöörduda üksnes siis, kui nad suudavad tõendada, et see on seotud töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega, on täiendav bürokraatlik kohustus ja raskendav asjaolu, mis ei ole olukorrale üldse kohane. Kolmandate riikide kodanikel peab olema võimalik ka perekondlikel või isiklikel põhjustel oma päritoluriiki ajutiselt tagasi pöörduda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.

(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist, sektoritest, millest värbamine võib nõrgestada arengumaade võimet pakkuda põhilisi sotsiaalteenuseid, või sektoritest, mis on väga olulised ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eelkõige tervishoiu- ja haridussektorist. Ülalnimetatud sektorites tuleb välja töötada eetiline värbamispoliitika ning nii avaliku kui ka erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiu- ja haridussektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. Selleks tuleb ühtlasi konsulteerida tööturu osapooltega nii päritolu- kui ka vastuvõtvate riikide asjaomastes sektorites. Liikmesriigid peaksid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikmesriiki lubamise poliitika rakendamisel järgima toimimisjuhendit.

Selgitus

On oluline, et liikmesriigid ei värbaks kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid arengumaade nendest sektoritest, kus on töötajatest puudu, kuid mis on väga olulised põhiliste sotsiaalteenuste väljatöötamise ja/või ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seisukohalt. Liikmesriigid peaksid olema eriti ettevaatlikud töötajate värbamisel tervishoiu- ja haridussektorist. ELi sinise kaardi kehtestamine ei tohiks mingil moel

pärssida arengumaade arengut.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete rohkem kui kolmeks kuuks kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused;

a) kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused;

Selgitus

On endastmõistetav, et kuna see puudutab riiki sisenemist ja seal elamist töötamise eesmärgil, on riigis elamise periood pikem kui kolm kuud, kuna see ajavahemik on ette nähtud turistidele, kellel ei ole tööluba.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või vähemalt kolmeaastast samaväärset erialast töökogemust;

b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või põhjendatud erandjuhtude korral kõrgemat kutsepädevust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat;

g) „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat. Hinnates seda, kas kolmanda riigi kodanik on läbinud kõrgharidusprogrammi, lähtutakse ISCED 1997 tasemetest 5a ja 6;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) „kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse kõrgharidust kinnitava dokumendiga või vähemalt kolmeaastase samaväärse erialase töökogemuse kaudu;

h) „kõrgem kutsepädevus” – vähemalt viieaastane erialane töökogemus, mis tõestab samaväärsel tasemel teadmiste olemasolu, kui on nõutav kõrgharidust tõendava dokumendi puhul, ning mida näitab töötõend ja kinnitab pädeva asutuse tõend;

(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, samuti kolmandate riikide kodanike suhtes, kes muu korra alusel juba elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis ja taotlevad sinist kaarti.

Selgitus

Selleks et edendada nt ühe liikmesriigi territooriumil kõrghariduse saanud üliõpilaste jäämist ELi, oleks loogiline kohaldada seda direktiivi ka nende suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile jäämist „kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil”.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;

a) kellel on võimalus viibida liikmesriigis ajutise kaitse kavade alusel või kes on esitanud taotluse ja ootavad vastust oma staatuse määratlemise kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) kes on direktiivi 2004/83/EÜ alusel rahvusvahelise kaitse taotlejad ja kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kes on pagulased või kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

b) kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele või tavadele ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks asjaomastes tegevusvaldkondades kohaldatavaid kollektiivlepinguid või tavasid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) vastab riiklike õigusaktidega kehtestatud tingimustele, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks täitma;

b) vastab riiklike õigusaktidega kehtestatud tingimustele, mida ELi kodanikud peavad siseriiklike õigusaktide kohases töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks täitma;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud töölepingus või siduvas tööpakkumises;

c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud siseriiklike õigusaktide kohases töölepingus või siduvas tööpakkumises;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

f) ei kujuta objektiivselt tõendatud põhjustel ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

Selgitus

Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt kolmekordse riiklikus õiguses kindlaks määratud igakuise miinimumbrutopalgani.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,7 kordse igakuise keskmise brutopalgani.

Töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk ei ole mingil juhul väiksem palgast, mida kohaldatakse või kohaldataks võrreldavat tööd tegeva töötaja suhtes vastuvõtvas riigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui taotluse esitab kolmanda riigi alla 30-aastane kodanik, kellel on kõrgharidus, kohaldatakse järgmisi erandeid:

välja jäetud

a) liikmesriigid peavad artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimust täidetuks, kui pakutav igakuine brutopalk on võrdne vähemalt kahe kolmandikuga riiklikust palgakünnisest, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 5 lõikele 2;

b) liikmesriigid võivad loobuda artikli 5 lõikes 2 sätestatud palgale kehtestatud nõudest, kui taotleja on saanud kõrghariduse kohapeal ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ühenduse territooriumil asuvas kõrgharidusasutuses;

c) liikmesriigid ei nõua lisaks kõrghariduse tõendamisele töökogemuse tõendamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik selliste riiklikes õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks järgima.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud.

2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kuus kuud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööturupoliitika raames võivad liikmesriigid eelistada liidu kodanikke, kolmandate riikide kodanikke, kui see on ette nähtud ühenduse õigusaktides, või kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis ja saavad seal töötushüvitist.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlusel.

3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest üksnes juhul, kui eksisteerib objektiivselt tõendatud oht avaliku korra tagamisele või avalikule julgeolekule või rahvatervisele.

Selgitus

Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi sinise kaardi väljastamisega võtab asjaomane liikmesriik endale kohustuse väljastada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mõistliku aja jooksul asjakohased dokumendid ja vajaduse korral viisad, enne kui taotleja peab alustama tööd, mille alusel talle sinine kaart väljastati, välja arvatud juhul, kui liikmesriigilt ei saa seda õigustatult eeldada, sest tööandja või asjaomane kolmanda riigi kodanik jäid ELi sinise kaardi taotlemisega hiljaks.

Selgitus

On oluline, et liikmesriigid võtaksid endale kohustuse tagada kõikide vajalike dokumentide ja viisade korraldamine võimalikult kiiresti, kui kolmanda riigi kodanikule on otsustatud anda sinine kaart, et sinise kaardi süsteemi kõige paremini ära kasutada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

2. Kui taotlusega seoses esitatud teave või dokumendid on puudulikud, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet või milliseid dokumente on vaja esitada, ning täpsustavad mõistliku ajavahemiku, mille jooksul need esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud nõutud täiendava teabe või dokumendid. Kui täiendavat teavet või dokumente määratletud ajavahemiku jooksul ei esitata, lükatakse taotlus tagasi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasututelt vaja eelnevat kirjalikku, vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul antud luba.

1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vaja eelnevat kirjalikult teavitada vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle võrdselt kodanikega. ELi sinise kaardi omanik teatab oma töösuhte muutumisest elukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele vastavalt riiklikele menetlustele.

2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut võrdselt kodanikega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud.

1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamata jätmiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kuus järjestikust kuud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. ELi sinise kaardi omanikul on õigus viibida liikmesriigi territooriumil seni, kuni ta läbib koolitust, mille eesmärk on tema ametialaste oskuste tõstmine või ametialane ümberõpe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sellel ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

2. Lõigetes 1 ja 1 a märgitud ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta kõrget kvalifikatsiooni nõudev töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 punktides c ja i nimetatud õigusi, mis on seotud stipendiumite ja riikliku elamispinna saamisega seotud menetlusega, juhul, kui ELi sinise kaardi omanik on viibinud või tal on õigus viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil vähemalt kolm aastat.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad piirata võrdset kohtlemist sotsiaalabi valdkonnas juhul, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud EÜ pikaajalise elaniku staatus kooskõlas artikliga 17.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust antakse elamisload pereliikmetele kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust antakse elamisload pereliikmetele võimalikult kiiresti, kui võimalik, siis koos otsusega väljastada ELi sinine kaart, ja igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Artikleid 13, 15 ja 16 kohaldatakse vajaduse korral ka pärast seda, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud artikli 18 kohane elamisluba.

välja jäetud

Selgitus

Kolmandate riikide kodanikud, kellel on pikaajaline kogu ELi hõlmav elamisluba, tuleks lugeda ELi kodanikega samaväärseteks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna võib asjaomane isik ja võivad tema pereliikmed liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga seotud eesmärkidel muusse liikmesriiki käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna võib asjaomane isik ja võivad tema pereliikmed liikuda tööga seotud eesmärkidel muusse liikmesriiki käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist teatab ELi sinise kaardi omanik oma riigis viibimisest selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning esitab kõik dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab teise liikmesriigi suhtes artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist teatab ELi sinise kaardi omanik oma riigis viibimisest selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning esitab kõik dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab teise liikmesriigi suhtes artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi. ELi sinise kaardi omanik võib liikmesriiki lubamise taotluse esitada teise liikmesriigi pädevale ametiasutusele kirjalikult ka enne riiki saabumist, sel juhul lisab ta vajalikud dokumendid.

Selgitus

Teise liikmesriiki sisenemine on kõrgelt kvalifitseeritud isiku ja tema pereliikmete jaoks seotud suurte kulude ja õiguskindlusetusega. Seega peab tal põhimõtteliselt olema võimalus veel enne elukoha vahetamist saada selgust oma teises liikmesriigis elamise staatuse osas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Taotleja katab enda ja oma pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab vajaduse korral lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.

4. Taotleja ja/või tema tööandja katavad taotleja ja tema pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab vajaduse korral lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist teatavad asjaomased pereliikmed oma riigis viibimisest selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning esitavad taotluse elamisloa saamiseks.

2. ELi sinise kaardi omaniku pereliikmetele võib taotleda elamisluba teises liikmesriigis sel ajal, kui asjaomane isik elab veel esimese liikmesriigi territooriumil, ning elamisluba taotletakse hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui asjaomane isik on juba teise liikmesriigi territooriumil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende kutseala puudutav teave. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Selleks et paremini aidata liikmesriikidel töötada välja oma rändestrateegiaid ja -poliitikat ning aidata rändajatel paremini mõista ja jälgida migratsiooniprotsessi, tuleks Euroopa tasandil töötada välja ühine sisserändepoliitika ja seda rakendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega.

(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Vastavalt komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatisele „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine” (KOM(2005)0134) tuleb korduvrände soodustamiseks rõhutada järgmist viit eesmärki: 1) töötajate koolitamine arengumaades, 2) kõrgelt kvalifitseeritud töötajate hoidmine arengumaades, 3) päritoluriiki vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine sotsiaalse ja rahalise kindluse hõlbustamise abil, 4) eetiline värbamine õiguslikult siduva toimimisjuhendi abil, ning 5) korduvrände edendamine topeltkodakondsuse ja diplomite vastastikuse tunnustamise standardite rakendamise teel. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.

(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist, eriti tervishoiu- ja haridussektoritest. Eetiliste värbamispoliitika ja -põhimõtete toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas nõukogu 15. mai 2007. aasta järeldustega Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013), komisjoni teatisega „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine”, 2007. aasta detsembris Lissabonis toimunud ELi ja Aafrika tippkohtumisel algatatud uue ELi ja Aafrika strateegilise partnerlusega ning 22.–23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.–15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid arendama ja rakendama nõukogu 10. aprilli 2006. aasta järeldustes (ELi tegevusstrateegia kohta seoses arengumaade tervishoiusektori inimressursside kriisiga) sätestatud tervishoiutöötajate eetilise värbamise ELi tegevusjuhendit vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sätetele ja liikmesriikide parimatele tavadele.

Selgitus

Vastavalt eetilise värbamise ideele on ettepaneku eesmärk võtta konkreetseid meetmeid (õiguslikult siduv kohustus), et vältida oskustööliste puudust arengumaades.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 b) Tervishoiutöötajate eetilise värbamise ELi tegevusjuhendi ulatust tuleks samuti suurendada muudele olulistele valdkondadele, nagu näiteks haridus, eesmärgiga tagada, et nii avaliku kui erasektori tööandjad kohaldavad eetilist lähenemist selliste kvalifitseeritud võõrtöötajate töölevõtmisel (või veelgi parem, nende töölevõtmisest hoidumisel), kes töötavad valdkondades, mis nende päritoluriigis kannatavad tõsise tööjõupuuduse all.

Selgitus

Eesmärgiga ennetada ebaeetilise värbamise negatiivset mõju haridussektorile, tehakse ettepanek laiendada tegevusjuhendit, et katta see oluline valdkond.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 c) Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi mõju rände, liikumise ja tööhõive partnerlusele, mis on Lissabonis 2007. aasta detsembris peetud ELi ja Aafrika tippkohtumisel allkirjastatud uue Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse osa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 d) Komisjon peaks andma arengumaadele asjakohast tehnilist abi ja koolitust, et luua tõhusad strateegiad kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kodumaal hoidmiseks näiteks arenguprogrammide abil, mille eesmärk on parandada kohalikke töövõimalusi ja töötingimusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 e) EL peaks töötama välja üldise ja sidusa strateegia, et tulla toime arengumaade kõrgelt kvalifitseeritud töötajate rände tõenäolise negatiivse mõjuga. Strateegia peaks keskenduma investeerimisele kõrgelt kvalifitseeritud inimressursside koolitusse, eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas, ning arengumaade abistamisele kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kodumaal hoidmisel.

Selgitus

Oskustööjõu äravool arengumaadest toob kaasa negatiivseid tagajärgi arengumaade inimressursside vajadustele. Tegelikult nopivad ELi liikmesriigid arengumaade tehtud haridusinvesteeringute vilju. ELil on moraalne kohustus kavandada skeeme, et hüvitada eri arengumaadele tekkiv tõenaoline kahju.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Ette tuleb näha teatavad aruandlust käsitlevad sätted, et jälgida kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga seotud korra rakendamist ning tuvastada selle võimalik, oskustööjõu äravoolust tulenev mõju arengumaadele, eelkõige Saharast lõunasse jäävatele Aafrika riikidele, ja vajaduse korral sellele reageerida. Seega peavad liikmesriigid igal aastal edastama andmed liikmesriiki lubatud kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate kutsealade ja kodakondsuse kohta nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/688/EÜ (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades) sellisteks eesmärkideks loodud võrgustiku kaudu.

(21) Ette tuleb näha teatavad aruandlust käsitlevad sätted, et jälgida kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga seotud korra rakendamist ning tuvastada selle võimalik, oskustööjõu äravoolust tulenev mõju arengumaadele, eelkõige Saharast lõunasse jäävatele Aafrika riikidele, ja vajaduse korral sellele reageerida. Seega peavad liikmesriigid igal aastal edastama andmed liikmesriiki lubatud kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate kutsealade, vanuse, soo ja kodakondsuse kohta nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/688/EÜ (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades) sellisteks eesmärkideks loodud võrgustiku kaudu. Seepärast peaks komisjon viima läbi mõjuhindamise tagajärgede kohta, mida toob arengumaadele kaasa sinise kaardi ettepaneku kohaldamine, ning esitama need andmed liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a) Komisjon peaks võtma arvesse käesoleva direktiivi võimalikku mõju arengumaade tervishoiu- ja haridussektorite arengule ning kuna need sektorid on olulised aastatuhande arengueesmärkide nr 2, 4, 5 ja 6 saavutamise seisukohalt, on vajalik direktiivi ja aastatuhande arengueesmärkide sidusus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26 a) Kuna on oluline kaasata sisserändajad oma päritoluriikide arengusse, peaks liit tegema Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide valitsustele ja teiste päritoluriikide valitsustele ettepaneku kaaluda koos liiduga sellise poliitika rakendamist ja kohaldamist, mille eesmärk on maksimeerida rahaülekannete positiivset mõju, tagades, et need toimuvad ametlike ülekandesüsteemide kaudu, nii et need oleksid kindlamad, kiiremad, vähem kulukad ja paremini suunatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a) Selleks et kohaldada ELi õigusakte ja ühist strateegiat, mis käsitlevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemise eesmärgil kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi, peaksid komisjon ja nõukogu väljendama kahetsust selle pärast, et Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa ei osale sinise kaardi direktiivis, ning rakendama õiguslikult siduvat toimimisjuhendit kolmandate riikide kodanikele kehtivate tingimuste kohta.