RAPORT Turismi mõju rannikualadele regionaalarengu seisukohast

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

transpordi- ja turismikomisjoni ARVAMUS (4.11.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

12.11.2008 - (2008/2132(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Jamila Madeira

Menetlus : 2008/2132(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0442/2008

Esitatud tekstid :

A6-0442/2008

Arutelud :

PV 15/12/2008 - 20
CRE 15/12/2008 - 20

Hääletused :

PV 16/12/2008 - 3.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0597

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
transpordi- ja turismikomisjoni ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

regionaalarengu aspektide ja turismi mõju kohta rannikualadele

(2008/2132(INI))(2008/2132(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi;[1]

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta[2];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut[3];

– võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta[4];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)[5];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[6];

– võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta;

– võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2000. aasta teatist „Rannikute integreeritud majandamise Euroopa strateegia” (KOM(2000)0547);

– võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta teatist „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” (KOM(2007)0621);

– võttes arvesse komisjoni 17. märtsi 2006. aasta teatist „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” (KOM(2006)0314) ning parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni samal teemal[7];

– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575) ning parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooni samal teemal[8];

– võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

– võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2006. aasta rohelist raamatut pealkirjaga „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” (KOM(2006)0275);

– võttes arvesse 14. detsembril 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 20. mai 2008. aasta kolmepoolset ühisdeklaratsiooni Euroopa merenduspäeva kehtestamise kohta, mida tähistatakse iga aasta 20. mail;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6‑0442/2008),

A. arvestades, et ELil on kuus rannikul asuvat makrovööndit, nimelt Atlandi, Läänemere, Musta mere, Vahemere, Põhjamere äärsed alad ning äärepoolseimad alad, millest igaühel on oma erilised territoriaalsed ressursid ja konkreetne turismikontseptsioon;

B. arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab 89 000 km pikkusel Euroopa rannikualal;

C. arvestades seoses ELi merenduspoliitikaga kasutusele võetud rannikualade määratlust, mis hõlmab rannikul asuvaid või rannikust 50 kilomeetri ulatuses sisemaa poole jäävaid vööndeid või alasid;

D. arvestades, et rannikualadel on EL jaoks oluline tähtsus seetõttu, et nendesse koondub oluline osa majandustegevusest,

E. arvestades rannikualade integreeritud haldamise määratlust ja turismi osa selle eesmärgi saavutamisel;

F. arvestades, et rannikualade tasakaalustatud areng on kasulik mitte üksnes rannikualade elanikele, vaid kõigile Euroopa Liidu elanikele;

G. arvestades, et kuigi turism on nendes piirkondades tavaliselt põhitegevus ja annab positiivse panuse sotsiaalsesse ja majandusarengusse SKP ja tööhõive tõusva taseme näol, võib see piirkonda ka kahjustada, kuna hõlmab hooajalist tegevust, väljaõpetamata tööjõu rakendamist, puudulikku ranniku ja sisemaa integratsiooni, vähest majanduslikku mitmekesisust või loodus- ja kultuuripärandi seisukorra halvenemist;

H. arvestades, et aastate 2007–2013 erinevates rakenduskavades ei ole rannikualasid praktiliselt üldse eraldi välja toodud, mistõttu ei ole rannikuturismi kohta piisavalt võrreldavaid ja usaldusväärseid sotsiaalmajanduslikke ja finantsandmeid;

I. arvestades, et rannikuturismi käsitlevate usaldusväärsete võrdlusandmete puudumise tõttu on tõenäoline, et kõnealuse sektori majandustugevust alaväärtustatakse, millest tulenevalt alahinnatakse merekeskkonna säilitamise majanduslikku väärtust ning ülehinnatakse investeeringute olulisust selle eesmärgi saavutamisel;

J. arvestades, et kuna puudub teave rannikualadesse investeeritud ELi rahaliste vahendite kohta, on raske hinnata struktuurifondide tegelikku mõju rannikuturismile, kuigi on teada, et neid kasutatakse seal laialdaselt;

K. arvestades, et turismil on tihe seos teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis mõjutavad oluliselt turismi võimalusi edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

L. arvestades, et kvalitatiivsest seisukohast võivad struktuurifondid aidata kaasa rannikupiirkondade arengule, elavdades kohalikku majandust, vähendades hooajalisust, stimuleerides erainvesteeringuid ja edendades säästvat turismi;

M. arvestades, et nende mõju avaldub kõige selgemini sellistel aladel nagu äärepoolseimate piirkondade väikesaared ja rannikualad, kus rannikuturism on peamine majandussektor;

N. arvestades, et rannikualasid mõjutab oluliselt nende geograafiline asupaik ning nende suhtes on vaja rakendada struktureeritud strateegiat, milles võetakse arvesse nende eriomadusi, subsidiaarsuse põhimõtet ja vajadust sektoritevahelist ühtsust toova otsuste tegemise protsessi järele;

O. arvestades, et muu hulgas on rannikualad sageli ka äärealad, nagu väikesaared, äärepoolseimad piirkonnad ja turismist otseselt sõltuvad rannikualad, mille juurdepääsetavus väljaspool kõrghooaega on piiratud ning kus territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tuleb parandada infrastruktuure ja luua korrapärane transpordiühendus ranniku ja sisemaa vahel ning ergutada investeeringuid soodustava territoriaalse turundustegevuse ja tervikliku majandusarengu strateegiate abil majandustegevuse jätkamist väljaspool turismi kõrghooaega;

P. arvestades, et vaatamata rannikualade sarnastele probleemidele ei ole nende käsutuses erivahendeid, mis võimaldaksid tagada struktureeritud lähenemisviisi ja tõhusama teabevahetuse peamiste osalejate vahel, kes sageli tegutsevad eraldi ja isoleeritult;

Q. arvestades, et riigiasutused saavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil leida ja ellu viia tegelike probleemide terviklikke lahendusi, kui nad teevad koostööd erasektoriga ja võtavad arvesse nii keskkonna vajadusi kui ka elanikkonna huve;

R. arvestades, et poliitikavahendite kasutuselevõtmisega toetatakse terviklikumaid ja jätkusuutlikumaid arengustrateegiaid, parandades majanduslikku konkurentsivõimet loodus- ja kultuurivarade säilitamise, sotsiaalsete vajadustega arvestamise ning eetilise turismi mudelite edendamise teel;

S. arvestades, et sellised vahendid võiksid rannikualadel parandada töökohtade kvaliteeti ja aidata vähendada hooajalisust, ühendades erinevaid turismiliike ja muid mere- ja rannikuharrastusi, mis võimaldaks kohandada pakkumise tänapäeva turistide kõrgete ootuste ja nõuetega ning luua töökohti kvalifitseeritud töötajatele;

T. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklis 6 sätestatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi abil aidatakse tõhusalt kaasa eelnimetatud prioriteetide täitmisele koostööprojektide rahastamise teel ning arendades välja partnerlusvõrgustikke sektorite esindajate ja rannikualade vahel, rõhutades sellega seoses, et on oluline kasutada määruses (EÜ) nr 1082/2006 ette nähtud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) kui vahendit, mis võimaldab luua rannikualade säästva arengu valdkonnas püsivaid koostöösuhteid, milles osalevad kohalikud ja sotsiaalpartnerid,

1. rõhutab, et turism on ELi rannikualade sotsiaalse ja majandusarengu põhitegur ning on lähedalt seotud Lissaboni strateegia eesmärkidega; rõhutab ka, et rannikuturismi alal tuleks Göteborgi strateegia eesmärke palju tõsisemalt arvesse võtta;

2. ergutab liikmesriike välja töötama eristrateegiaid ja ühtlustatud kavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et leevendada turismi hooajalisust rannikupiirkondades ja tagada kohaliku elanikkonna stabiilsem tööhõive ja parem elukvaliteet; rõhutab sellega seoses, et on oluline muuta tavapäraselt hooajaliste ettevõtete tegevus aastaringseks, pakkudes mitmekesisemaid turismitooteid ja alternatiivseid turismiliike (näiteks äri-, kultuuri-, ravi-, spordi-, põllumajandus- ja mereturism); märgib, et toodete mitmekesistamine aitab suurendada majanduskasvu, luua rohkem töökohti ning vähendada keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale avalduvat mõju;

3. rõhutab vajadust kaitsta kõnealuse sektori töötajate õigusi, toetades kvaliteetseid töökohti ja kvalifikatsiooni tõstmist, mis muu hulgas hõlmab ka sobivat ametialast koolitust, stabiilsete lepinguliste suhete ulatuslikumat toetamist, õiglast ja väärilist palgataset ning töötingimuste parandamist;

4. palub rannikuturismi puhul töötada ELi ühtekuuluvus-, merendus-, kalandus-, keskkonna-, transpordi-, energia-, sotsiaal- ja tervisepoliitika raames välja integreeritud lähenemisviis, et luua sünergiaid ja vältida vastuolulisi meetmeid; soovitab, et komisjon arvestaks nimetatud integreeritud lähenemisviisi rannikuturismi jätkusuutlikul arendamisel, eelkõige seoses ELi merenduspoliitikaga, oma 2010.–2015. aasta tööprogrammi strateegilise eesmärgina, ning samuti seoses 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõttega;

5. kutsub liikmesriike üles tagama rannikualade turismi ja regionaalarengu eest vastutavate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapartnerite täielikku osalemist kõikides alalistes struktuurides, mis on nende poliitikate kohaselt ette nähtud, ja piiriülese koostöö programmides, milles need piirkonnad osalevad;

6. rõhutab olulist seost infrastruktuuri kvaliteedi ja turismipiirkonna edukuse vahel ning palub seega pädevatel asutustel koostada nii turistide kui ka kohalike elanike huvides kohalike infrastruktuuride optimeerimiskava; soovitab sellega seoses tungivalt, et rannikul asuvad liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et uute infrastruktuuri parandamise projektide, sh naftarafineerimistehaste ja muude rajatiste ehitamisel kasutataks alati kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, et vähendada energia kasutamist ja süsinikdioksiidi heitkoguseid ning parandada energiatõhusust taastuvenergiaallikate abil;

7. ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondi toetama eeskätt piiriülestel rannikualadel säästvate liikuvuse voogude väljakujunemist kohalikus ühistranspordis, jalgratta- ja jalakäijateede rajamist ning sellealaste heade tavade vahetamist;

8. soovitab komisjonil võtta rannikuturismi suhtes vastu ühtne ja terviklik lähenemisviis nii seoses territoriaalse ühtekuuluvuse kui ka oma integreeritud merenduspoliitika strateegiaga eelkõige saartel, saareliikmesriikides, äärepoolseimates piirkondades ja muudel rannikualadel, arvestades nende piirkondade suurt sõltuvust turismist;

9. soovitab tungivalt Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel lisada rannikuturism struktuurifondide järgmise kavandamisperioodi strateegiliste suuniste prioriteetide nimekirja ning ELi rannikualade poliitikate hulka ja luua uuenduslik strateegia, mis võimaldaks integreerida ka rannikualadel pakutava turismi;

10. tunneb seetõttu heameelt rannikupiirkondade osalemise üle programmides INTERREG IV B ja C ning projektides, mis hõlmavad riikide- ja piirkondadevahelist koostööd turismi valdkonnas, ja kutsub neid üles tõhusalt kasutama rannikupiirkondadele mõeldud ELi algatusi ja vahendeid (näiteks Vahemere ja Läänemere strateegiaid või Musta mere sünergiat); soovitab tungivalt, et komisjon pööraks järgmise programmiperioodi uutes INTERREGi programmides rohkem tähelepanu rannikupiirkondadele;

11. võtab teadmiseks Regioonide Komitee arvamuse Euroopa rannikualade fondi loomise kohta ning kutsub komisjoni üles järgmist finantsraamistikku kavandades uurima võimalusi kõigi edasiste rannikupiirkondades võetavate meetmetega seotud rahastamisvahendite paremaks kooskõlastamiseks;

12. soovitab osana rannikualade integreeritud arengust arendada välja teadmistesamba, luues määrusega (EÜ) nr 294/2008 loodud Euroopa Tehnoloogiainstituudi ning otsusega 1982/2006/EÜ sätestatud teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi egiidi all Euroopa sektorite võrgustiku;

13. soovitab rannikualadel asetsevatel liikmesriikidel kohaldada programmi tasandil integreeritud lähenemisviisi rannikuga seotud projektide valimisel ja täideviimisel, rakendades sektoritevahelist meetodit ja seades esikohale avaliku ja erasektori partnerluse loomise, et vähendada survet asjaomastele kohalikele ametiasutustele;

14. tervitab komisjoni jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegias määratletud prioriteete ranniku- ja mereturismi valdkonnas; soovitab lisada hiljuti loodud Euroopa turismisihtkohtade veebiportaali konkreetse teabe rannikualadel paiknevate reisisihtkohtade ja võrgustike kohta, eriti kõige vähem tuntud ja levinud reisisihtkohtade kohta, et reklaamida neid ELi piiridest väljaspool, kaasates samuti piirkondliku ja kohaliku tasandi;

15. kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama oma Euroopa turismi tippsihtkohtade katseprojektis 2010. aasta tippteemana ranniku- ja veeturismi;

16. avaldab kahetsust asjaolu üle, et puudub läbipaistvus ELi kulutustes rannikualadel, mis muudab võimatuks investeeringute taseme kindlaksmääramise või toetatud algatuste mõju analüüsi nendes piirkondades; tervitab seoses sellega eespool nimetatud rohelist raamatut tulevase merenduspoliitika kohta, milles käsitletakse merepiirkondi koondava andmebaasi loomist, mis sisaldab teavet kõikide ühenduse fondidest (sealhulgas struktuurifondidest) toetuse saajate kohta, ning nõuab, et komisjon täidaks selle olulise ülesande viivitamatult; rõhutab nimetatud algatuse tähtsust selles valdkonnas läbipaistvuse tagamiseks; kutsub komisjoni üles aktiviseerima sobivaid vahendeid, et teha need andmed analüütilistel ja statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks, ning kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi lõplike abisaajate avalikustamise osas, et luua üldpilt olemasolevatest projektidest;

17. kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles koostama ühiselt põhjaliku internetis kättesaadava kataloogi rannikualade rahastatud projektide kohta, võimaldades piirkondadel üksteise kogemustest õppida ning akadeemilistel ringkondadel, rannikuäärsetel kogukondadel ja muudel huvitatud pooltel parimaid tavasid tuvastada, avaldada ja maksimeerida nende edasiandmist kohalikele kogukondadele; soovitab seoses sellega luua foorumi, kus huvitatud pooled saaksid üksteisega suhelda ja häid tavasid vahetada, ja liikmesriikide esindajatest töörühma, et arendada rannikuturismi ja tõhustada kogemuste vahetamist institutsioonilisel tasandil;

18. kutsub komisjoni üles kasutama eespool nimetatud internetis kättesaadavat kataloogi, et näidata kodanikele eeliseid, mida Euroopa Liit loob rannikualadele, eesmärgiga muuta Euroopa rahastamine legitiimseks ja luua positiivne pilt EList;

19. kutsub komisjoni üles tagama, et sotsiaalmajanduslik andmebaas, mida Eurostat praegu ELi rannikualade jaoks koostab, sisaldab usaldusväärseid, ühtseid ja ajakohaseid andmeid turismi kohta, kuna see on väga oluline otsuste tegemisel avalikus sektoris ning piirkondade ja sektorite vahelisel võrdlemisel; soovitab rannikuäärsetel liikmesriikidel rakendada oma territooriumil kiiremas korras turismialast satelliitarvestust;

20. rõhutab, et keskkonna ja rannikuturismi vahel on tihe seos; et turismi arengupoliitika peaks hõlmama praktilisi meetmeid vastavalt keskkonnakaitse ja -haldamise üldsuunistele; tervitab seetõttu säästva arengu sätestamist määruse (EÜ) nr 1083/2006 (struktuurifondide kohta 2007–2013) artiklis 17 kui peamist põhimõtet, mida kohaldatakse kõikide struktuurimeetmete rakendamisele, mille kohaldamist tuleb vastavate seiretoimingutega asjakohaselt tõendada; soovitab tungivalt sarnase sätte lisamist eeskirjadesse järgmiseks kavandamisperioodiks; rõhutab, et nimetatud lähenemine võib aidata märkimisväärselt kaasa ökoturismi edendamisele;

21. tuletab meelde, et rannikualad on eriti tundlikud kliimamuutuste tagajärgede ja meretaseme tõusu suhtes, samuti kaldaäärse erosiooni ning tormide sageduse ja võimsuse suurenemise suhtes; nõuab seetõttu, et rannikualad töötaksid välja riskide ennetamise kavad kliimamuutuse valdkonnas;

22. rõhutab kliimamuutuste mõju rannikualade turismile; kutsub seetõttu komisjoni üles ühelt poolt sobitama ühenduse eesmärke CO₂ heitkoguste vähendamise osas järjekindlalt transpordi- ja turismipoliitikaga ning teiselt poolt toetama meetmeid, mis on suunatud säästva turismi kaitsmisele kliimamuutuste mõju eest;

23. rõhutab seoses sellega turismi arenguvõime suurenemise tähtsust keskkonnakaitsele ja -säilitamisele kaasa aitamise seisukohast; märgib, et turism võiks olla lihtne keskkonnaväärtustest teadlikustamise vahend ühelt poolt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt turismiettevõtete, hotellide ja restoranide juhtide ühistegevuse abil; on seetõttu arvamusel, et vastavad pingutused tuleb suunata rannikualadele, võttes arvesse nende peamiselt turismilikku profiili;

24. rõhutab vajadust tagada turismi arendamistegevuse raames alati ajalooliste ja arheoloogiliste väärtuste kaitse ning üldisemalt traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamise, toetades kohalike kogukondade aktiivset kaasamist;

25. nõuab stiimulite pakkumist säästva arengu toetamiseks, et säilitada rannikualade kultuuri- ja looduspärandit ning sotsiaalset struktuuri;

26. kutsub komisjoni üles tagama, et merd mõjutavate rannikuprojektide ELi-poolse rahastamise tingimus on nende aktiivne ja merestrateegia raamdirektiivi kohane rakendamine;

27. nõuab, et komisjon kasutaks kõiki sobivaid hindamisvahendeid, et kontrollida nimetatud põhimõtte rakendamist rannikualadel käimasoleva kavandamisperioodi jooksul ja vastutuse jagamist erinevate otsustustasandite vahel;

28. rõhutab, et ulatuslike füüsiliste infrastruktuuriinvesteeringute poolt põhjustatav surve rannikualadele kahjustab rannikuturismi arengut ja atraktiivsust, kusjuures neid aspekte saab edendada kõrge kvaliteediga turismiteenuste pakkumisega, mis on olulise tähtsusega rannikualade piirkondlikule konkurentsivõimele ning kvaliteetsete töökohtade ja kvalifikatsiooni arendamisele; kutsub seetõttu rannikualasid eelistama pigem investeeringuid muudesse valdkondadesse, nagu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevatesse teenustesse, traditsiooniliste kohalike toodete jaoks uute võimaluste arendamisse ning kõrgekvaliteedilisse turismisektori töötajate koolitamisse; palub samuti välja töötada koolitusprogramme kvalifitseeritud töötajate reservi loomiseks, kes suudaksid toime tulla üha komplekssemaks ja mitmekesisemaks muutuva turismisektori vajadustega;

29. palub liikmesriikidel töötada välja asjakohased, rannikualade looduskeskkonnaga kokkusobivad linnaplaneerimise ja maakorralduse strateegiad;

30. rõhutab, et kõrge kvaliteet on Euroopa turismitoodete peamine võrreldav eelis; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles veelgi väärtustama ja parandama oma turismiteenuste kvaliteeti, pidades silmas eelkõige turvalisust, terviklikku ja kaasaegset infrastruktuuri, asjassepuutuvate ettevõtete sotsiaalset vastutust ja keskkonnasäästlikku majandustegevust;

31. kutsub komisjoni üles tagama, et tema merendusklastrite poliitika hõlmab rannikuturismi jaoks olulisi tootmisteenuseid ja sektoreid, võimaldades nõnda viljakat vastastikust koostoimet nende vahel, kes kasutavad merd konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja rannikualade majandusarengu suurendamise ressursina; on pealegi arvamusel, et merendusklastritesse tuleks rannikualaste teenustena kaasata meditsiini, sotsiaalhoolekande, hariduse, tehnoloogia ja spordiga seotud võimalused kui põhielemendid rannikualade arengus;

32. juhib tähelepanu juurdepääsetavuse olulisusele rannikualade arendamisel; palub seetõttu komisjonil, riiklikel ja piirkondlikel asutustel luua võimalused parima ühenduse tagamiseks maitsi, õhutsi ja meritsi; kordab oma üleskutset eelpool nimetatud osalistele suurendada paljude piirkondade ja sadamalinnade suure merereostuse tõttu stiimuleid sadamas olevate laevade varustamiseks maa poolt; kutsub liikmesriike üles analüüsima võimalust võtta meetmeid, nagu lennujaamamaksude vähendamine kooskõlas eespool nimetatud direktiivi ettepanekus lennujaamatasude kohta sätestatud korraga, et suurendada rannikualade atraktiivsust ja tugevdada nende konkurentsivõimet; samal eesmärgil rõhutab vajadust tõhustada lennujaamade ohutuse ja lennuohutuse normide järgimist, sh lennujaamade lähedal asuvate kütusemahutite ümberpaigutamist, kui see on vajalik;

33. kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles toetama rannikualadel ja saartel asuvate sadamate ja lennujaamade uuendamist, nii et need vastaksid turismi vajadustele, pidades seejuures nõuetekohaselt silmas olemasolevaid keskkonnaalaseid võimalusi ning looduse ilu ja looduskeskkonna säilimist;

34. rõhutab, et territoriaalne ühtekuuluvus on horisontaalne kontseptsioon, mis hõlmab ELi tervikuna ja mille abil saab tõhustada ühendusi ranniku ja sisemaa vahel tänu nende olemasolevale vastastikusele täiendavusele ja vastastikusele mõjule (näiteks rannikutegevuste ühendamine maa- ja linnaturismiga, juurdepääsu parandamine hooajavälisele turismile, kohalike toodete edendamine ning nende mitmekesisuse suurendamine); märgib, et eespool mainitud rohelises raamatus tulevase merepoliitika kohta märgitakse eraldi saarepiirkondi, teadvustades nende ees seisvaid eriomaseid väljakutseid arengu valdkonnas püsivalt ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu; rõhutab, et samalaadsed probleemid seisavad rannikualade ees üldisemalt, ja kutsub komisjoni üles võtma territoriaalse ühtekuuluvuse tulevase rakendamise raames arvesse vajadust rannikuturismi seostamiseks rannikualade integreeritud majandamise ja mereruumi planeerimisega;

35. nõuab samuti tungivalt, et rannikuäärsed piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused innustaksid integreeritud territoriaalseid turustamisplaane koos oma partneritega ning edendaksid erapooletust reisimise ja turismi arendamisel seoses maa- ja merepõhiste naabrussuhetega, et suurendada konkurentsivõimet turismisektoris ilma üleüldist konkurentsivõimet piiramata;

36. julgustab rannikualasid osalema piirkondadevahelise koostöö projektides, näiteks algatuse „Piirkonnad majandusmuutusteks” IV teema raames, eesmärgiga luua uued temaatilised rannikuturismi võrgustikud ja arendada juba olemasolevaid ning tagada oskusteabe ja parimate tavade vahetus;

37. soovitab asjaomastel riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiasutustel edendada koostööprogrammide raames rannikuturismi strateegilisi projekte, tagades nimetatud projektide toetamiseks tehnilise abi, tehes selleks kättesaadavaks sobival tasemel rahalisi vahendeid ja seades esikohale struktuurifondide kasutamise säästva ja keskkonnasäästliku turismi arendamiseks rannikualadel, nii lähenemiseesmärgi kui ka konkurentsi ja tööhõive piirkondades; seoses sellega tuleks pöörata erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on kommunikatsiooni ja infotehnoloogia arendamine;

38. kutsub komisjoni üles korraldama järgmise aasta jooksul vähemalt ühte eriüritust, eelistatavalt Euroopa merenduspäeval 20. mail, mis keskenduks rannikuturismile, et hõlbustada kommunikatsiooni ja tugevdada kontakte partnerite vahel ning jagada parimaid tavasid, näiteks ELi integreeritud kvaliteedijuhtimise mudeli rakendamisel; julgustab sellega seoses kõiki osalejaid esitlema oma rannikuturismiga otseselt või kaudselt seotud projekte, mis saavad ühenduse toetust;

39. on seisukohal, et veeturismi edendamine, mh ka selle valdkonnaga seotud majandustegevuse kaudu, võib kaasa aidata ühenduse kodanike seas säästlikuma eluviisi ja kõrgema ökoloogilise teadlikkuse väljaarendamisele; kutsub seetõttu liikmesriike üles ergutama selleotstarbelisi investeeringuid oma rannikualadele;

40. kutsub lisaks komisjoni üles koostama praktilist juhendit ELi rahastamise kohta rannikuturismi valdkonnas, et suunata huvitatud pooli rahaliste vahendite otsimise etapis;

41. tunnustab kruiisiturismi kasvu suurt panust rannikuäärsete kogukondade arengusse eeldusel, et on saavutatud tasakaal riskide ja eeliste vahel ning maismaainvesteeringute kindla maksumuse ja kruiisilaevade jaoks vajaliku paindlikkuse vahel, ning et on võetud nõuetekohaselt arvesse keskkonnaküsimusi;

42. kutsub komisjoni üles julgustama rannikualade kogukondi kasutama parimaid tavasid ja konkreetsemalt kruiisiturismist ning üldisemalt rannikuturismist saadavat lisandväärtust;

43. kutsub rannikualasid üles asutama ja toetama piirkondlikke või kohalikke arenguasutusi, mis aitaksid luua ühe piirkonna ja liikmesriikide vahel spetsialistide, institutsioonide, ekspertide ja asutuste võrgustikke ning pakuks nõustamist ja teavet võimalikele toetusesaajatele nii avalikus kui ka erasektoris;

44. soovitab rannikuäärsetel liikmesriikidel võtta koostööprojektide edasise rahastamisega seoses arvesse jätkusuutlikkust mitte ainult rahalisest seisukohast, vaid ka partneritevahelise koostöö jätkamise ja asjaomaste kohalike teenuste seotuse seisukohast;

45. soovitab rannikuäärsetel liikmesriikidel tagada valitud projektide suur läbipaistvus ja lihtsustada rahastamismenetlusi, eesmärgiga tekitada suuremat huvi rannikuturismi erafinantseerimise vastu ja lihtsustada partnerlussuhete loomist riigiasutuste ja erasektori (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) vahel; soovitab edendada mere- ja rannikuturismi puhkemajanduslikke hüvesid seoses hea tervisega taimestiku ja loomastiku tagamisega (soodustades ökoturismi, kalandusturismi, vaalavaatlusi jne); on arvamusel, et need eesmärgid võiksid sisalduda iga aasta 20. mail peetavas Euroopa merenduspäevas;

46. kutsub keskkonnarühmitusi, merega seotud majandussektoreid, kultuuriorganisatsioone, teadusringkondi, kodanikeühendusi ja kohalikke elanikke üles osalema projekti kõikides etappides, sealhulgas selle järelevalves, et tagada projekti pikaaegne jätkusuutlikkus;

47. kutsub lõpuks komisjoni üles hindama regulaarselt seda, kuidas ühenduse rannikualade rahastamine mõjutab nende regionaalarengut, et levitada parimaid tavasid ja toetada erinevaid tegijaid ühendavaid partnerlusvõrgustikke jätkusuutliku rannikuturismi seirekeskuse kaudu;

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Regioonide Komiteele.

[1] ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
[2] ELT L 210, 31.7.2006, lk 19.
[3] ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.
[4] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
[5] ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
[6] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
[7] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0575.
[8] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0213.

Üldine raamistik

ELi 27 liikmesriigi rannikujoon on kokku üle 89 000 km pikk. Kuid kõnealune Euroopa rannik hõlmab väga erinevaid asukohti, alates suurtest linnadest ja liikmesriikide pealinnadest, nagu Lissabon, Ateena, Kopenhaagen või Stockholm, lõpetades väikeste saartega, mis elatuvad põhiliselt turismist ja kalandusest.

Meresõitja amet, millel on sügavad juured mõnede liikmesriikide ajaloos ja traditsioonides, on olnud aluseks Euroopa laienemisele, mis tõi kaasa jõukuse ja kindlustas ranniku olulisuse rannikuriikide arengus.

Mõnede piirkondade identiteet on seotud nende rannikujoonega. Seega elatuvad äärepoolseimad piirkonnad põhiliselt turismist ja merega seotud tegevusaladest. Teistel piirkondadel on aga seevastu selline rannikujoon, mille geograafilised omadused ei tee neid turismist sõltuvaks, või siis on turismi SKT osakaal suhteliselt väike.

Mõnede prognooside kohaselt elab 2010. aastal 75% inimkonnast rannikualadel. Selline elanikkonna koondumine rannikualadele viitab juba vajadusele läheneda pragmaatiliselt sellele, kuidas turism mõjutab rannikualasid ja isegi rohkem sellele, kuidas see mõjutab Euroopa majandust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

EL ja turism

Kuigi turism ei kuulu praegu ELi poliitilisse pädevusse, on EÜ asutamislepingu artiklis 3 sätestatud, et nimetatud valdkonnas võib kohaldada meetmeid. See on võimaldanud Euroopa Liidul rakendada turismivaldkonnas poliitikaid, programme ja meetmeid.

Kuna selline tegevus on oma olemuselt killustatud ja valdkondlik, on see tekitanud Euroopa Liidus mitmeid probleeme, nagu näitas sidususe puudumine strateegiates, mida järgiti erinevate turismi poliitikate ja programmide ja toetusmeetmete kohaldamisel, mis võivad lõpuks hakata üksteisele kahjulikult mõjuma, kuna puudub suunav poliitiline juhis kavandatud eesmärkide saavutamiseks.

Riigi- ja valitsusjuhid leppisid kokku, et Lissaboni lepingusse lisatakse artikkel, mille kohaselt on liidul ja eriti Euroopa Parlamendil turismipoliitika valdkonnas rohkem volitusi. Suuremad volitused võimaldavad koostada uusi strateegiaid olemasolevate rahaliste vahendite tõhusaks ja tõeliseks kasutamiseks, edendades Euroopa igakülgset turismipoliitikat.

Struktuurifondid ja turism

Kuna ELil ei ole turismivaldkonnas volitusi kui selliseid ja seega ei ole konkreetselt sellele sektorile ka rahalisi vahendeid määratud, toetatakse ühenduse tasandil turismipoliitikat struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaudu, näiteks piirkondlike ja riiklike sektoripõhiste rakenduskavade kaudu.

Parlamendi regionaalarengukomisjon otsustas anda loa omaalgatusliku raporti ja uurimuse koostamiseks turismi mõju kohta rannikutele (regoniaalarengu aspektid), mille eesmärk oli uurida struktuurfondide kohaldamist rannikuturismi valdkonnas ning seda, kuidas nimetatud sektor mõjutab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kõikides liikmesriikides.

Parlamendikomisjonile koostatud uurimus oli üksikasjalik ja märkimisväärne. Selles järeldati, et peamiste probleemidena, millega rannikuturism silmitsi seisab, on oluline rõhutada hooajalist tegurit, tarvidust jätkusuutlikku arengut edendavate meetmete järele ning vabaajaürituste mitmekesisemaks muutmise olulisust.

Kõnealuses uurimuses tunnistatakse, et palju toetust antakse rannikuturismi alastele meetmetele Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud piirkondlike tegevuskavade raames sellistes valdkondades nagu avalik infrastruktuur, toetused turismivaldkonnas tegutsevatele VKEdele, territoriaalne turundustegevus ja teavitustegevus.

Sellega kaasnevad probleemid, mis turismisektori läbivat olemust arvestades mõjutavad nende algatuste tulemuste hindamist piirkondlikul tasandil. Uurimuses on ka kirjas kvalitatiivne mõju, mis tuleneb institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisest. Uurimuse autorid väidavad, et ELi antav rahaline abi on stimuleerinud partnerlussuhete sõlmimist vastavalt erinevatele projektidele ning toonud kaasa kvaliteetsema projekti kavandamise ja käivitamise. ELi rahaline abi on aidanud rannikualadel kaasa integreerituma lähenemisviisi rakendamisele kvaliteetse juhtimise suhtes.

Järeldused

Omaalgatuslik raport tugines erinevate osalejatega konsultatsioonidel rannikuturismi valdkonnas, mis oli väga rikastav kogemus ning rõhutas vajadust astuda konkreetseid samme, et sektori jaoks olemasolevaid rahalisi vahendeid tõhusamalt kasutataks. Uusi vahendeid vaja ei ole: vaja on hoopis integreeritud ja sidusat lähenemisviisi, mis muudaks olemasolevad vahendid ühtse eesmärgi ja strateegiaga seoses dünaamilisemaks. Saavutati üksmeel selles osas, et rannikuturismis on vaja integreeritud ja terviklikku lähenemisviisi.

Praegu on väga oluline toetamistväärt ülesanne rannikuturismi mitmekesistamine, eemaldumine kontseptsioonist „päike, meri ja liiv” ning liikumine suuremate valikuvõimaluste suunas. Rannikualade regionaalmajanduse jaoks tuleb arendada välja uued segmendid ning samal ajal edendada konkurentsivõimet ning Lissaboni ja Göteborgi strateegia kasvueesmärke.

Valdkondlikke poliitikaid, nagu kalandus-, merendus-, transpordi-, energia- ja ühtekuuluvuspoliitikat või ka põllumajanduspoliitika uut strateegiat, mille puhul on asetatud suurem rõhk kvaliteettoodetele, mis on tihedalt seotud rannikualade turismitoodetega, tuleks rikastada uuenduslike elementidega ning nendesse tuleks integreerida ka rannikuturism, kuna nimetatud sektor on Euroopa majanduses väga oluline. Kõnealuse poliitika terviklik nägemus peab ELi lähemas tulevikus saama reaalsuseks, eriti seoses 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõttega. See võimaldab meil tagada, et ELi rannikuturismi valdkond on jätkusuutlik ja tulevikku suunatud.

regionaalarengukomisjonile

turismi mõju kohta rannikualadele regionaalarengu seisukohast
(2008/2132(INI))

Arvamuse koostaja: Francesco Ferrari

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et suurema osa hästi väljaarendatud rannikualade ja saartega liikmesriikide majandus sõltub olulisel määral sissetulekutest mere, rannikuvete või suudmealadega seotud tegevusaladest, nagu turism, kalapüük, transport jne, ning mere- ja rannikukeskkonna kasutamine eri eesmärkidel muutub üha koormavamaks; arvestades eelkõige, et konkurents uute territooriumite kasutuselevõtul toob sageli kaasa konflikte eri tegevusalade ja huvide vahel (turism, kalandus, teenused, põllumajandus, ökosüsteemide kaitse), mistõttu on vaja asjakohast territoriaalset haldust, mis võimaldab hallata erinevaid rannikualade arenguga otseselt või kaudselt seotud tegevusi;

B. arvestades, et piirkondades, kus lühikesed ja aktiivsed turismihooajad vahelduvad majanduslikult väheaktiivsete perioodidega, esineb suuri kõikumisi turismi- ja transpordisektori tööhõives, mis muudab tihtipeale keeruliseks püsiva ja nõutava kvaliteediga teenuse osutamise;

C. arvestades, et turismil on oluline roll majanduskasvu, tööhõive ja uute sidetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisel;

D. arvestades, et rannikualade turismiga seotud tegevuste kättesaadavaks tegemiseks on vaja kaasaegset ja tõhusat transpordi infrastruktuuri;

E. arvestades, et rannikualadel on Euroopa Liidu jaoks oluline tähtsus seetõttu, et nendesse koondub oluline osa majandustegevusest,

1. peab vajalikuks tugevdada meetmeid, mille abil siluda hooajalisuse mõju ning ergutada säästvat arengut sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonna vaatepunktist ning toodete mitmekesistamist ja uuenduslikkust, kasutades selleks eelkõige äriturismi pakutavaid võimalusi, pidevate töökohtade loomist, täiendkoolitusi, kvalifikatsiooni tõstmise meetmeid ning toodete ja teenuste mitmekesistamist; peab samuti eriti vajalikuks ergutada struktuurifondide abil institutsioonide ülesehitamist, eri haldustasandite kooskõlastamist, võimsuse suurendamist ja partnerlust selliste projektide kavandamisel ja väljatöötamisel, nagu eakate turistide vahetusprogrammid, terviseturism, piirkonnas puhkusekorteri soetanute turism ja konverentsiturism;

2. rõhutab vajadust arvestada looduskeskkonna ja kultuuripärandi kaitse ning jätkusuutliku turismi vajadustega infrastruktuuriprojektide väljatöötamisel ja elluviimisel turismi ja transpordi valdkonnas;

3. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et areng toimuks kooskõlas väikeste rannikukogukondade ja saarepiirkondade erasektori ootustega, edendada parimaid tavasid üksikprojektide ja algatuste kavandamisel, väljatöötamisel ja juhtimisel ning edendada teabevahetust asjaomaste Euroopa Liidu eeskirjade, strateegiate ja rahastamisvõimaluste kohta, eelkõige jätkusuutliku turismi valdkonnas;

4. ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondi toetama eeskätt piiriülestel rannikualadel säästvate liikuvuse voogude väljakujunemist kohalikus ühistranspordis, jalgratta- ja jalakäijateede rajamist ning sellealaste heade tavade vahetamist;

5. kutsub liikmesriike, saare- ja rannikupiirkondi üles soodustama üleminekut füüsilistelt infrastruktuuriinvesteeringutelt meetmetele, mis võimaldavad paikkondade ümberkujundamise abil arendada territoriaalset turundustegevust ning mitmekesistada tooteid ja teenuseid, nimetatud eesmärki on võimalik saavutada järgmiste tegevustega:

- traditsiooniliste vaba aja veetmise võimaluste täiendamine uute merega seotud harrastustega;

- olemasolevate transpordivahendite ja erinevate turismiga seotud tegevuste seostamine;

- mittemateriaalse kultuuri- ja looduspärandi edendamine näiteks temaatiliste matkaradade ja -marsruutide rajamise teel, et võimaldada tutvumist sisemaa regionaalse pärandiga (eelkõige peetakse silmas kokakunsti);

- tööstusajalooga linnade ja rajatiste kujundamine turismiobjektiks nende arhitektuurilise ja kultuurilise eripära esiletõstmise teel;

- investeerimine projektide nähtavusse, eripärasse ja tulemustesse;

- turismituru vaatlemine globaalsel tasandil, et seista vastu väljaspool Euroopat asuvatest madala hinnaga sihtkohtadest lähtuvale tihenevale konkurentsile, toetades muu hulgas programme, mis on kohandatud ELi uute turismiliikidega, nagu pereturism või eakate isikute turism;

- turismiinfrastruktuuri arendustegevuse sobitamine keskkonnakaitse- ja meresõiduohutuse meetmetega, eeskätt kokkuhoiuga ressursside kasutamisel ja nende kasutamise tõhususega ning asjakohase säästva kavandamisega;

- haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamine turismisektori kõikidel tasanditel ja kõikides valdkondades (teenuste osutamine, majandus ja haldus) kvalifitseeritud töötajate tuumiku loomiseks;

- sotsiaalse turismi edendamine liidu piirkondade vahel väljaspool turismihooaegu, kuivõrd sotsiaalne ehk kergesti kättesaadav turism võimaldab vähese liikuvusega isikutel ja puudega isikutel reisida turistina liidu sees ning see on tõhus vahend Euroopa kodanike heaolu tõstmiseks, millel on ka majanduslik mõju, sest see võimaldab luua ja säilitada turismisektoris töökohti aastaringselt;

- turismiteenuste pakkumise mitmekesistamise analüüs ja vajaduse korral toetamine, arendades turismi erilaade, nagu kultuuriturism, sporditurism, sanatoorne turism jne;

6. kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles tegema pingutusi elujõulisemate ja püsivamate teenuste võimaldamiseks; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi hooajalisest tööhõivest tingitud tööjõu, kapitali ja teenuste ebapiisava arendamise hüvitamiseks rannikualade turismisektoris ja sellega seotud transpordisektoris;

7. palub liikmesriikidel töötada välja asjakohased, rannikualade looduskeskkonnaga kokkusobivad linnaplaneerimise ja maakorralduse strateegiad;

8. nõuab stiimulite pakkumist säästva arengu toetamiseks, et säilitada rannikualade kultuuri- ja looduspärandit ning sotsiaalset struktuuri;

9. rõhutab kliimamuutuste mõju rannikualade turismile; kutsub seetõttu komisjoni üles ühelt poolt sobitama ühenduse eesmärke CO₂ heite vähendamise osas järjekindlalt transpordi ja turismipoliitikaga ning teiselt poolt toetama meetmeid, mis on suunatud säästva turismi kaitsmisele kliimamuutuste mõju eest;

10. kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles toetama rannikualadel ja saartel asuvate sadamate ja lennujaamade uuendamist, nii et need vastaksid turismi vajadustele, pidades seejuures nõuetekohaselt silmas olemasolevaid keskkonnaalaseid võimalusi ning looduse ilu ja looduskeskkonna säilimist;

11. nõuab veel kord, et võetaks ergutavaid meetmeid, mis võimaldavad paljudes sadamatega varustatud rannikupiirkondades viia läbi sadamate kohandamistööd, mis lubavad neis sadamates võtta vastu lõbusõidu- ja kruiisilaevu, ning tööd, mille eesmärgiks on märkimisväärselt parandada looduskeskkonna seisundit, eeskätt sellised tööd, mis võimaldavad vastu seista kliimamuutustele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Etelka Barsi-Pataky, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Dieter-Lebrecht Koch, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Luís Queiró, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Lars Wohlin, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Lily Jacobs, Anne E. Jensen, Antonio López-Istúriz White, Vural Öger, Willem Schuth

Õigusteave - Privaatsuspoliitika