RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

5.12.2008 - (KOM(2008)0213 – C6‑0181/2008 – 2008/0082(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Piia-Noora Kauppi

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

(KOM(2008)0213 – C6‑0181/2008 – 2008/0082(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0213);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0181/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0480/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1) Põhjendus 8 jäetakse välja.

Selgitus

1998. aasta arvelduse lõplikkuse direktiivis lubatakse selgesõnaliselt liikmesriikidel teatada süsteemidest, milles tegeldakse kaubapõhiste tuletisväärtpaberitega. See selgesõnaline viide oli vajalik, kuna kaubapõhised tuletisväärtpaberid ei olnud kaetud 1993. aasta investeerimisteenuste direktiiviga. Alates sellest ajast on investeerimisteenuste direktiiv asendunud finantsinstrumentide turgude direktiiviga, hõlmates täielikult kaubapõhised tuletisväärtpaberid. Arvelduse lõplikkuse direktiivi põhjendus 8 on seetõttu kaotanud oma tähenduse ja jäetakse välja.

Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1 a) Lisatakse järgmine põhjendus:   „(14 a) arvestades, et kui koostalitlevate süsteemide puhul ei ole kooskõlastatud, millised eeskirju kohaldatakse sisestamise / tühistamatuks muutumise hetke suhtes, võib ühe süsteemi osalejaid või isegi süsteemi käitajat ennast mõjutada mõni puudujääk teises süsteemis. Süsteemiriski piiramiseks on soovitav tagada, et koostalitlevate süsteemide käitajad kooskõlastavad süsteemi sisestamise / tühistamatuks muutumise hetke suhtes nende poolt käitatavates süsteemides kehtivad eeskirjad;”

Selgitus

Sisenemise / tühistamatuks muutumise hetke koordineerimine on vajalik süsteemiriski piiramiseks ja tagantjärele õigusvaidluste vältimiseks.

Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 b (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (-1 b) Lisatakse järgmine põhjendus:   „(14 b) arvestades, et riiklikud inspektorid peaksid enne koostalitleva süsteemi loomise heakskiitmist tagama, et koostalitlevat süsteemi rajavate süsteemide operaatorid on jõudnud võimalikult laiaulatusliku kokkuleppeni ühistes eeskirjades koostalitlevasse süsteemi sisenemise ajahetke kohta. Riiklikud inspektorid peaksid eelnevalt tagama, et koostalitlevasse süsteemi sisenemise hetke käsitlevaid eeskirju koordineeritakse nii palju kui võimalik ja vajalik, eesmärgiga vältida õiguskindluse puudumist osaleva süsteemi kohustuste täitmata jätmise korral;”

Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt a – kolmas taane

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-a) Punktis a asendatakse kolmas taane järgmisega:   „– mille on süsteemiks määranud ja sellest komisjonile teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist. Süsteemi, mis on loodud Euroopa Keskpanga (EKP) õigusaktiga ja mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, määrab (ja teatab komisjonile) EKP.”

Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt a – kolmas a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-a a) Punktile a lisatakse järgmine lõik:   „Koostalitlevate süsteemide vahel kehtestatud struktuur ei ole süsteem;”

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse terminite „süsteem” ja „koostalitlev süsteem” tähendust kõnealuses direktiivis.

Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 2 – alapunkt b Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt f – esimene lõik

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) Punktis f asendatakse sõnad: (b) Punktis f asendatakse esimene lõik järgmiste sõnadega: „osaleja - asutus, keskne osaleja, arveldusagent või arvelduskoda.”   järgmiste sõnadega:   „osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteem.” „osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemi käitaja.”

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et osalejana ei käsitleta mitte süsteemi vaid süsteemi operaatorit, kes on juriidiline isik.

Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (g) „kaudne osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteem, millel on lepinguline suhe sellises süsteemis osaleva asutusega, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldavad kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi;” (g) „kaudne osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemi operaator, millel on lepinguline suhe sellises süsteemis osaleva asutusega, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldavad kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi eeldusel, et kaudne osaleja on süsteemi operaatorile teada;”

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et osalejana ei käsitleta mitte süsteemi vaid süsteemi operaatorit, kes on juriidiline isik. Viimases osas selgitatakse süsteemi operaatori olukorda, kes peab teadma, kelle ees ta on vastutav.

Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt g – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c a) Punktile g lisatakse järgmine lõik:   „Kui süsteemiriski alusel loetakse kaudne osaleja osalejaks, ei piira see selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja suunab maksejuhiseid süsteemi.”

Selgitus

Selgitab otsese ja kaudse osaleja vastava vastutuse määratlust.

Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt m

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (m) „tagatisväärtpaber – kõik likviidsed varad, mille hulka kuuluvad keskpankade krediiditehingute tagamiseks kõlblikud krediidinõuded (sealhulgas panditud raha), mis on antud pandi-, tagasiostu- või samalaadse lepinguga või muul viisil seoses süsteemiga tekkida võivate õiguste ja kohustuste tagamiseks või mis on antud liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale,” (m) „tagatisväärtpaber – kõik likviidsed varad, sealhulgas piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta)* artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud finantstagatised (sealhulgas panditud raha), mis on antud pandi-, tagasiostu- või samalaadse lepinguga või muul viisil seoses süsteemiga tekkida võivate õiguste ja kohustuste tagamiseks või mis on antud liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale,”   * ELT L 168, 27.6.2002, lk 43.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et kõiki direktiivis 2002/47/EÜ aktsepteeritud tagatisi käsitletakse sarnaselt ka käesolevas direktiivis, viies seeläbi kaks direktiivi omavahel kooskõlla.

Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (e a) Lisatakse järgmine punkt:   „(m a) pangapäev – päevased ja öised arveldusteenused, mis hõlmavad kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi;”

Selgitus

Täiendav mõiste, et hõlmata direktiivi öised arveldusteenused, nagu see on sätestatud komisjoni ettepanekus.

Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt n

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (n) „koostalitlev süsteem – süsteem, mis ainult ei loo ühendusi kasutuselolevate standardteenuste pakkumistega, vaid teeb kokkuleppeid ühe või mitme süsteemiga vastastikuste lahenduste leidmiseks; (n) „koostalitlev struktuur – kahe või enama süsteemi operaatori loodud mis tahes struktuur, kus otsitakse vastastikuseid lahendusi, mis hõlmavad maksejuhiste süsteemideülest täitmist;

Selgitus

Koostalitleva süsteemi mõistes tuleb sõna „süsteem” asendada kahe või enama süsteemi operaatori loodud „struktuuriga”, millega hoitakse ära koostalitlevuse ja süsteemi kui sellise segamini ajamine ning sellise mulje tekitamine, et luuakse uus süsteemikategooria. Euroopa Keskpank tegi samuti sellise muudatusettepaneku oma 7. augustil 2008. aastal esitatud arvamuses.

Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt o

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (o) süsteemi operaator – üksus, mis vastutab süsteemi igapäevase käitamise eest. Süsteemi operaator võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana. (o) süsteemi operaator – üksus või üksused, mis vastutavad õiguslikult süsteemi käitamise eest. Süsteemi operaator võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana.

Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Maksejuhised ja tasaarveldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ning isegi siis, kui osaleja või koostalitleva süsteemi vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, on need siduvad kolmandatele isikutele, kui maksejuhised sisestati süsteemi enne artikli 6 lõikes 1 määratletud maksejõuetusmenetluse algatamise hetke. 1. Maksejuhised ja tasaarveldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ning siduvad kolmandatele isikutele isegi siis, kui osaleja vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, kui maksejuhised sisestati süsteemi enne artikli 6 lõikes 1 määratletud maksejõuetusmenetluse algatamise hetke. Seda kohaldatakse ka maksejõuetusmenetluste korral osaleja vastu (asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis) või koostalitleva süsteemi käitaja vastu, kes ei ole osaleja. Kui maksejuhised on erandlikult sisestatud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamise hetke ja täidetud süsteemi eeskirjade kohaselt pangapäeval, mil menetlus algatati, on need õiguslikult täitmisele pööratavad ja siduvad kolmandatele isikutele üksnes siis, kui pärast arveldushetke suudab süsteemi operaator tõestada, et ta ei olnud ega oleks pidanud olema sellise menetluse algatamisest teadlik. Kui maksejuhised on sisestatud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamise hetke ja täidetud süsteemi eeskirjade kohaselt pangapäeval, on need õiguslikult täitmisele pööratavad ja siduvad kolmandatele isikutele üksnes siis, kui süsteemi operaator suudab tõestada, et hetkel, kui kõnealused maksejuhised muutusid tühistamatuks, ei olnud ta ega oleks pidanud olema sellise menetluse algatamisest teadlik.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga selgitatakse sõnastust ja viiakse see kooskõlla artikli 2 punktides f, g ja n toodud mõistete kohta tehtud muudatustega.

Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem kindlaks oma eeskirjad temasse sisenemise ajahetkel. Süsteemi eeskirju ei tohi temasse sisenemise ajahetkel mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi eeskirjad. 4. Koostalitlevate struktuuride puhul määrab iga süsteem oma eeskirjades kindlaks temasse sisenemise ajahetke, et tagada võimalikult ulatuslikult kõigi koostalitlevas struktuuris osalevate süsteemide eeskirjade kooskõlastamine sellega seoses. Süsteemi sisenemise ajahetke käsitlevaid süsteemi eeskirju ei tohi mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi eeskirjad, kui asjaomaste koostalitlevate struktuuride eeskirjades ei ole selgesõnaliselt teisiti määratletud.

Selgitus

Koostalitleva süsteemi mõistes tuleb sõna „süsteem” asendada kahe või enama süsteemi operaatori loodud „struktuuriga”, millega hoitakse ära koostalitlevuse ja süsteemi kui sellise segamini ajamine ning sellise mulje tekitamine, et luuakse uus süsteemikategooria. Euroopa Keskpank tegi samuti sellise muudatusettepaneku oma 7. augustil 2008. aastal esitatud arvamuses.

Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 4

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 4   Liikmesriigid võivad ette näha, et maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja või koostalitleva süsteemi operaatori vastu ei takista selle osaleja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite või väärpaberite kasutamist selle osaleja kohustuste täitmiseks süsteemis süsteemi eeskirjadega määratletud pangapäeval, mil maksejõuetusmenetlus algatati. Lisaks sellele võivad liikmesriigid ette näha, et sellise osaleja laenuvõimalusi, mis on seotud süsteemiga, kasutatakse kättesaadava, olemasoleva tagatise vastu, et täita selle osaleja kohustused süsteemis või koostalitlevas süsteemis.”

Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 5 – teine lõik

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem kindlaks oma eeskirjad süsteemis toimuva tühistamise ajahetkel. Süsteemi eeskirju ei tohi sellesse sisenemise ajahetkel mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi eeskirjad.” „Koostalitlevate struktuuride puhul määrab iga süsteem oma eeskirjades kindlaks tühistamatuse ajahetke, et tagada võimalikult ulatuslikult kõigi koostalitlevas struktuuris osalevate süsteemide eeskirjade kooskõlastamine sellega seoses. Tühistamatuse ajahetke käsitlevaid süsteemi eeskirju ei tohi mõjutada ühegi teise temaga koos toimiva süsteemi eeskirjad, kui asjaomaste koostalitlevates struktuurides osalevate süsteemide eeskirjades ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud.”

Selgitus

Koostalitleva süsteemi mõistes tuleb sõna „süsteem” asendada kahe või enama süsteemi operaatori loodud „struktuuriga”, millega hoitakse ära koostalitlevuse ja süsteemi kui sellise segamini ajamine ning sellise mulje tekitamine, et luuakse uus süsteemikategooria. Euroopa Keskpank tegi samuti sellise muudatusettepaneku oma 7. augustil 2008. aastal esitatud arvamuses.

Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 7

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 a) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 7   Maksejõuetusmenetlusel ei ole tagasiulatuvat jõudu osaleja osalemisest süsteemis või sellega seoses tulenevate selliste õiguste ja kohustuse suhtes, mis on tekkinud enne artikli 6 lõikes 1 määratletud maksejõuetusmenetluse algatamise hetke. Seda kohaldatakse ka koostalitlevas süsteemis osaleja või koostalitleva süsteemi mitteosaleva käitaja õiguste ja kohustuste suhtes.”

Selgitus

Muudatusettepanekuga ajakohastatakse artiklit, et hõlmata koostalitlevaid süsteeme.

Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Tagatise andnud süsteemi, osaleja, liikmesriikide või Euroopa Keskpanga lepingupartneri vastu algatatud maksejõuetusmenetlus ei mõjuta osaleja õigusi seoses süsteemiga talle antud tagatisväärtpabereile ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisväärtpabereile. Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa. 1.Süsteemi operaatori või osaleja õigusi neile seoses süsteemi või mis tahes koostalitleva süsteemiga antud tagatisväärtpabereile ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisväärtpabereile ei mõjuta maksejõuetusmenetlus, mis on algatatud järgmiste poolte vastu:   (a) (asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis) osaleja;   (b) koostalitleva süsteemi operaator, kes ei ole osaleja;   (c) liikmesriikide või Euroopa Keskpanga lepingupartner; või   (d) mis tahes muu tagatisväärtpabereid andnud kolmas isik.   Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek täpsustab artikli kohaldamisala ja ajakohastab seda, et võtta arvesse koostalitlevate süsteemide kontseptsiooni.

Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5 a) Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Kui väärtpaberid (sealhulgas õigusi väärpaberitele) antakse väärtpaberitagatisena osalejatele, süsteemi operaatoritele ja/või liikmesriikide keskpankadele või […] Euroopa Keskpangale, nagu kirjeldatud lõikes 1, ja nende (või kõikide nende nimel tegutsevate volitatud isikute, esindajate või kolmandate isikute) õigus väärtpaberitele on seaduslikult registreeritud liikmesriigis asuvas registris, kontol või keskses depositooriumis, määratakse selliste üksuste kui väärtpaberitagatise valdajate õigused nendele väärtpaberitele kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt.”

Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 10

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid määratlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad komisjoni neist ja ametiasutustest, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. 1. Liikmesriigid või Euroopa Keskpank, kui süsteem on loodud Euroopa Keskpanga õigusaktiga, määratlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid, nende operaatorid ja neis süsteemides osalejad ning teavitavad komisjoni neist ja ametiasutustest, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. Süsteemi operaator teavitab süsteemis osalejatest, sealhulgas võimalikest kaudsetest osalejates ja nendega seotud muudatustest seda liikmesriiki, kelle õigust kohaldatakse.” Süsteemi operaator teavitab süsteemis osalejatest, sealhulgas võimalikest kaudsetest osalejatest ja nendega seotud muudatustest seda liikmesriiki, kelle õigust kohaldatakse.   Liikmesriigid määratlevad osapoole, kellel on süsteemis maksejõuetusmenetluse korral tõestamise kohustus, ja kehtestavad sätted süsteemse ohu piiramiseks koostalitlevas süsteemis osaleva süsteemi operaatori kohustuste täitmatajätmise korral.   Lisaks teises lõigus sätestatud teatamisele võivad liikmesriigid nende jurisdiktsiooni all olevatele süsteemidele kehtestada järelevalve- või loanõudeid.   Iga õigustatud huvi omav isik võib nõuda, et asutus teataks talle süsteemidest, milles see osaleb, ja annaks teavet nende süsteemide toimimist reguleerivate põhieeskirjade kohta.   2. Enne direktiivi .../.../EÜ* rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist määratud süsteem jääb määratuks ka käesoleva direktiivi tähenduses.   Enne direktiivi .../.../EÜ* rakendamiseks vastu võetud sätete jõustumist süsteemi sisestatud maksejuhist, mis täidetakse pärast nimetatud jõustumist, loetakse maksejuhiseks käesoleva direktiivi tähenduses.   * Väljaannete talitus: palun sisestada asjaomase direktiivi number.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga muudetakse süsteemid läbipaistvamaks ja see sisaldab vajalikke täpsustusi üleminekutingimuste reguleerimiseks direktiivi jõustumisel.

Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2 a. Liikmesriigid võivad kehtestada nende jurisdiktsiooni all olevatele süsteemidele järelevalve- või loanõudeid.

Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2 b. Iga õigustatud huvi omav isik võib nõuda, et asutus teataks talle süsteemidest, milles ta osaleb, ja annaks teavet nende süsteemide toimimist reguleerivate peamiste eeskirjade kohta.

Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt -1 (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (-1) Põhjendus 9 asendatakse järgmisega:   "(9) Piiramaks käesoleva direktiivi kohast finantstagatist kasutavate osaliste halduskulusid, peaks ainus kehtivustingimus, mida siseriikliku õigusega võib finantstagatise suhtes ette näha, olema, et finantstagatist omatakse, see antakse üle või registreeritakse või näidatakse muul viisil, et see on tagatisesaaja või tema huvides tegutseva isiku omandis või valduses, jätmata välja tagatise andmise meetodeid, mille puhul tagatiseandjal lubatakse tagatis asendada või ülemäärane tagatis tagasi võtta. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel nõudmast, et krediidinõue esitatakse selle sisestamisega esitatud nõuete loendisse.”

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et loendisse sisestamine osaliste vahel võib tähendada ka krediidinõude esitamist. Direktiivi kõiki sätteid arvestades ei või esitamise suhtes rangemaid formaalsusi kehtestada.

Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt c Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 1 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a) „Esitatav finantstagatis peab moodustuma sularahast, finantsinstrumentidest või keskpanga krediiditehingute tagamiseks kõlblikest krediidinõuetest;” (a) „Esitatav finantstagatis peab moodustuma sularahast, finantsinstrumentidest või krediidinõuetest;”

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga hõlmavad kõlblikud tagatised ka pankadevahelisi laene.

Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 1 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c a) Lõikele 4 lisatakse järgmine punkt:   „(c) Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta krediidinõuded, mille puhul võlgnik on tarbija, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid)* artikli 3 punktis a, või väikeettevõte, nagu on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust)** lisa artiklis 1 ja artikli 2 lõikes 2, välja arvatud juhul, kui niisuguste krediidinõuete tagatise saaja või tagatisepakkuja on üks käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 2 alapunktis b osutatud institutsioonidest.   * ELT L 133, 22.5.2008, lk 66. ** ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.”

Selgitus

Soovitatav on jätta tarbijakrediidid ja väikestele ettevõtjatele antavad laenud käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, kuna nende krediidinõuete summa on väike.

Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt d Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 1 – lõige 5 – teine lõik – viimane lause

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Krediidinõuete puhul on nende sisestamine kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil (sealhulgas elektroonilised vahendid) esitatud nõuete loendisse tagatisesaaja jaoks piisav tõend krediidinõude kasutuselevõtmiseks ja tuvastamiseks. Krediidinõuete puhul on nende sisestamine kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil esitatud nõuete loendisse tagatisesaaja jaoks piisav tõend krediidinõude tuvastamiseks ja finantstagatisena esitamise tõendamiseks osalejate vahel.

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et loendisse sisestamine osaliste vahel on piisav, et käsitleda krediidinõuet finantstagatisena. Lisanõuded muudaksid olukorra keerukamaks, andmata täiendavat kasu, ja kahjustaksid krediidinõuete finantstagatisena kasutamise tõhusat ühtlustamist.

Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt d a (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 1 – lõige 5 – teine a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (d a) Lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:   „Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid sätestada, et nõuete loendisse sisestamine on samuti piisav, et tuvastada krediidinõue ja tõendada nõude finantstagatisena esitamist võlgniku ja/või kolmandate isikute vahel.”

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et loendisse sisestamine osaliste vahel on piisav, et käsitleda krediidinõuet finantstagatisena. Lisanõuded muudaksid olukorra keerukamaks, andmata täiendavat kasu, ja kahjustaksid krediidinõuete finantstagatisena kasutamise tõhusat ühtlustamist.

Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) „omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe – kokkulepe, sealhulgas tagasiostulepingud, mille alusel tagatiseandja annab finantstagatise omandiõiguse või finantstagatisega seotud õigused täielikult üle tagatisesaajale eesmärgiga tagada või muul viisil võimaldada asjakohaste rahaliste kohustuste täitmine;” (b) „omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe – kokkulepe, sealhulgas tagasiostulepingud, mille alusel tagatiseandja annab finantstagatise omandiõiguse või õigused krediidinõuetele täielikult üle tagatisesaajale eesmärgiga tagada või muul viisil võimaldada asjakohaste rahaliste kohustuste täitmine;”

Selgitus

Täiendusega selgitatakse, et krediidinõuete korral on täielikud õigused piisavad, kuna omandiõigust kui sellist ei saa edasi anda.

Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt i a (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (i a) punkt c asendatakse järgmisega:   „c) pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe — kokkulepe, mille alusel tagatiseandja esitab finantstagatise pandina tagatisesaajale või tema kasuks ja mille puhul finantstagatise täielik või kvalifitseeritud omandiõigus või finantstagatisega seotud õigused jäävad pandiõiguse tekkimisel tagatiseandjale;”

Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt a Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a) Lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: (a) Lõige 1 asendatakse järgmisega: „Krediidinõuete finantstagatistena esitamisel ei sea liikmesriigid finantstagatiskokkuleppe kohaselt esitatud finantstagatise seadmist, kehtivust ja tõenduskõlblikkust sõltuvusse mis tahes vorminõude täitmisest, näiteks tagatiseks esitatud krediidinõude võlgniku registreerimine või teatamine.” "1. „Piiramata artikli 1 lõiget 5, ei sea liikmesriigid krediidinõuete finantstagatistena esitamisel nende seadmist, täielikkust, kehtivust, tõenduskõlblikkust ega täitmisele pööratavust sõltuvusse mis tahes vorminõude täitmisest, näiteks tagatiseks esitatud krediidinõude võlgniku registreerimine või teatamine. Samas tohivad liikmesriigid jätkuvalt täita selliseid vorminõudeid nagu registreerimine või teavitamine, kui selle eesmärk on täiendamine, prioriteetsus, täitmisele pööratavus või tõenduskõlblikkus võlgniku või kolmandate isikute suhtes.”

Selgitus

The exception to the rule in the first sentence of subparagraph 2 recognises that credit claims are different to other forms of financial collateral. There are circumstances where the enforceability of a credit claim against a debtor is subject to formal requirements (for example, for the protection of a debtor). The need for these provisions does not change because the credit claim is used as collateral. Though Member States should not be able to impose requirements on the provision of a credit claim as financial collateral (save as provided in the directive), their ability to require formalities in relation for the purposes of perfection, priority, or enforceability needs to be retained, and should not be removed after a transitional period.

Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 3 – lõiked 3 ja 4

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) Lisatakse järgmine (järgmised) lõige (lõiked) 3 (ja 4): (b) Lisatakse järgmine lõige: “3. Liikmesriigid tagavad, et krediidinõuete võlgnikud võivad õiguspäraselt loobuda kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil: “3. Ilma et see piiraks nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes)* ja ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et krediidinõuete võlgnikud võivad kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil õiguspäraselt loobuda: (i) oma tasaarveldamise õiguse kasutamisest krediidinõude krediidiandjate ja nende isikute vastu, kellele krediidiandja on krediidinõude loovutanud, pantinud või muul viisil tagatiseks andnud, ja (i) oma tasaarveldamise õiguse kasutamisest krediidinõude krediidiandjate ja nende isikute vastu, kellele krediidiandja on krediidinõude loovutanud, pantinud või muul viisil tagatiseks andnud, ja (ii) oma pangasaladuse hoidmise eeskirjadest tulenevatest õigustest, mis takistavad või piiravad krediidinõude krediidiandja võimalusi hankida krediidinõude või võlgniku kohta teavet seoses krediidinõude tagatisena kasutamisega.” (ii) oma pangasaladuse hoidmise eeskirjadest tulenevatest õigustest, mis takistavad või piiravad krediidinõude krediidiandja võimalusi hankida krediidinõude või võlgniku kohta teavet seoses krediidinõude tagatisena kasutamisega. [4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira tarbijakrediididirektiivi …/xxx/EÜ kohaldamist.     * EÜT 95, 21.4.1993, lk 29.”

Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Artikli 4 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:   „b a) krediidinõuete puhul neid müüa või omandada ja teha nendega asjakohaste rahaliste kohustuste tasaarvestuse või kasutada neid selliste kohustuste täitmiseks.”

Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 3 b (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b) Artikli 4 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:   “(b) „b) osalised on pandiõigusel põhinevas finantstagatiskokkuleppes kokku leppinud finantsinstrumentide ja krediidinõuete hindamises.”

Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 a (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (4 a) Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:   „5 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidinõuete suhtes.”

Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 b (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 b) Artikli 9 järele lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 9 a   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta direktiivi 2008/48/EÜ.”

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepaneku eesmärgid

Komisjoni ettepaneku peamine eesmärk on viia makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides arvelduse lõplikkust käsitlev direktiiv (edaspidi „arvelduse lõplikkuse direktiiv”) ja finantstagatiskokkuleppeid käsitlev direktiiv (edaspidi „finantstagatiskokkulepete direktiiv”) kooskõlla viimaste arengutega turul ja õigusnormides.

Direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (edaspidi „finantsinstrumentide turgude direktiiv”) ning kliiring- ja arveldusteenuseid käsitleva Euroopa tegevusjuhendi (edaspidi „tegevusjuhend”) rakendamise esimestele analüüsidele tuginedes võib täheldada süsteemide seotuse ja koostalitlusvõime pidevat suurenemist ning seetõttu vajadust laiendada arvelduse lõplikkuse direktiivist tulenevat kaitset öistele arveldustele ja omavahel ühendatud süsteemide vahelisele arveldamisele.

Eesmärgiga tunnustada mingeid juba paljudes liikmesriikides kasutusel olevaid tavasid, on Euroopa Komisjon laiendanud mõlemast direktiivist tuleneva kaitse kohaldamisala uut tüüpi varadele (s.t krediidinõuded), et lihtsustada nende kasutamist ühenduses.

Lõpetuseks kasutas Euroopa Komisjon käesolevat ettepanekut selleks, et arvelduse lõplikkuse direktiivi ja finantstagatiskokkulepete direktiivi sisse viia mitmeid nende kohaldamist soodustavaid lihtsustusi ja selgitusi.

Viimase aja ja praeguseni kestev finantsiline ebastabiilsus, mis nõuab finantsturgude ebastabiilsuse ohjamiseks kasutatavate vahendite tugevdamist, on samuti tugev argument ettepaneku kasuks.

Arveldussüsteemide nõuetekohase toimimise tagamine kiiresti arenevatel turgudel on tõepoolest hädavajalik finantsturgude stabiilsuse säilitamiseks, eriti siis, kui turud on ebastabiilsed. Ühtlustatud õigusraamistiku loomine krediidinõuete kasutamiseks piiriüleste tehingute tagatisena pealegi suurendab turu likviidsust, mis on saanud viimastel kuudel tõsise hoobi.

Üldine taust

Viimastel aastatel on uut tüüpi varadest, näiteks pangalaenud või „krediidinõuded”, saanud finantsturgudel üha sagedasemaks muutuvate tagatistehingute oluline allikas. Augustis 2004 tegi Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsuse, et krediidinõuded muutuvad eurosüsteemi krediiditehingute jaoks kõlblikuks tagatiseks alates 1. jaanuarist 2007. Mõned liikmesriigid, s.t Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Austria ja Madalmaad, olid krediidinõuded heaks kiitnud juba varem, kuigi erinevate õiguslike režiimide kohaselt. Keskpankadele võrdsete võimaluste loomiseks ja tagatiste piiriülese kasutamise ergutamiseks tuleb asjakohane õigusraamistik ühtlustada.

Teine oluline arengusuund finantsturgudel on süsteemidevaheliste ühenduste arvu suurenemine. Eeldatakse, et see suundumus jätkub ning võib isegi kiireneda turu kesksete infrastruktuuriteenuste osutajate 7. novembril 2006 heaks kiidetud tegevusjuhendi rakendamise tulemusena. Tegevusjuhendi eesmärk on parandada Euroopa kliiringu- ja arveldussüsteemide tõhusust, muutes finantsinstrumentide turgude direktiivi artiklites 34 ja 46 osutatud kasutaja teoreetilised valikuvõimalused tegelikult kasutatavateks valikuvõimalusteks. Tegevusjuhendi IV peatüki üldised põhimõtted ja juunis 2007 infrastruktuuriteenuste pakkujate esitatud „Süsteemidele juurdepääsu ja nende koostalitlusvõime juhendis” sisalduvad üksikasjalikud eeskirjad annavad kasutajale võimaluse teenusepakkujat valida, muutes lihtsamaks süsteemide ühendamise, s.t välisturu süsteemidele juurdepääsu saamise ja nendega koostalitlemise. Uues olukorras arvelduse lõplikkuse direktiivi eesmärkide järgimise tagamiseks kohandatakse ettepanekus nimetatud direktiivi uue tururuumiga, mida iseloomustab omavaheliste ühenduste arvu suurenemine.

Need kaks arvelduse lõplikkust ja finantstagatiskokkuleppeid käsitlevat direktiivi on ühenduse põhidokumendid finantstagatiste, kliiringu ja arvelduste valdkonnas. Raportöör on arvamusel, et kavandatud muutused on kooskõlas finantsinstrumentide turgude direktiiviga ja kapitalinõuete direktiivide erisätetega maksevõime suhtarvude kohta. Direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) ja määruse 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) teatavad sätted on tagatiskokkulepete jaoks samuti olulised.

Kuna ELi raamistiku puudumine vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud huvide käsitlemisel võib tekitada võimaliku juriidilise riski piiriüleste äritehingute puhul, moodustas komisjon jaanuaris 2005 õiguskindluse töörühma, mille ülesanne oli anda nõu asjaomase õigusraamistikuga seotud küsimustes. Töörühma lõpparuanne valmib 2008. aasta lõpuks, olles täienduseks finantstagatiskokkulepete direktiivile, arvelduse lõplikkuse direktiivile ning käesolevas ettepanekus kavandatud muudatustele. Rahvusvahelisel tasandil aga kavatseb Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut (UNIDROIT) 2008. aasta septembris kokku kutsuda diplomaatilise konverentsi, et leppida kokku vahendatud väärtpabereid käsitlevad sisulised eeskirjad. Eelnõu kokkulepitud teksti koostamisel on osaliselt aluseks võetud finantstagatiskokkulepete direktiiv ja arvelduse lõplikkuse direktiiv ning seega ei peaks nende kokkusobivus probleeme tekitama.

Krediidinõudeid käsitlevad sätted on kooskõlas tarbijakrediididirektiivi uute sätetega. Raportis toetatakse tarbijakrediididirektiivis sätestatud tarbijalaenude ja väikestele ettevõtetele antavate laenude välja jätmist ettepaneku kohaldamisalast.

Raportöör on samuti arvamusel, et ettepanekus täiendatakse kahte kõnealust direktiivi mõningate kasulike lihtsustuste ja selgitustega. Näiteks on ettepaneku eesmärk aidata kaasa krediidinõuete tagatisena kasutamisele, pakkudes krediidinõuete tagatiseks seadmisel nende tõestamise lihtsustatud korda pika (ja seega kuluka) menetluse asemel, mis nõuab tõendusmaterjali esitamist iga üksiku krediidinõude kohta. Ettepanekus soovitatakse jätta finantstagatiskokkulepete direktiivi artikli 4 lõikest 3 välja erandit käsitlev säte, mida ei kasutata, ja kõrvaldada mõlemast direktiivist aegunud viited. Arvelduse lõplikkuse direktiivi sätete selgitamine lihtsustab selle kohaldamist. Näiteks selgitatakse ettepanekus arvelduse lõplikkuse direktiivi kohaldamisala, viies artiklisse 2 selgesõnaliselt sisse elektronrahaasutused.

Peamised raportiga tehtud muudatused

Raportöör on arvamusel, et komisjoni ettepanek mõlema direktiivi muutmiseks on põhjalik ja kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega.

Raportöör sooviks sellegipoolest teha ettepanekud mõnede oluliste ja rea väiksemate selgitustega. Mis puudutab arvelduse lõplikkuse direktiivi, siis tehakse mitmeid muudatusettepanekuid komisjoni ettepanekusse, et selgitada koostalitlevate süsteemide mõisteid eesmärgiga parandada õiguskindlust direktiivi kohaldamisel niisugustele süsteemidele.

Finantstagatiskokkulepete direktiivi osas teeb raportöör kolm olulist muudatusettepanekut. Esmalt jäetakse tarbijalaenud ja väikestele ettevõtetele antavad laenud direktiivi kohaldamisalast välja. Viiakse sisse väikeste ettevõtete mõiste, et mitte jätta direktiivi kohaldamisalast välja ebavajalikult suurt osa ärilaenudest. Teiseks kehtivad mõnedes liikmesriikides praegu krediidinõuete finantstagatisena kasutamisest ametliku teatamise või finantstagatisena kasutamise registreerimise nõuded. Kehtiva nõukogu kompromissiga lubatakse nende säilitamist.   Sellegipoolest ei näita selliste liikmesriikide kogemus, kus krediidinõudeid kasutatakse juba laialdaselt finantstagatisena, et nimetatud eespool nimetatud nõuded on mis tahes praktilisel eesmärgil vajalikud. Raportöör on arvamusel, et ametliku teatamise nõue tuleks järk-järgult välja jätta ja ta teeb seetõttu ettepanku viia sisse aegumisklausel viie aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest seoses liikmesriikide õigusega nõuda teatamist ja registreerimist. Lõpetuseks soovib raportöör luua direktiivile võimalikult laia kohaldamisala ja teeb ettepaneku laiendada direktiivi kohaldamisala nii, et see kataks kõlblike tagatistena pankadevahelisi laene, mitte üksnes keskpanga laene vastavalt esialgsele ettepanekule. Sellised laenud on mõnedes liikmesriikides juba vastu võetud ja nende välja jätmine on sobimatult piirav suuremast tagatiste kogumist tuleneva kasuteguri valguses.

õiguskomisjonI ARVAMUS (5.11.2008)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega
(KOM(2008)0213 – C6‑0181/2008 – 2008/0082(COD))

Arvamuse koostaja: Aloyzas Sakalas

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 2002/47/EÜ Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1) Lisatakse järgmine põhjendus 9 a:   „(9 a) Piiramaks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävat finantstagatist kasutavate isikute halduskoormust, peaks ainus kehtivustingimus, mida siseriikliku õigusega võib finantstagatise suhtes ette näha, olema see, et finantstagatis esitatakse, seda omatakse, see antakse üle, registreeritakse või näidatakse muul viisil, et see on tagatisesaaja või tema huvides tegutseva isiku omandis või valduses, jätmata välja tagatise andmise meetodeid, mille puhul tagatiseandjal lubatakse tagatis asendada või ülemäärane tagatis tagasi võtta. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel nõudmast, et krediidinõue esitatakse selle sisestamisega esitatud nõuete loendisse.”

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et loendisse sisestamine osaliste vahel võib tähendada ka krediidinõude esitamist. Direktiivi kõiki sätteid arvestades ei või esitamise suhtes rangemaid formaalsusi kehtestada.

Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 2 – punkt a – kolmas taane

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-a) Punktis a asendatakse kolmas taane järgmisega:   „– mille on süsteemiks määranud ja sellest komisjonile teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist. Süsteemi, mis on loodud Euroopa Keskpanga õigusaktiga ja mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, määrab (ja teatab komisjonile) Euroopa Keskpank.”

Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 98/26/EÜ Artikkel 10

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid määratlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad komisjoni neist ja ametiasutustest, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. Liikmesriigid või Euroopa Keskpank, kui süsteem on loodud Euroopa Keskpanga õigusaktiga, määratlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad komisjoni neist ja ametiasutustest, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2.

MENETLUS

Pealkiri	Väärtpaberiarveldussüsteemid ja finantstagatiskokkulepped
Viited	KOM(2008)0213 – C6-0181/2008 – 2008/0082(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 8.5.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Aloyzas Sakalas 25.6.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	13.10.2008
Vastuvõtmise kuupäev	4.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Titus Corlăţean, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Othmar Karas, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sharon Bowles, Eva Lichtenberger, Rareş-Lucian Niculescu, Georgios Papastamkos, Gabriele Stauner, József Szájer, Jacques Toubon, Renate Weber

MENETLUS

Pealkiri	Väärtpaberiarveldussüsteemid ja finantstagatiskokkulepped
Viited	KOM(2008)0213 – C6-0181/2008 – 2008/0082(COD)
EP-le esitamise kuupäev	23.4.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 8.5.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 8.5.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Piia-Noora Kauppi 20.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	9.9.2008		5.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Louis Grech, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Wolf Klinz, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Cornelis Visser, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Alain Lipietz