Menetlus : 2008/2246(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0023/2009

Esitatud tekstid :

A6-0023/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/02/2009 - 5.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0061

RAPORT     
PDF 161kWORD 97k
27.1.2009
PE 415.166v02-00 A6-0023/2009

Direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamine

(2008/2246(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Jean Louis Cottigny

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 majandus- ja rahanduskomisjoni ARVAMUS
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamise kohta

(2008/2246(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 136–145;

–    võttes arvesse riigipeade 9. detsembri 1989. aasta deklaratsiooni töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta kohta ja eelkõige selle artikleid 17 ja 18;

–    võttes arvesse Euroopa Nõukogu 1996. aastal läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat ja eelkõige selle artiklit 21;

–    võttes arvesse 7. detsembril 2000. aastal Nice’is vastu võetud ning 2007. aasta detsembris Euroopa Parlamendis 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult allkirjastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle artiklit 27;

–    võttes arvesse 23. juunil 1971. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 135 töötajate esindajatele ettevõttes võimaldatava kaitse ja soodustuste kohta ning eelkõige selle artiklit 5;

–    võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(1);

–    võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(2);

–    võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(3);

–    võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta(4);

–    võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes(5);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(6), ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni töötajate esindamise kohta(7);

–    võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(8);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsiooni töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate Euroopa õigusaktide tõhustamise kohta(9);

–    võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu uuesti sõnastatud direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (KOM(2008)0419) ja selle lisa (SEK(2008)2166);

–    võttes arvesse komisjoni teatist direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamise läbivaatamise kohta Euroopa Liidus (KOM(2008)0146) ja komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0334);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0023/2009),

A. arvestades, et direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmine liikmesriikide poolt on hilinenud ning et mõned liikmesriigid on piirdunud direktiivis sätestatud kohaldatavate miinimumnõuete teatavate aspektide ülevõtmisega;

B.   arvestades, et praegune finantskriis toob ELi majanduse jaoks kaasa tagajärgi, mis puudutavad ettevõtete ümberkorraldamist, ühinemist ja ümberpaigutamist ELi tasandil;

C. arvestades, et direktiivi 2002/14/EÜ eesmärk on kehtestada üldraamistik töötajate teavitamiseks neile tööd andva ettevõtte tulevikust ja nende tõhusaks nõustamiseks enne ettevõtte majanduslikust arengust tulenevaid muudatusi;

D. arvestades, et töötajate teavitamine ja nõustamine on sotsiaalse turumajanduse kesksed elemendid, mida ei tuleks vaadelda ettevõtete majandusliku arengu takistusena;

E.   arvestades, et Euroopa Liidus on 23 000 000 alla 250 töötajaga ettevõtet (mis moodustab 99 % ettevõtetest ja kes annavad tööd enam kui 100 000 000 inimesele), ning et ELi institutsioonidel on kohustus tagada ja edendada töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele,

Töötajate teavitamise ja nõustamise järkjärguline edendamine ELis

1.   tunnistab, et direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmine on mõnes liikmesriigis oluliselt hilinenud, mistõttu on selle hindamiseks vaja rohkem aega; rõhutab siiski, et liikmesriikides, kus varem polnud töötajate teavitamise ja nõustamise üldist süsteemi, on kõnealusel direktiivil märkimisväärne mõju;

2.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel direktiivi 2002/14/EÜ nõuetekohaselt üle võtnud, teeksid seda võimalikult kiiresti;

3.   on seisukohal, et komisjoni sellekohaste algatuste raames tuleks tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide siseriiklike ametiasutuste ja sotsiaalpartneritega käsitleda põhjalikumalt probleeme, mis puudutavad direktiivi 2002/14/EÜ tõlgendamist ja ülevõtmismeetmete vastavust, ning need lahendada;

4.   võtab teadmiseks, et mõned liikmesriigid ei ole direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmismeetmetes võtnud arvesse näiteks noori töötajaid, osalise tööajaga töötavaid naisi ja lühiajalise tähtajalise lepingu alusel töötavaid töötajaid; kutsub seetõttu liikmesriike üles viima ettevõtte töötajate loendamist puudutavad sätted kooskõlla direktiivi teksti ja mõttega, s.t tagama, et künniste arvutamisel lähtutaks alati tegelikust töötajate arvust, muid tingimusi seadmata;

5.   peab asjakohaseks, et liikmesriigid kehtestaksid oma siseriiklikke tavasid järgides selgelt tingimused ja piirangud, mis puudutavad direktiivi 2002/14/EÜ artiklit 6 konfidentsiaalse teabe kohta, ning võtaksid arvesse:

(a)  kõnealuse nõude kehtivusaega pärast töötajate usaldusisikute volituste lõppemist;

(b)  kriteeriumeid ja juhtumeid, mis puudutavad ettevõtte õigustatud huvi hoida teave konfidentsiaalsena või ohtu teabe edastamise korral ettevõtte tegutsemist kahjustada;

6.   kutsub liikmesriike üles oma ülevõtmismeetmetes:

(a)  määratlema täpselt mõiste „teave“, jätmata erinevaid tõlgendamisvõimalusi, ning tegema seda kooskõlas direktiivi 2002/14/EÜ eesmärgiga, s.t võimaldades töötajate usaldusisikutel esitatud teavet uurida, ootamata teavitusmenetluse lõppu, kui ettevõtete otsustel on töötajatele vahetu mõju;

(b)  lisama seoses teabe sisuga viited direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 lõike 2 punktidele a, b ja c;

(c)  nõudma, et teavitamine toimuks aegsasti enne nõustamist;

(d)  tagama täieliku vastavuse direktiivi 2002/14/EÜ artiklis 4 sätestatud nõuetele, mis puudutavad õigust teavitamisele ja nõustamisele, eesmärgiga jõuda kokkuleppele vastavalt artikli 4 lõike 4 punktile e;

(e)  kaasama sotsiaalse dialoogi toetamiseks ka üksuses tegutsevad ametiühingud;

7.   kutsub üles liikmesriike, kes pole kehtestanud artikli 6 lõikes 3 ettenähtud tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone juhuks, kui rikutakse eeskirju, mis puudutavad töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele, selliseid sanktsioone kehtestama;

8.   kutsub üles kõiki liikmesriike, kes pole loonud töötajate usaldusisikute kaitse süsteemi, sellist süsteemi looma;

9.   teeb ettepaneku, et liikmesriigid, kus töötajate usaldusisikute kaitse tagatakse tavapäraselt ametiühingute ja tööandjate ühenduste vaheliste läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppe abil, kehtestaksid töötajate usaldusisikutele tugeva täiendava kaitse juhuks, kui läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma;

Direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmismeetmete rakendamine ja parandamine

10. peab vajalikuks töötada välja ja teha liikmesriikidele kättesaadavaks mitmesugused võimalikud sanktsioonid, mida liikmesriigid võiksid kohaldada tööandjate suhtes, kes rikuvad direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele;

11. rõhutab, et liikmesriigid ei tohi kasutada subsidiaarsust põhjendusena sellele, et nad pole täitnud oma kohustust kehtestada piisavalt ranged sanktsioonid, mis hoiaksid ära direktiivi 2002/14/EÜ rikkumise tööandjate poolt;

12. juhib tähelepanu Euroopa Ühenduste Kohtu 8. juuni 1994. aasta otsusele(10), mille kohaselt on ebapiisava menetlus- ja institutsioonide süsteemiga liikmesriikidel kohustus luua sobivad õiguslikud vahendid, millega kehtestatakse asjakohased haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlused ning asjakohased, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid tööandjatele, kes ei täida töötajate teavitamise ja nõustamise kohustust;

13. kutsub liikmesriike üles juhinduma direktiivi 2002/14/EÜ läbivaatamiseni haldusliku või kohtuliku läbivaatamise meetmete sätestamisel ning töötajate teavitamise ja nõustamise kohustust mittetäitvatele tööandjatele sanktsioonide kehtestamisel Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest;

14. on seisukohal, et liikmesriikide poolt vastu võetud ülevõtmismeetmed peavad tagama, et töötajate usaldusisikute õigus teavitamisele ja nõustamisele on automaatne õigus kooskõlas direktiivi 2002/14/EÜ õige tõlgendusega;

15. peab vajalikuks kehtestada töötajate usaldusisikute ülesannete täitmise kord, et kõnealuseid ülesandeid teostataks tööaja raames ja et nende eest makstaks vastavat tasu;

16. peab vajalikuks tagada riiklike haldusorganite ning riigi- ja finantssektori töötajate usaldusisikutele samad teavitamist ja nõustamist puudutavad õigused, mis on antud muudele töötajatele;

17. peab vajalikuks vaadata läbi otsese nõustamise kasutamise võimalused juhul, kui on olemas valitud esindusorganid või ametiühingud, ning vältida seeläbi tööandjate sekkumist otsese nõustamise kaudu teemadesse, mille kohta kehtib ametiühingute õigus pidada kollektiivläbirääkimisi, näiteks töötasu;

18. palub kaaluda vajadust muuta ettevõtte või üksuse töötajate arvu künniseid, millest alates kohaldatakse direktiivi 2002/14/EÜ, et arvata selle kohaldamisalast välja üksnes mikroettevõtted;

19. juhib liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et kuigi esineb veel kahtlusi mõiste „ettevõte“ täpse tähenduse suhtes direktiivis 2002/14/EÜ, on selles küsimuses olemas ulatuslik Euroopa Kohtu pretsedendiõigus, ning kutsub liikmesriike üles toetuma oma ülevõtmismeetmetes pretsedendiõigusele, et vältida meetmeid puudutavaid rikkumismenetlusi;

20. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks võimalikult kiiresti meetmeid, mis tagaksid direktiivi 2002/14/EÜ nõuetekohase ülevõtmise liikmesriikide poolt, kontrollides kõiki punkte, mille osas on tekkinud puudujääke või raskusi, nagu ettevõtete töötajate arvu kindlaksmääramist puudutavad siseriiklikud sätted ja tavad, artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud erisätete kasutamine ning artiklis 6 sätestatud konfidentsiaalsuse sätte suhtes kohaldatavad tagatised; palub komisjonil algatada rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ei ole direktiivi üle võtnud või kes pole seda teinud nõuetekohaselt;

21. kutsub komisjoni üles esitama hindamisaruande direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamise abil saavutatud tulemuste kohta, mis puudutavad sotsiaalse dialoogi ning ennetus- ja ärahoidmisvõime ja tööalase konkurentsivõime tugevdamist tööturul, aga ka suutlikkust vältida halduslikke, õiguslikke ja rahalisi raskusi väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning lisama vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid;

22. tunneb heameelt Euroopa osaühingu põhikirja käsitleva komisjoni ettepaneku üle, milles võetakse arvesse väikeettevõtete erivajadusi;

23. palub komisjonil, kelle ülesanne on jälgida ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi, tagada, et ühinemis- ja ülevõtmisotsuste tegemisel järgitaks siseriiklikus ja ühenduse õiguses sätestatud eeskirju töötajate teavitamise ja nõustamise kohta;

24. on seisukohal, et teave, millel võib avalikustamise korral olla ettevõtet majanduslikult väga tugevasti kahjustav mõju, peaks jääma täiesti konfidentsiaalseks ajani, mil võetakse vastu lõplik otsus ettevõtet puudutavate oluliste majanduslike küsimuste kohta (nt eellepingu vormis);

25. palub komisjonil anda korrapäraselt teavet täiendustest, mis puudutavad töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele, ning lisada see teema Euroopa sotsiaalse dialoogi päevakorda nii kutsealaülesel kui ka valdkondlikul tasandil;

26. kutsub komisjoni üles julgustama sotsiaalpartnereid mõjutama ennetavalt ja positiivselt rakendamist riiklikul tasandil, muu hulgas heade tavade levitamise abil;

27. kutsub komisjoni üles tegema võimalikult kiiresti algatusi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus tõhusat koostöökultuuri sotsiaalpartnerite vahel töötajate teavitamise ja nõustamise valdkonnas, võttes arvesse teemade iseloomu ning ettevõtete omadusi ja suurust;

28. märgib rahulolevalt, et Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni vahelises kokkuleppes 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta viidatakse nõustamisele erinevate küsimuste puhul, nagu töötajate tervise- ja ohutusriskid ning lepingute ennetähtaegne lõpetamine;

29. tervitab komisjoni teatises „Sotsiaalõigusliku raamistiku ümberhindamine eesmärgiga luua ELis rohkem ja paremaid töökohti merenduse valdkonnas“ (KOM(2007)0591) nimetatud komisjoni algatust, mis puudutab direktiivi 2002/14/EÜ käsitlemist, ning palub seega komisjonil vaadata uuesti läbi võimalus teha direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 3 pakutav erand direktiivi kohaldamisel;

30. kutsub komisjoni üles kaaluma direktiivide 94/45/EÜ, 98/59/EÜ, 2001/23/EÜ, 2001/86/EÜ, 2002/14/EÜ, 2003/72/EÜ ja määruse (EÜ) nr 2157/2001 kooskõlastamise vajadust, et teha kindlaks, kas kattuvuste ja vastuolude kõrvaldamiseks tuleks teha muudatusi; on seisukohal, et võimalikud muudatused tuleks teha üheaegselt.

o

o        o

31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.

(2)

EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

(3)

EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.

(4)

EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

(5)

EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

(6)

EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.

(7)

EÜT L 80, 23.3.2002, lk 34.

(8)

ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.

(9)

ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 138.

(10)

8. juuni 1994. aasta otsus, komisjon v. Ühendkuningriik (C-382/92, EKL 1994, lk I-2435); 8. juuni 1994. aasta otsus, komisjon v. Ühendkuningriik (C-383/92, EKL 1994, lk I-2479).


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Direktiiv 2002/14/EÜ on esimene Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse ettevõtetes üldine töötajate teavitamise ja nõustamise kohustus, kohustus, mille näol on tegemist Euroopa töötajate esindamismudeli ühe põhisuunaga. Direktiiv võeti vastu vastusena asjaolule, et siseriiklike õigussüsteemide raames jäeti teatavate asutuste töötajad teadlikult ja ilmselt teavitamata ning nendega ei konsulteeritud. Selline riiklike õigussüsteemide puudujääk osutus võimalikuks ühenduse vastavates õigusaktides oleva õigusliku lünga tõttu.

Teatavates liikmesriikides on kõnealune direktiiv töötajate teavitamise ja nõustamisega seotud õiguse ainukeseks õiguslikuks aluseks ning nagu komisjon märgib oma teatises, on direktiivi mõju neis riikides sedavõrd suurem.

Raportöör nõustub seisukohaga, et voluntaristliku traditsiooniga riikides on töötajate pidevalt tegutseva esindusüksuse moodustamise näol tegemist tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete olulise muutusega. Samas hõlmavad mitmed ühenduse õigusaktid õigusi, mis on seotud töötajate teavitamise ja nõustamisega, seega peavad ka need liikmeriigid selle direktiivi nõuetekohaselt ja vastavalt selle direktiivi üldvaimule oma õigussüsteemi üle võtma.

Raportöör on seisukohal, et praeguses osaliselt teatavate finantsasutuste juhtide tegevusest tingitud finantskriisi tõttu keerulises olukorras tuleb tugevdada töötajate demokraatlikku kaasamist ettevõtete otsustusprotsessi, muuhulgas puudutab see tulevikus ilmselt sagenevaid otsuseid, mis on seotud ettevõtete ümberkorralduste, ühinemise ja ümberpaiknemisega.

Tõhustada meetmeid direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmiseks

Raportöör nõustub komisjoni arvamusega, et teatavates liikmesriikides on direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmine toimunud vaid minimaalses ulatuses, et ülevõtmine on teadlikult olnud mittekonkreetne või pole seda üldse toimunud. Seetõttu ei ole sätted, mis on seotud töötajate teavitamise ja nõustamisega, teatud tegurite osas nõuetekohaselt kaitstud ega siseriiklikku õigusse üle võetud, kuigi see oli ilmselgelt direktiivi eesmärgiks. Eeskätt on tegemist järgmiste valdkondadega:

– direktiivi kohaldamisala – töötajate koosseisuga seotud arvestuste puhul ei võeta arvesse ebatüüpilisi töötajaid või võetakse nende arvestuste puhul arvesse töötaja tööstaaži;

– direktiiviga sätestatud kohustuste sisu – teabe mõiste on määratletud ebaselgelt, sageli jäetakse vastav määratlemine tööandja ülesandeks, mõnikord ei hõlma teave viidet ametikohale ja tihtipeale ei ole see seotud nõustamisega, samas kui esitatud teave peab olema asjakohane ja võimaldama töötajate esindajatel anda asjakohase vastuse tööandja tehtavatele otsuseettepanekutele;

– karistused, mis määratakse tööandjatele, kes neid kohustusi ei täida, on üldjuhul väheveenvad või sageli puuduvad täiesti.

Raportöör kardab, et sellises minimaalses ulatuses toimunud ülevõtmine vähendab dokumendi tõhusust ja avaldab kahetsust, et teatavad liikmesriigid püüavad ühenduse tasandi kohustustest mööda minna.

Lisaks sellele tuleks liikmesriikides ellu rakendada veel teatavad olulised töövõtjate esindusega seotud meetmed, mida direktiiv küll ei hõlma, kuid mis on sellega otseselt seotud ja mis on sätestatud rahvusvahelistes tööalastes kokkulepetes. Eeskätt on tegemist töötajate esindajate kaitseks võetavate meetmetega. Raportööri arvates jääb direktiiv 2002/14/EÜ sellise kaitse rakendamata jätmise korral vaid tühjaks kestaks, mis ei anna töötajate esindajatele võimalust saada nõuetekohast teavet ja ei taga, et nende esindajatega konsulteeritakse, samas on neil isikutel suur oht kaotada oma töö, kui nad vaidlustavad oma tööandja poolt nende teavitamiseks ja nõustamiseks võetavad meetmed. Ebapiisava menetlus- ja institutsioonide süsteemiga liikmesriikide ülesandeks on kehtestada asjakohased õiguslikud vahendid. Selline põhimõte tuleneb Euroopa Kohtu kohtupraktikast ja raportööri arvates on selline menetlus- ja institutsioonide süsteem, mis ei suuda tagada töötajate esindajate õiguste kaitset, direktiivi ülevõtmist silmas pidades ebapiisav.

Täiustada töötajate teavitamise ja nõustamisega seotud ühenduse õigusakte

Võttes arvesse Iirimaal peamiselt töövõtjate häältest tulenevat negatiivset tulemust Lissaboni lepingu ratifitseerimishääletusel, on raportöör seisukohal, et Euroopa töövõtjatele, näiteks avamerelaevastiku meeskondadele, tuleb anda teavet selle kohta, et ühenduses on tehtud algatused, mis toetavad töötajate õigusi, mis on seotud nende teavitamise ja nõustamisega nende ettevõtete tulevikku puudutavates küsimustes. Selleks peab Euroopa Liit süstemaatiliselt ja oluliselt panustama selle õigusse kaitsesse, mida ei saa praegu veel kuidagi iseenesestmõistetavaks pidada.

Seda silmas pidades on vaatamata sellele, et direktiivi ülevõtmise mõju ei ole lõpuni analüüsitud, ilmne, et direktiivi mõju töötajate olukorrale tuleb ühenduse ametiasutuste järjekindla ajakohastamistegevuse abil süvendada ja tõhustada, mis viib selle mõju kooskõlla ülemaailmsete majandusarengutega. Seetõttu väljendab raportöör kahetsust, et komisjon ei kavatse esitada ettepanekuid direktiivi muutmiseks.

Muudatusi tuleks teha mitmes valdkonnas:

– Eeskätt on tegemist töötajate teavitamise ja nõustamise õigusega seotud kohustusi mittetäitvatele tööandjatele määratavate karistuste karmistamisega, sest praegusel kujul ei ole need karistused veenvad.

– Selle õiguse automaatse kohaldamise tõhustamine aitaks vältida olukordi, kus tööandja otsustab ühepoolselt, millist teavet ta töötajatele edastab.

– Euroopa Liidus on 23 miljonit ettevõtet, kus töötab alla 250 töötaja, need ettevõtted moodustavad 99% kõigist ettevõtetest ja neis töötab enam kui 100 miljonit isikut. Raportöör leiab, et sellises olukorras on hädavajalik alandada töötajate arvu piiri, millest alates direktiivi kohaldatakse, sest kuigi see piir on juba pikka aega alla 250 töötaja, on oluline, et mitte ükski Euroopa väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, sealhulgas ka kõige väiksemad ja ka need, mis hõlmavad avamerelaevastike laevameeskondi, ei pandaks teiste ettevõtetega võrreldes halvemasse olukorda.

Lisaks sellele tuleks samadel põhjustel läbi vaadata ja muuta tõhusamaks ka teised direktiivid, mis on seotud töötajate teavitamise ja nõustamisega, nagu direktiiv 94/45/EÜ, Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides.

Seoses sellega tunneb raportöör sügavat kahetsust selle üle, et komisjon ei nõustu Euroopa Parlamendi kaasotsustamisega määruse artikli 80 a rakendamisel selle Euroopa sotsiaalsuhete tuleviku jaoks äärmiselt olulise dokumendi läbivaatamisel. Kui me ei soovi kahjustada Euroopa töötajate usaldust Euroopa Liidu vastu, peaks Euroopa Parlamendi järgmine koosseis selle direktiivi tõhustamise eesmärgil põhjalikult läbi vaatama.

Ühtlustada järk-järgult töötajate teavitamise ja nõustamise taset Euroopa Liidu ulatuses

Ülemaailmne finantskriis mõjutab kõikide liikmesriikide majandust ja seetõttu leiab raportöör, et õigusesse, mis on seotud töötajate teavitamise ja nõustamisega, tuleb suhtuda varasemast erinevalt. Selle õiguse näol ei ole tegemist, nagu on tavapäraselt arvatud, ettevõtete reageerimisvõimet takistava õigusega. Asjassepuutuvad huvirühmad (tööandjad, töövõtjad ja ametiasutused) peaksid käsitlema seda õigust vahendina, mis võimaldab neil paremini ära kasutada ettevõtluskeskkonna muutumise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Seetõttu peaks seda Euroopa sotsiaalmudeli põhiprintsiipi teadvustama ja tunnustama kõik Euroopa tööandjad ja töövõtjad. Kõikidel Euroopa pinnal asuvatel ettevõtetel peaksid majanduskeskkonna muutumisel olema samad ennetamis- ja ettevalmistusvahendid nagu kõikidel nende konkurentidel Euroopa Liidus, see soodustab aga omakorda moonutustevaba ja siseturu eeskirjadele vastavat konkurentsi ettevõtete vahel.

Parandada koostööd töötajate teavitamise ja nõustamisega seotud algatuste vahel

Komisjoni töödokumendi 2. lisas toodud nõuküsimistaotlusele antud vastuses leiab Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon, et võttes arvesse asjaolu, et töötajate teavitamist ja nõustamist reguleerib enam kui üks direktiiv, tekib „topeltmenetluste” oht, mis seisneb selles, et erinevad osapooled tegelevad sama probleemi lahendamisega. Raportöör peab selle seisukohaga nõustuma.


majandus- ja rahanduskomisjoni ARVAMUS (4.12.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamise kohta

(2008/2246(INI))

Arvamuse koostaja: Harald Ettl

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et töötajatel on võimalik otsuseid mõjutada ning seeläbi osaleda positiivselt ettevõtte kasumlikkuse eesmärkide saavutamises vaid siis, kui neid õigel ajal teavitatakse ja nendega õigel ajal konsulteeritakse ning seepärast tuleb ka ettevõtete ümberstruktureerimise, ühinemiste, ostu ja müügi korral ning juhul, kui ettevõtte võtavad üle finantsinvestorid, näiteks riskifondid, erakapitali investeerimisfondid ja riiklikud investeerimisfondid, töötajaid teavitada ja nendega ulatuslikult konsulteerida õigel ajal, enne asjaomaste otsuste langetamist; on seetõttu seisukohal, et nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses)(1) läbivaatamisel tuleks kehtestada töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguse selge määratlus;

2.   juhib tähelepanu sellele, et õigus olla teavitatud ja konsulteeritud on töötajate üks põhilisi õigusi, ning on seisukohal, et seoses ettevõtlusvormide mitmekesistumise ja uute rahastamisvahendite väljakujunemisega peab see õigus olema kohandatud asjaoludele ning tagatud ka siis, kui ettevõtte võtavad üle riskifondid, erakapitali investeerimisfondid või riiklikud investeerimisfondid; palub seepärast komisjonil esitada asjakohane ettepanek direktiivi 2002/14/EÜ muutmiseks;

3.   on seisukohal, et teave, millel võib avalikustamise korral olla ettevõtet majanduslikult väga tugevasti kahjustav mõju, peaks jääma täiesti konfidentsiaalseks ajani, mil võetakse vastu lõplik otsus ettevõtet puudutavate oluliste majanduslike küsimuste osas (nt eellepingu vormis);

4.   märgib, et mõned ühenduse õigusaktid sisaldavad töötajate osalemisega seotud õiguste kohaldamisala piiranguid, näiteks künniste arvutamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis rakendatakse „töötaja” mõistet künnise arvutamisel diferentseeritult; on arvamusel, et niisuguste arvutuste korral tuleb alati aluseks võtta registreeritud töötajate arv – sõltumata töötajate vanusest või töölepingute vormist; kutsub komisjoni üles kõnealuseid kehtivaid piiranguid uuesti läbi vaatama;

5.   palub komisjonil, kelle pädevusse kuuluvad ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste küsimused, tagada, et ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmistega seotud otsuste tegemisel järgitaks siseriiklikke ja Euroopa Ühenduse õiguses sisalduvaid eeskirju töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohta;

6.  palub komisjonil kindlustada, et avamerel sõitvate laevade meeskondi koheldaks võrdselt muude töötajatega ning arvata avamerel sõitvate laevade meeskonnad direktiivi 2002/14/EÜ muutmise ettepanekus kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

26

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Louis Grech, Othmar Karas, Wolf Klinz, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Harald Ettl

(1)

ELT L 80, 23.3.2002, lk 29.


õiguskomisjonI ARVAMUS (20.1.2009)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) rakendamise kohta

(2008/2246(INI))

Arvamuse koostaja: Gabriele Stauner

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et töötajate teavitamine ja nõustamine on sotsiaalse turumajanduse kesksed elemendid ja neid ei tohiks käsitleda takistusena ettevõtete majandusarengule;

B.  arvestades, et direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtmise tähtaeg selle artikli 11 kohaselt on juba möödas ning samuti on möödas artiklis 10 sätestatud üleminekuperioodid, millega võimaldatakse teatavatel liikmesriikidel piirata kõnealuse direktiivi kohaldamist teatavate ettevõtete suhtes,

1.  kutsub komisjoni üles võtma viivitamata vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ja nõuetekohane ülevõtmine liikmesriikides, ning samuti kutsub üles üleminekuperioode kasutanud liikmesriike kasutama kõiki neile antud võimalusi, et saavutada direktiivi täielik ülevõtmine kõnealustes liikmesriikides;

2.  juhib tähelepanu eelkõige sellele, et artikli 6 lõikes 3 liikmesriikide poolt ettenähtava haldusliku läbivaatamise kord on väga oluline selleks, et tagada töötajate õigustatud huvide kaitse, ja vältimaks, et teavitamist ja nõustamist käsitlevaid õigusi piiratakse konfidentsiaalsuse sätte õigustamatu kasutamise abil; seetõttu kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada ka jätkuvalt nõuetekohane ülevõtmine liikmesriikides;

3.  on seisukohal, et töötajate õigused teavitamisele ja nõustamisele ei tohiks põhimõtteliselt piirduda suurte ettevõtetega, võttes arvesse nende õiguste keskset tähtsust sotsiaalses turumajanduses;

4.  seetõttu kutsub komisjoni üles vähendama artiklis 3 sätestatud künniseid, et näha ette tõhus teavitamine ja nõustamine samuti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning tegema erandi üksnes mikroettevõtetele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Eva-Riitta Siitonen, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eva Lichtenberger, Jacques Toubon


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

44

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Françoise Castex, Richard Howitt, Magda Kósáné Kovács, Csaba Sógor, Anja Weisgerber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Adrian Manole

Õigusteave - Privaatsuspoliitika