RAPORT Euroopa VKEde rolli suurendamine rahvusvahelises kaubanduses

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (15.12.2008)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (3.12.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

16.1.2009 - (2008/2205(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Cristiana Muscardini

Menetlus : 2008/2205(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0001/2009

Esitatud tekstid :

A6-0001/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/02/2009 - 5.3
CRE 05/02/2009 - 5.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0048

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Euroopa VKEde rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses

(2008/2205(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse hartat, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras;

– võttes arvesse eesistujariigi järeldusi Lissaboni strateegia kohta, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 24. märtsi 2000. aasta kohtumisel Lissabonis;

– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust[1];

– võttes arvesse komisjoni 21. jaanuari 2003. aasta teatist "Laienenud Euroopa Liidus tuleb mõelda väikeettevõtlusele" (KOM(2003)0026);

– võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2005. aasta teatist „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine. Kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks” (KOM(2005)0551);

– võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2006)0567);

– võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid[2];

– võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2007. aasta teatist "Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) – töökohtade ja majanduskasvu tagamise võti. Tänapäevase VKE-poliitika vahekokkuvõte" (KOM(2007)0592);

– võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2007. aasta teatist "Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus euroopa eksportijate turulepääsu nimel" (KOM(2007)0183);

– võttes arvesse komisjoni kaubanduse peadirektoraadi poolt 28. veebruaril 2007 esitatud aruannet ELi turulepääsu strateegiat käsitleva avaliku arutelu kohta;

– võttes arvesse komisjoni ettevõtluse ja tööstuse ning VKEde konkurentsivõime edendamise peadirektoraadi poolt 2007. aasta detsembris avaldatud ekspertrühma lõpparuannet VKEde rahvusvahelistumise kohta[3];

– võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008)0394);

– võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2006. aasta teatist "Globaalne Euroopa. Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses. Roheline raamat avalikuks aruteluks" (KOM(2006)0763);

– võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga[4];

– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004)[5];

– võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi[6];

– võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks[7];

– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta[8];

– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta[9];

– võttes arvesse oma 6. septembri 2005. aasta resolutsiooni tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku kohta pärast 2005. aastat[10];

– võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2006. aasta töödokumenti – saatedokument komisjoni teatisele – "Majandusreformid ja konkurentsivõime: „Euroopa konkurentsivõime aruande 2006” olulisemad seisukohad" (SEK(2006)1467);

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel vastu võetud eesistujariigi järeldusi[11];

– võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga[12];

– võttes arvesse WTO parlamentaarsel konverentsil 2. detsembril 2006. aastal konsensuse alusel vastu võetud deklaratsiooni;

– võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta[13];

– võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni päritolu märkimise kohta[14];

– võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 12. veebruari 2007. aasta järeldusi WTO riigihankelepingute ja VKEde kohta;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6‑0001/2009),

A. arvestades, et ELis on 23 miljonit VKEd (99 % kõikidest ettevõtetest) ning need annavad tööd 75 miljonile inimesele (70 %), kusjuures VKE-ks loetakse ettevõtteid, kus on alla 250 töötaja ning mille käive ei ületa 50 miljonit eurot;

B. arvestades, et enam kui 96 %-l Euroopa Liidu VKEdel on vähem kui 50 töötajat ja nende aastakäive jääb alla 10 miljoni euro, mis vähendab nende suutlikkust toodete ja teenuste ekspordil välisriikidesse rahvusvahelise kaubandusega seotud kõrgete püsikulude tõttu;

C. arvestades, et nende rahvusvaheline suutlikkus on seetõttu struktuuriliselt madal, kuigi 8 % 27 liikmesriigi VKEdest ekspordivad kaupu välisriikidesse ja ligi 3 % VKEdest peavad kaupade eksporti kolmandatesse riikidesse esmatähtsaks; arvestades, et kümne esimese hulka kuuluvad Euroopa ettevõtted hõlmavad eelnevale vastupidiselt 96 % ELi ekspordist ja välismaistest otseinvesteeringutest;

D. arvestades, et prognoositud majanduskasv kolmandates riikides on eeldatavasti suurem kui siseturul, mis avab eksportivatele VKEdele uusi võimalusi;

E. arvestades, et VKEsid ootab ees kolmandatest riikidest pärit konkurentide tõttu suurem konkurents Euroopa Liidus;

F. arvestades, et avatud turud ja aus konkurents on parim vahend VKEdele võimaluste tagamiseks globaliseerunud majanduses;

G. arvestades, et rahvusvaheliseks muutunud ettevõtted on näidanud suuremat innovatsioonivõimet; arvestades, et rahvusvahelistumine ja innovatsioon on peamised konkurentsivõimet ja kasvu edasiviivad jõud, mis on Lissaboni strateegia kasvu ja töökohtade loomise eesmärkide saavutamiseks üliolulised,

H. arvestades, et rahvusvahelistumine ajendab kasvu ja konkurentsi ning aitab ettevõtetel laieneda ja seega suurendab tööhõivet, ning arvestades, et VKEd loovad ELis 80 % uutest töökohtadest;

I. arvestades, et VKEd peavad rahvusvahelistumise protsessi alguses tulema toime konkreetsete probleemidega, näiteks rahvusvahelise kogemuse puudumisega, raskustega finantsidele juurdepääsul, kogenud inimressursside vähesusega ja väga keerulise rahvusvahelise õigusliku raamistikuga ning nende raskuste tõttu ei tee nad vajalikke struktuurimuutusi, mis võimaldaks neil rahvusvahelistumisest kasu saada;

J. arvestades, et rahvusvahelise kaubandusega tegelevatel VKEdel on osa Euroopa majandusmaastiku ümberkujundamisel, et muutuda uut tüüpi suurteks ettevõteteks, keda Euroopa Liit vajab, et saavutada eesmärk kulutada 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele;

K. arvestades, et ELi VKEdele pakuvad peamist huvi geograafiliselt ja kultuuriliselt lähedased turud, nimelt sellised liiduga piirnevad alad nagu Vahemere ja Lääne-Balkani alad;

L. arvestades, et konkurentsivõime sõltub samuti võimest tagada VKEdele piisav kaitse ebaõiglase kaubanduspraktika eest; arvestades, et tootmine on Euroopas oluline sektor majanduskasvu ja tööhõive seisukohast,

Mitmepoolne raamistik ja WTO

1. rõhutab vajadust selle järele, et WTO süsteem tagaks VKEde rolli ja huvide parema arvessevõtmise; rõhutab, et VKEd vajavad selget ja toimivat rahvusvahelist õiguslikku raamistikku;

2. kutsub seoses WTO läbirääkimistega komisjoni üles kehtestama vabakaubanduspiirkonna VKEdele lihtsustatud erieeskirju ning VKEde nõudeid puudutavaid eriklausleid;

3. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi nende prioriteedid mitmepoolsel tasandil, soodustades tariifsete ja mittetariifsete tõkete kaotamist, ja edendama rahvusvahelist kaubandust standardite lihtsustamiseks ja harmoneerimiseks sobivate meetmete kaudu;

4. leiab, et rahvusvahelise kaubanduse süsteem tuleks VKEde jaoks vähem koormavaks muuta ning et tuleks kaaluda rahvusvaheliste vahekohtute kiire ja kulutõhusa süsteemi loomist, et võimaldada VKEdel vältida viivitusi ja probleeme, mis kaasnevad õiguslike vaidlustega tolli- või kaubandusvaldkonna ametiasutustega teatavates kolmandates riikides;

5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles püüdlema aktiivselt selle poole, et saavutada mitmepoolne ülemaailmne kokkulepe „kaubanduse lihtsustamises”, et muu hulgas võimaldada Euroopa VKEdel saada täielikult kasu globaliseerumisest ja kolmandate riikide turgude avanemisest;

6. toetab eelkõige kindla hoiaku võtmist kaubanduse lihtsustamise korra suhtes peetavatel läbirääkimistel, et vähendada tolliprotseduuride kulusid, mis võivad moodustada kuni 15 % kaubeldavate kaupade väärtusest, kasutades selleks läbipaistvat ja lihtsustatud korda, ühtlustatud rahvusvahelisi norme, tulemuslikku kaupade päritolu märkimist ning ajakohastatud tollikontrolli;

7. toonitab Doha arenguvooru kõiki peatükke käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimise olulisust VKEde jaoks;

Teatis "Globaalne Euroopa"

8. toetab komisjoni jõupingutusi luua Euroopa Liidule üldine strateegia, mis hõlmab kõiki Euroopa konkurentsivõime väliseid aspekte ja aitab tagada Lissaboni strateegia eesmärkide täieliku saavutamise, kuid märgib kahetsusega, et puuduvad konkreetsed algatused VKEde soosimiseks, kes tagavad Euroopa Liidus kaks kolmandikku tööhõivest; kutsub komisjoni ja nõukogu üles parandama selle puudujäägi viivitamata ning seadma ambitsioonikaid ja samas realistlikke eesmärke, et kaitsta VKEde huve, ning tegema vajalikud vahendid ja ressursid kättesaadavaks; märgib tulemusliku kaubandustõkkeid käsitleva määruse kui täiendava õigusakti olulisust sel eesmärgil;

9. on arvamusel, et VKEd vajavad vastastikust kaubanduse liberaliseerimist ning seda silmas pidades, on seisukohal, et komisjon peaks leidma üksikasjaliku lahenduse Euroopa Liidu VKEde ekspordiraskustele ning selgitama, milliseid riiklikke või Euroopa õigusakte võiks Euroopa Liit kasutada, et aidata VKEdel parandada tegevust ülemaailmsetel turgudel;

Kaubanduse kaitsemeetmete reformimine

10. tervitab komisjoni otsust võtta tagasi kaubanduse kaitsemeetmete reformimise ettepanekud, mis sisalduvad eespool nimetatud rohelises raamatus avalikuks aruteluks;

11. on seisukohal, et komisjoni reformide tõttu ei oleks mitte ainult läbi kukkunud Euroopa tööstuse välise konkurentsivõime tõstmine, vaid see oleks põhjustanud täiendavat tõsist kahju nendele ühenduse tööstusharudele, mida ohustavad välismaised ebaseaduslikult toetust saavad või dumpingutava tõttu lubamatult soodustatud tooted; toonitab, et kaubanduse kaitsemeetmete süsteem peab jääma kohtumenetluse sarnaseks ning põhinema objektiivsetel ja faktilistel hinnangutel, et tagada prognoositavus ja õiguskindlus;

12. on arvamusel, et rahvusvaheliselt tunnustatud konkurentsieeskirjade puudumisel on Euroopa kaubanduse kaitsemeetmete süsteem parim selleks, et tagada võrdsed võimalused kõikidele osalejatele, ning on seisukohal, et ELi ettevõtted, eelkõige VKEd, vajavad tõhusat mehhanismi ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks;

13. rõhutab, et kaubanduse kaitsemeetmete süsteemi ülesanne on kaitsta tootjate ja töötajate huve dumpingust või ebaseaduslikest toetustest põhjustatud kahjude eest; kaubanduse kaitsemeetmete olulisust silmas pidades, kutsub komisjoni üles suurendama uurimiste läbipaistvust, prognoositavust ja kättesaadavust eelkõige VKEde jaoks ning kiirendama ja lihtsustama menetlusi;

14. soovitab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid VKEde jaoks kasutusele teabe- ja koolitusmeetmed, et julgustada neid kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid; on arvamusel, et komisjon, asudes neutraalsele seisukohale, peaks pakkuma VKEdele sihipärast abi kaubanduse kaitsemeetmete uurimise kõigi erinevate etappide jooksul; leiab sellega seoses, et on vajalik täiustada teenuseid, mida pakub VKE kaubanduse kaitsemeetmete kasutajatugi;

15. väljendab kahetsust, et vaid piiratud arv uurimisi on hõlmanud suure VKEde kontsentratsiooniga tööstusharusid; kutsub komisjoni üles tegema viivitamatult kõik võimaliku praeguse olukorra parandamiseks, et toetada VKEde õigusi tõhusamalt ja tagada neile lihtsam juurdepääs kaitsevahenditele kaubanduse kaitsemeetmete raames;

16. leiab sellega seoses, et „ühenduse kogutoodangu osa” mõiste kaubandustõkkeid käsitlevas määruses pakub juba võimalusi VKEdele kaebuste esitamiseks, kuid palub siiski komisjonil tagada, et VKEde suure esindatusega kutseliitudel oleks lubatud neid komisjoni ees esindada ilma praegust künnist muutmata;

17. kutsub komisjoni üles viivitamata ja asjakohaselt tegutsema kolmandate riikide suhtes, kes kasutavad kaubanduse kaitsemeetmeid meelevaldselt, eelkõige juhul, kui need meetmed mõjutavad ühenduse VKEsid;

Intellektuaalomandi õigused ja päritolu märkimine

18. rõhutab, et uute tehnoloogiate arendamise eeltingimusena vajavad VKEd tõhusat intellektuaalomandi õiguste kaitset, mis võimaldaks neil korraldada rahvusvahelist tegevust; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et lihtne ja tõhus intellektuaalomandi õiguste süsteem on VKEde rahvusvahelistumise edendamisel otsustava tähtsusega vahend;

19. juhib tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on Euroopa Liidu VKEsid mõjutav intellektuaalomandi õiguste rikkumine märkimisväärselt sagenenud, ning asjaolule, et võltsimine ei mõjuta üksi suuri tööstusettevõtteid, vaid ka VKEsid, kel on õnnestunud luua kvaliteetseid konkurentsivõimelisi tooteid ning kes kannavad võltsimise tõttu suuri kahjusid, mis mõnel juhul ohustavad lausa nende olemasolu;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma endas uut jõudu võltsingute vältimiseks ja nendega võitlemiseks, kasutades vastavaid sisepoliitilisi vahendeid ja rahvusvahelisi algatusi nii mitmepoolsel (nt ACTA leping) kui ka kahepoolsel (uued majanduskoostöö lepingud kolmandate riikidega) tasandil, võttes igati arvesse võltsingute mõju VKEdele; toonitab, et VKEdele on geograafiliste tähiste ja patendiõiguste kaitse sama tähtis või veel olulisemgi kui kaubamärkide ja autoriõiguste kaitse; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõnealuste meetmetega ei rikutaks Euroopa Liidu andmekaitse kõrgeid standardeid;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama VKEsid kasutama vahendeid, näiteks patente, oskusteabe kaitsmiseks ja et kaitsta end kopeerimise ja võltsimise eest;

22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima samuti intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja neile reageerima ning kutsuma oma kaubanduspartnereid üles järgima rangemalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja oma riiklikke intellektuaalomandi kaitse standardeid;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama tolli tegevust impordi kontrollimisel, et tagada tulemuslikum kaitsetase kaupade osas, mis rikuvad ELi ettevõtetele kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi;

24. väljendab kahetsust ühenduse päritolu märkimise süsteemi hilinenud juurutamise pärast teatavatele väljaspool Euroopat pärinevatele toodetele (nt tekstiil ja jalanõud)[15] ning väljendab muret selle selge Euroopa tarbijate õiguste rikkumise pärast; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kõrvaldama kiiresti takistused selle õigusakti jõustumise teelt ning propageerima selliste toodete Euroopa päritolu, mis on tarbijatele sageli kvaliteedi-, ohutuse ja kõrgete tootmisstandardite garantiiks;

Kolmandate riikide turgudele pääsu strateegia

25. rõhutab, et rahvusvahelistele turgudele pääsu lihtsustamine VKEde jaoks võib kaasa aidata uute töökohtade loomisele ning olemasolevate kindlustamisele ja nende väärtuse tõstmisele, ELi oskusteabe ja eripära säilitamisele ja vahetamisele ning liikmesriikidele kindla ja püsiva majanduskasvu tagamisele;

26. tervitab komisjoni praeguseid jõupingutusi VKEdele pääsu tagamisel kolmandate riikide turgudele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi turulepääsu rühmade edukat toimimist kolmandates riikides, eriti kiiresti areneva majandusega riikides, kaasates asjakohased kutseorganisatsioonid;

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama kolmandate riikide kohta teabe avaldamist ning looma muu hulgas vastavad jaotised VKEdele, et ratsionaliseerida turulepääsu käsitlevat andmebaasi, tagades lihtsama juurdepääsu eriti VKEdele;

28. kutsub komisjoni üles lihtsustama turulepääsu käsitlevat andmebaasi, et muuta päringud VKEdele kättesaadavamaks; kutsub komisjoni samuti üles algatama meetmeid selliste andmebaaside avalikustamiseks;

29. on seisukohal, et komisjoni kolmandate riikide delegatsioonide poolt loodud turulepääsu rühmi tuleks tugevdada ning et delegatsioonide juurde tuleb luua konkreetselt VKEdega seotud küsimuste eest vastutav ning ettevõtte tegevust tundvatest spetsialistidest koosnev infopunkt;

30. toetab olulistel India ja Hiina turgudel Euroopa ärikeskuste loomist, mis töötaksid koos riiklike kaubanduskodade ja äriesindajatega, et aidata VKEdel leida sobivate oskustega partnereid, mis võimaldaks neil kohalikele turgudele pääseda;

31. on arvamusel, et turulepääsu strateegia eduks on samuti vaja toetust väljaspool ELi asuvatele riiklikele kaubanduskodadele antava teabe ja suurema mõjuvõimu osas; arvestades Al Investi (Ladina-Ameerika), Medinvesti (Vahemere maad) ja Proinvesti (Aafrika) edu, toetab kahepoolseid programme, mille raames hõlbustatakse konkreetselt VKEde pääsu kolmandate riikide turgudele;

32. rõhutab, et standardimine võib aidata kaasa innovatsioonile ja konkurentsivõimele, lihtsustades turulepääsu ja soodustades koostalitlusvõimet; ergutab komisjoni intensiivistama Euroopa standardite edendamist rahvusvahelises ulatuses;

Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, konkurentsivõime ja rahvusvaheline kaubandus

33. väljendab heameelt komisjoni väikeettevõtlusalgatuse “Small Business Act” üle, mis on oluline võimalus suunata kogu ELi poliitika tulemuslikult VKEdele; on arvamusel, et sellega seoses tuleb täielikult kaasata liikmesriigid ja ELi institutsioonid, et tagada „kõigepealt mõtle väikestele” põhimõtte kohaldamine;

34. märgib, et Euroopas on väga konkurentsivõimelisi VKEsid, kes on kõrgelt spetsialiseerunud nišiturgudel maailmas juhtpositsioonil ja on seetõttu Lissaboni strateegia edasiviivaks jõuks;

35. on seisukohal, et VKEde rahvusvahelistumine on kaubanduspoliitika peamine eesmärk ja et see peaks olema nurgakivi Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”, mis oleks stabiilne, ühtlane, siduv ja globaalne raamistik VKEde osas tehtavale komisjoni poliitikale;

36. on seisukohal, et oma kohaloleku edendamiseks kolmandate riikide turgudel peaksid VKEd omama töötajaid, kes vastutaksid konkreetselt rahvusvahelistumise eest, mis tavaliselt nii ei ole; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selle takistuse kõrvaldamiseks edendama teenustekonsortsiumite loomist, et toetada VKEsid rahvusvahelistumise protsessis;

37. julgustab tugevdama kogu VKE innovatsiooni ja algusjärgu poliitikat; toetab Euroopa konkurentsikeskuste loomist, mis on avatud VKEdele, kes võivad jõuda rahvusvahelises konkurentsis pinnalepüsimiseks vajaliku kriitilise massini; samuti toetab nende programmide laiendamist ja ajakohastamist, mis avavad VKEdele juurdepääsu rahvusvahelise arengu rahastamisele ning kõiki meetmeid, mille eesmärk on vähendada nende püsivaid tegevuskulusid; juhib tähelepanu asjaolule, et ühtne Euroopa patent ja Euroopa äriühingu põhikiri tuleks võtta vastu võimalikult kiiresti, et edendada üleminekut ühendusevälisele kaubandusele;

38. on seisukohal, et toodete ja protsesside innovatsiooni edendav poliitiline ja rahaline toetus, mis parandab juurdepääsu finantsidele ja rahalistele aspektidele, nagu ka uurimisalane koostöö ja tehnosiire on põhitegurid VKEde tootlikkuse tõstmiseks, mis on VKEsid puudutavate kõikide edukate rahvusvahelistumist käsitlevate strateegiate alus;

39. on seisukohal, et siseturuga seotud poliitikavaldkonnad peaksid keskenduma Euroopa VKEde olukorra parandamisele, luues VKE-sõbraliku ettevõtluskeskkonna ja tagades, et VKEd saavad täielikult ära kasutada siseturu pakutavaid võimalusi; on lisaks seisukohal, et vajaduse korral peaksid need poliitikavaldkonnad suurendama ka VKEde rahvusvahelist rolli;

40. palub komisjonil kaaluda võimalusi, kuidas siseturg saaks veelgi aidata ELi ettevõtetel rahvusvaheliselt konkureerida;

41. väljendab heameelt komisjoni sõlmitud ja allakirjutatud avaliku hanke lepingu üle, mille kohaselt viiakse läbi VKEde rahvusvahelistumist käsitlev uuring; on arvamusel, et uurimusega saadakse üksikasjalik ülevaade ELi VKEde rahvusvahelistumise olukorrast; palub komisjonil võtta tõhusaid meetmeid VKEde tegevuse hõlbustamiseks globaliseerunud maailmas;

42. märgib oskuslike ja koolitatud ettevõtjate tähtsust, kes suudaksid hakkama saada rahvusvahelise äritegevuse keerukate probleemidega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma ettevõtjatele rohkem õppeprogramme globaliseerunud ärikeskkonna kohta (näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustik või kava „Värav Hiinasse” ); kutsub üles tugevdama koostööd VKEde ja ülikoolide vahel, et parandada teadusuuringuid ja innovatsiooni; kutsub komisjoni üles kaaluma programmide Erasmus ja Leonardo da Vinci alusel spetsiaalse ELi vahetusprogrammi loomist noortele ettevõtjatele;

43. tervitab „Euroopa VKEde nädala” korraldamist 2009. aasta mais ja teeb ettepaneku kasutada seda üritust VKEdele teabe andmiseks selle kohta, kuidas arendada oma eksporditegevust väljaspool ELi;

Vabakaubanduslepingud

44. kutsub komisjoni üles hindama suure tähelepanelikkusega mõju, mida kolmandate riikidega läbiräägitavad uut tüüpi vabakaubanduslepingud võivad Euroopa VKEdele avaldada ning võtma seda hindamist arvesse läbirääkimiste etapis;

45. on seisukohal, et komisjon peaks seadma eesmärgiks vabakaubanduslepingute või muude kaubanduslepingute sõlmimise, mis on Euroopa majandusele tervikuna ja eriti VKEdele kasulikud või mis näevad ette samal tasemel kaubanduskontsessioone, välja arvatud vähimarenenud maade puhul;

46. rõhutab, et oluline on edendada majandus- ja kaubandussidemeid ELi ja Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkonda kuuluvate kolmandate riikide vahel ning palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu selliste riikidega kaubandussidemetes olevatele VKEdele;

47. soovitab, et komisjon tagaks nende lepingute alalise jälgimise ja sekkuks viivitamatult, kui partnerid ei järgi võetud kohustusi;

48. rõhutab geograafiliselt lähedaste turgude olulisust VKEdele ning kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu selliste riikidega kaubandussuhetes olevatele VKEdele; tervitab sellega seoses 13. juuli 2008. aasta Pariisi tippkohtumise Vahemere piirkonna liidu deklaratsioonis osutatud Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatust;

49. märgib VKEde olulist rolli kliimamuutusega seotud tehnosiirdes ning VKEde aktiivse osaluse tähtsust arenguabi andmises;

Riigihanked

50. tuletab meelde, et riigihanked on üks perspektiivikamaid majandussektoreid Euroopa majanduse ja eriti VKEde jaoks; väljendab muret seoses jätkuvate piirangutega paljudes kolmandates riikides, mis keelduvad oma hankemenetlustele ELi ettevõtetele samaväärse juurdepääsu tagamisest või mis kasutavad paljudel juhtudel puuduliku läbipaistvuse ja võrdõiguslikkusega standardeid;

51. on seisukohal, et ELi VKEdel peaks seoses riigihangetega olema peamistes tööstusriikides (sealhulgas USAs, Kanadas ja Jaapanis) samasugused soodustused ja võimalused kui nende VKEdel on Euroopa Liidus; kutsub seepärast komisjoni üles tagama, et ELi VKEd saavad parema pääsu riigihanketurgudele kolmandates riikides ning õiglased konkurentsitingimused pakkumistega seotud valdkondades, ning kohaldama selleks vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet;

52. on arvamusel, et Euroopa Liit peab võtma teadlikke ja tulemuslikke meetmeid tagamaks Euroopa ettevõtetele ja eelkõige VKEdele võrdsed õigused;

53. kutsub komisjoni üles esitama realistlikud ja konstruktiivsed ettepanekud tulevaste uute läbirääkimiste ning WTO riigihankeid käsitleva lepingu täiustamise kohta;

54. on arvamusel, et riigihanked peavad moodustama peamise peatüki Euroopa Liidu kõikides kahepoolsetes ja piirkondlikes kaubandusalastes läbirääkimistes eesmärgiga avada riigihanketurud tasakaalustatud alusel;

55. tervitab globaalse Euroopa teatises sisaldunud komisjoni ettepanekut kohaldada suunatud piiranguid Euroopa hangete osas neile riikidele, mis ei taga juurdepääsu oma riigihangetele; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti käesolevaks ajaks saavutatud tulemustest ning algatustest, mida ta kavatseb teha Euroopa VKEde juurdepääsu parandamiseks kolmandate riikide riigihangetele;

Põllumajandustooted ja geograafilised tähised

56. tuletab meelde ELi vastava valdkonna VKEde juurdepääsu olulisust põllumajandusturgudele ning kutsub komisjoni üles tulevastel mitmepoolsetel ja kahepoolsetel kaubandusalastel läbirääkimistel mitte loobuma järelejäänud tariifsetest tõketest, millest põllumajandussektor on kasu saanud, ja selle asemel tagama, et kõige konkurentsivõimelisemaid ja tuntumaid Euroopa põllumajandustooteid ei karistataks alusetult teiste WTO liikmete juurutatud konkurentsivastaste tavadega; on arvamusel, et märkimisväärsed edusammud geograafiliste tähiste alal on vältimatud selleks, et jõuda Doha läbirääkimiste raames tasakaalustatud tulemusteni põllumajanduses;

57. toetab komisjoni algatust luua selgem ja tasakaalustatum rahvusvaheline geograafiliste tähiste võrdlusraamistik; peab vastuvõetamatuks, et paljude põllumajanduslike toiduainete geograafilisi tähiseid ja märgistust kasutatakse liiga sageli eriti ELi VKEde kahjuks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid resoluutseid meetmeid nende riikide suhtes, mis kasutavad alusetult taolisi mittetariifseid tõkkeid oma turgude kaitsmiseks;

58. toetab geograafiliste tähiste mitmepoolse rahvusvahelise registri loomist, mis võimaldab VKEdel lihtsalt ja odavalt kaitsta oma geograafilisi tähiseid; on veendunud, et kaitstud geograafiliste tähiste loendit peaks täiendama ja see peaks laienema kõigi ELi toodete suhtes, mis oma iseloomu, tootmiskoha või -viisi tõttu annavad ELi VKEdele "võrreldava edumaa" kolmandatest riikidest pärinevate sarnaste toodete suhtes;

59. nõuab tungivalt, et WTO liikmed tagaksid ELi geograafilise tähisega kaitstud toodete turulepääsu, kõrvaldades vajaduse korral ringlusest kodumaised tooted, mille puhul alusetult kasutatakse kõnesolevaid nimetusi, või vähemalt võimaldades täieliku juurdepääsu ELi kaitstud geograafilistele tähistele ja kaitstud päritolunimetustele, mida kasutati juba varem või on hakatud kasutama üldnimetustena;

VKEde rahvusvahelistumise toetamine

60. on arvamusel, et riiklikud või piirkondlikud toetusprogrammid VKEde rahvusvahelistumiseks on väga kasulikud ja heade tulemuste saavutamise vahendid; palub, et neid kaasrahastataks ka edaspidi Euroopa Regionaalarengu Fondist ning et eraldataks rohkem rahalisi vahendeid riikidevahelistele koostööprojektidele, mille on välja töötanud valdkondlikud ühendused, seades sihiks toetada VKEde eksporti ja rahvusvahelistumise suutlikkust, avada üheskoos uusi turge ning töötada välja ühised turustrateegiad kolmandate riikide tarbeks;

61. toonitab, et on vaja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja eelkõige mikrokrediidile; on veendunud, et ühenduse vahendid (näiteks Euroopa Investeerimisfond, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ning Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE)) võivad olla abiks parema rahastamisele juurdepääsu raamistiku väljatöötamiseks VKEde jaoks, kes plaanivad rahvusvaheliseks muutuda;

62. on arvamusel, et tuleb toetada ühisettevõtete loomist või muude partnerluslepingute sõlmimist VKEde vahel kui uutele turgudele sisenemise, kolmandates riikides otseinvesteerimisprojektide väljatöötamise ning hankekonkurssides osalemise strateegiat; kutsub komisjoni üles koondama vahendeid, eelkõige Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi abil, et edendada riikidevahelist koostööd Euroopa Liidu VKEde vahel;

Lõppmärkused

63. on seisukohal, et Euroopa VKEde areng ja rahvusvahelistumine nõuab erilist tähelepanu ja toetust ELi kaubanduspoliitika kindlaksmääramise raames;

64. palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada igati VKEsid praeguses finantskriisi olukorras, tagades neile püsiva võimaluse saada arengu tõhustamiseks krediiti;

65. kutsub komisjoni ja liikmesriike koostööle, et määrata kindlaks ühtlustatud ja laiaulatuslik poliitika, mis võimaldab ELi VKEdel harmooniliselt ja suurema kasvumääraga areneda, vallutada uusi turge ja kõige üldisemalt suurendada eksporditegevust ja rahvusvahelistumist;

66. palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid piisava poliitilise ja rahalise toetuse abil ELi VKEde arengu nii nende moderniseerimisel kui ka juhtivtöötajate ja tööliste koolitamisel; rõhutab sellega seoses, et oluline on VKEde pidev koolitamine ning selliste tingimuste loomine, mis soodustavad niisugust tegevust; peab oluliseks, et Euroopa Liit asuks kindlalt kaitsma teadmisi, traditsioone ja oskusteavet, mida VKEd on praeguseni kogunud ja hästi kasutanud;

67. peab vajalikuks parema koordineerimise tagamist nii ühenduse sees kui ka komisjoni, liikmesriikide ja muude huvitatud poolte vahel; palub Euroopa Parlamenti aegsasti teavitada kõigist edasistest algatustest, mis on seotud VKEde väliskonkurentsiga, ning olla tihedalt kaasatud kõigisse Euroopa Liidu algatustesse;

o o

68. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, WTO liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTOle.

[1] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
[2] ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.
[3] http://ec.europa.eu/enterprise/entrepreneurship/support_measures/internationalisation/report_internat.pdf
[4] ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 400.
[5] ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 276.
[6] ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155.
[7] ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.
[8] ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.
[9] ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103.
[10] ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 110.
[11] Nõukogu dokument 7775/1/06.
[12] ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 321.
[13] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0180.
[14] ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 881.
[15] Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661).

Sissejuhatus

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on XXI sajandi suur ressurss, aga ka suured tundmatud. Vaatamata keerukale majanduskonjunktuurile ja väljaspool Euroopat asuvate riikide kasvavale konkurentsisurvele on VKEd Euroopa majanduse selgroog ning annavad tööd umbes 70 % Euroopa töötajatest.

VKEde arv maailmas ei ole veel piisav, ehkki viimaste aastate jooksul on see kasvanud. Vaid 8 % VKEdest tegutseb rahvusvaheliselt ning suurem osa ekspordist on ELi sisene. Needki vähesed VKEd, kes ekspordivad EList väljapoole, on valdavalt keskendunud hästi arenenud ja suhteliselt küllastunud turgudele, nagu USA, Kanada ja Šveitsi turg, kuid VKEd on vähe esindatud tärkava majandusega riikides.

Suure arvukuse, vahendite vähesuse ja suhtelise killustatuse tõttu on VKEdel vähem mõju kui suurtel ettevõtetel, kes juba pikka aega on olnud suure poliitilise tähelepanu keskpunktis nii oma riigi kui ühenduse tasandil. Kuigi vastab tõele, et ELis on hiljuti hakatud heastama suurt ebavõrdsust, algatades VKEde toetuseks poliitikameetmeid, nagu ulatuslik väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act", on samuti tõsi see, et palju on veel tegemata, et kõik Euroopa ettevõtted saaksid tõepoolest rahvusvaheliselt tegutseda.

Olgu siinjuures korratud, et suurtele ettevõtetele keerukad takistused on VKEdele sageli ülejõukäivad ning avaldavad negatiivset mõju ettevõtjatele, kes sooviksid oma tooteid eksportida.

VKEde rahvusvahelistumine on ilmselt Lissaboni strateegia kõige keerukam ja tundlikum ülesanne. Kolmandate riikide turgude avamine VKEdele tähendab uute töökohtade loomist ja olemasolevate kindlustamist, Euroopa majanduse oskusteabe ja eripära säilitamist ning kindla ja püsiva majanduskasvu tagamist ELi riikidele.

Mitmepoolne raamistik ja WTO

Kuigi ulatuslike mitmepoolsete kokkulepete saavutamise väljavaated ei ole eriti julgustavad, tuleb siinjuures rõhutada vajadust vaadata WTO süsteem läbi nii, et selles võetaks paremini arvesse VKEde rolli, nende huve ja vajadusi.

WTOl on vaja VKEde toetust, nagu VKEdelgi on vaja selget ja toimuvad rahvusvahelist õiguslikku raamistikku. Mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine ja kaubanduse elavdamine piisavate eeskirju lihtsustavate ja ühtlustavate meetmete abil on VKEde jaoks kahtlematult peamised prioriteedid.

Teatis "Globaalne Euroopa"

Pärast aastate pikkust vaikust on komisjon jõudnud arusaamisele, et Lissaboni strateegia ei saa toimida, kui ei mõelda tõsiselt Euroopa konkurentsivõime välisaspektidele. Teatis "Globaalne Euroopa" on kindlasti oluline samm selles suunas, kuid dokumendis keskendutakse ikka veel liialt poliitilisele joonele, mis on tasakaalusust väljas ja seda Euroopa suurte majandusrühmituste kasuks, mistõttu tuleks see läbi vaadata.

Kaubanduse kaitsemeetmete reformimine

Raportöör on rahul komisjoni otsusega võtta tagasi 2007. aasta alguses algatatud dumpinguvastse reformi ettepanek. Algatusest, mille puhul ilmselt lähtuti Euroopa majanduse konkurentsivõimega vähe seotud asjaoludest, on põhjendatult loobutud.

Ühenduse kaubanduse kaitse on komisjoni selle koosseisu viimaste ametiaastate jooksul kindlasti halvenenud, mis tekitab tõsist muret ühenduse kaubanduspoliitika ühe tähtsa vahendi tuleviku pärast. Seepärast tuleb süsteem muuta läbipaistvamaks ning enam Euroopa majanduse põhjendatud huve arvessevõtvaks.

Viivitamata võetava meetmena tuleb tugevdada VKEde infopunkte, mille käivitamisele mõne aasta eest pöörati suurt tähelepanu, kuid mis hiljem on peaaegu unustatud. Komisjonil tuleb pakkuda oma teenuseid ja kogemusi VKEdele ja nende ühendustele, kes on esitanud kaebuse nende suhtes kohaldatavate ebaõiglaste kaubandustavade pärast. Seega on dumpingut ja toetusi käsitlevate kaebuste ettevalmistamise ja läbivaatamise järgus vajalik asjatundjate abi.

Teine kaubanduse kaitsemeetmete oluline küsimus on juurdepääs uurimisele. Statistilised andmed näitavad, et kõige suurem osa dumpinguvastaseid kaebusi puudutab suuri majandusrühmitisi või sektoreid, milles tegutseb vähe ettevõtjaid.

Seega jäävad Euroopa majanduse esmatähtsad sektorid WTO kokkulepetega tagatavast kaitsest ilma. Olukord peab muutuma. Esmajärjekorras tuleb läbi vaadata "ühenduse kogutoodangu osa" mõiste, vähendades kaebuse esitamise künnist (praegu 5 % ühenduse kogutoodangust) ning lubada kutseliitudel, kuhu kuulub palju VKEsid, esindada neid ametlikult komisjonis.

Lisaks sellele on väga oluline vähendada komisjoni poolt kaebuse ettevalmistavas järgus nõutava teabe hulka ning hoiduda olukorra tekitamisest, kus ettevõtjatel tuleb asendada uurimisasutust ning koguda konfidentsiaalset infot, mida selle olemuse tõttu on väga raske saada.

Mis puudutab kolmandate riikide poolt Euroopa VKEde vastu esitatud kaubanduse kaitsemeetmetega seotud juhtumeid, siis raportöör on arvamusel, et komisjon peab jõuliselt astuma vastu sellisele tavale, millel ei ole kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt mingit põhjendust ning mis kahjustavad tõsiselt VKEsid.

Intellektuaalomand ja päritolu märkimine

Euroopa ettevõtjate intellektuaalomandiõiguste rikkumiste arv on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud nii ELis kui väljaspool liitu. Võltsimine ei ole nähtus, mis puudutab vaid kuulsaid marke, vaid ka paljusid VKEsid, mis vähendab nende arengut ja ekspordisuutlikkust. Kuigi teatavad võltsingud on toodetud ühenduses, pärineb suurem osa neist riikidest, mis ei kuulu ELi.

Võltsingud tekitavad sageli korvamatut kahju ettevõtjatele, kellel ei ole enda kaitsmiseks selliseid vahendeid nagu rahvusvahelistel luksuskaupade tootjatel. Seega tuleb tugevdada mitte ainult väikeste ettevõtjate õiguste kaitset Euroopas, vaid ka eeskätt sellistes riikides nagu Hiina, kus võltsimine on laialt levinud. VKEdele peaks sellest tulenevalt tagama suurema poliitilise ja diplomaatilise toetuse ning teatavatel juhtudel andma ka juriidilist ja rahalist abi, et nad suudaksid toime tulla suurte kuludega, mida toob kohtuprotsess kolmandates riikides. EL ja liikmesriigid peaksid kiiresti sekkuma ka kohalike ametiasutuste tegevusse, et veenda neid paremini järgima intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIP-leping) ning väikeettevõtjaid kaitsvaid siseriiklike õigusakte.

Samuti oleks soovitav seada sisse väljaspool Euroopat pärinevate toodete päritolu märkimise süsteem, mis võimaldaks huvitatud sektoritel, mis koosnevad peamiselt VKEdest, väärtustada oma toodangu Euroopa päritolu, mida Euroopa ja teiste riikide tarbijad sageli peavad ohutuse ja kõrgendatud tootmisstandardite järgimise tagatiseks.

Kolmandate riikide turgudele pääsu strateegia

Teatise "Globaalne Euroopa" kõnesolevat aspekti on juba rahvusvahelise kaubanduse komisjon käsitlenud oma eelmise aasta raportis, mille järeldused on ka siinjuures täiesti kohased.

VKEde osas tuleks lisaks teavitamise parandamisele kolmandates riikides ekspordi tõrjeks kasutatavatest mittetariifsetest tõketest samuti ratsionaliseerida turulepääsu käsitlevat andmebaasi, et muuta see kergemini kättesaadavaks eelkõige VKEdele. VKEdele mõeldud veebilehe jaotise loomine ning kogu veebilehe tõlkimine kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse oleks vajalik, et tagada selle võrdne kättesaadavus kõigile Euroopa ettevõtjatele.

Lõpetuseks oleks soovitav, et turulepääsu rühma, mille komisjon kohustus moodustama kõigi peamiste delegatsioonide juurde, kuuluks ka üks VKEde probleemidega tegelev isik.

Vabakaubanduslepingud

Raskused, mis on viimastel aastatel põhjustanud viivitusi mitmepoolsete kokklepete sõlmimisel, on avanud tee uut tüüpi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimisele ning nende üle on praegu käimas läbirääkimised.

Komisjon peaks sellega seoses hindama suure tähelepanuga mõju, mida sellised lepingud võivad avaldada VKEdele nii ELis kui ka kolmandate riikide turgudel.

Seepärast peaks komisjon hoiduma selliste kokkulepete sõlmimisest, mis ei ole soodsad Euroopa majandusele üldiselt ja eeskätt VKEdele ning viiksid ühepoolsetele järeleandmistele ilma piisavate pakkumisteta teiselt osapoolelt, välja arvatud juhtudel, kui on tegemist vähem arenenud riikidega, kelle suhtes ei kohaldata rangelt majanduslikke kriteeriume. Lisaks sellele tuleb komisjonil tagada kõnealuste lepingute pidev järelevalve ning kiirelt sekkuda, kui osapooled ei täida kokkulepitud kohustusi.

Kaubanduse lihtsustamine

Kaubanduse lihtsustamise puhul peetakse silmas kõiki raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda, kui nad soovivad eksportida kaupu teatavatele turgudele. Kõnesolevad raskused (liiga palju nõutavaid dokumente, põhjendamatult keerukad tolliprotseduurid ja muud bürokraatlikud takistused) kujutavad reaalset probleemi Euroopa majandusele ja eeskätt VKEdele. Nendega seotud kulud moodustavad 15 % EList eksporditavate kaupade väärtusest.

Komisjoni seonduvad algatused on paljutõotavad, kuid need ei ole veel võimaldanud VKEde tegelikku olukorda parandada. Seepärast peaks komisjon koos kaubanduspartneritega selle probleemiga viivitamata tegelema nii kahe- kui ka mitmepoolselt ning võtma sobivaid vastumeetmeid juhul, kui kokkulepitud paranduste elluviimisel esineb pidevaid ja põhjendamatuid viivitusi.

Riigihanked

Riigihanked on Euroopa majanduse üks perspektiivikamaid sektoreid. Euroopa majandusel on selles sektoris reaalne kasvupotentsiaal, kuid selles osas esineb pidevalt raskusi paljudes kolmandates riikides, kes keelduvad andmast Euroopa ettevõtjatele võrdväärset juurdepääsu oma hankemenetlustele, mis on tihti vähe läbipaistvad ja ei taga samaväärset kohtlemist.

Võttes arvesse, et selle valkdonna suhtes kehtib WTO erikokkulepe, on täiesti selge, et ilma ELi otsustavate algatusteta ei ole võimalik praeguses kaubandusraamistikus tagada Euroopa ettevõtjatele täiesti võrdseid õigusi.

Mis puudutab Euroopa riigihankeid, siis on igati tervitatav komisjoni ettepanek kohaldada piiranguid riikide suhtes, kes ei anna juurdepääsu oma riigihangetele. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile andma aru tulemuste kohta, mis selles valdkonnas on seni saavutatud, samuti meetmete kohta, mida komisjon kavatseb võtta, et saavutada Euroopa VKEdele parem juurdepääs kolmandate riikide riigihangetele.

Päritolunimetus ja põllumajandus

Järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades tuleb suurendada põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ning kaitsta Euroopa põllumajandustootmise võrgustikku, mis koosneb pea täielikult VKEdest. Lisaks sellele on raportöör seisukohal, et Euroopas veel säilinud tariifsete tõkete edasise kaotamisega peab kaasnema ELi peamiste koostööpartnerite põllumajandusturgude liberaliseerimine, mis muidugi ei kehti arengumaade suhtes.

Seega on vaja tagada Euroopa päritolunimetuste parem kaitse ning hoida ära sellise olukorra teke, kus tooteid, mis kannavad nimetusi, nagu Parma sink (Prociutto di Parma), ei ole enam võimalik turustada Kanadas või Mehhikos, kuna kohalikud tootjad on juba nende nimetused registreerinud.

Komisjoni ettepanekud luua geograafiliste tähiste register on täiesti vastuvõetavad. Komisjon ja liikmesriigid peaksid muu hulgas kasutama nii diplomaatilisi kanaleid kui ka WTOd, et saavutada olukord, kus päritolutähiste kuritarvitamine lõpetatakse või vähemalt saadakse vaba juurdepääs turule nende Euroopa geograafiliste tähiste jaoks, mis on muutunud üldkasutatavateks või mis on juba varem üldkasutatavad olnud.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa VKEde rolli suurendamine rahvusvahelises kaubanduses kohta
(2008/2205(INI))

Arvamuse koostaja: Daniel Caspary

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. täheldab, et Euroopas on väga konkurentsivõimelisi väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd), mis on kõrgelt spetsialiseerunud nišiturgudel ülemaailmselt juhtpositsioonil, olles seetõttu üheks liikumapanevaks jõuks Lissaboni strateegia edendamisel;

2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma poliitilisi meetmeid, et toetada oma VKEde rahvusvahelist arengut, ja looma vahendid, et aidata parandada nende rahastamist, pädevust ja informeeritust, soodustamaks juurdepääsu kolmandate riikide turgudele;

3. rõhutab, et üksnes 8 % VKEdest on kaasatud piiriülesesse tegevusse, mis piirab nende kasvupotentsiaali; usub, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd ühendusesisest tegevust mõjutavate haldusnõuete ühtlustamisel;

4. märgib oskuslike ja koolitatud ettevõtjate tähtsust, kes suudaksid hakkama saada rahvusvahelise äritegevuse keerukate probleemidega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma ettevõtjatele rohkem õppeprogramme globaliseerunud ärikeskkonna kohta (näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustik või kava „Värav Hiinasse” ); kutsub üles tugevdama koostööd VKEde ja ülikoolide vahel, et parandada teadusuuringuid ja innovatsiooni; kutsub komisjoni üles kaaluma programmide Erasmus ja Leonardo da Vinci alusel spetsiaalse ELi vahetusprogrammi loomist noortele ettevõtjatele;

5. rõhutab, et VKEdele on rahvusvahelise tegevuse võimaldamiseks vaja juurdepääsu rahalistele vahenditele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles edendama Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja teiste finantsasutuste spetsiaalseid laene ja muid tooteid VKEde rahvusvahelise tegevuse tarbeks;

6. tunnistab, et olemasolevad kaubanduse kaitsemeetmeid, nagu subsideerimis- ja dumpinguvastased meetmed, tuleb paremini kohandada VKEdele; leiab, et erakorralistes olukordades peaks olema võimalik rakendada ajutisi „kaitseabinõusid”;

7. märgib vajadust uurida, kui palju võiks lühendada VKEde maksetähtaegu, et tagada maksupotentsiaali ja kapitalinõude täitmist; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepanekuid asjakohaste meetmete kohta kõnealuses valdkonnas;

8. rõhutab, et standardimine võib aidata kaasa innovatsioonile ja konkurentsivõimele, lihtsustades turulepääsu ja soodustades toimivust; ergutab komisjoni intensiivistama Euroopa standardite edendamist rahvusvahelises ulatuses;

9. märgib VKEde olulist rolli kliimamuutusega seotud tehnosiirdes ning VKEde aktiivse osaluse tähtsust arenguabi andmises;

10. rõhutab, et uute tehnoloogiate arendamise eeltingimusena vajavad VKEd tõhusat intellektuaalomandiõiguste kaitset, mis võimaldaks neil korraldada rahvusvahelist tegevust; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et lihtne ja tõhus intellektuaalomandiõiguste süsteem on VKEde rahvusvahelistamisel otsustava tähtsusega vahend;

11. tervitab komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises „Kõigepealt mõtle väikestele – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” sisalduvat ettepanekut, mille eesmärgiks on julgustada VKEsid turgude kasvust kasu saama ja neid selles toetada; leiab, et Euroopa ärikeskuste loomine valitud turgudel on kasulik – tingimusel, et välditakse olemasolevate struktuuride kordamist; toetab tähtsatel eksporditurgudel „turulepääsu rühmade” (Market Access Teams) loomist; nende tegevus peaks olema suunatud eeskätt turutõketele, millega VKEd kokku puutuvad; kutsub komisjoni üles VKEde vajadusi arvestades neid vahendeid regulaarselt ajakohastama ja need 2012. aastal üle vaatama;

12. kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi võltsimisvastase võitluse toetuseks, et kaitsta Euroopa ettevõtteid, pöörates sealjuures erilist tähelepanu VKEdele ning kodanike huvide ja tervise kaitsele;

13. kutsub komisjoni üles parlamendile regulaarselt Euroopa VKEde rahvusvahelistumise olukorrast aru andma;

14. tervitab „Euroopa VKEde nädala” korraldamist 2009. aasta mais ja teeb ettepaneku kasutada seda üritust VKEdele teabe andmiseks selle kohta, kuidas arendada oma eksporditegevust väljaspool ELi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa VKEde rolli suurendamine rahvusvahelises kaubanduses kohta
(2008/2205(INI))

Arvamuse koostaja: Małgorzata Handzlik

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et 99 % Euroopa ettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kuid ainult 8 % nendest ekspordib kaupu väljapoole oma riigi piire ja 3 % väljapoole Euroopa Liitu;

B. arvestades, et rahvusvaheliseks muutunud ettevõtted on näidanud suuremat innovatsioonivõimet; arvestades, et rahvusvahelistumine ja innovatsioon on peamised konkurentsivõimet ja kasvu edasiviivad jõud, mis on Lissaboni strateegia kasvu ja töökohtade loomise eesmärkide saavutamiseks üliolulised,

1. on seisukohal, et ühtse turuga seotud poliitikavaldkonnad peaksid keskenduma Euroopa VKEde olukorra parandamisele, luues VKE-sõbraliku ettevõtluskeskkonna ja tagades, et VKEd saavad täielikult ära kasutada ühtse turu pakutavaid võimalusi; lisaks on seisukohal, et vajaduse korral peaksid need poliitikavaldkonnad suurendama ka VKEde rahvusvahelist rolli;

2. on seisukohal, et tuleb luua tugev seos väikeettevõtluse algatuse (Small Business Act) ja VKEde suuremale rahvusvahelistumisele viivate algatuste raames tehtava töö vahel;

3. palub komisjonil kaaluda võimalusi, kuidas siseturg saaks veelgi aidata Euroopa ettevõtetel rahvusvaheliselt konkureerida;

4. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid algatama rohkem riiklikke programme VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks, nagu ekspordivõimaluste edendamine ja VKEde abistamine välismaiste äripartnerite leidmisel;

5. palub komisjonil tõhustada teavitamist ekspordivõimalustest ELi ja kolmandate riikide turgudel ning Euroopa VKEde jaoks riiklikul ja ühenduse tasandil olemasolevaid nõuandeteenuseid, pöörates tähelepanu uue tehnoloogia ning niši- ja turu juhtivate toodete ja teenuste ekspordivõimalustele;

6. on seisukohal, et komisjon peaks veelgi intensiivistama koostööd ja regulatiivset dialoogi asjaomaste kolmandate riikide turgu reguleerivate asutustega, et saavutada regulatiivsete põhimõtete lähenemine sellistes valdkondades nagu intellektuaalomandi õigus ja avalike hangete õigus, võttes seejuures arvesse juba ühenduse õiguses sätestatut ja Euroopa VKEde eriomaseid vajadusi;

7. väljendab heameelt komisjoni sõlmitud ja allakirjutatud avaliku hanke lepingu üle, mille kohaselt viiakse läbi VKEde rahvusvahelistumist käsitlev uuring; on arvamusel, et uurimusega saadakse üksikasjalik ülevaade Euroopa VKEde rahvusvahelistumise olukorrast; palub komisjonil võtta tõhusaid meetmeid VKEde tegevuse hõlbustamiseks globaliseerunud maailmas;

8. palub komisjonil avaldada aruande Euroopa VKEde osalemise kohta rahvusvahelises kaubanduses ja teha vajaduse korral ettepanekuid, millega vastavalt väikeettevõtluse algatusele (Small Business Act) luuakse raamistik üldisele poliitilisele lähenemisviisile VKEde suhtes, pöörates erilist tähelepanu Euroopa VKEde osalemisele rahvusvahelises kaubanduses;

9. palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada igati VKEsid praeguses finantskriisi olukorras, tagades neile püsiva võimaluse saada arengu tõhustamiseks krediiti.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Attard-Montalto, Jan Březina, Jorgo Chatzimarkakis, Dragoş Florin David, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Erna Hennicot-Schoepges, Reino Paasilinna, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Etelka Barsi-Pataky, Ivo Belet, Manuel António dos Santos, Neena Gill, Edit Herczog, Vladimir Urutchev, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Louis Grech, Aurelio Juri, Sepp Kusstatscher, Eva Lichtenberger, Rosa Miguélez Ramos, María Sornosa Martínez

Õigusteave - Privaatsuspoliitika