Menetlus : 2008/2126(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0446/2008

Esitatud tekstid :

A6-0446/2008

Arutelud :

PV 15/12/2008 - 22
CRE 15/12/2008 - 22

Hääletused :

PV 16/12/2008 - 3.25
CRE 16/12/2008 - 3.25
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0608

RAPORT     
PDF 170kWORD 112k
13.11.2008
PE 408.026v02-00 A6-0446/2008

Eksitavaid „kataloogiettevõtteid” käsitlev raport (petitsioonid 0045/2006, 1476/2006, 0079/2003, 0819/2003, 1010/2005, 0052/2007, 0306/2007, 0444/2007, 0562/2007 ja teised)

(2008/2126(INI))

Petitsioonikomisjon

Raportöör: Simon Busuttil

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

eksitavaid „kataloogiettevõtteid” käsitleva raporti kohta (petitsioonid 0045/2006, 1476/2006, 0079/2003, 0819/2003, 1010/2005, 0052/2007, 0306/2007, 0444/2007, 0562/2007 ja teised)

(2008/2126(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse petitsioone 0045/2006, 1476/2006, 0079/2003, 0819/2003, 1010/2005, 0052/2007, 0306/2007, 0444/2007, 0562/2007 ja teised,

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni varasemaid arutelusid petitsiooni 45/2006 ja teiste kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi nr 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (kodifitseeritud versioon)(1), millega asendati direktiiv 84/450/EMÜ(2), muudetud direktiiviga 97/55/EÜ(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta(6);

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut pealkirjaga „"Kataloogi-ettevõtete" eksitavad äritavad kehtivate ja kavandatavate tarbijaid ja VKE-sid kaitsvate siseturu alaste õigusaktide kontekstis” (IP/A/IMCO/FWC/2006-058/LOT4/C1/SC6);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 192 lõiget 1;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0446/2008),

A. arvestades, et parlament on saanud üle 400 petitsiooni väikeettevõtetelt (mis kajastavad ainult murdosa väikeettevõtetest), kes väidavad end olevat langenud ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava reklaami ohvriks ja kannatanud seetõttu psühholoogilist stressi, süümepiinu, piinlikkust, pettumust ja rahalist kahju;

B.  arvestades, et need kaebused peegeldavad mõnede ärikatalooge kirjastavate äriühingute laialt levinud ja kooskõlastatud eksitavat äritegevust, mis mõjutab tuhandeid ettevõtteid, mida organiseeritakse piiriüleselt, hõlmates seega tegevust kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja väljaspool, ning millel on märkimisväärne rahaline mõju majandustegevusele, ning arvestades, et puudub halduslik mehhanism või õigusakt, mis võimaldaks riiklikel õiguskaitseorganitel teha tõhusat ja mõjusat piiriülest koostööd;

C. arvestades, et nende äritavade eksitav iseloom muutub ilmsemaks siis, kui need on elektroonilised ja neid levitatakse Interneti abil (vt petitsioon nr 0079/2003);

D. arvestades, et kaebusi esitatakse tavaliselt niisuguse äritava kohta, kus ärikatalooge kirjastav äriühing võtab ettevõttega ühendust – enamasti posti teel – ning palub esitada või täpsustada oma ärinime ning kontaktandmed, jättes eksitava mulje, et need avaldatakse ärikataloogis tasuta; arvestades, et allakirjutanud avastavad hiljem, et nad on tahtmatult allkirjastanud lepingu, mis kohustab neid tavaliselt vähemalt kolmeks aastaks maksma ärikataloogis andmete avaldamise eest umbes 1000 eurot aastas;

E.  arvestades, et sellises äritavas kasutatavad vormid on tavaliselt segased ja raskestimõistetavad, jättes sihilikult eksliku mulje tasuta avaldamisest, kuid seades tegelikult ettevõtetele lõksu, meelitades neid sõlmima soovimatud lepingud reklaamimiseks ärikataloogis;

F.  arvestades, et puuduvad nii spetsiifilised ELi õigusaktid kui ka siseriiklikud õigusaktid liikmesriikides „kataloogi-ettevõtete” ettevõtjatevaheliste suhete kohta, ning arvestades, et liikmesriikidel on voli kehtestada põhjalikumaid ja ulatuslikumaid õigusakte;

G. arvestades, et direktiiv 2006/114/EÜ kehtib ka ettevõtetevaheliste tehingute kohta, ning direktiivi määratluse kohaselt on eksitav reklaam iga reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab isikuid, kellele see suunatud on või kelleni see jõuab, ja mis võib oma petliku iseloomu tõttu mõjutada nende majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti; arvestades siiski, et peamiseks takistavaks asjaoluks võitluses „kataloogi-ettevõtete” mainitud tavade vastu ettevõtjatevahelistes suhetes näivad olevat erinevad tõlgendused selle kohta, mis on „eksitav”;

H. arvestades, et direktiiv 2005/29/EÜ keelab „turundusmaterjalidesse arve või samalaadse maksmist eeldava dokumendi lisamise, mis jätab tarbijale mulje, et ta on turustatava toote juba tellinud, kuigi ta seda ei ole”; arvestades siiski, et see direktiiv ei kehti ettevõtetevahelise eksitava tegevuse kohta, ning seega ei saa sellele praegusel kujul toetuda, et petitsioonide esitajaid aidata; arvestades siiski, et see direktiiv ei välista ebaausate kaubandustavade vastaste siseriiklike eeskirjade süsteemi olemasolu, mida kohaldataks kõikidel tingimustel võrdselt nii tarbijatele kui ettevõtjatele;

I.   arvestades, et direktiiv 2005/29/EÜ ei takista liikmesriike laiendamast selle rakendamisala siseriikliku õiguse kaudu ka ettevõtjatele, arvestades siiski, et see toob kaasa kaitstuse erineva taseme eri liikmesriikide ettevõtjate jaoks, kes on langenud ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava äritegevuse ohvriks;

J.   arvestades, et määruses (EÜ) 2006/2004 määratletakse ühendusesisene rikkumine järgmiselt:[...] tarbijate huve kaitsvate õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis kahjustab või võib kahjustada nende tarbijate kollektiivseid huve, kes elavad muus liikmesriigis või muudes liikmesriikides kui see, kus tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus või kus on müüja või teenuse osutaja registreeritud asukoht või kus võib leida selle tegevusega või tegevusetusega seotud tõendeid või varasid; arvestades siiski, et see direktiiv ei kehti ettevõtetevahelise eksitava tegevuse kohta, ning seega ei saa ka sellele praegusel kujul toetuda, et petitsioonide esitajaid aidata;

K. arvestades, et enamik petitsioonide esitajaid nimetab ärikatalooge kirjastavat äriühingut, mida tuntakse „European City Guide” nime all (ja mille tegevuse suhtes on rakendatud õigus- ja haldusmeetmeid), kuid nimetatud on ka teisi äriühinguid, nagu „Construct Data Verlag”, „Deutscher Adressdienst GmbH” ja „NovaChannel”; arvestades, et teised ärikatalooge kirjastavad äriühingud tegelevad siiski õiguspärase majandustegevusega;

L.  arvestades, et selle eksitava äritegevuse sihtmärkideks on peamiselt väikeettevõtted, kuid ka kutsetöötajad ja isegi mittetulundusasutused, nagu valitsusvälised organisatsioonid, heategevusühendused, koolid, raamatukogud ja kohalikud seltsiklubid, näiteks ansambliklubid;

M. arvestades, et ärikatalooge kirjastavad äriühingud baseeruvad sageli teises liikmesriigis kui nende ohvrid, mis muudab ohvritele riiklikelt ametivõimudelt abi otsimise keeruliseks liikmesriikide erinevate tõlgenduste tõttu selle kohta, mida lugeda „eksitavaks”; arvestades, et ohvrid ei leia sageli abi ka riiklikest õigusraamistikest ja tarbijakaitseasutustelt, kuna neile öeldakse, et seadus on mõeldud kaitsma tarbijaid ja mitte ettevõtteid; arvestades, et enamikul ohvritest – kuna tegemist on väikeettevõtetega – puuduvad sageli ka vahendid, et tulemuslikult taotleda heastamist kohtuvaidluse kaudu, ning ka ärikataloogi-ettevõtjate eneseregulatsioonimehhanismid ei ole kuigi asjakohased, kuna eksitava reklaamiga seotud ettevõtjad eiravad neid;

N. arvestades, et ärikatalooge kirjastavad äriühingud ise või koguni nende palgatud võlgade sissenõudjad jälitavad selle äritegevuse ohvreid järjekindlalt, nõudes neilt summade tasumist; arvestades, et ohvrid kaebavad, et tunnevad end sellise lähenemise tõttu häirituna ja ohustatuna, ning paljud neist maksavadki lõpuks vastu tahtmist summa ära, et edasisest ahistamisest pääseda;

O. arvestades, et ohvreid, kes maksmisest keelduvad, on harva kohtusse antud, välja arvatud üksikud erandid;

P.  arvestades, et mitmed liikmesriigid on teinud algatusi selle probleemi lahendamiseks, peamiselt teadlikkuse tõstmise teel potentsiaalselt ohustatud äriühingute hulgas, ning arvestades, et see hõlmab teabevahetust, nõustamist, riiklike täitevasutuste hoiatamist ning mõningatel juhtudel kaebuste registri pidamist;

Q. arvestades, et Austria on 2000. aastast muutnud oma ebaõiglaste kaubandustavade seadust ning selle artiklis 28 a sätestatakse nüüd järgmist: ettevõtluse raames ja konkurentsi eesmärgil on keelatud reklaamida registreerimist ärikataloogides, nagu kollased leheküljed, telefonikataloogid ja samalaadsed nimekirjad, maksetaotluste, maksekorralduse vormide, arvete, andmete korrigeerimise pakkumiste abil ja samalaadsel viisil, või pakkuda sellist registreerimist otse ilma ühemõtteliselt ja ka selgete graafiliste vahenditega rõhutamata, et selline reklaam on üksnes lepingu pakkumine;

R.  arvestades, et niisugust praktikat on kasutatud mitmeid aastaid, mis on toonud kaasa palju ohvreid ning siseturu märkimisväärse kahjustamise ja moonutamise;

1.  väljendab muret petitsioonide esitajate tõstatatud probleemi pärast, mis on laialt levinud, piiriülese iseloomuga ja millel on märkimisväärne rahaline mõju, eriti väikeettevõtetele;

2.  on seisukohal, et selle probleemi piiriülene iseloom paneb ühenduse institutsioonidele kohustuse leida ohvrite probleemile asjakohane lahendus, nii et eksitava reklaami põhjal sõlmitud lepingute kehtivust saaks edukalt vaidlustada, need tühistada või lõpetada ning et ohvritel oleks võimalik saada makstud raha tagasi;

3.  nõuab tungivalt, et ohvrid annaksid ärikelmuse juhtumitest teada riiklikele ametivõimudele ning kutsub liikmesriike üles varustama VKEsid vajaliku oskusteabega, mis võimaldaks neil esitada kaebusi riiklikele ja mitteriiklikele asutustele, tagades kommunikatsiooniteede avatuse ja ohvrite informeerituse õigusnõustamise kättesaadavusest, nii et nad saavad küsida asjakohast nõu, enne kui tasuvad summad, mida nõuavad neid eksitanud ärikatalooge kirjastavad äriühingud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid ja peaksid ülal andmebaasi nimetatud kaebuste kohta;

4.  väljendab kahetsust, et vaatamata sellise tegevuse laialdasele levikule ei ole ELi ja riikide õigusaktid vajalikul tasemel, et pakkuda olulisel määral kaitset või tõhusat hüvitist, või ei jõustata neid riiklikul tasandil asjakohaselt; väljendab kahetsust, et ka riiklikud ametivõimud ei paista suutvat lahendust pakkuda;

5.  tervitab Euroopa ja riikide äriorganisatsioonide püüdlusi tõsta oma liikmete teadlikkust ja kutsub neid üles intensiivistama oma tegevust koostöös rohujuuretasandi organisatsioonidega, nii et ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava äritegevuse ohvriks satuks algusest peale vähem inimesi; väljendab muret, et neid organisatsioone on nimetatud eksitavaid ärikatalooge kirjastavate äriühingute poolt teadlikkuse tõstmise kampaaniate läbiviimise eest kohtusse kaevatud väidetava laimu vm sarnaste süüdistuste alusel;

6.  tervitab teatud liikmesriikide, nagu Itaalia, Hispaania, Hollandi, Belgia ja Ühendkuningriigi, eriti aga Austria astutud samme, takistamaks ärikatalooge kirjastavatel äriühingutel eksitavat tegevust jätkata; on siiski seisukohal, et need jõupingutused jäävad ebapiisavaks, ning et endiselt on vajalik kontrollitegevuse koordineerimine rahvusvahelisel tasandil;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma jõupingutusi – koostöös riiklike ja Euroopa äriesindajate organisatsioonidega – teadlikkuse tõstmiseks sellest probleemist, nii et rohkem inimesi oleks teavitatud ja võimelised hoiduma eksitavast reklaamist, mis võib neid peibutada sõlmima soovimatuid reklaamilepinguid;

8.  kutsub komisjoni üles tegelema ärikelmuste probleemiga oma „Euroopa väikeettevõtete seaduse” algatuse kontekstis, vastavalt teatises „21. sajandi Euroopa ühtne turg” tehtud ettepanekule, ja alustama koostööd Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, SOLVIT-võrgustiku ja asjaomaste peadirektoraatide portaalidega kui täiendavate vahenditega teabe ja abi pakkumiseks nimetatud probleemide lahendamisel;

9.  väljendab kahetsust, et direktiiv 2006/114/EÜ, mis puudutab ettevõtetevahelisi tehinguid nagu antud juhtumil, on kas tõhusate lahenduste jaoks ebapiisav või liikmesriikide poolt ebakohaselt jõustatud; palub komisjonil esitada 2009. aasta detsembriks aruanne selle kohta, kas on teostatav ja milliseid võimalikke tagajärgi toob kaasa direktiivi 2006/114/EÜ selline muutmine, et lisada sinna nn must või hall nimekiri tegevustest, mida tuleb pidada eksitavateks;

10. tuletab meelde, et ehkki komisjonil ei ole pädevust jõustada direktiivi 2006/114/EÜ otseselt üksikisikute või äriühingute suhtes, on tal kui asutamislepingu täitmise järelevalvajal kohustus tagada selle direktiivi nõutav ja tulemuslik rakendamine liikmesriikide poolt; palub seetõttu komisjonil tagada, et liikmesriigid võtaksid täielikult ja tulemuslikult üle direktiivi 2005/29/EÜ, nii et oleks tagatud kaitse kõigis liikmesriikides, ning mõjutada kättesaadavate õiguslike ja menetluslike vahendite kohandamist, nii nagu see toimus direktiivi 84/450/EÜ puhul, mis andis vahendid Austriale, Hispaaniale ja Madalmaadele, täites sellega oma kohust asutamislepingu täitmise järelevalvajana äriühingutele pakutava kaitse osas, ning tagades samas, et ei kahjustataks asutamisõigust või teenuste osutamise vabadust;

11. kutsub komisjoni üles tõhustama järelevalvet selle direktiivi 2006/114/EÜ kohaldamise üle, peamiselt neis liikmesriikides, kus eksitavaid ärikatalooge kirjastavaid äriühinguid teatakse paiknevat, kuid eelkõige Hispaanias, kus baseerub petitsioonide esitajate kõige sagedamini nimetatud ärikatalooge kirjastav äriühing, ning Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, kus on vastu võetud kohtuotsus ohvrite kahjuks sel moel, et see sunnib direktiivi 2006/114/EÜ rakendamist neis riikides kahtluse alla seadma; kutsub komisjoni üles parlamenti oma järeldustest teavitama;

12. väljendab kahetsust, et direktiiv 2005/29/EÜ ei hõlma ettevõtjate vahelisi tehinguid ja et liikmesriigid ei paista soovivat selle reguleerimisala laiendada; märgib siiski, et liikmesriigid võivad ühepoolselt laiendada oma riiklike tarbijakaitse õigusaktide reguleerimisala ka ettevõtjate vahelistele tehingutele ning julgustab neid seda tegema, samuti tagama määrusega (EÜ) 2006/2004 ette nähtud liikmesriikide ametivõimude vahelist koostööd, et oleks võimalik tuvastada sellelaadset piiriülest tegevust, millega on seotud ELis või kolmandates riikides asuvad ärikatalooge kirjastavad äriühingud; palub lisaks komisjonil esitada 2009. aasta detsembriks aruanne selle kohta, kas on teostatav ja milliseid võimalikke tagajärgi toob kaasa direktiivi 2005/29/EÜ reguleerimisala laiendamine ettevõtjatevahelistele tehingutele, pöörates erilist tähelepanu I lisa punktile 21;

13. tervitab Austria antud eeskuju – ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava tegevuse konkreetset keelamist riiklike õigusaktidega, ning kutsub komisjoni üles, arvestades probleemi piiriülest iseloomu, esitama õigusakti ettepaneku, millega laiendatakse direktiivi 2005/29/EÜ reguleerimisala, mis põhineks Austria mudelil sel viisil, et keelustaks konkreetselt ärikataloogide reklaamimise, juhul kui võimalikud kliendid ei ole üheselt mõistetavalt ja selgete graafiliste vahenditega teavitatud, et see reklaam on ainult tasulise lepingu pakkumine;

14. märgib, et riiklikud õigusaktid on sageli ebapiisavad pakkumaks kaitset ärikatalooge kirjastavate äriühingute vastu, mis baseeruvad teistes liikmesriikides, ning nõuab seepärast tungivalt, et komisjon hõlbustaks riiklike ametivõimude aktiivsemat piiriülest koostööd, võimaldamaks neil ohvreid tõhusamalt aidata;

15. väljendab kahetsust, et määrust (EÜ) 2006/2004 ei saa kohaldada ettevõtjate vahelistele tehingutele ja seetõttu ei saa sellele toetuda kui vahendile võitluses eksitavate ärikataloogide vastu; kutsub komisjoni üles tegema õigusakti ettepanekut nimetatud määruse rakendamisala vastavaks laiendamiseks;

16. tervitab Belgia eeskuju, kus kõik eksitava tegevuse ohvrid võivad oma elukohariigis esitada hagi kohtusse;

17. märgib, et Austria kogemus näitab, et kannatanute õigus lasta kutseühingutel või sarnastel organisatsioonidel võtta kollektiivseid õigusmeetmeid ärikataloogi ettevõtete vastu paistab olevat tulemuslik õiguskaitsevahend, mida võiks järgida ka kavandatavates algatustes komisjoni konkurentsipoliitika peadirektoraadi poolt seoses meetmetega EÜ konkurentsireeglite rikkumise põhjustatud kahju osas ning tervishoiu- ja tarbijakaitse peadirektoraadi poolt seoses kollektiivse Euroopa tasemel hüvitusmehhanismiga tarbijatele;

18. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et eksitava reklaami ohvritel oleks selgelt teada riiklik ametiasutus, kellele nad võivad kaebuse esitada ja kellelt lahendust otsida, isegi nendel juhtudel – nagu käesolevad – kus eksitava reklaami ohvriteks on ettevõtted;

19. kutsub komisjoni üles koostama riiklike täitevasutuste jaoks parima tava suunised, mida võib järgida, kui neile on esitatud kaebusi eksitava reklaami kohta;

20. kustub komisjoni üles tegema rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii et kolmandates riikides asuvad eksitavaid ärikatalooge kirjastavad äriühingud ei saaks kahjustada Euroopa Liidus asuvaid ettevõtteid;

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

(2)

Nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiiv 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist, EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/55/EÜ, 6. oktoober 1997, millega muudetakse direktiivi 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta, arvates selle hulka võrdleva reklaami, EÜT L 290, 23.10.1997, lk 18.

(4)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(5)

ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(6)

EÜT L 166, 11.6.1998, lk 51.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Paljud ettevõtted, tihti just väikeettevõtted, langevad eksitava reklaami kaudu korraldatud pettuste ohvriks. Tavaline pettus on see, et ohvrid tellivad tahtmatult ärikataloogis reklaami pärast seda, kui neile on antud mõista, et see on tasuta.

Ohvrid saavad tavaliselt eksitavatelt ärikataloogide ettevõtetelt vormi, kus neil palutakse täita, parandada või ajakohastada oma ettevõtte andmeid. Tihti öeldakse neile, et andmete ajakohastamine on tasuta. See ahvatleb neid andmeid ajakohastama ja vormi ära saatma. Kuid nad ei mõista, et alla kirjutades kirjutavad nad alla ka lepingule, mis kohustab neid avaldama ärikataloogis reklaami vähemalt kolme aasta jooksul koos 1000 euro suuruse aastamaksuga. Ohvrid saavad pettusest aru siis, kui nendeni jõuab ärikataloogi ettevõtte kiri, milles neid teavitatakse sellest, et nad avaldasid kataloogis reklaami, ning arve tasutava summa kohta. Neid, kes summat ei tasu, tülitatakse ja isegi ähvardatakse ärikataloogi ettevõtete või nende võlanõudjate õiguslike meetmetega. Paljud annavad edasise tülitamise vältimiseks lihtsalt järele ja maksavad raha ära.

Tuhanded ettevõtted kogu Euroopa Liidus on sellest mõjutatud. Arvestades, et lepingu maksumus on ligi 1000 eurot aastas ja selle kestus vähemalt kolm aastat, peetakse finantsmõju Euroopa ulatuses oluliseks.

Kuigi on ilmne, et osaliselt on tegu eksitava ettevõtlustavaga, mis on tavaliselt ebaseaduslik, ei ole täiesti selge, kas ELi õigusaktid pakuvad õiguslikke heastamisvahendeid ja kui pakuvad, siis kas neid jõustatakse eri liikmesriikides riigi tasandil asjakohaselt. Seega kasutavad ärikataloogi ettevõtted pettuste läbisurumiseks tihti ära seaduste ebamäärasust või nõrka jõustamist riigi tasandil. Ühine joon on see, et eksitavad ärikataloogid luuakse tavaliselt ohvri riigist erinevas riigis. See muudab ohvritele riigi õiguse kasutamise keeruliseks ning raskendab riiklikel ametiasutustel nende huvide eest seismist teises liikmesriigis. Lisaks leiavad ettevõtted tihti, et riiklikud ametiasutused, kes vastutavad tarbijakaitse eest, kipuvad nende kaebusi kõrvale lükkama selle põhjal, et tarbijakaitseseadus käsitleb tarbijaid ja mitte ettevõtteid. Sellega ei jäeta neile tõhusaid heastamisvahendeid ning võimaldatakse seda liiki ettevõtluspettustel laieneda.

Mitte kõik ärikataloogid ei põhine eksitaval reklaamil ning paljud ärikataloogi ettevõtted on täiesti seaduslikud. Nad lausa tegutsevad toimimisjuhendi alusel, millega tehakse selgeks, et tellimused peavad olema selgelt tellimustena tuvastatavad ning et tasuta reklaami ei tohi segi ajada makstava reklaamiga. Ometi rajanevad mõned ärikataloogid eksitavatel kaubandustavadel. Enamikus Euroopa Parlamenti jõudnud kaebustes on nimetatud ärikataloogi, mida tuntakse nime all European City Guide, mis asub Hispaanias Valencias, kuid mainitud on ka muid, nagu Construct Data Verlag, Deutscher Adressdienst GmbH ja NovaChannel. Mõned eksitavad ärikataloogid on ka Interneti-põhised. European City Guide’i esindajate sõnul väljastab see ettevõte üksi igal aastal ligi 6,5 miljonit vormi.

Käesoleva raporti eesmärgid

Euroopa Parlamendi petitsioonikomitee sai üle 400 petitsiooni väikeettevõtetelt üle Euroopa Liidu ja isegi mõnest kolmandast riigist, kes on väidetavalt ohvriks langenud. Lisaks on mitmed Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Komisjonile nende kaebuste kohta kirjutanud ning parlamendiliikmed on ka esitanud mitu kirjalikku ja suulist küsimust. Euroopa Parlament andis omalt poolt käesolevaks raportiks loa eesmärgiga uurida kõnealust probleemi edasi ja teha ettepanekud edasiseks tegutsemiseks. Sellepärast tahab raportöör käesoleva raportiga:

o tõsta teadlikkust kõnealuse probleemi kohta, nii et ettevõtluspettuste ohvriks langeks vähem ettevõtteid;

o innustada ELi riike riigi õigust tugevdama ja tagama, et olemasolevaid eksitavat reklaami ja ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid ELi õigusakte jõustatakse asjakohaselt;

o innustada komisjoni tõhustama oma järelevalvet ELi õigusaktide rakendamise üle ja parandama olemasolevaid ELi õigusakte, juhul kui leiab kinnitust, et need ei ole piisavad kõnealuste pettuste lõplikuks peatamiseks;

o pakkuda toetust ja juhtnööre nendele, kes on juba ohvriks langenud.

ELi õigusaktid

Ühenduse tasandil on kolm ELi õigusakti, mis on kõige olulisemad. Need on:

o Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta, millega asendati direktiiv 84/450/EMÜ(1), muudetud direktiiviga 97/55/EÜ(2);

o Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ,(3) mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv);

o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 2006/2004(4) tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus).

Raporti koostamisele eelnenud konsultatsioon

Raportöör osales enne käesoleva raporti lõpetamist mitmetel konsultatsioonikohtumistel, sealhulgas Euroopa tarbijakaitse voliniku Meglena Kunevaga ja mitmete Euroopa Parlamendi liikmetega, kes on küsimusest huvitatud arvukate kaebuste tõttu, mis nad oma valijatelt on saanud. Samuti oli raportööril konsultatsioonikohtumisi ettevõtlusorganisatsioonidega, nagu Eurochambres ja UEAPME, kes esindavad ettevõtteid, eriti Euroopa väikeettevõtteid, ning samuti Euroopa ärikataloogide assotsiatsiooniga ja loomulikult ohvrite endiga.

Petitsioonikomisjon korraldas neljapäeval, 11. septembril 2008 Euroopa Parlamendis avaliku seminari nimetusega „Peatage pettused: eksitavate ärikataloogide vastu võitlemine”. Üritus andis Euroopa Parlamendi liikmetele võimaluse kuulata petitsioonide esitajaid, samuti esindavaid organisatsioone, komisjoni esindajaid ja ärikataloogi European City Guide esindajaid, mis on petitsioonide esitajate kaebustes kõige sagedamini esinev ettevõte.

Raporti järeldused

Raportöör on arvamusel, et petitsioonide esitajad tõstatavad tõepoolest tõsise probleemi, mis näib olevat laialt levinud, millel on piiriülene olemus ja oluline finantsmõju eriti väikeettevõtetele. Lisaks leiab raportöör, et selle probleemi piiriülene olemus paneb ühenduse institutsioonidele selge vastutuse võimaldada ohvritele asjakohaseid heastamisvahendeid. Need meetmed peaksid ohvritel laskma vaidlustada lepingute kehtivuse, mis sõlmiti eksitava reklaami alusel, ning need peaksid lisaks lubama ohvritele raha hüvitamist, mille nad eksitavate tavade tõttu maksid.

Raportis avaldatakse kahetsust selle üle, et olemasolevad riiklikud ametiasutused näivad mitte suutvat pakkuda ohvritele asjakohaseid heastamisvahendeid, ning ollakse arvamusel, et vaatamata kõnealuste eksitavate ettevõtlustavade laiale levikule ei tundu ELi ja riikide õigusaktid olevat piisavad, et pakkuda tõhusaid heastamisvahendeid, või neid ei jõustata nõuetekohaselt.

Ohvrite juhendamine

Raportis innustatakse ohvreid teatama riiklikele ametiasutustele ettevõtluspettustest ja otsima asjakohast nõu enne eksitavate ärikataloogi ettevõtete nõutud tasude maksmist. Lisaks peaksid ohvrid oma juhtumitest teatama ettevõtlus- ja tarbijaühingutele ja ka oma esindajale Euroopa Parlamendis, nii et Euroopa tasandil saaks tugevdada eksitavate ärikataloogide vastu võitlemise meetmeid.

Teadlikkuse tõstmine

Raportis tervitatakse Euroopa ja riiklike ettevõtlusorganisatsioonide tehtud pingutusi oma liikmete teadlikkuse tõstmiseks ja neid kutsutakse üles oma pingutusi tõhustama, nii et üldse langeks vähem inimesi eksitavate ärikataloogide ohvriks. Samuti tervitatakse teatud liikmesriikide, nagu Itaalia, Hispaania, madalmaade, Belgia, Ühendkuningriigi, kuid eriti Austria võetud meetmeid, mille abil püütakse takistada ärikataloogi ettevõtteid eksitavaid tavasid rakendamast. Siiski märgitakse, et need pingutused on ebapiisavad.

Seoses teadlikkusega kutsutakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike täielikus koostöös riiklike ja Euroopa ettevõtteid esindavate organisatsioonidega tõhustama oma pingutusi eesmärgiga tõsta teadlikkust selle probleemi kohta, nii et rohkem inimesi on teavitatud ja oskab vältida eksitavat reklaami, mis võib neid meelitada sõlmima soovimatuid lepinguid.

Raportis kutsutakse ühtlasi Euroopa Komisjoni üles käsitlema kõnealust kaebust väikeettevõtluse algatuse kontekstis.

Direktiiv 2006/114/EÜ(5) eksitava ja võrdleva reklaami kohta

Raportis märgitakse, et direktiivi 2006/114/EÜ(6) eksitava ja võrdleva reklaami kohta kohaldatakse ettevõtjatevaheliste tehingute suhtes ja seetõttu kohaldatakse seda eksitavate ärikataloogide ohvrite ees seisvate probleemide suhtes. See direktiiv on üle võetud kõigis liikmesriikides ja selles on sätestatud peatamisnõude ning muude kohtumenetluste kasutamine, et keelata eksitava reklaami jätkuv kasutamine. Siiski ilmneb, et see on kas ebapiisav tõhusate heastamisvahendite pakkumiseks või liikmesriikide poolt mitteasjakohaselt jõustatud.

Sellepärast kutsutakse raportis Euroopa Komisjoni üles tõhustama direktiivi 2006/114/EÜ(7) rakendamise kontrollimist. Seda tuleks teha eelkõige liikmesriikides, kus eksitavad ärikataloogid teatakse asuvat, kuid eriti Hispaanias, kus asutati petitsioonides kõige enam nimetatud ärikataloogi ettevõte. Erilist tähelepanu tuleb lisaks pöörata Tšehhi Vabariigile, kus langetati hiljuti kohtuotsus ohvrite kahjuks viisil, mis näib seadvat kahtluse alla kõnealuse direktiivi rakendamise tõhususe selles riigis.

Raportis kutsutakse komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile omakorda aru tulemustest.

Direktiiv 2005/29/EÜ(8) ebaausate kaubandustavade kohta

Raportis täheldatakse kahetsusega, et direktiiv 2005/29/EÜ(9) ei hõlma ettevõtjatevahelisi tehinguid ja et liikmesriigid on vastu selle rakendusala laiendamisele. Teisest küljest võivad liikmesriigid oma riiklikku tarbijakaitseseadust ühepoolselt laiendada ettevõtjatevahelistele tehingutele ning seega võivad need, kes soovivad kaitset pakkuda oma riiklike õigusaktide abil, vabalt seda teha ilma komisjoni õigusloomealast algatust ELi õigusakti muutmiseks ootamata.

Parim mudel eksitavate ärikataloogide vastu võitlemise kohta tundub olevat Austrias, kus muudeti alates 2000. aastast riiklikku ebaausate kaubandustavade alast seadust. Selle seaduse jaos 28a öeldakse nüüd, et ettevõtluse raames ja konkurentsi eesmärgil on keelatud reklaamida registreerimist ärikataloogides, nagu kollased leheküljed, telefonikataloogid ja samalaadsed nimekirjad, maksetaotluste, maksekorralduse vormide, arvete, andmete korrigeerimise pakkumiste abil ja samalaadsel viisil, või pakkuda sellist registreerimist otse ilma ühemõtteliselt ja ka selgete graafiliste vahenditega rõhutamata, et selline reklaam on üksnes lepingu pakkumine.

Raportöör leiab, et Austria mudel on hea näide ja seda tuleks järgida. Seetõttu kutsutakse raportis Euroopa Komisjoni kaaluma selle probleemi piiriülese olemuse taustal Austria mudelil põhineva uue õigusakti algatamist, millega keelatakse ärikataloogides reklaamimine, kui tulevasi kliente ei ole ühemõtteliselt ja selgete graafiliste vahenditega teavitatud, et selline reklaam on üksnes lepingu pakkumine tasu eest.

Määrus (EÜ) 2006/2004(10) tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta

Raportis täheldatakse veel, et riikide õigusaktid ei ole tihti sobivad meetmete võtmiseks ärikataloogi ettevõtete vastu, kes asuvad teistes liikmesriikides, ning seetõttu nõutakse tungivalt, et komisjon hõlbustaks aktiivsemat piiriülest koostööd riiklike ametiasutuste vahel eesmärgiga võimaldada ohvritele tõhusamaid heastamisvahendeid.

Näiteks Belgias saavad kõik, keda eksitavad tavad on mõjutanud, võtta õiguslikke meetmeid oma elukohariigis ja ühe eksitava ärikataloogi ettevõtte ohvrid tõepoolest võitsid kohtuasja (ettevõttele määrati trahv), kuigi kõnealune juhtum on praegu veel edasikaebamise etapis kohtumenetluses.

Austrias leiab näiteid ohvrite algatatud edukatest kohtuasjadest ärikataloogi ettevõtete vastu.

Teisest küljest kaotasid Tšehhi Vabariigis ohvrid ärikataloogi ettevõtte poolt nende vastu algatatud kohtuasja ja see konkreetne juhtum tõstatab tõsiseid küsimusi selle kohta, kas Tšehhi Vabariik rakendab asjakohaselt direktiivi 2006/114/EÜ(11) sätteid.

Hispaanias trahviti ühte kõige tihedamini mainitud ärikataloogi ettevõtet European City Guide kolmel korral Generalitat de Cataluna poolt, kui ettevõte asus Barcelonas, ning nõuti tema ajutist sulgemist üheks aastaks. Lõpuks kolis ettevõte Valenciasse, kus ta jätkab nüüd tegutsemist mõnevõrra rangematel tingimustel. Näiteks teavitatakse ohvreid nüüd nende õigusest tühistada tellimus seitsme päeva jooksul. Siiski saadakse tavaliselt teada, millele tegelikult alla kirjutati, alles siis, kui see periood on läbi. Ettevõte asutas niinimetatud Defensor del cliente (ombudsman) klientide kaebuste vastuvõtmiseks. See ametikoht ei ole aga nähtavasti ärikataloogi ettevõttest endast sõltumatu ega sisenda seega piisavalt kindlustunnet. Raportöör arvab seetõttu, et kõnealune ärikataloogi ettevõte ei ole võtnud piisavaid meetmeid tagamaks, et tema tulevasi kliente ei panda ekslikult kirjutama alla reklaamilepingule, mida nad ei ole kunagi soovinud.

Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et teiste liikmesriikide riiklikud ametiasutused püüaksid leida heastamisvahendeid otse Valencia kohtutes vastavalt määrusele (EÜ) 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahelise koostöö kohta(12).

Ühendkuningriigi õiglase kaubanduse amet teatas, et on kasutanud määruse (EÜ) 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta(13) sätteid. Õiglase kaubanduse amet, kes vastutab lisaks tarbijakaitse eest, kasutas edukalt seda määrust, et teha ettekirjutus Belgias ja Madalmaades asuvatele ettevõtetele, kelle puhul leiti, et nad saadavad Suurbritannia tarbijatele soovimatuid eksitavaid pakkumisi. Kuigi see on positiivne samm, ei puudutanud kõnealune juhtum eksitavaid ärikatalooge.

Peale kõnealuse juhtumi ei ole praktiliselt muid näiteid selle kohta, et riiklikud ametiasutused oleksid piisavalt kasutanud määrust 2006/2004(14) leidmaks heastamisvahendeid, nagu ettekirjutus, kaebuste puhul, mis pärinevad muudest liikmesriikidest. See tundub olevat tingitud meetmete maksumusest, menetluste keerukusest ja pikkusest ning ettekirjutuse piiratud ulatusest.

Vajadus riiklike ametiasutuste tugevdamise järele

Raportis nõutakse tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et eksitava reklaami ohvriks langenud ettevõtetel oleks olemas selgelt kindlaksmääratav riiklik ametiasutus, kellele nad saavad kaebuse esitada ja kus heastamisvahendeid otsida. Praegu ei ole see enamasti nii, kuna riiklikud tarbijakaitseasutused ei käsitle ettevõtete kaebusi, piirdudes tarbijatelt saabuvate kaebustega. Raportis kutsutakse lisaks Euroopa Komisjoni üles koostama riiklike jõustamisametite tarvis heade tavade kohta suuniseid, mida saab järgida, kui nende tähelepanu juhitakse eksitava reklaami juhtumitele.

Kolmandates riikides asuvad eksitavad ärikataloogid

Lõpetuseks kutsutakse raportis komisjoni üles rahvusvahelisele koostööle kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, selleks et kolmandates riikides asuvad eksitavad ärikataloogid ei tekitaks kahju Euroopa Liidus asuvatele ettevõtetele.

(1)

EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17–20.

(2)

EÜT L 290, 23.10.1997, lk 18–23.

(3)

ELT L 149, 11.06.2005, lk 22–39.

(4)

ELT L 364, 9.12.2004, lk 1–11.

(5)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21–27.

(6)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21–27.

(7)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21–27.

(8)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22–39.

(9)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22–39.

(10)

ELT L 364, 9.12.2004, lk 1–11.

(11)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21–27.

(12)

ELT L 364, 9.12.2004, lk 1–11.

(13)

ELT L 364, 9.12.2004, lk 1–11.

(14)

ELT L 364, 9.12.2004, lk1–11.


siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS  (7.10.2008)

petitsioonikomisjonile

Eksitavaid „kataloogiettevõtteid” käsitlev raport (petitsioon 45/2006)

(2008/2126(INI))

Arvamuse koostaja: Diana Wallis

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

- võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eelkõige selle sätteid, millega luuakse siseturg ning tagatakse ettevõtjatele teenuste osutamise vabadus teistes liikmesriikides;

- võttes arvesse 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Euroopa Liidus vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala loomise kohta, milles sedastatakse, et liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide ühildamatus või keerukus ei tohiks takistada või piirata üksikisikuid või ettevõtteid nende õiguste teostamisel;

- võttes arvesse 24 liikmesriigilt ning 19 kolmandalt riigilt petitsioonikomisjonile laekunud 393 petitsiooni eksitavate „kataloogiettevõtete“ kohta,

A. arvestades, et European City Guide`i (ECG) ja teiste selletaoliste äriühingute kahtlane tegevus on kestnud juba mitukümmend aastat (kusjuures sellised firmad on oma tegevuse jätkamiseks ja karistustest pääsemiseks aja jooksul asukohta muutnud) ning arvestades, et paljud ettevõtted on selle tõttu kahju kannatanud;

B.  arvestades, et ECG suhtes on rakendatud õigus- ja haldusmeetmeid – näiteks võib tuua Hispaanias asuva Kataloonia piirkonna valitsuse ja ülemkohtu võetud meetmed, mis päädisid äriühingu tegevuse ajutise peatamise ja trahvi määramisega;

C. arvestades, et kui säärane petturlus on korraldatud piiriüleselt ja tegevus hõlmab seega kahte või enamat liikmesriiki, siis puudub sellele vastav riikide õiguskaitseasutuste piiriülese koostöö mehhanism – ei ole eelarvet ega isegi telefonikataloogi, millest võiks leida politsei kontaktandmeid naaberriigis või kaugemates liikmesriikides, ning seetõttu on mõistetav, et riikide õiguskaitseasutustel kaob huvi petiseid jälitada, kuivõrd need on väga hästi organiseerunud üle riigipiiride, samal ajal kui riikide õiguskaitseasutused ise ei saa piire ületada,

1.  peab kahetsusväärseks, et kuigi siseturg pakub uusi võimalusi heauskseteks kaubandustehinguteks, võib see anda soovimatu võimaluse nendele, kes tahavad kahjustada VKEsid; nõuab selle takistamiseks ja piiramiseks meetmete võtmist ELi tasandil koostöös liikmesriikidega;

2.  soovitab komisjonil ja nõukogul tagada nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist(1) (eksitava reklaami direktiiv), täielik rakendamine ning jõustamine koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(2) (ebaausate kaubandustavade direktiiv), pöörates erilist tähelepanu tahtlikule mitmetähendusliku sõnastuse kasutamisele, et lõpetada eksitavate „kataloogiettevõtete“ tehingud;

3.   rõhutab parima tavana Austria ebaõiglaste kaubandustavade seaduse (UWG) paragrahvi 28a, millega keelatakse eksitavate „kataloogiettevõtete“ tehingud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid viiksid ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamisel sisse sarnased sätted, et takistada tarbijatele ja väikeettevõtjatele kahju tekitamist ning kindlustada konkurentsi korrapärane toimimine, nii et ei kahjustataks õiguspäraste konkurentide majandushuve;

4.  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut, milles tuuakse eksitavate „kataloogiettevõtete“ probleemi lahendamise ühe võimaliku seadusandliku võimalusena välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta)(3) muutmine, et lisada sinna nn must nimekiri tegevustest, mida peetakse eksitavateks, ning ebaausate kaubandustavade direktiivi reguleerimisala laiendamine, et hõlmata B2B lepinguid, pöörates erilist tähelepanu direktiivi I lisa punktile 21; palub, et komisjon annaks 2009. aasta detsembriks aru sellise muudatuse või laiendamise teostatavusest ja võimalikest tagajärgedest;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks VKEde erilist olukorda tarbija mõiste määratlemisel tarbijaõigustiku läbivaatamise käigus; palub, et see moodustaks samuti osa Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku jaoks tehtavast tööst, nii et VKEd võiksid saada kasu ühenduse lepinguõiguslikke küsimusi reguleerivates õigusaktides sätestatud tugevamast kaitsekorrast;

6.  tervitab väikeettevõtete õigusaktis esitatud üleskutset liikmesriikidele tugevdada SOLVITi võrgustikku ja tagada VKEdele nõuandeteenused ning toetus, et nad saaksid end kaitsta ebaausate kaubandustavade vastu; nõuab, et komisjon pakuks omalt poolt aktiivselt koostööd ja abi nendele, kes on langenud eksitavate „kataloogiettevõtete“ ohvriks; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid osaleksid lisaks teadlikkust suurendavates kampaaniates, mis käsitlevad sellist eksitavat tegevust, kasutades laiaulatuslikult Interneti pakutavaid vahendeid ning kaasates VKEsid ning tarbijaorganisatsioone nagu Enterprise Europe Network`i ja Euroopa tarbijakeskusi; ootab, et komisjoni pakutud e-õiguskeskkonna portaal oleks tulevane vahend teabe ja abi andmiseks selliste probleemide puhul;

7.  peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa maksekäsumenetlus parandab õigustatult piiriülest õiguskaitset, võivad ebaausad võlgade sissenõudmisega tegelevad asutused kasutada seda VKEde ning üksikisikute kimbutamiseks; soovitab kaaluda kogu ELi hõlmavat võlgade sissenõudmisega tegelevate asutuste toimimisjuhendit;

8.  nõuab, et liikmesriigid teeksid aktiivselt koostööd, lõpetamaks eksitavate „kataloogiettevõtete“ tehingud ja igasugune sarnane tegevus;

9.  märgib, et valdkondades, milles liikmesriigid ei soovi või ei saa tegutseda, tuleks välja töötada mehhanismid, mis võimaldavad üksikutel ohvritel taotleda piiriüleselt kohtute kaudu ühist kahjude hüvitamist; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma piiriüleste kaebuste lahendamiseks mõeldud kollektiivse hüvituse ühtset süsteemi, mis põhineks maailmast kogutud erinevate tavade põhjalikul uurimisel ning olemasolevate probleemide ja tarbijate võimalike kasude hindamisel ja tegeleks põhjalikult sellisele vahendile ELi tasandil sobiva seadusandliku aluse loomisega;

10. peab kahetsusväärseks tõsiasja, et sellise tegevuse avastamisega seotud raskused moonutavad siseturgu ja häirivad konkurentsi toimimist;

11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid asuksid võitlusse petturlusega, mida harrastavad ECG ja teised sellesarnased äriühingud, rakendades äärmise abinõuna nende tegevuse peatamist, et ära hoida tarbijate ja ettevõtjate kahjustamist;

12. kutsub liikmesriikide järelevalveasutusi üles vastavalt oma missioonile ja kohustustele, mis on neile pandud oma riigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(4), tegutsema ühiselt, et tõkestada „kataloogiettevõtete” eksitava tegevuse edasist levikut ja rakendada tõhusaid meetmeid, mis sunniksid „kataloogiettevõtteid” äritegevust lõpetama ning võimaldaksid karistada nende juhte;

13. on seisukohal, et „kataloogiettevõtete” eespool kirjeldatud tegevus ei ole vastuolus mitte ainult sündsa käitumise ja ausa kaubanduse normidega, vaid evib suurel määral ka pettuse ning teiste kuritegude ja õigusrikkumiste tunnuseid, ning kutsub seepärast liikmesriikide asjaomaseid järelevalveasutusi, politseiteenistusi ja prokuröre, samuti Europoli ja Eurojusti üles korraldama üksikasjalikku juurdlust sellise äri organiseerijate tegevuse selgitamiseks, millele võib järgneda süüdistuste esitamine tegelikele süüdlastele Euroopa Liidu territooriumil; juhul kui need isikud on pärit kolmandatest riikidest, kutsub komisjoni üles tegema kõik võimaliku, et sõlmida asjaomaste riikidega vastavalt määruse (EÜ) nr 2006/2004 artiklile 18 rahvusvahelised kokkulepped;

14. kutsub komisjoni üles – eeldades, et „kataloogiettevõtete” eksitav tegevus tunnistatakse ebaseaduslikuks – põhjalikult kaaluma järgimisi meetmeid:

- tellimiskirja kohustuslik osa tuleks standardida selliselt, et see kindlasti sisaldaks kokkuleppeid, mis on kookõlas sündsa käitumisega ja milles on läbipaistvalt määratletud põhilised õiguslikud suhted (sealhulgas esitatud selge teade hinna kohta); selle osa sisu võiks olla kontrollitud liikmesriikide asjaomaste asutuste (näiteks kaubandusinspektsioon või isikuandmete kaitse eest vastutavad asutused) poolt;

- vormipõhiste lepingute või tellimiskirjade suhtes, mille puhul lepingu või tellimiskirja nõrgemal poolel puudub võimalus selle muutmiseks ja ta saab ainult sellega nõustuda või sellest keelduda, tuleks rakendada samasuguseid eeskirju, nagu ebaausate kaubandustavade suhtes, isegi kui lepingu või tellimiskirja nõrgem pool ei ole tarbija;

- vormipõhiste lepingute või tellimiskirjade puhul rakendataks „keskmise tarbija” testi, mis sarnaneks ebaausate kaubandustavade käsitlemisel kasutatava testiga, isegi kui lepingu või tellimiskirja nõrgem pool ei ole tarbija;

- põhimõtte järgmine, et juhul kui vormipõhise lepingu või tellimiskirja tekstiga on „eksitatud” suurt hulka isikuid, rakendatakse tõendamiskohustust ümberpööratult ja „kataloogiettevõtetel” endil tuleks tõendada, et vormipõhise lepingu või tellimiskirja tekst ei ole „usaldusväärset finantsjuhti” eksitav;

15. juhib komisjoni tähelepanu sellele, et „kataloogiettevõtete” niisugune eksitav tegevus ei ole suunatud mitte ainult ettevõtjatele, vaid ka füüsilistele isikutele (sealhulgas poliitikud), kes ei ole seotud äritegevusega, kuid kellele saadetakse pakkumisi fiktiivsetele kirjetele biograafilistes väljaannetes (konkreetselt näiteks „Who’s Who”, „Personality of the Year” jms) sellestsamast ebaaususe põhimõttest lähtudes, ja seetõttu peab edaspidiste meetmetega ebaseaduslikuks tunnistama ka sedalaadi eksitava tegevuse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.10.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

35

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Kurt Lechner, Toine Manders, Catiuscia Marini, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Barbara Weiler, Marian Zlotea

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emmanouil Angelakas, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, José Ribeiro e Castro, Olle Schmidt, Diana Wallis

(1)

EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17.

(2)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(3)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

(4)

ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.11.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Inés Ayala Sender, Simon Busuttil, Michael Cashman, Alexandra Dobolyi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, David Hammerstein, Marian Harkin, Marcin Libicki, Manolis Mavrommatis, Kathy Sinnott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marie-Hélène Descamps, Roger Helmer, Yiannakis Matsis, Juan Andrés Naranjo Escobar, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Richard Corbett, Luis de Grandes Pascual, Salvador Garriga Polledo

Õigusteave - Privaatsuspoliitika