RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

10.11.2008 - (KOM(2007)0637 – C6‑0011/2007 – 2007/0228(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ewa Klamt
Arvamuse koostaja(*):
Jan Tadeusz Masiel, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

(KOM(2007)0637 – C6‑0011/2007 – 2007/0228(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0637);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0011/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6‑0432/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Euroopa Ülemkogu tõdes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud erakorralisel kohtumisel vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike vastuvõtu- ja elamistingimusi käsitlevad riiklikud õigusaktid. Sellega seoses rõhutas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit peaks tagama liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning integratsioonipoliitika tuleks aktiivsemalt suunata sellele, et anda neile õigused ja kohustused, mis on võrreldavad ELi kodanike õiguste ja kohustustega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas.	(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mida iseloomustaksid jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide vajadustel põhineva lähenemisviisi raames võetavad meetmed kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ja nende ELis hoidmiseks on osa Lissaboni strateegias ning majanduskasvu ja töökohtade komplekssetes suunistes kirjeldatud laiemast raamistikust.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Üha globaalsemal tööturul peaks Euroopa Liit tõstma oma atraktiivsust kolmandate riikide töötajate, eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajate silmis. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa soodustused, näiteks kindlad erandid ning asjakohase teabe lihtsam kättesaadavus.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.	(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liikmesriikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ELis, on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja riikliku palgakünnise arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama oma riikliku künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja oma üldisele sisserändepoliitikale.	(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada kodanike ja kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine, on vaja kohaldada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Palgakünnisega seotud erandid põhikorrast sätestatakse kõrgelt kvalifitseeritud, noorematele kui 30-aastastele taotlejatele, kes oma suhteliselt piiratud töökogemuse ja oma olukorra tõttu tööturul ei pruugi vastata põhikorras ette nähtud palganõuetele või kes on saanud kõrghariduse Euroopa Liidus.	välja jäetud
Selgitus
Lihtsustatud juurdepääsu sätestamine nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas on vastuolus ELi võrdse kohtlemise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kedagi vanuse alusel diskrimineerida. Lisaks kaasneb nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas lihtsustatud juurdepääsu sätestamisega oht, et unarusse jäetakse investeerimine noorte ELi kodanike haridusse. Seda tuleb ennetada, kuna kogu ELi hõlmav nooremate kui 30aastaste noorte inimeste töötuse määr on umbes 15 % (Eurostati 2007. aasta statistika), Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias koguni umbes 20 %.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) ELi piires ühest liikmesriigist teise liikumise osas võib piiriülene pendelränne olla pärast ELi sinise kaardi pikendamist ELi sinise kaardi omaniku jaoks üheks võimaluseks. Kuna ELi sinine kaart hõlmab nii töö- kui ka elamisluba, ei paku see ELi sinise kaardi väljastanud liikmesriigis elamise korral võimalust töö eesmärgil pendelrändeks teise liikmesriiki. Piiriülese pendelrände võimalust peaks käsitlema nõukogu ... direktiiv .../.../EÜ kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega.	(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.
Selgitus
Nõue, et kolmandate riikide kodanikud võivad oma päritoluriiki tagasi pöörduda üksnes siis, kui nad suudavad tõendada, et see on seotud töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega, on täiendav bürokraatlik kohustus ja raskendav asjaolu, mis ei ole olukorrale üldse kohane. Kolmandate riikide kodanikel peab olema võimalik ka perekondlikel või isiklikel põhjustel oma päritoluriiki ajutiselt tagasi pöörduda.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.	(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel ei tohiks liikmesriigid püüda aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta. Liikmesriigid peaksid sõlmima koostöölepingud kolmandate riikidega, et kaitsta nii liidu vajadusi kui ka nende kolmandate riikide arengut, kust on pärit kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad. Koostöölepingud peaksid hõlmama eetilist värbamispoliitikat ja vastavaid põhimõtteid ning nende toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, mille abil kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad saavad naasta päritoluriiki. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning 2007. aasta juulis toimunud ülemaailmse rände- ja arengufoorumi esimese kohtumise järeldustega ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid koostöös päritoluriikidega pakkuma konkreetset abi spetsialistide koolitamiseks oskustööjõu äravoolust nõrgestatud põhisektorite tarbeks.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b)        „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või vähemalt kolmeaastast samaväärset erialast töökogemust;	b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötajana töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni;
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) „ELi sinine kaart” – luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel teise liikmesriiki;	c) „ELi sinine kaart” – luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil V peatüki kohaselt teise liikmesriiki;
Selgitus
Liikumine teise liikmesriiki on ainult peatükis V nimetatud tingimustel võimalik.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud;	f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis b ja artikli 4 lõikes 3 määratletud kolmandate riikide kodanikud;
Selgitus
Inimlikust seisukohast on väga ebasoovitav jätta välja direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud isikud. Direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 3 osutatud isikute väljajätmine oleks pikaajalises püsisuhtes olevate vabaabielus paaride suhtes diskrimineeriv.
Muudatusettepanek            13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g)        „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat;	g)        „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud kolmas riik ning mida on järgnevalt tunnustanud liikmesriigi pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat. Selleks et hinnata, kas kolmanda riigi kodanikul on kõrgharidus, võetakse käesoleva direktiivi tähenduses aluseks rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versiooni 5a. ja 6. tase;
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h)        „kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse kõrgharidust kinnitava dokumendiga või vähemalt kolmeaastase samaväärse erialase töökogemuse kaudu;	h)        „kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse vähemalt viieaastase erialase töökogemuse kaudu, mille tase on võrreldav kõrghariduse kvalifikatsiooniga, sealhulgas vähemalt kaheaastane töökogemus juhtival ametikohal;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) „töökogemus” – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal.	i) „töökogemus” – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal, mida tõendatakse riigiasutuse väljastatud dokumendiga, nt töötõendi, sotsiaalkindlustuse tõendi või maksutõendiga.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) „reguleeritud kutseala” — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, samuti kolmandate riikide kodanike suhtes, kes muu korra alusel juba elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis ja taotlevad ELi sinist kaarti.
Selgitus
Selleks et edendada nt ühe liikmesriigi territooriumil kõrghariduse saanud üliõpilaste jäämist ELi, oleks loogiline kohaldada seda direktiivi ka nende suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile jäämist „kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil”.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;	a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel või on ühel nimetatud põhjustest taotlenud elamisluba ja kelle staatuse üle ei ole veel otsust tehtud;
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kes on pagulased või kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;	b) kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal;	f) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal, eeskätt peetakse silmas äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid, alltöövõtu korras teenuse osutajaid ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) alusel võetud Euroopa Ühenduse kohustustes ettenähtud kõrgharidusega praktikante;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) kes on lubatud liikmesriigi territooriumile hooajatöötajatena.
Selgitus
Et kategooriate loetelu oleks täielik.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.	3. Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, sektorites, mis on väga olulised ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eelkõige tervishoiu- ja haridussektoris, ning sektorites, mis on üliolulised arengumaade võime suhtes pakkuda põhilisi sotsiaalteenuseid, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi käsitlevaid soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, välja arvatud esimesse liikmesriiki sisenemist käsitlevad sätted.	2. Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, seoses järgmiste sätetega:
	a) artikli 5 lõige 2 elama asumise korral teise liikmesriiki;
	b) artikkel 12, artikli 13 lõiked 1 ja 2, artiklid 14 ja 16, artikli 17 lõige 4 ja artikkel 20.
Selgitus
Direktiivi ettepaneku eesmärk on ühtlustada kolmandate riikide kõrge kvalifikatsiooniga kodanikele juurdepääsutingimused kõikides liikmesriikides. Igasuguseid kõrvalekaldeid artikli 5 lõikes 1 osutatud põhilistest liikmesriiki lubamise kriteeriumitest tuleks vältida. Siiski näib olevat põhjendatud anda liikmesriikidele võimalus võtta teise liikmesriiki edasiliikumise korral vastu positiivne erand artikli 5 lõike 2 palgakünnisest.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a ELi sinise kaardi andmise kriteeriumid ELi sinine kaart antakse ainult kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatele kolmandatest riikidest, kellega EL on eelnevalt sõlminud koostöö- ja partnerluslepingud, sealhulgas liikuvuse ja sisserände valdkonnas.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) esitab vähemalt üheaastase kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis;	a) esitab vähemalt üheaastase, siseriikliku õiguse kohaselt kehtiva töölepingu, mis on sõlmitud kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks, või vastava siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis;
Selgitus
Käesoleva direktiivi eesmärgina seatud subsumptsiooni huvides on möödapääsmatu lisada artiklisse 5 kõige tähtsam tingimus – kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil – esmakordse liikmesriiki lubamise kriteeriumina (edasi liikumiseks teise liikmesriiki on seda juba tingimusena nimetatud artiklis 19).
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud töölepingus või siduvas tööpakkumises;	välja jäetud
Selgitus
See punkt ei ole enam vajalik, sest dokumente kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö kohta (mis pärast artikli 2 punktis b muudetud määratlust sisaldab ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerimata kutsealadel) nõutakse juba artikli 5 lõike 1 punktis a. Täiendavat vahetegemist reguleeritud ja reguleerimata kutsealade vahel ei ole vaja.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt;	e) esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele ei ole ette nähtud seoses töölepinguga tulenevast tervisekindlustusest;
Selgitus
Täpsustab, et see säte käib töölepinguga seotud tervisekindlustuse hüvitiste kohta. Vastasel juhul oleks võimalik eeskirja nii tõlgendada, et muud töölepingust tulenevad hüvitised muudavad kindlustamiskohustuse mittevajalikuks.

(Tõlkija märkus: tõlkeviga KOM-teksti eestikeelses versioonis.)

Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.	f) ei kujuta objektiivselt tõendatud põhjustel ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.
Selgitus
Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt kolmekordse riiklikus õiguses kindlaks määratud igakuise miinimumbrutopalgani.	2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust tasemest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,7-kordse igakuise või aastase keskmise brutopalgani asjaomases liikmesriigis ning mis ei tohi olla väiksem palgast, mida kohaldatakse või kohaldataks võrreldavat tööd tegeva töötaja suhtes vastuvõtvas riigis.
Liikmesriikides, kus miinimumpalga suurus ei ole kindlaks määratud, kehtestatakse riiklik palgakünnis, mis ulatub vähemalt kolmekordse miinimumsissetulekuni, mille ulatuses on asjaomase liikmesriigi kodanikel õigus saada selles liikmesriigis sotsiaalabi.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puuduse vältimine kolmandates riikides Liikmesriigid ei püüa aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	välja jäetud
Erand
Kui taotluse esitab kolmanda riigi alla 30-aastane kodanik, kellel on kõrgharidus, kohaldatakse järgmisi erandeid:
a) liikmesriigid peavad artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimust täidetuks, kui pakutav igakuine brutopalk on võrdne vähemalt kahe kolmandikuga riiklikust palgakünnisest, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 5 lõikele 2;
b) liikmesriigid võivad loobuda artikli 5 lõikes 2 sätestatud palgale kehtestatud nõudest, kui taotleja on saanud kõrghariduse kohapeal ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ühenduse territooriumil asuvas kõrgharidusasutuses;
c) liikmesriigid ei nõua lisaks kõrghariduse tõendamisele töökogemuse tõendamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik selliste riiklikes õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks järgima.
Selgitus
Ettenähtud erand alla 30-aastastele kolmandatest riikidest pärit kodanikele toob kaasa diskrimineerimise vanuse alusel.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud.	2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kolm aastat ning seda pikendatakse vähemalt veel kaheks aastaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kolm aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kuus kuud.
Selgitus
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Olles elanud ELi sinise kaardi omanikuna liikmesriigis seaduslikult 36 kuud, võib asjaomane isik töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal muus liikmesriigis, elades samal ajal esimeses liikmesriigis. Piiriülese pendelrände täiendavad üksikasjad sätestatakse nõukogu direktiivis .../.../EÜ [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta].
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi.	2. Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku ja ühenduse korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi. Oma kaalutlusõiguse raames arvestab liikmesriik riiklikku ja piirkondlikku tööjõuvajadust.
Selgitus
Suurendamaks läbipaistvust kolmandate riikide kodanike jaoks ning süstemaatilisuse tõttu on vaja direktiivis selgitada, et ELi sinise kaardi andmiseks on nõutav nii artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimuste täitmine kui ka see, et puuduvad artiklis 9 nimetatud keeldumise põhjused (sh tööturu olukorra hindamine). Eeskiri tuleks seepärast koostada selgelt äratuntava diskretsiooninormina.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad lükata tagasi ELi sinise kaardi taotluse, et vältida oskustööjõu äravoolu sektorites, mis päritoluriikides kannatavad kvalifitseeritud töötajate puudumise all.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tööturupoliitika raames võivad liikmesriigid eelistada liidu kodanikke, kolmandate riikide kodanikke, kui see on ette nähtud ühenduse õigusaktides, või kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis ja saavad seal töötushüvitist.	välja jäetud
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest järgmistel juhtudel:	1. Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest, kui ELi sinine kaart on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud.
a) kui see on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud;	1 a. Liikmesriik võib tühistada käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest järgmistel juhtudel:
b) kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda;	a) kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda;
c) kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest.	b) kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlusel.	3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest üksnes juhul, kui eksisteerib objektiivselt tõendatud oht avaliku korra tagamisele või avalikule julgeolekule või rahvatervisele.
Selgitus
Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. ELi sinise kaardi väljastamisega võtab liikmesriik endale kohustuse väljastada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mõistliku aja jooksul asjakohased dokumendid ja vajaduse korral viisad, enne kui taotleja peab alustama tööd, mille alusel talle sinine kaart väljastati, välja arvatud juhul, kui kõnealuselt liikmesriigilt ei saa seda õigustatult eeldada, sest tööandja või asjaomane kolmanda riigi kodanik jäid ELi sinise kaardi taotlemisega hiljaks.
Selgitus
On oluline, et liikmesriigid võtaksid endale kohustuse tagada kõikide vajalike dokumentide ja viisade korraldamine võimalikult kiiresti, kui kolmanda riigi kodanikule on otsustatud anda sinine kaart, et sinise kaardi süsteemi kõige paremini ära kasutada.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.	2. Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused võimalikult kiiresti taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus. Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.	3. Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi vastavalt riigi õigusaktidele määratud pädevas asutuses. Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.
Selgitus
Vaidlustamisega tegelev organ tuleb määrata vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Kui taotluse rahuldamisest keeldumise otsuse võiks vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus, siis tekitaks see süsteemis asjatuid viivitusi.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasututelt vaja eelnevat kirjalikku, vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul antud luba.	1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vaja eelnevat kirjalikult teavitada vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle võrdselt kodanikega. ELi sinise kaardi omanik teatab oma töösuhte muutumisest elukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele vastavalt riiklikele menetlustele.	2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut võrdselt kodanikega.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud.	1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamata jätmiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kuus järjestikust kuud.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. ELi sinise kaardi omanikul on õigus viibida liikmesriigi territooriumil seni, kuni ta läbib koolitust, mille eesmärk on tema ametialaste oskuste tõstmine või ametialane ümberõpe.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sellel ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.	2. Lõigetes 1 ja 1 a märgitud ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta kõrget kvalifikatsiooni nõudev töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 punktides c ja i nimetatud õigusi, mis on seotud stipendiumite ja riikliku elamispinna saamisega seotud menetlusega, juhul, kui ELi sinise kaardi omanik on viibinud või tal on õigus viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil vähemalt kolm aastat.	välja jäetud
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad piirata võrdset kohtlemist sotsiaalabi valdkonnas juhul, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud EÜ pikaajalise elaniku staatus kooskõlas artikliga 17.	välja jäetud
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 8 lõiget 2 tõlgendatakse nii, et ELi sinise kaardi omanik on ELi sinise kaardi kehtivuse aja, kaasa arvatud pikendamine, elanud seaduslikult esimese liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) enne pikaajalise elaniku ELi elamisloa taotluse esitamist on ta kaks aastat elanud seaduslikult ja pidevalt ELi sinise kaardi omanikuna selle liikmesriigi territooriumil, kellele ta nimetatud taotluse esitab.	b) enne pikaajalise elaniku ELi elamisloa taotluse esitamist on ta kolm aastat elanud seaduslikult ja pidevalt ELi sinise kaardi omanikuna selle liikmesriigi territooriumil, kellele ta nimetatud taotluse esitab.
Selgitus
Soovitav oleks pikendada pikaajalise elaniku staatuse omandamise aega kolmele aastale.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c pikendavad liikmesriigid EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni.	4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid pikendada EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega oma päritoluriigis.	5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses oma päritoluriigis palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega. See ergutab mainitud spetsialistide korduvrännet, samuti kõnesolevate võõrtöötajate hilisemat osalemist oma päritoluriigi koolitustel ning teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda teadet ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest:	3. Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda taotlust ja käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud dokumente ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest:
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) keelduda ELi sinise kaardi andmisest ning kohustada kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14.	b) keelduda ELi sinise kaardi andmisest, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui on olemas keeldumise põhjused vastavalt artiklile 9. Sel juhul kohustab liikmesriik, kui taotleja asub juba tema territooriumil, kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taotleja katab enda ja oma pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab vajaduse korral lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.	4. Taotleja katab enda ja oma pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, peab ta eelistama isikut, kellel on elamisluba „pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik”, teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel.	2. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, võib ta eelistada isikut, kellel on elamisluba „pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik”, teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest.	1. Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest ning milliste meetmetega on täpsemalt tegemist.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.	3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide kohaselt. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende kutseala puudutav teave. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

SELETUSKIRI

Sisseränne majanduslikel põhjustel on probleem, millega Euroopa Liit peab tegelema üha enam globaliseeruvas maailmas, kus konkurentsitingimused karmistuvad. Endiselt ei pea kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud Euroopa Liitu atraktiivseks, mida tõestab statistika. Euroopa Liit ei ole kuigi edukas konkurentsis kõige helgemate peade pärast, võrreldes klassikaliste sisseränderiikidega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada või Austraalia. Vaid 5,5 % Magribi riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõust tuleb Euroopa Liitu, kuid Ameerika Ühendriikide või Kanada kasuks otsustab neist umbes 54 %. Samas on Euroopa Liit võtnud vastu enamiku Magribi riikide kvalifitseerimata töötajatest (87%). Kõigist kolmandatest riikides pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate 1,72 % osakaaluga kogu tööhõivest jääb EL selgelt tahapoole teistest olulistest sisserändemaadest, nagu Austraalia (9,9 %), Kanada (7,3 %), USA (3,2 %) ja Šveits (5,3 %).

Euroopa Liidu kui sisserändesihi vähese atraktiivsuse põhjuseks on ELis praegu kehtivad 27 erinevat lubade andmise süsteemi, mis raskendavad tunduvalt potentsiaalsetel kolmandate riikide võõrtöötajatel probleemideta ühest liikmesriigist teise liikuda. Liikmesriikide erinevad eeskirjad põhjustavad konkurentsi liikmesriikide vahel. Vaid umbes kümnel Euroopa Liidu liikmesriigil on erisüsteem kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajatele riiki lubamiseks, seevastu teistes liikmesriikides ei ole osaliselt üldse mingeid eeskirju või on need eeskirjad tugevalt segmenteeritud. Vaid kuues Euroopa Liidu liikmesriigis on eriprogrammid kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööliste tööhõiveks.

Raportöör rõhutab seepärast kõikehõlmava ning sidusa ühise lähenemisviisi vajadust Euroopa sisserändepoliitika puhul, mis võtab arvesse nii arengu-, tööjõu kui ka integratsioonipoliitilisi aspekte. Ühised Euroopa eeskirjad on vajalikud, et juhtida rändevooge Euroopasse ja Euroopa piires ning takistada ebaseaduslikku rännet. Seadusliku rände perspektiivid ja pakkumised viivad selleni, et päritolu- ja transiidiriikidel on huvi võidelda ühiselt ebaseadusliku sisserände vastu. Seetõttu on igati tervitatav komisjoni ettepanek muuta EL kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks kiirendatud ja paindlike lubade andmise menetluste ning riigis elamise soodsate tingimuste abil. Sealjuures on otsustavad kiired ja mittebürokraatlikud lubade andmise menetlused ning ühtsed määratlused kokku 27 liikmesriigi tööturule sisenemiseks. Vaid nii suudab EL rahvusvahelises konkurentsis püsida. Ühistel kriteeriumitel põhinev süsteem on selge signaal kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele, et ELil on selge huvi kolmandatest riikidest pärit spetsialiste liikmesriikide tööturgudel rakendada ja neile ELis pikemaajalist tööd pakkuda. Kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide palkamisega suurendab EL ühtlasi oma konkurentsivõimet ja aitab tõsta oma majanduskasvu. Raportöör rõhutab siiski, et sisseränne kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil ei saa olla pikaajaline majandus- ja demograafiliste probleemide lahendus. Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate tööturule lubamine saab neid probleeme vaid lühiajaliselt leevendada. Liikmesriigid peavad keskmises ja pikas perspektiivis võtma täiendavaid meetmeid tööhõive-, majandus- ja perepoliitika valdkonnas, et vastata ELi praegustele ja tulevastele arengutele.

Raportöör rõhutab, et majandusränne mõjutab põhimõtteliselt liikmesriikide tööturge. Seepärast peab liikmesriikidele jääma ka edaspidi õigus määrata sisserände arvulist määra. Subsidiaarsuse põhimõttest tuleb kinni pidada, sest Euroopa Liidu tasandil ei ole Euroopa tööturgu, ühtseid sotsiaalsüsteeme, ühist pensionikindlustust ega ühtlustatud tervisekindlustussüsteeme. Olukord liikmesriikide tööturgudel on strukturaalselt väga erinev, seepärast peab majanduslikult orienteeritud sisseränne vastama riiklike tööturgude vajadustele. Otsuse kolmandate riikide spetsialistide arvu ja nõutud kutseoskuste kohta saab langetada vaid vastavalt vajadusele ja seega kohapeal.

Kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate sisseränne saab toimuda vaid ühenduse eelistamise põhimõtet rangelt kohaldades. Riiklike tööturustrateegiate täiendava meetmena on see vaid siis mõttekas ja kasulik, kui nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele ei ole võimalik katta ELi kodanike ega umbes 18,5 miljoni ELis seaduslikult viibiva kolmandate riikide kodaniku hulgast. Tuleb jälgida, et ELi uute liikmesriikide kodanikud, kelle vaba liikumine on teatud üleminekureeglite tõttu veel piiratud, ei oleks võrreldes kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajatega tööturule sisenemisel halvemas olukorras. Oma töötajate koolitus ja täiendõpe peab jääma liikmesriikide esmatähtsaks ülesandeks ning tööjõuvajadust ei tohi katta üksnes sisserändajatega. Pigem tuleb nende meetmete vahel leida mõistlik tasakaal.

Raportööri seisukoht

Raportöör on raporti projektis teinud paljudes kohtades täpsustusi ja selgitusi, et kehtestada võimalikult ühtsed tingimused kolmandate riikide kodanike sisenemiseks Euroopa Liitu ning selgelt määratleda liikmesriikide ja kolmandate riikide asjaomaste kodanike õigused.

Raportöör laiendab käesoleva direktiivi reguleerimisala nii isikutele, kes on läbinud kõrgharidusprogrammi reeglina õppeajaga neli või viis aastat, kui ka isikutele, kellel on vastav kuueaastane töökogemus (sealhulgas vähemalt kaheaastane kogemus juhtival ametikohal). Töökogemuse rõhutamine on mõttekas ning tugineb Euroopa kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivile[1], millega nähakse ette palju pikem kui kolmeaastane töökogemus, et võimaldada kõrgharidusega isikute ja kõrgharidust mitte omavate töötajate laialdast võrdsustamist.

Kolmandate riikide kodanike ELi lubamisel on nõutava kutsekvalifikatsiooni kõrval kriteeriumina ette nähtud ka miinimumpalk. Raportöör toetab sellega seoses palga võrdlusalusena riiklikku keskmist brutopalka ning teeb ettepaneku näha madalaima miinimumpalgana ette asjaomase liikmesriigi 1,7-kordne keskmine brutopalk. Nii on ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja kõrgkoolid võimelised kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid värbama.

Liikmesriikidel peab ka edaspidi olema õigus näha oma riiklikes õigusaktides ette soodsamaid sätteid juurdepääsuks kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle. Raportöör rõhutab, et ELi esmakordse sisenemise korral on vaja ühtset liikmesriiki lubamise menetlust, mis põhineb eelkõige artikli 5 lõikes 1 nimetatud põhimõttelistel liikmesriiki lubamise kriteeriumidel. Kuid liikmesriikidele peaks jätma võimaluse kohaldada soodsamalt artikli 5 lõikes 2 ette nähtud miinimumpalga künnist kolmandate riikide kodanike edasiliikumise korral teise liikmesriiki. Arvesse tuleb võtta seda, et esimesse liikmesriiki sisenemise korral on nõutava miinimumpalga puhul juba niigi erinevused, sest arvestusalusena kasutatavad palgatasemed on liikmesriikides erinevad.

Iga liikmesriigi riikliku suveräänsuse väljenduseks on määrata ise oma riigi tööturule lubatavate kolmandate riikide kodanike arv. Raportöör täpsustab seda õigust, lubades selgesõnaliselt liikmesriikidel kehtestada nullkvoot või teatavate valdkondade jaoks riiki lubamisest keelduda. Raportöör teeb sellega seoses ettepaneku lisada ELi sinise kaardi andmise keeldumise põhjuste hulka vastava arvu määramata jätmine või selle juba ammendumine. Keeldumise põhjuste hulka lisatakse veel ELi sinise kaardi omaniku sotsiaalabi taotlemine ning piisavate rahaliste vahendite puudumine, et katta töötaja ja tema pereliikmete ülalpidamiskulud.

Raporti projektis on välja toodud, et kolmandate riikide kodanikel, kes taotlevad ELi sinist kaarti, ei ole liikmesriiki lubamise kõikide tingimuste täitmisel õigust kaarti saada, vaid see jääb asjaomase liikmesriigi otsustada. Sel moel saavad liikmesriigid arvesse võtta ka riiklikku ja piirkondlikku tööjõuvajadust, eelistades liidu kodanikke või kolmandate riikide kodanikke, kes juba elavad ELis, ja niimoodi juhtida sisserännet kodumaisele tööturule.

Raportöör rõhutab, et direktiivi oluline Euroopa lisandväärtus seisneb pärast kindlat ooteaega tagatud Euroopa-siseses liikuvuses. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist esimeses liikmesriigis võivad kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud kodanikud kolida kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil teise liikmesriiki tingimusel, et see liikmesriik ei ole kehtestanud nullkvooti või tema kvoot ei ole juba täis. Raportöör ei soovi täiendavalt piirata kolmandate riikide kodanike õigust edasi liikuda, sest selle direktiivi oluliseks eeliseks on muuta sisenemine Euroopa Liitu kolmandate riikide kodanike jaoks atraktiivseks.

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 1999/42/EÜ. ELT L 255, 30.9.2005.

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS(*) (11.9.2008)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta
(KOM(2007)0637 – C6‑0011/2008 – 2007/0228(CNS))

Arvamuse koostaja (*): Jan Tadeusz Masiel

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4, ning arvestades ühtlasi III jaotise 1. peatükki,
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas.	(3) 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mida iseloomustaksid jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide vajadustel põhineva lähenemisviisi raames võetavad meetmed kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ja nende ELis hoidmiseks on osa Lissaboni strateegias ning majanduskasvu ja töökohtade komplekssetes suunistes kirjeldatud laiemast raamistikust.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Euroopa Ülemkogu tõdes 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta erakorralisel kohtumisel Tamperes vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike riiki lubamise ja seal elamise tingimusi käsitlevad siseriiklikud õigusaktid. Sellega seoses tõdeti ülemkogul, et Euroopa Liit peaks tagama liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning et tõhusama integratsioonipoliitika abil tuleks püüda neile anda Euroopa Liidu kodanikega võrreldavad õigused ja kohustused. Vastavalt sellele palus Euroopa Ülemkogu nõukogul võtta komisjoni ettepanekute põhjal kiiresti vastu asjakohased õigusaktid.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Kuna tööturg muutub üha üleilmsemaks, peaks EL suurendama oma atraktiivsust kolmandatest riikidest pärit töötajate, eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajate silmis. Seda eesmärki oleks kergem saavutada, kui lihtsustatakse haldusmenetlusi, mis peaksid olema ühtsed kõigis liikmesriikides, antakse teatavaid võimalusi, sealhulgas tehakse mõnede kohaldatavate sätete suhtes erandeid, ja võimaldatakse lihtsamat juurdepääsu asjakohasele teabele.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.	(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesoleva direktiiviga püütakse kaasa aidata nimetatud eesmärkide saavutamisele ja pööratakse tähelepanu tööjõupuudusele, soodustades kolmandate riikide kodanike ELi lubamist ja seal liikumist rohkem kui kolmekuulise viibimise ajal kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil selleks, et muuta ühendus sellistele töötajatele üle kogu maailma ligitõmbavamaks ning toetada ühenduse konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Selliste eesmärkide saavutamiseks on vaja hõlbustada kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ja nende pereliikmete liikmesriikidesse lubamist kiirmenetluse kehtestamise kaudu ning anda neile teatavates valdkondades vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Seoses selliste õigustega tugineb käesolev direktiiv direktiivi ... [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta] vastavale sättele.	(7) Käesoleva direktiiviga püütakse kaasa aidata nimetatud eesmärkide saavutamisele ja pööratakse tähelepanu tööjõupuudusele, soodustades kolmandate riikide kodanike ELi lubamist ja seal liikumist rohkem kui kolmekuulise viibimise ajal kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil selleks, et muuta ühendus sellistele töötajatele üle kogu maailma ligitõmbavamaks. Lissaboni strateegia kõikide eesmärkide saavutamiseks on vaja hõlbustada kõrgelt kvalifitseeritud nii mees- kui ka naissoost töötajate ja nende pereliikmete liikmesriikidesse lubamist kiirmenetluse kehtestamise kaudu ning anda neile teatavates valdkondades vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Seoses selliste õigustega tugineb käesolev direktiiv direktiivi ... [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta] vastavale sättele.
Selgitus
Lissaboni strateegia hõlmab enamat kui konkurentsivõime ja majanduskasv.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liikmesriikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ELis, on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja riikliku palgakünnise arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama oma riikliku künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja oma üldisele sisserändepoliitikale.	(10) Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, liikmesriikide nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele nagu kutsekvalifikatsioonid. Kohaldada tuleks põhimõtet võrdne töötasu võrdse töö või võrdse väärtusega töö eest.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Palgakünnisega seotud erandid põhikorrast sätestatakse kõrgelt kvalifitseeritud, noorematele kui 30-aastastele taotlejatele, kes oma suhteliselt piiratud töökogemuse ja oma olukorra tõttu tööturul ei pruugi vastata põhikorras ette nähtud palganõuetele või kes on saanud kõrghariduse Euroopa Liidus.	välja jäetud
Selgitus
Lihtsustatud juurdepääsu sätestamine nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas on vastuolus ELi võrdse kohtlemise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kedagi vanuse alusel diskrimineerida. Lisaks kaasneb nooremate kui 30aastaste kõrgelt kvalifitseeritud isikute osas lihtsustatud juurdepääsu sätestamisega oht, et unarusse jäetakse investeerimine noorte ELi kodanike haridusse. Seda tuleb ennetada, kuna kogu ELi hõlmav nooremate kui 30aastaste noorte inimeste töötuse määr on umbes 15 % (Eurostati 2007. aasta statistika), Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias koguni umbes 20 %.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Kui liikmesriik on otsustanud riiki lubada kolmanda riigi kodaniku, kes vastab nimetatud ühistele kriteeriumitele, peab selline kolmanda riigi kodanik saama elamisloa, mida nimetatakse ELi siniseks kaardiks ja mis võimaldab järkjärgulist juurdepääsu tööturule, ning ELis elamise ja liikumisega seotud õigused nii endale kui ka oma pereliikmetele.	(12) Kui liikmesriik on otsustanud riiki lubada kolmanda riigi kodaniku, kes vastab nimetatud ühistele kriteeriumitele, peab selline kolmanda riigi kodanik saama elamisloa, mida nimetatakse ELi siniseks kaardiks.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Kui liikmesriik otsustab, et ELi sinise kaardi taotluse võib esitada kolmanda riigi kodaniku tööandja, peaksid tööandja ja kolmanda riigi kodanik tegema koostööd, et täita määruses 1030/2002/EÜ sätestatud kohustusi.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega.	(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.
Selgitus
Nõue, et kolmandate riikide kodanikud võivad oma päritoluriiki tagasi pöörduda üksnes siis, kui nad suudavad tõendada, et see on seotud töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega, on täiendav bürokraatlik kohustus ja raskendav asjaolu, mis ei ole olukorrale üldse kohane. Kolmandate riikide kodanikel peab olema võimalik ka perekondlikel või isiklikel põhjustel oma päritoluriiki ajutiselt tagasi pöörduda.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.	(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist, sektoritest, millest värbamine võib nõrgestada arengumaade võimet pakkuda põhilisi sotsiaalteenuseid, või sektoritest, mis on väga olulised ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eelkõige tervishoiu- ja haridussektorist. Ülalnimetatud sektorites tuleb välja töötada eetiline värbamispoliitika ning nii avaliku kui ka erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiu- ja haridussektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. Selleks tuleb ühtlasi konsulteerida tööturu osapooltega nii päritolu- kui ka vastuvõtvate riikide asjaomastes sektorites. Liikmesriigid peaksid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikmesriiki lubamise poliitika rakendamisel järgima toimimisjuhendit.
Selgitus
On oluline, et liikmesriigid ei värbaks kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid arengumaade nendest sektoritest, kus on töötajatest puudu, kuid mis on väga olulised põhiliste sotsiaalteenuste väljatöötamise ja/või ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seisukohalt. Liikmesriigid peaksid olema eriti ettevaatlikud töötajate värbamisel tervishoiu- ja haridussektorist. ELi sinise kaardi kehtestamine ei tohiks mingil moel
pärssida arengumaade arengut.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete rohkem kui kolmeks kuuks kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused;	a) kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused;
Selgitus
On endastmõistetav, et kuna see puudutab riiki sisenemist ja seal elamist töötamise eesmärgil, on riigis elamise periood pikem kui kolm kuud, kuna see ajavahemik on ette nähtud turistidele, kellel ei ole tööluba.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või vähemalt kolmeaastast samaväärset erialast töökogemust;	b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või põhjendatud erandjuhtude korral kõrgemat kutsepädevust;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud;	f) „pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 määratletud kolmandate riikide kodanikud;
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat;	g) „kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat. Hinnates seda, kas kolmanda riigi kodanik on läbinud kõrgharidusprogrammi, lähtutakse ISCED 1997 tasemetest 5a ja 6;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) „kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse kõrgharidust kinnitava dokumendiga või vähemalt kolmeaastase samaväärse erialase töökogemuse kaudu;	h) „kõrgem kutsepädevus” – vähemalt viieaastane erialane töökogemus, mis tõestab samaväärsel tasemel teadmiste olemasolu, kui on nõutav kõrgharidust tõendava dokumendi puhul, ning mida näitab töötõend ja kinnitab pädeva asutuse tõend;
	(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, samuti kolmandate riikide kodanike suhtes, kes muu korra alusel juba elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis ja taotlevad sinist kaarti.
Selgitus
Selleks et edendada nt ühe liikmesriigi territooriumil kõrghariduse saanud üliõpilaste jäämist ELi, oleks loogiline kohaldada seda direktiivi ka nende suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile jäämist „kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil”.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;	a) kellel on võimalus viibida liikmesriigis ajutise kaitse kavade alusel või kes on esitanud taotluse ja ootavad vastust oma staatuse määratlemise kohta;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) kes on direktiivi 2004/83/EÜ alusel rahvusvahelise kaitse taotlejad ja kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kes on pagulased või kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;	b) kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele või tavadele ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks asjaomastes tegevusvaldkondades kohaldatavaid kollektiivlepinguid või tavasid.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vastab riiklike õigusaktidega kehtestatud tingimustele, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks täitma;	b) vastab riiklike õigusaktidega kehtestatud tingimustele, mida ELi kodanikud peavad siseriiklike õigusaktide kohases töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks täitma;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud töölepingus või siduvas tööpakkumises;	c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud siseriiklike õigusaktide kohases töölepingus või siduvas tööpakkumises;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.	f) ei kujuta objektiivselt tõendatud põhjustel ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.
Selgitus
Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt kolmekordse riiklikus õiguses kindlaks määratud igakuise miinimumbrutopalgani.	2. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,7 kordse igakuise keskmise brutopalgani.
	Töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk ei ole mingil juhul väiksem palgast, mida kohaldatakse või kohaldataks võrreldavat tööd tegeva töötaja suhtes vastuvõtvas riigis.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui taotluse esitab kolmanda riigi alla 30-aastane kodanik, kellel on kõrgharidus, kohaldatakse järgmisi erandeid:	välja jäetud
a) liikmesriigid peavad artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimust täidetuks, kui pakutav igakuine brutopalk on võrdne vähemalt kahe kolmandikuga riiklikust palgakünnisest, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 5 lõikele 2;
b) liikmesriigid võivad loobuda artikli 5 lõikes 2 sätestatud palgale kehtestatud nõudest, kui taotleja on saanud kõrghariduse kohapeal ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ühenduse territooriumil asuvas kõrgharidusasutuses;
c) liikmesriigid ei nõua lisaks kõrghariduse tõendamisele töökogemuse tõendamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik selliste riiklikes õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks järgima.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud.	2. ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kuus kuud.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tööturupoliitika raames võivad liikmesriigid eelistada liidu kodanikke, kolmandate riikide kodanikke, kui see on ette nähtud ühenduse õigusaktides, või kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis ja saavad seal töötushüvitist.	välja jäetud
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlusel.	3. Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest üksnes juhul, kui eksisteerib objektiivselt tõendatud oht avaliku korra tagamisele või avalikule julgeolekule või rahvatervisele.
Selgitus
Selle üle, kes kujutab ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, ei tohi otsustada haldusomavoli alusel.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ELi sinise kaardi väljastamisega võtab asjaomane liikmesriik endale kohustuse väljastada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mõistliku aja jooksul asjakohased dokumendid ja vajaduse korral viisad, enne kui taotleja peab alustama tööd, mille alusel talle sinine kaart väljastati, välja arvatud juhul, kui liikmesriigilt ei saa seda õigustatult eeldada, sest tööandja või asjaomane kolmanda riigi kodanik jäid ELi sinise kaardi taotlemisega hiljaks.
Selgitus
On oluline, et liikmesriigid võtaksid endale kohustuse tagada kõikide vajalike dokumentide ja viisade korraldamine võimalikult kiiresti, kui kolmanda riigi kodanikule on otsustatud anda sinine kaart, et sinise kaardi süsteemi kõige paremini ära kasutada.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.	2. Kui taotlusega seoses esitatud teave või dokumendid on puudulikud, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet või milliseid dokumente on vaja esitada, ning täpsustavad mõistliku ajavahemiku, mille jooksul need esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud nõutud täiendava teabe või dokumendid. Kui täiendavat teavet või dokumente määratletud ajavahemiku jooksul ei esitata, lükatakse taotlus tagasi.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasututelt vaja eelnevat kirjalikku, vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul antud luba.	1. ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vaja eelnevat kirjalikult teavitada vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle võrdselt kodanikega. ELi sinise kaardi omanik teatab oma töösuhte muutumisest elukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele vastavalt riiklikele menetlustele.	2. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut võrdselt kodanikega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud.	1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamata jätmiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kuus järjestikust kuud.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. ELi sinise kaardi omanikul on õigus viibida liikmesriigi territooriumil seni, kuni ta läbib koolitust, mille eesmärk on tema ametialaste oskuste tõstmine või ametialane ümberõpe.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sellel ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.	2. Lõigetes 1 ja 1 a märgitud ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta kõrget kvalifikatsiooni nõudev töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 punktides c ja i nimetatud õigusi, mis on seotud stipendiumite ja riikliku elamispinna saamisega seotud menetlusega, juhul, kui ELi sinise kaardi omanik on viibinud või tal on õigus viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil vähemalt kolm aastat.	välja jäetud
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad piirata võrdset kohtlemist sotsiaalabi valdkonnas juhul, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud EÜ pikaajalise elaniku staatus kooskõlas artikliga 17.	välja jäetud
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust antakse elamisload pereliikmetele kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.	3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust antakse elamisload pereliikmetele võimalikult kiiresti, kui võimalik, siis koos otsusega väljastada ELi sinine kaart, ja igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikleid 13, 15 ja 16 kohaldatakse vajaduse korral ka pärast seda, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud artikli 18 kohane elamisluba.	välja jäetud
Selgitus
Kolmandate riikide kodanikud, kellel on pikaajaline kogu ELi hõlmav elamisluba, tuleks lugeda ELi kodanikega samaväärseteks.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna võib asjaomane isik ja võivad tema pereliikmed liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga seotud eesmärkidel muusse liikmesriiki käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.	1. Pärast kaheaastast seaduslikku elamist esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna võib asjaomane isik ja võivad tema pereliikmed liikuda tööga seotud eesmärkidel muusse liikmesriiki käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist teatab ELi sinise kaardi omanik oma riigis viibimisest selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning esitab kõik dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab teise liikmesriigi suhtes artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.	2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist teatab ELi sinise kaardi omanik oma riigis viibimisest selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning esitab kõik dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab teise liikmesriigi suhtes artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi. ELi sinise kaardi omanik võib liikmesriiki lubamise taotluse esitada teise liikmesriigi pädevale ametiasutusele kirjalikult ka enne riiki saabumist, sel juhul lisab ta vajalikud dokumendid.
Selgitus
Teise liikmesriiki sisenemine on kõrgelt kvalifitseeritud isiku ja tema pereliikmete jaoks seotud suurte kulude ja õiguskindlusetusega. Seega peab tal põhimõtteliselt olema võimalus veel enne elukoha vahetamist saada selgust oma teises liikmesriigis elamise staatuse osas.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taotleja katab enda ja oma pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab vajaduse korral lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.	4. Taotleja ja/või tema tööandja katavad taotleja ja tema pereliikmete kulud, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas hüvitab vajaduse korral lõike 3 punkti b kohased kulud, mis kaeti riiklikest vahenditest.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist teatavad asjaomased pereliikmed oma riigis viibimisest selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning esitavad taotluse elamisloa saamiseks.	2. ELi sinise kaardi omaniku pereliikmetele võib taotleda elamisluba teises liikmesriigis sel ajal, kui asjaomane isik elab veel esimese liikmesriigi territooriumil, ning elamisluba taotletakse hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui asjaomane isik on juba teise liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.	3. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende kutseala puudutav teave. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

MENETLUS

Pealkiri	Kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimused
Viited	KOM(2007)0637 – C6-0011/2008 – 2007/0228(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	EMPL 17.1.2008
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	13.3.2008
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Jan Tadeusz Masiel 20.11.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	25.6.2008		9.9.2008
Vastuvõtmise kuupäev	10.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 2 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Mary Lou McDonald, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Siiri Oviir, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gabriela Creţu, Petru Filip, Sepp Kusstatscher, Roberto Musacchio, Csaba Sógor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Matthias Groote, Tadeusz Zwiefka

arengukomisjonI ARVAMUS (3.9.2008)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta
(KOM(2007)0637 – C6‑0011/2008 – 2007/0228(CNS))

Arvamuse koostaja: Danutė Budreikaitė

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta („ELi sinine kaart”), et meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõudu, mis vähendaks tööjõupuudust ja suurendaks ELi konkurentsivõimet ülemaailmses „ajude” eest toimuvas võitluses. Kuigi ettepaneku raamistikuga soovitakse muuta ELi majandus kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks XXI sajandil, on mitmed faktorid esmajoones seotud ELi arengupoliitikaga. EL tunnistab küll sidususe tähtsust oma arengupoliitika ja muu poliitika, sealhulgas rändepoliitika vahel, kuid „ELi sinine kaart” ähvardab sellegipoolest tuua kaasa kvalifitseeritud töötajate puuduse või oskustööjõu äravoolu suurenemise arengumaades, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed peamistele arengusektoritele. Selles osas võib „ELi sinine kaart” minna vastuollu 2006. aastal välja töötatud ühtse arengukava poliitikaga, mis on üks peamisi ELi panuseid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse 2015. aastal.

Praegu elab rohkem kui 25% kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid Aafrika riikidest, nagu näiteks Mosambiigist, Ghanast, Kenyast ja Ugandast, arenenud riikides. Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide puhul ulatub see näitaja 70%-ni[1]. See oskustööjõu äravool avaldab negatiivset mõju peamistele sektoritele, nagu näiteks haridus ja tervishoid ning mõjutab arengumaade suutlikkust saavutada aastatuhande arengueesmärgid, mis on üks ELi arengupoliitika prioriteete.

Teine ettepanekus toodud teema on töölevõtmine ajutise rände kontseptsiooni alusel, mis tähendab, et pärast teatud aja kestnud töötamist ELis pöördub võõrtöötaja tagasi oma lähtepaika (korduvränne). Pärast kaht aastat töötamist esimeses liikmesriigis võib aga võõrtöötaja liikuda teise liikmesriiki ja kumuleerida elamisperioode, eesmärgiga saavutada pikaajaline staatus, mis muudab ajutise rände alaliseks rändeks. Samuti kaasneb võõrtööjõu töövõimalustega eetilise värbamise küsimus sellise tegevusjuhendi alusel, mis aitab ennetada aktiivset töölevõtmist sektorites, mis kannatavad inimressursside puuduse käes. Niisugune tegevusjuhend ei suuda siiski peatada töötajate voolu arenenud riikidesse. Lisaks ei hõlma tegevusjuhendi ettepanek erasektori töölevõtmise tavasid ega riike nagu Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis ei osale „ELi sinise kaardi” teemalistes läbirääkimistes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et EL tunnistab küll kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu rände võimalikku negatiivset mõju arengumaadele, kuid väidab, et arengumaadel on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu rändest kasu kohaliku tööturu surve vähendamise ja välismaal elava tööjõu poolt kodumaale saadetava raha näol. Kumbki nendest argumentidest ei ole osutunud täiesti õigeks: võib olla õige, et „ELi sinine kaart” vähendab tööturu survet, kuid see meelitab töötajaid sektoritest, mis juba kannatavad tööjõupuuduse all, muu hulgas haridus ja tervishoid; samal ajal ei ole saavutatud konsensust välismaalt saadetava raha tõelise panuse osas sotsiaalsektorite, nagu näiteks tervishoiu ja hariduse arengusse arengumaades.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Selleks et paremini aidata liikmesriikidel töötada välja oma rändestrateegiaid ja -poliitikat ning aidata rändajatel paremini mõista ja jälgida migratsiooniprotsessi, tuleks Euroopa tasandil töötada välja ühine sisserändepoliitika ja seda rakendada.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.	(6) Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega.	(17) Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Vastavalt komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatisele „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine” (KOM(2005)0134) tuleb korduvrände soodustamiseks rõhutada järgmist viit eesmärki: 1) töötajate koolitamine arengumaades, 2) kõrgelt kvalifitseeritud töötajate hoidmine arengumaades, 3) päritoluriiki vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine sotsiaalse ja rahalise kindluse hõlbustamise abil, 4) eetiline värbamine õiguslikult siduva toimimisjuhendi abil, ning 5) korduvrände edendamine topeltkodakondsuse ja diplomite vastastikuse tunnustamise standardite rakendamise teel. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.	(20) Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist, eriti tervishoiu- ja haridussektoritest. Eetiliste värbamispoliitika ja -põhimõtete toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas nõukogu 15. mai 2007. aasta järeldustega Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013), komisjoni teatisega „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine”, 2007. aasta detsembris Lissabonis toimunud ELi ja Aafrika tippkohtumisel algatatud uue ELi ja Aafrika strateegilise partnerlusega ning 22.–23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.–15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid arendama ja rakendama nõukogu 10. aprilli 2006. aasta järeldustes (ELi tegevusstrateegia kohta seoses arengumaade tervishoiusektori inimressursside kriisiga) sätestatud tervishoiutöötajate eetilise värbamise ELi tegevusjuhendit vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sätetele ja liikmesriikide parimatele tavadele.
Selgitus
Vastavalt eetilise värbamise ideele on ettepaneku eesmärk võtta konkreetseid meetmeid (õiguslikult siduv kohustus), et vältida oskustööliste puudust arengumaades.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 b) Tervishoiutöötajate eetilise värbamise ELi tegevusjuhendi ulatust tuleks samuti suurendada muudele olulistele valdkondadele, nagu näiteks haridus, eesmärgiga tagada, et nii avaliku kui erasektori tööandjad kohaldavad eetilist lähenemist selliste kvalifitseeritud võõrtöötajate töölevõtmisel (või veelgi parem, nende töölevõtmisest hoidumisel), kes töötavad valdkondades, mis nende päritoluriigis kannatavad tõsise tööjõupuuduse all.
Selgitus
Eesmärgiga ennetada ebaeetilise värbamise negatiivset mõju haridussektorile, tehakse ettepanek laiendada tegevusjuhendit, et katta see oluline valdkond.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 c) Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi mõju rände, liikumise ja tööhõive partnerlusele, mis on Lissabonis 2007. aasta detsembris peetud ELi ja Aafrika tippkohtumisel allkirjastatud uue Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse osa.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 d) Komisjon peaks andma arengumaadele asjakohast tehnilist abi ja koolitust, et luua tõhusad strateegiad kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kodumaal hoidmiseks näiteks arenguprogrammide abil, mille eesmärk on parandada kohalikke töövõimalusi ja töötingimusi.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 e) EL peaks töötama välja üldise ja sidusa strateegia, et tulla toime arengumaade kõrgelt kvalifitseeritud töötajate rände tõenäolise negatiivse mõjuga. Strateegia peaks keskenduma investeerimisele kõrgelt kvalifitseeritud inimressursside koolitusse, eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas, ning arengumaade abistamisele kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kodumaal hoidmisel.
Selgitus
Oskustööjõu äravool arengumaadest toob kaasa negatiivseid tagajärgi arengumaade inimressursside vajadustele. Tegelikult nopivad ELi liikmesriigid arengumaade tehtud haridusinvesteeringute vilju. ELil on moraalne kohustus kavandada skeeme, et hüvitada eri arengumaadele tekkiv tõenaoline kahju.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ette tuleb näha teatavad aruandlust käsitlevad sätted, et jälgida kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga seotud korra rakendamist ning tuvastada selle võimalik, oskustööjõu äravoolust tulenev mõju arengumaadele, eelkõige Saharast lõunasse jäävatele Aafrika riikidele, ja vajaduse korral sellele reageerida. Seega peavad liikmesriigid igal aastal edastama andmed liikmesriiki lubatud kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate kutsealade ja kodakondsuse kohta nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/688/EÜ (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades) sellisteks eesmärkideks loodud võrgustiku kaudu.	(21) Ette tuleb näha teatavad aruandlust käsitlevad sätted, et jälgida kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga seotud korra rakendamist ning tuvastada selle võimalik, oskustööjõu äravoolust tulenev mõju arengumaadele, eelkõige Saharast lõunasse jäävatele Aafrika riikidele, ja vajaduse korral sellele reageerida. Seega peavad liikmesriigid igal aastal edastama andmed liikmesriiki lubatud kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate kutsealade, vanuse, soo ja kodakondsuse kohta nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/688/EÜ (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades) sellisteks eesmärkideks loodud võrgustiku kaudu. Seepärast peaks komisjon viima läbi mõjuhindamise tagajärgede kohta, mida toob arengumaadele kaasa sinise kaardi ettepaneku kohaldamine, ning esitama need andmed liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Komisjon peaks võtma arvesse käesoleva direktiivi võimalikku mõju arengumaade tervishoiu- ja haridussektorite arengule ning kuna need sektorid on olulised aastatuhande arengueesmärkide nr 2, 4, 5 ja 6 saavutamise seisukohalt, on vajalik direktiivi ja aastatuhande arengueesmärkide sidusus.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26 a) Kuna on oluline kaasata sisserändajad oma päritoluriikide arengusse, peaks liit tegema Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide valitsustele ja teiste päritoluriikide valitsustele ettepaneku kaaluda koos liiduga sellise poliitika rakendamist ja kohaldamist, mille eesmärk on maksimeerida rahaülekannete positiivset mõju, tagades, et need toimuvad ametlike ülekandesüsteemide kaudu, nii et need oleksid kindlamad, kiiremad, vähem kulukad ja paremini suunatud.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Selleks et kohaldada ELi õigusakte ja ühist strateegiat, mis käsitlevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemise eesmärgil kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi, peaksid komisjon ja nõukogu väljendama kahetsust selle pärast, et Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa ei osale sinise kaardi direktiivis, ning rakendama õiguslikult siduvat toimimisjuhendit kolmandate riikide kodanikele kehtivate tingimuste kohta.

MENETLUS

Pealkiri	Kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimused
Viited	KOM(2007)0637 – C6-0011/2008 – 2007/0228(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	DEVE 17.1.2008
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Danutė Budreikaitė 18.12.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	25.6.2008
Vastuvõtmise kuupäev	25.8.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Marie-Arlette Carlotti, Corina Creţu, Nirj Deva, Fernando Fernández Martín, Juan Fraile Cantón, Gay Mitchell, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Jan Zahradil, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	John Bowis, Ana Maria Gomes, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Renate Weber

• [1]  Arengupoliitika sidusus: kliimamuutus, energia, biokütus, ränne ja teadusuuringud: 22-23. http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/SEC(2008)434%20Pol%20coherence-3.pdf

MENETLUS

Pealkiri	Kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimused
Viited	KOM(2007)0637 – C6-0011/2008 – 2007/0228(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	10.1.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 17.1.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 17.1.2008		EMPL 17.1.2008
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 13.3.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Ewa Klamt 18.12.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2008		8.4.2008		16.7.2008		8.9.2008
	4.11.2008		4.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	4.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 0 11
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Mario Borghezio, Catherine Boursier, Emine Bozkurt, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maddalena Calia, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Baroness Sarah Ludford, Javier Moreno Sánchez, Rareş-Lucian Niculescu, Maria Grazia Pagano, Martine Roure, Sebastiano Sanzarello, Inger Segelström, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Renate Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Genowefa Grabowska, Metin Kazak, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Hubert Pirker, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Fernand Le Rachinel