RAPORT Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi läbivaatamine

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

arengukomisjonI ARVAMUS (9.12.2008)

eelarvekomisjonI ARVAMUS (11.12.2008)

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (20.1.2009)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

28.1.2009 - (2008/2236(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Konrad Szymański

Menetlus : 2008/2236(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0037/2009

Esitatud tekstid :

A6-0037/2009

Arutelud :

PV 18/02/2009 - 22
CRE 18/02/2009 - 22

Hääletused :

PV 19/02/2009 - 9.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0078

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
arengukomisjonI ARVAMUS
eelarvekomisjonI ARVAMUS
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi läbivaatamise kohta

(2008/2236(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta;[1]

- võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika (ENP) arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle rakendamise kohta;

- võttes arvesse tegevuskavu, mis on ühiselt vastu võetud Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga;

- võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega sõlmiti partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, mis jõustus 1. detsembril 1997. aastal, ning 2008. aasta detsembris taasalustatud läbirääkimisi uuendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks;

- võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta septembris ja oktoobris vastu võetud otsuseid, mille kohaselt tuleb pärast poliitvangide vabastamist ja parlamendivalimiste läbiviimise vähest parandamist taastada Valgevene ametivõimudega peetav dialoog ja peatada kuueks kuuks sealsetele juhtisikutele kehtestatud reisipiirangud;

- võttes arvesse 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsiooni, millega pandi alus Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlussuhetele;

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Barcelona protsess: Vahemere Liit” (KOM(2008)0319);

– võttes arvesse nimetatud teatise heakskiitmist 13. ja 14. märtsil 2008. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel;

– võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemere piirkonda käsitleva tippkohtumise deklaratsiooni;

– võttes arvesse deklaratsiooni valitsemistava, projektide ja piirkondliku poliitilise dialoogi kohta, mis võeti vastu dokumendi „Barcelona protsess: Vahemere Liit” ministrite konverentsil, mis toimus 3.–4. novembril 2008. aastal Marseilles’s;

- võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726) ning 5. detsembri 2007. aasta teatist tõhusa Euroopa naabruspoliitika kohta (KOM(2007)0774);

- võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2007. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus“ (KOM(2007)0160) ning 19. juuni 2008. aasta teatist, milles antakse aru kõnealuse algatuse esimese rakendusaasta kohta (KOM(2008)0391);

- võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Idapartnerlus“ (KOM(2008)0823);

- võttes arvesse volinik Ferrero Waldneri 26. aprilli 2006. aasta kirja Euroopa Parlamendi väliskomisjonile;

– võttes arvesse oma resolutsioone Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemise strateegia kohta;

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi naaberriikide ja -piirkondade kohta;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6‑0037/2009),

A. arvestades, et 2006. aasta reformi ja uut välisabiraamistikku käsitleva kokkuleppe kohaselt kohustub komisjon tegema vahekokkuvõtte määruse (EÜ) nr 1638/2006 rakendamise kohta enne 2009. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning parlamendile antakse ühenduse abi suhtes suuremad kontrollivolitused;

B. arvestades, et 2006. aastal moodustas väliskomisjon ENPI lõunamõõtmega ja ENPI idamõõtmega tegelemiseks töörühmad, et pidada komisjoniga struktureeritud dialoogi nende rakendusaktide teemal, milles määratletakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) raames osutatava abi poliitiline raamistik;

C. arvestades, et alates 2007. aastast, mil hakkas kehtima praegune finantsperspektiiv, on ENPI eesmärgiks olnud toetada ENP rakendamist ja eelkõige ENP tegevuskavu, samuti strateegilist partnerlust Venemaa Föderatsiooniga, toetades nelja ühisruumi kava rakendamist;

D. arvestades, et Euroopa naabruspoliitika peamine eesmärk on luua sõbralik õhkkond Euroopa Liidu lähinaabruses; arvestades, et ELi naaberriigid jagunevad loomulikul teel kahte rühma – lõuna- ja idapoolseteks riikideks, millel on erinevad sihid ja erinevad lähenemisviisid Euroopa Liidule; arvestades, et kõnealust jagunemist illustreerivad kaks hiljutist algatust, nimelt Vahemere Liit ja idapartnerlus;

E. arvestades, et ENPI on kavandatud ka piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate programmide rahastamiseks ENPI piirkonnas, eesmärgiga toetada muu hulgas selliseid algatusi nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja idapartnerlus;

F. arvestades, et ENP jääb Euroopa Liidu välispoliitika üheks tähtsamaks prioriteediks, mis võimaldab kõigil asjaomastel riikidel ELiga tihedamalt integreeruda;

G. arvestades, et ENP on ühinemisprotsessist sõltumatu, kuid ei seisa sellest eraldi, ja kujutab endast sammu ELi ja tema naaberriikide vahelise majandusliku ja poliitilise lähenemise poole;

H. arvestades, et ELi naaberriikide kiire rahvastikukasv, mille tagajärjel üha suurem osa nende elanikest elab linnades, on ENPI jaoks uus probleem,

Üldised märkused

1. on seisukohal, et üldiselt on määruse (EÜ) nr 1638/2006 sätted naaberriikide ja teiste mitmepoolsete organisatsioonidega koostöö arendamiseks asjakohased ja põhjendatud;

2. kutsub komisjoni üles koos partnerriikide valitsustega jätkuvalt arendama mooduseid konsulteerimiseks kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, et neid paremini kaasata ENPI ja riiklike reformikavade rakendamise planeerimisse ja järelevalvesse; palub komisjonil kiiremini avaldada iga-aastased tegevusprogrammid oma veebisaidil ja veenda partnerriikide valitsusi, et nad võimaldaksid üldsusele regulaarse juurdepääsu riiklikele programmdokumentidele;

3. palub nõukogul luua koos Euroopa Parlamendiga paindlik ja läbipaistev rahastamisvahend vastava valdkonna teabe jagamise jaoks ning edastada viivitamatult parlamendile sellekohaste otsuste protokollid;

4. nõuab tungivalt, et komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused edendaksid partnerlusprogramme linnade ja piirkondade vahel ning pakuksid selleks vastavat abi, et luua haldussuutlikkust naaberriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning edendada kodanikuühiskonna vahetusprogramme ja mikroprojekte;

5. tervitab komisjoni poolt ENPI raames käivitatud uut programmi CIUDAD, mis võimaldab toetada Euroopa linnade ja ENPIga hõlmatud riikide linnade konkreetseid koostööprojekte; märgib, et sedalaadi algatus on väga sobiv vahend dialoogi ja demokratiseerimisprotsessi edendamiseks; seda silmas pidades nõuab finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel aastatel 2008–2009 vastavate algatuste tugevdamiseks suuremate summade eraldamist;

6. on seisukohal, et ühenduse abi tuleks muuta nähtavamaks sidusrühmade ja üldsusega sihipärase suhtlemise teel ning soovitab sel eesmärgil arendada kontakte kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, kuna nemad on kodanikele lähemal ja seetõttu esindavad pädevat ja tulemuslikku tegutsemistasandit;

7. nõuab demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste alaste iga-aastaste tegevusprogrammide edasipüüdlikumat täitmist kooskõlas ENP tegevuskavades sätestatud eesmärkidega, et vältida olulist erinevust vahendite eraldamisel idapoolsetele ja Vahemere piirkonna partnerriikidele; on arvamusel, et partnerriikide valitsusi tuleb rohkem veenda, et nad kohustuksid kõnealustes valdkondades tegutsema;

8. rõhutab vajadust määratleda kõikide läbirääkimistega hõlmatud ENP tegevuskavade raames selged, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid; toonitab kõnealuste tegevuskavade kõigi peatükkide vastastikuse sõltuvuse vajalikkust, et edeneda kõigi peatükkide osas ilma neist ühtegi diskrimineerimata; sellega seoses kordab oma nõuet ülemaailmse inimõiguste ja demokraatia poliitika loomiseks, mis hõlmab kõiki nimetatud valdkonna olemasolevaid rahastamisvahendeid;

9. leiab, et vaatamata ühenduse abi rahastamisvahendite suuremale paindlikkusele ja lihtsusele, mis ilmneb eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendis, on ENPI menetlused ja ajapiirid kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kohalikele asutustele koormavad; kutsub komisjoni üles viima läbi muude oluliste rahastajate poolt kohaldatavate menetluste võrdlevanalüüsi ning esitama selle tulemused parlamendile;

10. on arvamusel, et ENPI raames jagatav üldine või sektoripõhine eelarvetoetus tuleks suunata ainult valitsustele, kes suudavad seda kasutada läbipaistvalt, tõhusalt ja vastutustundeliselt ning kus see on tõepoolest stiimuliks; kutsub komisjoni üles vaatama läbi eelarvetoetuse asjakohasust riikides, kellel on probleeme eelarve haldamise ja järelevalve menetlustega ning kus korruptsioonitase on kõrge; palub komisjonil leida ENPI programmide valikul, täitmisel ja kontrollimisel õige tasakaal paindlikkuse ja läbipaistvuse vahel;

11. rõhutab vajadust iga riigi eripärasid arvestava lähenemisviisi järele poliitilise tingimuslikkuse küsimuses eesmärgiga edendada muu hulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja head valitsemistava, inimõiguste ja vähemuste õiguste austamist ja kohtuvõimu sõltumatust; on seetõttu seisukohal, et kõigi käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatavate kohtusüsteemi puudutavate projektide sügavuti minev ja põhjalik hindamine tuleks avalikustada ja esitada Euroopa Parlamendile;

12. tervitab piiriülese koostöö hõlmamist strateegilise vahendina ENPI kohaldamisalasse, et arendada ühiseid projekte ning tugevdada suhteid ENP partnerriikide ja liikmesriikide vahel; rõhutab siiski konkreetsete õigusaktide loomise vajadust, et tagada mõlemal pool ELi piiri korrapärane järelevalve ühiste tegevusprogrammide juhtimise ning elluviimise protsessi üle;

13. kutsub komisjoni üles koostama kõikide aastateks 2007–2013 heakskiidetud ühiste tegevusprogrammide üksikasjalikku ülevaadet koos hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on projektide elluviimisel järgitud läbipaistvuse, tõhususe ja partnerluse põhimõtteid; julgustab komisjoni määratlema kõige sagedasemaid probleeme, millega korraldusasutused nii ELi piirialadel kui ka ENP partnerriikides kokku puutuvad, et leida järgmiseks kavandamisperioodiks asjakohasemaid lahendusi;

14. julgustab komisjoni lihtsustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist piiriüleses koostöös ENP programmide ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja juba lõpule viidud Euroopa Ühenduse algatuse Interreg III A raames välja töötatud projektide ja võetud meetmete vahel; on eelkõige arvamusel, et tuleks soodustada riigiametnikele mõeldud koolitus- ja partnerlusalgatusi (sealhulgas programmid naaberriikide keelte õppimiseks); soovitab seoses sellega regulaarselt analüüsida suutlikkuse ja institutsioonilise arengu edusamme mõlemal pool ELi piiri;

15. rõhutab, kui oluline on tuua selgus ENP kui raampoliitika seostesse ENP piirkondlike algatustega, nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja tulevane idapartnerlus, ning tugevdada nimetatud algatuste ja erinevate ühenduse abi rahastamisvahendite koordineerimist ja vastastikust täiendavust; nõuab ENPI programmide ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtava finantskoostöö paremat sünkroniseerimist;

16. rõhutab, kui vajalik on ENPIga hõlmatud riikide ja ELi asutuste vaheline koostöö ning ENPIga hõlmatud riikide ühenduse programmides osalemise hõlbustamine, tingimusel et ENP tegevuskavade eesmärgid on täidetud; palub komisjonil tulemuslike meetmete abil minimeerida kolmandate riikide rahalist koormust kõnealustes ühenduse programmides osalemisel;

17. rõhutab, et ENPI raames tehtavate maksete riiki, piirkonda ja prioriteetset valdkonda puudutavad andmed peavad olema läbipaistvad;

18. nõuab, et liikuvuse suurendamisele, eriti ENPIga hõlmatud riikidega liikuvuspartnerluste ja inimestevaheliste kontaktide loomise kaudu, pööratakse suuremat tähelepanu, eelkõige hariduse, uurimis- ja arendustegevuse, ettevõtluse ja poliitilise dialoogi valdkonnas; toetab kiirete meetmete võtmist kõigi ENPIga hõlmatud riikide kodanike ja elanike viisatasude vähendamiseks, seades lõppeesmärgiks viisarežiimi lihtsustamise;

19. kiidab heaks komisjoni lähenemisviisi majandusintegratsioonile, mis hõlmab eesmärki luua kaugeleulatuv ja terviklik vabakaubanduspiirkond;

20. märgib, et vaatamata mõnedes ENPIga hõlmatud riikides tehtud jõupingutustele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste osaluse suurendamiseks poliitilises, ühiskondlikus ja majanduslikus elus ei ole sellised meetmed toonud Vahemere naabruspiirkonnas ning mõnedes idapoolsetes naaberriikides veel kaasa mingit märkimisväärset paranemist; kutsub komisjoni üles käsitlema süstemaatilisemalt soolist ebavõrdsust ENPI programmitöös ja rakendamisel;

21. toetab komisjoni lähenemisviisi energiavarustuse kindluse küsimusele, mille eesmärk on luua keskpikas perspektiivis ELi ja selle naaberriikide vahel vastastikku kasulik, ühendatud ja mitmekesine energiaturg; seejuures rõhutab, et koos partnerite energiapoliitika ja õigusaktide edasise ühtlustamisega ELi tavade ja ühenduse õigustikuga tuleks erilist tähelepanu pöörata partnerriikide energia-infrastruktuuri moderniseerimisele;

22. tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni idapartnerluse ettepanek hõlmab peamistele koostöövaldkondadele vastavate temaatiliste platvormide (demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus, majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikavaldkondadele, energiavarustuse kindlus, inimestevahelised kontaktid) loomist;

23. rõhutab, et on tarvis suurendada ENPI rahastamispaketti, et võimaldada ENP-l saavutada järjest ambitsioonikamaid eesmärke ja toetada ENP raames tehtavaid uusi piirkondlikke algatusi; selle realiseerumisel palub säilitada ELi finantsabi geograafilise jaotuse Vahemere maade ja Ida-Euroopa riikide vahel sellisena, nagu see on ette nähtud finantsperspektiivis aastateks 2007–2013;

24. nõuab kulutuste praeguse tõhususe ja mõju hindamist laiemas kontekstis, nagu kolmandatele maadele suunatud abimeetmed;

25. palub komisjonil valmistada ette hinnang mõju kohta, mida avaldab kolmandate maade (eelkõige Hiina ja Venemaa) välisabipoliitika ENP riikides, ning hinnang finantskriisi mõju kohta kõigile ENPIga hõlmatud riikidele;

26. palub komisjonil rangelt hinnata välisriikidele antavat arenguabi ja sellega sarnast toetust saavate riikide tegelikke vajadusi, jälgides eelkõige abi saavate riikide SKP taset ja majanduskasvu määra;

27. kutsub liikmesriike üles rahaliselt toetama ENP tegevuskavades sätestatud reformikava, tehes jätkuvalt eraldisi naabruspoliitika investeerimisvahendisse ja sarnastesse ENPI algatustesse ning suurendades kahepoolset abi;

28. tuletab meelde, et läbirääkimistel ENPI õigusliku aluse üle tundis Euroopa Parlament õigustatult muret selle pärast, kuidas hakatakse kohaldama parlamentaarset kontrolli keskpikkade ja lühiajaliste strateegiadokumentide ja riiklike dokumentide suhtes, mis sisaldavad sageli soovituslikke rahalisi summasid; nõuab, et hinnataks seda, kuidas on kõnealuseid soovituslikke finantskohustusi eelmise kahe aasta jooksul täidetud;

29. väljendab sellega seoses muret taotletud eelarveliste ümberpaigutuste suure ulatuse pärast peatüki 19 08 raames, mille maht on 2007. ja 2008. aastal kumuleeruvalt kasvanud juba kulukohustuste osas 410 miljoni euro ning maksete osas 635 miljoni euro võrra;

30. märgib rahuloluga asjaolu, et ENPIga hõlmatud riikidel on õigus saada Euroopa Investeerimispangalt (EIP)[2] laenu ning et finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitika suundadega, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja neid toetama; tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispanga ENPIga hõlmatud riikidega sõlmitavate finantstehingute praegune ülemmäär ajavahemikul 2007–2013 on 12,4 miljardit eurot, mis on jagatud kaheks soovituslikuks vaheülemmääraks, milleks on 8,7 miljardit eurot Vahemere maade puhul ning 3,7 miljardit eurot idapoolsete riikide ja Venemaa puhul; nõuab, et koostöös Euroopa Investeerimispangaga viidaks läbi hindamine, et teha kindlaks, kuidas niisuguseid laene kasutatakse;

31. märgib rahuloluga, et hiljuti tühistas Euroopa Kohus pärast Euroopa Parlamendi poolset vaidlustamist esialgse õigusliku aluse ning otsustas, et kõnealustel juhtudel tuleks kohaldada kaasotsustamismenetlust EÜ asutamislepingu artiklite 179 ja 189a kohaselt; rõhutab, et ENPI läbivaatamine ning niisuguse määruse vastuvõtmine, millega asendatakse tühistatud nõukogu otsus Euroopa Investeerimispanga laenude ühenduse tagatise kohta, tuleb paralleelselt ellu viia, kuna need on naaberriikidele suunatud ELi poliitika täiendavad vahendid ning kuna vastuolulisi ja vastupidise mõjuga sätteid tuleb vältida;

32. kordab oma muret võimalike puuduste pärast aruandekohustuse osas ning ühenduse vahendite väärkasutamiste ohu pärast, kui ELi abi jagatakse mitut abiandjat hõlmavate sihtfondide kaudu; rõhutab niisuguse kindla riikliku finantssüsteemi tähtsust, mis põhineb läbipaistvusel ja demokraatlikul kontrollil; kutsub seega komisjoni üles vältima rahaliste vahendite jagamist kõnealuste vahendajate kaudu, kui see on võimalik ning kui on olemas paremad ja läbipaistvamad vahendid niisuguste rahaliste vahendite jagamiseks;

Märkused eraldi riikide ja piirkondade kohta

33. võtab teadmiseks Vahemere Liidu algatuse raames tehtud edusammud; rõhutab sellegipoolest, et

– ENPI raames rahastatavaid ENP algatusi ida- või lõunasuunal ei tohiks kasutada nii, et need üksteist kahjustavad;

- parlamenti tuleks asjakohaselt teavitada ENPI raames rahastatud Vahemere Liidu projektidest;

- ENPI vahendite kasutamise korral muutub eriti oluliseks muude allikate, sealhulgas erakapitalil põhinevate rahastamisallikate läbipaistvus;

34. kordab, et ENP Vahemere moodul peaks Barcelona protsessi täiendama ning et ENP eesmärgid tuleb selgemalt määratleda, et tugevdada Barcelona protsessi mitmepoolse piirkondliku lähenemisviisi eelistamisega;

35. on seisukohal, et ENPI piirkondlike, mitmepoolsete ja piiriüleste projektide tulemuslikkuse parandamiseks tuleks näha ette neis programmides osalemise laiendamine kõigile uutele partneritele Vahemere Liidus;

36. on seisukohal, et hiljutised geopoliitilised sündmused ELi idanaabruses rõhutavad, kui tähtis on ENPd edasi arendada, et see vastaks paremini partnerite vajadustele, sealhulgas tugevdades ELi osalemist Musta mere piirkonnas ja muutes ambitsioonikamaks idapartnerlust; rõhutab vajadust kiirendada vabakaubanduspiirkonna loomist eelkõige Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Ukraina ja Moldova Vabariigiga niipea, kui partnerriigid selleks valmis on, ning vajadust viia võimalikult kiiresti lõpule viisavabaduse sisseseadmine ELiga, samuti vajadust tugevdada piirkondlikku koostööd, et edendada Euroopa naabruses stabiilsust ja jõukust;

37. teeb ettepaneku asutada sarnaselt Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assambleega idapoolseid naaberriike hõlmav assamblee („Euroeast”) eesmärgiga rakendada ENPIt Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes;

38. juhib tähelepanu sellele, et külmutatud konfliktid takistavad ENP täielikku väljaarendamist Lõuna-Kaukaasias, ning palub nõukogul aktiivsemalt tegeleda konflikti lahendamisega;

39. rõhutab, et Musta mere piirkonnaga tuleb luua tugevamad sidemed, kui EL soovib aidata lahendada mõningaid jätkuvaid konflikte ja tugevdada koostööd piirkonna riikide vahel, luues ka aluse piirkonna ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale koos Türgiga; rõhutab, et ka Venemaa tuleks kutsuda appi konflikte lahendama ning edendama ELi ja Venemaa ühises naabruses rahu, stabiilsust ja territoriaalse terviklikkuse austamist; on seisukohal, et selliste rahvusvahelise õiguse põhimõtete alusel peaks olema võimalik viia ellu mitmeid ühist huvi pakkuvaid projekte;

40. väljendab heameelt asjaolu üle, et idapartnerlus pakub suuremat stiimulit Ukraina taolistele ambitsioonikatele partnerriikidele; tunneb erilist heameelt põhjaliku institutsioonide väljaarendamise programmi üle, mille eesmärk on haldussuutlikkuse tõstmine asjaomastes koostöövaldkondades;

41. on arvamusel, et idapartnerlus ei tohiks takistada ELi liikmeks saamist neil naaberriikidel, kes tahaksid seda taotleda Euroopa Liidu lepingu artikli 49 põhjal;

42. toetab komisjoni ettepanekut, et uued suhted idapartnerluses osalevate riikidega rajatakse igale riigile spetsiifiliste uute assotsiatsioonilepingute alusel, mis vastaks paremini partnerite püüdlustele sidemeid tihendada;

43. tervitab energiavarustuse kindluse esitamist lahutamatu osana idapartnerluse ettepanekust, mis käsitleb suhteid idapoolsete partnerriikidega; toetab eespool nimetatud idapartnerlust käsitleva teatise selliseid keskseid eesmärke nagu Ukraina ja Moldova energiaühenduse liikmeks saamise läbirääkimiste kiire lõpuleviimine ning poliitiliste sidemete tugevdamine Aserbaidžaaniga, mille eesmärk on tema lähenemine ELi energiaturule ja infrastruktuuri integreerimine;

44. toetab majanduse taastamise ja stabiilsuse paketti ühenduse eelarves, milles on aastateks 2008–2010 ette nähtud 500 miljonit eurot Gruusia ülesehitamiseks pärast laastavat sõda ja riigi sees ümberasustatud isikutele majandusliku taastusabi tagamiseks, kuni nad pöörduvad tagasi koju ja oma varade juurde; rõhutab, et ELi poolse rahastamisega peaks kaasnema nõuetekohane tingimuslikkus ja järelevalvemehhanismid, mis tagaksid abi eraldamise Gruusia kõige tungivamate vajaduste rahuldamiseks; rõhutab, et abi tuleks suunata reformikava toetamisele, mis on määratletud jätkuvalt väga asjakohastes ENP tegevuskavas ja ENPI programmdokumentides;

45. rõhutab, et nõukogu poolt 2008. aasta septembris algatatud suhete taastamise poliitika elluviimiseks tuleb Valgevenele määratud rahastamispakett läbi vaadata, et otsustada, kas koostööd saab laiendada muudesse valdkondadesse peale energeetika, keskkonna ja rände; tuletab meelde, et ELi ja Valgevene suhted sõltuvad väga palju sellest, kuivõrd Valgevene valitsus tunnustab demokraatlikke väärtusi; rõhutab vajadust tõhusa poliitilise tingimuslikkuse järele ja tagatiste järele selle kohta, et abi avaldab kodanikele kohest positiivset mõju ning ametivõimud ei kasuta abi oma poliitiliste vastaste vastu; rõhutab, et EL peaks kodanikuühiskonda ja demokraatiat kaitsvaid poliitilisi parteisid tõhusamalt toetama;

46. on seisukohal, et läbirääkimistel uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu sõlmimiseks tuleks ELil keskenduda järgmistele küsimustele:

- suurem Venemaa poolne panus selgete finantskoostöö prioriteetide määratlemisel, mis tooks kaasa abi parema planeerimise ja mitmeaastase kavandamise;

– tagatised selle kohta, et igasuguse finantsabi andmine Venemaa ametiasutustele aitab tugevdada demokraatlikke norme selles riigis;

- suurem ühisvastutus rahastamiseks välja valitud projektide suhtes;

° °

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ENPIga hõlmatud riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele.

[1] ΕLT L 130, 9.11.2006, lk 1.
[2] Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

väliskomisjonile

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamise kohta
(2008/2236(INI))

Arvamuse koostaja: Danutė Budreikaitė

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab tõsiasja, et kõik peale kahe seitsmeteistkümnest riigist, keda Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) hõlmab, on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee klassifitseerinud arengumaadeks; märgib selles kontekstis, et kuigi ENPI eeldab vaesuse vähendamise edendamist, ei ole see tegelikult paljudes ENP riikides vaesuse määra järsule langusele ega sotsiaal-majandusliku olukorra paranemisele kaasa aidanud; toonitab seetõttu, et vaesuse kaotamine ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamine (eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas) muutuvad kogu ENPI abi rakendamise jooksul esmasteks ja üldisteks eesmärkideks;

2. märgib, et ENPI programmitöö üldine fookus on majandusarengul ning kaubavahetuse soodustamisel ja liberaliseerimisel; nõuab ENPI programmitöös prioriteedi omistamist rahastamisvahendis välja toodud koostöö arendamise valdkondadele, nagu demokratiseerimise edendamine ja inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, sotsiaalne areng ja kaitse, tervishoid ja haridus ning keskkonnakaitse;

3. väljendab muret selle pärast, et ENP riigid kuuluvad riikide hulka, keda mõjutavad kõige enam vajakajäämised demokratiseerimise osas ja inimõiguste jätkuv rikkumine; väljendab samuti muret selle pärast, et valitseva eliidi kehtestatud piirangute tõttu ei ole kodanikuühiskond ja opositsioonierakonnad süstemaatiliselt ja mõttekalt kaasatud ENP konsultatsiooniprotsessi ja ENPI rahaliste vahendite kavandamisse; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks ressursse demokraatlike reformide jaoks, mis edendavad opositsioonierakondade tugevdamist, valimismenetluste puuduste ületamist ja kohtusüsteemi sõltumatuse garanteerimist ENP riikides, ning tagaks inimõiguste järgimise ENPI raames;

4. märgib, et vaatamata mõnedes ENP riikides tehtud jõupingutustele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste osaluse suurendamiseks poliitilises, sotsiaalses ja majanduslikus elus ei ole sellised meetmed toonud Vahemere naabruspiirkonnas ning mõnedes idapoolsetes naaberriikides veel kaasa mingit märkimisväärset paranemist; kutsub komisjoni üles käsitlema süstemaatilisemalt soolist ebavõrdsust ENPI programmitöös ja rakendamisel;

5. peab tähtsaks idapartnerlust, mis tehtud ettepaneku kohaselt oleks sarnane Vahemere Liiduga; märgib, et idapartnerlus võiks oluliselt aidata edasi arendada Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa riikide vahelisi suhteid ning ühtlasi tugevdada demokraatiat, vastutustundlikku riigijuhtimist ja inimõiguste kaitset nendes riikides ning soodustada nende riikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

6. teeb ettepaneku asutada sarnaselt Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlusega (Euromed) ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assambleega (Eurolat) idapoolseid naaberriike hõlmav kogu („Euroeast”), mis hakkaks ENPIt teostama Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

väliskomisjonile

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamise kohta
(2008/2236(INI))

Arvamuse koostaja: Simon Busuttil

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et läbirääkimistel Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) õigusliku aluse üle tundis Euroopa Parlament õigustatult muret selle pärast, kuidas hakatakse kohaldama parlamentaarset kontrolli keskpikkade ja lühiajaliste strateegiadokumentide ja riiklike dokumentide suhtes, mis sisaldavad sageli soovituslikke rahalisi summasid; nõuab, et hinnataks seda, kuidas on kõnealuseid soovituslikke finantskohustusi eelmise kahe aasta jooksul täidetud;

2. väljendab sellega seoses muret taotletud eelarveliste ümberpaigutuste suure ulatuse pärast peatüki 19 08 raames, mille maht on 2007. ja 2008. aastal kumuleeruvalt kasvanud juba kulukohustuste osas 410 miljoni euro ning maksete osas 635 miljoni euro võrra;

3. märgib rahuloluga asjaolu, et ENPIga hõlmatud riikidel on õigus saada Euroopa Investeerimispangalt (EIP)[1] laenu ning et finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitika suundadega, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja neid toetama; tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispanga ENPI riikidega sõlmitavate finantstehingute praegune ülemmäär ajavahemikul 2007–2013 on 12,4 miljardit eurot, mis on jagatud kaheks soovituslikuks vaheülemmääraks, milleks on 8,7 miljardit eurot Vahemere maade puhul ning 3,7 miljardit eurot idapoolsete riikide ja Venemaa puhul; nõuab, et koostöös Euroopa Investeerimispangaga viidaks läbi hindamine, et teha kindlaks, kuidas niisuguseid laene kasutatakse;

4. märgib rahuloluga, et hiljuti tühistas Euroopa Kohus pärast Euroopa Parlamendi poolset vaidlustamist esialgse õigusliku aluse ning otsustas, et kõnealustel juhtudel tuleks kohaldada kaasotsustamismenetlust EÜ asutamislepingu artiklite 179 ja 189a kohaselt; rõhutab, et ENPI läbivaatamine ning niisuguse määruse vastuvõtmine, millega asendatakse tühistatud nõukogu otsus Euroopa Investeerimispanga laenude ühenduse tagatise kohta, tuleb paralleelselt ellu viia, kuna need on naaberriikidele suunatud ELi poliitika täiendavad vahendid ning kuna vastuolulisi ja vastupidise mõjuga sätteid tuleb vältida;

5. kordab oma muret võimalike puuduste pärast aruandekohustuse osas ning ühenduse vahendite väärkasutamiste ohu pärast, kui ELi abi jagatakse mitut abiandjat hõlmavate sihtfondide kaudu; rõhutab niisuguse kindla riikliku finantssüsteemi tähtsust, mis põhineb läbipaistvusel ja demokraatlikul kontrollil; kutsub seega komisjoni üles vältima rahaliste vahendite jagamist kõnealuste vahendajate kaudu, kui see on võimalik ning kui on olemas paremad ja läbipaistvamad vahendid niisuguste rahaliste vahendite jagamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

väliskomisjonile

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamine
(2008/2236(INI))

Arvamuse koostaja: Petru Filip (alates 19.12.2008 Lambert van Nistelrooij)

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab piiriülese koostöö hõlmamist strateegilise vahendina Euroopa naabruspoliitikat ja partnerluse rahastamisvahendit (ENPI) käsitlevasse määrusesse, et arendada ühiseid projekte ja tugevdada suhteid Euroopa naabruspoliitika (ENP) riikide ning liikmesriikide vahel; rõhutab siiski konkreetsete õigusaktide loomise vajadust, et tagada mõlemal pool ELi piiri korrapärane järelevalve ühiste tegevusprogrammide juhtimise ning elluviimise protsessi üle;

2. juhib tähelepanu, et piiriülene koostöö peaks aitama kaasa naabruses asuvate piirialade integreeritud ja säästvale piirkondlikule arengule ning harmoonilisele territoriaalsele integratsioonile ühenduse ja naaberriikide vahel; märgib, et parim viis selle eesmärgi saavutamiseks on viia välispoliitilised eesmärgid kooskõlla majandus-, sotsiaal- ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika eesmärkide ning meetmetega;

3. rõhutab vajadust parandada territoriaalse koostöö koordineerimist majandus-, sotsiaal- ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika raames koos piiriülese koostöö välistegevuse komponendiga, eelkõige kandidaatriikide, ENP riikide, Venemaa Föderatsiooni ja äärepoolseimate piirkondade naaberriikidega;

4. kutsub komisjoni üles koostama aastateks 2007–2013 heakskiidetud kõikide ühiste tegevusprogrammide üksikasjalikku ülevaadet koos hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on projektide elluviimisel järgitud läbipaistvuse, tõhususe ja partnerluse põhimõtteid; julgustab komisjoni määratlema kõige sagedasemaid probleeme, millega korraldusasutused nii ELi piirialadel kui ka ENP partnerriikides kokku puutuvad, et järgmisel kavandamisperioodil leida asjakohasemaid lahendusi;

5. avaldab kahetsust subsidiaarsuse põhimõtte ebapiisava kohaldamise üle, mida on märgitud programmi elluviimist käsitlevates esimestes raportites; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suuremat kaasatust nii programmide juhtimises kui ka projektide elluviimises, kasutades detsentraliseeritumat lähenemisviisi; märgib, et toimivate detsentraliseeritud struktuuride loomine on oluline eeldus ENP projektide edukaks rakendamiseks;

6. kahetseb teadaolevat koordineerimise puudulikkust ENPI ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamises ja nõuab menetluste lihtsustamist ja eeskirjade ühtlustamist, et saavutada olemasolevate õigusaktide parem rakendamine ning vältida kattumist; ootab seoses sellega komisjonilt teavet topeltrahastamise vältimiseks võetud kontrollimeetmete kohta;

7. on seisukohal, et tuleks kohaldada integreeritud lähenemisviisi, mis tagab hädavajaliku koordineerimise erinevate tasandite (alates kohalikust kuni Euroopa tasandini), valdkondlike poliitikate ja toetusprogrammide vahel;

8. julgustab komisjoni lihtsustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist piiriüleses koostöös ENP programmide ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja juba lõpule viidud Euroopa Ühenduse algatuse Interreg III A raames välja töötatud projektide ja võetud meetmete vahel; on eelkõige arvamusel, et tuleks soodustada riigiametnikele mõeldud koolitus- ja partnerlusalgatusi (sealhulgas programmid naaberriikide keelte õppimiseks); soovitab seoses sellega regulaarselt analüüsida suutlikkuse ja institutsioonilise arengu edusamme mõlemal pool ELi piiri;

9. on seisukohal, et suuremad kontaktid inimeste vahel ja isiklikud kogemused seoses demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega on ENP projektide optimaalse rakendamise eeldus;

10. nõuab tungivalt, et komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused edendaksid partnerlusprogramme linnade ja piirkondade vahel ning pakuksid selleks vastavat abi, et luua haldussuutlikkust naaberriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning edendada kodanikuühiskonna vahetusprogramme, samuti mikroprojekte;

11. kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama piiriüleseid majanduslikke, sotsiaalseid ja institutsioonidevahelisi sidemeid, arvestades antud kontekstis vastasmõju madalat taset piirialade vahel;

12. usub, et kuna piirüleseks koostööks antav raha moodustab ainult 5% ENPI kogueelarvest, on see ebapiisav, arvestades nii nende programmide poliitilist lisandväärtust piirkondliku stabiilsuse vahendina kui ka võimalusi saavutada nende abil konkreetseid edusamme haldussuutlikkuse suurendamises, menetluste läbipaistvuses ning kodanikuühiskonna kaasamises otsuste tegemisse; kutsub komisjoni üles kaaluma järgmiseks kavandamisperioodiks eraldiste arvutamisel võimalust suurendada rahastamise määra;

13. rõhutab sooküsimuste, võrdsete võimaluste ning puuetega inimeste ja eakate erivajaduste süvalaiendamise tähtsust ENPI kaudu rahastatud projektides;

14. on seisukohal, et ENPga seonduvate peamiste programmdokumentide eesmärkide saavutamiseks tuleks ENPI abil keskenduda tasakaalustatud strateegiale Ida ja Lõuna vahel, omades konkreetset lähenemisviisi mõlemas piirkonnas, aidates sellega teatud piirkondadel ühiseid eesmärke kasutades võtta vastu uuenduslikke arengukontseptsioone;

15. juhib tähelepanu, et ENP annab piirkondlikule koostööle keskkonna, energiavarustuse kindluse, kultuuri, transpordi, piirihalduse ja rändega seotud küsimustes esmaklassilise raamistiku; toetab võimaluse korral läbirääkimisi õiguslikult siduvate valdkondlike kokkulepete üle, mis lihtsustavad ühispoliitika integreerimist; rõhutab eelkõige vajadust investeerida üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude pikendamisse ENP riikidesse;

16. rõhutab, et kliimamuutuste vastu võitlemine ja energiatõhususe edendamine on ELi ja kõigi ENP partnerriikide vahelise tõhustatud koostöö põhivaldkonnad; on seega seisukohal, et toetada tuleks üksnes projekte, mis vastavad säästva arengu põhimõtetele;

17. julgustab komisjoni esitama ettepanekut tõhustatud naabruspoliitika kohta, mis võimaldab naaberriikidel, kelle ühinemisläbirääkimistel on praegu vähe väljavaateid edule, luua sellele vaatamata püsivaid sidemeid ELiga.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Alessandro Battilocchio, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Nirj Deva, Fernando Fernández Martín, Juan Fraile Cantón, Alain Hutchinson, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Johan Van Hecke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Csaba Őry, Renate Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Zita Gurmai, Emilio Menéndez del Valle, Ramona Nicole Mănescu, Justas Vincas Paleckis, Leopold Józef Rutowicz

Õigusteave - Privaatsuspoliitika