Menetlus : 2008/0091(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0433/2008

Esitatud tekstid :

A6-0433/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/12/2008 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0573

RAPORT     *
PDF 173kWORD 230k
10.11.2008
PE 412.172v02-00 A6-0433/2008

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

(KOM(2008)0240 – C6‑0204/2008 – 2008/0091(CNS))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Struan Stevenson

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

(KOM(2008)0240 – C6‑0204/2008 – 2008/0091(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0240);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0204/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6‑0433/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi kõikumisi, kui kalavaru suurus on üle 75 000 tonni.

(7) Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi kõikumisi.

Selgitus

Lubatud kogupüügi kõikumine ei peaks olema piiratud mitte ainult siis, kui kalavaru suurus on üle 75 000 tonni.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus tasemel 0,25, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni;

a) hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus tasemel 0,25 järgmiseks aastaks nendel aastatel, kui ICES ja STECF prognoosivad kudekarja varu suuruseks 75 000 tonni või rohkem;

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) lõpetatakse kalapüük, kui kudekarja varu peaks langema alla 50 000 tonni.

c) töötatakse välja ICESi and STECFi nõuannete põhjal range taastuskava, kui kudekarja varu peaks langema alla 50 000 tonni.

Selgitus

A complete closure of the fishery could represent a disproportionate response to the change in the spawning of biomass of the stock, for example when this is specified as being only very slightly below the 50 000 tonnes trigger point. In these circumstances, after taking advice from STECF, the fishery could remain open with a strict recovery plan in place. The Commission's assessment is uncertain and although the closure of fishing activities will be needed at certain points, it is inappropriate for the fishery to be automatically closed when the spawning stock was estimated to be only slightly below 50 000 tonnes.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks piiratakse lubatud kogupüügi kõikumist 15%-ga aastas, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni.

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks piiratakse lubatud kogupüügi kõikumist 15 %-ni kõikidel nendel aastatel, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni, ning maksimaalselt 20 %-ni kõikidel nendel aastatel, kui kudekarja varu on alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni.

Selgitus

Saagi stabiilsuse säilitamiseks kalanduses ei tohiks lubatud kogupüük ühelgi aastal kõikuda kehtiva lubatud kogupüügi suhtes rohkem kui 20 %. Arvestades kalanduse tähtsust ja prognoosi ebakindlust, tuleb piiranguid rakendada kontrollitult ja hoolikalt, võttes arvesse ka sotsiaalmajanduslikke tegureid. Käesolev piirang võimaldab piirata lubatud kogupüüki järkjärgult, juhul kui kudekarja biomassi varu langeb ainult veidi alla 75 000 tonni, ning hoiab ära lubatud kogupüügi drastilise vähendamise, mis põhineks vaid kahel erineval kalastussuremuse eesmärgil.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele ületab kalavaru kudekarja biomass 75 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,25. Vajaduse korral kohandatakse kõnealust taset kooskõlas artikliga 5.

2. Kui vastavalt STECFi arvamusele kalavaru kudekarja biomass on või ületab 75 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,25. Vajaduse korral kohandatakse kõnealust taset kooskõlas artikliga 5.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,2.

3. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,2. Lubatud kogupüük ei tohi eelmise aasta lubatud kogupüügist erineda ühelgi aastal rohkem kui 20 %. Vajadusel kohandatakse seda taset vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile a ja artikli 5 lõike 2 punktile b.

Selgitus

Kalastussuremuse osas on kohane kehtestada järkjärguline vähendamine, mis vastab lubatud kogupüügi kehtestamise eeskirjadele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel 0 tonni.

4. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüügi kohta range taastuskava, mis põhineb ISECi ja STECFi nõuannetel.

Selgitus

A complete closure of the fishery could represent a disproportionate response to the change in the spawning of biomass of the stock, for example when this is specified as being only very slightly below the 50 000 tonnes trigger point. In these circumstances, after taking advice from STECF, the fishery could remain open with a strict recovery plan in place. The Commission's assessment is uncertain and although the closure of fishing activities will be needed at certain points, it is inappropriate for the fishery to be automatically closed when the spawning stock was estimated to be only slightly below 50 000 tonnes.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Aastatel, mil ICES ja STECF ei suuda prognoosida kudekarja varu või kalastussuremust, peaks lubatud kogupüük jääma eelmise aastaga võrreldes muutmatuks. Teisel ja igal järgmisel aastal, mille kohta teadusprognoose ei ole, tuleks lubatud kogupüüki võrreldes eelmise aastaga vähendada 10 % võrra.

Selgitus

Need eeskirjad lisatakse selleks, et paremini järgida ettevaatuse põhimõtet, kui tingimused on ebakindlamad.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui artikli 4 lõike 3 esimese lause kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 20 % suurem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi taseme, mis ületab kõnealuse aasta lubatud kogupüüki ainult 20 % võrra.

Selgitus

Vastavalt komisjoni poliitilisele avaldusele kalapüügivõimaluste kohta 2009. aastal (dok. 10264/08 PECHE 130), kehtib kvoodi paindlikkusele 20%line piir, kui kalavarud on väljaspool bioloogiliselt ohutuid piire, ning komisjon vähendab lubatud kogupüüki vähemalt 20 % võrra, kui ICES soovitab püügi lõpetada. Seetõttu on vaja, et lubatud kogupüügi maksimaalne kõikumine oleks 20 % aastas, kui kalavarud on 50 000 ja 75 000 tonni vahel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Kui artikli 4 lõike 3 esimese lause kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 20 % väiksem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi taseme, mis on kõnealuse aasta lubatud kogupüügist ainult 20 % võrra väiksem.

Selgitus

Vastavalt komisjoni poliitilisele avaldusele kalapüügivõimaluste kohta 2009. aastal (dok. 10264/08 PECHE 130), kehtib kvoodi paindlikkusele 20%line piir, kui kalavarud on väljaspool bioloogiliselt ohutuid piire, ning komisjon vähendab lubatud kogupüüki vähemalt 20 % võrra, kui ICES soovitab püügi lõpetada. Seetõttu on vaja, et lubatud kogupüügi maksimaalne kõikumine oleks 20 % aastas, kui kalavarud on 50 000 ja 75 000 tonni vahel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõiget 3 ei kohaldata laevade suhtes, mis edastavad iga päev püügiaruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele elektroonilisse andmebaasi lisamiseks, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7.

4. Lõiget 3 ei kohaldata laevade suhtes, mis edastavad iga päev püügiaruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele elektroonilisse andmebaasi lisamiseks, või teevad seda vähemalt enne Šotimaa lääneranniku piirkonnast lahkumist, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7.

Selgitus

Suured pelaagiliste liikide püügilaevad, näiteks Šotimaa lääneranniku piirkonnas heeringapüügiks kasutatavad laevad, võivad edastada püügistatistikat elektrooniliselt, ilma et neil oleks vaja sadamasse sõita. Tagades, et laevad edastavad asjakohase püügiaruande kalapüügi seirekeskusesse enne Šotimaa lääneranniku piirkonnast lahkumist, hoitakse ära püügiandmete valesti esitamine.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon leiab STEFCi teadusuuringute tulemustele tuginedes, et kalastussuremus ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud asjakohane kudekarja biomass ei ole kohane artikli 3 lõikega 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse muuta kõnealuseid koguseid.

Kui komisjon leiab STEFCi teadusuuringute tulemustele tuginedes, et kalastussuremus ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud asjakohane kudekarja biomass ei ole kohane artikli 3 lõikega 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korrale vastu otsuse muuta kõnealuseid koguseid.

Selgitus

Kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamine ja nendega seotud kudekarja biomassi tasemed on kava olulised elemendid ja need võetakse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu tavalise õigusloomemenetlusega. Hiljutise kohtuasja (C-133/06) põhjal on teisese õigusliku aluse kasutamine ühenduse õigusega vastuolus.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon palub STECFil ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonil hinnata igal aastal mitmeaastase kava eesmärkide saavutamist. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivmeetmete kohta.

1. Komisjon palub STECFil ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonil hinnata igal aastal mitmeaastase kava eesmärkide saavutamist. Peale selle võtab komisjon Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude puhul arvesse teist ja sõltumatut täiendindeksit. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke ei saavutata, võtab nõukogu vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korrale vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivmeetmete kohta.

Selgitus

1. Andmeid, millel põhinevad Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude teadusprognoosid, tuleks täiendada, nagu on soovitatud 2008. ja 2009. aasta MIKi katselise võrgu-uuringu põhjal.

2. Läbivaadatud kava võetakse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu tavalise õigusloomemenetlusega. Hiljutise kohtuasja (C-133/06) põhjal on teisese õigusliku aluse kasutamine ühenduse õigusega vastuolus.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon vaatab läbi mitmeaastase kava tõhususe ja täitmise vähemalt iga nelja aasta järel alates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon palub STECFilt ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonilt nõuandeid seoses läbivaatamisega. Vajaduse korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse teha mitmeaastases kavas asjakohaseid muudatusi.

2. Komisjon vaatab läbi mitmeaastase kava tõhususe ja täitmise vähemalt iga nelja aasta järel alates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon palub STECFilt ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonilt nõuandeid seoses läbivaatamisega. Vajaduse korral võtab nõukogu vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korrale vastu otsuse teha mitmeaastases kavas asjakohaseid muudatusi.

Selgitus

Läbivaadatud kava võetakse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu tavalise õigusloomemenetlusega. Hiljutise kohtuasja (C-133/06) põhjal on teisese õigusliku aluse kasutamine ühenduse õigusega vastuolus.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamiseks loetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud meetmed taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses.

Selgitus

Kuna vahendite olemasolu on kava majandamisetapis ja taastamisetapis erinev, siis on vaja käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c rakendamise meetmete kontekstis lisada käesolev uus säte.


SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanekud

Komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise mitmeaastane kava. Šotimaa lääneranniku piirkond on määratletud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Vb ja VIb püügipiirkonna rahvusvaheliste ja EÜ vete ning VIa püügipiirkonna põhjaosa vetena, välja arvatud Clyde. Ettepanek põhineb STECFi ja ICESi nõuandel, et jätkusuutlikku kalapüüki saab säilitada, hoides aastase kalastussuremuse (püügi määra) tasemel 0,25, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni, ja tasemel 0,20, kui kudekarja varu langeb alla 75 000 tonni, kuid ületab 50 000 tonni. Kalapüük lõpetatakse, kui kudekarja varu langeb alla 50 000 tonni. Lubatud kogupüügi maksimaalseks kõikumiseks kehtestatakse 15 % aastas, kui kudekarja varu on üles 75 000 tonni.

See strateegia oleks vastavuses kohustusega kasutada kalavarusid nii, et tagatakse maksimaalne jätkusuutlik saagikus, püüdes samal ajal järkjärgult rakendada ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisel. Samuti tagataks sellega, et kalavarude kasutamine toimub vastavalt säästvatele majandus-, keskkonna- ning sotsiaalsetele tingimustele.

Koos Norraga juurutati 1997. aastal sarnane Põhjamere heeringavarusid puudutav kava, mis on olnud üldiselt edukas. Komisjon on alustanud laialdast konsultatsiooni Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude kohta tehtud ettepanekute osas, eelkõige pelaagilise püügi piirkondliku nõuandekomisjoniga. Konsulteerimise käigus saadud nõuannetest ilmes, et 2007. aastal kasutati kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse seisukohast natuke liiga palju. Fisheries Science Services (FSS) nõustub ICESi nõuandega, et need kalavarud on praegu madalal tasemel ning nende püük ületab veidi maksimaalset jätkusuutlikku saagikust. Tunnistades raskusi tühjendatud tursavarude taastamisel Põhjameres praeguse tursavarude taastamise kava alusel, leiab komisjon, et Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude jätkusuutlikkuse tagamise pikaajaline kava tuleb välja töötada just praegu, kui kalavarud on suhteliselt head. FSS märgib, et majandamiskava ettepanekuid lubatud kogupüügi iga-aastaste piirangute kohta on kontrollitud ning need on ettevaatuse põhimõttega kooskõlas.

Lubatud kogupüük oli 2007. aastal 34 000 tonni, millest ELi püük moodustas 33 340 tonni. 2007. aasta lubatud kogupüük jagunes järgmiselt:

IIRIMAA 15,1 %

SAKSAMAA 11,2 %

PRANTSUSMAA 2,1 %

HOLLAND 11,2 %

ÜHENDKUNINGRIIK 60,4 %

Ajalooliselt on selles piirkonnas toimunud kolme tüüpi püük:

i.  Šotimaa kohalikud kaksiktraallaevad ja Põhja-Iirimaa kalalaevastik, mis tegutsesid madalamates vetes ranniku piirkonnas, püüdes kala eelkõige Minchi väinades ja Barra saare ümber lõunas, kus leidub nooremat heeringat. See kalalaevastik on viimastel aastatel vähenenud.

ii.    Šotimaa üksiktraal- ja seinnoodaga laevad külmutatud mereveemahutitega, mis püüdsid heeringat enamasti Põhjamere põhjaosas, kuid ka VIa püügipiirkonna põhjaosas. See laevastik kasutab nüüd peamiselt traalnootasid, kuid paljud laevad võivad kasutada mõlemaid.

iii.   Rahvusvahelised külmutustraalerid on seni tegutsenud sügavamates vetes mandrilava serva lähedal, kus leidub vanemat kala. Need laevad on peamiselt registreeritud Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal, kuid enamik kuulub hollandlastele.

Pelaagilise püügi piirkondlik nõuandekomisjon on nõus mitmeaastase majanduskava kehtestamisega, juhul kui lahendatakse teatavad tehnilised küsimused. Komisjon märgib, et selline kava ei muuda radikaalselt praegust püügi taset ning et parem majandamine saavutatakse lubatud kogupüügi kehtestamisega mitmeaastase kava raames. Komisjon teeb ettepaneku majandamiskava iga nelja aasta järel üle vaadata.

Mitmeaastases kavas nõutakse ühenduselt teatavate meetmete võtmist, kui kalavarude tase langeb alla 75 000 tonni. Need meetmed on ühenduse otseses pädevuses ja need on vajalikud proportsionaalsuse põhimõtte tagamiseks, lähtudes sellest, et mitmel liikmesriigil, sealhulgas Ühendkuningriigil, Iirimaal, Hollandil, Saksamaal ja Prantsusmaal on ajaloolised kalastusõigused, mis võimaldavad neil selles piirkonnas kala püüda. Komisjon teeb ettepaneku, et mitmeaastase kava aluseks oleks pigem otseselt asutamislepingu artikkel 37 kui nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 6.

Nimetatud kalavarusid püüdvatel laevadel on vaja püügiks eriluba ning neil ei lubata kala püüda Šotimaa lääneranniku piirkonna sees ja sellest väljaspool ühe ja sama püügiretke jooksul, välja arvatud juhul, kui nad edastavad iga päev oma püügiaruanded oma lipuriigi kalandusasutustele.

Seire kalalaevade üle, kellel on piirkonnas kalapüügi luba, toimub elektrooniliste püügipäevikute kasutamise abil, mille põhjal iga päev edastatakse püügiaruanne lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele, laevaseire satelliitsüsteemide (VMS) kasutamisega ning lossimisdeklaratsioonide ja püügipäevikusse kantud saakide vahelise administratiivse ristkontrolli abil.

Pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni seisukoht

Pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon nõustub, et Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude hea majandamise tagamine on kõigi asjaosaliste huvides. Kuid pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon on siiski seisukohal, et komisjoni pakutud püügieeskiri on liiga radikaalne ja Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude lubatud kogupüük võib selle tulemusena järgmisel aastal väheneda 52 %, mis mõju hinnangus ei kajastu. Selline järsk lubatud kogupüügi vähendamine oleks vastuolus komisjoni kinnitustega, et praegune püügi tase nende ettepanekute tulemusena oluliselt ei muutu. Piirkondlik nõuandekomisjon juhib tähelepanu sellele, et 2006. aastal uuesti avaldatud ICESi nõuandes soovitati Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude lubatud kogupüük hoida 34 000 tonni tasemel. Samas soovitas ICES 2007. aasta lubatud kogupüügiks 15 000 tonni. Nii suured kõikumised kahjustaksid sektorit ning piirkondlik nõuandekomisjon rõhutab, et pikaajalisele majandamiskavale üleminekul tuleb eelkõige lähtuda püügi stabiilsuse tagamise vajadusest.

Pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon soovib, et püügieeskirja läbivaatamisel kehtestataks lubatud kogupüügi maksimaalseks kõikumiseks 20 %, kui biomass on alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni. Piirkondlik nõuandekomisjon soovib ka varude taastamiskava kehtestamist juhuks, kui biomass langeb alla 50 000 tonni, selle asemel et kogu kalapüük lõpetada. Praegu on kudekarja hinnanguline biomass 66 510 tonni.

Lisaks sellele palus pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon abi Fisheries Research Services Marine Laboratory’lt, et teha sõltumatu teaduslik uuring heeringavarude täiendi kohta VIa püügipiirkonna põhjaosas 2008. ja 2009. aastal. Nende uuringute eesmärk on määrata Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude täiendindeksi määramiseks kasutatava metoodika kasutatavus ja tõhusus, et vähendada ebakindlust varude hindamisel. Peale selle oli pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon seisukohal, et kavas tuleks kõnealuste kalavarude suhtes ette näha mõistlik üleminek kokkuleppimata majandamiskorralduselt pikaajalise mitmeaastase kava rakendamisele, et vältida iga-aastaseid muudatusi lubatud kogupüügis, mis on nii suured, et võivad sektorit destabiliseerida. Piirkondlik nõuandekomisjon soovitas komisjonile kehtestada 2008. aasta lubatud kogupüügiks 27 200 tonni, mis vastab 20%lisele vähendamisele, mida soovitati komisjoni muudetud majandamiskavas. 2008. aasta lubatud kogupüügi tase kehtestatigi seejärel vastavalt soovitusele.

Raportööri soovitused

1.   Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude mitmeaastase majandamiskava juurutamine on tervitatav.

2.   Ma ei nõust komisjoniga selles, et jätkusuutlikku kalapüüki saab säilitada, hoides aastase kalastussuremuse (püügi määra) tasemel 0,25, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni, ja tasemel 0,20, kui kudekarja varu langeb alla 75 000 tonni, kuid ületab 50 000 tonni. Samuti ei ole ma nõus sellega, et kalapüük tuleb lõpetada, kui kudekarja varu langeb alla 50 000 tonni. Olen hoopis nõus pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni väitega, et selline püügieeskiri on radikaalne vahend, mis võib põhjustada lubatud püügikoguse järsku ja põhjendamatut vähendamist ning seetõttu õõnestada kalapüügi elujõulisust ja destabiliseerida seda tööstusharu ilma piisava teadusliku aluseta.

3.   Samuti olen ma nõus pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni väitega, et nendel aastatel, kui kudekarja varu suurus on ICESi ja STECFi hinnangul üle 75 000 tonni ja nad on vastavalt spetsiifilisele kalastussuremusele suutelised prognoosima saagi suurust, tuleks järgmise aasta lubatud kogupüük kehtestada nii, et lähtutakse kalastussuremusest 0,25. Lubatud kogupüük ei tohiks siiski kõikuda rohkem kui 15% eelneva aasta lubatud kogupüügist, et säilitada kalanduses saagi stabiilsus.

4.   Samuti nõustun ma pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoniga selles osas, et nendel aastatel, kui kudekarja varu suurus on ICESi ja STECFi hinnangul alla 75 000 tonni, kuid 50 000 või rohkem, tuleks järgmise aasta lubatud kogupüügi määraks kehtestada 0,2. Lubatud kogupüük ei tohiks siiski kõikuda rohkem kui 20% eelneva aasta lubatud kogupüügist, et säilitada kalanduses saagi stabiilsus.

5.   Olen pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoniga nõus ka selles suhtes, et kui biomass langeb alla 50 000 tonni, siis tuleks kalapüügi täieliku lõpetamise asemel pigem kehtestada varude taastamiskava, mille eesmärk on kiiresti taastada varud tasemele üle 50 000 tonni.

6.   Olen pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoniga nõus, et aastatel, mil ICES ja STECF ei suuda anda hinnangut kudekarja varu või kalastussuremuse kohta, peaks lubatud kogupüük jääma eelmise aastaga võrreldes muutumatuks. Teisel ja igal järgmisel aastal, mille kohta teadusprognoose ei ole, tuleks lubatud kogupüüki võrreldes eelmise aastaga vähendada 10 % võrra.

7.   Olen nõus komisjoniga, et seire kalalaevade üle, kellel on piirkonnas kalastamise luba, peaks toimuma elektrooniliste püügipäevikute kasutamise abil, mille põhjal iga päev edastatakse püügiaruanne lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele, samuti laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ning lossimisdeklaratsioonide ja püügipäevikusse kantud saakide administratiivse ristkontrolli kaudu.

8.   Olen nõus komisjoniga, et ainult ühes piirkonnas kalapüügiluba omavatel laevadel ei tohiks lubada kalastada Šotimaa lääneranniku vetest väljaspool sama püügiretke jooksul. Laevadel, kes edastavad igapäevaselt oma püügiaruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele, tehes seda alati enne Šotimaa lääneranniku vetest lahkumist, tuleks siiski lubada kalastada Šotimaa lääneranniku vetest väljaspool sama püügiretke jooksul, et vältida tarbetut tagasipöördumist sadamasse ja püügistatistika valesti esitamist.

9.   Tähtis on täiustada Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude teaduslike hinnangute aluseks olevaid andmeid. Lisaks praegustele akustilistele uuringutele täiskasvanud heeringa arvukuse indeksite kindlakstegemiseks toetan ma seetõttu ka 2008. ja 2009. aasta MIKi katselist võrgu-uuringut, mille eesmärk on teha kindlaks selle meetodi teostatavus ja tõhusus ning anda Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude täiendi teine ja sõltumatu indeks, ning kiidan selle komisjoni algatuse heaks.

10. Olen komisjoniga nõus ka selles, et majandamiskava tuleks iga nelja aasta järel vastavalt STECFi nõuannetele läbi vaadata. Kui aga sellise läbivaatamise tulemusena tehakse muudatusettepanekuid, siis tuleb need esitada pärast põhjalikku konsulteerimist pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni ja Euroopa Parlamendiga.


MENETLUS

Pealkiri

Šotimaa lääneranniku vete heeringavarud

Viited

KOM(2008)0240 – C6-0204/2008 – 2008/0091(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

26.5.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

4.6.2008

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

4.6.2008

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

28.5.2008

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Struan Stevenson

19.6.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Avril Doyle, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Hélène Goudin, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Marianne Mikko, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Maria Grazia Pagano, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Marie-Hélène Descamps, Michl Ebner, Véronique Mathieu, Josu Ortuondo Larrea, Raül Romeva i Rueda, Thomas Wise

Õigusteave - Privaatsuspoliitika