RAPORT Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas
26.1.2009 - (2008/2139(INI))
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Malcolm Harbour
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
kommertskasutusele eelnevate hangete kohta: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2007. aasta teatist „Kommertskasutusele eelnevad hanked: Innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas” (KOM(2007)0799) („komisjoni teatis”);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta[1];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi-ja postiteenuse sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused[2];
– võttes arvesse komisjoni tõlgendavat teatist, mis käsitleb riigihankeid ja kontsessioone reguleeriva ühenduse õiguse kohaldamist avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes[3];
– võttes arvesse kõiki kohaldatavaid konkurentsieeskirju seoses riigiabi ja intellektuaalse omandi õigustega;
– võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatist juhtivate turgude algatuse kohta Euroopas (KOM(2007)0860) ja komisjoni konsultatsioone avalike hangete võrgustike loomiseks selle algatuse toetuseks;
– võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (KOM(2008)0394) ja komisjoni personali 25. juuni 2008. aasta töödokumenti „European Code of Best Practices Facilitating Access by SMEs to Public Procurement Contracts” (Euroopa parimate tavade juhend, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu avaliku hanke lepingutele) (SEK(2008)2193);
– võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2006. aasta teatist „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia” (KOM(2006)0502) ja Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsiooni[4];
– võttes arvesse komisjoni personali 23. veebruari 2007. aasta töödokumenti „Guide on dealing with innovative solutions in public procurement: 10 elements of good practice” (Juhend avalike hangetega seotud innovaatikalahendustega tegelemiseks – kümme hea tava näidet) (SEK(2007)0280);
– võttes arvesse uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sõltumatu eksperdirühma aruannet „Innovatiivse Euroopa loomine”[5] (Aho aruanne);
– võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Kommertskasutusele eelnevad hanked: Innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas”[6];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0018/2009),
A. arvestades, et Lissaboni strateegias kutsutakse liikmesriike üles suurendama investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse 3%-ni SKP-st, mis on oluline võetud kohustus innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse edendamiseks;
B. arvestades, et Aho aruandes nimetati avalikke hankeid selle eesmärgi saavutamise strateegiliseks vahendiks;
C. arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad aitama arendada asjatundlikkust, mis on vajalik komisjoni teatises sisalduvate soovituste parimaks kasutamiseks;
D. arvestades, et komisjonil puuduvad praegu vahendid kommertskasutusele eelnevate hangete katseprojektide edendamiseks ning ainult liikmesriigid on selles osas aktiivsed,
1. tervitab komisjoni teatist ja toetab soovitatud riske ja kasusid jagavat kommertskasutusele eelnevate hangete mudelit kui ühte innovatsiooni mootorit;
2. toetab Aho aruannet ja eelkõige seisukohta, et liikmesriigid peaksid kasutama avalikke hankeid nõudluse kasvatamiseks innovatiivsete toodete järele, parandades samas avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust;
3. märgib, et Euroopa teadusuuringute programmide arvukusele vaatamata ei ole riiklikud ametiasutused nende tulemusi veel riigihangete valdkonnas kasutanud;
4. märgib kommertskasutusele eelnevatele hangetele juba pööratud tähelepanu, eelkõige Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Jaapanis, kus kasutatakse aktiivselt seda võimalust rea riikliku poliitika vahendite, nt Ameerika Ühendriikide kaitsevaldkonna hangete tulemuslikkuse hindamise (DAPA) projekti kaudu;
5. on seisukohal, et ELis on kommertskasutusele eelnevad hanked innovatsioonist juhitud majanduskasvu alakasutatud mootor, millel on märkimisväärne potentsiaal kõrge kvaliteediga ja hõlpsalt kättesaadavate avalike teenuste saavutamiseks nt tervishoiu ja transpordi alal ning kliimamuutuse, säästva energia ning elanikkonna vananemisega seotud sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks;
6. avaldab kahetsust, et paljud ametiasutused ei ole kommertskasutusele eelnevate hangete potentsiaalist teadlikud ega toimi veel nn intelligentsete klientidena;
7. on seisukohal, et selle algatuse parimad võimalused teostuvad vaid siis, kui hankijad võtavad innovatsiooni üheks oma hankeprogrammi eesmärgiks;
8. märgib, et kommertskasutusele eelnevat hanget on võimalik kasutada olemasolevas direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ õiguslikus raamistikus, millega jäetakse uurimis- ja arendustegevusega seotud teenused nende direktiivide kohaldamisalast välja[7], välja arvatud juhul, kui osutatud teenuste eest tasub täismahus hankija ja neist tuleneb kasu üksnes hankijale;
9. nõuab liikmesriikidelt siseriiklike õigusaktide läbivaatamist tagamaks, et ametiasutuste tegevus kommertskasutusele eelnevate hangete osas ei oleks piiratud asjaomaste erandite olematu, vale või tarbetult keerulise ülevõtmise ning tarbetult keeruliste siseriiklike pakkumisnõuete ja hankemudelite tõttu;
10. märgib, et olenemata kommertskasutusele eelneva hanke eriseisundist tuleb siiski kohaldada hanke häid tavasid, eelkõige seoses läbipaistvuse ja avatud konkurentsiga, et tagada terviklike lõpplahenduse vastavus tarbijate ootustele;
11. toetab komisjoni teatist, milles visandatakse sobiv ideeline alus kommertskasutusele eelneva hanke ja selle rakendamise jaoks, kuid on seisukohal, et ette pandud menetluse jõustamisviisi osas, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, on selles mõningaid puudusi;
12. on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osas ei ole endiselt antud piisavalt teavet tõkete kohta, mis võivad endiselt takistada neil kommertskasutusele eelnevat hanget kasutamast selleks, et edendada avalikes huvides uuenduslikke lahendusi;
13. nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt koostöö tegemist, et keskadministratsioonist eraldatud hankijad kohalikes, piirkondlikes ja muudes omavalitsustes arendaksid välja vajaliku asjatundlikkuse innovatiivsete hangete teostamiseks;
14. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid annaksid kohaliku ja piirkondliku tasandi hankijatele suunavat koolitust ja õppevahendeid, mille abil näidata, kuidas kommertskasutusele eelnevat hanget on võimalik kasutada uurimis- ja arendustegevuses;
15. tervitab seetõttu komisjoni on algatust rahastada seitsmenda raamprogrammi 2009. aasta tööprogrammis kommertskasutusele eelnevate hangete alast heade tavade vahetamist ja koolitust;
16. tunnustab eespool nimetatud komisjoni personali töödokumenti avalike hangetega seotud innovaatikalahenduste kümme hea tava näite kohta ja tervitab Pro Inno Europe foorumi laiemat innovatsiooni toetavat tegevust; palub komisjonil koostada sarnase parimaid tavasid käsitleva juhendi kommertskasutusele eelnevate hangete kohta;
17. on seisukohal, et kommertskasutusele eelnevad hanked on samm edasi innovatiivsete hangete kinnistamise suunas ning neil on seetõttu väga suur potentsiaal, kuid tunnistab hankealaste erioskuste vajadust ja seda, et liikmesriigid peaksid koostöös ettevõtete, ülikoolide ja koolituskeskustega toetama koolitustegevust haldusvahendite väljatöötamiseks;
18. kutsub komisjoni pädevaid peadirektoraate üles tegema üksteisega koostööd, et koostada ülevaatlik, kergesti mõistetav, kuid õiguslikult vettpidav käsiraamat kõikides ametlikes keeltes, mis sisaldaks praktiliste juhtumite kirjeldusi ja selgitaks, kuidas saab asjaomaseid õiguspõhimõtteid praktikas nõuetekohaselt kohaldada, ja mis oleks eelkõige mõeldud kasutamiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ning hankijatele;
19. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks käsiraamatusse eelkõige praktilisi näiteid riskide ja kasu jagamise kohta vastavalt turutingimustele; on lisaks arvamusel, et intellektuaalomandi õigused tuleb anda kommertskaubandusele eelnevates hangetes osalevatele äriühingutele, sest Ameerika Ühendriigid ja Jaapan järgivad niisuguse mudeli põhimõtet ja see julgustab paljusid äriühinguid kommertskaubandusele eelnevates hangetes osalema;
20. märgib eelkõige riskide ja kasude turutingimustele vastava jagamise väljatöötamise ja osalevate ettevõtjate intellektuaalomandi õiguste tagamise olulisust edukate kommertskasutusele eelnevate hangete seisukohast;
21. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles määrama innovatsioonipoliitikas kindlaks avalikke probleeme keskpikas ja pikas perspektiivis, mis tuleb lahendada kommertskasutusele eelnevate hangete abil välja töötatud tehniliste lahendustega; on seisukohal, et sellised lahendused võiksid hõlmata ideekonkursse ja Ameerika Ühendriikide Driverless Vehicle Challenge’i tüüpi fonde;
22. on seisukohal, et teadmiste edasiandmine tehnoloogiliselt uuendusmeelsete ülikoolide, uuringukeskuste ja hankijate vahel on kommertskasutusele eelneva hanke õnnestumise oluliseks eelduseks;
23. märgib, et Euroopa innovatsiooniametid, nagu VINNOVA Rootsis, Tekes Soomes, Senternovem Madalmaades ja Innovation Norras, on olulised vahendajad teadmiste üleandmisel teadlastelt tulevastele klientidele; uurimis- ja arendustegevuses osalejate koostöö edendamisega julgustavad need kommertskasutusele eelnevate hangete kasutamist; julgustab seetõttu liikmesriike tutvuma nende ametite tegevusega, et lähtuda sellest enda kavade tegemisel;
24. märgib ELi tehnoloogiaplatvormide olulisust raamistiku loomisel, mille abil määrata uurimis- ja arendustegevuse prioriteete ning ühitada kasutusvalmis uuendusi tulevaste klientide vajadustega; märgib samuti, et tehnoloogiaplatvormid saavad sobitada uue tehnoloogia varajasi tururakendusi riigiasutuste vajadustele; kutsub komisjoni seetõttu üles tagama tehnoloogiaplatvormide paremat kaasamist kommertskasutusele eelnevatesse hangetesse;
25. tervitab komisjoni juhtivate turgude algatust, mis kiirendab kommertskasutusele eelnevate hangete kasutamist innovatsiooni toetamiseks, pidades silmas tähtsamate suurte turgude arengut, ja märgib eelkõige algatust avalike hangete võrgustike loomiseks juhtivate turgude algatuse toetamiseks;
26. tervitab komisjoni pingutusi parandada Euroopa väikeettevõtlusalgatusega seotud Euroopa parimate tavade juhendi abil ELi VKEde juurdepääsu avalikele hangetele;
27. tervitab komisjoni selgitust, et hankijad võivad teha kommertskasutusele eelnevaid hankeid uue toote või teenuse väljatöötamise ja kasutuselevõtmise kõigis etappides ja mitte ainult alusuuringute etapis; märgib, et selline terviklik lähenemine julgustab VKEsid avalikes hangetes osalema;
28. tunnustab komisjoni ettepanekut, milles selgitatakse riigiasutuste rolli uurimis- ja arendustegevuses ning soodustatakse innovatsiooni riigiasutuste hangete kaudu; rõhutab, et liikmesriikide hankepoliitika ei tohiks olla üleni normatiivne, kuna parktikas võib kommertskasutusele eelnevat hanget teha konkreetsest projektist ja vajadustest lähtuvalt eri viisil nii, et ikkagi järgitakse ühenduse eeskirju;
29. on seisukohal, et kommertskasutusele eelneva hanke idee on oluline, kuid kardab, et selle abil ei õnnestu kaasata VKEsid, kui ei mõisteta täpselt, kuidas kommertskasutusele eelnev hange toimima peaks, eelkõige piiriüleses kontekstis; rõhutab, et kommertskasutusele eelneva hanke aluspõhimõte – s.o asjaolu, et ametiasutus ei saa endale kogu uurimis- ja arendustegevusest tulenevat kasu, vaid iga äriühing säilitab enda loodud uute ideede omandiõigused – tagab õiguskindluse ja ideede kaitse osalevatele äriühingutele;
30. tunnistab, et VKEd võivad saada kommertskasutusele eelnevatest hangetest kasu riski jagamise (arvestades nende piiratumat investeerimissuutlikkust) ja järk-järgulise kasvu (nii suuruselt kui kogemuste osas) kaudu uurimis- ja arendustegevuse igas etapis ning traditsiooniliste hangetega võrreldes lihtsama pakkumiste esitamise korra kaudu;
31. kutsub komisjoni üles koondama need strateegiad üheks avalikke hankeid käsitlevaks poliitikaks, mille eesmärk on innovatsiooni julgustamine avalike hangete, kommertskasutusele eelnevate hangete, juhtivate turgude arendamise ja VKEde kasvu kaudu avalike hangete toel;
32. on seisukohal, et avalikud kampaaniad looksid kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu innovatsiooni edendamise tugevdatud strateegia osana hankijatele parema keskkonna suuremate investeeringute tegemiseks innovatsiooni soodustavasse tegevusse, mille puhul investeeringud tasuvad end ära pikema aja pärast; toetab sellega seoses kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste võrgustike loomise võimalusi kommertskasutusele eelnevate hangetega seoses;
33. on seisukohal, et kommertskasutusele eelnev hange on kõige tõhusam siis, kui sellega kaasnevad piisavad stiimulid riigiasutustele uurimis- ja arendustegevuse turgude kasutamiseks ning tarnijatele valitsuse projektides osalemiseks; märgib seetõttu, et kommertskasutusele eelnevate hangete kasutuselevõtu jaoks on väga olulised rahalised stiimulid ning need ongi juba kasutusel mõnes liikmesriigis, kus keskasutus võib korvata olulise osa esimese kommertskasutusele eelneva hanke kuludest;
34. on seisukohal, et innovatsiooni edendamiseks mõeldud ühenduse programmide kohaldamisalas tuleks kaaluda rahalisi stiimuleid, mis toetaksid ELi ametiasutuste vahelist koostööd kommertskasutusele eelnevate uuendusliku tehnoloogia hangete osas juhtivatel turgudel ja muudes ELi ühiste huvide valdkondades;
35. märgib, et ühenduse katseprojektide seisukohalt oleks kasu komisjonipoolsest automaatsest läbivaatamisest ja praktiliste kogemuste ning lepingupunktide ulatuslikust avalikustamisest, mis võimaldaks hankijatel viidata tugevatele pretsedentidele ja mida võiks ühtlasi kasutada parimate tavade juhisena;
36. peab seoses kommertskasutusele eelnevate hangetega vajalikuks viia läbi üleeuroopaline katseprojekt, et demonstreerida näitlikult sellist rakendamisviisi, millega tagatakse maksimaalne õiguskindlus ja kaitse äriühingutele, eelkõige VKEdele, kes on juba oma olemuselt nõrgemad osapooled võrreldes hankijate ja avalikes hangetes tavaliselt osalevate suurte ettevõtjatega;
37. märgib, et kommertskasutusele eelnevate hangete tugevdamine on liikmesriikide jaoks endiselt üks paljudest vahenditest oma panuse suurendamiseks innovatsiooni ja teadusuuringute osas; kutsub seetõttu liikmesriike üles edendama innovatsiooni kõigi sidusrühmade, sealhulgas ülikoolide, uurimisasutuste ja muude majandusarengu edendamisega seotud organite kaasamisega, et paremini siduda ametiasutused uuenduslike ettevõtetega; on seisukohal, et see kaasamine tuleks lisada terviklikku teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse strateegiasse;
38. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada konkurentsi ergutamiseks elektrooniliste hankesüsteemide ja dünaamiliste menetluste kasutamist, mis aitaks kommertskasutusele eelnevate hangete protsessi lihtsustada;
39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
- [2] ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
- [3] ELT C 91, 12.4.2008, lk 4.
- [4] ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 455.
- [5] http://ec.europa.eu/invest-in-research/action/2006_ahogroup_en.htm.
- [6] ELT C 325, 19.12.2008, lk 44.
- [7] Direktiivi 2004/18/EÜ artikli 16 punkt f ja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 24 punkt e.
SELETUSKIRI
Sisejuhatus
Kommertskasutusele eelnev hange on eriline lähenemisviis avaliku sektori uurimis- ja arendustegevusega seotud hangetele, pidades silmas innovatsiooni kiirendamist, et tagada jätkusuutlikud ja kvaliteetsed avalikud teenused Euroopas. Seda lähenemisviisi tuleb käsitleda osana ELi laiemast innovatsioonistrateegiast, milles rõhutatakse avalike hangete tähtsust liidu innovatsioonipotentsiaali suurendamisel ning avalike teenuste parandamisel Euroopa kodanike jaoks.
Euroopa seisab silmitsi ühiskondlike väljakutsetega sellistes valdkondades nagu tervishoid, jätkusuutlikkus, vananemine ja julgeolek. Osa nõutavatest parandustest on tehniliselt sedavõrd keerulised, et kas veel puudub kaubanduslikult stabiilne lahendus või nõuavad olemasolevate lahenduste puudujäägid uusi uurimis- ja arendustegevuse lahendusi. Avalikud teenused vajavad uut varustust tipptasemel meditsiiniuuringute läbiviimiseks, energiatarbimise vähendamiseks avalikes hoonetes ja ka kodanike kaitsmiseks julgeolekuohtude eest, piiramata seejuures nende eraelu puutumatust. Kommertskasutusele eelnev hange võib aidata vähendada seda erinevust avaliku sektori pakkumise ja nõudluse vahel.
Näited uurimis- ja arendustegevuse alastest hangetest tulenevatest väga olulistest uuenduslikest lahendustest on Interneti-protokolli tehnoloogia, globaalne positsioneerimissüsteem ja olulised uuendused pooljuhttehnoloogias. Ameerika Ühendriikides on uurimis- ja arendustegevuse alased riigihanked võimaldanud ametiasutustel luua uusi turge biotehnoloogia ja nanotehnoloogia rakenduste jaoks. Ameerika Ühendriikide avalik sektor kulutab aastas uurimis- ja arendustegevuse alastele hangetele 50 miljardit dollarit, mis on 20 korda suurem kui Euroopa vastavad kulutused ning mis moodustab ligikaudu poole Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahelisest üldisest lõhest uurimis- ja arendustegevuse alaste investeeringute valdkonnas. Seepärast käsitletakse kommertskasutusele eelnevat hanget ülitähtsa poliitikavahendina, mis aitab Euroopa avalikul sektoril vastata peamistele avalikele väljakutsetele ja pakub ELile ka suure võimaluse uuendusliku baasi edendamiseks.
Komisjoni teatises antakse suunised selle kohta, kuidas saab ELi eeskirju kasutada Euroopa uurimis- ja arendustegevuse alaste avalike hangete innovatsiooni edendamiseks. Selles tuuakse näiteid, kuidas koostada uusi õigusakte, mis edendaksid konkurentsivõimelist uurimis- ja arendustegevuse alast hankepoliitikat riigiabi välistaval kujul, kuidas oleks kommertskasutusele eelnevatele hangetele kõige rohkem kasu intellektuaalomandi õigustest ning kuidas kõige paremini kasutada uurimis- ja arendustegevuse alaste teenustega, mis hõlmab ka riskide jagamist, seotud hankeid.
Siiani on teadlikkus olnud väga madal, kuidas viia ELis uurimis- ja arendustegevuse hankeid läbi tõhusamalt. Praegune ELi praktika tuleneb ainuõiguslikust väljatöötamisest, mis võimaldab riiklikul ostjal jätta kõik toote väljatöötamise tulemused ja kasud üksnes enda kasutusse. Seega ei ole ettevõtetel, kes on töötanud välja toote või teenuse avaliku asutuse jaoks, võimalik oma tulemusi kasutada uuesti teiste potentsiaalsete klientide jaoks. See on toonud kaasa turu killustumise, rahalised takistused konkureeriva arendustegevuse hangetele ning motivatsiooni puudumise avalikes asutustes uuenduslike hangete läbiviimiseks. Kommertskasutusele eelnev hange annab aga võimaluse korraldada uurimis- ja arendustegevuse hankeid, mis hõlmavad riskide ja kasude jagamist, ilma et see oleks tingimata riigiabi. Peale selle võimaldab see kulutõhusalt töötada välja uuenduslikke lahendusi. Seepärast esitatakse komisjoni teatises kommertskasutusele eelnevate hangete kohta näide, kuidas avalikud asutused saaksid viia läbi uuenduslikke hankeid kooskõlas hankedirektiivide ja riigiabi eekirjadega ning motiveerida nii ettevõtteid kui avalikke asutusi korraldama uuenduslikke hankeid.
Teadus- ja arendustegevuse alaste hangete kohta ei ole ELis kohustuslikku eelarvet: seitsmenda raamprogrammi alusel ei saa komisjon rahastada liikmesriikide ühiseid uurimis- ja arendustegevuse projekte hangete kujul ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel ei saa komisjon rahastada mitme liikmesriigi uurimis- ja arendustegevuse faasis arenduste hankeid, seepärast ei saa kommertskasutusele eelnevate hangete pilootprojekti käivitamisel kasutada ei seitsmendat raamprogrammi ega konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi. Raportöör soovib seda rõhutada ja kutsuda komisjoni üles uurima järgmiseks programmiperioodiks kommertskasutusele eelnevate hangete toetamiseks uusi poliitikameetmeid.
Üldised tähelepanekud kommertskasutusele eelnevate hangete kohta
Euroopa Parlamendi 2007. aasta juuni resolutsioonis avalikke hankeid käsitlevate õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise kohta julgustati kommertskasutusele eelnevaid hankeid ELis laialdasemalt kasutama. Raportöör tervitab komisjoni teatist kommertskasutusele eelnevate hangete kohta ja usub, et selline lähenemisviis aitab avalikel asutustel reageerida peamistele ühiskondlikele väljakutsetele ja arendada ka Euroopa uuenduslikku baasi.
Raportöör on arvamusel, et kommertskasutusele eelnevad hanked pakuvad suuri võimalusi VKEdele, seda nii avalike hangete sektoris kui ka nende üldises arengus ja kogemuste hankimisel. Kommertskasutusele eelnev hange on VKEdele automaatselt kättesaadavam kui tavapärased suured kommertshankelepingud. Kommertskasutusele eelnevad hankelepingud, ehk hankedirektiivide mõistes kohaldatavad erandid, on kasulikud väiksematele ettevõtetele, kes tavaliselt suurte kommertshankelepingute tingimusi ei täida. Samuti tähendab kommertskasutusele eelnevate hangete samm-sammuline lähenemisviis seda, et ülesanded ja eelarved kasvavad koos väikese laieneva ettevõtte suuruse ja kogemustega. Riskide ja kasude jagamine, mille puhul kaubanduslikud õigused jäävad osalevatele ettevõtetele, mitte avalikele asutustele, annab VKEdele samuti võimaluse müüa pärast kommertskasutusele eelnevat hanget tulemusi edasi teistele klientidele. Seepärast tuleb möönda, et kommertskasutusele eelnev hange täiendab oluliselt põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ja tugineb sellele.
Raportöör juhib tähelepanu ka vajadusele koolitada hankijaid innovatsiooni alal avalikes hangetes. Kommertskasutusele eelnev hange on kõrge kvalifikatsiooniga oskus, mis nõuab hästi koolitatud inimesi. Kaubanduslikult valmis toodete puhul on selliseid oskusi võimalik saada üldiste kogemuste omandamise kaudu. Kui kaubad ja teenused tuginevad aga uutele uuenduslikele toodetele, on kommertskasutusele eelneva hanke korraldamisega seotud isikutel vaja tehnoloogilisi teadmisi. Seepärast tuleb kommertskasutusele eelneva hanke praktilist kasu näha koosmõjus olemasolevate oskuste ja kogemustega.
Komisjoni teatises tunnistatakse samuti, et kui kommertskasutusele eelnev hange sobib hästi suurtele riigiasutustele, näiteks tervishoiu või riigikaitse valdkonnas, siis kohaliku ja piirkondliku tasandi kommertskasutusele eelnevate hangete puhul muutuksid oluliseks Euroopa-sisesed võrgustikud. Et kohalikud asutused saaksid kommertskasutusele eelnevaid hankeid võimalikult hästi kasutada, tuleks luua liikmesriikide vahel sidemed kogemuste ja vahendite vahetamiseks.
Seepärast pakub kommertskasutusele eelnev hange head võimalust nii avalikele asutustele oma teenuste kui ka ELile tervikuna oma uuendusliku baasi parandamiseks. Euroopal tuleb ELi ees seisvate keeruliste probleemide lahendamiseks töötada välja keerulised lahendused ning ühena mitmetest poliitikavahenditest tuleks vastusena sellele väljakutsele tunnustada kommertskasutusele eelnevat hanget.
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (5.11.2008)
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile
kommertskasutusele eelnevate hangete kohta: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas
(2008/2139(INI))
Arvamuse koostaja: Anni Podimata
ETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. kiidab komisjoni teatise heaks; on arvamusel, et kommertskasutusele eelnevad hanked võivad endast kujutada olulist eelist innovatsiooni edendamiseks ning pakkuda võimalusi paremate ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste osutamiseks Euroopa Liidus;
2. märgib, et Euroopa teadusuuringute programmide arvukusele vaatamata, ei ole riiklikud ametiasutused nende tulemusi riigihangete valdkonnas kasutanud;
3. palub komisjonil tungivalt töötada välja juhised või anda täpsemaid selgitusi menetluse teatud aspektide kohta, sh riigiabi ja intellektuaalomandi õigusi reguleerivaid sätteid käsitlev teave, et luua ametiasutuste ja ettevõtete tegevuseks läbipaistev ja stabiilne keskkond;
4. palub liikmesriikidel täita endale võetud kohustust investeerida teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonda 3% SKTst, millest 2% peaks eraldama erasektor, sest see on kõige olulisem tegur innovatsiooni arendamiseks ja teadmistepõhise majanduse edendamiseks ELis;
5. näeb kommertskasutusele eelnevate hangete jaoks ette erilise rolli seoses sotsiaal-majanduslike probleemidega, mille lahendamiseks tuleb Euroopa Liidul töötada välja strateegiline lähenemine, nagu näiteks üleminek säästvale, energiatõhusale ja madalate süsinikunäitajatega ühiskonnamudelile, mis peaks väärtusliku vahendina aitama valitsustel ja tööstussektoril saavutada kliimakaitse eesmärke;
6. palub komisjonil kontrollida ELi tasandil poliitilisi võimalusi, sh rahalised stiimulid, mis toetaksid ühiste huvide valdkonnas Euroopa Liidu ametiasutuste vahelist koostööd kommertskasutusele eelnevate hangete projektide raames;
7. palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist kommertskasutusele eelnevate hangete menetluses;
8 juhib tähelepanu ülikoolide ja uurimisinstituutide olulisele rollile, mida nad täidavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas; kiidaks seetõttu heaks nende osalemise kommertskasutusele eelnevate hangete menetluses;
9. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel toetada konkurentsi ergutamiseks elektrooniliste riigihangete süsteemide ja dünaamiliste menetluste rakendamist, mis aitaks kommertskasutusele eelnevate hangete menetlust lihtsustada.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
4.11.2008 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
36 0 3 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jerzy Buzek, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, David Hammerstein, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Romana Jordan Cizelj, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Amalia Sartori, Andres Tarand, Patrizia Toia, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Dominique Vlasto |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ivo Belet, Daniel Caspary, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Juan Fraile Cantón, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Eija-Riitta Korhola, Pierre Pribetich, Esko Seppänen, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev |
|||||
õiguskomisjoni ARVAMUS (5.11.2008)
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile
kommertskasutusele eelnevate hangete kohta: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas
(2008/2139(INI))
Arvamuse koostaja: Aloyzas Sakalas
ETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. on arvamusel, et kommertskasutusele eelneva hanke idee on oluline, kuid kardab, et selle abil ei õnnestu kaasata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kui ei mõisteta täpselt, kuidas see toimima peaks, eelkõige piiriüleste juhtumite korral; rõhutab, et kommertskasutusele eelneva hanke aluspõhimõte – s.o asjaolu, et ametiasutused ei saa endale kogu uurimis- ja arendustegevusest tulenevat kasu, vaid iga äriühing säilitab enda loodud uute ideede omandiõigused – tagab õiguskindluse ja ideede kaitse osalevatele äriühingutele;
2. peab seoses kommertskasutusele eelnevate hangetega vajalikuks viia läbi üleeuroopaline katseprojekt, et demonstreerida näitlikult sellist rakendamisviisi, millega tagatakse maksimaalne õiguskindlus ja kaitse äriühingutele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on nõrgem osapool võrreldes ostjate ja avalikes hangetes tavaliselt osalevate suurte ettevõtjatega;
3. kutsub komisjoni pädevaid peadirektoraate üles tegema üksteisega koostööd, et koostada ülevaatlik, kergesti mõistetav, kuid õiguslikult vettpidav käsiraamat kõikides ametlikes keeltes, mis sisaldaks praktiliste juhtumite kirjeldusi ja selgitaks, kuidas saab kõnealuseid õiguspõhimõtteid praktikas nõuetekohaselt kohaldada, ja mis oleks eelkõige mõeldud kasutamiseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning ostjatele;
4. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks käsiraamatusse eelkõige praktilisi näiteid riskide ja kasu jagamise kohta vastavalt turutingimustele; on peale selle arvamusel, et intellektuaalomandiõigused tuleb anda kommertskaubandusele eelnevates hangetes osalevatele äriühingutele, sest Ameerika Ühendriigid ja Jaapan järgivad niisuguse mudeli põhimõtet ja see julgustab paljusid äriühinguid kommertskaubandusele eelnevates hangetes osalema.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
4.11.2008 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
25 0 0 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Carlo Casini, Titus Corlăţean, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Othmar Karas, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Sharon Bowles, Eva Lichtenberger, Rareş-Lucian Niculescu, Georgios Papastamkos, József Szájer, Jacques Toubon, Renate Weber |
|||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
22.1.2009 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
35 0 0 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Malcolm Harbour, Christopher Heaton-Harris, Iliana Malinova Iotova, Alexander Graf Lambsdorff, Kurt Lechner, Toine Manders, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Emmanouil Angelakas, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, Brigitte Fouré, Joel Hasse Ferreira, Filip Kaczmarek, Othmar Karas, Olle Schmidt |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Jean-Pierre Audy, Michel Teychenné |
|||||