Menetlus : 2008/2250(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0015/2009

Esitatud tekstid :

A6-0015/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/02/2009 - 5.7
CRE 19/02/2009 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0062

RAPORT     
PDF 184kWORD 102k
26.1.2009
PE 414.292v03-00 A6-0015/2009

Sotsiaalmajandus

(2008/2250(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Patrizia Toia

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 majandus- ja rahanduskomisjoNI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

sotsiaalmajanduse kohta

(2008/2250(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 3, 48, 125–130 ja 136;

-   võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta(1) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(2);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(3);

-   võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsust 2008/618/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(4);

-   võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta teatist, millega esitati 2008. aasta ühisaruande ettepanek sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta (KOM(2008)0042), ning komisjoni teatise saatedokumenti ühisaruande ettepaneku kohta (SEK(2008)0091) ning ühist tööhõive aruannet 2007/2008 13.–14. märtsini toimunud Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel heakskiidetud kujul;

-   võttes arvesse oma 6. mai 1994. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(5);

-   võttes arvesse oma 18. septembri 1998. aasta resolutsiooni ühistute rolli kohta naiste tööhõive suurendamisel(6);

-    võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(7);

–     võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö kohta(8);

    võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(9);

-   võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2004. aasta teatist ühistute edendamise kohta Euroopas (KOM(2004)0018);

-   võttes arvesse komisjoni 4. juuni 1997. aasta teatist Euroopa vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste rolli edendamise kohta (KOM(1997)0241) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 1998. aasta resolutsiooni samal teemal(10);

-   võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2000. aasta teatist “Tegutse kohalikult: Euroopa tööhõivestrateegia kohalik mõõde"(KOM(2000)0196);

-   võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2001. aasta teatist Euroopa tööhõivestrateegia kohaliku mõõtme tugevdamise kohta (KOM(2001)0629) ja Euroopa Parlamendi 4. juuli 2002. aasta resolutsiooni sellel teemal(11);

-   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi sotsiaalmajanduse kohta, eelkõige arvamust sotsiaalmajanduse ja ühisturu kohta(12), liituvate riikide majandusliku mitmekesisuse ning VKEde ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete rolli kohta(13) ning VKE-de ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete kohanemisvõime kohta majanduse dünaamikast tulenevate muudatustega(14);

–         võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel(15);

-   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta(16);

-   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)412);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uuendatud pühendumine sotsiaalsele Euroopale: sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamine” (KOM(2008)0418) ning esimest kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEC(2008)2179/2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6‑0015/2009),

A. arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli keskmes on sotsiaalmajanduse raames loodud kõrgetasemelised teenused, tooted ja töökohad ning see on loodud sotsiaalmajanduse edendajate ennetus- ja uuendustegevuse toel;

B.  arvestades, et sotsiaalmajandus põhineb sotsiaalsetel arusaamadel, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalse ja heaolumudeli põhimõtetega, ning arvestades, et sotsiaalmajandusel on oluline roll selle mudeli hoidmisel, sest selle abil reguleeritakse paljude üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste loomist ja osutamist;

C. arvestades, et sotsiaalmajanduse mudelit tuleb edasi arendada, et saavutada majanduskasvu, tööhõivealase konkurentsivõime, koolituse ja isikuhooldusteenuste eesmärk, mis on ühine kõigi Euroopa Liidu poliitikavaldkondade jaoks;

D. arvestades, et ühiskonna rikkus ja tasakaal tuleneb selle mitmekesisusest ning et sotsiaalmajandus soodustab aktiivselt mitmekesisust, parandades ja tugevdades Euroopa sotsiaalset mudelit, luues eraldi ettevõtlusmudeli, mis võimaldab saavutada sotsiaalmajanduse abil stabiilse ja püsiva majanduskasvu;

E.   arvestades, et sotsiaalmajanduse väärtused on väga suurel määral kooskõlas ELi tasandil kokku lepitud ühiste sotsiaalse kaasamise eesmärkidega, ning arvestades, et inimväärsed töö-, koolitus- ja tööturule naasmise tingimused peaksid olema sellega seotud; arvestades, et mitmed algatused on tõestanud, et sotsiaalmajanduse abil saab oluliselt parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalset seisundit (nagu on näidanud näiteks Muhamed Yunuse välja mõeldud mikrolaenukooperatiivid, mis on suurendanud naiste mõju, lihtsustades finantslaast kaasatust) ning arvestades, et sotsiaalmajandus on suuteline tooma kaasa sotsiaalseid uuendusi, julgustades inimesi, kel on raskusi oma sotsiaalprobleemidele lahenduse leidmisel, näiteks töö- ja eraelu ühitamise osas, soolise võrdõiguslikkuse ja pereelu kvaliteedi osas ning laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemise osas);

F. arvestades, et sotsiaalmajandus moodustab 10% kogu Euroopa Liidu ettevõtlusest, seda esindab 2 miljonit ettevõtet, see hõlmab 6% kõigist töökohtadest ning sellel on kõrge potentsiaal stabiilse tööhõive tekitamiseks ja hoidmiseks, eelkõige tänu seda iseloomustavale vähesele võimalusele tegevust ümber paigutada;

G.  arvestades, et sotsiaalmajanduse ettevõteteks on tavaliselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kes aitavad luua jätkusuutlikku majandusmudelit, mille puhul on inimesed olulisemad kui kapital; arvestades, et sellised ettevõtted tegutsevad sageli siseturul ja peavad tagama, et nende tegevus vastaks asjaomastele õigusnormidele;

H.  arvestades, et sotsiaalne majandus on arenenud ettevõtluse erinevate organisatsiooniliste ja/või juriidiliste vormide kaudu, nagu ühistud, vastastikused kindlustusseltsid, assotsiatsioonid, sotsiaalettevõtted ja -organisatsioonid, sihtasustused ja muud vormid, mida igas liikmesriigis olemas on; arvestades, et sotsiaalmajanduse tähenduses kasutatakse eri liikmesriikides mitmesuguseid termineid, nagu „solidaarne majandus” või „kolmas sektor”; arvestades, et ehkki neid ei kasutata sotsiaalmajanduse kohta kõigis liikmesriikides, on samasuguste tunnustega algatused levinud kogu Euroopas;

I.   arvestades, et sotsiaalmajanduse alla kuuluvate mõnda tüüpi organisatsioonide põhimäärust tuleks ELi tasandil tunnustada, võttes arvesse siseturu eeskirju, et vähendada bürokraatlike takistusi ühenduse rahastuse saamisel;

J.    arvestades, et sotsiaalmajandus tõstab esiplaanile ettevõtlusmudeli, mida ei saa iseloomustada niivõrd suuruse ega tegevusvaldkonna kaudu, kuivõrd pigem ühiste väärtuste alusel, nimelt demokraatia seadmine esikohale, samuti sotsiaalsete sidusrühmade osaluse, inimese ja sotsiaalsete eesmärkide seadmine kasumi teenimisest tähtsamaks; solidaarsuse ja vastutuse põhimõtete kaitse ja rakendamine; liikmete-kasutajate huvide ja üldise huvi ühendamine; liikmetepoolne demokraatlik kontroll; vabatahtliku ja piiramatu liitumise võimalus, sõltumatu juhtimine ja iseseisvus valitsusasutuste suhtes; kasumi kasutamine peamiselt säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ja liikmete heaks kooskõlas üldise huviga;

K.  arvestades, et vaatamata sotsiaalmajanduse ja seda moodustavate ettevõtete üha suurenevale tähtsusele on see siiani vähetuntud sektor, mida sageli kritiseeritakse sobimatult valitud tehnilistest vaatepunktidest; ning arvestades, et institutsioonilise nähtavuse puudumine on sotsiaalmajanduse üks peamisi takistusi ELis ja mõnedes liikmesriikides, tulenedes osaliselt riiklike raamatupidamissüsteemide iseärasustest;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi sotsiaalmajanduse toetusrühm on teinud üksikasjalikku tööd,

Üldised tähelepanekud

1.  rõhutab, et sotsiaalmajandusel, mis ühendab kasumlikkust ja solidaarsust, on Euroopa majanduses suur roll, kuna see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti ning suurendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, luua sotsiaalset kapitali, edendada kodanikuaktiivsust ja solidaarsust, samuti demokraatlike väärtustega majandusliiki, kus inimesed on esmatähtsad, lisaks edendada säästvat arengut ja sotsiaalset, keskkonnaalast ning tehnoloogilist innovatsiooni;;

2.  märgib, et sotsiaalmajandus ei saa õitseda ega oma potentsiaali avada, kui ei looda selleks soodsaid poliitilisi, õiguslikke ja tegevuslikke tingimusi;

3.   märgib, et sotsiaalmajandus ei saa õitseda ega oma potentsiaali avada, kui ei looda selleks soodsaid poliitilisi, õiguslikke ja tegevuslikke tingimusi ning eeldusi, võttes arvesse sotsiaalmajanduse institutsioonide suurt mitmekesisust ja nende eri omadusi;

4.  märgib, et sotsiaalmajanduse ettevõtete suhtes ei tohiks kohaldada samasuguseid konkurentsieeskirju nagu teistele ettevõtetele ning selleks, et olla valmis teistega võrdsetel tingimustel konkureerima, vajavad nad kindlat õigusraamistikku;

5.  rõhutab, et majanduslik süsteem, milles sotsiaalmajanduse ettevõtetel on oluline roll, vähendaks spekuleerimisvõimalusi finantsturgudel, kus mõned eraettevõtted pole allutatud ei osanike ega regulatiivasutuste kontrollile;

Sotsiaalmajanduse mõiste

6.  rõhutab, et EÜ asutamislepingus ning Euroopa ühistu põhikirja vastuvõtmisega tunnustatakse erinevaid ettevõtlusvorme;

7.  meenutab, et komisjon on mitmel puhul sotsiaalmajanduse mõistet tunnustanud;

8.  kutsub komisjoni üles edendama sotsiaalmajandust uute poliitikavahenditega ning kaitsma sotsiaalmajanduse aluspõhimõtet „teistsugune lähenemisviis ettevõtlusele”, mille aluseks ei ole peamiselt kasumlikkus, vaid saadav ühiskondlik tulu, nii et õigusliku raamistiku väljatöötamisel võetaks sotsiaalse majanduse eripära sobival viisil arvesse;

9.  on seisukohal, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid oma õigusaktides ja poliitikas tunnustama sotsiaalmajandust ja selle sidusrühmi – kooperatiive, vastastikuseid kindlustusseltse, ühinguid ja sihtasutusi; need meetmed peaks hõlmama laenu- ja maksusoodustuste saamise hõlbustamist, mikrokrediidi arengut, Euroopa ühingu, Euroopa sihtasutuste ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi vormi loomist ning kohandatud ELi rahastamist ja stiimuleid, et toetada paremini nii turumajanduses kui ka teistes sektorites tegutsevaid sotsiaalmajandusorganisatsioone, mis on loodud sotsiaalse kasu saamise eesmärgil.

Üleeuroopaline õiguslik vorm: Euroopa assotsiatsioon, Euroopa sihtasutus ja Euroopa vastastikune kindlustusselts

10. märgib, et Euroopa assotsiatsiooni, Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi ja Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamine on vajalik selleks, et tagada sotsiaalmajanduse ettevõtete võrdne kohtlemine siseturu õigusaktides; peab seda, et komisjon võttis tagasi ettepanekud Euroopa vastastikuste kindlustusseltside põhikirja(17) ja Euroopa ühingute põhikirja(18) kohta, oluliseks tagasiminekuks nende sotsiaalmajanduse organisatsioonitüüpide arendamisel ELis; palub komisjonil seetõttu oma töökava vastavalt uuesti läbi vaadata;

11. kutsub komisjoni üles jätkama tegevust, mis sai alguse Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamise võimalikkuse aruande esitamisega, ning korraldama mõju-uuringut Euroopa assotsiatsiooni ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi põhikirja kohta;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja õigusraamistiku, millega tunnustada sotsiaalmajandust kolmanda sektorina;

13. palub komisjonil tagada, et Euroopa äriühingu vorm sobiks igasuguste ettevõtete jaoks;

14. kutsub komisjoni üles sätestama selgeid eeskirju selle kohta, millised õigussubjektid võivad seaduslikult sotsiaalmajanduse ettevõtetena tegutseda, ja kehtestama toimivaid õiguslikke tõkkeid sotsiaalmajandusliku ettevõtluse raames tegutsemisele nii, et majandusorganisatsioonid, mis ei kuulu sotsiaalmajanduse sfääri, ei saaks kasu lõigata sotsiaalmajanduse ettevõtete või sotsiaalmajanduslikku ettevõtlust julgustava riikliku tegevuse jaoks ette nähtud vahenditest;

Statistilised uuringud

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse ettevõtete riikliku statistilise registri loomist, koostama institutsioonilise sektori ja tegevusharu kaupa riiklikke satelliitkontosid ning võimaldama asjaomaste andmete lisamist Eurostati andmebaasi, muu hulgas ülikoolide pädevust kasutades;

16. märgib, et sotsiaalmajanduse mõõtmine on samasugune nagu kasumit mitte taotlevate organisatsioonide puhul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ÜRO kasumivaba ettevõtluse käsiraamatu levikut ja looma satelliitkontosid, mis aitavad parandada kasumit mitte taotlevate ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide kõlapinda;

Tunnustamine tööturu osapoolena

17. toetab sotsiaalmajanduse esindajatele koha andmist üleeuroopalises sektoritesiseses ja sektoritevahelises sotsiaaldialoogis ning soovitab, et nii komisjon kui liikmesriigid toetaksid jõuliselt sotsiaalmajanduses osalejate kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ja kodanikuühiskonna dialoogi;

Sotsiaalmajanduse roll Lissaboni eesmärkide saavutamisel

18. märgib, et sotsiaalmajanduse ettevõtted aitavad tugevdada ettevõtlusvaimu, hõlbustavad ärimaailma demokraatlikku talitlust ja edendavad sotsiaalset vastutust;

19. rõhutab, et sotsiaalmajanduse tööandjad aitavad jõuliselt kaasa inimeste tööturule naasmisele, ning tervitab nende jõupingutusi luua ja hoida kvaliteetseid, häid ja kindlaid töökohti ning investeerida töötajatesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja tugevdama sotsiaalmajanduse tänuväärset rolli tööandjana ja pidama silmas selle eriseisundit;

20. rõhutab, et sotsiaalmajandus leevendab tööturu kolme peamist tasakaalutuse tegurit: töötust, töökohtade ebakindlust ning töötute sotsiaalset ja tööturult tõrjumist; märgib lisaks, et sotsiaalmajandus parandab tööhõivet ja loob töökohti, mida tavaliselt ei delokaliseerita, ning see aitab saavutada Lissaboni strateegia eesmärke;

21. on seisukohal, et riiklikku toetust sotsiaalmajanduse ettevõtetele tuleks pidada tavaliseks investeeringuks solidaarsusvõrgustike loomisesse, mis tugevdab sotsiaalpoliitika väljatöötamisel kohalike kogukondade ja ametiasutuste rolli;

22. märgib, et sotsiaalprobleemid nõuavad järelemõtlemist, kuid praegu on rohkem vaja tegusid; on seisukohal, et enamikku sotsiaalprobleeme tuleks proovida lahendada kohalikul tasandil, et võtta arvesse tegelikke probleeme ja olusid; on seisukohal, et sellised meetmed nõuavad ranget koordineerimisreegleid, vastasel juhul nad ei ole tulemuslikud, mis tähendab, et vajalik on kõrgetasemeline koostöö ametiasutuste ja sotsiaalmajanduse ettevõtete vahel;

23. nendib, et tugevad sidemed kohalikul tasandil võimaldavad sotsiaalmajanduse ettevõtetel luua ühenduslülisid kodanike ja nende piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi esindusorganite vahele ning aidata kaasa sotsiaalset ühtekuuluvust suurendavate valitsemisviiside juurdumisele Euroopas; hindab kõrgelt sotsiaalmajanduse ettevõtete ja organisatsioonide katseid koonduda Euroopa Liidu tasandil koordineerimistoimkondadesse;

24.  märgib, et sotsiaalmajandusel on Lissaboni säästva arengu ja täieliku tööhõive eesmärgi saavutamisel suur roll, kuna peale ühiskonna sotsiaalse koe loomise ja hoidmise silub see mitmeid tööturu konarusi, eelkõige naiste töötamise soodustamise abil, ning teeb võimalikuks kogukondlike kodulähedaste teenuste loomise ja osutamise (nagu sotsiaal-, tervise- ja hoolekandeteenused), aidates sel viisil hoogustada kohalikku arengut ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

25. on arvamusel, et Euroopa Liit peaks astuma samme sotsiaalmajanduse tegevuskava raamistiku loomiseks, sest sellega tugevdataks kohalikku ja Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning innovatsioonisuutlikkust, kuivõrd sotsiaalmajandus suudab ülimalt tsüklilise arenguga majanduskeskkondades luua stabiilsust – kohalikul tasandil vastavalt vajadusele kasumit ümber jagada ja reinvesteerida, edendada ettevõtluskultuuri, sobitada majandustegevust kohalike vajadustega, toetada riskiga seotud tegevusvaldkondi (näiteks käsitöö) ja luua sotsiaalset kapitali;

26. kutsub pädevaid ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid hindama ja väärtustama naiste rolli sotsiaalmajanduses nii kvantitatiivses plaanis, arvestades naiste töötuse kõrget taset nimetatud sektori kõigis valdkondades, sh assotsiatsioonides ja vabatahtlikus sektoris, kui ka kvalitatiivses plaanis, seoses töö korraldamise ja teenuste osutamise viisidega; avaldab muret seoses vertikaalse integratsiooni lahendamata probleemiga, kuna isegi sotsiaalmajanduses on naiste osalus otsustusprotsessis piiratud;

27. kutsub valitsust ning riigi ja kohalikke ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid üles edendama ja toetama teenindussektoris võimalikku koostoimet sotsiaalmajanduses osalejate ja selle kasutajate vahel, laiendades osalemise, konsulteerimise ja ühisvastutuse ulatust;

28. kutsub komisjoni üles arvestama riigiabi poliitika läbivaatamisel sotsiaalmajandusliku tegelikkusega, arvestades, et kohalikul tasandil tegutsevatel väikeettevõtetel ja -organisatsioonidel on raskusi rahastamise leidmisel, eriti käesoleva majandus- ja finantskriisi ajal; kutsub komisjoni samuti üles mitte takistama riikide selliste ettevõtlus- ja maksueeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse ühistutele pangandussektoris ja jaekaubandussektoris ning mis toimivad järgmistel põhimõtetel: vastastikkus, ettevõttedemokraatia, rikkuse jaotamine põlvkondade vahel, jagamatu ressurssi loomine, solidaarsus, töö- ja ärieetika;

29. juhib tähelepanu asjaolule, et mõned sotsiaalmajanduse ettevõtted on üliväikesed, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel võib siseturul tegutsemiseks ning riikliku ja Euroopa tasandi programmides osalemiseks jääda puudu vahenditest, ning teeb ettepaneku luua sihtotstarbeline toetus ja vahendid, mis võimaldaks neil Euroopa Liidu jätkusuutlikule majandusarengule paremini kaasa aidata, ning lihtsustaksid majandustegevuse kriisi korral ettevõtte andmist töötajate omandusse;

30. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja programme olemasolevatele ja potentsiaalsetele sotsiaalettevõtetele, pakkudes finantstuge, teavet, nõuandeid ja koolitust, ning lihtsustama asutamistoiminguid (sealhulgas vähendades algkapitali nõudeid), et aidata neil saada hakkama majanduses, mis muutub üha globaalsemaks ja mida praegu vaevab finantskriis;

31. rõhutab, et rahastuse leidmisel ning uue tehnoloogia kasutuselevõtul ja uue teabega tutvumisel on sotsiaalmajanduse ettevõtetel suuremaid raskusi kui suurtel ettevõtetel, näiteks seoses halduskoormuse kandmisega;

32. märgib sotsiaalmajanduse olulisust üldhuviteenuste vaatepunktist; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida pakuvad era- ja avaliku sektori integreeritud võrgustikud, aga ka väärkasutuse ohtudele, näiteks juhul, kui riigiasutused kasutavad tegevuskulude kärpimiseks allhanke raames vabatahtliku tööd;

33. innustab komisjoni jätkama üldhuviteenuste ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes dialoogi ja selgitustööd osalejatega ja liikmesriikide toetamist ning kasutama tunnuste kimbu meetodit;

Eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid

34. kutsub komisjoni üles tagama, et sotsiaalmajanduse tunnusjooni (eesmärke, väärtusi ja töömeetodeid) võetaks Euroopa poliitikavaldkondade kujundamisel arvesse, ning eelkõige, et sotsiaalmajandus kaasataks sotsiaal-, majandus- ja ettevõtluse arendamise valdkondade poliitikasse ja strateegiatesse, eriti seoses väikeettevõtete õigusaktiga (Small Business Act); palub teha olukordade puhul, mis sotsiaalmajandust mõjutavad, mõju-uuringu ning võtta sotsiaalmajanduse huve arvesse ja pidada esmatähtsaks; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon uuriks uuesti võimalusi luua sotsiaalmajanduse talitlustevahelise üksus, mis ühendaks asjaomaseid peadirektoraate;

35. palub komisjonil tagada, et Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vaatluskeskus võtaks oma uuringutes korrapäraselt vaatluse alla ka sotsiaalmajanduse ettevõtted ning annaks soovitusi meetmete kohta nende tegevuse ja arengu toetamiseks; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et võimaldada sotsiaalmajanduse ettevõtetel luua omavahel Euroopa e-kaubanduse tugivõrgustiku kaudu sidemeid ning soodustada selle raames sotsiaalse ettevõtluse edendamist;

36. kutsub liikmesriike üles toetama väikeseid ja keskmise suurusega sotsiaalmajanduse organisatsioone, et vähendada sõltuvust toetustest ja muuta neid jätkusuutlikumaks;

37. palub komisjonil kustuda sotsiaalmajanduses osalejaid üles ühinema alaliste dialoogiinstantsidega ja tegema küsimuste puhul, mis on sotsiaalmajandusega seotud, koostööd kõrgetasemeliste eksperdirühmadega; ning kutsub komisjoni osalema sotsiaalmajanduse esindusstruktuuride tugevdamisel regionaalsel, riiklikul ja ühenduse tasandil ning looma õigusraamistikku, et edendada tegusaid partnerlussuhteid kohalike ametiasutuste ja sotsiaalmajanduse ettevõtete vahel;

38. kutsub komisjoni üles edendama riiklikul ja ühenduse tasandil dialoogi riigiametite ja sotsiaalmajanduse esindajate vahel, et suurendada vastastikust mõistmist ja juurutada häid tavasid;

39. kutsub komisjoni üles toetama ELi mõttekoja loomist pangakooperatiivide ja muude sotsiaalmajanduse raames võimalike finantsettevõtluse vormide üle arutamiseks, et uurida, kuidas sellised sotsiaalmajanduse ettevõtted on seni ELis hakkama saanud – eelkõige praeguse ülemaailmse krediidi- ja finantskriisi käigus – ning kuidas vältida nende puhul samasugust riski tulevikus;

40. palub komisjonil kaaluda võimalust võtta sotsiaalmajanduse jaoks uuesti kasutusele eraldi eelarverida;

41. kutsub töötama välja programme, mille abil edendada uute sotsiaalsete ja majanduslike mudelite katsetamist, algatama teadusuuringute raamprogramme, lisama sotsiaalmajandusega seotud teemasid seitsmenda raamprogrammi projektikonkurssidesse, kaaluma võimalust võtta kasutusele ametlike statistiliste andmete "kordaja" ja looma vahendeid majanduskasvu kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks mõõtmiseks;

42. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta ühenduse ja riikliku poliitika rakendamisel ja teaduse, uuendustegevuse, rahastamise, regionaalarengu ja arengukoostöö valdkonna ettevõtete edendamise üleeuroopalistes programmides arvesse sotsiaalmajanduse mõõdet, toetada sotsiaalmajandust käsitlevaid koolitusprogramme Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi ametnike jaoks ning tagada sotsiaalmajanduse ettevõtetele võimalus osaleda arenguprogrammides ja -meetmetes ja luua välissuhteid;

43. nõuab tungivalt, et liikmesriigid näeksid ette kõrg- ja ülikoolihariduse ning tööalase koolituse raames koolitusprogrammid, mille eesmärk on anda edasi teadmisi sotsiaalmajandusest ja selle väärtustel põhinevatest ettevõtlusalgatustest;

44. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse vallas oskusteabe ja kutseoskuste arengut, et suurendada sektori rolli tööturu lõimimisel;

45. kutsub komisjoni üles kavandama Euroopa õigusraamistikku, millega võimaldada territoriaalsete partnerlussuhete loomist ja hoidmist sotsiaalmajanduses osalejate ja kohalike ametiasutuste vahel, ning kehtestama kriteeriumeid sotsiaalmajanduse tunnustamiseks ja tugevdamiseks, edendades kohalikku säästvat arengut ja üldist huvi;

46. kutsub komisjoni üles võtma eesmärgiks tingimuste loomist sotsiaalmajanduse investeeringute lihtsustamiseks, eelkõige investeerimisfondide kaudu ning tagatud laenude ja toetuste andmise abil;

47. palub komisjonil hinnata arenguid järgmistes tekstides tehtud ettepanekute vallas:

- teatis ühistute ja Euroopa ühistu kohta (nagu asjaomastes tekstides ette nähtud);

- 1997. aasta teatis assotsiatsioonide ja sihtasutuste rolli edendamise kohta Euroopas.

o

o        o

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele.

(1)

     ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

(2)

     ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.

(3)

     ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(4)

     ELT L 198, 26.7.2008, lk 47.

(5)

     EÜT C 205, 25.7.1994, lk 481.

(6)

     EÜT C 313, 12.10.1998, lk 234.

(7)

      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0286.

(8)

    ELT C 102 E, 24.4.2008, lk.321

(9)

   Vastuvõetud tekstid, Ρ6_ΤΑ (2008)0467

(10)

  ELT C 226, 20.7.1998, lk 66.

(11)

  ELT C 271E, 12.11.2003, lk 593.

(12)

   EÜT C 117, 26.4.2000, lk 52.

(13)

   ELT C 112, 30.4.2004, lk 105.

(14)

  ELT C 120, 20.5.2005, lk 10

(15)

  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0131.

(16)

   ELT C 305E , 14.12.2006, lk 141.

(17)

EÜT C 99, 21.4.1992, lk 40.

(18)

EÜT C 99, 21.4.1992, lk 1.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Sotsiaalse ettevõtluse näol on tegemist nii majandusliku kui sotsiaalse teguriga. Sotsiaalsed ettevõtted erinevad kapitalil põhinevatest ettevõtetest eripärase ettevõtlusvormi poolest. Tegemist on riiklikest ametisasutustest sõltumatute eraõiguslike ettevõtetega, mis pakuvad lahendusi oma liikmeskonna vajadustele ja nõudmistele ning üldist huvi pakkuvatele küsimustele. Sotsiaalse ettevõtluse suutlikkus pakkuda uuenduslikke lahendusi ajaloo kestel esilekerkinud sotsiaalsetele vajadustele on andnud talle järjest olulisema rolli.

Sotsiaalne ettevõtlus hõlmab kooperatiive, vastastikuse abi ühinguid, assotsiatsioone ja fonde ning muid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle tegevuse aluseks on sotsiaalse ettevõtluse põhimõtted. Sotsiaalse ettevõtluse vähese nähtavuse põhjuseks on asjaolu, et selle ettevõtlusvormi eripärasid ei võeta tihtipeale arvesse.

Sotsiaalse ettevõtluse määratlus

Sotsiaalsete ettevõtete määratluse aluseks on nende omadused ja väärtushinnangud, mida nad jagavad:

- isikute ja sotsiaalsete eesmärkide eelistamine kapitalile;

- solidaarsuse ja vastutuse põhimõtete kaitse ja rakendamine;

- tavaliikmete huvide ja üldiste huvide ühitamine;

- liikmete teostatav demokraatlik kontroll;

- vabatahtliku ja piiramatu liitumise võimalus,

- halduse iseseisvus ja sõltumatus riiklikest ametiasutustest;

- peamiste ülejääkide koondamine säästva arengu, oma liikmete huvide ja üldist huvi pakkuvate küsimuste lahendamisele.

Vaatamata sellele on sotsiaalne ettevõtlus institutsioonilises plaanis vähe esindatud ja sellele Euroopa tasandil antav toetus on väike või puudub täiesti. Sotsiaalne ettevõtlus hõlmab selliseid eri riikides kasutatavaid mõisteid, nagu „solidaarsusmajandus”, „kolmas sektor”, „platvorm” või „kolmas süsteem”, samuti võib sotsiaalse ettevõtlusega pidada seotuks mitmeid muid tegevusi Euroopas, mis lähtuvad samadest põhimõtetest.

Raportis esitatud soovitused

1. Euroopa lähenemine sotsiaalsele ettevõtlusele – kontseptsiooni tunnustamine

Võimaluste paljusus ei tohiks mingil juhul pidurdada tõeliselt euroopaliku lähenemisega sotsiaalse ettevõtluse ülesehitamist. Selline lähenemine hõlmab ka selle rolli kindlaksmääramist, mida sotsiaalne ettevõtlus Euroopa Liidu institutsioonide osas võib omada.

Sotsiaalne ettevõtlus toetab Euroopa Liidu tööhõivepoliitika nelja peamise eesmärgi saavutamist: parandada tööealise elanikkonna tööhõivet, edendada ettevõtlusvaimu eeskätt töökohtade loomisega kohalikul tasandil, parandada ettevõtete ja nende töötajate kohanemisvõimet eelkõige töökorralduse kaasajastamise teel ning tõhustada võrdsete võimaluste poliitikat, arendades eeskätt välja riiklikud strateegiad, mis võimaldavad tööalase ja isikliku elu ühitamist. Sotsiaalsed ettevõtted võivad pakkuda olulist sotsiaalvaldkonna lisaväärtust, osaledes Euroopa ühiskonna majandusarengus, soodustades ettevõtlusmaailma paremat demokraatlikku toimimist tarbijate/liikmete ja palgatöötajate kaasamise teel ning rakendades ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja teenuste lähimuse põhimõtet.

Sotsiaalse ettevõtluse selline osalemine tööhõivestrateegiates ei piirdu üksnes tööalase lähenemise kui sellisega. Loodavad töökohad annavad palgatöötajatele ka sotsiaalsed tagatised, õiguse haridusele, võimalused ametkondliku karjääri tegemiseks ning tegevuse laadiga kohandanud sekkumisvõimalusi.

Ja lõpuks tuleb pidada oluliseks sotsiaalse ettevõtluse seostamist sotsiaalse sidususe ja aktiivse kodanikupoliitika eesmärkidega, võttes arvesse selle kohalikku päritolu ja selle rolli aktiivse osalemise ergutamisel. Sotsiaalse ettevõtlusega seotud tegevused aktiveerivad sotsiaalsed võrgustikud, mis on seda olulisemad, et maailmas, kuhu nad kuuluvad, süvenevad üha enam isolatsiooninähud ja identiteediprobleemid.

2. Selge õiguslik staatus – õiguslik tunnustamine

Sotsiaalse ettevõtluse sellise kontseptuaalse määratlemisega peab kaasnema tema elementide õiguslik tunnustamine. Raportis esitatud teine soovitus on suunatud assotsiatsioonide, fondide ja vastastikuse abi ühingute Euroopa põhikirjade väljatöötamisele.

Kuigi sotsiaalseid ettevõtteid käsitletakse tihtipeale võrdsetena kapitalil põhinevate ettevõtetega, on nad tegelikult halvemas olukorras ja põrkuvad ebaõiglase konkurentsiga seetõttu, et nende jaoks puuduvad õiguslikud vahendid üleeuroopalisel tasandil tegutsemiseks. Euroopa põhikiri võimaldaks parandada olukorda selliste ettevõtlusvormide nähtavuse osas, kehtestades nendega seotud üleeuroopalise ja rahvusvahelise ulatusega õigusaktid.

3. Statistiline tunnustamine

Raportis esitatud kolmas soovitus on suunatud sellele, et tõhustada sotsiaalse ettevõtluse ja selle abil loodud töökohtadega seotud statistilisi toiminguid ning toetada riiklikul tasandil sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas võetavate eri meetmete paremat mõistmist. Sellise eesmärgi saavutamisele aitaks kaasa sotsiaalsete ettevõtete statistilise registri loomine Euroopa Liidu igas liikmesriigis, sotsiaalsete ettevõtete arvestusregistrite loomine igas liikmesriigis nii institutsioonide kui tegevusala lõikes ning andmete koondamine Euroopa statistikasüsteemi EUROSTAT. Juba väljatöötatud kriteeriumirühma meetodi abil määratakse kindlaks esialgne kriteeriumide loend, millele vastavust kontrollitakse teatava tegevuse või asjaomase organisatsiooni puhul, luues sel viisil võimaluse läheneda sotsiaalsetele ettevõtetele ja „tavapärastele” ettevõtetele mõnevõrra erapooletumal viisil.

4. Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne dialoog

Üllatuslikuks väljakutseks on sotsiaalse ettevõtluse tunnustamine konkreetse sotsiaalse dialoogi partnerina üleeuroopalisel tasandil. Sotsiaalne ettevõtlus kujuneb järjest enam oluliseks majanduslikuks ja sotsiaalseks huvirühmaks. Sotsiaalse ettevõtluse esindajate kiire tunnustamine Euroopa sektoritevahelises sotsiaalses dialoogis on käesoleva raporti neljanda soovituse eesmärgiks.

5. Sotsiaalne ettevõtlus ja turud

Erinevad sotsiaalse ettevõtlusega seotud ettevõtted ja organisatsioonid on puutunud kokku probleemiga, kuidas seostada oma tegevusega tõhus tootmisprotsess ja sotsiaalse heaoluga seotud eesmärgid. Sotsiaalseid ettevõtteid tuleb julgustada töötama välja strateegiaid, mis vastaksid järjest tugevneva konkurentsiga turgude uutele nõudmistele ja võimaldaksid toetada neil ettevõtetel liikmete heaolu tagamise, üldhuvide arvestamise ja sotsiaalse sidususe saavutamise eesmärkide täitmist.

Nende konkurentsistrateegiate hulgas on erilise tähtsusega sotsiaalsete ettevõtete võrgustike ja ühenduste väljaarendamine, ettevõtete rahastamise erivahendite alased uuringud, toodete ja tootmismenetluste alane innovatsioon ning koolitus- ja teadmiste arendamise strateegiate edendamine.

6. Kogemuste vahetus kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil

Sotsiaalne ettevõtlus on tavaliselt seotud kohaliku ja territoriaalse dünaamikaga. Paljud eriti uuenduslikud ettevõtted on kohalikul tasandil tegutsevad väikeettevõtted. Seetõttu on võimalik, et kogemuste vahetamisel esineb probleeme või on see protsess väga aeglane. Seetõttu tuleb pidada oluliseks, et riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil toetataks asjakohase rahastamise abil kogemuste vahetamist ning et rahastavad asutused rajaksid koostöös sotsiaal-majandusliku innovatsioonifondi, mille abil on võimalik toetada kõige uuenduslikumaid sotsiaalse ettevõtluse projekte.

7. Sotsiaalne ettevõtlus ja Euroopa sotsiaalmudel

Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad võtma senisest enam konkreetseid meetmeid selleks, et sotsiaalne ettevõtlus oleks midagi enamat kui lihtsalt üks tõhus vahend avaliku sektori poliitika eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalne ettevõtlus on ka eesmärk iseeneses, mis on hädavajalik Euroopa sotsiaalmudeliga seonduvate väärtuste konsolideerimiseks. Sotsiaalse ettevõtluse esindusorganisatsioonidel peab seetõttu olema õigus esitada ettepanekuid sotsiaalpoliitika osas ning neid tuleb julgustada neid ettepanekuid ka tegelikult esitama.

8. Tulemuste hindamine

Raportis esitatud viimane soovitus hõlmab üleeuroopalise uurimisprogrammi edendamist, mille raames vaadeldakse kõiki selliseid sotsiaalse ettevõtluse alaseid tegevusi, mis ei ole seotud muude avaliku või erasektori osutatavate teenustega. On oluline hinnata sotsiaalmajanduse ettevõtteid mitte üksnes sedavõrd üldiste indikaatorite abil, nagu „hõlmatud isikute arv” või „omafinantseeringu ulatus”, vaid kasutada kriteeriumirühma meetodit. .

Järjest suurem huvi sotsiaalse ettevõtluse vastu tugineb tõdemusel, et tavapärastel eraõiguslikel ja riiklikel ettevõtetel on vaid piiratud võimalused pakkuda lahendusi tänapäeva väljakutsetele, nagu tööpuudus, aga ka ühist huvi pakkuvate teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi probleemid.


majandus- ja rahanduskomisjoNI ARVAMUS (4.12.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

sotsiaalmajanduse kohta

(2008/2250(INI))

Arvamuse koostaja: Donata Gottardi

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab sotsiaalmajanduse otsustavat tähtsust Lissaboni strateegias seatud jätkusuutliku majandusarengu ja täieliku tööhõive eesmärkide saavutamisel, kuna sotsiaalmajanduses pööratakse tähelepanu tööturu paljudele tasakaalustamata osadele – soodustatakse eriti naiste tööhõivet – ning luuakse ja pakutakse hoolekande- ja lähiteenuseid (näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja sotsiaalse turvalisuse teenused), luuakse ja hoitakse sotsiaalstruktuuri, panustades kohalikku arengusse ja sotsiaalsesse sidususse;

2.  arvab, et sotsiaalmajandus on tähtis tööstus- ja majandusliku demokraatia tugevdamise vahend nii tema sümboolse tähenduse kui ka saavutatavate tulemuste tõttu;

3.  on arvamusel, et Euroopa Liit peaks astuma samme sotsiaalmajanduse tegevuskava raamistiku loomiseks, sest sellega tugevdataks kohalikku ja Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning innovatsioonisuutlikkust, kuivõrd sotsiaalmajandus suudab ülimalt tsüklilise arenguga majanduskeskkondades luua stabiilsust – kohalikul tasandil vastavalt vajadusele kasumit ümber jagada ja reinvesteerida, edendada ettevõtluskultuuri, sobitada majandustegevust kohalike vajadustega, toetada riskiga seotud tegevusvaldkondi (näiteks käsitöö) ja luua sotsiaalset kapitali;

4.  rõhutab sotsiaalmajanduse tähtsust üldhuviteenuste valdkonnas ning rõhutab avaliku ja erasektori integreeritud võrgustike loomise lisaväärtust, aga ka ohtu, et seda võidakse kasutada ettekäändena allhanke kasutamiseks, et vähendada riiklike ametiasutuste kulusid, kasutades vabatahtliku sektori teenuseid;

5.  kutsub komisjoni üles integreerima sotsiaalmajandust oma muudesse poliitilistesse meetmetesse ja strateegiatesse, mis on kavandatud sotsiaalvaldkonna, majanduse ja ettevõtluse arendamiseks, eriti algatuse „Small Business Act” raames, kuivõrd sotsiaal-majanduslikku tegevust võimaldavad sotsiaalmajanduse struktuurid võivad erilist huvi pakkuda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning üldhuviteenuste aspektist; palub seetõttu komisjonil uuesti kaaluda sotsiaalmajanduse valdkonnaga tegeleva üksuse taastamist;

6.  kutsub pädevaid ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid hindama ja väärtustama naiste rolli sotsiaalmajanduses nii kvantitatiivses plaanis, arvestades naiste töötuse kõrget taset nimetatud sektori kõigis valdkondades, sh assotsiatsioonides ja vabatahtlikus sektoris, kui ka kvalitatiivses plaanis, seoses töö korraldamise ja teenuste osutamise viisidega; avaldab muret seoses vertikaalse integratsiooni lahendamata probleemiga, kuna isegi sotsiaalmajanduses on naiste osalus otsustusprotsessis piiratud;

7.  kutsub valitsust ning riigi ja kohalikke ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid üles edendama ja toetama teenindussektoris võimalikku koostoimet sotsiaalmajanduses osalejate ja selle kasutajate vahel, laiendades osalemise, konsulteerimise ja ühisvastutuse ulatust;

8.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid näeksid ette kõrg- ja ülikoolihariduse ning tööalase koolituse raames koolitusprogrammid, mille eesmärk on anda edasi teadmisi sotsiaalmajandusest ja selle väärtustel põhinevatest ettevõtlusalgatustest;

9   on seisukohal, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid oma õigusaktides ja poliitikas tunnustama sotsiaalmajandust ja selle sidusrühmi – kooperatiive, vastastikuseid kindlustusseltse, ühinguid ja sihtasutusi; need meetmed peaks hõlmama laenu- ja maksusoodustuste saamise hõlbustamist, mikrokrediidi arengut, Euroopa ühingu, Euroopa sihtasutuste ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi vormi loomist ning kohandatud ELi rahastamist ja stiimuleid, et toetada paremini nii turumajanduses kui ka teistes sektorites tegutsevaid sotsiaalmajandusorganisatsioone, mis on loodud sotsiaalse kasu saamise eesmärgil.

10. arvab, et Euroopa vastastikust kindlustusseltsi käsitleva ettepaneku ja Euroopa ühingut käsitleva ettepanekute välja arvamine komisjoni päevakorrast on andnud Euroopa Liidus tõsise tagasilöögi nendele Euroopa ettevõtte vormidele, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon oma päevakorra uuesti läbi vaataks;

11. palub, et komisjon looks Euroopa ühistupankade ja muude sotsiaalmajandusorganisatsioonidega seotud finantsteenustega tegelemiseks ekspertrühma, et viia läbi uuring selle kohta, kuidas neil konkreetsetel sotsiaalmajandusüksustel on ELi tasandil seni läinud – eriti käimasoleva ülemaailmse laenu- ja finantskriisi ajal – ning kuidas nad saavad tulevikus selliseid riske vältida;

12. kutsub komisjoni üles arvestama riigiabi poliitika läbivaatamisel sotsiaalmajandusliku tegelikkusega, arvestades, et kohalikul tasandil tegutsevatel väikeettevõtetel ja -organisatsioonidel on raskusi rahastamise leidmisel, eriti käesoleva majandus- ja finantskriisi ajal; kutsub komisjoni samuti üles mitte takistama riikide selliste ettevõtlus- ja maksueeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse ühistutele pangandussektoris ja jaekaubandussektoris ning mis toimivad järgmistel põhimõtetel: vastastikkus, ettevõttedemokraatia, rikkuse jaotamine põlvkondade vahel, jagamatu ressurssi loomine, solidaarsus, töö- ja ärieetika;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

21

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Louis Grech, Othmar Karas, Wolf Klinz, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Harald Ettl


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

45

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Françoise Castex, Gabriela Creţu, Richard Howitt, Rumiana Jeleva, Magda Kósáné Kovács, Sepp Kusstatscher, Csaba Sógor, Patrizia Toia, Evangelia Tzampazi, Anja Weisgerber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Adrian Manole

Õigusteave - Privaatsuspoliitika