RAPORT Võltsimise mõju rahvusvahelisele kaubandusele

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (21.10.2008)

õiguskomisjonI ARVAMUS (4.11.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

19.11.2008 - (2008/2133(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Gianluca Susta

Menetlus : 2008/2133(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0447/2008

Esitatud tekstid :

A6-0447/2008

Arutelud :

PV 17/12/2008 - 19
CRE 17/12/2008 - 19

Hääletused :

PV 18/12/2008 - 6.19
CRE 18/12/2008 - 6.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0634

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
õiguskomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (2008/2133(INI))

(2008/2133(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse OECD 2007. aasta raportit pealkirjaga „Võltsimise ja piraatluse majanduslik mõju”;

– võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2005. aasta teatist pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks” (KOM(2005)0551);

– võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

– võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2007. aasta teatist pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

– võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele[1];

– võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni „Globaalne Euroopa – konkurentsivõime välisaspektid”[2];

– võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni kaubanduspoliitika rakendamise kohta tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega[3];

– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta[4];

– võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks[5];

– võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga[6],

– võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN)[7];

– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta[8];

– võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga „EL – Hiina: tihedam partnerlus, suurem vastutus” (KOM(2006)0631) ja selle saatedokumenti pealkirjaga „Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused – ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument – Konkurents ja partnerlus” (KOM(2006)0632);

– võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (kaubandustakistuste määrus);

– võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas” (KOM(2008)0465);

– võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2001. aasta teatist pealkirjaga „Tegevusprogramm: HIV-/AIDSi-, malaaria- ja tuberkuloosivastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis” (KOM(2001)0096);

– võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2006. aasta teatist pealkirjaga „Ühenduse tegevusprogrammi ajakohastamine – HIV-/AIDSi-, malaaria- ja tuberkuloosivastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis” (KOM(2003)0093);

– võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta teatist „Euroopa ühtne poliitika raamistik välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel” (KOM(2004)0726);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist;

– võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta;

– võttes arvesse komisjoni 19. mai 2008. aasta aruannet ühenduse tolli tegevuse kohta seoses võltsimise ja piraatlusega;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)[9];

– võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2008. aasta teatist „Tolliliidu arengustrateegia” (KOM(2008)0169);

– võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2006)0168);

– võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta[10];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[11];

– võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta[12];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0447/2008),

A. arvestades, et uuendatud Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on vaja tõhusalt võidelda võltsimise nähtuse vastu nii selle sise- kui ka välisaspektide osas, mis on nimetatud komisjoni 18. aprilli 2007. aasta teatises pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

B. arvestades, et Euroopa Liit on maailma teine kaupade ja teenuste importija ning et tema ühtse turu erakordselt suur avatus ja läbipaistvus pakub tohutuid võimalusi, aga kujutab ka tõsiseid võltsitud kauba sissetungi ohte;

C. arvestades, et ELi majandus on spetsialiseerunud suure lisaväärtusega kvaliteetsetele toodetele, mis on sageli kaitstud kaubamärkide, patentide või geograafiliste tähistega, mida nende laadi tõttu kõige tõenäolisemalt võltsitakse;

D. arvestades, et intellektuaalomandi õiguste tõsised rikkumised on mittetariifsed kaubandustõkked, mis raskendavad kolmandate riikide turulepääsu ja muudavad selle kulukamaks, eelkõige piiratud vahendite ja ressurssidega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE);

E. arvestades, et Euroopa konkurentsivõime on traditsiooniliselt seotud tööjõu kvaliteediga ja üha enam, eriti VKEde puhul, teadus- ja arendustegevusega, uuenduste ja vastavate intellektuaalomandi õigustega;

F. arvestades, et Euroopa Liidu kaubanduspartnerid ei kaitse intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi alati tõhusalt;

G. arvestades, et võltskauba liike tuleb järjest rohkem juurde ja selle hulk kasvab ning need ei piirdu enam luksus- ega kvaliteetse kaubaga, vaid nende hulgas on ka tavatooteid, näiteks mänguasju, ravimeid, kosmeetikatooteid ja toiduaineid;

H. arvestades, et hiljutises Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) uuringus järeldati, et intellektuaalomandi õiguste rikkumistega seotud rahvusvahelise kaubanduse käive oli 2005. aastal juba 150 miljardit eurot, millele tuleks lisada riigisisesed tehingud ning võlts- ja piraatkaup, mida turustatakse Internetis;

I. arvestades, et 2007. aastal kasvas Euroopa Liidu tolliasutuste arestitud intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba kogus 17 % võrra võrreldes eelneva aastaga, kusjuures kasv oli kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodete osas 264 %, mänguasjade osas 98 % ja ravimite osas 51 %;

J. arvestades, et võltsimine ja piraatlus toovad ärevust tekitavaid tagajärgi Euroopa Liidu majandusele ja ühenduse sotsiaal-majanduslikule süsteemile tervikuna, vähendades innovatsiooni stiimuleid, pidurdades välismaiseid otseinvesteeringuid, vähendades kvalifitseeritud töötajate töökohti tööstuses ja luues alused seadusliku majandussüsteemiga paralleelselt varimajanduse arengule, mis on organiseeritud kuritegevuse kontrolli all;

K. arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OECD) 2007. aasta aruandes „Võltsimise ja piraatluse majanduslik mõju” ja OECD II etapi valmivas aruandes „Digitaalse sisu piraatlus” rõhutatakse digitaalse piraatluse globaalset ulatust, kiiret kasvu ja kahjulikku majanduslikku mõju õiguste omanikele;

L. arvestades, et võltsimine põhjustab ränki keskkonnakahjustusi, seda nii võltsitud kauba kvaliteedistandarditele mittevastavuse kui ka nende kaupade kõrvaldamise ja hävitamise suurte kulude tõttu,

M arvestades, et võltsitud kauba vastase võitluse menetluste rakendamine on keeruline, kulukas ja aeganõudev eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

N. arvestades, et ühtne turg tagab Euroopa tarbijale õiguse valida vabalt, läbipaistvalt ja turvaliselt, millist kaupa osta, ning et võltsimine, kui selle vastu ei võidelda õigeaegselt, võib kahjustada mitte üksnes kogu süsteemi aluseks olevat usalduspõhimõtet, vaid võib lisaks põhjustada tõsiseid riske tarbijate ohutusele, tervisele ja äärmuslikel juhtudel koguni elule, ning et seetõttu on vaja nende õigused paremini tagada;

O. arvestades, et tarbijate teadlikkuse tõstmine ohtudest nende tervisele ja ohutusele ning võltsitud kauba ostmise tagajärgedest üldiselt on võltsimisvastases võitluses tõhus vahend;

P. arvestades, et rangemaid meetmeid tuleks võtta nende võltsijate suhtes, kelle toodetel on rahvatervisele otsene mõju;

Q. arvestades, et kestvad erinevused liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste alastes õigusaktides, eelkõige nende järgimise tagamiseks võetud karistusmeetmete osas, nõrgendavad Euroopa Liidu läbirääkijapositsiooni ja võivad kahjustada seniseid jõupingutusi selle nähtuse tõhusaks karistamiseks rahvusvahelisel tasandil;

R. arvestades, et nõukogu 21. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 (teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta)[13] artiklis 11 sätestatud lihtsustatud menetlust kohaldatakse väga edukalt sellistes liikmesriikides nagu Portugal, Kreeka, Ungari, Madalmaad ja Leedu, kus võltskaupa hävitatakse suurtes kogustes lühikese aja jooksul ja suhteliselt väikeste kuludega;

S. arvestades, et 2006. aastal Peterburis toimunud tippkohtumisel tunnistati võltsimise ja piraatluse probleemi globaalset laadi ning rõhutati vajadust parandada koostööd G8 riikide, kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste institutsioonide vahel;

T. arvestades, sellele järgneval G8 tippkohtumisel Heiligendammis moodustati intellektuaalomandi õiguste töörühm, et võidelda võltsimise ja piraatlusega Heiligendammi protsessi raames[14];

U. arvestades, et 2007. aastal alustasid Euroopa Liit, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid läbirääkimisi uue mitmepoolse võltsimisvastase kaubanduslepingu sõlmimiseks eesmärgiga tugevdada intellektuaalomandi õigusi ning võltsimise ja piraatluse vastu võitlemist (Anti-Counterfeiting Trade Agreement – ACTA);

V. arvestades, et kui ACTA lepingu sõlmimine õnnestub, on võimalik kehtestada tsiviil-, kriminaal- ja haldusõigusliku kaitse ühised standardid, institutsioonidevaheline parandatud koostööd ja koostöö erasektoriga ning lisada tehniline abi, et intellektuaalomandi õigusi oleks lihtsam, ohutum ja odavam järgida;

W. arvestades, et on vaja rõhutada vahet üldravimite, mille levikut ja kaubandust tuleb stimuleerida nii Euroopa Liidus kui ka arengumaades, ja võltsravimite vahel, mis on ühelt poolt ohtlikud rahvatervisele ja teiselt poolt põhjustavad olulist majanduslikku kahju selle sektori ettevõtetele ning võivad aeglustada uute leiutuste arengut, takistades pealegi ravimite kättesaadavust vähem arenenud maade elanikele; arvestades lisaks sellele, et võltsravimid moodustavad ainult osa ebaseaduslikest ravimitest;

X. arvestades, et rahvatervisele otsest mõju avaldavate rahvatervisele ohtlike toodete laial levikul on suur osa Internetil ja paralleelsetel turustusvõrkudel;

Y. arvestades, et Euroopa Liit teeb pidevaid jõupingutusi intellektuaalomandi õiguste järgimise meetmete ühtlustamiseks, eriti ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2005)0276), ja sellest protsessist ei tohiks mööda vaadata kaubandusläbirääkimistel, mille suhtes ei kohaldata tavapäraseid ELi otsustamismenetlusi;

Z. arvestades, et samuti on väga tähtis tagada, et intellektuaalomandi õiguste järgimise meetmete väljatöötamine toimuks viisil, mis ei takistaks innovaatilisust ega konkurentsivõimet, kahjustaks intellektuaalomandi õiguste piiranguid ja erandeid või isikuandmeid ega koormaks asjatult seaduslikku kaubandust;

AA. arvestades, et Euroopa Liit on tõestanud oma pühendumust intellektuaalomandi õiguste tõhusale ja tasakaalustatud järgimisele direktiivide kogumi vastuvõtmisega selles valdkonnas pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu üksikasjalikku kontrollimist paljude aastate jooksul;

AB. arvestades, et õiguslike meetmete kaalumisel on põhimõttelise tähtsusega teha sisuliselt vahet intellektuaalse ja materiaalse omandi õiguste vahel ning vastavalt õiguste rikkumise ja varguse vahel;

AC. arvestades, et kõik intellektuaalse omandi rikkumised kahjustavad kaubandust ja äritegevust, kuid kaubandusliku ulatusega rikkumistel on täiendav ja laialdane mõju;

AD. arvestades, et kui patendi rikkumised lahendatakse farmaatsiatoodete patentide puhul üksikjuhtumite kaupa, tsiviilmenetluses patendi rikkumise kohta esitatud sisuliste argumentide alusel, siis autoriõiguse ja kaubamärgi rikkumised kujutavad endast tahtlikku süütegu,

Mitmepoolne raamistik

1. usub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) süsteemi eesmärk on tagada intellektuaalomandi õiguste ulatuslikum tunnustamine rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas kokkulepitud tasandi kaitsestandardeid, mis on kehtestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) ning dialoogi kaudu, mida peetakse liikmesriikide vahel ja teiste organisatsioonidega, nagu Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) ja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), samuti võltsimise vältimise ja lahendamise mehhanismi kaudu;

2. palub komisjonil säilitada nõukogus TRIPS-lepingud selleks, et siseriiklikku õigusse võetud miinimumnõuetega kaasneksid tõhusad rakendusmeetmed ja karistusmeetmed rikkumiste suhtes;

3. usub, et TRIPS-lepingus sätestatud ja Doha deklaratsioonis kinnitatud soodustused rahvatervise osas tuleks säilitada, sest nende eesmärk on tagada õiglane tasakaal õiguste omanike ja lõppkasutajate huvide vahel;

4. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ettepanekud, et tagada ekspordi-, transiidi- ja ümberlaadimistegevuse nõuetekohane arvessevõtmine TRIPS-lepingus ja uurida, kuidas saab lepingut tulevikus muuta, et luua õiglane tasakaal omanike ja intellektuaalomandi õiguste võimalike kasutajate huvide vahel, võttes eelkõige arvesse partnerite arengutaset ja tehes vahet võltsitud ja piraatkaupade tootja- ja transiitriikidel ning neid kasutavatel riikidel;

5. tunneb heameelt Euroopa Liidu edusammude üle tehnilise abi programmides, mis on aidanud tugevdada intellektuaalomandi õigusi kiiresti areneva majandusega riikides ja arengumaades, ning rõhutab selliste programmidega jätkamise tähtsust seoses kasuliku eesmärgiga, mida nende abil võib saavutada säästva majandusarengu valdkonnas, ning rõhutab nende tähtsat osa võitluses võltsimisega;

6. palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada piisava rahalise toetusega erialgatused arengumaadele, et edendada laialdasemat tarbijakoolitust Euroopas ja ka vältida potentsiaalselt ohtlike võltskaupadega seonduvaid ohte;

7. toetab ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi kaheteistkümnendal konverentsil loova Aafrika algatuse raames esitatud lahendusi, milles loomemajandust peetakse arengus mahajäänud riikide majanduskasvu oluliseks teguriks ning kinnitatakse veel kord, et intellektuaalomandil on selliste piirkondade säästvas arengus väga suur osa;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama ja toetama lisaks organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Palermo rahvusvahelisele konventsioonile võltsimist käsitleva protokolli koostamist;

9. tuletab meelde, et mõnedes kiiresti arenevates majandussüsteemides on võltsitud ja piraatkauba tootmine omandanud ärevust tekitava ulatuse; väljendades siiski heameelt seni elluviidud koostööalgatuste üle, on arvamusel, et vajalikud on erimeetmed asjaomaste riikide tolli-, justiits- ja politseikoostöö tugevdamiseks, samuti nende riikide õigusnormide Euroopa Liidu õigusnormidega ühtlustamise soodustamiseks;

10. palub komisjonil kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta)[15] artikli 3 lõikega 2[16] rahvusvahelise tasandi kaitsemeetmed tagamaks, et ühegi liigse patendikaitse meetmega ei looda takistusi seaduslikule kaubavahetusele;

11. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada koostööd Euroopa – Vahemere piirkonna partnerriikidega Euromedi turuprogrammi raames ja edendada Euroopa – Vahemere piirkonnas ühtset lähenemisviisi õigusloomele, menetlustele ja rakendamisele seoses tollikoostöö ning võltsimis- ja piraatlusvastase tegevusega, et hõlbustada Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerriikide kaubavahetust;

12. on veendunud, et võltsimisvastase võitluse tugevdamiseks on vaja ka sagedamini ja sihipärasemalt kasutada WTO vaidluste lahendamise organit, mis võib koos ühenduse ja riikide kohtutega tagada Euroopa tööstuse ja tarbijate parema kaitse TRIPS-lepingu sisu ja ulatust tugevdava kohtupraktika konsolideerimise teel;

13. kinnitab veel kord, et materiaalõiguse ühtlustamisel tuleb austada riikide suveräänseid õigusi ja täita selle valdkonna rahvusvahelisi lepinguid;

Võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA) ning muud kahepoolsed ja piirkondlikud ELi algatused

14. palub komisjonil paralleelselt mitmepoolsete läbirääkimistega võidelda võltsimise ja piraatluse vastu ka kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete kokkulepete kaudu õigusaktide lähendamiseks ja nende tõhusaks kohaldamiseks, nähes muu hulgas ette vaidluste lahendamise tõhusate süsteemide loomise ja sanktsioonide kehtestamise lepingutes võetud kohustuste täitmata jätmise korral;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama ACTA läbirääkimisi ELi kodanike jaoks maksimaalselt läbipaistvatel tingimustel, eriti mis puutub terminite „võltsimine” ja „piraatlus” määratlemisse ning sätestatud karistusmeetmetesse;

on seisukohal, et tuleb hinnata nii lepingu sotsiaalset mõju kui ka selle mõju kodanikuvabadustele; toetab töörühma loomist, mis uurib lepingu rakendamist, propageerides teemat Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelises dialoogis ja osana koostöömeetmetest nende riikidega;

16. on seisukohal, et ei ole veel kindel, kas EÜ asutamislepinguga on sätestatud õiguslik alus ühenduse meetmeteks, mis näeksid ette kriminaalkaristuste tüübi ja astme, ning sellest tulenevalt ei pruugi komisjonil olla pädevust pidada ühenduse nimel läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, mis määrab kindlaks kaubamärgi ja autoriõiguse rikkujate vastu võetavate kriminaalõiguslike meetmete laadi ja astme;

17. rõhutab, et kõikides kavandatud intellektuaalomandi kaitselepingutes tuleb võltsitud ja piraatkaupade mittetulunduslikult oma tarbeks kasutamist eristada nende petturlikust ja kavatsuslikust turustamisest;

18. kutsub komisjoni üles pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi võltsimise vastu võitlevate töörühmade loomise üle;

19. palub komisjonil tagada, et ACTA leping ei annaks avalikele asutustele juurdepääsu eraarvutitele ja muudele elektroonikaseadmetele;

20. tunneb heameelt kasvava huvi üle, mida on ACTA suhtes üles näidanud paljud WTO liikmesriigid, usub, et tuleb rohkem pingutada, et kiiresti areneva majandusega riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia ja piirkondlikud kaubandusblokid nagu Mercosur, CARICOM ja ASEAN osaleksid lepingu läbirääkimistel, kutsudes neid üles nüüdsest pühenduma intellektuaalomandi õiguste tagamisele oma territooriumil;

21. kutsub komisjoni üles vältima ACTA, TRIPS-lepingu ja muude rahvusvaheliste intellektuaalomandi õiguste lepingute vahelisi vasturääkivusi ja kattumisi;

22. palub komisjonil tagada, et ACTA keskendub ainult intellektuaalomandi õiguste järgimise meetmetele, aga mitte intellektuaalomandi õiguste ulatuslikele küsimustele, näiteks kaitse ulatusele, piirangutele ja eranditele;

23. palub komisjonil tagada, et ACTAt ei kasutataks kehtiva Euroopa intellektuaalomandi õiguste järgimise raamistiku muutmise vahendina, vaid selles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu selles valdkonnas vastu võetud eri direktiividega kehtestatud tasakaalu ja eriti direktiivi 2004/48/EÜ põhjendust 2;

24. kutsub komisjoni ja eesistujariiki üles täpsustama artikli 133 komitee rolli ja pädevust, see puudutab ka teisi komiteesid, kes osalevad läbirääkimistel ACTA üle;

25. usub, et komisjon peaks arvesse võtta karmi kriitikat, mida tehakse ACTA kohta käimasolevatel läbirääkimistel, nimelt seda, et leping võib anda kaubamärgi ja autoriõiguste omanikele võimaluse tungida väidetavate rikkujate eraellu ilma nõuetekohase kohtumenetluseta, et see võib autoriõiguste ja kaubamärgi mittekaubanduslikke rikkumisi veelgi rohkem kriminaliseerida, et see võib tugevdada digitaalsete õiguste juhtimissüsteemide (DRM) tehnoloogiaid õiglase kasutamise õiguste arvelt, et see võib sätestada vaidluste lahendamiste menetluse väljaspool olemasolevaid WTO struktuure ja lõpuks, et see võib kohustada kõiki allakirjutanuid kandma autoriõiguste ja kaubamärgi rikkumistest tulenevaid kulusid;

26. palub seoses sellega komisjonil tagada avalikkusega pideva ja läbipaistva konsulteerimise protsess ja toetada kõiki läbirääkijariike, et nad saaksid sellest protsessist kasu, ja tagada parlamendi korrapärane ja põhjalik teavitamine läbirääkimiste olukorrast;

27. tuletab meelde, et EÜ asutamislepingus nähakse ette erandid juhuks, kui läbirääkimised intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide valdkonna lepingute üle ja lepingute sõlmimine on seotud kultuuri- ja audiovisuaalteenuste kaubandusega; juhib tähelepanu sellele, et niisugusel juhul jääb lepingute üle läbirääkimiste pidamine ning lepingute sõlmimine ühenduse ja tema liikmesriikide jagatud pädevusse; ühtlasi juhib tähelepanu sellele, et lisaks ühenduse otsusele, mis on tehtud kooskõlas EÜ asutamislepingu asjakohaste sätetega, on läbirääkimiste pidamiseks niisuguste lepingute üle vaja kõigi liikmesriikide ühist nõusolekut ja need lepingud sõlmivad ühendus ja liikmesriigid ühiselt;

28. seoses ACTA läbirääkimistega tuletab komisjonile meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mis käsitleb isikuandmete kaitset, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[17];

29. on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1049/2001[18] artikkel 4 ei tohiks üles kaaluda üldist huvi avalikustada ACTA ettevalmistavad eelnõud, sealhulgas eduraportid, ja komisjoni läbirääkimisvolitused, ning nõuab tungivalt, et nõukogu rakendaks EÜ asutamislepingu artiklit 255 nii, et see tagaks võimalikult laialdase juurdepääsu dokumentidele, tingimusel, et võetakse andmekaitseseadusele vastavad vajalikud turvameetmed;

30. märgib kahetsusega, et intellektuaalomandi õiguste kaitse Türgis ei vasta ELi standarditele ja see tuleb seetõttu läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et Türgist saab ainult siis usaldusväärne ühinemise kandidaat, kui ta suudab üle võtta ühenduse õigustiku ja tagada intellektuaalomandi õiguste täieliku järgimise oma riigi piirides;

ELi ja Hiina suhted

31. kutsub Hiina ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi ja võtma energilisemalt õiguslikke meetmeid nende suhtes, kes rikuvad intellektuaalomandi õigusi ja tunneb sellega seoses heameelt, et nende kohtud on oma suhtumist muutnud, mille tõestuseks on ELi kodanike intellektuaalomandi õiguste hiljutine tunnustamine Hiinas ja neid õigusi rikkunud äriühingute süüdimõistmine;

32. kinnitab veel kord, et tuleb kiirendada koostööd Hiina tolliga ja tagada neile vastavate Euroopa haldusteenistuste abi ja toetus;

33. rõhutab asjaolu, et 60% ELi tolli poolt arestitud võltskaubast on toodetud Hiinas; palub komisjonil koos Hiina ametiasutustega esitada kiiresti tegevuskava võltsimisega võitlemiseks;

Välisabi meetmed võltsimisvastases võitluses

34. soovitab kehtestada mitmesuguste lepingutega kaitstud intellektuaalomandi õiguste võimalike rikkumiste tõhus järelevalvemehhanism, mille juurde kuuluvad kaubandussoodustuste vahendid võltsimis- ja piraatlusvastases võitluses konkreetsete kohustuste võtmise korral;

35. tuletab meelde, et enamsoodustusrežiimi määrus näeb muu hulgas ette soodustuste ajutise peatamise võimaluse ebaausaid kaubandustavasid kasutavate partnerite puhul; on arvamusel, et komisjon peab kõnealuse hoiatusvahendi kasutamist eriti raskete intellektuaalomandi rikkumiste puhul, näiteks juhtumid, mis kujutavad endast tõsist ohtu ohutusele ja rahvatervisele, nõuetekohaselt arvesse võtma;

36. on seisukohal, et kaubandustakistusi käsitlev määrus võib anda olulist abi Euroopa äriühingutele, kellel on probleeme kolmandates riikide turule pääsuga seoses intellektuaalomandi õiguste (IOÕ) rikkumisega ja kutsub komisjoni üles neid stimuleerima ja lihtsustama määruse kasutamist, eelkõige VKEde osas;

37. on seisukohal, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide parandatud koostöö kolmandates riikides võib tagada tõhusama teabevahetuse, olemasolevate vahendite parema kasutamise ja suurema mõju võltsimisega võitlemise meetmetele nii poliitilis-diplomaatilise tegevuse kui ka täpsemalt tehniliste aspektide osas;

38. kutsub komisjoni üles muutma nn turulepääsu meeskonda ELi delegatsioonideks selliselt, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise üle kaebavatel ühenduse ettevõtjatel (eriti VKEdel) oleks olemas tõeline tugipunkt;

Õigus- ja korraldusküsimused

39. võtab teadmiseks komisjoni jäägitu pühendumise IOÕ kindlustamisele Euroopa Liidus ja nõuab suuremat pühendumist võltsimise kui nähtuse vastu võitlemisele ja liikmesriikides kehtivate õigusaktide ühtlustamisele;

40. märgib, et Euroopa Liidus ei ole „võltsimise” ja „piraatluse” ühtlustatud määratlust ja liikmesriikide määratlused on erinevad;

41. märgib võltsimise ja piraatluse murettekitavat levikut eelkõige ülemaailmses majanduses ja selle suurt mõju Euroopa Liidu ja selle ettevõtete, loojate ja tarbijate konkurentsivõimele; kutsub seetõttu liikmesriike üles andma tarbijatele piisavat teavet võltsimise ja piraatluse ohtudest, eelkõige suurtest tervise- ja turvariskidest, mida võltsitud kaubad, sealhulgas ravimid, tarbijatele tekitavad;

42. palub komisjonil täpsemalt uurida võltsimisega seotud tervise- ja ohutusriske, et hinnata, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid;

43. palub komisjonil teha kõik endast olenev, et kokku leppida Euroopa kriminaalõiguslike miinimumsanktsioonide osas, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumiste puhul;

44. usub, et kehtivate riiklike võltsimisvastaste õigusaktide ühtlustamine on vajalik, et tagada tulevase ACTA lepingu tõhus ja järjekindel täitmine;

45. nõuab tungivalt komisjoni võltsimisvastase võitlusega tegelevate talituste töö paremat kooskõlastamist EÜs ja selles valdkonnas komisjoni vastu võetud ühenduse algatuste paremat levitamist, arvestades, et sanktsioonide süsteemide killustamine kahjustab siseturgu ja nõrgestab Euroopa Liidu positsiooni kaubandusläbirääkimistel; rõhutab samuti, et era- ja avalik sektor peaksid laiendama oma koostööd, et võltsimisvastased meetmed oleksid aktiivsemad, dünaamilisemad ja tõhusamad;

46. rõhutab vajadust välja töötada sobivad alalised koolituskursused tollitöötajatele, kohtunikele ja teistele asjaga tegelevatele ametnikele ning soovitada liikmesriikidel koostada erimeeskonnad võltsimisega võitlemiseks;

47. märgib, et komisjon on tunnustanud oma juulis 2007 välja antud valges raamatus spordi kohta, et spordiõiguste kasutamise majanduslik elujõulisus sõltub tõhusate vahendite olemasolust, millega kaitsta sporti intellektuaalomandi rikkujate tegevuse eest riiklikul ja rahvusvaheliselt tasandil, ja nõuab spordiõiguste omanikega arvestamist võitluses võltsimise ja digitaalse piraatlusega;

48. soovitab tollimenetluste edasist täiendamist ja paremat koordineerimist Euroopa Liidus selleks, et oluliselt piirata võltsitud ja piraatkaupade sisenemist ühtsele turule; on arvamusel, et tõhusamas võltsimisvastases võitluses tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta, kui oluliseks on saanud interneti roll võltsitud ja piraatkaupade turustamises ja reklaamimises; samuti palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule ettepanek anda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ELi tasandi kvalitatiivsed ja statistilised andmed võltsimise kohta, eriti võltsimise kohta Interneti kaudu;

49. palub komisjonil arvesse võtta Interneti kui võltskauba turustamise kanali kasutamise konkreetseid aspekte ja mõõta selle mõju liikmesriikide majandusele, töötades välja statistilised vahendid, mis võivad hõlbustada kooskõlastatud tegevust;

50. palub komisjonil luua või kaasa aidata infopunkti loomisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis oleks eelistavalt ühendatud muude infopunktide teenustega, et anda tehnilist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võltskaubaga tegelemise menetluste osas;

51. peab esmatähtsaks, et Euroopa tööstus ei jätaks andmata omapoolset toetust ja abi Euroopa institutsioonide algatustele; peab eriti oluliseks, et VKEdele võimaldataks seaduslikul viisil kaitsta oma õigusi eriti IOÕ rikkumise korral kolmandates riikides;

52. palub komisjonil ja liikmesriikidel soodustada algatusi tarbijateadlikkuse tõstmiseks võltsitud kaupade ostmise tagajärgedest; rõhutab tähtsat osa, mis ärisektoril on sellistes algatustes;

53. on arvamusel, et jälgitavuse huvides tuleks võtta meetmeid, et tööstused kasutaksid meetmeid, kus kasutatakse nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusamaks vahetegemiseks originaal- ja võltstoodete vahel, ja kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid sellise konstruktiivse tegevuse edendamiseks ja alaliseks kehtestamiseks;

54. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel võtnud üle direktiivi 2004/48/EÜ, teeksid seda viivitamatult; kutsub liikmesriike üles mitte lubama ELi piiril erandeid reisijatele ja ettevõtetele, sest enamiku võltsitud kauba import on kahjulik;

55. rõhutab vajadust austada siseturu nelja põhivabadust ja parandada selle toimimist;

56. kutsub komisjoni üles koguma liikmesriikidelt andmeid võltsitud toodetest põhjustatud tarbijate terviseprobleemide ja võltsitud tooteid puudutavate kaebuste kohta; kutsub komisjoni üles tagama kõikide liikmesriikide ametiasutuste juurdepääsu nimetatud andmetele;

57. rõhutab sellega seoses kõikide asjassepuutuvate poolte tegevusse kaasamise vajadust, et tugevdada võltsimise ja piraatluse vastase võitluse vahendite tõhusust siseturul;

58. kutsub liikmesriike üles tugevdama oma riigi territooriumil asuvat tollipersonali ja looma kolmandate poolte (sealhulgas liikmesriigid, kolmandad riigid, ühenduse institutsioonid, ettevõtjad ja eraisikud) jaoks tuvastatavat teenistust, mille ülesandeks on võltsimisvastane võitlus ja antud probleemist teavitamine;

59. tuletab liikmesriikidele meelde ühenduse patendi omamise ja patente käsitleva õigussüsteemi tähtsust, mis aitavad tagada kasutajate intellektuaalomandi õigusi kogu liidu territooriumil ja võimaldavad seega uuenduslikel ettevõtjatel kaitsta võimalikult hästi oma leiutisi ja saada nendest suuremat kasu;

60. kutsub liikmesriike üles tugevdama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse alast teadlikkuse tõstmist ja teavitamist turismialadel ning erialanäitustel ja -messidel;

61. tuletab meelde intellektuaalomandi õiguste ühtlustamise tähtsust ning riiklike ja ühenduse tasandi kehtivate patentide tähtsust võltsimisvastases võitluses ning kutsub liikmesriike üles julgustama äriühinguid kaitsma oma teenuseid ja tooteid kaubamärkide, jooniste, patentide jne registreerimisega, et võimaldada tõhusamat intellektuaalomandi õiguste järgimist;

62. kutsub komisjoni üles töötama välja tulemustabelit, et mõõta liikmesriikide tolli tulemuslikkust võltsimisvastase võitluse edendamisel, ning looma võltsitud toodete alase kiire teabevahetuse võrgustikku, mis toetub riiklikele kontaktpunktidele ja kaasaegsetele teabevahetuse vahenditele;

63. kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd oma tolliteenistuste vahel ja kohaldama ühenduse tollimaksueeskirju ühtselt kogu liidus;

64. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma ühist lähenemisviisi võltsitud kauba hävitamise kohta;

65. palub komisjonil edendada kõikides liikmesriikides lihtsustatud menetluse rakendamist, mis on sätestatud nõukogu 21. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 (teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta)[19];

66. lisaks arvab, et võltsimistegevuse olulised aspektid (toodete järeletegemine / kaubamärgi rikkumine kaubanduslikus ulatuses) erinevad piraatlusest (autoriõiguse rikkumine kaubanduslikus ulatuses) ning tuleks kaaluda nende vastu võitlemist eraldi ja sõltumatult, eelkõige pidades silmas tungivat vajadust tegelda võltsimisega kaasnevate tervishoiu- ja ohutusküsimustega;

67. seoses avaliku tervishoiu valdkonnaga toetab WHO võltsitud ravimi määratlust: „ravim, mille märgistuses on teadlikult ja pettuse eesmärgil esitatud vale teavet ravimi olemuse ja/või päritolu suhtes. Võltsitud võib olla nii kaubamärgiga tähistatud kui geneeriline ravim ning võltsitud toode võib olla õigete või valede koostisainetega, ilma toimeaineteta või liiga väikese koguse toimeainetega või võltsitud pakendiga”;

68. rõhutab, et võltsimise ja piraatluse vastaste meetmete võtmisel on tähtis austada selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitse;

Lõppmärkused

69. kutsub komisjoni üles määrama koos nõukogu ja liikmesriikidega kindlaks selge, struktureeritud ja ambitsioonika poliitika, mis paralleelselt tolli- ja karistusalaste sisealgatustega koordineeriks ja juhiks Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide „välistegevust” võltsimis- ja piraatlusvastases võitluses;

70. palub komisjonil edendada meetmeid, mis täiendavad õigusloomelisi standardeid ja eelkõige edendavad Euroopas teadlikkuse tõstmist võltsimise ohtudest, mille eesmärk on muuta inimeste suhtumist võltsimisse ja piraatlusse;

71. on arvamusel, et komisjon peaks kaaluma võltsimisvastase tegevuse rahvusvahelise tulemustabeli loomist, mille eeskujuks võiks olla siseturu tulemustabel ja milles esitatakse riigid, mille tulemused võitluses võltskaubaga on alla keskmise;

72. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon võimaldaksid parlamendil mängida võltsimisvastases võitluses kesksemat rolli; peab eriti soovitavaks, et EL edendaks oma poliitilist kohalolekut spetsiaalsetel rahvusvahelistel kohtumistel, nagu ülemaailmne võltsimis- ja piraatluse vastane kongress, samuti IO kaitsesse kaasatud rahvusvahelistes organisatsioonides;

73. kutsub komisjoni ja nõukogu üles hoidma teda täielikult kursis ja kaasama ta kõikidesse asjaomastesse algatustesse; usub, et kooskõlas Lissaboni lepingu põhimõtetega peaks Euroopa Parlament ACTA ratifitseerima nõusolekumenetluse kohaselt;

o o

74. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0053.
[2] ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.
[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0247.
[4] ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.
[5] ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.
[6] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0629.
[7] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0195.
[8] ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103.
[9] ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.
[10] Vastuvõetud tekstid, P6_TA-PROV(2008)0305.
[11] ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
[12] ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.
[13] EÜT L 196, 2.8.2003, lk 7.
[14] Tippkohtumise deklaratsioon „Kasv ja vastutus maailmamajanduses”, 7. juuni 2007, G8 tippkohtumine Heiligendammis.
[15] Artikli 3 artiklis 2 on sätestatud, et „Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.”
[16] ELT L 157, 30.04.05, lk 45.
[17] ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
[19] EÜT L 196, 2.8.2003, lk 7.

EÜ 2006. aasta teatises „Globaalne Euroopa” tunnistati, et mitmepoolsetes ja kahepoolsetes algatustes tuleb tugevdada Euroopa konkurentsivõime väliseid aspekte ja anda uus impulss võltsimisvastasele võitlusele kolmandates riikides.

Kaalul ei ole sugugi vähe. Võltsingute turu väärtus on ligikaudu 500 miljardit eurot, mis moodustab umbes 7–10% maailma kaubandusest. Euroopa majandus on spetsialiseerunud laias valikus kõrge lisandväärtusega toodetele, mis on sageli kaitstud IOÕga. Intellektuaalomandi kaitse on seega möödapääsmatu vahend Euroopa tööstuse väliskonkurentsivõime toetamiseks ja on ühtlasi oluline panus „Lissaboni strateegia” edusse.

Oleks siiski ekslik arvata, et uued võltsimisvastase võitluse algatused viiakse ellu eranditult ühenduse tööstuse huvides. Lisaks sellele, et võltsimine ja piraatlus tekitavad ettevõtjatele ränka majanduslikku kahju, läheb nende ebaseaduslike võtete tõttu igal aastal kaduma sadu tuhandeid kvalifitseeritud ja hästi tasustatud töökohti Euroopas (hinnangute järgi 200 000 kaduma läinud töökohta) ning ka mujal maailmas, ning need võivad paljudel juhtudel seada ohtu tarbijate tervise, rahastada kuritegelikke ja terroristlikke organisatsioone ning põhjustada ränka keskkonnakahju.

Võltsimine on paljudes ja mitmesugustes vormides avalduv nähtus, mis tabab erineva jõuga peaaegu kõiki majandussektoreid. Kergesti äratuntavate luksuskaupade jämeda võltsimise ajad on nüüdseks möödas. Viimastel aastatel on toimunud silmatorkav areng võltsimis- ja piraatlustööstuses, kus nüüd toimub mänguasjade, rõivaste, arvutiprogrammide, ravimite, kosmeetikavahendite, toiduainete, sigarettide, sõidukite ja lennukite varuosade tootmine.

Kaugeltki mitte kõik tarbijad ei saa aru, et nad ostavad enam kui kahtlase päritoluga tooteid, panevad toime kuriteo ja aitavad toetada paralleelset majandust, mida valitseb organiseeritud kuritegevus. Parlament on selles küsimuses juba seisukohta avaldanud, nõudes tungivalt, et võltsitud ja piraatkaupade mittetulunduslikult omatarbeks kasutamist tuleb eristada nende petturlikust ja kavatsuslikust turustamisest. Sellele eristamisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, aga ka läbi viia teavituskampaaniad, mis võimaldavad tarbijatel paremini mõista riske, mida nende ettevaatamatu ost endas kätkeb.

Võltsimine esineb sageli kaudsel kujul ja ohtlikes vormides. Näiteks arvestatakse, et 10 % ravimitest on võltsitud. Need tooted, nagu muuseas ka kosmeetikavahendid, võivad sisaldada potentsiaalselt kahjulikke aineid ja tekitada tõsist kahju teadmatu kasutaja tervisele. Nii on see antifriisiga köhasiirupi puhul, mis põhjustas üle 130 inimese surma Panamas 2006. aastal. Samamoodi võib võltsitud kvaliteettoidukaupade (sealhulgas veinid ja alkohol) õitsev turg lisaks Euroopa täiusliku kvaliteediga toodetele tohutu kahju tekitamisele kujutada murettekitavat ohtu tarbijatele, eriti korraliku kauba päritoluturust erinevatel turgudel. Võltsimise vastu võitlemine tähendab seega olukorra tagamist, mille puhul tarbijad võivad vabalt ja täies turvalisuses valida, mida nad ostavad.

Arengumaad on esimesed võltsimise ohvrid ja neil on vaevalt sobivaid vahendeid selle hädaga edukalt võitlemiseks. Raportöör on arvamusel, et tuleb teha erialgatusi, et aidata neil kõnealuse nähtusega tõhusalt võidelda ja vältida organiseeritud kuritegevuse kontrolli all „vabatsoonide” tekkimist. ELi võltsimisvastase võitluse välisaktsioonides jääb eriti prioriteetseks toiduainete ja ravimite võltsimise vastu võitlemine arengumaades.

Käesoleva raporti eesmärk on teha konkreetne ja sidus ettepanek kooskõlastatud ja järjekindla Euroopa poliitika kohta, mis tegeleks võltsimisvastase võitluse väliste aspektidega. Võltsimisvastane võitlus peab saama ELi prioriteediks ja selle järelmeid tuleb ELi järgmise aastakümne kaubanduspoliitika kindlaks määramisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

TRIPS-lepingu ajakohastamine

TRIPS-lepingu jõustumine oli otsustav edasiminek ülemaailmse korra suunas IOÕ vallas, aga tulemused ei ole alati vastanud ootustele, sest paljud WTO liikmed ei ole suutnud või tahtnud tagada lepingu täielikku kohaldamist. EÜ peaks seega edendama asjakohaseid diplomaatilisi algatusi tagamaks, et kõik WTO liikmed kohaldavad TRIPS-lepingus sätestatud miinimumstandardeid õigesti.

Teisest küljest ei ole kõnealune leping täiuslik ja mõned selle osad tuleks läbi vaadata. Konkreetselt tuleks laiendada selle kohaldamisala ekspordi-, transiidi- ja ümberlaadimistegevusele, samuti teistele IOÕ rikkumistele.

EL ei tohiks TRIPS-lepingute tõsise rikkumise juhtudel kõhelda WTO vaidluste lahendamise organi poole pöördumast asjaomaste Euroopa osapoolte kaitse tagamiseks või lepingute sisu selgitava kohtupraktika „üles ehitamiseks”, mis muudaks nii nende kohaldamise lihtsamaks ja tõhusamaks.

Raportöör on ühtlasi veendunud, et tuleb stimuleerida kaubandustakistuste määruse kasutamist ja lihtsustada seda Euroopa äriühingute jaoks, kes kaebavad probleemide üle kolmandate riikide turule pääsemisel seetõttu, et kohalikud ettevõtjad kasutavad ebaseaduslikult ja seega eeskirjadevastaselt nende IOÕ.

ACTA ja teised ELi kahepoolsed ja piirkondlikud algatused

Kuivõrd WTO mitmepoolne raamistik jääb ELi jaoks põhiprioriteediks, on ilmne, et ilma edasiste kahe- või mitmepoolsete algatusteta, nagu ACTA leping, ei saa võltsimisest rahvusvahelisel tasandil tõhusalt võitu. Selles suhtes ootab parlament, et teda hoitakse nõuetekohaselt kursis ja et ta saab anda oma panuse kõnealusesse lepingusse enne selle ametlikku esitamist.

ACTA lepingu ettepaneku tingib vajadus minna TRIPS-lepingust kaugemale ja muuta võltsimisvastane võitlus tõhusamaks ja sidusamaks. Sellest seisukohast on asjaolu, et võltsimise tõttu kõige enam kannatavad tööstusriigid, nende hulgas EL, USA ja Jaapan on otsustanud oma jõupingutused kooskõlastada, kindlasti positiivne. Protsess on alles algusjärgus, kuid tuleb kontrollida, et ei esineks kattumist TRIPS-lepinguga ja et lepingu lõppeesmärgid oleksid piisavalt selged ja realistlikud.

Lisaks ACTA lepingule peab raportöör asjakohaseks, et EÜ lisaks kõikidesse eelolevatel aastatel läbirääkimisele tulevatesse uutesse vabakaubanduslepingutesse IOÕ kaitse klausli (mis näeks ette tõhusa vaidluste lahendamise süsteemi).

TRIPS-lepingu ja teiste kahe- ja mitmepoolsete lepingute kohustuste täielik täitmine nõuab kolmandatelt riikidelt, eriti arengumaadelt majanduslikku ja korralduslikku jõupingutust, mis ei ole sugugi tühine. Raportöör usub, et EL peaks vähemalt osaliselt selle probleemi lahendamise enda peale võtma, andes riikidele, kes seda taotlevad ja kes näitavad üles pühendumist võltsimisvastasele võitlusele, asjakohast majanduslikku ja tehnilist tuge, soodustades töötajate koolitamist ja võimaluse korral ühenduse tolliprotseduuride vastuvõtmist.

Erilisi püüdlusi tuleb teha võltsimisvastases võitluses kaubatransiidiga tegelevates riikides ja nendes riikides, keda kasutatakse territoriaalvetest väljas asuvate „vabrik-laevadena”.

„Made in” ja importoodete jälgitavus

Kui ettepanek võtta vastu nõukogu määrus[1] teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta, võetakse vastu, võimaldaks see mitte ainult paremat läbipaistvust teatavate sageli võltsitavate tootekategooriate, näiteks tekstiiltoodete, päritolu suhtes, vaid annaks olulise panuse võltsimisvastasesse võitlusse. Raportöör loodab seega, et suudetakse ületada mõistetamatud lahknevused, mis on seni aeglustanud selle ettepaneku käiku ja mida saaks vältida ettepaneku kiire vastuvõtmisega.

Samal ajal oleks ühtlasi asjakohane uurida koos asjaomaste tööstussektoritega mõningaid meetodeid, mis võimaldaksid tolliasutustel, aga ka lõpptarbijatel kolmandatest riikidest pärit kaupade päritolu ehtsust kergesti kindlaks teha.

Õigus- ja korraldusküsimused

Raportöör on arvamusel, et ühendusevälises võltsimisvastases võitluses oluliste tulemuste saavutamiseks on vaja ühenduse tasandil paremat kooskõlastust.

Võltsimisvastase võitlusega tegeleva ja nii liikmesriikide kui ka EÜ eri talituste jõupingutusi kooskõlastada suutva ühtse Euroopa asutuse loomist ei saa enam edasi lükata. Sellele uuele asutusele tuleb tagada piisavad vahendid ja volitused oma mandaadi liikmesriikide pädevuste suhtes lõpule viimiseks. EÜ peab ühtlasi tagama ühendusesiseselt, et selles olulises valdkonnas vastutavad eri talitused töötavad kooskõlastatult ja harmooniliselt.

Üks võltsimisvastase võitluse aspekte, millele nii liikmesriigid kui ka EÜ peavad rõhku panema, on VKEde kaitse nii Euroopas kui ka kolmandates riikides. Ettevõtetel on võltsimisvastase strateegia edus peamine roll ja tööstus peab, nagu EÜ ise hiljuti meelde tuletas, tegema selles oma osa, kuid ei ole mõeldav panna ühte patta rahvusvahelisi luksuskaupade tootjaid ja väiketootjaid, kes on saavutanud oma kaubandussektoris tipptulemusi. Seega on vaja aidata VKEdel ennast paremini kaitsta neid rängalt kahjustava häda vastu, ja üldisemalt luua tõhusamad ja ettevõtjatele vähem kulukad riigi- ja erasektori vahelise koostöö süsteemid.

Traditsiooniliste turgude küllastumine ja uute, näiteks kiiresti areneva majandusega riikide turgude avanemine nõuab lisaks uut tegevusstrateegiat, mis ei piirduks võltsimisnähtuse eest vastutusele võtmisega Euroopas, vaid mis oleks suunatud selle probleemi vastu ka nendes piirkondades, kus võltsimine on kõige rohkem juurdunud, ja toimiks ka kolmandates riikides, mis on sageli mujal toodetud võltsitud Euroopa kaupade sihtriigid.

Raportöör loodab ühtlasi, et on ühelt poolt parandatakse ja ühtlustatakse suuremal määral tolliprotseduure ELis ja teiselt poolt luuakse kõikidele liikmesriikidele ühiste karistusnormide süsteem. Võltsimis- ja piraatlusvastane võitlus väljaspool Euroopat toimub tingimata tugevate ja kogu ELis omaks võetud ühiste eeskirjade süsteemi kaudu.

Euroopa Parlamendi roll

Parlamendil on täita oluline roll võltsimisvastases võitluses, eriti arvestades uusi volitusi, mis antakse talle, kui Lissaboni leping jõustub. Oleks ühtlasi asjakohane koostöös teiste asjaomaste parlamendi komisjonidega arendada selleteemalist iga-aastast „foorumit”, asetada sellele probleemile suuremat rõhku parlamendi kahepoolsetes (in primis Ameerika Ühendriikide kongressiga) või mitmepoolsetes suhetes (WTO assambleega) ja saata parlamendi delegatsioon ülemaailmsele võltsimisvastase võitluse kongressile.

[1] vt 2005/0254(ACC)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele
(2008/2133(INI))

Arvamuse koostaja: Karin Riis-Jørgensen

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

- võttes arvesse komisjoni 19. mai 2008. aasta aruannet ühenduse tolli tegevuse kohta seoses võltsimise ja piraatlusega;

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)[1];

- võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2008. aasta teatist pealkirjaga „Tolliliidu arengustrateegia” (KOM(2008)0169);

- võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2006)0168);

- võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta[2];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[3];

- võttes arvesse komisjoni teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas” (KOM(2008)0465);

- võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta[4],

1. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel võtnud üle direktiivi 2004/48/EÜ, teeksid seda viivitamatult; kutsub liikmesriike üles mitte lubama ELi piiril erandeid reisijatele ja ettevõtetele, sest enamiku võltsitud kauba import on kahjulik;

2. rõhutab vajadust austada siseturu nelja põhivabadust ja parandada selle toimimist;

3. tõdeb, et võltsimise ja piraatluse laialdane levik ning kiire kasv on liidu konkurentsivõimele ja selle ettevõtetele, tootjatele ja tarbijatele murettekitav, seda eriti ülemaailmastunud majanduses, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles tagama tarbijate piisavat harimist seoses teatavate võltsitud kaupade, nagu kosmeetikatoodete, ravimite, mänguasjade, kodu- ja elektroonikakaupade ostmisega seotud märkimisväärse riskiga tervisele ja ohutusele;

4. kutsub komisjoni üles koguma liikmesriikidelt andmeid võltsitud toodetest põhjustatud tarbijate terviseprobleemide ja võltsitud tooteid puudutavate kaebuste kohta; kutsub komisjoni üles tagama kõikide liikmesriikide ametiasutuste juurdepääsu nimetatud andmetele;

5. nõuab, et liikmesriigid töötaksid välja tõhusa piiriülese koostöö võrgustiku eesmärgiga lihtsustada kiiret teabevahetust;

6. rõhutab intellektuaalomandiõiguste kaitsele omistatud tähtsust, mis on kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ning Euroopa ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomingu kasutamise põhielement, eesmärgiga toetada majanduskasvu ja tööhõivet liidus;

7. rõhutab sellega seoses kõikide asjassepuutuvate poolte tegevusse kaasamise vajadust, et tugevdada võltsimise ja piraatluse vastase võitluse vahendite tõhusust siseturul;

8. kutsub liikmesriike üles tugevdama oma riigi territooriumil asuvat tollipersonali ja looma kolmandate poolte (sealhulgas liikmesriigid, kolmandad riigid, ühenduse institutsioonid, ettevõtjad ja eraisikud) jaoks tuvastatavat teenistust, mille ülesandeks on võltsimisvastane võitlus ja antud probleemist teavitamine;

9. nõuab tungivalt, et komisjon intensiivistaks võltsimise ja piraatlusega võitlemist, sõlmides rahvusvahelisi lepinguid kolmandate riikidega; väljendab sellega seoses rahulolu algatustega, mis on tehtud koostöö tugevdamiseks Hiinaga;

10. tuletab liikmesriikidele meelde ühenduse patendi omamise ja patente käsitleva õigussüsteemi tähtsust, mis aitavad tagada kasutajate intellektuaalomandi õigusi kogu liidu territooriumil ja võimaldavad seega uuenduslikel ettevõtjatel kaitsta võimalikult hästi oma leiutisi ja saada nendest suuremat kasu;

11. kutsub liikmesriike üles tugevdama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse alast teadlikkuse tõstmist ja teavitamist turismialadel ning erialanäitustel ja -messidel;

12. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles teavitama tarbijaid rohkem kehtivast korrast võltskaupade ja nende kasutamise tagajärgede kohta ning kutsub komisjoni avaliku arvamuse muutmiseks võltsimise ja piraatluse osas võtma meetmeid õigusaktide täiustamiseks, eelkõige algatama võltsimisohtudest teavitamise Euroopa päeva;

13. nõuab, et komisjon tõhustaks võltsimise ja piraatluse vastase võitluse alast tolliasutuste ühistegevust võltsitud toodete tootjariikide ametiasutustega;

14. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks eelisjärjekorras läbirääkimisi võltsimise ja piraatluse vastase võitluse kuldstandardite üle võltsimisvastaste kaubanduslepingute (ACTA) raames;

15. tuletab meelde, et karistussüsteemide lõhestatus kahjustab siseturgu ja nõrgendab liitu rahvusvahelisel tasandil, ning tuletab meelde, kui oluline on ülalmainitud muudetud ettepanek võtta vastu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta;

16. tuletab meelde intellektuaalomandi õiguste ühtlustamise tähtsust ning riiklike ja ühenduse tasandi kehtivate patentide tähtsust võltsimisvastases võitluses ning kutsub liikmesriike üles julgustama äriühinguid kaitsma oma teenuseid ja tooteid kaubamärkide, jooniste, patentide jne registreerimisega, et võimaldada tõhusamat intellektuaalomandi õiguste järgimist;

17. kutsub komisjoni üles looma võltsingute Euroopa seirekeskust, mida toetaksid komisjoni teenistused ja mille ülesandeks oleks võltsimise ja piraatluse vastase võitluse koordineerimine eesmärgiga saavutada võltsimise ja piraatluse ulatuse korrapärane hindamine ning nende nähtuste üksikasjalikum analüüs; on arvamusel, et nimetatud seirekeskuse loomine on vajalik, et anda liidule rohkem kaalu rahvusvahelisel tasandil;

18. kutsub komisjoni üles parandama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse koordineerimist ja kiidab heaks uue üksuse loomise, mis tegeleb otseselt võltsimise ja piraatluse vastase võitlusega;

19. kutsub komisjoni üles töötama välja tulemustabelit, et mõõta liikmesriikide tolli tulemuslikkust võltsimisvastase võitluse edendamisel, ning looma võltsitud toodete alase kiire teabevahetuse võrgustikku, mis toetub riiklikele kontaktpunktidele ja kaasaegsetele teabevahetuse vahenditele;

20. kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd oma tolliteenistuste vahel ja kohaldama ühenduse tollimaksueeskirju ühtselt kogu liidus;

21. toonitab, kui oluline on luua tulemuslikud meetmed võltsitud ja piraatkaupade vastu kutseala töötajate vaheliste kokkulepete kaudu ELi tasandil, järgides samas ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu isikuandmete ja omandiõiguse kaitse; on seisukohal, et sellised meetmed tuleb suunata eelkõige tarnijate vastu, kes järjest rohkem ja sageli agressiivselt kasutavad internetti, et pakkuda võltskaupu rämpspostiga, internetipoodide või oksjonite kaudu, kahjustamata seejuures kodanike õigusi internetile juurdepääsu osas;

22. rõhutab vajadust arendada tollipersonalile, kohtunikele ja asjassepuutuvatele erialatöötajatele kohandatud pidevat koolitust ning julgustada liikmesriike moodustama võltsimisvastase võitluse erirühmi;

23. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma ühist lähenemisviisi võltsitud kauba hävitamise kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.
[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0305.
[3] ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
[4] ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele
(2008/2133(INI))

Arvamuse koostaja: Eva Lichtenberger

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et õiguslike meetmete kaalumisel on põhimõttelise tähtsusega teha sisuliselt vahet intellektuaalse ja materiaalse omandi õiguste vahel ning vastavalt õiguste rikkumise ja varguse vahel;

B. arvestades, et kõik intellektuaalse omandi rikkumised kahjustavad kaubandust ja äritegevust, kuid kaubandusliku ulatusega rikkumistel on täiendav ja laialdane mõju;

C. arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on võtmeroll ELi majanduses ning oluline on mõista nende õigustatud muret seoses teadus- ja uuendustegevuse kaitsega;

D. arvestades, et kui patendi rikkumised lahendatakse farmaatsiatoodete patentide puhul üksikjuhtumite kaupa, tsiviilmenetluses patendi rikkumise kohta esitatud sisuliste argumentide alusel, siis autoriõiguse ja kaubamärgi rikkumised kujutavad endast tahtlikku süütegu,

1. kutsub komisjoni ja eesistujariiki üles täpsustama artikli 133 komitee rolli ja pädevust, see puudutab ka teisi komiteesid, kes osalevad läbirääkimistel võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) üle;

2. võtab teadmiseks, et on avaldatud muret läbipaistvuse puudumise pärast ACTA läbirääkimistel, eelkõige mis puudutab lepingu reguleerimisala, arutatavate meetmete ulatust ja selle lepingu seost intellektuaalomandi kaitset käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste lepingutega, eeskätt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS) ja lepingutega, mis on sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) raames, ja nõuab tungivalt tehtava töö varajast ametlikku avaldamist;

3. peab oluliseks, et rahvusvahelised algatused nagu ACTA, mille eesmärgiks on võidelda võltsimise ja piraatluse vastu, ei viiks rangemate patendikaitsemeetmete vastuvõtmiseni kui on sätestatud TRIPS-lepingus;

4. on seisukohal, et ei ole veel kindel, kas EÜ asutamislepinguga on sätestatud õiguslik alus ühenduse meetmeteks, mis näeksid ette kriminaalkaristuste tüübi ja astme, ning sellest tulenevalt ei pruugi komisjonil olla pädevust pidada ühenduse nimel läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, mis määrab kindlaks kaubamärgi ja autoriõiguse rikkujate vastu võetavate kriminaalõiguslike meetmete laadi ja astme;

5. tuletab meelde, et EÜ asutamislepingus nähakse ette erandid juhuks, kui läbirääkimised intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide valdkonna lepingute üle ja lepingute sõlmimine on seotud kultuuri- ja audiovisuaalteenuste kaubandusega; juhib tähelepanu sellele, et niisugusel juhul jääb lepingute üle läbirääkimiste pidamine ning lepingute sõlmimine ühenduse ja tema liikmesriikide jagatud pädevusse; ühtlasi juhib tähelepanu sellele, et lisaks ühenduse otsusele, mis on tehtud kooskõlas EÜ asutamislepingu asjakohaste sätetega, on läbirääkimiste pidamiseks niisuguste lepingute üle vaja kõigi liikmesriikide ühist nõusolekut ja need lepingud sõlmivad ühendus ja liikmesriigid ühiselt;

6. palub komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide erinevaid seisukohti kriminaalõiguslike meetmete suhtes, pidades eelkõige silmas nende meetmete laadi ja astet, ning vastavalt sellele läbirääkimised uuesti läbi vaadata;

7. on seisukohal, et mõistete „võltsimine” ja „piraatlus” puhul ei järgita ühtset kokkulepitud määratlust ning neid mõisteid kasutatakse erineval moel, seetõttu kutsub komisjoni üles neid mõisteid täpsustama;

8. märgib, et kuigi nimetatud kahe mõiste kasutamine osaliselt kattub, kasutatakse mõistet “võltsimine” tavaliselt tahtliku kaubamärgi rikkumise ja mõistet “piraatlus” tahtliku autoriõiguse rikkumise kohta ning oleks otstarbekas kasutada mõlemat mõistet üksnes kaubandusliku ulatusega rikkumiste korral; kutsub komisjoni üles internetis toimuva võltsimise eriomadusi arvesse võtma ning mõõtma selle tegevuse mõju liikmesriikide majandusele, koostades statistilised ja kvaliteedi kontrollimise vahendid, et hõlbustada kooskõlastatud tegevust selle nähtuse vastu;

9. lisaks arvab, et võltsimistegevuse olulised aspektid (toodete järeletegemine / kaubamärgi rikkumine kaubanduslikus ulatuses) erinevad piraatlusest (autoriõiguse rikkumine kaubanduslikus ulatuses) ning tuleks kaaluda nende vastu võitlemist eraldi ja sõltumatult, eelkõige pidades silmas tungivat vajadust tegelda võltsimisega kaasnevate tervishoiu- ja ohutusküsimustega;

10. rõhutab, et võltsimise ja piraatluse vastaste meetmete võtmisel on tähtis austada selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitse;

11. kutsub komisjoni üles tagama kooskõlas parlamendi seisukohaga ja TRIPS-lepingu artikliga 61[1], et ACTA piirdub autoriõiguse ja kaubamärgi rikkumiste puhul kohaldatavate kriminaalmeetmete toetamisega ning et need meetmed ei hõlma patentide valdkonda;

12. seoses ACTA läbirääkimistega tuletab komisjonile meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mis käsitleb isikuandmete kaitset, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[2];

13. kutsub komisjoni üles tagama, nagu juba on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[3]) artikli 3 lõikes 2, et rahvusvahelisel tasandil edendatavaid võltsimise ja piraatluse vastaseid meetmeid rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele; arvab, et lisaks tuleks kehtestada kaitsemeetmed kõnealuste meetmete kuritarvitamise vastu;

14. kordab, et rahvusvaheliste lepingute puhul, nagu on määratletud 26. mai 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppes[4], „edastab komisjon Euroopa Parlamendile aegsasti selget teavet nii lepingute ettevalmistusetapis kui ka rahvusvaheliste läbirääkimiste jooksul ja nende lõpetamisel”; kutsub komisjoni selgitama, milliseid meetmeid ta on võtnud, et täita seda kohustust parlamendi ees;

15. on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1049/2001[5] artikkel 4 ei tohiks üles kaaluda üldist huvi avalikustada ACTA ettevalmistavad eelnõud, sealhulgas eduraportid, ja komisjoni läbirääkimisvolitused, ning nõuab tungivalt, et nõukogu rakendaks EÜ asutamislepingu artiklit 255 nii, et see tagaks võimalikult laialdase juurdepääsu dokumentidele, tingimusel, et võetakse andmekaitseseadusele vastavad vajalikud turvameetmed;

16. seoses avaliku tervishoiu valdkonnaga toetab WHO võltsitud ravimi määratlust: „ravim, mille märgistuses on teadlikult ja pettuse eesmärgil esitatud vale teavet ravimi olemuse ja/või päritolu suhtes. Võltsitud võib olla nii kaubamärgiga tähistatud kui geneeriline ravim ning võltsitud toode võib olla õigete või valede koostisainetega, ilma toimeaineteta või liiga väikese koguse toimeainetega või võltsitud pakendiga.”

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] TRIPS-lepingu artikkel 61: “Liikmed näevad ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise vähemalt juhtudel, kui tahtlikult on võltsitud kaubamärki või rikutud autoriõigusi kommertseesmärkidel.” http://www.wto.org/english/docs_e/legal_e/27-trips_05_e.htm
[2] ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
[3] ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. Artikli 3 artiklis 2 on sätestatud, et „Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu”.
[4] ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 125.
[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Hélène Goudin, Małgorzata Handzlik, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Iliana Malinova Iotova, Kurt Lechner, Toine Manders, Catiuscia Marini, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Barbara Weiler, Marian Zlotea

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emmanouil Angelakas, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, Othmar Karas, José Ribeiro e Castro, Olle Schmidt

Õigusteave - Privaatsuspoliitika