RAPORT Rahvusvaheline kaubandus ja internet

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoNI ARVAMUS (5.12.2008)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoNI ARVAMUS (3.12.2008)

kultuuri- ja hariduskomisjoNI ARVAMUS (8.12.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

27.1.2009 - (2008/2204(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Georgios Papastamkos

Menetlus : 2008/2204(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0020/2009

Esitatud tekstid :

A6-0020/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/02/2009 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0049

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoNI ARVAMUS
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoNI ARVAMUS
kultuuri- ja hariduskomisjoNI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

rahvusvahelise kaubanduse ja interneti kohta

(2008/2204(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi esimesel istungjärgul 13. detsembril 1996 Singapuris vastu võetud ministrite deklaratsiooni (infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu (infotehnoloogia leping) kohta) punkti 18;

– võttes arvesse WTO ministrite konverentsi teisel istungjärgul 20. mail 1998 Genfis vastuvõetud ministrite deklaratsiooni ülemaailmse elektroonilise kaubanduse kohta;

– võttes arvesse Euroopa ühenduste 9. mail 2003 WTO-le esitatud arvamust dokumendi „Elektroonilise kaubanduse klassifitseerimise küsimused ja tegevuskava” kohta;

– võttes arvesse WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul 18. detsembril 2005 Hongkongis vastuvõetud ministrite deklaratsiooni (Doha tegevuskava kohta) punkti 46 e-kaubanduse kohta;

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/38/EÜ seoses raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava käibemaksukorra kohaldamisajaga, ning komisjoni aruannet nõukogule 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/38/EÜ kohta, millega muudetakse, osaliselt ajutiselt, direktiivi 77/388/EMÜ seoses raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava käibemaksukorraga (KOM(2006)0210);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (nn elektroonilise kaubanduse direktiiv)[1];

- võttes arvesse nõukogu 7. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 792/2002, millega ajutiselt muudetakse kaudse maksustamise (käibemaks) alast halduskoostööd käsitlevat määrust (EMÜ) nr 218/92 elektroonilist kaubandust käsitlevate lisameetmete osas[2];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsust nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta[3];

– võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta,[4] samuti võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv),[5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)[6];

- võttes arvesse oma 14. mai 1998. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Euroopa algatus elektroonilises kaubanduses” kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele[7];

- võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu[8];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6-0020/2009),

A. arvestades, et rohkem kui pooltel ELi kodanikel ja peaaegu 1,5 miljardil inimesel maailmas on juurdepääs internetile; arvestades, et iga kolmas ELi kodanik sooritab oste internetis, kuid ainult 30 miljonit inimest teevad ELis piiriüleseid oste;

B. arvestades, et WTO määratluse kohaselt tähendab elektrooniline kaubandus toodete tootmist, reklaamimist, müüki ja levitamist telekommunikatsioonivõrkude kaudu;

C. arvestades, et on võimalik eristada infosisu levitamist füüsilistel andmekandjatel ning digitaalselt kodeerituna ja elektrooniliselt edastatavana interneti kaudu, mis toimub seega füüsilistest andmekandjatest sõltumatult, püsi- ja traadita võrkude kaudu;

D. arvestades, et elektroonilist kaubandust võib korraldada kas ettevõttelt ettevõttele, ettevõttelt tarbijale või tarbijalt tarbijale toimuvate tehingutena; arvestades, et internetipõhine kaubandus on põhjalikult muutnud kaupade ja teenustega kauplemise viisi, luues eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) uusi võimalusi uute piiriüleste klientide leidmiseks;

E. arvestades, et avatuse säilitamine on interneti kasutamise pideva kasvu, samuti üha rohkem internetitehnoloogiaid kasutava majandustegevuse ja maailmakaubanduse laienemise eeldus;

F. arvestades, et VKEdele on e-kaubandus kasulik eelkõige välisturgudele juurdepääsuks; arvestades, et samas takistavad uute elektrooniliste kaubandusvõtete täielikku arendamist mitmesugused nende praktilise rakendamisega seotud takistused;

G. arvestades, et elektroonilise kaubanduse soodustamiseks on vaja vaba infovoogu ning avatud ja turvaline võrk, mis võimaldab internetis teavet levitada ja sellele juurde pääseda, on 21. sajandi maailmamajanduse alus;

H. arvestades, et info- ja sidetehnoloogia on praegu majanduses üldlevinud ning pidevalt töötatakse välja ja võetakse kasutusele uusi platvorme ja võrke; arvestades, et innovatsiooni, konkurentsi ja tõhusa tarbijavaliku jaoks on vaja avatud standardeid;

I. arvestades, et uue nn digitaliseeritud kaubanduskeskkonna edasiarendamine on juba pakkunud ja pakub jätkuvalt uusi võimalusi traditsiooniliste ja nüüdisaegsete kaubandustehingute jaoks, parandab tarbija positsiooni kaubandusahelas ning aitab tarbija ja tootja vahelistes suhetes rakendada täiesti uudseid ärimudeleid;

J. arvestades, et internet pakub tarbijatele võimalust teha traditsiooniliste ostuviisidega võrreldes kvaliteedi ja hinna mõttes paremini informeeritud otsuseid ning võrgureklaam on igas suuruses ettevõtete jaoks muutunud piiriülese kaubanduse edendamise oluliseks vahendiks, hõlbustades eelkõige VKEdel uute klientide leidmist;

K. arvestades, et interneti üha kasvav kasutamine kaubanduseks toob endaga kaasa märkimisväärseid võimalusi, aga ka teatavaid probleeme;

L. arvestades, et sisuteenuseid osutavaid ettevõtteid tuleks julgustada rakendama uusi ja uuenduslikke ärimudeleid, mis toetuvad interneti ja e-kaubanduse pakutavatele võimalustele;

M. arvestades, et tehnoloogia ja majandus dikteerivad õiguslikke lahendusi, kuna praegune ebaühtlane õiguslik raamistik on selgelt ebapiisav;

N. arvestades, et e-kaubandus toetub üldiselt intellektuaalomandi kaitsele ning intellektuaalomandi kaitseks on vaja turvalist ja ennustatavat õiguskeskkonda, samuti erandeid ja piirangud, et edendada tehnoloogilist innovatsiooni ning tehnosiiret ja tehnoloogia levikut;

O. arvestades, et teadaolevalt tuleb ELi oluliste kaubanduspartnerite riigisisese õiguse kohaselt taotleda e-kaubanduse teenuste pakkumiseks kõigepealt telekommunikatsioonilitsentsi, mis on tarbetu kohustus, eelkõige kõnealuste litsentside taotlemise keerukust silmas pidades;

P. arvestades, et WTO liikmesriikides on e-kaubanduse roll kiirelt suurenenud sellistes valdkondades nagu pangandus, telekommunikatsioon, arvutitööstus, reklaamitööstus, turundus ja kullerteenused; arvestades, et nende riikide arv, kes piiriülest juurdepääsu sellistes valdkondades ei piira, on juba märkimisväärne; arvestades, et WTO e-kaubanduse alase tööprogrammi käivitamisest on möödunud kümme aastat;

Q. arvestades, et WTO põhireegleid – mittediskrimineerimine, läbipaistvus ja järk-järguline liberaliseerimine – tuleb kohaldada nii, et võetakse arvesse interneti kiirust ja interaktiivsust, elektroonilisi makseviise, vahendajate kadumist, äritegevuse üha suuremat integreerimist elektroonilistesse süsteemidesse, äriettevõtete suuremat paindlikkust ja ka ettevõtete suuremat killustumist,

1. rõhutab interneti soodsat mõju kaupade ja teenuste piiriülese ja rahvusvahelise kaubanduse eri teguritele ja etappidele viimase kahe aastakümne jooksul; rõhutab, et elektroonilise kaubanduse rahvusvaheline olemus eeldab üldist arusaamist ja koostööd;

2. tunnistab, et võrgukaubanduse innovatiivsus ja loovus soodustab uute kaubandusmudelite, näiteks tarbijatevahelise kaubanduse arendamist; juhib tähelepanu, et online-turud toimivad uute vahendajatena, et soodustada vahetusi, suurendada väga väikeste kuludega juurdepääsu teabele ning üldiselt laiendada ettevõtetevaheliste suhete ulatust;

3. usub, et VKEd ja noored ettevõtjad, kes osaliselt või täielikult tegelevad võrgukaubandusega, leiavad suhteliselt madalate haldus- ja kaubanduslike kuludega vahendi, mille kaudu kliendipõhise võrgureklaami abil pakkuda ja müüa oma kaupu ja teenuseid üleüldiselt laienevale klientuurile, vältides seeläbi teatavaid osaliselt iganenud kaubandustõkkeid ning tungides varem eraldatud ja suletud turgudele;

4. tunnistab, et toodete kvaliteedi ja ohutuse tagamisega seotud probleemid, mis tulenevad tavapäraste kontrollivõimaluste puudumisest võrgukaubanduse jaotusetapis, tuleb lahendada uut moodi, näiteks müüjatele antavate tarbijahinnangute ning tarbijatevaheliste eksperthinnangute abil;

5. nõuab üksikasjalikku analüüsi võrgukaubanduse mõju kohta traditsioonilistele kaubandustavadele ja traditsioonilisele kaubandustegevusele, et teha kindlaks kahjulikud mõjud ning neid edaspidi vältida;

6. märgib murelikult, et sageli koheldakse info- ja sidetehnoloogiat kasutavaid tarbijaid ja müüjaid diskrimineerivalt, võrreldes internetivälistel turgudel tegutsevate tarbijate ja müüjatega;

7. tervitab asjaolu, et tänu geograafiliste, kaugusest ja ruumist tulenevate piirangute tulemuslikule kaotamisele saavad tarbijad kasu juurdepääsust praktiliselt piiramatule kauba- ja teenustevalikule, samuti võimalusest saada läbipaistvat ja erapooletut teavet, võrrelda hindu, kliendipõhise võrgureklaami kättesaadavusest ning kasutada 24 tundi ööpäevas põhimõttel „otsi ja osta” toimiva võrgukaubanduse mugavusi, mis on avatud kõigile, kes kasutavad internetti kas kodus, tööl või mujal;

8. märgib, et arenev mittemateriaalsete kaupade ja teenuste digitaalturg on juba suurem kui traditsiooniline kaubandus ja teenuste pakkumine ning on lisaks loonud uue kaubanduskontseptsioonide ja majandusväärtuste kogumi, nagu digitaalne kinnisvara (domeeninimed) ja juurdepääs teabele (otsingumootorid);

9. on arvamusel, et sellist õigusvastast tegevust nagu võltsimine, piraatlus, pettus, tehingute turvalisuse rikkumine ja kodanike eraellu sekkumine ei tohiks panna kõnealuse keskkonna olemuse arvele, vaid seda tuleks käsitleda illegaalse kaubandustegevuse aspektidena, mis eksisteerisid ka varem füüsilises maailmas, kuid mida tekkinud rohked tehnoloogilised võimalused on hõlbustanud ja võimendanud ning mida esineb peamiselt siis, kui kõnealuse keskkonna toimimisel ei järgita kehtivaid eeskirju, mis võimaldavad kasutada reguleeritud vastutuse eeliseid; rõhutab, et on vaja luua mehhanismid, mis võimaldavad rahvusvahelise e-kaubanduse arengut kahjustamata võtta vastu ja tugevdada vajalikke ja asjakohaseid jõustamismeetmeid ning tagada tulemuslikum ja ühtsem kooskõlastamine, et võidelda õigusvastase tegevusega rahvusvahelises e-kaubanduses, eriti selliste juhtumite puhul, mis võivad olla suureks ohuks rahvatervisele, nagu võltsitud ravimite müük interneti teel;

10. toetab riikide ja inimeste kõlbluse ja eetika tingimusteta austamist, kuid väljendab kahetsust võrguteenuste ja -toodete suhtes üha väärama tsensuuri kasutamise pärast, mis toimib varjatud kaubandustõkkena;

11. tunnistab vajadust avatud standardite järele ning nende tähtsust innovatsiooni, konkurentsi ja tõhusa tarbijavaliku jaoks; teeb ettepaneku, et EÜ sõlmitavate kaubanduslepingutega edendataks interneti ulatuslikku ja avatud kasutamist e-kaubanduses, tingimusel et tarbijatel on võimalik teenustele ja nende valitud digitaalsetele toodetele juurde pääseda ja neid kasutada, välja arvatud juhul, kui see on siseriikliku õigusega keelatud;

12. on seisukohal, et piiriüleste tehingute kasvu määr, tehingute olemuse, päritolu ja sihtkoha kindlakstegemise keerukus ning kontrolljälgede ja mõjupunktide puudumine tõstatavad maksusüsteemide territoriaalse olemuse küsimuse; märgib, et on olemas võimalusi maksuhalduse sujuvamaks muutmiseks, paberitöö asendamiseks elektroonilise andmevahetusega ja maksudeklaratsioonide elektrooniliseks täitmiseks, samuti maksude kogumise protsessi automatiseerimiseks;

13. rõhutab, et tarbijaid ja ettevõtjaid on vaja harida ning korraldada meedias teavituskampaaniaid kõikide rahvusvahelises internetikaubanduses osalejate arenguvõimaluste, õiguste ja kohustuste kohta;

14. väljendab kahetsust nii pettuste kui ka isikuandmete ja raha varguste sagenemise pärast võrgukeskkonnas; usub, et e-kaubanduse tuleviku jaoks kõige suurem oht on vähene usaldus tehingute ja maksete turvalisuse ja kindluse vastu; palub komisjonil uurida selle põhjusi, kahekordistada jõupingutusi mehhanismide loomiseks, mis võimaldaksid tugevdada ettevõtete ja üksikisikute usaldust rahvusvaheliste elektrooniliste maksesüsteemide vastu, ning kehtestada vajalik kord õigusvastaste kaubandustavadega seotud vaidluste lahendamiseks;

15. toonitab, et väga oluline on kultuurikaupade ja -teenustega seotud online-tehingute ohutus ja usaldusväärsus;

16. märgib, et usaldus ei sõltu ainult lihtsatest, usaldusväärsetest ja turvalistest interneti kasutamise viisidest, vaid muu hulgas ka kaupade ja teenuste kvaliteedist ning asjakohaste heastamismeetmete kättesaadavusest;

17. rõhutab, et elektroonilise kaubanduse täieliku potentsiaalse saavutamiseks on vaja teha rahvusvahelisel tasandil õigusalast koostööd; on arvamusel, et vaja on uut nüüdisaegset lähenemisviisi e-kaubanduse probleemsetele valdkondadele, et tagada tarbijate eraelu kaitse ning interneti kaudu pakutavast kaubandusest tulenevad madalamad kulud ja uued võimalused;

18. on arvamusel, et arutelud ülemaailmse internetikaubanduse praeguste ja tulevaste probleemide teemal peaksid toimuma vastastikku toetavas ja struktureeritud koostööraamistikus, mis põhineb üksteisest sõltuvate osalejate väljakujunenud reeglite süsteemil, mis võimaldab rakendada tänapäevast ja kaasavat mitme sidusrühmaga haldamisprotsessi interneti haldamise foorumi eeskujul; märgib, et praeguseid interneti haldamise viise iseloomustab hübriidne olemus, millel puuduvad funktsionaalsed ja regulatiivsed hierarhilised juhtimisvahendid;

19. väljendab kahetsust, et WTO läbirääkimiste raames ei ole saavutatud mingeid edusamme sellises olulises küsimuses nagu nn digitaalsete toodete klassifitseerimine, et Doha arengukavas ei anta volitusi e-kaubanduse alaste eriläbirääkimiste jaoks ja et mingeid edusamme ei ole saavutatud WTO alalise moratooriumi kehtestamiseks elektrooniliste edastuste tollimaksule; märgib, et endiselt valitseb ebaselgus digitaalsete toodete õige tolliväärtuse määramisel ning endiselt ei ole saavutatud kokkulepet, milliseid eeskirju ja kohustusi (üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT), teenuskaubanduse üldleping (GATS) või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping) tuleks kohaldada digitaalsetele toodetele;

20. tervitab komisjoni ettepanekut WTO-le ülalmainitud infotehnoloogia lepingu ajakohastamise ja laiendamise kohta, millega seatakse lühike ajaline raamistik, et anda täiendav tõuge kõnealuste toodete kaubandusele, kaasata rohkem osalejaid, tegeleda mittetariifsete tõkete küsimusega ning käsitleda tehnoloogilise arengu ja lähenemisega seotud kasvavaid probleeme; väljendab samas kahetsust, et lepinguosalised tõlgendavad infotehnoloogia lepingut erinevalt, ning palub komisjonil täielikult rakendada kehtiva infotehnoloogia lepingu sätteid ja eesmärki ning toetada tulevaste lepingute puhul kaasaegset ja realistlikku lähenemisviisi kooskõlas nõudlusega tollimaksust vabastatud infotehnoloogiatoodete järele;

21. tunneb heameelt edusammude üle teenuskaubanduse üldlepingu (GATS), Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) internetialaste lepingute, ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) näidisseaduse, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ulatusliku töö ning 2008. aastal Sŏulis toimunud OECD ministrite kohtumisel vastu võetud ulatusliku poliitilise raamistiku ja infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) raames;

22. rõhutab ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni tähtsust hädavajaliku vahendina, mis aitab tagada, et WTO raamistikus säilitatakse kultuuriline erand kultuuri ja loomingulise tegevusega seotud kaupade ja teenuste rahvusvahelises kaubanduses; palub nõukogul ja komisjonil konventsioon nii Euroopa Liidu sise- kui ka välispoliitikas kiiresti rakendada;

23. rõhutab asjaolu, et kahepoolsed ja piirkondlikud vabakaubanduslepingud ei saa kaugeleulatuva turulepääsu osas olla täielikuks lahenduseks; kutsub siiski ELi üles lisama kahepoolsetesse ja piirkondlikesse kaubanduslepingutesse süstemaatiliselt selgesõnalised sätted interneti laialdase ja avatud kasutamise kohta kaupade, teenuste elektrooniliseks kaubanduseks ning takistusteta infovoo kohta, näiteks loobudes piiriülestele infovoogudele tarbetute tõkete kehtestamisest või säilitamisest ning kohaldades interneti kaudu tehtavate tehingute suhtes mittediskrimineerivaid, läbipaistvaid ja kaubandust kõige vähem piiravaid eeskirju; toetab ELi jõupingutusi koostöödialoogi käivitamiseks kaubanduspartneritega kolmandates riikides, et lisada kahepoolsetesse lepingutesse regulatiivsed küsimused; kutsub ELi asjaomaseid institutsioone ja ELi liikmesriike üles andma kokkulepete saavutamise korral koostöödialoogi omapoolse panuse;

24. palub komisjonil vaadata läbi kaubandust reguleerivate õigusaktide kohaldamine eesmärgiga ühtlustada ja avada spektri kasutamine, et edendada mobiilset juurdepääsu internetiteenustele, mis soodustavad innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsi;

25. rõhutab, et tähelepanu tuleb koondada internetiteenuste osutamise, kaasa arvatud e-kaubanduse vabastamisele tarbetust riigisisesest litsentside taotlemisest nii ELis kui ka ELi kaubanduspartneriteks olevates riikides, mis de facto takistab selliste teenuste osutamist;

26. on seisukohal, et rahvusvaheliste riigihangete puhul, kus uued tehnoloogiad võimaldavad piiriülest e-kaubandust, on uute, näiteks kombineeritud oksjonite vormide abil VKEde konsortsiumide puhul ning pakkumiste elektrooniline avaldamise ja reklaamimise abil võimalik märkimisväärselt suurendada hankekaubandust nii ELis kui ka kogu maailmas, ergutades seeläbi piiriülest e-kaubandust;

27. tuletab meelde, et võltsimisvastase kaubanduslepingu sõlmimine peab looma tasakaalu intellektuaalomandi õiguste tõhusa rakendamise ja tarbijate põhiõiguste kaitse vahel ning aitama kaasa innovatsioonile, teabe liikumisele ja seaduslike teenuste kasutamisele elektroonilises kaubanduskeskkonnas,

28. kutsub komisjoni üles viima läbi teabe- ja koolituskampaaniaid, kasutades tavapäraseid ja internetipõhiseid vahendeid, et tõsta tarbijate teadlikkust oma õigustest ning suurendada nende usaldust internetikaubanduse suhtes;

29. taunib ELi online-turu killustatust, mis tuleneb turu geograafilist eraldamist võimaldavatest või seda nõudvatest õigusnormidest, kaupade või teenuste internetis pakkumist tõkestavatest või takistavatest õigusnormidest, turustajatele seatud lepingulistest piirangutest, õiguslikust ebakindlusest, tarbijate usalduse puudumisest maksesüsteemide turvalisuse vastu, internetile juurdepääsu kõrgetest teenustasudest ning kättetoimetamisviiside valiku piiratusest;

30. kutsub komisjoni üles esitama oma veebilehel teavet rahvusvahelise internetikaubanduse alaste tarbijaõiguste kohta, keskendudes eeskätt lepingulistele küsimustele, tarbijate kaitsele ebaausate kaubandustavade eest, eraelu kaitsele ja autoriõigustele.

31. on seisukohal, et puudused ELi online-turu reguleerimisel takistavad stabiilse ja tugeva Euroopa elektroonilise tööstus- ja kaubanduskeskkonna arengut, mis toob kaasa Euroopa tarbijate mitterahuldaval määral osalemise ELi ja rahvusvahelistes kaubandustehingutes ning takistab kaubandustegevuse loovust ja innovatsiooni; väljendab kahetsust asjaolu üle, et ELis asuvate ainult võrguteenuseid pakkuvate ettevõtete arv on väga väike;

32. võtab teadmiseks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta (KOM(2008)0614), mis loodetavasti annab üha suurenevale arvule internetis oste sooritavatele tarbijatele suurema õiguskindluse, läbipaistvuse ja kaitse, eriti mis puudutab kättetoimetamist, riski ülekandumist, lepingule vastavust ning kauba garantiid;

33. tuletab meelde, et usaldus on eriti tarbijate ja VKEde jaoks äärmiselt oluline, et täielikult kasutada kõiki internetikaubanduse pakutavaid võimalusi, nagu rõhutatakse ka ülalnimetatud 21. juuni 2007. aasta resolutsioonis;

34. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama iga võimalust usalduse tõstmiseks tegevuse kaudu asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks WTOs, ning tegema jõupingutusi ülemaailmsete standardite ja normide väljatöötamiseks, mis võtavad arvesse Euroopa paimaid tavasid;

35. palub komisjonil parandada internetiteenuste õiguslikku koostalitusvõimet näidislitsentside ja muude õiguslike lahenduste väljatöötamise abil, mis ühilduksid nende õigussüsteemidega, kui eraõigus on ühtlustamata, eelkõige seoses rahvusvaheliste võrgustandardite patentide vabatahtliku hüvitamisega, ning propageerida Euroopa õigusliku koostalitusvõime olemasolevaid koostöövorme tehingukulude ja võrgukeskkonnas teenuste osutajate õiguskindlusetuse vähendamise vahenditena;

36. palub komisjonil, vajaduse korral koostöös OECDga, viia läbi üksikasjaliku uuringu, mis hõlmaks statistilisi andmeid rahvusvahelise e-kaubanduse kohta;

37. palub komisjonil arendada laiahaardelist strateegiat e-kaubanduse tõkete kõrvaldamiseks, mis VKEsid ikka veel mõjutavad (juurdepääs info- ja sidetehnoloogiale, e-äri süsteemide arendamis- ja ülalpidamiskulud, usalduse puudus, teabe puudus, piiriüleste vaidlustega seotud õiguskindlusetus jne), ning soovitusi poliitika kohta selles valdkonnas, sh stiimuleid VKEdele, et suurendada nende osalemist kaupade ja teenuste võrgukaubanduses; ergutab sellega seoses looma andmebaasi, mille ülesandeks on pakkuda võrgukaubanduses uutele ja kogemusteta osalejatele teabetoetust ja juhtimisalast nõustamist, samuti viima läbi võrdleva majandusanalüüsi e-kaubanduse ja internetireklaami eeliste kohta VKEde jaoks ning juhtumiuuringuid internetikaubandusega tegelevate edukate VKEde kohta ELis;

38. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles innustama VKEsid kasutama online-ühendust ja looma platvorme teabe jagamiseks ja heade tavade vahetamiseks ning soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada riigihankeid elektrooniliste sidevahendite kasutamise abil, hoolitsedes igati e-juurdepääsetavuse tagamise eest;

39. tervitab komisjoni algatust käivitada avalik arutelu, avaldades aruteludokumendi „Kaupade ja teenuste e-kaubanduse võimalused” ning luues nõunike rühma selleteemalise aruande koostamiseks;

40. rõhutab, et internet on loonud kultuurikaupade ja -teenuste tootmisele, tarbimisele ja levitamisele uue lähenemisviisi, mis võib vaba ja õiglase juurdepääsu kaudu uuele info- ja sidetehnoloogiale ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamise kaudu aidata parandada kultuuridevahelist mõistmist;

41. rõhutab, et kultuuri- ja kunstitoodetel ja -teenustel on nii majanduslik kui ka kultuuriline väärtus ning et seda arusaama tuleb silmas pidada rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes ja lepingutes ning ülemaailmsetes võrkudes, rakendades UNESCO konventsiooni õiguslikult siduvana;

42. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et Euroopa kultuuritööstus kasutaks täielikult online-kaubanduse pakutavaid uusi võimalusi, eeskätt audiovisuaal-, muusika- ja kirjastussektoris, pakkudes samal ajal tõhusat kaitset salakaubaveo ja piraatluse vastu; on samas seisukohal, et see ei tohi mõjutada läbirääkimiste mandaadis selgelt sätestatud ühenduse põhimõtet mitte teha pakkumisi liberaliseerimiseks ja mitte nõustuda selliste nõudmistega audiovisuaalses ja kultuurisektoris;

43. on seisukohal, et internetist on saamas kõige tõhusam vahend põhja ja lõuna kaubanduslõhe vähendamisel; on arvamusel, et internet avab uusi kaubanduskanaleid, ühendades vähimarenenud maid ja teisi arengumaid arenenud ja kesksete kaubandussüsteemidega, suurendades nende ekspordimahte ning vältides traditsioonilise kaubanduse ebasoodsaid aspekte;

44. on seisukohal, et vähimarenenud maade ja teiste arengumaade osalemist rahvusvahelises kaubanduses interneti kaudu tuleb toetada investeeringute suurendamise kaudu alusinfrastruktuuri, nagu telekommunikatsioonivõrgud ja juurdepääsu võimaldavad seadmed; rõhutab vajadust odavate ja parema kvaliteediga internetiteenuste pakkumise järele; tunnistab, et telekommunikatsiooni liberaliseerimise tulemuseks on infrastruktuuri tehtavate investeeringute kasv, teenuste taseme paranemine ja innovatsioon;

45. tunnustab asjaolu, et paljudes riikides pääsevad kasutajad internetti mobiilsete seadmete abil;

46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
[2] EÜT L 128, 15.5.2002, lk 1.
[3] ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.
[4] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0449.
[5] EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
[6] ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
[7] EÜT C 167, 1.6.1998, lk 203.
[8] ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 370.

Käesoleva raporti eesmärk on rõhutada rahvusvahelise kaubanduse neid aspekte, millele internet on otsustavat mõju avaldanud, luues uued tingimused ettevõtluse arengule globaalsel tasandil.

Vaatluse all olnud teemad on esiteks viis, kuidas internet on tavapäraseid äritehinguid hõlbustanud, uued võimalused ja uued turud (n-ö piirideta turud, mis on loodud kõnealuse keskkonna enda olemuse ja selle tehnoloogilise arengu abil), probleemid ja ohud, mis rahvusvahelise kaubanduse ette kerkivad, elektroonilise kaubanduse õiguslik ja reguleeriv raamistik, elektroonilise kaubanduse toimimine ELis ja globaalses mõõtmes, ning arengumaade eest seisvad väljakutsed.

Rahvusvahelise kaubanduse ja interneti vahel on tihe side. Kuna äritehingud moodustavad olulise osa interneti kasutusest, on internet muutumas kõige tõhusamaks ja järjest populaarsemaks kauplemisvahendiks. Arvestades, et internet on olemuselt rahvusvaheline suhtluskeskkond, on rahvusvaheline kaubandus ja internet kui protsessid paratamatult seotud ja üksteist toetavad. Kuna aga internetil puuduvad tavapärased ehk geograafilised piirid, nõuavad sellised küsimused nagu turvalisus, juurdepääs, maksustamine ja interneti teel tehtud äritehingute usaldusväärsus rahvusvahelisi läbirääkimisi ja korraldusi.

See jaotuskanal on loonud uued turud ja pakub juurdepääsu varem suletud olnud turgudele, ta on kiirendanud tehinguid, nii nagu ükski muu vahend seda varem teinud ei ole, ning on peaaegu et automatiseerinud teatavate kaupade ja teenuste pakkumise. Ühtlasi on ilmsed muutused kõigil äritehingute tasanditel, eriti kaupade ja teenuste kättetoimetamine, kuna sedasama sisu saab nüüd edastada kas tavapärastesse edastamisviisidesse integreerituna (nagu arvuti tarkvara laserplaadil) või seda saab alla laadida.

Vaatamata asjaolule, et internet on avaldanud otsustavat mõju kaupade ja teenustega kauplemisele, erineb muutuste määr kvantitatiivsest või kvalitatiivsest seisukohast võetuna kõigil juhtudel. Kaupadega seoses on internet muutnud võimalikuks globaalsete turgude loomise, mis ei sõltu asukohast ega spetsialiseerumisest. Mis puutub teenustesse, siis on telekommunikatsioonivõrkude kaudu informatsiooni kiiredastuse valdkonna kiire areng avaldanud katalüütilist mõju rahaliste tehingute vormile ja sisule, vabakutselistele elukutsetele ning kultuuritööstusele, kui nimetada ainult mõnda.

Internet lühendab vahemaid, vähendab reklaami ja teabe levitamise kulusid, suurendab konkurentsi globaalsel tasandil, muudab toote ja teenuse lõpphinna ahvatlevamaks ning ühtlasi eemaldab füüsilised piirid poodides olevalt piiratud pinnalt, tavapärastelt jaotusvõrkudelt ja geograafilistelt piiridelt. Tavapärased kaubandushuvid ei suuda turge ainuturustussüsteemide ja geograafilise jaotuse alusel kontrollida. Tarbijad saavad internetipõhiseid platvorme kasutades kaupu ja teenuseid müüa teistele tarbijatele.

Eriti soodsad on tingimused VKEdele, kellel on võrreldes kõigest kümne aasta eest valitsenud olukorraga nüüd palju rohkem võimalusi olemasolevatesse ettevõtlussüsteemidesse tungimiseks. Lisaks on äriketti sisenemise maksumus madalam, kuna kaupade ja teenuste kättetoimetamise juriidilised, tehnilised ja institutsioonilised tõkked on ületatud. Ettevõtted saavad väheste kuludega kergesti ja kiiresti üles seada oma internetimüügipunkti, tagades seeläbi suure konkurentsivõime ja maksimaalse juurdepääsu tavapärastele turgudele.

Peamised eelised tarbijate jaoks riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil on ulatuslik kaupade ja teenuste valik, konkurentsivõimelised hinnad, madalamad elamiskulud ning kõrgem elukvaliteet. Tarbijad saavad nüüd kaupu ja teenuseid asjakohasema teabe põhjal võrrelda. Juurdepääs kodust või töö juurest on ööpäevaringne.

Interneti teel sooritatud ostud loovad uusi väljakutseid seoses kodanike kui tarbijate privaatsuse kaitsmisega. Tarbijate eelistused ja interneti teel sooritatud ostud on nähtavad märkamatutele internetisilmadele. Heauskseid ohvreid tihti eksitatakse või võetakse õnge. Elektroonilise raha, krediitkaartide koodide ja pangaarvete juurdepääsuparoolide vargused on ühed sagedasemad internetikuriteod. Selle üks tulemusi on, et kasutajate usaldus elektroonilise kaubanduse vastu on kõikuma löönud.

Ebaseaduslik kaubandus on leidnud uusi väljundeid, mille kaudu levida. Kaubamärkide võltsimist, intellektuaalomandi vargust, muusika, filmide ja TV piraatlust käsitletakse käesolevas raportis kõrvalnähtustena, mis mõjutavad interneti teel toimuvat kaubandust, ja mitte tundmatust allikast pärineva ohuna rahvusvahelisele kauplemissüsteemile, mida peaks kurja juureks pidama.

Mõned riigid on oma moraali solvamise ettekäändel kehtestanud otsese või kaudse tsensuuri, mis tegelikkuses kujutab varjatud kaubandustõket.

Olemasolevatel interneti haldamise struktuuridel puudub tihti toimimisalaste ja reguleerivate suuniste ja eeskirjade hierarhia. Sellepärast tuleb globaalse internetikaubanduse praeguste ja tulevaste väljakutsetega nende hübriidse olemuse tõttu tegelda vastastikuse toetuse ja struktureeritud koostöö kontekstis, mis põhineb õigusaktide alusel vastuvõetud reguleerival süsteemil.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimised elektroonilise kaubanduse üle, milles keskenduti erimeelsustele digitaalselt edastatud sisuga toodete suhtes ja selle suhtes, kuidas neid tuleks juriidiliselt määratleda ning tuua GATTi või GATSi reguleerimisalasse, ei ole vilja kandnud. Samuti on endiselt lahtine maksujurisdiktsiooni küsimus, kuna puudub rahvusvaheline maksukord/kokkulepe elektroonilise kaubanduse maksustamise kohta.

Mitmepoolsed, piirkondlikud (piirkondadevahelised) ja kahepoolsed kaubanduskokkulepped peaksid sisaldama sätteid, mis hõlbustavad internetikaubandust (tava, mida ELi kaubanduskonkurendid juba järgivad). Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping on juba mitmesugust vastukaja leidnud.

Enam kui 50 % ELi kodanikest on suuremal või vähemal määral interneti pakutud väikestele, keskmistele ja suurtele turgudele juurdepääsust tulenevatest eelistest kasu saanud. ELil on olemas elektroonilist kaubandust reguleeriv raamistik ning praegu käib arutelu telekommunikatsioonikorra läbivaatamise üle, samuti on tal Maailma Kaubandusorganisatsioonis tugev positsioon elektrooniliste tehingute määratlemise ja liigitamise alastes läbirääkimistes vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni individuaalsetele lepingutele. EL otsib partnereid globaalseks dialoogiks, nii et interneti vormis rahvusvahelise kaubanduse saaks tuua eeskirjade ja määruste konteksti, mille eesmärk on globaalsete tehingute dereguleerimine, arendamine, õiglane konkurents ja turvalisus.

Siiski on ELis probleeme seoses interneti teel toimuva kaubandusega, näiteks turgude geograafiline jaotus, tavapäraste piirangute kehtestamine jaotusvõrgule, ühtse maksukorra puudumine ning reguleerivate raamistike olemasolu, mille puhul säilitatakse ja edendatakse tavapäraseid jaotustavasid. Euroopa elektroonilise kaubanduse toimimise ebapiisava koordineerimise tõttu ei ole ELil globaalset positsiooni, mis vastaks tema tegelikule kaubanduslikule tugevusele. Piisab, kui öelda, et vaid üksikute internetipõhiste ettevõtete registrijärgne asukoht on ELis.

Internet võib olla vahend põhja ja lõuna vahelise kaubandusliku lünga ületamiseks, ta suudab avada uusi suhtluskanaleid arengumaade ja arenenud kaubandussüsteemide vahel, suurendada eksporti ja tasakaalustada tavapäraste kauplemistavade tavalisi kitsaskohti. Arengumaad, kellel puudub otsene juurdepääs tavapärastele kaubandusstruktuuridele, võivad saada interneti kasutamisest tohutut kasu. Küsimus seisneb investeeringute suurendamises infrastruktuuri (arvutid, tarkvara, telekommunikatsioonivõrgud) ning olemasolevate puuduste kõrvaldamises (näiteks telekommunikatsiooni monopolid, millega kaasneb teenuste madal kvaliteet ja kõrge hind, digitaalne kirjaoskamatus, juurdepääsu puudumine rahvusvahelistele internetikaubanduse kanalitele), mille eesmärk on hõlbustada arengumaade harmoonilist integreerimist globaalsesse kaubandussüsteemi.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

rahvusvahelise kaubanduse ja interneti kohta
(2008/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Silvia-Adriana Ţicău

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunneb heameelt edusammude üle, mis on juba tehtud teenuskaubanduse üldlepingu (GATS), Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) internetialaste lepingute, ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) näidisseaduse, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ulatusliku töö ning hiljutisel 2008. aastal Sŏulis toimunud OECD ministrite kohtumisel vastu võetud ulatusliku poliitilise raamistiku ja infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) raames;

2. tuletab meelde info- ja sidetehnoloogia pakutavaid võimalusi kaupade ja teenustega kauplemise lihtsustamiseks ning uute e-teenuste arengule kaasaaitamiseks;

3. tuletab meelde, et internet on loonud suuri uusi võimalusi nii tarbijatele (suurema valiku ja madalamate hindade kujul) kui ka ettevõtetele (uute kanalite abil, mille kaudu siseneda maailmaturule);

4. juhib tähelepanu asjaolule, et internet pakub põnevaid võimalusi nii väike- kui ka suur-, nii linna- kui ka maaettevõtetele toodete müümiseks internetis; juhib tähelepanu ka asjaolule, et olemasolevaid teenuseid saab üha rohkem pakkuda internetis ning et eelkõige tänu taskukohase hinna ja kõrge kvaliteediga hääl- ja videokommunikatsioonivahenditele on inimestel võimalus omavahel hõlpsalt suhelda kõikjal maailmas, sealhulgas võimalus saada tasu teenuste eest, mida osutatakse täielikult nn kaugjuhtimise teel;

5. juhib tähelepanu asjaolule, et internet võimaldab levitada mittemateriaalseid kaupu uuenduslikul viisil;

6. kordab, et info- ja sidetehnoloogia on praegu majanduses üldlevinud ning et töötatakse välja ja levitatakse uusi platvorme ja võrke; tunnistab vajadust avatud standardite järele ja nende tähtsust innovatsiooni, konkurentsi ja tõhusa tarbijavaliku puhul;

7. tuletab meelde, et interneti suur edulugu põhineb tasuta võrgu ideel, mille põhielemendid on eraelu puutumatuse kaitse ja teabe vaba liikumine; internet peaks jääma loominguliseks ruumiks, mis võimaldab edeneda uutel ärimudelitel;

8. rõhutab, et interneti avatuse ja neutraalsuse säilitamine Euroopas ja väljaspool Euroopat on eeltingimus selle pidevale kasvule, samuti majandusele laiemalt ja ülemaailmsele kaubandusele, mis üha rohkem toimib internetitehnoloogiate alusel;

9. rõhutab, et e-kaubanduse edasise arengu võtmeks on usaldavad tarbijad ja äripartnerid ning et võrkude turvalisus, pettusevastane võitlus ning eraelu puutumatuse, isikuandmete ja intellektuaalomandi õiguste kaitse on usalduse loomise alused;

10. märgib murelikult, et sageli koheldakse info- ja sidetehnoloogiaid kasutavaid tarbijaid ja müüjaid internetivälistel turgudel tegutsevate tarbijate ja müüjate suhtes diskrimineerivalt;

11. on seisukohal, et e-kaubanduse täielikku potentsiaali VKEde suhtes ei kasutata veel täies mahus ning et jätkuvalt on vaja palju ära teha, et saavutada ühtne Euroopa elektroonilise side turg toodetele ja teenustele, kus VKEd võiksid etendada juhtivat rolli Euroopa turgude edasisel integreerumisel; rõhutab, et e-kaubanduse, e-side ja infoühiskonna kui selliste kõiki võimalusi ei ole veel täielikult kasutatud, eriti VKEde poolt, ning et kõnealused arengud pakuvad tohutuid võimalusi ebasoodsas olukorras kogukondadele, ületades traditsioonilised piirid ja vahemaad;

12. on seisukohal, et rahvusvaheliste riigihangete kontekstis, kus uued tehnoloogiad võimaldavad piiriülest e-kaubandust, võimaldavad uued, näiteks kombineeritud oksjonite vormid VKEde konsortsiumide puhul ning pakkumiste elektrooniline avaldamine ja reklaamimine hankekaubanduse märkimisväärset suurenemist nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas, julgustades seeläbi piiriülest e-kaubandust;

13. on seisukohal, et kaubanduse ja Euroopa Liidu tulevaste eksporditurgude tulevik oleneb paljuski sotsiaalteenustest, näiteks teatavad tervishoiuteenused ja haridus, mida saab üha rohkem pakkuda interneti kaudu ning mis sõltuvad järjepidevatest, selgetest rahvusvahelise kaubanduse raamistikest ja kokkulepetest;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama edasi koordineeritud poliitilise lähenemisviisi nimel ning õigusliku raamistiku nimel rahvusvahelisel tasandil, mis võitleks iganenud õigusaktidest tulenevate tõkete vastu, mis takistavad interneti täieliku potentsiaali ärakasutamist, mis toetaks digitaalseid tehinguid ning mis järgiks rahvusvaheliste piiride üleseid terviklikke põhimõtteid, kusjuures erilist tähelepanu pöörataks e-maksete ja e-kaubanduse õiguslikule raamistikule;

15. kutsub infosisu pakkuvaid ettevõtteid üles kasutama ära kõiki interneti pakutavaid võimalusi ja osalema võimaluse korral uuenduslikes ärimudelites;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et olemasolevates ja uutes kohustustes ennetatakse ja hoitakse ära uued e-kaubanduse tõkked (füüsiline infrastruktuur, inimvõimed ja õigusvõime, mittetariifsed tõkked, näiteks tsensuur ja teabevabaduse piirangud); selles kontekstis peaks käsitlema ka koostalitlusvõimet, ühenduvust ja e-valitsemisega seotud küsimusi; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et jõupingutused varjatud kaubandustõkete vähendamiseks algavad niipea kui võimalik, kujundades välja e-side ja digitaalse infosisu ühtse turu ning tugevdades e-kaubandust audiovisuaalteenuste osas tarbijate ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisuse huvides;

17. soovitab, et turvanõuded oleksid tasakaalustatud põhivabaduste, loomingulisusele julgustamise ja teadmiste levitamisega;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles innustama VKEsid kasutama on-line-ühendust ja looma platvorme teabe jagamiseks ja heade tavade vahetamiseks ning soovitab, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid riigihankeid elektrooniliste sidevahendite kasutamise abil, hoolitsedes igati e-juurdepääsetavuse tagamise eest;

19. kutsub komisjoni üles vaatama läbi olemasolevad mitme- ja kahepoolsed kaubanduskokkulepped, mida alles valmistatakse ette, mis on praegu kehtivad ja mille üle peetakse läbirääkimisi, ning nendega põhjalikult tutvuma, et määrata kindlaks selged prioriteedid selle kohta, mida julgustada ja mida vältida tulevaste kaubanduskokkulepete alaste läbirääkimiste ja arengute puhul; kõnealune protsess peaks olema läbipaistev ja avatud ning tagama eri sidusrühmade maksimaalse osaluse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

rahvusvahelise kaubanduse ja Interneti kohta
(2008/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Marian Zlotea

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et tuleks toetada Euroopa kodanike võimalust Interneti kaudu rahvusvaheliselt kaupade ja teenustega kaubelda, sest see suurendab tarbijate valikut, edendab konkurentsi, mis parandab kaupade ja teenuste kvaliteeti ning pakub uusi turuvõimalusi;

2. võtab teadmiseks komisjoni 8. oktoobri 2008. aasta ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta (KOM(2008)0614), mis toob üha suurenevale arvule Internetis oste sooritavatele tarbijatele loodetavasti suurema õiguskindluse, läbipaistvuse ja kaitse, pidades eriti silmas kättetoimetamist, riski ülekandumist, lepingule vastavust ning kauba garantiid;

3. tuletab meelde, et usaldus on eriti tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks äärmiselt oluline, et täielikult kasutada Interneti-kaubanduse pakutavaid võimalusi; nagu on rõhutatud Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsioonis tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu[1];

4. rõhutab, et kolmandatest riikidest pärit Interneti kaudu müüdavate madala kvaliteediga kaupade, sealhulgas intellektuaalse omandi õigusega kaitstud kaupade koopiate ja võltsitud ravimite hulk on suurenemas, ning et sellega tegelemiseks tuleb võtta tõhusaid meetmeid, sealhulgas koostöös kolmandate riikidega;

5. märgib, et piiriüleses online-kaubanduses esineb suuri probleeme eriti seoses piiriülese müügi lepingulise ja õiguskindlusega ning autoriõiguste ja litsentside kaitsega;

6. rõhutab, et Internetis on VKEdel tohutud võimalused oma äritegevuse arendamiseks, osaledes rahvusvahelistel turgudel võrreldes tavapäraste meetoditega väga väikeste kuludega; sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid looma regulatiivse raamistiku, et kõrvaldada tõkked ja takistused, säilitades samas kõrgetasemelise tarbijakaitse;

7. rõhutab, et kuigi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)[2] on komisjonil õigus sõlmida tarbijakaitse valdkonnas tõhustatud koostöö kokkuleppeid kolmandate riikidega, ei ole seni ühtegi taolist kokkulepet ühegi kolmanda riigiga sõlmitud; kutsub seetõttu komisjoni üles alustama esimesel võimalusel läbirääkimisi taoliste kokkulepete sõlmimiseks eeskätt OECD riikide ning ELi peamiste kaubanduspartneritega, kuna see tagaks tarbijaõiguste parema jõustamise;

8. märgib, et usaldus ei sõltu ainult lihtsatest, usaldusväärsetest ja turvalistest Interneti kasutamise viisidest, vaid muu hulgas ka kaupade ja teenuste kvaliteedist ning asjakohaste meetmete kättesaadavusest;

9. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama iga võimalust usalduse tõstmiseks tegevuse kaudu asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks WTOs, ning tegema jõupingutusi ülemaailmsete standardite ja normide loomiseks, mis võtavad arvesse Euroopa paimaid tavasid;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama rahvusvahelise Interneti-kaubanduse puhul intellektuaalse omandi õiguse järgimine ning tolli- ja maksuregulatsioonide nõuetekohane kohaldamine;

11. rõhutab, et riikide e-kaubanduse eeskirjade erinevus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi nr 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (Direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)[3] rakendamise ja kohaldamise puudujäägid mõjutavad siseturu täielikku väljakujunemist ning nõrgestavad ELi suutlikkust rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni jälgima võimalikke takistusi siseturu toimimisele, mis võivad tuleneda siseriiklikest nõuetest, mis mõjutavad kolmandate riikide kaupade ja teenuste pakkujaid mitte pakkuma kaupu ja teenuseid Interneti kaudu nendes liikmesriikides;

12. kutsub komisjoni üles töötama rahvusvahelises Interneti-kaubanduses võimalikult tõhusa tarbijakaitse saavutamise nimel, tunnistades samas, et liikmesriikides on tarbijakaitse erineval tasemel ning et tõhusat tarbijakaitset ei tohiks käsitada siseturu toimimise takistusena;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama teadmisi kaupade vaba liikumist reguleerivate ühenduse eeskirjade kohta, pöörates tähelepanu ka kohaldatavatele normidele ja CE-märgisele;

14. kutsub liikmesriike üles koostööle komisjoniga rahvusvahelise koostöö programmide väljatöötamiseks ja rakendamiseks turu järelevalveasutuste vahel;

15. kutsub komisjoni üles viima läbi teabe- ja koolituskampaaniaid, kasutades tavapäraseid ja Interneti-põhiseid vahendeid, et tõsta tarbijate teadlikkust oma õigustest, eesmärgiga suurendada nende usaldust Interneti-kaubanduse suhtes;

16. kutsub komisjoni üles esitama oma veebilehel teabe rahvusvahelise Interneti-kaubanduse alaste tarbijaõiguste kohta, mis keskendub eeskätt lepingulistele küsimustele, tarbijakaitsele ebaausate kaubandustavade eest, privaatsusele ja autoriõigustele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 370.
[2] ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
[3] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

rahvusvahelise kaubanduse ja interneti kohta
(2008/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Badia i Cutchet

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunnistab, et internetist võib kultuuri- ja loovtööstuse arendamise kaudu saada kultuuri ja keelte edendamise vahend, eriti arengumaades, kui kultuurilist mitmekesisust on kavas kaitsta sisu käsitleva kokkulepitud sektoripõhise rahvusvahelise õigusliku alusega; rõhutab seetõttu, kui tähtis on info- ja sidetehnoloogiale võrdse juurdepääsu edendamine, et muuta võimalikuks kaasav infoühiskond, ning erinevate olemasolevate tõkete, muu hulgas ebapiisava infrastruktuuri või koolitusega seotud tõkete kõrvaldamine, et võimaldada kauplemist ja tagada täielikult kodanikuõigused;

2. rõhutab, et internet on loonud kultuurikaupade ja -teenuste tootmisele, tarbimisele ja levitamisele uue käsitlusviisi, mis võib vaba ja õiglase juurdepääsu kaudu uuele IKT-le ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamise kaudu aidata parandada kultuuridevahelist mõistmist;

3. toonitab, et kultuurikaupade ja -teenustega seotud online-tehingute ohutus ja usaldusväärsus on ülioluline;

4. rõhutab UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni tähtsust hädavajaliku vahendina, mis aitab tagada, et kultuuriline erand säilib kultuuri ja loomingulise tegevusega seotud kaupade ja teenuste rahvusvahelises kaubanduses WTO raamistikus; palub nõukogul ja komisjonil konventsioon nii Euroopa Liidu sise- kui ka välispoliitikas kiiresti rakendada;

5. rõhutab, et kultuuri- ja kunstitoodetel ja -teenustel on nii majanduslik kui ka kultuuriline väärtus ning et seda arusaama tuleb silmas pidada rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes ja lepingutes ning üleilmsetes võrkudes, rakendades UNESCO konventsiooni õiguslikult siduval viisil;

6. on seisukohal, et internetil ja uutel info- ja sidetehnoloogiatel on põhiroll Euroopa elukestva õppe poliitika alla kuuluvas Euroopa online- ja internetipõhise hariduse strateegias (e-õpe), mis on eriti tähtis haridusele juurdepääsu üldisel laiendamisel, et saavutada Lissaboni eesmärgid;

7. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et Euroopa kultuuritööstus kasutaks täielikult online-kaubanduse pakutavaid uusi võimalusi, eeskätt audiovisuaal-, muusika- ja kirjastussektoris, pakkudes samal ajal tõhusat kaitset salakaubaveo ja piraatluse vastu; kuid see ei tohi mõjutada Euroopa Ühenduse läbirääkimiste mandaadis selgelt sätestatud põhimõtet mitte teha pakkumisi ja mitte nõustuda liberaliseerimise taotlustega audiovisuaalses ja kultuurisektoris;

8. rõhutab vajadust harida tarbijaid ja ettevõtjaid ning korraldada meedias teavituskampaaniaid kõikide rahvusvahelises internetikaubanduses osalejate arenguvõimaluste, õiguste ja kohustuste kohta;

9. edastusteenuste praegune või tulevane liberaliseerimine ei tohi mõjutada komisjoni seisukohta sisuga seotud eeskirjade suhtes.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, David Hammerstein, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Werner Langen, Anne Laperrouze, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriele Albertini, Alexander Alvaro, Pierre Pribetich, John Purvis, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev

Õigusteave - Privaatsuspoliitika