RAPORT Ettepanek võtta vastu parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust

19.1.2009 - (KOM(2008)0388 – C6‑0250/2008 – 2008/0127(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Marian-Jean Marinescu

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust

(KOM(2008)0388 – C6‑0250/2008 – 2008/0127(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0388);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0250/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6‑0002/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kõige mõjusam ja tõhusam viis ühtse Euroopa taeva loomiseks on ülalt-alla suunatud lähenemisviis; kuid kuna sellele lähenemisviisile ei saadud poliitilist heakskiitu, siis tuleb praegu seada eesmärgiks kiirendada alt-üles suunatud lähenemisviisi alusel algatatud protsesse.
Selgitus
Euroopa Parlament on korduvalt avaldanud poolehoidu ülalt-alla suunatud lähenemisviisile, mida antud tingimuste korral ei ole siiski võimalik realiseerida. Nüüd sõltub kõik sellest, kas suudetakse vältida üleliigseid viivitusi ühtse Euroopa taeva loomisel.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Et tagada kõikjal Euroopas järjekindel ja tõhus järelevalve teenuste osutamise üle, peab riiklikele järelevalveasutustele kindlustama piisava iseseisvuse ja piisavalt vahendeid.	(8) Et tagada kõikjal Euroopas järjekindel ja tõhus järelevalve teenuste osutamise üle, peab riiklikele järelevalveasutustele kindlustama vähemalt funktsionaalse iseseisvuse ja piisavalt vahendeid, et vältida huvide konflikte ning ergutada ja tugevdada asutuste koostööd kahe- ja mitmepoolsel tasandil.
Selgitus
Liikmesriigid on juba varem nõustunud „funktsionaalse sõltumatuse“ andmisega riiklikele asutustele ning järelevalveasutustele erinevates muudes valdkondades (nt telekommunikatsioon, energia- ja gaasiturg).
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Liikmesriigid peaksid tugevdama omavahelist ja kolmandate riikidega tehtavat koostööd kõigis peamistes ühtse Euroopa taevaga seotud aspektides.
Selgitus
Parim viis ühtse taeva eesmärgi saavutamiseks ei ole ambitsioonikas ülalt-alla lähenemine, vaid ühtne diplomaatiline üksmeel.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Funktsionaalsed õhuruumiosad on aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahelise koostöö edendamisel otsustava tähtsusega, et parandada tulemuslikkust ja luua sünergiat. Liikmesriigid peaksid looma funktsionaalsed õhuruumiosad hiljemalt 2012. aasta lõpuks.	(13) Funktsionaalsed õhuruumiosad on aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahelise koostöö edendamisel otsustava tähtsusega, et parandada tulemuslikkust ja luua sünergiat. Liikmesriigid peaksid looma toimivad funktsionaalsed õhuruumiosad hiljemalt 2011. aasta lõpuks.
Selgitus
Lihtkokkulepete sõlmimine funktsionaalsete õhuruumiosade loomiseks hiljemalt 2012. aastaks tähendab viivitust ühtse Euroopa taeva käivitumisel, mida ette valmistavaks sammuks nad on. SESARi kasutuselevõtmine alates 2014. aastast peaks toimuma otseselt ühtse taeva ja mitte funktsionaalsete õhuruumiosade baasil, et vältida tarbetuid kahekordseid kulusid. Alates 2012. aastast kuni 2013. aasta lõpuni on küllalt aega funktsionaalsete õhuruumiosade ühendamist alustada.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Naaberpiirkonnad peaksid funktsionaalsete õhuruumiosadega seotud algatuste asjus koostööd tegema, et hõlbustada funktsionaalsete õhuruumiosade edasist ühendamist ühtse Euroopa taeva raames.
Selgitus
Lihtkokkulepete sõlmimine funktsionaalsete õhuruumiosade loomiseks hiljemalt 2012. aastaks tähendab viivitust ühtse Euroopa taeva käivitumisel, mida ette valmistavaks sammuks nad on. SESARi kasutuselevõtmine alates 2014. aastast peaks toimuma otseselt ühtse taeva ja mitte funktsionaalsete õhuruumiosade baasil, et vältida tarbetuid kahekordseid kulusid. Alates 2012. aastast kuni 2013. aasta lõpuni on küllalt aega funktsionaalsete õhuruumiosade ühendamist alustada.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 b) Ühtse Euroopa taeva saavutamiseks tuleks uuendada tsiviil- ja sõjaväevõimude kokkuleppeid.
Selgitus
Seoses käesolevast määrusest tulenevate muudatustega peetakse vajalikuks 2004. aastal sõlmitud tsiviil- ja sõjaväevõimude vahelise lepingu uuendamist.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 c) Et hõlbustada kõrgetasemeliste kokkulepete sõlmimist ning leida parimaid võimalusi funktsionaalsete õhuruumiosade loomisel tekkivate raskuste ületamiseks, peaks komisjon määrama kõrgema poliitilise ametiisiku funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatoriks. Koordinaator peaks tegutsema nii, et see ei piira ühtse Euroopa taeva komitee ülesandeid ja tegevust.
Selgitus
TEN-T prioriteetsete projektide edukat eeskuju järgides kiirendab funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori nimetamine nii nende rakendamist kui ka tulevast ühendamist. Koordinaatoriks peaks olema juhtiv poliitikategelane, mitte tehnokraat, sest ta peaks püüdma liikmesriikide seas poliitilist konsensust saavutada.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Kui toimivuse parandamine, eriti lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamine nõuab rohkem vahendeid, kui praegu olemas on, tuleks ette näha ühisprojektide rahastamine.	(14) Kui toimivuse parandamine, eriti lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamine nõuab rohkem vahendeid, kui praegu olemas on, tuleks ette näha ühisprojektide rahastamine. Kõnealuseid täiendavaid rahalisi vahendeid tuleks eraldada ühisprojektide rahastamiseks, et abistada õhuruumi kasutajaid ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajaid, et parandada ühist aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, eelkõige seoses nende projektidega, mis võivad olla vajalikud funktsionaalse õhuruumi osa ja lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks. Kõnealuseid täiendavaid rahalisi vahendeid võib saada TEN-T rahastamise, EIB toetuste ja lennunduse integreerimisel saastekvootidega kauplemise süsteemi selle enampakkumiste tulude kaudu.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Programmi SESAR kiire areng on hädavajalik ühtse Euroopa taeva rakendamiseks. Eurocontrol peaks antud kontekstis andma Euroopa Parlamendile aru programmi SESAR võrdelise rahastamise kohta Eurocontroli poolt.
Selgitus
Programmi SESAR rahastamine tuleb kindlustada, et vältida probleeme nagu näiteks GALILEO rahastamisel. Programmi SESAR rahastamine jagatakse kolmeks võrdseks osaks ELi, Eurocontroli ja ettevõtjate vahel (à 700 miljonit eurot). EL on oma vahendid juba üle kandnud. Eurocontrol peaks seetõttu andma teavet omapoolse rahastamise kohta mitterahalise sissemaksena.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Euroopa lennuinfopiirkond (EFIR), mis hõlmab liikmesriikide vastutuse alla kuuluvat õhuruumi, peaks hõlbustama ühist planeerimist ja integreeritud tegevusi, et ületada piirkondlikke kitsaskohti.	(17) Euroopa lennuinfopiirkond (EFIR), mis hõlmab liikmesriikide vastutuse alla kuuluvat õhuruumi, peaks hõlbustama ühist planeerimist ja integreeritud tegevusi, et ületada kohalikke ja piirkondlikke kitsaskohti.
Selgitus
Täpsem sõnastus.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Kavandatav Eurocontroli reform peaks toimuma enne käesoleva määruse jõustumist.
Selgitus
Kavandatud Eurocontroli reform tuleks teostada enne ühtse Euroopa taeva teise paketi sätete tegelikku rakendamist, et tagada tõeline iseseisvus neile Eurocontroli osadele, millele võidakse käesoleva määruse raames erinevaid ülesandeid usaldada.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Eurocontroli kavandatav reform tuleks teostada nii, et see tagaks, et Eurocontrolile ühtse Euroopa taeva määruste raames usaldatud ülesanded oleksid kooskõlas ja ei läheks vastuollu tema töö muude aspektidega seoses Eurocontroli kui rahvusvahelise organisatsiooni ülesannete ja pädevusega.
Selgitus
Komisjon peaks oma poliitika rakendamiseks nõuetekohaselt selgitama oma tihendatud koostööd Eurocontroliga. Esimene samm selles suunas võiks olla raamleping, kus võetakse arvesse organisatsiooni üleeuroopalist iseloomu.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Lennuliikluse voogude juhtimise tõhususe tagamiseks tuleks kehtestada sobivad meetmed, et aidata olemasolevatel tegevusüksustel, sealhulgas Eurocontroli lennuliikluse voogude juhtimise kesksel üksusel tagada tõhus lennutegevus. Lisaks rõhutatakse Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet, tõhusust ja ohutuse tegevuskava käsitlevas komisjoni teatises vajadust tagada lennujaama lennuplaanide ja teenindusaegade vaheline kooskõla.	(22) Lennuliikluse voogude juhtimise tõhususe tagamiseks tuleks kehtestada sobivad meetmed, et aidata olemasolevatel tegevusüksustel, sealhulgas Eurocontroli lennuliikluse voogude juhtimise kesksel üksusel tagada tõhus lennutegevus. Lisaks rõhutatakse Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet, tõhusust ja ohutuse tegevuskava käsitlevas komisjoni teatises vajadust tagada lennujaama lennuplaanide ja teenindusaegade vaheline sobiv sidusus.
Selgitus
Lisaks ohutusele ja tõhususele on ettepaneku eesmärgiks prognoositavuse parandamine. Sellega seoses peetakse kohustuslikuks teatavat lennuplaanide ja teenindusaegade kooskõlastamise vormi.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Ühtse Euroopa taeva edukuse ja tulemuslikkuse jaoks on ülioluline lennujaamade läbilaskevõime ja lennuliikluse korraldamise vaheline sidusus. Eurocontroli uuringus „Majanduskasvu probleemid 2008. aastal” rõhutatakse, et püsima jääb märkimisväärne lennujaamade läbilaskevõimega seotud probleem, millega tuleb tegelda. Isegi kui on lennujaamu, mis kasutavad parimal võimalikul moel olemasolevat läbilaskevõimet, seisab Euroopa pikas perspektiivis jätkuvalt silmitsi puudustega maapealses läbilaskevõimes. Seda silmas pidades on lennujaamade läbilaskevõime seire keskusel keskne roll liikmesriikidele objektiivse teabe andmisel, mida nad vajavad selleks, et rakendada poliitikat, mis on vajalik, et viia lennujaamade läbilaskevõime vastavusse lennuliikluse korraldamise võimega, ilma et see piiraks nende pädevust kõnealuses valdkonnas.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.	(26) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, sobiva ajavahemiku jooksul, et kinni pidada ühtse Euroopa taeva määrustes sätestatud tähtaegadest.
Selgitus
Rakenduseeskirjad on õigusaktide nõuetekohase kasutamise tegelik vahend. Seetõttu tuleks rakenduseeskirjad esitada sobiva ajavahemiku jooksul, et käesolevates määrustes sätestatud tähtaegadest kinni pidada. Komisjon peaks niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kuu aega pärast käesoleva määruse jõustumist esitama sidusa kava rakenduseeskirjade tegelikuks koostamiseks, võttes arvesse nende tähtsust ja omavahelisi seoseid.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26 a) Komisjon peaks ajavahemiku kindlaks määrama 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
Selgitus
Rakenduseeskirjad on õigusaktide nõuetekohase kasutamise tegelik vahend. Seetõttu tuleks rakenduseeskirjad esitada sobiva ajavahemiku jooksul, et käesolevates määrustes sätestatud tähtaegadest kinni pidada. Komisjon peaks niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kuu aega pärast käesoleva määruse jõustumist esitama sidusa kava rakenduseeskirjade tegelikuks koostamiseks, võttes arvesse nende tähtsust ja omavahelisi seoseid.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -1
	Käesoleva õigusliku raamistiku rakendamine kavandatakse täielikus kooskõlas SESARi projekti arenguga, pidades silmas ühtse Euroopa taeva loomist enne SESARi kolmanda, kasutuselevõtmise etapi algust.
Selgitus
SESARi kasutuselevõtmine alates 2014. aastast peaks toimuma otseselt ühtse taeva ja mitte funktsionaalsete õhuruumiosade baasil, et vältida tarbetuid kahekordseid kulusid. Sellega seoses tuleks püüda luua ühtne taevas paralleelselt SESARi arendusetapiga.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -a) lisatakse järgmine punkt -a:   -a) „transiidiõigus” – lennuettevõtjate õigus seoses rahvusvaheliste lennuteenustega lennata maandumata üle riigi territooriumi vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 15.
Selgitus
It is necessary to establish a mechanism for the EU to be able to act in cases when the third country (Russia) charges the EU air carriers for overflights of its territory and this charging is illegal as it contravenes international agreements (the Chicago Convention) the respective country is signatory to. This mechanism is also essentially needed when the third country concerned proposes unacceptably long transition period for abolishing or just modernising overflight charge. As the EU carriers are placed under long-term discriminatory conditions by these illegal transit charges, the EU should be able to take reciprocal measures by denying or limiting transit over its territory for one or more air carriers of the third country concerned, in order to motivate the third country to remove above-mentioned charges or payments.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt 15
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c a) Artikli 2 punkti 15 muudetakse järgmiselt:   15. sertifikaat — liikmesriigi või Euroopa Liidu asutuse väljastatud mis tahes kujul dokument, mis vastab Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele ning millega kinnitatakse, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja vastab selle teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele;
Selgitus
Käesoleva määruse jõustumise ja määruse 216/2008 (EASA määrus, mida on muudetud KOM 390/2008 abil) jõustumise vahele jääb üleminekuperiood. Muudatusettepaneku eesmärgiks on seda üleminekuaega arvesse võtta.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   e a) Lisatakse järgmine punkt 23 a:   23 a. lennuinfoteenus – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus;
Selgitus
Muudatus on kooskõlas ICAO määratlustega.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt 23 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (e b) Lisatakse järgmine punkt 23 b:   23 b. häireteenused – teenused, mille abil teatatakse asjaomastele organisatsioonidele lennukitest, mis vajavad otsimis- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistatakse neid organisatsioone;
Selgitus
Muudatus on kooskõlas ICAO määratlustega.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt 25
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 25. „funktsionaalne õhuruumiosa” – operatiivsetel vajadustel põhinev õhuruumiosa, mis luuakse riigipiire arvestamata ja milles aeronavigatsiooniteenused ja nendega seotud lisafunktsioonid on optimeeritud ja/või integreeritud; 25. „funktsionaalne õhuruumiosa” – operatiivsetel vajadustel põhinev õhuruumiosa, mis luuakse riigipiire arvestamata ja milles aeronavigatsiooniteenused ja nendega seotud lisafunktsioonid on optimeeritud, integreeritud ja seotud tulemustega, mille eest vastutab aeronavigatsiooniteenuste osutaja, tugevdades koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel;
Selgitus
Muudatus tugevdab vajadust võtta arvesse artiklis 11 püstitatud tulemuslikkuse eesmärke. Lisaks rõhutatakse sellega, et liikmesriigid kohustuvad kiirendama funktsionaalsete õhuruumiosade kui ühtse Euroopa taeva saavutamise vaheastme loomist.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f a (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (f a) Lisatakse järgmine punkt 25 a:   25 a. funktsionaalne iseseisvus – institutsiooni, asutuse või organisatsiooni võime langetada otsuseid autonoomselt ja ühestki asutusest sõltumatult, kasutada autonoomselt oma eelarvet, omada piisavaid inim- ja finantsressursse oma kohustuste täitmiseks ning kasutada oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt;
Selgitus
Liikmesriigid on juba varem nõustunud „funktsionaalse sõltumatuse“ andmisega riiklikele asutustele ning järelevalveasutustele muudes valdkondades (nt telekommunikatsioon, energia- ja gaasiturg). Samuti tuleks teha ka lennundussüsteemi puhul. Et viimase nelja aasta jooksul on liikmesriigid juba moodustanud riiklikud järelevalveasutused, tuleks määrustes keskenduda funktsionaalse sõltumatuse saavutamisele, et vältida huvide konflikti, ning ühise järelevalveasutuse moodustamise menetluse edasisele selgitamisele. Kui riiklikele järelevalveasutustele ei anta vähemalt funktsionaalset sõltumatust, kujuneb nende koostöö käesoleva õigusakti raames aeglaseks, kui mitte võimatuks.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f b (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 2 – punkt 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (f b) Lisatakse järgmine punkt 36 a:   36 a. ühtne Euroopa taevas – ühtne üleeuroopaline marsruutide, marsruutide haldamise ja lennuliikluse korraldamise süsteemide võrgustik, mis põhineb ainult tõhususel ja tehnilistel kaalutlustel, mitte riigi- või piirkondlikel piiridel, kus aeronavigatsiooniteenuste osutamine ja nendega seotud lisafunktsioonid on õhuruumi kasutajate huvides funktsionaalseid õhuruumiosasid kasutades täielikult optimeeritud ja/või integreeritud;
Selgitus
Ühtse taeva loomist takistavad asjaolud tulenesid peamiselt „ühtse Euroopa taeva“ erinevatest tõlgendustest. Ühtne Euroopa taevas tähendab poliitiliste kohustuste võtmist ühtsuse ja koostöö nimel, mis põhineb ühistel tehnilistel nõuetel ning pikema aja jooksul ühisel tehnoloogial, sisseseadel, konstruktsioonidel ning menetlustel. Seetõttu on vaja mõistet selgelt määratleda.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid nimetavad või loovad omal valikul kas üksi või ühiselt asutuse või asutused oma riikliku järelevalveasutusena, et see võtaks enese kanda käesoleva määruse ning artikli 3 lõikes 1 osutatud meetmete alusel sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise. 1. Liikmesriigid nimetavad või loovad kas üksi või ühiselt asutuse või asutused oma riikliku järelevalveasutusena, et see võtaks enese kanda käesoleva määruse ning artikli 3 lõikes 1 osutatud meetmete alusel sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise.
Selgitus
Asjakohasem sõnastus.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 3 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Ühtlasi tagavad nad, et riiklike järelevalveasutuste töötajad ja nende juhtimise eest vastutavad isikud tegutsevad sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt. 3. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi sõltumatult ja läbipaistvalt. Ühtlasi tagavad nad, et riiklike järelevalveasutuste töötajad ja nende juhtimise eest vastutavad isikud tegutsevad sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt. Selline sõltumatus saavutatakse asjakohaste juhtimis- ja kontrollimehhanismide rakendamisega.
Selgitus
Tahame lisada sõna „sõltumatus” riikliku järelevalveasutuse kohustuste täitmise kohta, võttes arvesse riigisiseseid eeskirju.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ilma et see piiraks komitee ja Eurocontroli rolli, loob komisjon „lennundussektori nõuandekomitee”, kuhu kuuluvad aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajate ühendused, lennujaamad, lennukitööstus ning lennunduspersonali esindavad organisatsioonid. Selle organi ülesanne on anda komisjonile nõu ühtse Euroopa taeva rakendamise küsimustes.” Ilma et see piiraks komitee ja Eurocontroli rolli, loob komisjon „lennundussektori nõuandekomitee”, kuhu kuuluvad aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajate ühendused, lennujaamad, lennukitööstus ning lennunduspersonali esindavad organisatsioonid. Selle organi ainus ülesanne on anda komisjonile nõu ühtse Euroopa taeva rakendamise küsimustes.”
Selgitus
Muudatus rõhutab lennundussektori nõuandekomitee nõuandvat rolli.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 a (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   5 a) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:   Ühenduse eesmärk on laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ning seda laienemist toetada. Selleks püüab ühendus kas piirnevate kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepete […], Eurocontroli või funktsionaalsete õhuruumiosade kokkulepete raames laiendada käesoleva määruse ning artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamisala kolmandatele riikidele.
Selgitus
Ühtne Euroopa taevas peaks sisaldama suurema avatuse, seega edasise arengu algeid ja olema meie rahvusvahelistele partneritele järkjärgulise lähenemise eeskujuks, pidades silmas ülemaailmse ühtse taeva saavutamist. Ühtse Euroopa taeva laiendamine kolmandatesse riikidesse peaks toimuma samuti funktsionaalsete õhuruumiosade abil.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Komisjon võib rakenduseeskirjade väljatöötamiseks anda Eurocontrolile volitused, määrates ära täidetavad ülesanded ja selleks ettenähtud ajakava. Seejuures püüab ta võimalikult hästi kasutada Eurocontroli menetlusi kõikide huvitatud poolte kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks, kui need menetlused on kooskõlas komisjoni läbipaistvuse ja konsulteerimismenetluste tavadega ega ole vastuolus komisjoni institutsiooniliste kohustustega. Komisjon tegutseb artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras. 2. Komisjon võib rakenduseeskirjade väljatöötamiseks anda Eurocontrolile või muule asutusele volitused, määrates ära täidetavad ülesanded ja selleks ettenähtud ajakava täielikus vastavuses prioriteetidega ja pidades silmas käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamist ning konsulteerides lennundussektori nõuandekomitee, valdkonna dialoogikomitee ja teiste huvitatud pooltega, kui need menetlused on kooskõlas komisjoni läbipaistvuse ja konsulteerimismenetluste tavadega ega ole vastuolus komisjoni institutsiooniliste kohustustega. Komisjon tegutseb artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras.
Selgitus
Muudatuse abil võetakse arvesse sidusrühmade vahelise nõuetekohase konsulteerimise vajadust ning rõhutatakse lennundussektori nõuandekomitee ja valdkonna dialoogikomitee rolli. Lisaks tõstetakse selgemalt esile, et rakenduseeskirju võivad ette valmistada erinevad organisatsioonid.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 8 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Tegutsedes artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras, võib komisjon võtta muid meetmeid asjaomase volituse eesmärkide saavutamiseks: 4. Tegutsedes artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras, võib komisjon anda teisele asutusele volitused:
Selgitus
Muudatuse abil võetakse arvesse sidusrühmade vahelise nõuetekohase konsulteerimise vajadust ning rõhutatakse lennundussektori nõuandekomitee ja valdkonna dialoogikomitee rolli. Lisaks tõstetakse selgemalt esile, et rakenduseeskirju võivad ette valmistada erinevad organisatsioonid.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 8 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) kui komisjon, pidades nõu komiteega, leiab, et: (iii) kui komisjon, pidades nõu lennundussektori nõuandekomitee, valdkonna dialoogikomitee ja teiste huvitatud osalistega, leiab, et:
Selgitus
Muudatuse abil võetakse arvesse sidusrühmade vahelise nõuetekohase konsulteerimise vajadust ning rõhutatakse lennundussektori nõuandekomitee ja valdkonna dialoogikomitee rolli. Lisaks tõstetakse selgemalt esile, et rakenduseeskirju võivad ette valmistada erinevad organisatsioonid.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 8 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon tegutseb artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras: välja jäetud (a) kui komisjon otsustab mitte anda Eurocontrolile lõike 2 kohaseid volitusi, või   (b) kui vastuvõetavad rakenduseeskirjad ei kuulu Eurocontroli pädevusse.”
Selgitus
Muudatuse abil võetakse arvesse sidusrühmade vahelise nõuetekohase konsulteerimise vajadust ning rõhutatakse lennundussektori nõuandekomitee ja valdkonna dialoogikomitee rolli. Lisaks tõstetakse selgemalt esile, et rakenduseeskirju võivad ette valmistada erinevad organisatsioonid.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 10 – lõige 2 – teine taane
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „– kõik õhuruumi kasutajate rühmad,”; „– õhuruumi kasutajad või õhuruumi kasutajate rühmad,”;
Selgitus
Vastavalt õhuruumi kasutajate määratlusele. See hõlmab ka sõjaväevõime.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 11
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Selleks et parandada aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ja võrgufunktsioone ühtses Euroopa taevas, koostab komisjon tulemuslikkuse kava. Kava sisaldab eelkõige järgmist: 1. Selleks et parandada aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ja võrgufunktsioone ühtses Euroopa taevas ja pärast konsulteerimist artiklis 10 osutatud sidusrühmadega, koostatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava. See sisaldab järgmist: (a) aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse perioodiline ülevaatamine, järelevalve ja võrdlusuuringud, samuti sihtuuringud konkreetsetes küsimustes; (a) kogu ühendust hõlmavad tulemuslikkuse eesmärgid asjakohaste kesksete tulemuslikkuse valdkondade, sealhulgas ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutasuvuse, suhtes; (b) kõikidelt asjaomastelt pooltelt, sealhulgas lennuettevõtjatelt, lennujaamade koordinaatoritelt, aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, riiklikelt järelevalveasutustelt, liikmesriikidelt ja Eurocontrolilt aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust käsitlevate andmete kogumise, kontrolli, analüüsi, hindamise ja levitamise kord ja sellega seotud kohustused; (b) riiklikud ja piirkondlikud tulemuslikkuse kavad, sealhulgas tulemuslikkuse eesmärgid, tagades kooskõla kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega; ning (c) asjakohased võtmetähtsusega tegevusvaldkonnad ICAO dokumendi nr 9854 „Global Air Traffic Management Operational Concept”** põhjal, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse ühtse Euroopa taeva konkreetseid vajadusi ja nende valdkondade asjakohaseid eesmärke; (c) aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse perioodiline ülevaatamine, järelevalve ja võrdlusuuringud; (d) võtmetähtsusega tegevusnäitajad tulemuslikkuse mõõtmiseks ja eesmärkide püstitamiseks;   (e) kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkide püstitamine, mille võrdlusperiood on vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt viis aastat, ning asjakohaste lähenemiskriteeriumide kehtestamine artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras;                   (f) kriteeriumid riiklikele järelevalveasutustele riiklike tulemuslikkuse kavade koostamiseks. Need kavad eelkõige:   – põhinevad teenuste osutajate äriplaanidel;   – käsitlevad riikliku või piirkondliku kulubaasi kõiki kulukomponente;   – sisaldavad siduvaid tulemuslikkuse eesmärke, mis on kooskõlas kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega;   – arutatakse läbi aeronavigatsiooniteenuste osutajatega, lennujaamade käitajatega ja lennujaamade koordinaatoritega;   (g) riiklike ja piirkondlike tulemuslikkuse kavade hindamise, heakskiitmise, järelevalve ja jõustamise kriteeriumid ja kord, sealhulgas:   (i) komisjoni antud hinnang riiklikele või piirkondlikele tulemuslikkuse kavadele tagamaks, et need vähemalt üheskoos vastaksid ühenduse eesmärkidele;   (ii) komisjoni heakskiit riiklikele või piirkondlikele tulemuslikkuse kavadele artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras;       (iii) riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavade rakendamise järelevalve, sealhulgas asjakohased mehhanismid ettenägematuteks olukordadeks;   (iv) tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise hindamine igal aastal ja võrdlusperioodi lõpus, uute eesmärkide püstitamine uueks võrdlusperioodiks; (v) korrigeerivad meetmed, sealhulgas asjakohased stiimulid ja/või antistiimulid, mida liikmesriigid rakendavad juhul, kui riiklikke või piirkondlikke aastaks või võrdlusperioodiks püstitatud eesmärke ei saavutata.   2. Ilma et see piiraks komitee rolli, võib komisjon määrata Eurocontroli või mõne muu pädeva avalik-õigusliku isiku tegutsema tulemuslikkuse kontrolli organina. Tulemuslikkuse kontrolli organi roll on abistada komisjoni lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava rakendamisel. Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ tegutseb talle komisjoni poolt usaldatud ülesannete täitmisel sõltumatult. 2. Komisjon võib artikli 5 lõikes 3 osutatud korras määrata Eurocontroli või mõne muu pädeva kvalifikatsiooniga sõltumatu üksuse tegutsema tulemuslikkuse kontrolli organina. Tulemuslikkuse kontrolli organi roll on abistada komisjoni kooskõlas riiklike järelevalveasutustega ja abistada nõudmisel riiklikke järelevalveasutusi lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava rakendamisel. Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ tegutseb talle komisjoni poolt usaldatud ülesannete täitmisel sõltumatult. 3. Komisjon võtab vastu selle artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt artiklile 8.” 3. (a) komisjon võtab pärast seda, kui ta on võtnud arvesse riiklike järelevalveasutuste asjaomast panust riiklikul ja piirkondlikul tasandil, vastu kogu ühendust hõlmavad aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse eesmärgid artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras;   (b) lõike 1 punktis b osutatud riiklikud või piirkondlikud kavad koostavad riiklikud järelevalveasutused. Kõnealused kavad sisaldavad siduvaid riiklikke või piirkondlikke eesmärke ja liikmesriigi poolt vastu võetud asjakohast stimuleerimiskava. Kavade koostamisel konsulteeritakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumikasutajate esindajate ja vajaduse korral lennuettevõtjate ja lennujaamade koordinaatoritega;     (c) komisjon võtab riiklikud või piirkondlikud kavad vastu vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlusele, tagades kooskõla riiklike või piirkondlike eesmärkide ja kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkide vahel.   Kui komisjon leiab, et riiklikud või piirkondlikud tulemuslikkuse eesmärgid ja asjakohased meetmed ei ole piisavad, võib ta otsustada artikli 5 lõikes 2 osutatud korras, et asjaomased riiklikud järelevalveasutused võtavad parandusmeetmeid. Komisjoni teavitatakse sellistest parandusmeetmetest ja need kiidetakse heaks artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.   (d) võrdlusperiood hõlmab minimaalselt kolme ja maksimaalselt viit aastat. Tulemuslikkuse eesmärkide saavutamist hinnatakse igal aastal ja võrdlusperioodi lõpus ning uueks võrdlusperioodiks püstitatakse uued eesmärgid. Esimene võrdlusperiood hõlmab ajavahemikku kuni 2011. aastani. Kui kõnealusel ajavahemikule ei saavutata riiklikke või piirkondlikke eesmärke, võivad liikmesriigid ja/või riiklikud järelevalveasutused kohaldada vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile a parandusmeetmeid;   (e) komisjon viib läbi tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise korrapäraseid hindamisi ja esitab tulemused ühtse taeva komiteele.   4. Lõikes 1 viidatud tulemuslikkuse kava osas kehtivad järgmised menetlused:   (a) kõikidelt asjaomastelt pooltelt, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, lennuettevõtjatelt, lennujaamade koordinaatoritelt, riiklikelt järelevalveasutustelt, liikmesriikidelt ja tulemuslikkuse hindamise organilt aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust käsitlevate asjakohaste andmete kogumine, kontroll, analüüs, hindamine ja levitamine;   (b) asjakohaste võtmetähtsusega tegevusvaldkondade valik ICAO dokumendi nr 9854 „Global Air Traffic Management Operational Concept“ põhjal, mis on ühtlustatud lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikuga, sealhulgas turvalisuse, keskkonna, suutlikkuse ja kulutõhususe valdkondades, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse ühtse Euroopa taeva konkreetseid vajadusi ja nende valdkondade asjakohaseid eesmärke ning piiratud arvu võtmetähtsusega tegevusnäitajate määratlust tulemuslikkuse mõõtmiseks;   (c) kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkide püstitamine, mille määratlemisel võetakse arvesse riiklikul või funktsionaalsete õhuruumi osade tasandil kindlaks tehtud panust;   (d) riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavade järelevalve, sealhulgas asjakohased mehhanismid ettenägematuteks olukordadeks;   (e) nn mõistliku tegutsemise („just culture“) põhimõtete kasutusele võtmine.   Komisjon võib käesolevas lõigus viidatud loetellu lisada täiendavaid menetlusi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele (viide artiklile).   5. Tulemuslikkuse kava loomisel võetakse arvesse asjaolu, et marsruuditeenused, terminaliteenused ja võrgufunktsioonid on erinevad ning neid tuleks vastavalt käsitleda, eelkõige tulemuslikkuse mõõtmise eesmärgil.   6. Tulemuslikkuse kava üksikasjaliku toimimise nimel võtab komisjon sobiva ajavahemiku jooksul vastu rakenduseeskirjad artiklis 8 osutatud korra kohaselt, arvestades käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamisega. Need rakenduseeskirjad hõlmavad järgmist:   (a) lõikes 4 viidatud menetluste sisu ja ajakava;   (b) tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise hindamise võrdlusperioodi ja intervalle ning uute eesmärkide püstitamist;   (c) riiklike järelevalveasutuste koostatud riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavade loomise kriteeriume, mis hõlmavad riiklikke või piirkondlikke tulemuslikkuse eesmärke ning stimuleerimiskava, mis:   i) põhinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajate äriplaanidel;   ii) käsitlevad riikliku või piirkondliku kulubaasi kõiki kulukomponente;   iii) sisaldavad siduvaid tulemuslikkuse eesmärke, mis on kooskõlas kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega;   (d) kriteeriumeid, mille alusel hinnatakse, kas riiklikud või piirkondlikud eesmärgid on kooskõlas kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega kõnealusel võrdlusperioodil;   (e) üldpõhimõtteid, mille alusel liikmesriigid sätestavad riiklikul või piirkondlikul tasandil stimuleerimiskava aeronavigatsiooniteenuste osutajatele;   (f) asjakohast mehhanismi ettenägematuteks olukordadeks seoses riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavade rakendamise järelevalvega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -9 (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (–9) Artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:   2. Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete rakendamist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimest korda 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel igal aastal. Selleks võib komisjon lisaks nende poolt lõike 1 kohaselt esitatavates aruannetes sisalduvale teabele nõuda liikmesriikidelt lisateavet.
Selgitus
Asjakohasem ajakava.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt -1 (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (–1) Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:   2. Selleks korraldab iga siseriiklik järelevalveasutus nõuetekohaseid kontrolle ja ülevaatusi, sealhulgas kontrollib vajaliku personali olemasolu, et kontrollida käesoleva määruse nõuetele vastavust. Asjaomane aeronavigatsiooniteenuse osutaja hõlbustab sellise töö läbiviimist.
Selgitus
Varasemad juhtumid on näidanud, et tööjõupuudus aeronavigatsiooni valdkonnas võib põhjustada ohutusriski.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt -4 (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (–4) Artikli 7 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:   3. Siseriiklikud järelevalveasutused väljastavad sertifikaadid aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, kui nad vastavad artiklis 6 osutatud ühistele nõuetele. Sertifikaadid võib väljastada eraldi iga raammääruse artiklis 2 määratletud aeronavigatsiooniteenuse tüübi, isegi selliste teenuste rühma jaoks, […] kus lennuliiklusteenuste osutaja, olenemata tema õiguslikust seisundist, kasutab ja peab ülal oma teabe-, navigatsiooni- ja jälgimissüsteeme. Sertifikaate kontrollitakse regulaarselt.
Selgitus
Muudatuse eesmärgiks on kindlustada teenuste kõrge kvaliteet nende aeronavigatsiooniteenuse osutajate jaoks, kes pakuvad teenuste rühma. Üldine sertifikaat võib võimaldada aeronavigatsiooniteenuste osutajatel oma tegevuse mõnes osas kvaliteeti eirata, mis vähendab üldist turvalisust.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 8 – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik ei keeldu lennuliiklusteenuste osutaja määramisest põhjendusel, et tema riiklik õigussüsteem nõuab, et lennuliiklusteenuste osutajad, kes osutavad teenuseid selle liikmesriigi vastutuse alla kuuluvas õhuruumis, peavad: 2. Piiriüleste teenuste osutamise osas tagavad liikmesriigid, et nende riiklik õigussüsteem ei oleks takistuseks vastavusele käesoleva artikli ja artikli 10 lõikega 3, nõudes, et lennuliiklusteenuste osutajad, kes osutavad teenuseid selle liikmesriigi vastutuse alla kuuluvas õhuruumis, peavad:
Selgitus
Riigisiseste õiguslike piirangute kehtestamise korral piiriülestele teenustele võib eeldada takistusi ühtse Euroopa taeva arengule.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 5 – alapunkt a a (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a) lõige 2 asendatakse järgmisega:   2. Liikmesriigid määratlevad määratud lennuliiklusteenuste osutajate õigused ja kohustused. Kohustused võivad sisaldada tingimusi, mis käsitlevad sellise asjakohase teabe õigel ajal esitamist, mis võimaldab teha kindlaks kõik õhusõidukite liikumised nende vastutusalasse jäävas õhuruumis.
Selgitus
Asjakohasem sõnastus.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 5 – alapunkt a b (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a b) lõige 3 asendatakse järgmisega:   3. Liikmesriikidel on lennuliiklusteenuste osutaja valimisel diskretsiooniõigus, tingimusel et teenuseosutaja vastab artiklites 6 ja 7 osutatud nõuetele ja tingimustele.
Selgitus
Asjakohasem sõnastus.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamine esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2012. aasta lõpuks, eesmärgiga saavutada ühtse Euroopa taeva lennuliikluse juhtimisvõrgu maksimaalne läbilaskevõime ja efektiivsus ning säilitada kõrge ohutustase ja aidata kaasa lennutranspordisüsteemi üldisele tulemuslikkusele ning vähendada keskkonnamõju. Selle nõude täitmise tagamiseks teevad liikmesriigid üksteisega suurimal võimalikul määral koostööd. 1. Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine hiljem 2011. aasta lõpuks, eesmärgiga saavutada ühtse Euroopa taeva lennuliikluse juhtimisvõrgu optimaalne läbilaskevõime ja efektiivsus ning säilitada kõrge ohutustase ja aidata kaasa lennutranspordisüsteemi üldisele tulemuslikkusele täielikus kooskõlas tulemuslikkuse kavaga ning vähendada keskkonnamõju. Selle nõude täitmise tagamiseks teevad liikmesriigid üksteisega ja vajaduse korral kolmandate riikidega suurimal võimalikul määral koostööd ning eelkõige naabruses asuvate funktsionaalsete õhuruumiosadega.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Et võimaldada funktsionaalsete õhuruumiosade kaudu ühtse Euroopa taeva loomist, nimetab komisjon kõrgema poliitilise ametiisiku funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatoriks (edaspidi: koordinaator).
Selgitus
TEN-T prioriteetsete projektide edukat eeskuju järgides kiirendab funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori nimetamine nii nende rakendamist kui ka tulevast ühendamist. Koordinaatoriks peaks olema juhtiv poliitikategelane, mitte tehnokraat, sest ta peaks püüdma liikmesriikide seas poliitilist konsensust luua.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 b. Komisjon nimetab koordinaatori ametisse kokkuleppel liikmesriikidega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
Selgitus
Tuleks järgida asjakohaseid institutsioonidevahelisi konsultatsioonimehhanisme.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 c. Koordinaatori peamiseks ülesandeks on võimaldada kõrgetasemelisi kokkuleppeid ja leida parimaid lahendusi raskuste ületamiseks, et kiirendada funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamist ja omavahelist kooskõlastamist ning kindlustada funktsionaalsete õhuruumiosade nõuetekohane ühtlustamine ja kooskõla käesoleva määruse sätetega.
Selgitus
TEN-T prioriteetsete projektide edukat eeskuju järgides kiirendab funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori nimetamine nii nende rakendamist kui ka tulevast ühendamist. Koordinaatoriks peaks olema juhtiv poliitikategelane, mitte tehnokraat, sest ta peaks püüdma liikmesriikide seas poliitilist konsensust luua.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 1 d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 d. Koordinaator annab aru otse komisjonile ja teeb tihedat koostööd ühtse taeva komitee, Eurocontroli, tulemuslikkuse kontrolli organi ja EASAga.
Selgitus
TEN-T prioriteetsete projektide edukat eeskuju järgides kiirendab funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori nimetamine nii nende rakendamist kui ka tulevast ühendamist. Koordinaatoriks peaks olema juhtiv poliitikategelane, mitte tehnokraat, sest ta peaks püüdma liikmesriikide seas poliitilist konsensust luua.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c a) olema kooskõlas raammääruse artiklis 11 ja hilisemates õigusaktides sätestatud tulemuslikkuse eesmärkidega;
Selgitus
Tagab kooskõla tulemuslikkuse kavaga.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Funktsionaalne õhuruumiosa kehtestatakse üksnes kõikide selliste liikmesriikide vastastikusel nõusolekul, kelle vastutuse alla kuulub mis tahes funktsionaalsesse õhuruumiosasse kuuluv õhuruumiosa, või ühe liikmesriigi deklaratsiooniga, kui kogu õhuruumiosasse kuuluv õhuruum kuulub selle liikmesriigi vastutuse alla. Enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile, teistele liikmesriikidele ja huvitatud isikutele vastava teabe, et hinnata selle vastavust lõikes 2 osutatud kriteeriumidele ja anda neile võimalus esitada oma tähelepanekud. 3. Funktsionaalne õhuruumiosa kehtestatakse üksnes kõikide selliste liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide vastastikusel nõusolekul, kelle vastutuse alla kuulub mis tahes funktsionaalsesse õhuruumiosasse kuuluv õhuruumiosa. Enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile, koordinaatorile, teistele liikmesriikidele ja huvitatud isikutele vastava teabe, et hinnata selle vastavust lõikes 2 osutatud kriteeriumidele ja anda neile võimalus esitada oma tähelepanekud.
Selgitus
Üks liikmesriik ei saa funktsionaalset õhuruumiosa kehtestada. Teisest küljest võivad funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamisel osaleda kolmandad riigid.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 9a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Kui kahe või enama liikmesriigi vahel tekivad nende vastutuse alla kuuluva piiriülese funktsionaalse õhuruumiosaga seotud probleemid, võivad asjaomased liikmesriigid ühiselt esitada asja ühtse Euroopa taeva komiteele arvamuse saamiseks. Arvamus adresseeritakse asjaomastele liikmesriikidele. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võtavad liikmesriigid seda arvamust lahenduse leidmisel arvesse. 5. Kui kahe või enama liikmesriigi vahel tekivad nende vastutuse alla kuuluva piiriülese funktsionaalse õhuruumiosaga seotud probleemid, võivad asjaomased liikmesriigid ühiselt esitada asja koordinaatorile. Koordinaator korraldab kokkuleppe saavutamiseks kohtumised kõigi huvitatud isikutega ning annab komisjonile aru kohtumiste tulemustest, lisades asjakohased soovitused. Soovitused edastatakse ka asjaomastele liikmesriikidele. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võtavad liikmesriigid neid soovitusi lahenduse leidmisel arvesse.
Selgitus
Koordinaatori ülesannete selgitamine vastavalt kõigile ülaltoodud muudatustele.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 6 a (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 11
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 a) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:   Liikmesriigid võtavad ühise transpordipoliitika raames vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad tsiviil- ja sõjaväevõimud sõlmivad seoses konkreetsete õhuruumiosade haldamisega kirjalikud lepingud või samaväärsed õiguslikud kokkulepped või uuendavad neid.
Selgitus
Seoses käesolevast määrusest tulenevate muudatustega peetakse vajalikuks 2004. aastal sõlmitud tsiviil- ja sõjaväevõimude vahelise lepingu uuendamist.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt i Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „a) õhuruumi kasutajate vahel jaotatavad kulud on aeronavigatsiooniteenuste osutamise kindlaksmääratud kulud, kaasa arvatud kapitaliinvesteeringute ja varade amortisatsiooni asjakohased intressisummad, samuti hooldus-, tegevus-, juhtimis- ja halduskulud;” „a) õhuruumi kasutajate vahel jaotatavad kulud on aeronavigatsiooniteenuste osutamise kindlaksmääratud kulud, kaasa arvatud kapitaliinvesteeringute ja varade amortisatsiooni asjakohased intressisummad, samuti hooldus-, tegevus-, juhtimis- ja halduskulud; kindlaksmääratud kulud tuletatakse kooskõlas raammääruse artikliga 11 kehtestatud tulemuslikkuse eesmärkidest ning need aitavad kaasa käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise kulutasuvusele;”
Selgitus
Nagu on sätestatud raammääruse 549/2004 artiklis 11 ja määruse 550/2004 artiklis 14, peaks maksustamiskava olema kulutasuv, tingimusel et tulemuslikkuse eesmärgid on täidetud.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt ii Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   b a) funktsionaalsete õhuruumiosade puhul lepivad liikmesriigid raamlepingu abil kokku lähenemiskavas ühtse maksu kehtestamiseks, mis on kooskõlas tulemuslikkuse kavaga.
Selgitus
Maksud oleksid kooskõlas ühiselt kokkulepitud lähenemiskriteeriumidega kõigepealt funktsionaalsete õhuruumiosade piires ja hiljem kogu ühtses Euroopa taevas.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt ii Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b a) maksud kehtestatakse kalendriaasta kaupa vähemalt kolmeks ja maksimaalselt viieks aastaks; b a) maksud kehtestatakse kalendriaasta kaupa vähemalt kolmeks ja maksimaalselt viieks aastaks kooskõlas tulemuslikkuse eesmärkidega ja ülejäänud aspektidega, mis panustavad osutatud teenuse kulude struktuuri;
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „c) aeronavigatsiooniteenused võivad teenida piisavalt tulusid, et saada mõistlikku aktivatulu, et aidata kaasa kapitali vajalikule parandamisele;” „c) aeronavigatsiooniteenused võivad teenida piisavalt tulusid, et saada mõistlikku aktivatulu, et aidata kaasa kapitali vajalikule parandamisele, tingimusel et kokkulepitud tulemuslikkuse eesmärgid on täidetud;”
Selgitus
Aeronavigatsiooniteenustega loodud tulud võivad sisaldada mõistlikku aktivatulu, kuid üksnes juhul, kui tulemuslikkuse eesmärgid on täidetud.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iv Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (e) maksudega soodustatakse aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tulemuslikku, tõhusat ja säästvat osutamist, et saavutada ohutuse ja kulutõhususe kõrge tase ja soodustada teenuste integreeritud osutamist. Sel eesmärgil ja seoses riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavadega võivad riiklikud järelevalveasutused kehtestada mehhanisme, sealhulgas rahalised soodustused ja takistused, et julgustada aeronavigatsiooniteenuste osutajaid ja/või õhuruumi kasutajaid toetama aeronavigatsiooniteenuste osutamise parandamist, näiteks läbilaskevõime suurendamine, hilinemiste vähendamine ja säästev areng, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme.”; (e) maksudega soodustatakse aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tulemuslikku, tõhusat ja säästvat osutamist, et saavutada tulemuslikkuse eesmärgid ja soodustada teenuste integreeritud osutamist. Sel eesmärgil ja seoses riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavadega võivad riiklikud järelevalveasutused kehtestada mehhanisme, sealhulgas rahalised soodustused ja karistused, et julgustada aeronavigatsiooniteenuste osutajaid oma tulemuslikkuse eesmärke saavutama.”;
Selgitus
Kooskõlastatuse tagamiseks.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt c Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikli 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Komisjon võib raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras otsustada, et makse kasutatakse ühisprojektide rahastamiseks, mis on mõeldud konkreetsesse kategooriasse kuuluvate õhuruumi kasutajate ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajate abistamiseks, et parandada ühist aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, eelkõige neid, mida võib olla vaja lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks. Sellistes otsustes nimetatakse konkreetne ühisprojekt ning täpsustatakse eelkõige selle rakendamise ajakava, õhuruumi kasutajate kantav kulu ning selle jaotus liikmesriikide vahel. 4. Ühisprojektid töötatakse välja konkreetsesse kategooriasse kuuluvate õhuruumi kasutajate ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajate abistamiseks, et parandada ühist aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, eelkõige need projektid, mida võib olla vaja funktsionaalsete õhuruumiosade loomiseks ja lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks. Komisjon teeb mitmeaastase finantsraamistiku raames ettepaneku rahaliste vahendite eraldamiseks, sealhulgas TEN-T rahastamise, Euroopa Investeerimispanga toetuste ning lennunduse integreerimisel saastekvootidega kauplemise süsteemi selle enampakkumiste tulude kaudu, et rahastada kõnealuseid ühisprojekte, eelkõige kiirendada SESARi rakendamist. Komisjon võib raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras ja kooskõlas raammääruse artiklis 11 sätestatud kulutõhususe põhimõtetega samuti otsustada, et ühisprojektide kulusid võib osaliselt katta maksude kaudu. Sellistes otsustes nimetatakse konkreetne ühisprojekt ning täpsustatakse eelkõige selle rakendamise ajakava, õhuruumi kasutajate kantav kulu ning selle jaotus liikmesriikide vahel, vältides kulude ja maksude dubleerimist. Komisjon viib enne otsuse vastuvõtmist läbi sõltumatu kulutõhususe analüüsi ja põhjaliku konsulteerimise, mille eesmärgiks on jõuda võimalikult suures ulatuses kokkuleppele teenuseosutajate ja õhuruumi kasutajatega. Ühisprojektide kulude suhtes kohaldatakse kõikehõlmavat ja läbipaistvat aruandlust.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 12 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Ei riiklikud järelevalveasutused, kes tegutsevad oma siseriiklike õigusaktide kohaselt, ega komisjon ei avalda konfidentsiaalse sisuga teavet. 1. Ei riiklikud järelevalveasutused, kes tegutsevad oma siseriiklike õigusaktide kohaselt, komisjon ega koordinaator ei avalda konfidentsiaalse sisuga teavet.
Selgitus
Tagab kooskõlastatuse kogu teksti ulatuses.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 12 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Lõige 1 ei piira riiklike järelevalveasutuste või komisjoni õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks; sellisel juhul peab teabe avaldamine olema proportsionaalne ja võtma arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade ja muude asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi.” 2. Lõige 1 ei piira riiklike järelevalveasutuste, koordinaatori või komisjoni õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks; sellisel juhul peab teabe avaldamine olema proportsionaalne ja võtma arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade ja muude asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi.”
Selgitus
Tagab kooskõlastatuse kogu teksti ulatuses.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 13 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 18 a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Osana raamääruse artikli 12 lõikes 2 osutatud regulaarsest kontrollist ja mitte hiljem kui neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist viib komisjon lõpule kavandatava uuringu turul valitsevate põhimõtete edaspidise kohaldamise tingimustest teenuste osutamisele ja määramisele side, navigatsiooni, järelevalve, meteoroloogia ja aeronavigatsioonialase teabe valdkondades. 1. Komisjon võtab kõik meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada turul valitsevate põhimõtete kohaldamine teenuste osutamisele ja määramisele side, navigatsiooni, järelevalve, meteoroloogia ja aeronavigatsioonialase teabe valdkondades hiljemalt 2010. aasta lõpuks.
Selgitus
Ei ole ühtegi loogilist põhjust, miks komisjon peaks enne käesolevat valdkonda uuriva uuringu lõpuleviimist neli aastat ootama. On üldiselt teada, et turupõhimõtete kohaldamine kõnealuste teenuste suhtes on võimalik juba täna. Seepärast on üksnes asjakohane tekitada viivitamata kõnealuste teenuste osas konkurents. See toob kaasa kulude vähenemise ja teenuse kvaliteedi paranemise.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Ühendus ja liikmesriigid taotlevad, et ICAO kehtestaks Euroopa ühtse lennuinfopiirkonna (European Flight Information Region, EFIR) ja tunnustaks seda. Selleks annab komisjon ühenduse pädevusse kuuluvate küsimuste puhul vajaduse korral nõukogule soovituse asutamislepingu artikli 300 kohaselt hiljemalt [….]. 1. Ühendus ja liikmesriigid taotlevad, et ICAO kehtestaks Euroopa ühtse lennuinfopiirkonna (European Flight Information Region, EFIR) ja tunnustaks seda. Selleks annab komisjon ühenduse pädevusse kuuluvate küsimuste puhul vajaduse korral nõukogule soovituse asutamislepingu artikli 300 kohaselt hiljemalt 31. detsembriks 2012.
Selgitus
Tuleks eeldada, et 2012. aasta lõpuks on funktsionaalsed õhuruumiosad loodud ja toimivad ning nende ühendamine käivitunud, ning seega on komisjonil ja liikmesriikidel täpne ülevaade kõigist osalevatest riikidest.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) piiratud ressursside, eriti raadiosageduste ja radari transpondri koodide koordineerimine ja jaotamine; b) piiratud ressursside koordineerimine ja määramine üldise lennuliikluse kasutatavates lennusagedusalades, eriti raadiosagedustel, ja ka radari transpondri koodide koordineerimine;
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) täiendavad lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonid, nagu need on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas. c) täiendavad lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonid, kaasa arvatud liiklusvoogude korraldamine, nagu need on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 6 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võib oma kontrolli all ja vastutusel usaldada Eurocontrolile eespool nimetatud funktsioonidega seotud ülesannete täitmise, millega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Neid ülesandeid täidetakse erapooletult ja kulutõhusalt, võttes arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgu vajadused ning kaasates täielikult õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad. Komisjon võib oma kontrolli all ja vastutusel ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega usaldada Eurocontrolile või mõnele muule organile eespool nimetatud funktsioonidega seotud ülesannete täitmise, millega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Neid ülesandeid täidetakse erapooletult ja kulutõhusalt, kaasates täielikult õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad, tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise nimel võetakse arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgu vajadusi ning õhuruumi kasutajate eelistatud marsruute. Võrgu haldamise funktsiooni loomisel tagab komisjon, et järgitakse reguleerimise ja tegevusega seotud ülesannete eraldamise põhimõtet. Selleks tehakse täpset vahet igal üksikul funktsioonil ja sellega seotud kohustustel ning need klassifitseeritakse igal tasandil (ELi, piirkondlik/funktsionaalne õhuruumiosa, riigisisene tasand). Kõnealuseid operatiivseteks liigitatud Euroopa tasandi funktsioone teostatakse alati tihedas koostöös tööstusharu partnerettevõtetega, kellega konsulteeritakse samuti reguleerivate funktsioonide osas.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 6 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Õhuruumi planeerimise aspekte, mida ei ole nimetatud lõikes 2, käsitletakse riiklikul või piirkondlikul tasandil. Selles kavandamisprotsessis võetakse arvesse lennuliikluse vajadusi ja keerukust ning see hõlmab täielikku konsulteerimist kõigi õhuruumi kasutajate rühmadega. 5. Õhuruumi planeerimise aspekte, mida ei ole nimetatud lõikes 2, käsitletakse riiklikul või piirkondlikul tasandil. Selles kavandamisprotsessis võetakse arvesse lennuliikluse vajadusi ja keerukust, see on kooskõlas riiklike või piirkondlike tulemuslikkuse kavadega ning see hõlmab täielikku konsulteerimist kõigi asjaomaste õhuruumi kasutajate või õhuruumi kasutajate rühmadega.
Selgitus
Tagab kooskõlastatuse kogu teksti ulatuses.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 6 – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Liikmesriigid usaldavad Eurocontrolile lennuliikluse voogude juhtimise, nagu seda on kirjeldatud raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras vastu võetud rakenduseeskirjas, ja kooskõlas komisjoni poolt artikli 9 kohaselt kehtestatud nõuetele.” 6. Liikmesriigid usaldavad reformitud Eurocontrolile või mõnele teisele pädevale ja sõltumatule organile vastavalt asjakohasele järelevalvekorrale lennuliikluse voogude juhtimise, nagu seda on kirjeldatud raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras vastu võetud rakenduseeskirjas, ja kooskõlas komisjoni poolt artikli 9 ja artikli 11 kohaselt kehtestatud nõuetele.
Selgitus
Tagab kooskõlastatuse kogu teksti ulatuses.
Kuigi Eurocontrolil on praegu liiklusvoogude korraldamiseks hea positsioon, ei pruugi see pikas perspektiivis nii olla.

SELETUSKIRI

Euroopa ühtse taeva algatus[1] käivitati 2000. aastal ja see muutis lennuliikluse korraldamise ühise transpordipoliitika osaks.

Selles ajast saadik on palju juhtunud. Laienemispoliitika, koos aktiivse naabruspoliitikaga, on laiendanud Euroopa lennundusturu 37 riigini. Laienev ühtne lennundusturg muudab ELi globaalseks jõuks.

Üldise mulje kohaselt pole Euroopa ühtne taevas teatud tähtsates valdkondades andnud loodetud tulemusi. Üldiselt ei ole funktsionaalsete õhuruumiosade lähenemisviisiga saavutatud kasu, mida loodeti lendude tõhususe paranemise, kulude ja killustatuse vähendamise vallas.

Euroopa lennukoridoride struktuuri kujundamises ja kasutamises on märgata vähe edasiminekut ning sellest tulenevalt puudub paranemine lendude tõhususes või keskkonnamõjus.

Aja, kütusekulu ja raha vormis kannavad kõik õhuruumi kasutajad ja reisijad lennundusahela ebatõhususest tulenevaid mittevajalikke kulusid .

Euroopa õhutranspordisektori konkurentsivõime vajab täielikku süsteemset lähenemisviisi: ühist visiooni, eesmärke ja tehnoloogiaid, mis tugineksid tugevale regulatiivsele raamistikule.

Sellega seoses on komisjon esitanud ettepanekute paketi[2].

– Nelja Euroopa ühtse taeva määrust tuleb muuta, et võtta kasutusele tulemuslikkuse eesmärkide raamistik koos arvuliste eesmärkidega.

– EASA volituste laiendamine, nii et need hõlmavad kõiki lülisid lennuohutuse ahelas, parandab ohutust.

– Lennuliikluse korraldamise üldkava kinnitamine tehnoloogilise innovatsiooni kiirendamiseks.

– Lennujaamade tegevuskava, et tegelda läbilaskevõimega õhus ja maa peal.

KOMISJONI ETTEPANEK

Sisu: ettepanek[3], millega muudetakse Euroopa ühtse taeva esimese etapi määrusi, tugevdab mitmel viisil algseid õigusakte, sh võetakse kasutusele siduvad tulemuslikkuse eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, samuti Euroopa võrgu haldamise funktsiooni, et tagada riiklike võrgustike ühtlustumine ja tähtajad liikmesriikidele tulemuslikkuse parandamiseks, esialgu funktsionaalsete õhuruumiosade kaudu.

Ettepaneku peamised elemendid on: riiklike järelevalveasutuste sõltumatus; sotsiaalpartnerite tugevam kaasatus; parem tulemuslikkuse süsteem; ühtlustatud ohutusnõuded; funktsionaalsete õhuruumiosade loomise kiirendamine; maksustamissüsteemi läbipaistvus; Euroopa ühtne lennuinfopiirkond; aeronavigatsioonialase teabe ühtlane kättesaadavus; lennureeglid ja õhuruumi liigitus; süsteemne lähenemisviis võrgustiku struktuurile, võrgustiku haldamisele ja tehnoloogia juurutamisele; ning komiteemenetlus.

RAPORTÖÖRI MÄRKUSED

Raportöör usub, et Euroopa ühtse taeva õigusliku raamistiku läbivaatamine ja 4 sambale tuginev süsteemne lähenemine on vajalik.

Raportöör märgib ulatuslikku konsensust sidusrühmade vahel. Välja arvatud teatud negatiivne tagasiside ametiühingutelt ja mõned liikmesriikide eriarvamused, on kõik kaasatud osapooled väljendanud oma toetust Euroopa ühtse taeva II paketile tervikuna.

Raportöör on teadlik sellest, et Euroopa ühtse taeva loomisel pole suuri tehnilisi või teaduslikke takistusi. Lisaks sellele on seda võimalik saavutada ilma ohutust kahjustamata. Integratsiooniprotsessi aeglus tuleneb erinevustest Euroopa ühtse taeva mõistmisel. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku see põhimõte selgelt määratleda.

Raportöör on veendunud, et komisjoni ettepanek käsitleb kodanike vajadusi ja ootusi õigesti. Lisaks sellele aitab ettepanek kaasa Euroopa ambitsioonikate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

Samas saab Euroopa tootev tööstusharu kasu sellest, et on lennuliikluse korraldamise tehnoloogia innovatsiooni eesliinil.

Raportöör on äärmiselt huvitatud, et see keskne poliitiline eesmärk säiliks ja palub seadusandjatel anda üksikasjades kompromisside saavutamisel endast parim, selleks et saavutada peamised poliitilised eesmärgid.

Raportöör usub, et ambitsioonika ülalt alla lähenemisviisi asemel on järjekindel lai konsensus siiski parim viis ühtse taeva saavutamiseks .

Siiski pole komisjoni ettepaneku mõned elemendid selged ja neid saab paremaks muuta:

a) Riiklike järelevalveasutuste sõltumatus – riiklikele järelevalveasutustele peaks olema tagatud vähemalt funktsionaalne sõltumatus ja piisavad ressursid. Raportöör rõhutab, et muudes valdkondades (s.o telekommunikatsioon, energia- ja gaasiturud) on liikmesriigid juba nõustunud riiklikele ja järelvalveasutustele „funktsionaalse sõltumatuse” andmise ideega, ja soovitab lennundussüsteemile sama lähenemisviisi.

b) Kõigi osapoolte suurem kaasatus – Euroopa ühtse taeva eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt vajalik koostöö poliitilisel, sotsiaalsel ja tehnilisel tasandil. Seepärast peab uus Euroopa ühtse taeva raamistik minema kaugemale ELi mudelist, mida mõistetakse kui väärtuste ühtsust süsteemide mitmekesisuses, ja tõestama võimalikult kiiresti tugeva unikaalse tehnoloogilise süsteemi (SESAR) toimivust ühise eesmärgi toetuseks. Ühiskondliku stabiilsuse kindlustamiseks peaks komisjon tagama kõigi huvitatud osapoolte, eriti läbi sotsiaalse dialoogi, täieliku toetuse ja pühendumuse.

c) Parem tulemuslikkuse süsteem: tulemuslikkuse kava on võtmetähtsusega element, koos funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamise tähtajaga.

Raportöör usub, et komisjon peaks pöörama tähelepanu peamiselt arvuliselt väljendatavate, saavutatavate, kogu ühendust hõlmavate eesmärkide kehtestamisele. Need eesmärgid peaksid hõlmama kõiki tundlikke valdkondi, näiteks ohutust, keskkonda, läbilaskevõimet ja kulutõhusust.

Lähtudes euroala mudelist, peaksid komisjon ja liikmesriigid lähenemise kriteeriumide kaudu kokku leppima riiklikud ja piirkondlikud (funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil) eesmärgid, koos kogu ühendust hõlmavate eesmärkidega. See lähenemisviis vajab järelevalvet Euroopa tasandil ja ühtlustatud Euroopa stiimulite ja negatiivsete stiimulite süsteemi. Tuleks ette näha parandusmeetmed, mis peaksid olema ühtlustatud, tõhusad, proportsionaalsed ja mõjuvad.

Süsteemi tulemuslikkust jälgib ja hindab sõltumatu tulemuslikkuse kontrolli organ .

Raportöör on seisukohal, et tulemuslikkuse kontrolli organiks võiks saada Eurocontrol, sest see juba täidab paljusid sarnaseid funktsioone. Kuid selle organi juhtimine hõlmab Euroopa Liitu ja kolmandaid riike. Euroopa ühtse taeva tulevikku arvestades on see ühest küljest positiivne, kuid esialgu tõstatab see tegelikke küsimusi seoses õigusliku raamistikuga, ELi ning ELi mittekuuluvate riikide huvide võimaliku lahknevusega, organi erapooletusega ja selle sõltumatusega üldiselt, samuti seoses selle võimalike allüksuste sõltumatusega.

Raportöör usub, et kavas olev Eurocontroli reform peaks toimuma enne käesolevate määruste sätete jõustumist, ja see tuleks läbi viia nii, et oleks tagatud eri allüksuste haldamise täielik sõltumatus ja välditaks vastuolusid Euroopa ülesannete ja selle organi kui rahvusvahelise organisatsiooni omaduste muude aspektide vahel.

d) Lennuliikluse mahu kasvades on ohutuse valdkonnas vaja täieliku süsteemse lähenemisviisi algatust, tagamaks õhutranspordi ohutus ja säästvus. Seepärast tehakse EASAle ülesandeks kogu lennundussüsteemi ohutuse järelevalve.

e) Tuleks kokku leppida selged sätted toimivate funktsionaalsete õhuruumiosade loomiseks aastaks 2012. Funktsionaalsed õhuruumiosad on ainult vahend eesmärgi saavutamiseks ja nende kooskõlastamatu rakendamine lisaks Euroopa ühtse taeva saavutamisel mittevajalikke kulusid. Seepärast teeb raportöör ettepaneku võtta sisse lisasätted, et võimaldada olemasolevate ja potentsiaalsete funktsionaalsete õhuruumiosade integreerimist Euroopa ühtse taeva süsteemi, täielikus kooskõlas tulemuslikkuse kavaga. Need sätted on Euroopa visiooni, põhimõtete ja nõuete järkjärgulise kolmandatesse naaberriikidesse levitamise protsessis eluliselt tähtsad.

Kõrge poliitiku määramine funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatoriks soodustab nende rakendamist ja ka edasist ühendamist.

Uuendada tuleks sõjaväe kaasatust ja panust.

f) Maksustamiskava: raportöör pooldab tugevalt maksude läbipaistvust. Kindlaksmääratud kulud peaksid olema kooskõlas tulemuslikkuse kavale tuginevate lähenemise kriteeriumidega ja need tuleks kokku leppida peamiselt funktsionaalsete õhuruumiosade raames ja hiljem kogu Euroopa ühtse taeva jaoks.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühisprojektidele. Tuleks ühiselt kokku leppida lisarahastamise mehhanism olemasoleva Euroopa finantsraamistiku raames, tuginedes TEN-T esmatähtsate projektide edukale mudelile.

g) Süsteemne lähenemisviis võrgu ülesehitusele, võrgu haldusele ja tehnoloogia juurutamisele:

* Eurocontrolile tehakse ülesandeks ühtlustatud marsruutide võrgu kavandamine, kooskõlas ühenduse, riiklike ja piirkondlike tulemuslikkuse eesmärkidega.

* Liiklusvoogude juhtimine: ohutuse ja tõhususe kõrval peaks ettepaneku eesmärgiks olema usaldusväärsuse suurendamine.

h) Rakenduseeskirjad: raportöör usub, et rakenduseeskirjad tuleks avaldada sobiva ajavahemiku jooksul ja palub rakenduseeskirjade tegeliku väljatöötamise järjekindlat kava , võttes arvesse nende prioriteetsust ja vastastikuseid seoseid.

Selle taustal soovitab raportöör kõigil osapooltel kohustuda kooskõlastama nende poliitilist toetust tehnoloogilisele raamistikule ja kiirendama ühtse Euroopa taeva loomise protsessi täielikus kooskõlas SESARi arendamise etapiga, selleks et pärast 2014. aastat selle juurutamise etapist täielikult kasu saada.

• [1]  Määrused (EÜ) nr 549/2004, 550/2004 , 551/2004, 552/2004.
• [2]  KOM 388/2008, KOM 389/2008, KOM 390/2008.
• [3]  KOM 388/2008.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (3.12.2008)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust
(KOM(2008)0388 – C6‑0250/2008 – 2008/0127(COD))

Arvamuse koostaja: Teresa Riera Madurell

LÜHISELGITUS

Euroopa lennutransport

Enam kui 700 miljonit reisijat aastas,[1] üha rohkem lennuettevõtjaid ja suurenev reisijate/kaubaveo maht on andnud Euroopa lennutranspordi dünaamilisele arengule pideva kasvutendentsi, kusjuures kasv on keskmiselt 5 % aastas ning prognooside kohaselt aastaks 2020 lennuliiklus kahekordistub.

Sellega seotud areng suure kasvu suunas lennutranspordis kujutab endast ülekoormust Euroopa lennuliikluse süsteemis, mis väljendub sagenevates lendude hilinemistes, ülekoormatud lennujaamade läbilaskevõimest tingitud ummikutes, sellest tulenevates finantskohustustes, suuremas negatiivses mõjus keskkonnale ja ka kõnealuse valdkonna suurenenud ohutusriskis.

Ühtne Euroopa taevas – esimene pakett (1999–2004)

Liikmesriikide ilmsest vastastikusest sõltuvusest lennutranspordis hoolimata on õhuruum valdkond, kus Euroopa integratsioon on olnud aeglane, et realiseeruda ja tuua kaasa ühtsest turust saadavat kasu. Ühtse Euroopa taeva esimene pakett, mis võeti vastu 2004. aasta märtsis, kavandati Euroopa lennuliikluse süsteemi oluliste komponentide reformimiseks, selleks et tegelda:

· läbilaskevõime;

· tegevuskulude;

· süsinikdioksiidi heite ja keskkonnamõju ning

· ohutusega.

Ühtne Euroopa taevas – teine pakett (2008–…)

Kuigi ühtse Euroopa taeva käivitamine on olnud suur läbimurre, ei ole selle sätete rakendamine konkreetseid tulemusi andnud. Püsiv killustumine tähendab kulutasuvust aastase „hinnasildiga” 3,8 miljardit eurot Euroopa reisijatele ja lennuettevõtjatele. Võrreldes USAga on ELil aastas poole vähem lende, ent ometi on kõige käigushoidmine kaks korda kulukam.

Arvestades ühtse Euroopa taeva kehvi tulemusi, on vaja esialgne projekt läbi vaadata ning see ei saa juhtuda enam kriitilisemal ajal, arvestades pidevalt tõusvaid kütusehindu ja lennuettevõtjate kasvavat finantskoormust koos pankrottidega, millest uudised juba 2008. aastal räägivad.

Ühtse Euroopa taeva teise paketi ülesanne on kehtestada lisameetmed, mis tugevdavad ja stimuleerivad seni kehtestatut:

· kehtestatud kvantifitseeritud eesmärkidega tulemuslikkuse kava;

· funktsionaalsete õhuruumiosade väljaarendamise lõpuleviimine aastaks 2012;

· Euroopa lennuliikluse tõhus ja kaasaegne korraldamine lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamise abil;

· ohutuse parandamine ohutusalaste kohustuste ühendamise teel ühtsesse üksusesse – Euroopa Lennundusohutusametisse (EASA).

Peamised probleemid

Arvamuse koostaja tervitab ühtse Euroopa taeva teist paketti, toetades laialdaselt kavandatud meetmete üldkogumit, uskudes, et rõhuasetus tegelikule rakendamisele on ülioluline, selleks et anda väga vajalikke tulemusi. Komisjoni praeguses ettepanekus ei käsitleta piisavalt intensiivselt esimese paketi puudusi. Neid on siiski võimalik täiendada edasise rõhuasetusega konkreetsetele probleemidele.

Ohutuse, kulutasuvuse ja keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamiseks ELi lennutranspordis on hädavajalik Euroopa lennuliikluse süsteemi reformimine. Euroopa lennutransport tuleks valmistada paremini ette üha konkurentsivõimelisemaks muutuva turuga silmitsi seismiseks, nii et see oleks samal ajal võimalikult ohutu ja keskkonda säästev. Lisaks sellele on uuenduslike tehnoloogiate roll tõhususe ja kavandatud tulemuslikkuse eesmärkide saavutamisel vaieldamatult kesksel kohal, mistõttu tuleb kindlalt olla jätkuva toetuse poolt SESARile ja selle rakendamisele. ELi ja liikmesriikide tasandil tuleks järjekindlalt julgustada ja toetada edasisi teadusuuringuid, et Euroopa lennutransport jääks konkurentsivõimeliseks ning oleks maailmas juhtival kohal.

Selleks kutsub arvamuse koostaja liikmesriike üles pühenduma jätkuvalt ühtse Euroopa taeva algatusele ja tegema selle eduka lõpuleviimise ja tulevase tulemuslikkuse nimel tööd. Seega tuleks tunnustada riikliku rahastamise rolli ning seda mitte välistada, eriti seoses hädavajaliku lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamisega, mis nõuab märkimisväärseid esialgseid vahendeid.

Arvamuse koostaja usub kõikide asjassepuutuvate Euroopa majandusharu sidusrühmade konstruktiivsesse panusesse ja kaasatusse, kelle parem tulemuslikkus sõltub suuresti ühtse Euroopa taeva lõpuleviimisest. Seepärast toetab arvamuse koostaja majandusharu suuremat rolli komisjoni ettepanekus ja nõuab lisaks sellele majandusharuga konsulteerimist kõikides ühtse Euroopa taeva kavandamise, otsuste vastuvõtmise ja elluviimise etappides.

Lisaks sellele, arvestades majandusharu tugevamat osalust lennuliikluse korraldamisel, on oluline selgelt kindlaks määrata, millised lennuliikluse korraldamise ülesanded kujutavad endast ühenduse reguleerivate asutuste ja millised majandusharu vastutust, kusjuures viimasele antakse nende rolli ja ülesannete kohta ulatuslikku teavet.

Seoses teenuste osutamise ja määramisega side, navigatsiooni, järelevalve, meteoroloogia ja aeronavigatsioonialase teabe ning ka koolituse valdkonnas ollakse arvamusel, et põhiliseks juhtpõhimõtteks peaks olema suurem ohutus ja ka kulutasuvus ning parem kvaliteet ja mitte kontrollimata eeldus, et need eesmärgid saavutatakse liberaliseerimisega.

Lõpetuseks toetab arvamuse koostaja EASA suuremat rolli ja usub, et ühtse Euroopa taeva uued sätted peavad liikuma õiges suunas, andes tõelise tähenduse olemasolevale ühenduse asutusele, kes toimib praegu alla oma võimaluste, kuid kes suudaks kaasata kõik tegevused hõlbustamiseks ohutuse valdkonnas, ja kasutades seda täielikult.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Tuleks selgitada, et liikmesriigid ei tohi keelduda määramast aeronavigatsiooniteenuste osutajat põhjendusega, et see on asutatud mõnes muus liikmesriigis või selle omanikud on muu liikmesriigi kodanikud.	välja jäetud
Selgitus
Käesolev täiendus on vastuolus nii Saksamaa põhiseaduse artikliga 87d kui ka ühtse Euroopa taeva määruse 550/2004 artikli 8 lõikega 3. Selle kohaselt on teenuse osutaja väljavalimine liikmesriikide otsustada. Artikli 8 lõike 1 uus sõnastus piirab oluliselt seda otsustamisõigust ja toob lennuliiklusteenuste osutajate määramise valdkonnas sisse konkurentsielemendi, mida määruse põhjenduse 5 kohaselt ei tohiks nimelt kohaldada.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 3 a:   „3 a. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamisel järgitakse „alt üles” lähenemisviisi, mille puhul aeronavigatsiooniteenuste osutajatel on algatusõigus ja –kohustus, kusjuures protsessi algusest saadik on asjakohaselt kaasatud personal ning tsiviil- ja sõjalisel otstarbel kasutajad.
Selgitus
Määratlus, mille on andnud lennuliikluse korraldamise sotsiaalpartnerid oma täielikus konsolideeritud aruandes funktsionaalsete õhuruumiosade loomise kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjon võtab vastu rakenduseeskirjad, kui see on selgelt sätestatud käesolevas määruses või artiklis 3 osutatud määrustes või kui see on muul viisil vajalik nende määruste eesmärkide saavutamiseks. 1. Pärast konsulteerimist lennundussektori nõuandekomitee ja valdkonna dialoogikomiteega võtab komisjon vastu rakenduseeskirjad, kui see on selgelt sätestatud käesolevas määruses või artiklis 3 osutatud määrustes või kui see on muul viisil vajalik nende määruste eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Komisjon võib rakenduseeskirjade väljatöötamiseks anda Eurocontrolile volitused, määrates ära täidetavad ülesanded ja selleks ettenähtud ajakava. Seejuures püüab ta võimalikult hästi kasutada Eurocontroli menetlusi kõikide huvitatud poolte kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks, kui need menetlused on kooskõlas komisjoni läbipaistvuse ja konsulteerimismenetluste tavadega ega ole vastuolus komisjoni institutsiooniliste kohustustega. Komisjon tegutseb artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras. 2. Komisjon võib rakenduseeskirjade väljatöötamiseks anda reformitud Eurocontrolile või teisele pädevale ja sõltumatule asutusele volitused, määrates ära täidetavad ülesanded ja selleks ettenähtud ajakava. Seejuures püüab ta võimalikult hästi kasutada Eurocontroli menetlusi kõikide huvitatud poolte kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks, kui need menetlused on kooskõlas komisjoni läbipaistvuse ja konsulteerimismenetluste tavadega ega ole vastuolus komisjoni institutsiooniliste kohustustega. Komisjon tegutseb artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras.
Selgitus
Eurocontroli reformimine on hädavajalik, et tagada majandusharule vajaliku ülevaate ja kontrolli andmine teenuste osutamisega seotud funktsioonide üle.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt b Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 10 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Konsultatsioonid sidusrühmadega hõlmavad eelkõige uute kontseptsioonide ja tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu EATMNis ning need hõlmavad mehhanisme komisjoni otsuse 98/500/EÜ* kohaselt moodustatud konkreetse valdkonna dialoogikomitee nõuetekohaseks kaasamiseks.” „Konsultatsioonid sidusrühmadega hõlmavad eelkõige uute kontseptsioonide ja tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu EATMNis. Lisaks kehtestab komisjon konsulteerimismehhanismid valdkonna dialoogikomitee asjakohaseks kaasamiseks kõikides olulistes küsimustes ja eelkõige nendes, millel võivad ühtse Euroopa taeva rakendamisel olla sotsiaalsed tagajärjed.”
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 11 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek -1. Komisjon tagab, et aeronavigatsiooniteenuse osutajate juhtimine on kooskõlas tulemuslikkusel põhineva süsteemiga juhtimisautonoomia ja aruandluskohustuse asjakohase taseme kaudu.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Selleks et parandada aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ja võrgufunktsioone ühtses Euroopa taevas, koostab komisjon tulemuslikkuse kava. Kava sisaldab eelkõige järgmist: 1. Selleks et parandada aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ja võrgufunktsioone ühtses Euroopa taevas ja pärast konsulteerimist artiklis 10 osutatud sidusrühmadega koostab komisjon tulemuslikkuse kava. Kava sisaldab eelkõige järgmist:
Selgitus
Määruses tuleb enne tulemuslikkuse kava loomist mainida selgelt konsulteerimise põhimõtet.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 11 – lõige 1 – punkt f – neljas taane
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek – arutatakse läbi aeronavigatsiooniteenuste osutajatega, lennujaamade käitajatega ja lennujaamade koordinaatoritega; – arutatakse läbi aeronavigatsiooniteenuste osutajatega, lennujaamade käitajate, lennujaamade koordinaatorite ja kutseorganisatsioonidega;
Selgitus
Määruses tuleb enne tulemuslikkuse kava loomist mainida selgelt konsulteerimise põhimõtet.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Ilma et see piiraks komitee rolli, võib komisjon määrata Eurocontroli või mõne muu pädeva avalik-õigusliku isiku tegutsema tulemuslikkuse kontrolli organina. Tulemuslikkuse kontrolli organi roll on abistada komisjoni lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava rakendamisel. Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ tegutseb talle komisjoni poolt usaldatud ülesannete täitmisel sõltumatult. 2. Ilma et see piiraks komitee rolli, võib komisjon määrata Eurocontroli või mõne muu pädeva avalik-õigusliku isiku tegutsema tulemuslikkuse kontrolli organina. Tulemuslikkuse kontrolli organi roll on abistada komisjoni lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava rakendamisel. Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ tegutseb talle komisjoni poolt usaldatud ülesannete täitmisel sõltumatult, et pööratakse küllaldaselt tähelepanu erinevatele tingimustele, mille raames aeronavigatsiooniteenuste osutajad teenuseid osutavad, ja et kontrolliorganisse valitakse erialaselt pädevad töötajad. See puudutab eelkõige piisavaid igapäevase tegevuse alaseid teadmisi. Viimase otsuse vastuvõtmise ja kontrollimise pädevus jääb siiski alati riiklikele järelevalveasutustele või komisjonile.
Selgitus
Tulemuslikkuse kava, tulemuslikkuse kontrolli organi loomisel ja hindamismeetodite määramisel tuleb tähelepanu pöörata teenuste osutamise eripäradele igas riigis (nt õhuruumi erinev keerukus). Eripärade õige hindamine eeldab, et organisse kuuluvad korraliku igapäevase töö alase koolitusega inimesed. Organ ei tohi muutuda järelevalveasutuseks, vaid peab liikmesriigi viimase sõna õigusest tulenevalt piirduma komisjonile nõu andva kontrollifunktsiooniga.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 549/2004 Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3 a. Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ on sõltumatu ja et tal on asjakohased eriteadmised, konsulteerimis- ja edasikaebamisemehhanismid.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2) Artikkel 4 asendatakse järgmisega: välja jäetud „Artikkel 4   Ohutusnõuded   Komisjon võtab raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras vastu rakenduseeskirjad, milles sisalduvad Eurocontroli ohutusnõuete (ESARRid) asjakohased sätted ning nende nõuete käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad hilisemad muudatused, vajaduse korral nõuetekohaste kohanduste ja täiendustega.”
Selgitus
Artikli 4 algsõnastuse säilitamine.
Kooskõlas komisjoni ettepanekuga KOM/2008)390 tuleks Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) reguleerimisala laiendada, nii et see hõlmaks lennuliikluse korraldamist ja lennuväljade ohutuse reguleerimist.
Sellest tulenevalt peaks EASA asendama Eurocontroli ohutuse reguleerimise üksuse ja Eurocontroli ohutusnõuded (ESARRid) asendatakse EASA raamistiku rakenduseeskirjadega.
Tõrgeteta ülemineku tagamiseks peaksid EASA rakenduseeskirjad esialgu põhinema Eurocontroli ohutusnõuetel.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3a) Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:   „Siseriiklikud järelevalveasutused väljastavad sertifikaadid aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, kui nad vastavad artiklis 6 osutatud ühistele nõuetele. Sertifikaadid võib väljastada eraldi iga raammääruse artiklis 2 määratletud aeronavigatsiooniteenuse tüübi jaoks. Sertifikaadid võib eraldi välja anda isegi teenuste rühma jaoks, kus lennuliiklusteenuste osutaja, olenemata tema õiguslikust seisundist, kasutab ja peab ülal oma teabe-, navigatsiooni- ja jälgimissüsteeme. Sertifikaate kontrollitakse regulaarselt.”
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 5 – punkt a Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „1. Liikmesriigid tagavad, et nende vastutuse alla kuuluva õhuruumi igas konkreetses osas osutab lennuliiklusteenuseid ainult üks teenuseosutaja. Selleks määravad liikmesriigid lennuliiklusteenuste osutaja, kellel on ühenduses kehtiv sertifikaat. „1. Liikmesriigid tagavad, et nende vastutuse alla kuuluva õhuruumi igas konkreetses osas osutab lennuliiklusteenuseid ainult üks teenuseosutaja. Selleks määravad liikmesriigid lennuliiklusteenuste osutaja, kellel on ühenduses kehtiv sertifikaat.” Liikmesriik ei keeldu lennuliiklusteenuste osutaja määramisest põhjendusel, et tema riiklik õigussüsteem nõuab, et lennuliiklusteenuste osutajad, kes osutavad teenuseid selle liikmesriigi vastutuse alla kuuluvas õhuruumis, peavad:   (a) olema otseselt või enamusosaluse kaudu selle liikmesriigi või selle kodanike omanduses, või   (b) omama peamist tegevuskohta või registrijärgset asukohta selle liikmesriigi territooriumil, või   (c) kasutama ainult selles liikmesriigis asuvaid rajatisi.”;
Selgitus
Käesolev täiendus on vastuolus nii Saksamaa põhiseaduse artikliga 87d kui ka ühtse Euroopa taeva määruse 550/2004 artikli 8 lõikega 3. Artikli 8 lõike 1 uue sõnastusega piiratakse kõnealust otsustamisõigust oluliselt. Lennuliiklusteenuste osutajate määramise valdkonnas tuuakse sisse konkurentsielement, mis ei kuulu põhjenduse (5) kohaselt kohaldamisele. Kõnealuse eeskirja kohaldamise kohustus kõikides liikmesriikides ei ole tagatud, sest artikli 8 lõike 1 uues sõnastuses osutatakse vastavale „riiklikule õigussüsteemile”.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt i Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „a) õhuruumi kasutajate vahel jaotatavad kulud on aeronavigatsiooniteenuste osutamise kindlaksmääratud kulud, kaasa arvatud kapitaliinvesteeringute ja varade amortisatsiooni asjakohased intressisummad, samuti hooldus-, tegevus-, juhtimis- ja halduskulud;” „a) õhuruumi kasutajate vahel jaotatavad kulud on aeronavigatsiooniteenuste osutamise kindlaksmääratud kulud, kaasa arvatud kapitaliinvesteeringute ja varade amortisatsiooni asjakohased intressisummad, samuti hooldus-, tegevus-, juhtimis- ja halduskulud; kindlaksmääratud kulud tuletatakse kooskõlas raammääruse artikliga 11 kehtestatud tulemuslikkuse eesmärkidest ning need aitavad kaasa käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise kulutasuvusele;”
Selgitus
Nagu on sätestatud raammääruse 549/2004 artiklis 11 ja määruse 550/2004 artiklis 14, peaks maksustamiskava olema kulutasuv, tingimusel et tulemuslikkuse eesmärgid on täidetud.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – punkt a – punkt ii a (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   ii a) lisatakse järgmine punkt b a:   „b a) funktsionaalsete õhuruumiosadega seoses kehtestatakse maksud vastavalt kulutasuvusega seotud lähenemiskriteeriumidele, silmas pidades ühtse ja piirkondlike äriplaanidega täielikus kooskõlas oleva maksu saavutamist;”
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „c) aeronavigatsiooniteenused võivad teenida piisavalt tulusid, et saada mõistlikku aktivatulu, et aidata kaasa kapitali vajalikule parandamisele;” „c) aeronavigatsiooniteenused võivad teenida piisavalt tulusid, et saada mõistlikku aktivatulu, et aidata kaasa kapitali vajalikule parandamisele, tingimusel et kokkulepitud tulemuslikkuse eesmärgid on täidetud;”
Selgitus
Aeronavigatsiooniteenustega loodud tulud võivad sisaldada mõistlikku aktivatulu, kuid üksnes juhul, kui tulemuslikkuse eesmärgid on täidetud.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – punkt c Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Komisjon võib raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras otsustada, et makse kasutatakse ühisprojektide rahastamiseks, mis on mõeldud konkreetsesse kategooriasse kuuluvate õhuruumi kasutajate ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajate abistamiseks, et parandada ühist aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, eelkõige neid, mida võib olla vaja lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks. Sellistes otsustes nimetatakse konkreetne ühisprojekt ning täpsustatakse eelkõige selle rakendamise ajakava, õhuruumi kasutajate kantav kulu ning selle jaotus liikmesriikide vahel. välja jäetud
Selgitus
Käesolev artikkel on vastuolus ICAO põhimõtete ja komisjoni seatud eesmärkidega koguda makse objektiivsel, õiglasel ja läbipaistval viisil. ATC makse käsitlevate ICAO põhimõtete kohaselt ei tohi nõuda õhuruumi kasutajatelt sellega seoses ühisprojektide eelrahastamist.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 9 – punkt c a (uus) Määrus (EÜ) nr 550/2004 Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) lisatakse järgmine lõige 4 a:   „4 a. Komisjon võib kehtiva Euroopa finantsraamistiku läbi vaadata, eesmärgiga esitada ühisprojektide jaoks täiendavaid rahastamisvahendeid, ennekõike funktsionaalsete õhuruumiosade loomiseks ning aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja õhuruumi kasutajate abistamiseks SESARi rakendamisel.”
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Lennuliikluse korraldamise võrk võimaldab õhuruumi optimaalselt kasutada ja tagab, et õhuruumi kasutajad saavad lennata eelistatud marsruutidel, võimaldades samal ajal maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele. 1. Lennuliikluse korraldamise võrk võimaldab õhuruumi optimaalselt kasutada ja tagab, et õhuruumi kasutajad saavad lennata eelistatud marsruutidel, kui see on kooskõlas tegevuspiirangutega, ja võimaldades samal ajal maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 6 – lõige 2 – esimene lõik – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) täiendavad lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonid, nagu need on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas. c) täiendavad lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonid, kaasa arvatud liiklusvoogude korraldamine, nagu need on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 6 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võib oma kontrolli all ja vastutusel usaldada Eurocontrolile eespool nimetatud funktsioonidega seotud ülesannete täitmise, millega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Neid ülesandeid täidetakse erapooletult ja kulutõhusalt, võttes arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgu vajadused ning kaasates täielikult õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad. Komisjon võib oma kontrolli all ja vastutusel, võttes arvesse objektiivselt ja geograafiliselt sobivaimat kasu ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega usaldada reformitud Eurocontrolile või teisele pädevale ja sõltumatule asutusele eespool nimetatud funktsioonidega seotud ülesannete täitmise, millega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Neid ülesandeid täidetakse erapooletult, läbipaistvalt ja kulutõhusalt, võttes arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgu vajadused ning kaasates kõnealuste ülesannete elluviimist hõlmavasse juhtimisstruktuuri täielikult õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad.   Võrgu haldamise funktsiooni ülesehitamisel tagab komisjon reguleerimise ja tegevusega seotud ülesannete eraldamise põhimõtte. Selleks viiakse läbi iga üksiku funktsiooni ning sellega seotud vastutuste täpne eristamine ja liigitamine kõikidel tasanditel (Euroopa Liit, piirkondlikud/funktsionaalsed õhuruumiosad, riiklik tasand). Tegevuse alla liigitatud Euroopa tasandi funktsioone tuleb alati teostada partnerettevõtete juhendamisel, reguleerivate funktsioonide puhul konsulteeritakse partnerettevõtetega.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 6 – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Liikmesriigid usaldavad Eurocontrolile lennuliikluse voogude juhtimise, nagu seda on kirjeldatud raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras vastu võetud rakenduseeskirjas, ja kooskõlas komisjoni poolt artikli 9 kohaselt kehtestatud nõuetele.” 6. Liikmesriigid usaldavad reformitud Eurocontrolile või mõnele teisele pädevale ja sõltumatule organile lennuliikluse voogude juhtimise, nagu seda on kirjeldatud raammääruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras vastu võetud rakenduseeskirjas, ja kooskõlas komisjoni poolt artikli 9 kohaselt kehtestatud nõuetele.”
Selgitus
Kuigi Eurocontrolil on praegu liiklusvoogude korraldamiseks hea positsioon, ei pruugi see pikas perspektiivis nii olla.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 7 Määrus (EÜ) nr 551/2004 Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7) Artiklisse 9 lisatakse lõige 3: välja jäetud „3. Rakenduseeskirjad sisaldavad kooskõla lennuplaanide ja lennujaamade teenindusaegade vahel ning vajalikku koordineerimist naaberpiirkondadega.”
Selgitus
Mõiste „teenindusajad” kasutamine on antud seoses ebaselge. Luuakse seos määrusega (EMÜ) nr 95/93. Selle määruse puhul on aga tegemist strateegilise planeerimisvahendi ja mitte tegevuse juhtimise vahendiga (ATM). Määrusega (EMÜ) nr 95/93 kasutusele võetud meetmed on tõhusad ja asjakohased ning täiendavad rakendamiseeskirjad ei ole vajalikud ega õigustatud.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa lennundussüsteemi toimivus ja säästvus
Viited	KOM(2008)0388 – C6-0250/2008 – 2008/0127(COD)
Vastutav komisjon	TRAN
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 8.7.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Teresa Riera Madurell 25.8.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	18.9.2008		16.10.2008
Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, David Hammerstein, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Werner Langen, Anne Laperrouze, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Britta Thomsen, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Pierre Pribetich, John Purvis, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev

• [1]  2006. aastal 738 miljonit lennureisijat EL-27 lennujaamades – (EUROSTAT).

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa lennundussüsteemi toimivus ja säästvus
Viited	KOM(2008)0388 – C6-0250/2008 – 2008/0127(COD)
EP-le esitamise kuupäev	25.6.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 8.7.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 8.7.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Marian-Jean Marinescu 15.7.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	10.9.2008		4.11.2008		2.12.2008
Vastuvõtmise kuupäev	8.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	29 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Sepp Kusstatscher, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Philip Bradbourn, Jeanine Hennis-Plasschaert, Eleonora Lo Curto, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Proinsias De Rossa, Giorgos Dimitrakopoulos, Jean-Paul Gauzès, Kyösti Virrankoski