RAPORT Soovitused komisjonile e-õiguskeskkonna küsimuses

26.11.2008 - (2008/2125(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Diana Wallis
(Algatus – kodukorra artikkel 39)
Arvamuse koostaja(*):
Luca Romagnoli, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soovitustega komisjonile e-õiguskeskkonna küsimuses

(2008/2125(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse nõukogu juriidiliste andmete töötlemise töörühma (e-õiguskeskkond) tööd;

–   võttes arvesse komisjoni 30. mai 2008. aasta teatist e-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamise kohta (KOM(2008)0329);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni pidevat tööd selles valdkonnas;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6‑0467/2008),

A. arvestades, et nõukogu otsustas 2007. aastal alustada tööd info- ja sidetehnoloogia kasutamise arendamiseks õigusvaldkonnas, eeskätt Euroopa portaali loomisega;

B.  arvestades, et kuna Euroopas on piiriüleste kohtuprotsessidega seotud arvatavalt umbes 10 miljonit inimest, on hädasti vaja suuremaid ressursse infotehnoloogia jaoks, et tagada kodanikele parem õiguskaitse kättesaadavus, tõhustada ja lihtsustada kohtumenetlusi, lühendada piiriüleste kohtuprotsesside menetluste tähtaegu ja vähendada tegevuskulusid;

C. arvestades, et e-õiguskeskkonna mõiste on lai, hõlmates üldisemalt elektrooniliste tehnoloogiate kasutust justiitsvaldkonnas, ning arvestades, et see mõiste hõlmab hulgaliselt küsimusi, mis ei tarvitse olla seotud e-õiguskeskkonna kontseptsiooniga sellisel kujul, nagu seda tõlgendab komisjon oma eespool nimetatud 30. mai 2008. aasta teatises ja nõukogu e-õiguskeskkonna töörühm;

D. arvestades, et õige kohaldamise korral võib infotehnoloogia Euroopa kohtu- ja õigussüsteemi kättesaadavust ja tõhusust märkimisväärselt paremaks muuta; arvestades, et kuna siseturg muutub aina ühtsemaks ja liikuvus Euroopas üha suureneb, siis on tõenäoline, et sagenevad ka probleemid, millega piiriülene kohtusüsteem kokku puutub, nagu keele-, vahemaade ja võõra õigussüsteemi probleemid; arvestades, et neid probleeme saab info- ja sidetehnoloogia asjakohase kasutamisega siiski mingil määral leevendada, parandades sel moel mitte ainult õiguskaitse kättesaadavust Euroopa kodanikele, vaid edendades ka ühtse turu tõhusust;

E.  arvestades, et nagu seda toonitatakse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruandes info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kohta Euroopa kohtutes, ei ole elektrooniliste tehnoloogiate kasutamisel justiitsasjadele alati positiivset mõju ning heade tulemuste saavutamiseks tuleb võtta institutsioonilisi ja strateegilisi meetmeid;

F.  arvestades, et pikemas perspektiivis nõuab infotehnoloogia vahendite kasutamine vaidluste lahendamisel menetlusseaduse põhjalikku muutmist, samuti muudatusi õigusaktide algatamise ja väljatöötamise osas, ning õiguskaitse tõhus kättesaadavus nõuab registrite (äriregistrite, ettevõtete registrite, maaregistrite, testamendiregistrite jne) ühendamist; arvestades, et parlament on juba tundnud muret vajaduse pärast ühitada õiguskaitse kättesaadavust paremini infotehnoloogia kasutamisega väikeste nõuete menetlemisel, Euroopa täitekorralduses ja lepitamisel; arvestades, et infotehnoloogia kasutamist tuleb julgustada kõikides valdkondades, kaasa arvatud dokumentide esitamine, jaotamine ja kätteandmine, tõendite esitamine ja õigusabi taotluste käsitlemine, ning seega peab see peegelduma kõikides tulevastes õigusakti ettepanekutes; arvestades, et samme elektroonilise side aktide, võlgnike vara läbipaistvuse ja tõendite valdkonnas võiks juba kaaluda;

G. arvestades, et mõte luua e-õiguskeskkonna portaal/võrk on teretulnud, kuid tuleb olla hoolas, et tagada nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajaduste arvestamine ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, pakkudes teabele juurdepääsuks läbipaistvaid ja lihtsaid vahendeid; arvestades, et see hõlbustaks ELi kodanike ja riigiasutuste vahelisi suhteid ning kuriteoohvrid, kahtlusalused ja kohtuteenuste kasutajad üldiselt peaksid saama ELi õigusvahenditest kasu igapäevaelus; arvestades, et samas selleks, et portaal/võrk oleks tõeliselt tulemuslik, tuleks see lisada katseprojektina EÜ asutamislepingu artiklis 154 määratletud üleeuroopaliste võrkude raamistikku ning töötada välja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) abil vastavalt komisjoni 29. septembri 2008. aasta teatisele (KOM(2008)0583);

H. arvestades, et kuna ainult 50 protsendil Euroopa kodanikest on juurdepääs Internetile, tuleks e-õiguskeskkonna teenuste arendamisel ja rakendamisel järgida täielikult läbipaistvuse põhimõtet, põhimõtet, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, ja avaliku kontrolli põhimõtet ning see peaks vähemalt üleminekuperioodil olema täiendav ja vabatahtlik liikmesriikide senise praktikaga võrreldes;

I.   arvestades, et olemasolevad portaalid on algelised, segased ega ole kasutajasõbralikud, ning arvestades, et informatsiooni, elektrooniliste süsteemide ja registrite kättesaadavuse parandamiseks tuleks rakendada parimaid infotehnoloogia spetsialiste; arvestades, et ühtsel Euroopa õigusportaalil, millele on erinevad ligipääsuvõimalused kohtunikel ja riigiametnikel ning juristidel ja teistel spetsialistidel ning kodanikel, peaks olema kasutaja tuvastamise süsteem, et eraldada kodanike ala spetsialistide alast; arvestades, et kuigi on äärmiselt oluline arendada ja täiustada Euroopa kohtute võrku, peaks põhirõhk olema rohkem kui kunagi varem õiguskaitse kättesaadavusel kodanikele ja ettevõtetele;

J.   arvestades, et eesmärgi saavutamine luua Euroopa õiguspiirkond on teataval määral pidurdunud, kuna ELi õigusalasele koolitusele pääsevad juurde vähesed õigusasutused ning arvestades, et elektroonilised vahendid võiksid märkimisväärselt kaasa aidata ELi õigusemõistmise kultuuri laiale levitamisele, mis on tulevase Euroopa õiguspiirkonna alus;

K. arvestades, et liikmesriikide kohtunike teadmised ühenduse õigusest on liikmesriigiti üsna erinevad, mida rõhutatakse Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis[1];

L.  arvestades, et e-õiguskeskkonna valdkonna võtmeküsimustega, sealhulgas keeleküsimusega, tuleb viivitamatult tegelema hakata;

M. arvestades, et justiitsministrid on kiitnud heaks detsentraliseeritud lähenemise e-õiguskeskkonna arendamisele Euroopa tasandil koos mõningase keskse koordineerimisega, võimaldades teabe jagamist Euroopa tasandil, kuid samas ka riiklike süsteemide sõltumatut tegevust, ning vältides uue, tsentraliseeritud ELi e-õiguskeskkonna loomisega seotud koormust, ning arvestades, et teatud liikmesriigid on seotud kahepoolse koostööga; arvestades, et nõukogu töörühm on otsustanud, et e-õiguskeskkonna algatused peaksid olema liikmesriikidele vabatahtlikud ega peaks kohustama neid kehtestama uusi riiklikke süsteeme või põhjalikult muutma olemasolevaid;

N. arvestades, et infotehnoloogia on osutunud tulemuslikuks vahendiks riikidevahelise kuritegevuse vastases võitluses, millele osutavad näiteks Schengeni infosüsteemi ja selle edasiarenduste abil saadud tulemused; arvestades, et riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel tuleks kasutada täielikult ära kõrgtehnoloogia ning sellised projektid nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem peaksid saama igakülgse (sealhulgas ka rahalise) toetuse;

O. arvestades, et praegune teistes liikmesriikides kuriteotõendite kogumise süsteem põhineb endiselt aeglastel ja ebaefektiivsetel vahenditel, mida pakutakse vastastikuse abi raames kriminaalasjades, ning arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videokonverentsi kasutamine asjakohastel juhtudel ja siis, kui see ei kahjusta tunnistusi andvate isikute õiguslikku seisundit, oleks tõendite kaugemalt kogumise osas suureks sammuks edasi;

P.  arvestades, et Euroopa õiguspiirkonna loomisega kaasneb samuti ELi kodanike põhiõiguste ja menetluslike tagatiste tõhustamine, ning arvestades, et strateegiat tuleks rakendada täielikus kooskõlas kõrgeimal tasemel andmekaitsega;

Q. arvestades, et seadusandlike meetmetega, mille eesmärk on suurendada teadmisi teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemidest, peaks kaasnema nende teadmiste kättesaadavaks tegemine võrgus;

1.  kiidab heaks komisjoni plaanid, eeskätt ettepaneku edendada programmi IDABC raames Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ning käimasolevat tööd e-allkirja ja e-identiteedi kallal;

2.   teeb komisjonile ettepaneku täiendada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevat Euroopa ala e-õiguskeskkonna alaga järgmisel viisil:

a)   võttes konkreetseid meetmeid e-õiguskeskkonna Euroopa ala rakendamiseks;

b)   määratledes selgelt küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks erinevat mõistet või lisades mõistele „e-õiguskeskkond” prefiksi „EL”, et viidata „ELi e-õiguskeskkonnale” või „ELi õiguskeskkonnale”;

c)   rakendades e-õiguskeskkonna portaali/võrku, rahuldades samas nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadusi ning tagades infole juurdepääsu läbipaistvate ja lihtsate vahendite kättesaadavusega, kasutades EÜ asutamislepingu artiklis 154 nimetatud ja ISA abil välja töötatud üleeuroopalisi võrke;

d)   kasutades Euroopa õigusemõistmise kultuuri arendamisel laialdaselt elektroonilisi vahendeid;

e)   kasutades täielikult ära uute tehnoloogiate potentsiaali riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

f)    suurendades ja pakkudes viivitamata vahendeid, näiteks videokonverentsi, teistes liikmesriikides tõendite kogumise parandamiseks;

g)   tõhustades põhiõigusi, menetluslikke tagatisi kriminaalmenetlustes ja andmekaitses ELi õiguskeskkonna tegevuskava koostamise ja rakendamise lahutamatu osana.

3.  on seisukohal, et institutsioonide töö peaks olema rohkem kodanikele suunatud;

4.  hoiatab niisuguse lähenemise võimaliku killustava mõju eest ja on veendunud sellevastases kaitses, tervitades samal ajal soojalt liikmesriikide entusiasmi kahepoolsete projektide loomisel, mida saaks hiljem laiendada selliselt, et nad hõlmaksid kõiki liikmesriike ja tagaksid seeläbi loodetavasti optimaalse tulemuse ELi kui terviku jaoks;

5.  kutsub komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kohtunikele mõeldud e-õppe vahendite arendamisele e-õiguskeskkonna kontekstis;

6.  kinnitab, et soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

7.  on seisukohal, et taotletava ettepanekuga ei kaasne rahalisi tagajärgi;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitus 1 (vastuvõetava õigusakti vorm ja reguleerimisala)

Kuni nõukogu ei ole heaks kiitnud resolutsiooni tegevuskava kohta, mille elluviimisse kaasatakse komisjon, palutakse komisjonil koostada Euroopa tasandi e-õiguskeskkonna tegevuskava. See peaks koosnema allpool täpsustatud üksikutest meetmetest, millest mõnede tulemusena võib osutuda vajalikuks esitada õigusakti ettepanekuid, näiteks administratiivseks koostööks EÜ asutamislepingu artikli 66 järgi, mõnede tulemusena aga soovitusi, haldusakte või otsuseid.

(Konkreetne meede Euroopa õiguspiirkonna rakendamiseks.) Esimene samm selles suunas oleks loomulikult kõigi ELi õigusasutuste kindlustamine arvuti, e-posti aadressi ja internetiühendusega. See võib näida iseenesestmõistetav, kuid kahjuks see nii ei ole: paljudel juhtudel ei ole õigusasutustele neid hädavajalikke vahendeid muretsetud, ja kui ka on, ei saa või ei taha nad neid kasutada. See olukord tuleb lahendada.

(E-õiguskeskkonna ulatuse selge määratlemine.) Selleks et vältida arusaamatusi, oleks asjakohane selgelt määratleda küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks eri mõistet või lisades mõistele „e-õiguskeskkond” prefiksi „EL”, et viidata „ELi e-õiguskeskkonnale” või „ELi õiguskeskkonnale”.

Soovitus 2 (vastuvõetava õigusakti minimaalne sisu)

Tegevuskava peaks koosnema vähemalt järgmistest meetmetest:

1. ELi õiguskeskkonna tegevuskava

Selleks et vältida killustumist ning tõhustada koostööd ja järjepidevust, peaks komisjon koos parlamendiga koostama kodanikele ja õigusala töötajatele suunatud ELi õiguskeskkonna tegevuskava, esildades Euroopa õiguspiirkonna parima rakendamise strateegia. Sellest seisukohast lähtuvalt peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid lojaalselt koostööd tegema (vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 10), võttes kohustuseks üksteist teavitada kõigest asjassepuutuvast, sealhulgas äsja vastuvõetud õigusaktidest, nagu see mutatis mutandis toimub siseturul siseriiklike tehniliste eeskirjade alases teabevahetuses. Samal ajal tuleb sõltumata sellest, et teretulnud on kõik meetmed, mille eesmärk on parandada vastastikust infost arusaamist, pöörata tähelepanu masintõlkesüsteemide kasutamise kindlaksmääramisele ja piiritlemisele, kuna need võivad mõnikord toota tõlkeid, mis osutuvad eksitavaks.

2. Tulevikukindlat õigusloomet puudutavad meetmed

Komisjon peaks looma sobiva mehhanismi, tagamaks, et kõik tulevased õigusaktid tsiviilõiguse valdkonnas on koostatud nii, et neid saab kasutada on-line rakendustes. Näiteks võiks võtta meetmeid selle tagamiseks, et esildatud Euroopa eraõiguslikku äriühingut on võimalik asutada on-line avaldusi kasutades ning et ettepanekud juriidiliste dokumentide (näiteks täisealiste õiguskaitset käsitlevad dokumendid ja muud ametlikud dokumendid) tunnustamiseks sobivad on-line kasutuseks. Seega, kui tehakse ettepanekuid, mis puudutavad ankeetide täitmist kodanike poolt, siis tuleb need ankeedid koostada ja vormindada algusest peale selliselt, et neid saaks elektrooniliselt kasutada ja et need oleksid olemas kõikides liikmesriikide ametlikes keeltes. Tuleks võtta meetmeid, et vähendada miinimumini vajadust sisestada vaba teksti ja tagada, et vajaduse korral oleks olemas on-line abi kõikides ametlikes keeltes ning kättesaadavad on-line elektroonilised tõlketeenused. Samamoodi, mis puudutab dokumentide kätteandmist, tuleks tagada, et dokumente saab kätte toimetada ja teateid jõustada elektronposti teel ning ka allkirju anda elektrooniliselt, ning kui on vaja suulisi ütlusi, tuleks julgustada videokonverentside kasutamist.

Kõikide tulevaste ettepanekute juurde peaks kuuluma komisjoni põhjendatud tunnistus selle kohta, et on läbi viidud e-õiguskeskkonna-sõbralikkuse kontroll.

Komisjon peaks kontrollima kõiki kehtivaid tsiviilõiguse õigusakte ja tegema vajadusel ettepanekuid, et muuta kehtivad õigusaktid e-õiguskeskkonna nõuetega ühitatavaks. Täpsemalt palutakse komisjonil selles kontekstis kontrollida eelkõige Euroopa väikeste nõuete menetluskorda, täitekorraldust ja vaidluste alternatiivset lahendamist, et võimaldada kodanikele ja ettevõtetele neile otsene on-line ligipääs. Samuti tuleks läbi vaadata dokumentide kätteandmise määrus[2] ja tsiviilasjade tõendite määrus[3]. Eesmärgiks peaks olema tõhusate, lihtsate õigusaktide kogu, mis on tavakodanikele ja ettevõtetele kasulikud ning kasutamiskõlblikud, mitte süsteem, mis soosib ainult ärimaailma hagisid suurte nõuetega.

3. Tsiviilkohtumenetlust puudutavad meetmed

Komisjon ja nõukogu peaksid andma parlamendile aru protsessiõiguse ja piiriüleste kohtuasjade ning Euroopa Kohtus menetletavate kohtuasjade tõendamist käsitlevate eeskirjade reformi ja ühtlustamise kohta, võttes arvesse arenguid infotehnoloogia valdkonnas. Eesmärgiks peaks olema piiriüleste tsiviilasjade lihtsam, odavam ja kiirem menetlemine.

4. Lepinguõigust ja tarbijaõigust puudutavad meetmed

Siin peaks rõhk olema ennetavatel seadustel, mis aitaksid tagada suuremat selgust ja lihtsust ning vältida eeskätt rahvusvahelise eraõiguse põhjustatud lõkse, probleeme ja kulusid.

Selles kontekstis palutakse komisjonil alustada tööd e-kaubanduse standardtingimuste väljatöötamiseks. Selle tulemusena saaksid e-kaubanduse ettevõtjad pakkuda nn sinist nuppu, millel klikkides saaksid tarbijad (või ka teised ettevõtjad) nõustuda, et nende tehingu suhtes kehtib Euroopa lepinguõiguse standard. Sellega võiks kaasneda on-line'is kaebuste esitamise süsteem ja ligipääs vaidluste alternatiivse lahendamise heakskiidetud süsteemile.

5. Keeli, mitmekeelsust ja koostalitlusvõimet puudutavad meetmed

Tuleks algatada programm uurimaks, kuidas varustada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalid kõige paremini on-line tõlketeenusega. Paralleelselt tuleks luua töörühm terminoloogia lihtsustamiseks ja standardimiseks. Iga liikmesriik peaks pakkuma oma õigustõlkide ja -tõlkijate andmebaasi.

6. Euroopa e-õiguskeskkonna portaale puudutavad meetmed

Kõik eelnimetatud meetmed peaksid jõudma koordineerimis- ja juhtimisüksusesse, mis on vastutav ka eri liikmesriikide panuste koordineerimise eest ning tagab nende koostalitlusvõime.

Koordineerimis- ja juhtimisüksus peaks ka vastutama Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kavandamise ja tegevuse eest, kusjuures portaalis peaksid olema alad kodanikele, õigusala spetsialistidele ning kohtunikele ja riigiametnikele, ning andma aru õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinikule, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Teostatavusuuringuid elektroonilise allkirja kasutamise kohta kohtuasjades, riikide registritele (maksejõuetuse registrid, maaregistrid, äriregistrid) kaugjuurdepääsu kohta ja turvalise võrgu loomise kohta tuleks alustada nii kiiresti kui võimalik (hiljemalt 2009–2010) ja võtta seejuures arvesse nõukogus juba saavutatud tulemusi (maksejõuetuse registrite vastastikune sidumine, võimalik koostöö EULISega ja EBRiga). Virtuaalse andmevahetuse keskkonna teostatavusuuringuid tuleks alustada 2011. aastal. Teostatavusuuringud peaksid vastama igas liikmesriigis kehtestatud avalikkuse ja teabele juurdepääsu eeskirjadele, et tagada teabe puhul andmekaitse ja õiguskindlus.

Neid uuringuid teostades tuleks arvesse võtta notariaalvaldkonnas juba tehtud tööd (allkirjade tunnistamine, e-notar, testamendiregister jne).

Eesmärgiks on tagada kodanikele, ettevõtetele, advokaatidele, kohtunikele ja õigusemõistmise eest vastutavatele ametnikele kasutajasõbralikud vahendid.

(a) Euroopa e-õiguskeskkonna portaal kodanike jaoks

See mitmekeelne portaal peaks pakkuma igakülgset abi kodanikele ja ettevõtetele, kes otsivad piirüleste õigusprobleemide korral õigusabi ja esialgset õigusalast nõu.

Lisaks juurdepääsule juriidilistele andmebaasidele ja elektroonilistele heastamisvahenditele (väikesed nõuded, maksekäsud), on-line'is kaebuste esitamise süsteemile (kaasa arvatud SOLVIT) ja ombudsmanidele peaks see hõlmama ka intelligentseid süsteeme, mis aitavad kodanikel välja selgitada, kuidas õigusprobleeme lahendada. Need süsteemid peaksid andma inimestele juhiseid, kuidas a) leida teises liikmesriigis juristi (advokaati, notarit, õigusnõustajat jne), kes räägib vajalikus keeles, selgitades oma vastavat funktsiooni, b) teha kindlaks, missugune õigusabi on kättesaadav (kui üldse on) ja c) teha kindlaks, missuguseid samme tuleb teatud vorminõuete täitmiseks eri liikmesriikides astuda (näiteks kuidas asutada äriühingut, esitada aruandlust, koostada testamenti, osta/müüa maja jne). Süsteemid peaksid suutma aidata kindlaks määrata, mis laadi probleemiga on tegemist, missuguseid menetlussamme tuleb astuda ja nii edasi.

Kui võimalik, tuleks pakkuda esialgset tasuta õigusabi e-posti teel riiklike ametiasutuste poolt ja järelevalve all. Kindlasti peavad kättesaadavad olema vähemalt advokaatide, notarite, kohtutäiturite, audiitorite, riikliku litsentsiga ekspertide ning õigustõlkide ja -tõlkijate registrid igas liikmesriigis koos viitega pädevale kutseorganile. Iga liikmesriigi õigussüsteemi kohta peaksid olema kättesaadavad ka lihtsad ülevaated.

Peaks olema võimaldatud erakorralise õigusabi ja politsei kiire kättesaadavus.

Lisaks peaks portaal võimaldama juurdepääsu mitmesugustele registritele ja riiklike ametlike teadaannete avaldamist.

(b) Turvaline Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

See portaal peaks olema mõeldud kasutamiseks kohtunikele, kohtuametnikele, riiklike justiitsministeeriumite ametnikele ja praktiseerivatele juristidele, ning turvalisus tuleks tagada erinevate juurdepääsuõiguste sätestamisega.

Lisaks juurdepääsule juriidilistele ja õigusaktide andmebaasidele ning võimalikult paljudele riiklikele registritele peaks see portaal võimaldama turvalist suhtlemist, videokonverentse ja dokumendivahetust kohtute vahel, samuti kohtute ja menetlusosaliste vahel (elektroonilise suhtluse kasutuselevõtt menetlustes). Selleks peaks see võimaldama ka elektrooniliste allkirjade vastavustõendamist ning sätestama asjakohase vastavustõendamissüsteemi.

Lisaks peaks portaal võimaldama teabe vahetamist näiteks isikute kohta, kellel on keelatud lastega töötamine või ettevõtte juhina töötamine.

Lõpuks tuleks ergutada tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kontaktpunkte liikmesriikides olema aktiivsed Euroopa e-õiguskeskkonna arendamisel ning aitama kaasa tulevaste portaalide, sealhulgas kodanike e-õiguskeskkonna portaali kavandamisele ja kujundamisele, see portaal on osa ühenduse e-õiguskeskkonna poliitikast, mille eesmärk on eelkõige võimaldada kodanikele otsest juurdepääsu õigussüsteemile. Esimese sammuna peaks liikmesriikide justiitsministeeriumite veebisaitidel olema link Euroopa kohtute võrgu veebisaidile.

Portaalist peaks ELi kodanikud saama teavet liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemi kohta, eelkõige nende õiguste osas, portaalil peaks olema toodud praktiline teave selle kohta, millise ametiasutuse poole pöörduda ja kuidas, kuidas saada blankette, teave õigusabi kohta ning nimekiri juristidest, kes on võimelised teenindama väliskliente. Samuti peaksid õigusala töötajad portaalilt leidma ELi õigusakte ja liikmesriikide asjakohast seadusandlust. ELi õigusalase koolituse (EJT), tsiviil- ja kaubandusasjade Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (EJN), Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) ja teiste asutuste veebisaitidel juba pakutakse palju kasulikku teavet. Selline teave on siiski killustatud ja seda on raske leida. Asjassepuutuvad kohtulahendid peaksid olema kättesaadavad. Kogu selline teave peaks olema kättesaadav on-line ja off-line ning erilist tähelepanu tuleb pöörata ajakohastatud teavet pakkuvatele sünkroniseerimisvahenditele (RSS voog).

7. Õigusalane koolitus

Selleks et levitada Euroopa õigusemõistmise kultuuri ning jõuda võimalikult paljude kohtusüsteemi liikmeteni alates hetkest, mil nad kohtusüsteemiga ühinevad, tuleks kõikidele uutele kohtusüsteemi liikmetele anda nn ellujäämiskomplekt CD või mälupulga kujul, mis sisaldaks ELi lepingut, EÜ asutamislepingut ning õigusalase koostöö põhitekste ja teavet teiste liikmesriikide kohtusüsteemide kohta. Samuti tuleks kaaluda kodanikele suunatud ELi trükiseid, milles antakse praktilist teavet ELi õigusalase koostöö ja teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide kohta. Lisaks peaksid komisjon ja nõukogu pöörama piisavat tähelepanu ja andma piisavat toetust elektroonilistele koolitusvahenditele, mida pakub EJTN, mis esindab õigusalast koolitust andvaid koole kogu ELis.

8. Riikidevahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Seni on e-õiguskeskkonna kõige olulisem rakendamine kriminaalasjades õigusemõistmise kontekstis olnud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi loomine. Süsteemi tulemuslikkuse nimel tuleb seda toetada elektroonilise struktuuriga, mille abil on võimalik ühendada omavahel kõik riiklikud karistusregistrid[4] ja mis tuleks luua viivitamata. Teine õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva alaga seonduv IT rakendus on Schengeni infosüsteem (SIS) – ulatuslik andmebaas, mis võimaldab liikmesriikide asjakohastel ametiasutustel vahetada infot ja teha koostööd mitmel eri viisil, sealhulgas edastades turvaliselt ja väga kiiresti Euroopa vahistamismääruseid. Nagu tõdeti parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioonis[5], on Eurojust üks keskseid osalejaid ELi tasandil võitluses riikidevahelise kuritegevuse vastu. Eurojusti koordineeriv tegevus on aluseks raskete kuritegude lahendamisel, milles kasutatakse üha rohkem tehnoloogilisi vahendeid. Tänu infotehnoloogia innovaatilisele andmetöötlussüsteemile (E-POC süsteem) jõudis Eurojusti juhtumite arv 2008. aastal 1000 künnisele. Selliseid näiteid tuleb korrata ja rahastada ELi vahenditest.

9. Videokonverents

Videokonverentsi kasutamine kriminaalmenetluse raames on teatavates liikmesriikides üsna tavaline. Selle abil on võimalik koguda tõendeid, võttes süüdistatavatelt, tunnistajatelt või ekspertidelt avaldusi nende füüsilise eemaloleku ajal, ning samas võimaldab see pakkuda piisavat kaitset neile, kes seda vajavad. 2000. aastal heaks kiidetud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonis nähakse ette eeskirjad tunnistajate, süüdistatavate ja ekspertide ärakuulamiseks videokonverentsi abil. See on nüüdseks ratifitseeritud 24 liikmesriigi poolt. Euroopa Parlament kutsub kõiki liikmesriike üles viima ratifitseerimine võimalikult kiiresti lõpule. Videokonverentsi praktilise kasutuse kohta statistilised andmed veel puuduvad. Näib, et videokonverentsi võimalusi ei kasutata ikka veel täielikult ära ja üheks põhjuseks on nõutava elektroonilise toe puudumine. ELi poolset tuge ja finantsabi tuleb osutada viivitamata.

10. Põhiõiguste ja menetluslike tagatiste tõhustamine

Igasugune tehnoloogia areng on teretulnud, kui see ei ohusta põhiõigusi. Seda silmas pidades tuleb strateegia ja tegevuskava koostamisel ja rakendamisel pöörata tähelepanu põhiõiguste austamisele ning eelkõige menetluslikele tagatistele ja andmekaitsele, andes ELi kodanikele juurdepääsuõiguse asjakohaste ametiasutuste kogutud ja jagatud teabele ning teavitades neid kättesaadavatest parandusmeetmetest. Tõeline e-õiguskeskkonna strateegia ei saa toimida ilma selleta, et ühtlustatakse menetluslikud tagatised ning kohaldatakse piisavaid andmekaitsemeetmeid koostöö puhul kriminaalõiguse valdkonnas.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352.
• [2]  Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta (EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37).
• [3]  Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).
• [4]  Parlament toetab kõnealust projekti ning loodab, et selle elluviimisel arvestatakse parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta arvamust ettepaneku kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta.
• [5]  Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK (P6_TA(2008)0384).

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS (*) (5.11.2008)

õiguskomisjonile

oovitustega komisjonile e-õiguskeskkonna kohta
(2008/2125(INI))

Arvamuse koostaja(*): Luca Romagnoli

(Algatus vastavalt kodukorra artiklile 39)

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et elektroonilised tehnoloogiad on saanud paljudes aspektides meie igapäevaelu osaks ning võivad olla tulemuslikud siseriiklike ja riikidevaheliste justiitsasjade täiustamisel, ning arvestades, et õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva Euroopa ala õigusraamistikku tuleks kajastada elektroonilises Euroopa virtuaalmõõtmes, kus õigustekstid peaksid olema kergesti mõistetavad, tõlgitud ja kättesaadavad kõigile huvitatud kasutajatele, sealhulgas tavakodanikele, interaktiivse võrgu edasiarendamise abil;

B.  arvestades, et e-õiguskeskkonna mõiste on lai, hõlmates elektrooniliste tehnoloogiate üldist kasutust justiitsvaldkonnas, ning arvestades, et see mõiste hõlmab hulgaliselt küsimusi, mis ei tarvitse olla seotud e-õiguskeskkonna kontseptsiooniga sellisel kujul, nagu seda tõlgendab komisjon oma 30. mai 2008. aasta teatises „E-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamine” (KOM(2008)0329) ja nõukogu e-õiguskeskkonna töörühm;

C. arvestades, et nagu seda toonitatakse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) aruandes info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kohta Euroopa kohtutes, ei ole elektrooniliste tehnoloogiate kasutamisel justiitsasjadele alati positiivset mõju ning heade tulemuste saavutamiseks tuleb võtta institutsioonilisi ja strateegilisi meetmeid;

D. arvestades, et mõte luua e-õiguskeskkonna portaal/võrk on teretulnud, kuid tuleb olla hoolas, et tagada nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajaduste arvestamine ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, pakkudes teabele juurdepääsuks läbipaistvaid ja lihtsaid vahendeid; arvestades, et see hõlbustaks ELi kodanike ja riigiasutuste vahelisi suhteid ning kuriteoohvrid, kahtlusalused ja kohtuteenuste kasutajad üldiselt peaksid saama ELi õigusvahenditest kasu igapäevaelus; samas selleks, et portaal/võrk oleks tõeliselt tulemuslik, tuleks see lisada katseprojektina EÜ asutamislepingu artiklis 154 nimetatud üleeuroopaliste võrkude raamistikku ning töötada välja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) abil (KOM(2008)0583);

E.  arvestades, et eesmärk luua Euroopa õiguspiirkond on teataval määral pidurdunud, kuna ELi õigusalasele koolitusele pääsevad juurde vähesed õigusasutused ning elektroonilised vahendid võiksid märkimisväärselt kaasa aidata ELi õigusemõistmise kultuuri levitamisele, mis on tulevase Euroopa õiguspiirkonna alus;

F.  arvestades, et infotehnoloogia on osutunud tulemuslikuks vahendiks riikidevahelise kuritegevuse vastases võitluses, millele osutavad näiteks Schengeni infosüsteemi ja selle edasiarenduste abil saadud tulemused, tuleks riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel kasutada täielikult ära kõrgtehnoloogia ning sellised projektid nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem peaksid saama igakülgse (sealhulgas ka rahalise) toetuse;

G. arvestades, et praegune teistes liikmesriikides kuriteotõendite kogumise süsteem põhineb endiselt aeglastel ja ebaefektiivsetel vahenditel, mida pakutakse vastastikuse abi raames kriminaalasjades, ning arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videokonverentsi kasutamine asjakohastel juhtudel ja siis, kui see ei kahjusta tunnistusi andvate isikute õiguslikku seisundit, oleks tõendite kaugemalt kogumise osas suureks sammuks edasi;

H. arvestades, et Euroopa õiguspiirkonna loomisega kaasneb samuti ELi kodanike põhiõiguste ja menetluslike tagatiste tõhustamine, ning strateegiat tuleks rakendada täielikus kooskõlas kõrgeimal tasemel andmekaitsega;

I.   arvestades, et seadusandlike meetmetega, mille eesmärk on suurendada teadmisi teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemidest, peaks kaasnema nende teadmiste kättesaadavaks tegemine võrgus,

1.  Euroopa Parlament teeb komisjonile ettepaneku täiendada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevat Euroopa ala e-õiguskeskkonna alaga järgmisel viisil:

a)   võttes konkreetseid meetmeid e-õiguskeskkonna Euroopa ala rakendamiseks;

b)   määratledes selgelt küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks erinevat mõistet või lisades e-õiguskeskkonnale prefiksi „EL”: ELi e-õiguskeskkond või ELi õiguskeskkond;

c)   koostades koos parlamendiga ELi õiguskeskkonna tegevuskava;

d)   rakendades e-õiguskeskkonna portaali/võrku, rahuldades samas nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadusi ning tagades infole juurdepääsu läbipaistvate ja lihtsate vahendite kättesaadavusega, kasutades EÜ asutamislepingu artiklis 154 nimetatud ja ISA abil välja töötatud üleeuroopalisi võrke;

e)   kasutades Euroopa õigusemõistmise kultuuri arendamisel laialdaselt elektroonilisi vahendeid;

f)    kasutades täielikult ära uute tehnoloogiate potentsiaali riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

g)   tõhustades ja pakkudes viivitamata vahendeid (näiteks videokonverents) ja rahalist toetust teistes liikmesriikides tõendite kogumise parandamiseks;

h)   tõhustades põhiõigusi, menetluslikke tagatisi kriminaalmenetlustes ja andmekaitses ELi õiguskeskkonna tegevuskava koostamise ja rakendamise lahutamatu osana.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

1. (Konkreetne meede Euroopa õiguspiirkonna rakendamiseks) Esimene samm selles suunas oleks loomulikult kõigi ELi õigusasutuste kindlustamine arvuti, e-posti aadressi ja Internetiühendusega. See võib näida iseenesestmõistetav, kuid kahjuks see nii ei ole: paljudel juhtudel ei ole õigusasutustele neid hädavajalikke asju muretsetud, ja kui ka on, ei saa või ei taha nad neid kasutada. See olukord tuleb lahendada.

2. (E-õiguskeskkonna ulatuse selge määratlemine) Selleks et vältida arusaamatusi, oleks asjakohane selgelt määratleda küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks eri mõistet või lisades e-õiguskeskkonna ette lühendi EL: ELi e-õiguskeskkond või ELi õiguskeskkond.

3. (ELi õiguskeskkonna tegevuskava) Selleks et vältida killustumist ning tõhustada koostööd ja järjepidevust, peaks komisjon koos parlamendiga koostama kodanikele ja õigusala töötajatele suunatud ELi õiguskeskkonna tegevuskava, esildades Euroopa õiguspiirkonna parima rakendamise strateegia. Sellest seisukohast lähtuvalt peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid lojaalselt koostööd tegema (EÜ asutamislepingu artikkel 10), võttes kohustuseks üksteist teavitada kõigest asjassepuutuvast, sealhulgas äsja vastuvõetud õigusaktidest, nagu see mutatis mutandis toimub siseturul siseriiklike tehniliste eeskirjade alases teabevahetuses. Samal ajal tuleb sõltumata sellest, et teretulnud on kõik meetmed, mille eesmärk on parandada vastastikust infost arusaamist, pöörata tähelepanu masintõlke kasutamise kindlaksmääramisele ja piiritlemisele, kuna see võib osutuda eksitavaks.

4.  (ELi õiguskeskkonna portaal) Portaalist peaks ELi kodanikud saama teavet liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemi kohta, eelkõige nende õiguste osas, sealhulgas praktilist teavet selle kohta, millise ametiasutuse poole pöörduda ja kuidas, kust saada blankette, tasuta õigusabi ning nimekirja juristidest, kes on võimelised teenindama väliskliente. Samuti peaksid õigusala töötajad portaalist leidma ELi õigusakte ja liikmesriikide asjakohast seadusandlust. ELi õigusalase koolituse (EJT), tsiviil- ja kaubandusasjade Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (EJN), Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) ja teistel veebisaitidel juba pakutakse palju kasulikku teavet. Selline teave on siiski killustatud ja seda on raske leida. Asjassepuutuvad kohtulahendid peaksid olema kättesaadavad. Kogu selline teave peaks olema kättesaadav on-line ja off-line ning erilist tähelepanu tuleb pöörata ajakohastatud teavet pakkuvatele (RSS voog) sünkroniseerimisvahenditele.

5. (Õigusalane koolitus) Selleks et levitada Euroopa õigusemõistmise kultuuri ning jõuda võimalikult paljude õigusasutusteni alates hetkest, mil nad kohtusüsteemiga ühinevad, tuleks kõikidele teenistusse nimetatud kohtuasutusele anda nn ellujäämiskomplekt CD või mälupulga kujul, mis sisaldaks ELi lepingut, EÜ asutamislepingut ning õigusalase koostöö põhitekste ja teavet teiste liikmesriikide kohtusüsteemide kohta. Samuti tuleks kaaluda kodanikele suunatud ELi trükiseid, milles antakse praktilist teavet ELi õigusalase koostöö ja teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide kohta. Lisaks peaksid komisjon ja nõukogu pöörama piisavat tähelepanu ja andma piisavat toetust elektroonilistele koolitusvahenditele, mida pakub EJTN, mis esindab õigusalast koolitust andvaid koole kogu ELis.

6.  (Riikidevahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine) Seni on e-õiguskeskkonna kõige olulisem rakendamine kriminaalasjades õigusemõistmise kontekstis olnud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi loomine. Süsteemi tulemuslikkuse nimel tuleb seda toetada elektroonilise struktuuriga, mille abil on võimalik ühendada omavahel kõik riiklikud karistusregistrid[1] ja mis tuleks luua viivitamata. Teine süsteem, mille puhul on asjakohane rakendada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneval alal infotehnoloogiat, on Schengeni infosüsteem (SIS) – ulatuslik andmebaas, mis võimaldab liikmesriikide asjakohastel ametiasutustel vahetada infot ja teha koostööd mitmel eri viisil, sealhulgas edastades turvaliselt ja väga kiiresti Euroopa vahistamismääruseid. Nagu tõdeti Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioonis[2], on Eurojust üks keskseid osalejaid ELi tasandil võitluses riikidevahelise kuritegevuse vastu. Tema koordineeriv tegevus on aluseks raskete kuritegude lahendamisel, milles kasutatakse üha sagedamini tehnoloogilisi vahendeid. Tänu infotehnoloogia innovaatilisele andmetöötlussüsteemile (E-POC süsteem) jõudis Eurojusti juhtumite arv 2008. aastal 1000 künnisele. Selliseid näiteid tuleb korrata ja rahastada ELi vahenditest.

7.  (Videokonverents) Videokonverentsi kasutamine kriminaalmenetluse raames on teatavates liikmesriikides üsna tavaline. Selle abil on võimalik koguda tõendeid, võttes süüdistatavatelt, tunnistajatelt või ekspertidelt avaldusi nende füüsilise eemaloleku ajal, ning samas võimaldab see pakkuda piisavat kaitset neile, kes seda vajavad. 2000. aastal heaks kiidetud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonis nähakse ette eeskirjad tunnistajate, süüdistatavate ja ekspertide ärakuulamiseks videokonverentsi abil. See on nüüdseks ratifitseeritud 24 liikmesriigi poolt. Euroopa Parlament kutsub kõiki liikmesriike üles viima ratifitseerimine võimalikult kiiresti lõpule. Videokonverentsi praktilise kasutuse kohta statistilised andmed veel puuduvad. Siiski näib, et videokonverentsi võimalusi ei kasutata täielikult ära ja üheks põhjuseks on ebapiisav elektrooniline tugi. ELi poolset tuge ja finantsabi tuleb osutada viivitamata.

8.   (Põhiõiguste ja menetluslike tagatiste tõhustamine) Igasugune tehnoloogia areng on teretulnud, kui see ei ohusta põhiõigusi. Seda silmas pidades tuleb strateegia ja tegevuskava koostamisel ja rakendamisel pöörata tähelepanu põhiõiguste austamisele ning eelkõige menetluslikele tagatistele ja andmekaitsele, andes ELi kodanikele juurdepääsuõiguse asjakohaste ametiasutuste kogutud ja jagatud teabele ning teavitades neid kättesaadavatest parandusmeetmetest. Tõeline e-õiguskeskkonna strateegia ei saa toimida ilma selleta, et ühtlustatakse menetluslikud tagatised ning kohaldatakse piisavaid andmekaitsemeetmeid koostöö puhul kriminaalõiguse valdkonnas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Catherine Boursier, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maddalena Calia, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Elly de Groen-Kouwenhoven, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Armando França, Urszula Gacek, Jeanine Hennis-Plasschaert, Javier Moreno Sánchez, Rareş-Lucian Niculescu, Maria Grazia Pagano, Inger Segelström, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Manfred Weber, Renate Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Adamos Adamou, Marco Cappato, Sophia in ‘t Veld, Luca Romagnoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Fernand Le Rachinel

• [1]  Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon toetab kõnealust projekti ning loodab, et selle elluviimisel arvestatakse komisjoni arvamust, mille ta esitas ECRISi ettepaneku kohta 15. septembril 2008
• [2]  Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK (P6_TA(2008)0384).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bert Doorn, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Costas Botopoulos, Charlotte Cederschiöld, Jean-Paul Gauzès, Kurt Lechner, Rareş-Lucian Niculescu, Jacques Toubon, Renate Weber