SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

12.11.2008 - (6124/2008 – C6‑0323/2008 – 2006/0132(COD)) - ***II

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Christa Klaß

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

(06124/2008 – C6‑0323/2008 – 2006/0132(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (6124//2008 – C6‑0323/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0373) suhtes;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0443/2008),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Nõukogu ühine seisukoht Esimene volitus
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 175 lõiget 1,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 152 lõiget 4 ja artikli 175 lõiget 1,
Selgitus
Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 1. Direktiivi eesmärk on vähendada pestitsiidide mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Direktiivi õigusliku alusena tuleks mainida nii inimese tervist kui ka keskkonda.
Muudatusettepanek  2 Nõukogu ühine seisukoht Põhjendus 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(1) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) kehtestatakse käesoleva direktiiviga ühine õiguslik raamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) artiklite 2 ja 7 kohaselt tuleb pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks luua ühine õiguslik raamistik, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet.
Selgitus
Ettevaatuspõhimõte peaks olema pestitsiidipoliitika kõikide aspektide aluspõhimõtteks. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 2.
Muudatusettepanek  3 Nõukogu ühine seisukoht Põhjendus 4
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(4) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks kasutama riiklikke tegevuskavasid, mille eesmärk on kehtestada pestitsiidide kasutamisest inimese tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ja mõjude vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad ning soodustada integreeritud taimekaitse ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest. Riiklikud tegevuskavad võib kooskõlastada ühenduse muude õigusaktide alusel koostatud kõikide asjaomaste rakenduskavadega ning neid võib kasutada muude pestitsiidialaste ühenduse õigusaktidega seatud eesmärkide rühmitamiseks.	(4) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks kasutama riiklikke tegevuskavasid, mille eesmärk on kehtestada pestitsiidide kasutamise ning inimese tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ja mõjude vähendamise kvantitatiivsed sihid, eesmärgid, meetmed, näitajad ja ajakavad ning soodustada integreeritud taimekaitse ja alternatiivsete kemikaalivabade lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et vähendada pestitsiidide kasutamist. Riiklikud tegevuskavad tuleks kooskõlastada ühenduse muude õigusaktide alusel koostatud kõikide asjaomaste rakenduskavadega ning neid võib kasutada muude pestitsiidialaste ühenduse õigusaktidega seatud eesmärkide rühmitamiseks.
Selgitus
Raamdirektiivi üks eesmärk peaks olema kvantitatiivne kasutamise vähendamine, mis tuleb saavutada riiklike tegevuskavade eesmärkide täpse määratlemise ja rakendamise kaudu.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu ühine seisukoht Põhjendus 12
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(12) Pestitsiidide õhust pritsimine võib tekitada märkimisväärset kahju inimese tervisele ja keskkonnale, eelkõige pestitsiidi kõrvalekalde tõttu. Seetõttu tuleks õhust pritsimine üldiselt keelustada, võimaldades erandeid ainult juhul, kui sellel on inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava väiksema mõju tõttu selged eelised võrreldes teiste pritsimisviisidega, või kui muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid puuduvad.	(12) Pestitsiidide õhust pritsimine võib tekitada märkimisväärset kahju inimese tervisele ja keskkonnale, eelkõige pestitsiidi kõrvalekalde tõttu. Seetõttu tuleks õhust pritsimine üldiselt keelustada, võimaldades erandeid ainult juhul, kui sellel on inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava väiksema mõju tõttu selged eelised võrreldes teiste pritsimisviisidega, või kui muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid puuduvad, tingimusel et kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat pihustuse triivi vähendamiseks (nt vähese pihustusnihkega pihustusotsakud) ning see ei kahjusta elanike või juuresolijate tervist.
Selgitus
Õhust pihustamine ei ole teiste pihustamismeetoditega võrreldes keskkonnasõbralikum. Erandeid ei tohiks lubada piirkondades, kus õhust pihustamine võib kahjustada elanike ja juuresolijate tervist, nt tihedalt asustatud maapiirkondades või selliste alade läheduses, mida kasutavad üldsus ja vähe kaitstud rühmad. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 10.
Muudatusettepanek  5 Nõukogu ühine seisukoht Põhjendus 14
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(14) Pestitsiidide kasutamine võib olla eriti ohtlik väga tundlikel aladel, näiteks direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt kaitstud Natura 2000 aladel. Muudes kohtades, nagu avalikes parkides, spordiväljakutel või laste mänguväljakutel, on üldsuse pestitsiididega kokkupuute risk kõrge. Seetõttu tuleks pestitsiidide kasutamine sellistel aladel keelustada, seda piirata või pestitsiidide kasutamisest tulenevad ohud minimeerida.	(14) Pestitsiidide kasutamine võib olla eriti ohtlik väga tundlikel aladel, näiteks direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt kaitstud Natura 2000 aladel. Muudes kohtades, nagu avalikes parkides, spordi- ja puhkealadel, koolialadel ja laste mänguväljakutel ning avalike tervishoiuasutuste (kliinikud, haiglad, taastusravikeskused, tervisekeskused ja hooldekodud) läheduses, on üldsuse pestitsiididega kokkupuute risk kõrge. Seetõttu tuleks pestitsiidide kasutamine sellistel aladel keelustada.
Selgitus
Komisjon on tunnistanud, et üldsuse kasutatavatel aladel on pestitsiididega kokkupuutumise oht kõrge. Arvestades ägedaid ja kroonilisi tervisekahjustusi, mida pestitsiididega kokkupuude võib põhjustada, tuleb seetõttu keelata pestitsiidide kasutamine kõikidel aladel, kus üldsus võib pestitsiididega kokku puutuda, samuti selliste alade läheduses, et kaitsta eelkõige, kuid mitte ainult, vähe kaitstud rühmi. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 151 ja muudetakse nõukogu uut teksti.
Muudatusettepanek  6 Nõukogu ühine seisukoht Põhjendus 17
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(17) Kuna määruse (EÜ) nr …/… ja käesoleva direktiivi kohaselt on integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine kohustuslik ja kuna integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise viisi suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kirjeldavad liikmesriigid oma riiklikes tegevuskavades, kuidas nad tagavad integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise.	(17) Kuna määruse (EÜ) nr …/… ja käesoleva direktiivi kohaselt on integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine kohustuslik ja kuna integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise viisi suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kirjeldavad liikmesriigid oma riiklikes tegevuskavades, kuidas nad tagavad integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise, eelistades seejuures taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabu meetodeid.
Selgitus
Integreeritud taimekaitse peaks olema süsteem, milles eelistatakse taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabu meetodeid. Muudetakse nõukogu lisatud uut põhjendust.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks pestitsiididest inimese tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ning mõju vähendamise teel ning integreeritud taimekaitse ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete kasutamise edendamise abil.	Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik pestitsiidide säästvama kasutamise saavutamiseks pestitsiididest inimese tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ning mõju vähendamise teel ning toetades pestitsiididele kemikaalivabade alternatiivide edendamist ja kasutuselevõtmist.
Selgitus
Ainus reaalne viis vähendada pestitsiididest lähtuvat ohtu on vähendada ka nende kasutamist. Sõna „kasutamine” peaks kogu teksti ulatuses esinema koos sõnadega „riskid” ja „mõju”. Ainus reaalne lahendus pestitsiididest inimese tervisele, loomadele, loodusele ja keskkonnale tuleneva kahjuliku mõju kõrvaldamiseks on võtta omaks ennetav lähenemisviis, mis hõlmab tõeliselt säästvaid kemikaalivabu meetodeid.
Muudatusettepanek  8 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	2 a. Vähemohtlike pestitsiidide kasutamise edendamiseks võivad liikmesriigid anda toetusi või võtta fiskaalmeetmeid. Sel eesmärgil võib muu hulgas kehtestada pestitsiidimaksu kõigile toodetele, välja arvatud kemikaalivabad tooted või väheohtlikud taimekaitsevahendid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr [...] [taimekaitsevahendite turuleviimise kohta] artikli [50 lõikes 1].
Selgitus
Kui liikmesriigid seda soovivad, tuleb neile jätta vabad käed pestitsiidide säästva kasutamise edendamiseks fiskaalmeetmete abil. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 21.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 2 – lõige 2 b (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	2 b. Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriike kohaldamast pestitsiidide kasutamise piiramisel või keelustamisel ettevaatuspõhimõtet.
Selgitus
Ettevaatuspõhimõte peaks olema pestitsiidipoliitika kõikide aspektide aluspõhimõtteks. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 22.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 3 – punkt 1 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	1 a) „kasutamine” – kõik pestitsiidiga teostatavad toimingud, nagu ladustamine, käitlemine, lahjendamine, segamine ja nendega töötlemine;
Selgitus
Taastatakse komisjoni algne tekst.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 3 – punkt 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3) „nõustaja” – isik, kes oma kutsetegevuse või äriteenuse raames annab taimekahjustajate tõrje ja pestitsiidide ohutu kasutamise alast nõu, sealhulgas nõustamisteenuseid osutavad füüsilisest isikust ettevõtjad, avalikud nõustamisteenistused, kaubandusagendid, toiduainete tootjad ja vajadusel jaemüüjad;	3) „nõustaja” – isik, kellel on liikmesriikide sätestatud asjakohane koolitustase ja kes oma kutsetegevuse või äriteenuse raames annab taimekahjustajate tõrje ja pestitsiidide ohutu kasutamise alast nõu, sealhulgas nõustamisteenuseid osutavad füüsilisest isikust ettevõtjad, avalikud nõustamisteenistused, kaubandusagendid, toiduainete tootjad ja vajaduse korral jaemüüjad;
Muudatusettepanek  12 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 3 – punkt 6
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
6) „integreeritud taimekaitse” – kõigi kasutatavate taimekaitsemeetodite hoolikas kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine, nii et taimekaitsevahendite kasutamise ja muude sekkumiste ulatus püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning ohtusid inimese tervisele ja keskkonnale vähendataks või viidaks miinimumini. Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete põllukultuuride kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajandus-ökosüsteeme ning soodustab loomulikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme;	6) „integreeritud taimekaitse” – kõigi kasutatavate taimekaitsemeetodite hoolikas kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine, nii et taimekaitsevahendite kasutamise ja muude sekkumiste ulatus püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning ohtusid inimese tervisele ja keskkonnale vähendataks või viidaks miinimumini. Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete põllukultuuride kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajandus-ökosüsteeme ning soodustab loomulikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme, seades esikohale põllukultuuride kasvatamisega seotud ennetusmeetmed ja kohandatud liikide ning taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabade meetodite kasutamise;
Selgitus
Integreeritud taimekaitse peaks olema süsteem, milles eelistatakse taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabu meetodeid. Nõukogu uue teksti kohta esitatud muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et see määratlus on kooskõlas pestitsiide määruse esimese lugemise muudatusettepanekuga 50, milles määratletakse integreeritud taimekaitse mõiste.
Muudatusettepanek  13 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 3 – punkt 7 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	7 a) „taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabad meetodid” – kahjuritõrjeks ja põllukultuuride majandamiseks selliste tehnikate kasutamine, mis ei põhine keemilistel omadustel; taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabad meetodid hõlmavad külvikorda, füüsilist ja mehaanilist kontrolli ning looduslikku kahjuritõrjet;
(taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 27)
Muudatusettepanek  14 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 3 – punkt 9 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	9 a) „kasutamise vähendamine” – pestitsiididega töötlemise vähendamine, mis ei sõltu tingimata kogusest;
Selgitus
Muudatusega viiakse direktiiv kooskõlla kasutamise vähendamise eesmärgiga ja selgitatakse, et kasutamise vähendamine ei ole seotud pestitsiidide koguse vähendamisega, vaid töötlemiskordade või -määra vähendamisega taimekaitseks vajalikule tasemele. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 30.
Muudatusettepanek  15 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 3 – punkt 9 b (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	9 b) „töötlemisindeks” – põhineb toimeaine kindlaksmääratud standarddoosil hektari kohta, mida on vaja üheks töötlemiskorraks asjaomase kahjuri tõrjeks; seetõttu ei sõltu see tingimata kogusest ja seda võib kasutada kasutamise vähendamise hindamiseks.
Selgitus
Regardless of whether the amount of active substance needed for one treatment is 1 kg/ha or a few grams/ha (for very potent substances), a "treatment index" of e.g. 2.0 would mean that the area with arable crops on average had been sprayed 2 times with the recommended dose. The Treatment index is a relevant use indicator measuring pesticide dependency reduction in terms of spraying intensity rather than being a risk indicator and the quantitative use reduction target is to be considered a tool to stimulate the swift implementation by stakeholders of various measures in an integrated reduction. Reinstating first reading Amendment 30, deleting the word 'frequency' as Article 4 only refers to treatment and not frequency.
Muudatusettepanek  16 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 4 – lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vastu riiklikud tegevuskavad, et määrata kindlaks pestitsiidide kasutamisest inimese tervisele tulenevate ohtude ja mõju vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad ning soodustada integreeritud taimekaitse ning alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, eesmärgiga vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest.	1. Liikmesriigid võtavad vastu riiklikud tegevuskavad, et määrata kindlaks pestitsiidide kasutamisest inimese tervisele tulenevate ohtude ja mõju vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad ning soodustada integreeritud taimekaitse ning alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, eesmärgiga vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest ning rakendavad neid tegevuskavasid põhjendamatu viivituseta. Need riiklikud meetmed sisaldavad vähemalt järgmist:
	a) muude kui määruses (EÜ) nr ... määratletud bioloogiliste pestitsiidide ja väheohtlike taimekaitsevahendite puhul töötlemisindeksina mõõdetud kasutamise vähendamise kvantitatiivsed eesmärgid. Töötlemisindeksit kohandatakse iga liikmesriigi konkreetsetele oludele. Töötlemisindeks tuleb esitada viivitamata komisjonile heakskiitmiseks.
	Erilist muret valmistavate toimeainete (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur) artiklis 5) puhul on vähendamise kvantitatiivne eesmärk 2013. aasta lõpuks vähemalt 50 % võrreldes 2005. aastaks arvutatud töötlemisindeksiga, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et ta on juba saavutanud samaväärse või kõrgema eesmärgi mõne teise aasta suhtes ajavahemikul 1995–2004;
	b) pestitsiidivormide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) alusel liigitatud toksilisteks või väga toksilisteks, müügikogustena mõõdetud kasutamise vähendamise kvantitatiivne eesmärk. Eesmärk on 2013. aasta lõpuks vähemalt 50 % võrreldes 2005. aastaga, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et ta on juba saavutanud samaväärse või kõrgema eesmärgi mõne teise aasta suhtes ajavahemikul 1995–2004.
	1 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1; parandatud versioon ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.
	2 ELT L 200, 30.7.1999, lk 1.
Selgitus
Esitatakse uuesti muudatusettepanek 146 (võeti täiskogul esimesel lugemisel vastu suure häälteenamusega).
Muudatusettepanek  17 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 4 – lõige 1 – teine lõik
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Oma riiklike tegevuskavade koostamisel ja läbivaatamisel võtavad liikmesriigid arvesse kavandatavate meetmete sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tervisemõjusid. Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes tegevuskavades, kuidas nad rakendavad meetmeid vastavalt artiklitele 5 kuni 14, et saavutada käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud eesmärke.	Oma riiklike tegevuskavade koostamisel ja läbivaatamisel võtavad liikmesriigid arvesse kavandatavate meetmete rahvatervisele avalduvaid, sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tervisemõjusid, spetsiifilisi riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke tingimusi ning kõiki olulisi sidusrühmi. Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes tegevuskavades, kuidas nad rakendavad meetmeid vastavalt artiklitele 5 kuni 14, et saavutada käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud eesmärke. Riiklike tegevuskavade miinimumnõuded on loetletud II b lisas esitatud suunisdokumendis.
	Riiklikes tegevuskavades võetakse arvesse kavasid ühenduse muude õigusaktide alusel, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamist, näiteks direktiivi 2000/60/EÜ alusel kavandatud meetmeid.
	Koostöös asjaomaste sidusrühmadega tugevdavad liikmesriigid oma jõupingutusi, et kontrollida ja ära hoida pestitsiidide ebaseaduslikku kasutamist.
	Liikmesriigid annavad korrapäraselt aru pestitsiidide ebaseadusliku kasutamise suhtes teostatavate kontrollide kohta.
Muudatusettepanek  18 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 4 – lõige 2
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid edastavad oma riiklikud tegevuskavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt …*.	2. Liikmesriigid edastavad oma riiklikud tegevuskavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt …*.
Riiklikud tegevuskavad vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant ja kõikidest kõnealustesse tegevuskavadesse tehtud sisulistest muudatustest teatatakse põhjendamatu viivituseta komisjonile.	Riiklikud tegevuskavad vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant ja kõikidest kõnealustesse tegevuskavadesse tehtud sisulistest muudatustest teatatakse põhjendamatu viivituseta komisjonile.
(taastatakse esimese lugemise muudatusettepanekud 38 ja 42)
Muudatusettepanek  19 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 4 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3. Vajadusel teeb komisjon lõike 2 kohaselt edastatud teabe kättesaadavaks Internetis.	3. Komisjon teeb lõike 2 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks Internetis.
Selgitus
Üldsus peab olema täielikult kaasatud riiklike tegevuskavade koostamisse, arendamisse, rakendamisse, toimimisse, järelevalvesse ja muutmisse vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ (milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse). Teave riiklike tegevuskavade kohta tuleks teha kättesaadavaks Internetis komisjoni veebilehel. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 44.
Muudatusettepanek  20 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 5 – lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et kõik professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad saavad asjaomase väljaõppe. Väljaõpe hõlmab nii esmast väljaõpet kui ka täiendõpet, et teadmisi omandada ja neid vastavalt vajadusele täiendada.	1. Liikmesriigid tagavad, et kõik professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad saavad pädevate asutuste määratud organite korraldatud asjaomase väljaõppe. Väljaõpe hõlmab nii esmast väljaõpet kui ka täiendõpet, et teadmisi omandada ja neid vastavalt vajadusele täiendada. Selleks kehtestatakse kogu ühenduses siduvad miinimumnõuded.
Muudatusettepanek  21 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad on teadlikud ebaseaduslike (võltsitud) taimekaitsevahendite olemasolust ja neist tulenevatest riskidest ning et nad saavad nimetatud toodete tuvastamiseks asjakohase väljaõppe.
Selgitus
Taimekaitsevahendite võltsimine ja nendega ebaseaduslik kauplemine on Euroopas märkimisväärne probleem. Taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks on tähtis tõsta professionaalsete kasutajate ja turustajate teadlikkust. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 50.
Muudatusettepanek  22 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 6 – lõige 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt selliste turustajate juures, kes müüvad pestitsiide professionaalsetele kasutajatele, töötab piisaval arvul artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistust omavaid töötajaid. Nimetatud töötajad peavad olema müügi ajal kättesaadavad selleks, et anda klientidele piisavat teavet pestitsiidide kasutamise ning kõnealuste toodete inimese tervise ja keskkonna seisukohast ohutu kasutamise juhendite kohta.	1. Liikmesriigid tagavad, et turustajate juures töötab piisaval arvul artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistust omavaid töötajaid. Nimetatud töötajad peavad olema müügi ajal kättesaadavad selleks, et anda klientidele piisavat teavet pestitsiidide kasutamise ning tervise- ja keskkonnariskide ning nendega seotud võimalike kahjulike mõjude kohta.
Selgitus
Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 54.
Muudatusettepanek  23 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 6 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid nõuavad, et mitteprofessionaalsetele kasutajatele pestitsiide müüvad turustajad annaksid üldist teavet pestitsiidide kasutamisega seotud riskide, eriti ohtude, kokkupuute, nõuetekohase ladustamise, käitlemise, taimede nendega töötlemise ja pestitsiidide ohutu kõrvaldamise kohta kooskõlas jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktidega ning samuti ohutumate alternatiivide kohta. Liikmesriigid võivad nõuda pestitsiidide tootjatelt sellise teabe esitamist.	3. Liikmesriigid nõuavad, et mitteprofessionaalsetele kasutajatele pestitsiide müüvad turustajad annaksid üldist teavet pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ning võimalike kahjulike tervise- ja keskkonnamõjude, eriti ohtude, kokkupuute, nõuetekohase ladustamise, käitlemise, taimede nendega töötlemise ja pestitsiidide ohutu kõrvaldamise kohta kooskõlas jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktidega ning samuti ohutumate alternatiivide kohta. Liikmesriigid võivad nõuda pestitsiidide tootjatelt sellise teabe esitamist.
Selgitus
Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 56.
Muudatusettepanek  24 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid tagavad olemasolevate kontrolli- ja jõustamismeetmete täieliku rakendamise, et hoida ära ebaseaduslike (võltsitud) pestitsiidide müügiks pakkumine.
Muudatusettepanek  25 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 7
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad meetmeid avalikkuse teavitamiseks ja teadlikkuse tõstmise edendamiseks ning parandavad pestitsiididega seotud täpse ja tasakaalustatud teabe kättesaadavust avalikkusele, eelkõige ohtude kohta inimese tervisele, sihtrühmavälistele organismidele ja keskkonnale ning kemikaalivabade alternatiivide kasutamise kohta.	1. Liikmesriigid võtavad meetmeid avalikkuse teavitamiseks ning teavitus- ja teadlikkuse tõstmise programmide edendamiseks ning parandavad pestitsiididega seotud täpse teabe kättesaadavust avalikkusele, eelkõige pestitsiidide kasutamisest tulenevate ohtude, sealhulgas võimalike ägedate ja krooniliste mõjude kohta inimese tervisele, sihtrühmavälistele organismidele ja keskkonnale ning kemikaalivabade alternatiivide kasutamise kohta.
	2. Liikmesriigid kehtestavad kohustuslikud süsteemid, et koguda teavet ägedate ja krooniliste pestitsiidimürgituste kohta eelkõige pestitsiidide kasutajate, töötajate, elanike ja kõigi muude rühmade seas, kes võivad pestitsiididega regulaarselt kokku puutuda.
	3. Liikmesriigid viivad läbi teadusuuringute programme konkreetsete olukordade kohta, kus pestitsiide on seostatud mõjuga inimese tervisele ja keskkonnale, sealhulgas uuringuid eriti ohustatud rühmade, bioloogilise mitmekesisuse ja kombineeritud mõjude kohta.
	4. Teabe võrreldavuse parandamiseks töötab komisjon koostöös liikmesriikidega hiljemalt ...* välja strateegilise suunisdokumendi pestitsiidide kasutamisest inimese tervisele ja keskkonnale tuleneva mõju järelevalve ja uurimise kohta.
	* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
In a legal framework such as this, a balancing of interests is not permitted and therefore it is not a case of promoting information from all sides, but making sure the information that is produced regarding the risks and health and environmental impacts of pesticides is accurate so that the public has the necessary information to be able to make informed and knowledgeable decisions to protect their health and that of their families from harm. Awareness programs should not forget chronic health effects of pesticides. Monitoring and research are necessary in Member States to collect information and quantify health and environmental impacts of pesticides. A reporting system is already in place in the EU for pesticide residues in food but no system exists to monitor poisoning incidents and environmental effects of pesticides. Reinstating part of first reading Amendment 59
Muudatusettepanek  26 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 8 – lõige 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et professionaalseks kasutamiseks ettenähtud pestitsiididega töötlemise seadmed läbivad tehnilise kontrolli korrapäraste ajavahemike järel. Tehniliste kontrollide vaheline ajavahemik ei ole 2020. aastani pikem kui viis aastat ning seejärel ei ületa selle pikkus kolme aastat.	1. Liikmesriigid tagavad, et professionaalseks kasutamiseks ettenähtud pestitsiididega töötlemise seadmed ja tarvikud läbivad kohustusliku tehnilise kontrolli korrapäraste ajavahemike järel. Tehniliste kontrollide vaheline ajavahemik ei ole 2015. aastani pikem kui viis aastat ning seejärel ei ületa selle pikkus kolme aastat.
Selgitus
Pestitsiidide pihustamine on ohtlik tegevus ja seetõttu tuleb kõiki professionaalsel eesmärgil kasutatavaid pestitsiididega töötlemise seadmeid ning tarvikuid regulaarselt kontrollida, sest seadmete rike võib tekkida igal ajal (isegi peatselt pärast ühte läbivaatust ja kaua enne järgmist). Pärast algset tehnilist kontrolli tuleks teostada kohustuslikku kontrolli ja tuleks ette näha ka pistelise kontrolli võimalus. Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 60 ja muudetakse nõukogu uut teksti.
Muudatusettepanek  27 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
b) vabastada tehnilisest kontrollist käes ja seljas kantavad seadmed.	välja jäetud
Muudatusettepanek  28 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	d a) õhust pihustatav ala ei või asuda üldkasutatavate alade või elamupiirkondade läheduses ja õhust pihustamine ei tohi avaldada mõju elanike või juuresolijate tervisele;
Selgitus
Elanike ja juuresolijate tervisele ei tohi avalduda negatiivset mõju. Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 64.
Muudatusettepanek  29 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d b (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	d b) õhusõiduk peab olema varustatud parima võimaliku tehnoloogiaga pihustuse triivi vähendamiseks (nt vähese pihustusnihkega pihustusotsakud); helikopterite kasutamisel peavad pihustuskandurid olema varustatud pihustusotsakutega, et vähendada pihustuse triivi;
Selgitus
Elanike ja juuresolijate tervisele ei tohi avalduda negatiivset mõju. Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 64.
Muudatusettepanek  30 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 9 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad kehtestama eritingimusi, mille kohaselt õhust pritsimist võib läbi viia, ja avalikustavad teabe põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja konkreetsete nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust pritsimist.	3. Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad kehtestama eritingimusi, mille kohaselt õhust pritsimist võib läbi viia. Need pädevad asutused vastutavad õhust pritsimiseks lubade andmise eest vastavalt lõikele 4 esitatud taotluse põhjal ning teabe avalikustamise eest põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja konkreetsete nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust pritsimist.
Pädevad asutused määratlevad elanike ja kõrvalseisjate hoiatamiseks ning pritsitavat ala ümbritseva keskkonna kaitsmiseks vajalikud meetmed.	Pädevad asutused määratlevad loas elanike ja juuresolijate õigeaegseks hoiatamiseks ning pritsitavat ala ümbritseva keskkonna kaitsmiseks vajalikud meetmed.
Muudatusettepanek  31 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 9 – lõige 4
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
4. Professionaalne kasutaja, kes soovib pestitsiide õhust pritsida, esitab pädevale asutusele õigeaegselt taotluse pestitsiidide õhust pritsimiseks koos tõendusega, et lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused on täidetud. Liikmesriigid võivad ette näha, et taotlus, mille kohta langetatud otsuse suhtes ei antud vastust pädevate asutuste kehtestatud ajavahemiku jooksul, loetakse rahuldatuks.	4. Professionaalne kasutaja, kes soovib pestitsiide õhust pritsida, esitab pädevale asutusele õigeaegselt taotluse pestitsiidide õhust pritsimiseks koos tõendusega, et lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused on täidetud. Taotlus sisaldab teavet pihustamise aja ning kasutatavate pestitsiidide koguste ja liigi kohta.
Selgitus
Taotlusi, mille kohta langetatud otsuse suhtes ei antud vastust pädevate asutuste kehtestatud ajavahemiku jooksul, ei tohiks lugeda rahuldatuks, kuna see looks käesoleva artikli eesmärgi osas lünga. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 65 ja jäetakse välja osa nõukogu uuest tekstist.
Muudatusettepanek  32 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 9 – lõige 6
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
6. Pädevad asutused peavad lõike 4 kohaselt esitatud taotluste üle arvestust.	6. Pädevad asutused peavad lõike 4 kohaselt esitatud taotluste üle arvestust ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.
Selgitus
Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 66.
Muudatusettepanek  33 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 9 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	Artikkel 9 a
	Üldsuse teavitamine
	Liikmesriigid võivad lisada oma riiklikesse tegevuskavadesse sätteid selle kohta, kuidas teavitada naabreid, kellel on oht puutuda kokku pihustuse triiviga.
Selgitus
In the UK there is a legal obligation for farmers/pesticide users to provide at least 48 hours notice to beekeepers in order to protect bees. Yet humans do not have any comparable notification requirements. Considering 48 hours is workable for protecting other species then it should be the same for protecting humans, especially the most vulnerable groups. Therefore it should be obligatory to notify residents prior to any aerial or ground spraying application to enable them to take the necessary precautions to try and reduce exposure as much as possible. This notification should include information on the chemicals to be used to inform residents of what pesticides are being used in their locality.
Muudatusettepanek  34 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 10
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete vastuvõtmise veekeskkonna ja joogiveevarude kaitsmiseks pestitsiidide mõju eest. Nimetatud meetmed toetavad direktiivi 2000/60/EÜ ja määruse (EÜ) nr ... asjakohaseid sätteid ja on nendega vastavuses.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid veekogude kaitsmiseks, tagades eelkõige, et voolusängiga külgnevatel aladel luuakse kaitseribad, kus ei tohi pestitsiide kasutada ega ladustada, ja eelkõige kaitsevööndid joogiveevõtukohtade kaitseks vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikele 3.
	Kaitseribade mõõtmed määratakse kindlaks reostusohu ja asjaomase piirkonna põllumajanduslike ja klimaatiliste omaduste põhjal. Lisaks tagavad liikmesriigid, et direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 3 kohastes joogiveevõtu kaitsevööndites võetakse vee pestitsiididega saastumise ärahoidmiseks lisameetmeid, mis hõlmavad vajaduse korral rangemaid piiranguid mõnede kõrge riskiastmega toodete kasutamise osas, ulatuslikumat kaitseribade kasutamist, nõustajate ja pihustamisoperaatorite spetsiifilist väljaõpet ja teadlikkuse tõstmist ning pestitsiidide seadmesse valamise, segamise ja kõrvaldamise heade tavade ranget jõustamist.
	Liikmesriigid võivad joogiveeressursside kaitseks määrata sellise pestitsiidivaba vööndi, nagu nad vajalikuks peavad. Pestitsiidivaba vöönd võib hõlmata kogu liikmesriiki.
2. Lõikes 1 ette nähtud meetmed hõlmavad:	2. Lisaks lõikes 1 ette nähtud tegevustele võtavad liikmesriigid järgmisi meetmeid:
a) selliste pestitsiidide eelistamist, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) kohaselt klassifitseeritud veekeskkonnale ohtlikena ega sisalda direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud prioriteetseid ohtlikke aineid;	a) selliste pestitsiidide eelistamist, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) kohaselt klassifitseeritud veekeskkonnale ohtlikena ega sisalda direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud prioriteetseid ohtlikke aineid;
b) kõige tõhusamate töötlemistehnikate eelistamist, näiteks vähese kõrvalekaldega pestitsiididega töötlemise seadmete kasutamist eelkõige selliste püstiste põllukultuuride puhul nagu humal ja need, mida leidub viljapuuaedades ja viinamarjakasvatustes;	b) kõige tõhusamate töötlemistehnikate eelistamist, näiteks vähese kõrvalekaldega pestitsiididega töötlemise seadmete kasutamist eelkõige selliste püstiste põllukultuuride puhul nagu humal ja need, mida leidub viljapuuaedades ja viinamarjakasvatustes;
c) riskide vähendamise meetmete kasutamist, millega minimeeritakse pestitsiidi kõrvalekaldumisest, nõrgumistest ja valgumisest tingitud saastumise levikut töödeldavast alast väljapoole. Nimetatud meetmed sisaldavad vajadusel sihtrühmaväliste veeorganismide kaitseks asjakohase suurusega puhvertsoonide ning joogivee ammutamiseks kasutatavate pinna- ja põhjaveekogude kaitsevööndite loomist, kus pestitsiide ei tohi kasutada ega ladustada;	c) riskide vähendamise meetmete kasutamist, millega minimeeritakse pestitsiidi kõrvalekaldumisest, nõrgumistest ja valgumisest tingitud saastumise levikut töödeldavast alast väljapoole;
d) võimalusel pestitsiididega töötlemise vähendamist või vältimist teedel ja raudteeliinidel või nende ääres, väga läbilaskvatel pindadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse.	d) võimaluse korral pestitsiididega töötlemise vähendamist või vältimist teedel ja raudteeliinidel või nende ääres, väga läbilaskvatel pindadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses, või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse.
Muudatusettepanek  35 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
d) võimalusel pestitsiididega töötlemise vähendamist või vältimist teedel ja raudteeliinidel või nende ääres, väga läbilaskvatel pindadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse.	d) võimaluse korral pestitsiididega töötlemise vähendamise või vältimise tagamist teedel ja raudteeliinidel või nende ääres, väga läbilaskvatel pindadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses, või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse. Kõigil nimetatud aladel tuleks edendada kemikaalivabade alternatiivide kasutamist.
Selgitus
Nimetatud aladel saastatuse vältimiseks tuleks kasutada kemikaalivabu alternatiive. Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 74 ja komisjoni algne tekst.
Muudatusettepanek  36 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 11 – pealkiri, sissejuhatav osa ja punkt 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Pestitsiidide kasutamise vähendamine või ohtude vähendamine konkreetsetes piirkondades	Pestitsiidide kasutamise vähendamine ja ohtude vähendamine tundlikes piirkondades
Vajalikke hügieeni- ja rahvatervisenõudeid ning bioloogilist mitmekesisust või asjaomaste riskihinnangute tulemusi asjakohaselt arvesse võttes tagavad liikmesriigid pestitsiidide kasutamise keelustamise, piiramise või pestitsiidide kasutamisest tulenevate ohtude minimeerimise:	Vajalikke hügieeni- ja rahvatervisenõudeid ning bioloogilist mitmekesisust asjakohaselt arvesse võttes tagavad liikmesriigid pestitsiidide kasutamise keelustamise või piiramise vajaliku miinimumini:
1) üldsuse või vähe kaitstud elanikkonna kasutatavatel aladel, nagu pargid, avalikud aiad, spordiväljakud, koolialad ja mänguväljakud;	1) kõigil aladel, mida kasutavad üldsus või vähe kaitstud elanikerühmad, sealhulgas parkides, avalikes aedades, spordi- ja puhkealadel, koolialadel ja mänguväljakutel ning avalike tervishoiuasutuste (kliinikud, haiglad, taastusravikeskused, tervisekeskused ja hooldekodud) läheduses, samuti suurematel pihustamisvabadel aladel ja neid alasid ümbritsevatel põldudel;
Selgitus
Komisjon on tunnistanud, et pestitsiididega kokkupuutumise risk üldkasutatavatel aladel on kõrge. Seetõttu tuleb keelata pestitsiidide kasutamine kõigil aladel ja nende ümbruses, kus üldsus, eelkõige töödeldavate alade läheduses elavad inimesed, võivad pestitsiididega kokku puutuda. Pestitsiidid võivad levida kaugete vahemaade taha ja mõnedes Ameerika Ühendriikide osariikides on koolide ümber kuni 2,5 miili laiused pihustamisvabad alad. Seetõttu tuleb võtta olulisi õiguslikke meetmeid, et vältida üldsuse kokkupuudet pestitsiididega ja kaitsta tundlikke rühmi. Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 153.
Muudatusettepanek  37 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 13 – lõige 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et edendada vähese pestitsiidikasutusega taimekaitset, eelistades võimaluse korral alati kemikaalivabu meetodeid ja sama taimekahjustaja probleemi puhul kättesaadavate tõrjeviiside ja toodete hulgast neid, mis on inimese tervisele ja keskkonnale kõige ohutumad. Vähese pestitsiidikasutusega taimekaitse hõlmab nii integreeritud taimekaitset kui ka mahepõllumajandust vastavalt nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta.	1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et edendada vähese pestitsiidikasutusega taimekaitset, eelistades taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabu meetodeid ja tagada, et professionaalsed pestitsiidikasutajad lähevad võimalikult kiiresti üle sama taimekahjustaja probleemi puhul kättesaadavatele tõrjeviisidele ja toodetele, mis on inimese tervisele ja keskkonnale kõige ohutumad. Vähese pestitsiidikasutusega taimekaitse hõlmab nii integreeritud taimekaitset kui ka mahepõllumajandust vastavalt nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta.
Muudatusettepanek  38 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 14 – lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Kehtestatakse IV lisas osutatud ühtlustatud riskinäitajad. Lisaks ühtlustatud näitajatele võivad liikmesriigid siiski jätkata olemasolevate riiklike näitajate kasutamist või võtta vastu muid asjakohaseid näitajaid.	1. Kehtestatakse IV lisas osutatud ühtlustatud riskinäitajad. Kõnealuste näitajate vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid jätkata olemasolevate riiklike näitajate kasutamist või võtta vastu muid asjakohaseid näitajaid.
Selgitus
Taastatakse komisjoni algne tekst ja muudetakse nõukogu uut teksti.
Muudatusettepanek  39 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 14 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid edastavad lõike 2 kohaselt teostatud hindamiste tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele.	3. Liikmesriigid edastavad lõike 2 kohaselt teostatud hindamiste tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teevad kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks.
Selgitus
Taastatakse osa esimese lugemise muudatusettepanekust 95.
Muudatusettepanek  40 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 14 – lõige 4 – teine a lõik (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	Tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks artikli 4 lõike 2 teises lõigus osutatud veebiportaali kaudu.
Selgitus
Taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 97.
Muudatusettepanek  41 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	4 a. Teabe kogumiseks ei või ühenduse põllumajandustootjatele ja veinitootjatele kehtestada lisanõudeid dokumentide esitamise kohta ega põhjendamatuid teabe kättesaadavaks tegemise nõudeid.
(taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 99)
Muudatusettepanek  42 Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 16 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	Artikkel 16 a
	Teabe- ja heade tavade vahetus
	Komisjon loob platvormi teabe- ja heade tavade vahetuseks pestitsiidide säästva kasutamise ja integreeritud kahjuritõrje valdkonnas.
(taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 102)
Muudatusettepanek  43 Nõukogu ühine seisukoht I lisa – punkt 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3. Integreeritud taimekaitse põhimõtete ja meetodite, integreeritud põllukultuuride majandamise põhimõtete ja meetodite ning mahepõllumajanduse põhimõtete mõisted, teave integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete ja konkreetsetele põllukultuuridele ja sektoritele kohandatud suuniste kohta.	3. Integreeritud taimekaitse põhimõtete ja meetodite, integreeritud põllukultuuride majandamise põhimõtete ja meetodite ning mahepõllumajanduse põhimõtete, bioloogilise kontrolli meetodite mõisted, teave integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete ja konkreetsetele põllukultuuridele ja sektoritele kohandatud suuniste kohta.
(taastatakse osaliselt esimese lugemise muudatusettepanek 111)
Muudatusettepanek  44 Nõukogu ühine seisukoht I lisa – punkt 5 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	5 a. Riskipõhised lähenemisviisid, mis võtavad arvesse kohalike valglate muutujaid, nagu kliima, pinnase- ja põllukultuuride liigid ja nõlvad.
(taastatakse osaliselt esimese lugemise muudatusettepanek 119)
Muudatusettepanek  45 Nõukogu ühine seisukoht I lisa – punkt 6
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
6. Pestitsiididega töötlemise seadmete tööks ettevalmistamise toimingud, sealhulgas nende kalibreerimine ja nende toimimine viisil, et nendega kaasneks minimaalne risk kasutajale, teistele inimestele, sihtrühmavälistele looma- ja taimeliikidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale.	6. Pestitsiididega töötlemise seadmete tööks ettevalmistamise toimingud, sealhulgas nende kalibreerimine ja nende toimimine viisil, et nendega kaasneks minimaalne risk kasutajale, teistele inimestele, sihtrühmavälistele looma- ja taimeliikidele, bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonnale ja veeressurssidele.
Selgitus
Vaja on tugevamat konkreetset viidet veeressursside kaitsmisele. Oluline on käsitleda seda koolitusprogrammide raames, et professionaalsed kasutajad, levitajad ja nõuandjad oleksid kõnealustest vajadustest teadlikud. Esitatakse uuesti esimese lugemise muudatusettepanek 114.
Muudatusettepanek  46 Nõukogu ühine seisukoht I lisa – punkt 8
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
8. Hädaabitoimingud inimese tervise ja keskkonna kaitseks juhusliku mahavalgumise või saastumise korral.	8. Hädaabitoimingud inimese tervise, keskkonna ja veeressursside kaitseks juhusliku mahavalgumise, saastumise või äärmuslike ilmastikutingimuste korral, mis põhjustaksid pestitsiidide leostumise ohu.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud I lisa punkti 6 kohta tehtud muudatusettepanekuga. Esitatakse uuesti esimese lugemise muudatusettepanek 116.
Muudatusettepanek  47 Nõukogu ühine seisukoht I lisa – punkt 8 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	8 a. Eriline hoolsus direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaselt kehtestatud kaitsealadel.
Selgitus
Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt eeldab pinna- ja põhjavee ning otseselt veest sõltuvate elupaikade ja liikide ning joogiveevarude eriline kaitse erilisi kaitsemeetmeid ja hoolsust. Esitatakse uuesti esimese lugemise muudatusettepanek 117.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, 23.10.2007, P6_TA(2007)0444.

MENETLUS

Pealkiri	Raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta
Viited	06124/5/2008 – C6-0323/2008 – 2006/0132(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	23.10.2007                    T6-0444/2007
Komisjoni ettepanek	KOM(2006)0373 - C6-0246/2006
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	25.9.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 25.9.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Christa Klaß 3.10.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	6.10.2008
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	58 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Anne Ferreira, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Christa Klaß, Urszula Krupa, Marios Matsakis, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Bairbre de Brún, Milan Gaľa, Genowefa Grabowska, Erna Hennicot-Schoepges, Anne Laperrouze, Johannes Lebech, Caroline Lucas, Miroslav Mikolášik, Robert Sturdy, Marianne Thyssen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Reino Paasilinna, Britta Thomsen