RAPORT soovitustega komisjonile Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

SELETUSKIRI

eelarvekomisjoni ARVAMUS (11.12.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamus (4.12.2008)

õiguskomisjoni ARVAMUS (16.12.2008)

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (3.12.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

29.1.2009 - (2008/2122(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Zsolt László Becsey
(Algatus ‑ kodukorra artikkel 39)

Menetlus : 2008/2122(INL)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0041/2009

Esitatud tekstid :

A6-0041/2009

Arutelud :

PV 24/03/2009 - 3
CRE 24/03/2009 - 3

Hääletused :

PV 24/03/2009 - 4.21
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0166

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
SELETUSKIRI
eelarvekomisjoni ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamus
õiguskomisjoni ARVAMUS
NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

soovitustega komisjonile Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet

(2008/2122(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2007. aasta teatist „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” (KOM(2007)0708);

– võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta[1], eriti selle lõiget 35;

– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta[2];

– võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatist “Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)0330);

– võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2005. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013” (KOM(2005)0299);

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatist „Majanduskasvu ning tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia rakendamine liikmesriikides ja piirkondades ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu ajavahemikus 2007–2013” (KOM(2007)0798);

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatist „Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010” (KOM(2007)0804);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013);[3]

– võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele”–Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”“(KOM(2008)0394);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuesti sõnastamine)[4] ning komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega (KOM(2008)0602);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta[5];

– võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;[6]

– võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris;[7]

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused;[8]

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta[9];

– võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta kirjalikku deklaratsiooni mikrokrediidi kohta;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6‑0041/2009),

A. arvestades, et komisjoni praeguse määratluse kohaselt on mikrokrediit kuni 25 000 euro suurune laen ja soovituses 2003/361/EÜ sätestatakse, et mikroettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot; arvestades, et need määratlused ei näi olevat asjakohased kõikide siseriiklike turgude puhul ega võimalda teha selget vahet mikroettevõtetele antava mikrokrediidi ja mikrolaenude, panga poolt vastuvõetavaks mitteloetavatele laenuvõtjatele antava mikrokrediidi ja pangale vastuvõetavatele mikroettevõtetele antava mikrokrediidi vahel;

B. arvestades, et asjakohaste rahastamisvormide raskes kättesaadavuses nähakse tihti väga olulist takistust ettevõtlusele ning ELis on märkimisväärne potentsiaalne nõudlus mikrokrediidi järele, mis ei ole praegu rahuldatud;

C. arvestades, et komisjon ei ole täitnud parlamendi 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis esitatud nõuet koostada väikerahastamise tegevuskava, koordineerida erinevaid poliitilisi meetmeid ning kasutada optimaalselt ära parimaid tavasid nii ELis kui väljaspool ELi;

D. arvestades, et 2008. aastal kiitis Euroopa Parlament teist aastat järjest heaks assigneeringud katseprojekti „Mikrokrediidi jaoks soodsama keskkonna edendamine Euroopas” rahastamiseks, ning arvestades, et kuigi komisjoni teatises nendele assigneeringutele ei viidata, võidakse neid eraldada sihtotstarbeliselt niisuguse omakapitali moodustamiseks, mida võidakse käsitleda algkapitalina;

E. arvestades, et mitu tunnust eristab mikrokrediiti tavalisest laenust, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavast laenust, ning arvestades, et tavapärast laenu taotlevaid äriühinguid teenindavad üldiselt erinevat tüüpi finantseerimisasutused, ning arvestades, kui oluline on lõppeesmärk kaasata kõik kodanikud ametlikku finantssüsteemi;

F. arvestades, et mikrokrediidiga kaasnevad suuremad tegevuskulud, kuna laenusumma on väike, puuduvad (piisavad) tagatised ning käitlemiskulud on suured;

G. arvestades, et mikrokrediidi andmises on uuenduslikke ja subjektiivseid elemente, nagu alternatiivsed või puuduvad tagatisnõuded ning tavapärasest erinev krediidivõime hindamine, ning sageli antakse mikrokrediiti mitte ainult kasumi saamiseks, vaid ka ühtekuuluvuse eesmärgil, püüdes integreerida ebasoodsas olukorras olevaid inimesi (uuesti) ühiskonda;

H. arvestades, et mikrokrediit on määratluse järgi väike, kuid võimalus seda laenu üldisel juhul lühikese tähtaja tõttu „uuesti ringlusse lasta“ (andes pärast laenu tagasimaksmist uut laenu) mitmekordistab mikrokrediidi mõju, jätmata tähelepanuta selle saajate traditsioonilisse pangandussüsteemi taasintegreerimise eesmärki;

I. arvestades, et mikrokrediiti võivad pakkuda või juurdepääsu rahastamisele võivad hõlbustada erinevad teenusepakkujad, nagu mitteametlikud finantsteenuste pakkujad (lubatud eraisikute vahelised laenud), liikmetele kuuluvad organisatsioonid (näiteks krediidiühistud), valitsusvälised organisatsioonid, vastastikuse abistamise ühingud ja vastastikuse abistamise seltsid, kogukonna arendamise finantsasutused, garantiipangad ja -fondid ning hoiu-, ühistu- ja kommertspangad, ning arvestades, et koostöö nende erinevate teenusepakkujate vahel võiks olla kasulik;

J. arvestades, et on vaja tunnustada niisuguste kogu ELis tegutsevate finantsteenuste pakkujate nagu krediidiühistud ainulaadset struktuuri, sest need on pangandusvälised finantseerimisasutused, mis koondavad liikmete hoiuseid mikrolaenude andmiseks, ning et ainuüksi kõnealuste ainulaadsete struktuuride tõttu ei tohiks neid välja jätta asjaomastest mikrokrediidi rahastamise programmidest;

K. arvestades, et praegune finantskriis ja selle võimalikud tagajärjed majandusele tervikuna näitavad keerukate finantstoodete puudusi ja vajadust kaaluda võimalusi tõhususe suurendamiseks ning võimalike kanalite loomist rahastamise võimaldamiseks olukorras, kus äriühingute juurdepääs rahastamisele on likviidsuskriisi tõttu piiratud, eelkõige majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades, samas rõhutades nende asutuste tähtsust, kes keskenduvad oma tegevuses kohalikule arengule ning kellel on tugevad kohalikud sidemed ja kes pakuvad kõikehõlmavaid pangateenuseid kõigile majandussubjektidele;

L. arvestades, et ettevõtlust tuleks edendada;

M. arvestades vajadust teha ülimaid jõupingutusi, et vähendada mikroettevõtete halduskoormust range miinimumini, ja komisjonil palutakse vastavalt tegutseda;

N. arvestades, et intressi ülemmäär võib takistada laenuandjaid mikrokrediiti pakkumast, juhul kui nad ei saa piirangute tõttu katta laenuandmiskulusid;

O. arvestades, et mikrokrediidi toetamine peaks olema muudetud Lissaboni strateegias olulisel kohal;

P. arvestades, et üsna märkimisväärsel arvul juhtudel võivad neil, kes soovivad ELi ühtekuuluvuspoliitika raames juurdepääsu rahalistele vahenditele väikeste pereettevõtete loomiseks, tekkida raskused nõutava kaasrahastamise tagamisel;

Q. arvestades, et mikrokrediiti käsitleva ELi algatusega tuleks keskenduda ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, nagu (pikaajaliselt) töötud, sotsiaalabi saajad, sisserändajad, rahvusvähemused (nt romid), varimajanduses tegutsevad või vaestes maapiirkondades elavad inimesed ning naised, kes tahavad asutada mikroettevõtet;

R. arvestades, et kuigi vastavalt võimalustele tuleks kindlustada erasektori osalemine, on riiklik sekkumine mikrokrediidi pakkumisse vajalik;

S. arvestades seda, et on olemas mitu mikrokrediiti toetavate elementidega ELi algatust ja neid ühtseks süsteemiks ühendav lihtsustatud ja sihipärasem lähenemine oleks kasulik ;

T. arvestades, et ettevõtlustoetus (nt koolitus, juhendamine ja suutlikkuse tõstmine) on mikroettevõtete asutajatele hädavajalik ning koolitus tuleks muuta mikrokrediidi võtjatele kohustuslikuks, ning arvestades, et tarbijate finantsalane harimine ja vastutustundeline laenuandmine peaksid moodustama kõikide väikerahastamisasutuste poliitika olulise osa;

U. arvestades, et potentsiaalsetel mikrokrediidi saajatel peaks olema nõuetekohase õigusabi võimalus seoses laenulepingu sõlmimise, ettevõtte loomise, võlgade sissenõudmise, intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste omandamise ja kasutamisega jne, eriti kui asjaomane mikroettevõte kavatseb või kui tal on võimalik teha äri teistes Euroopa Liidu liikmesriikides;

V. arvestades, et tulevaste laenuvõtjate krediidiinfo kättesaadavus lihtsustaks mikrokrediidi andmist;

W. arvestades, et mikrokrediidi valdkonnas tuleks soodustada parimate tavade uurimist ja jagamist, näiteks mikrokrediidi andmise, tagamise ja riski vähendamisega seotud uuenduslike meetodite seisukohast, et näha, mis ulatuses ja missugustes sihtrühmades sellised lähenemisviisid ELi kontekstis töötavad;

X. arvestades, et tuleks uurida vahendajate rolli kuritarvitamiste ärahoidmisel ning kaaluda alternatiivseid võimalusi usaldusväärsuse tagamiseks laenuvõtjate seas (näiteks vastastikuse toetamise rühmade kaudu);

Y. arvestades, et tuleks luua ELi väikerahastamisega tegelevate pangandusväliste asutuste raamistik ning et komisjon peaks töötama välja niisuguse mehhanismi mikrokrediidi toetamiseks, mis jääb kõnealuste mikrokrediidi pakkujate osas erapooletuks;

Z. arvestades, et isikuid, kellel puudub alalise elu- või asukoha aadress või isikut tõendavad dokumendid, ei tohiks jätta rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide alusel ilma võimalusest saada mikrokrediiti;

AA. arvestades, et ELi konkurentsieeskirju tuleks kohandada eesmärgiga vähendada tõkkeid mikrokrediidi andmisel;

AB. arvestades, et mikrokrediidi võtjaid tuleks toetada ELi riigihankeid käsitlevate eeskirjadega,

1. palub komisjonil vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 44, artikli 47 lõikele 2 või artiklile 95 esitada Euroopa Parlamendile õigusakti ettepaneku või ettepanekud lisas toodud üksikasjalikes soovitustes käsitletud küsimuste kohta;

2. märgib, et nimetatud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3. on seisukohal, et taotletava ettepaneku või ettepanekute finantsmõju tuleb katta ELi eelarveassigneeringutest, kui see on asjakohane;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 175 E, 10.7.2008, lk. 392.
[2] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
[3] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
[4] ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
[5] ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
[6] ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.
[7] ELT L 337, 21.12.2007, lk 35.
[8] ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
[9] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

1. Soovitus 1 teadlikkuse tõstmise kohta mikrokrediidi osas

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

a) Komisjon peaks võtma mikrokrediidi mõiste kasutusele asjakohases statistikas ja finantseerimisasutusi käsitlevates õigusaktides. Mikrokrediiti käsitlevas statistikas tuleks võtta arvesse liikmesriikide SKT-d inimese kohta ning eristada füüsilisest isikust ettevõtjaid või pereettevõtteid nendest ettevõtetest, mille töötajad on pärit väljastpoolt perekonda, et võimaldada esimestele positiivset erikohtlemist.

b) Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles mikrokrediidi statistika esitamist standardima, sealhulgas koguma ja analüüsima andmeid, mis on liigendatud soo, vanuse ja etnilise päritolu põhjal.

c) Komisjon peaks töötama välja kommunikatsioonistrateegia, et soodustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist kui alternatiivi palga teenimisele ning eriti kui töötusest pääsemise võimalust ebasoodsas olukorras olevates sihtrühmades.

d) Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles rakendama maksusoodustusi erasektori osalemiseks mikrokrediidi pakkumises.

e) Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles kitsendama intressi ülemmäära kohaldamist tarbijalaenudele; liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik kohaldada mehhanismi, mille abil on võimalik välistada erakordselt kõrged intressimäärad.

f) Komisjon peaks viimast kõrge riskitasemega hüpoteeklaenudest tingitud kriisi silmas pidades analüüsima otseste mikrokrediidivormide eeliseid ja puudusi väärtpaberistatud laenudega võrreldes.

g) Komisjon peaks liikmesriikidelt nõudma, et nad analüüsiksid konkreetselt mikrokrediidiga seotud pingutusi ja tulemusi ning esitaksid need riiklike reformikavade aastaaruannetes seoses muudetud Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevate koondsuunistega. Komisjon peaks oma iga-aastases arenguaruandes mikrokrediiti üksikasjalikult käsitlema.

2. Soovitus 2 ELi-poolse rahastamise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

(a) Järgmiste projektide (kaas)rahastamine , kui selline rahastamine on konkreetselt suunatud mikrokrediidi kättesaadavuse soodustamiseks kõikidele isikutele ja ettevõtjatele, kellel puudub otsene juurdepääs krediidile ja kelle liikmesriigid on oma jurisdiktsiooni raames tavaliselt määratlenud ebasoodsas olukorras olevate sihtrühmadena (nagu näiteks romi kogukond, sisserändajad, vaestes maapiirkondades elavad inimesed, ebakindlate töösuhetega inimesed ning naised):

i) riiklike või ELi fondide poolt tagatiste andmine mikrokrediidi pakkujatele;

ii) ettevõtlust toetavate teenuste pakkumine lisateenustena mikrokrediidi võtjatele kas mikrokrediidi pakkujate või kolmandate isikute poolt, mis hõlmaksid mikrokrediidi võtjate kohustuslikku sihtkoolitust koos korrapärase hindamisega. Kõnealust koolitust võidakse rahastada struktuurifondide raames;

iii) tegevusvaldkonna selliste parimate tavade uurimine ja jagamine, mis on seotud näiteks alternatiivsete tagatisnõuetega, tavapärasest erinevate krediidivõime hindamismeetoditega, laenu riskitaseme hindamise süsteemidega ja vahendajate osatähtsusega;

iv) niisuguse veebisaidi loomine, kus võimalikel mikrokrediitide saajatel on võimalik esitleda oma projekte neile, kes tahavad anda rahalist laenu nende toetamiseks, ja

v) kogu ELi hõlmava andmebaasi loomine, mis sisaldab nii positiivseid kui negatiivseid krediidiandmeid mikrokrediidi võtjate kohta.

(b) Kattuvuse ärahoidmiseks peaks komisjon:

i) määrama ühtse koordineerimisüksuse, kus ühendatakse kogu mikrokrediidiga seotud ELi finantstegevus, ning

ii) (kaas)rahastama projekte eeldusel, et neid on võimalik ühendada sotsiaalkindlustusõiguste, nt töötushüvitise ja sissetulekutoetuse säilitamisega ettevõtlusteenuste pakkuja analüüsimise alusel, kusjuures arvesse tuleks võtta ettevõtte saavutusi ja minimaalset elatustaset riigis.

3. Soovitus 3 väikerahastamisega tegelevate pangandus- ja mittepangandusasutuste ühtlustatud ELi raamistiku kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjon peaks esitama õigusakti ettepaneku, millega luuakse väikerahastamisega tegelevate pangandus- ja mittepangandusasutuste ELi raamistik. Väikerahastamisega tegelevate pangandusväliste asutuste raamistik peaks koosnema järgmisest:

a) mikrokrediidi pakkujate selge määratlus, milles sätestatakse, et nad ei võta vastu hoiuseid ning ei ole seega finantsasutused vastavalt kapitalinõuete direktiivile;

b) võime teostada vaid laenamisega seotud tehinguid;

c) võime tegeleda edasilaenamisega ning

d) ühtlustatud riskipõhine eeskiri, milles käsitletakse volitamist, registreerimist, aruandlust ja usaldatavusnormatiive.

4. Soovitus 4 direktiivi 2005/60/EÜ kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjon peaks direktiivi 2005/60/EÜ läbi vaadates tagama, et nimetatud direktiivis kehtestatud sätted ei ole takistuseks, millega tõkestatakse juurdepääs mikrokrediidile isikutele, kelle puudub alaline elu- või asukoha aadress või isikut tõendavad dokumendid, võimaldades erilise erandi tegemist kliendikontrolli käsitlevates sätetes.

5. Soovitus 5 konkurentsieeskirjade kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

(a) Komisjon peaks vähese tähtsusega abi käsitlevaid eeskirju läbi vaadates sätestama:

i) vähese tähtsusega abi piirmäärade eristamise liikmesriigiti rahalise toetuse andmisel mikrokrediidi pakkujatele;

ii) vahetegemise kaotamise põllumajandussektoris tegutsevale ettevõtjale vähese tähtsusega abi eraldamisel, juhul kui abi antakse seoses mikrokrediidiga, ning

iii) halduskoormuse vähendamise, kui abi antakse seoses mikrokrediidiga.

(b) Komisjon peaks õigusaktides kindlaks määrama, et mikrokrediidi pakkujate osatähtsus ning vajaduse korral riiklik abi, mida sellised asutused saavad, on kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega.

(c) Komisjon peaks rakendama eeskirju, millega võimaldatakse mikrokrediidi võtjate poolt pakutavate kaupade ja teenuste eelistamist riigihankemenetlustes.

Taust

Mikrokrediidi andmine sai alguse Lõuna-Aasias ja Ladina-Ameerikas, kus esimesed algatused käivitati 1970. aastate keskpaigas. Kõige kuulsam mikrokrediidi projekt on Grameeni pank Bangladeshis, mille asutas professor Muhammad Yunus 1976. aastal. Grameeni panga, mis on praegu rohkem kui 6 miljoni laenuvõtjaga kõige suurem mikrokrediidiga tegelev asutus, ettevõtlusmudelit on jäljendanud paljud teised mikrokrediidiga tegelevad asutused. 2006.aastal omistati prof. Yunusele ja Grameeni pangale Nobeli rahupreemia.

Mikrokrediidi andmise edu vaesuse leevendamisel arengumaades ei ole praegu veel ELi kontekstis kasutamist leidnud. Hoolimata nii avaliku kui erasektori mitmetest algatustest, millega proovitakse kõnealust ettevõtlust ka Euroopas edendada, puudub sellele veel terviklik lähenemine ja turul on selles valdkonnas tühimik: kõik näitajad viitavad sellele, et mikrokrediidi järele on potentsiaalselt suur nõudluse inimeste poolt, kes tavapärases pangandussektoris laenu ei saa.

Euroopa mikrokrediidialase algatuse edu aitaks oluliselt kaasa majanduskasvu ja tööhõive läbivaadatud Lissaboni strateegial eesmärkide saavutamisele ja uuendusliku, loomingulise ja dünaamilise Euroopa majanduse loomisele. Väikeettevõtted on ELis olulised majanduskasvu, tööhõive, ettevõtlusoskuste, innovatsiooni ja ühtekuuluvuse seisukohalt. Mikrokrediidiga on eelkõige võimalik edendada ühte Lissaboni strateegia neljast prioriteedist – nimelt ettevõtluspotentsiaali vabastamist – aidates inimestel füüsilisest isikuste ettevõtjana tegutsemise kaudu sotsiaalselt ja majanduslikult (taas-)integreeruda. Tegelikult saab Lissaboni strateegiat pidada edukaks vaid siis, kui tööhõive määr on märkimisväärselt tõusnud.

(Väljend „väikerahastamine” hõlmab ka teisi väikse ulatusega finantsteenuseid, nagu mikrokindlustus, tavalised arveldus- ja hoiukontod. Neid mõisteid mikrokrediidialases raportis ei käsitleta.)

Komisjoni teatis

Komisjon määratleb mikrokrediiti kui alla 25 000 eurost laenu, mida antakse mikroettevõtjatele (st vähem kui 10 töötajaga ettevõtted, kelle aastane käive ja/või aastane kogubilanss ei ületa 2 miljonit eurot).

2007. aasta novembris avaldatud komisjoni teatises teemal „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” kutsutakse liikmesriike üles muutma kohasel moel mikrokrediidi arendamiseks soodsama keskkonna loomiseks vajalikku riigi institutsioonilist, õigus- ja kaubandusraamistikku. Lisaks käivitati JASMINE, uus Euroopa-tasandi algatus eesmärgiga toetada pangandusväliste mikrokrediidiga tegelevate asutuste arenemist liikmesriikides. Isegi kui kõnealune algatus on paljutõotav, on selle puudus asjaolu, et küsimusega tegeleb peamiselt liikmesriik, selle asemel et luua tõeline Euroopa raamistik.

Sihtrühmad

Raportöör on seisukohal, et Euroopa mikrokrediidi algatuse tulemus peaks olema uuenduslik, keskendudes sihtrühmadele, kellele hetkel ei pöörata piisavalt tähelepanu. Arvestades, et on palju algatusi, mille sihtrühmaks on VKEd ja mis kuuluvad kategooriasse „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad”, ning et kõnealused sihtrühmad üldiselt saavad laenu traditsioonilisest pangasüsteemist, peaks Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks keskenduma ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, kes soovivad alustada ettevõtlust, näiteks (pikaajalised) töötud, sotsiaalabi saavad inimesed, sisserännanud, rahvusvähemused, inimesed, kes tegutsevad mitteametlikus majandussektoris või kes elavad mahajäänud maapiirkondades ning naised. Seega tuleb arvestada, et sihtrühmad erinevad liikmesriigiti oluliselt ja on seega väga erinevad.

Kaaluda tuleb, kes peaks olema vahendaja laenuvõtja ja laenuandja vahel. On oluline meeles pidada, et vahendaja võib olla ka sihtrühmast endast. Selline lahendust oleks ühest küljest tõhus, kuna sihtrühmad usaldavad ehk sisemist vahendajat rohkem kui väljastpoolt tulijat. Teisest küljest ei pruugi sisemine laenusüsteem olla teatud rühmade jaoks ideaalne, sest see võib edendada olemasoleva kõrgema klassi domineerimist rühma sees.

Mikrokrediidi eripära

Tavapärane pangandussektor peab laenuandmist eespool määratletud mikrokrediidi sihtrühmadele riskantseks ja kulukaks. Kommertspangad väidavad, et tegemist on lubamatult suurte maksehäirete riskiga ja väikeste kasumimarginaalidega. Tulemuseks on see, et need pangad ei ole huvitatud teatud kliendirühmadest, kes seega muutuvad „pankadele mittevastuvõetavateks“.

See tähendab, et mikrokrediidi teenus on traditsioonilisest pangandusteenusest erinev. See hõlmab selliseid uuenduslikke ja subjektiivseid elemente nagu alternatiivsed või tagatiseta nõudmised ja ebatraditsiooniline krediidivõime hindamine. Paljudel juhtudel ei anta mikrokrediiti mitte ainult majanduslikel põhjustel ja kasumi teenimise eesmärgil, vaid mikrokrediit teenib ka ühtekuuluvuse eesmärki, aidates ebasoodsas olukorras olevatel inimestel ühiskonda (taas-)integreeruda.

Mikrokrediidi andmine toob kaasa suuremad tegevuskulud, sest laenude maht on väike, puudub (piisav) tagatis ja sellega kaasnevad kõrged käitlemiskulud, klientidega on sageli raske kontakti hoida, vajadus ettevõtlust toetavatele teenuste ja nõustamise järgi on suur – nimetatud põhjustel on üldiselt vajadus laia ja kuluka sihtrühmale lähedalseisva inimeste võrgustiku järele.

Isegi kui mikrokrediidi andmine ei ole tulutoov, on majanduslikult mõttekas seda toetada, sest rahaline toetus füüsilisest isikust ettevõtjale on üldiselt väiksem kui töötushüvitiste maksumus, seda vähemalt keskmises ja pikemas perspektiivis.

Võimalikud aspektid Euroopa mikrokrediidi algatuse kohta

Mikrokrediidi nähtavuse suurendamine

Selleks et anda mikrokrediidi ideele ELi tasandil selle arendamiseks vajalik nähtavus, on vaja, et see liigitatakse eraldi kategooriana statistikat ja pangandust reguleerivates õigusaktides. Siinkohal on küsitav, kas komisjoni kasutatav kõikidele liikmesriikidele kohaldatav ühesugune mikrokrediidi määratlus on sobiv. Kuna SKP inimese kohta erineb liikmesriigiti, käsitletakse samasuguse nominaalsummaga laenu erinevates piirkondades erinevalt.

Mikrokrediiti tuleks edendada ka maksusoodustuste ja intressi ülemmäära vabakslaskmise kaudu. Selle põhjus on kaitsta laenuasutusi üleliia kõrgete laenukulude eest. Intressi ülemmäär võib laenuandjatel takistada kulude katmist ja sundida inimesi laenama veelgi kõrgemat intressimäära rakendavatelt laenuhaidelt. Paljud mikrokrediidi alal tegutsejad väidavad, et laenuvõtjale ei ole takistuseks mitte laenu maksumus, vaid juurdepääs sellele. Arvestades laenude väikest mahtu ja lühikest tähtaega, on tagasimakse osamaksed väiksed, hoolimata sellest, et esmapilgul tunduvad intressimäärad olevat takistavalt kõrged. Seetõttu tuleks intressi ülemmäära rakendada vaid tarbijalaenude puhul.

ELi-poolne rahastamine

Välja arvatud JASMINE, on ELi algatustel, mis peaksid mikrokrediidi arengut edendama, laiem kohaldamisala kui mikrokrediit, milles konkreetselt keskendutakse eemärgile toetada ebasoodsas olukorras olevaid inimesi neile mikrokrediidi andmise kaudu. Pealegi teevad mitmete algatuste olemasolu ja nende halduskorralduse keerukus väikeste projektide puhul raskeks neid ära kasutada. Kasuks tuleks ELi algatuste lihtsustamine ja selgem eristus konkreetsete sihtrühmade vahel.

Mikrokrediidi andmise edendamiseks ebasoodsas olukorras olevate sihtrühmadele tuleks ELi rahastus anda tingimusel, et kõnealustesse sihtrühmadesse kuuluvaid inimesi toetatakse järgmistes valdkondades:

– kaudne toetus tagatiste andmise kaudu, kuna sellega soodustatakse täiendava eratoetuse saamist;

– ettevõtlust toetavate teenuste osutamise kulude katmine, kui neid teenuseid osutavad mikrokrediidiga tegelevad asutused või muud asutused. Oluline on tagada juurdepääs ettevõtlust toetavatele teenustele (näiteks juhendamisteenused, koolitus, nõustamine, finantsalane koolitus, nn kuumad liinid, mikroettevõtjate ringid) ebasoodsas olukorras olevasse sihtrühma kuuluvatele mikroettevõtete asutajatele;

– uuringud ja parimate tavade vahetamine seoses mikrokrediidi andmise, kaitse ja riski hajutamise uuenduslike tehnikatega (näiteks alternatiivsed tagatisnõuded, mittetraditsioonilised krediidivõime hindamise meetodid või laenu riskitaseme hindamise süsteemid). Hinnata tuleks, mil määral sellised lähenemisviisid ELi kontekstis toimivad ja millise sihtrühmaga. Tuleks edendada parimate tavade ja kogemuste laialdast vahetust (Euroopas ja väljaspool Euroopat asuvate riikide ja piirkondadega).

Mikrokrediidi pakkujate reguleerimine

Kapitalinõuete direktiiv ei näi loovat otseseid takistusi mikrokrediidi andmisele litsentseeritud finantsasutuste poolt. Samas ei soovi traditsioonilised pangad üldiselt „pankadele mittevastuvõetavaid” laenuvõtjaid teenindada ja seega tunduvad pangandusvälised mikrokrediidiga tegelevad asutused olevat paremas olukorras selle sihtrühmaga tegelemiseks. Siiski tuleks kapitalinõuete direktiivis ette näha soodsam kohtlemine mikrokrediidi osas, kuna varasem info näitab, et see on vähem riskantne (mitme mikrokrediidi pakkuja kogemus on näidanud, et tagasimaksete määrad on üldiselt märkimisväärselt kõrged). Termini „mikrokrediit” tutvustamine kapitalinõuete direktiivi tekstis aitaks samuti kaasa selle laiemale tunnustamisele.

Peale selle tekitavad teatud aspektid kapitalinõuete direktiivis kaudseid takistusi ja takistuseks on ka asjaolu, et direktiiv põhineb minimaalse ühtlustamise põhimõttel. Esiteks on direktiivi kohaselt üksnes finantseerimisasutustel lubatud avalikkuselt hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid vastu võtta. Finantseerimisasutuste halduskoormus on suur, mis paneb pangandusvälised mikrokrediidi pakkujad panganduslitsentsi omamisega kaasnevaid eeliseid (ja seeläbi omama juurdepääsu suhteliselt odavale tagatisrahastule) ja reguleeritud üksusena tegutsemisega kaasnevaid puudusi kaaluma. Veelgi olulisem on see, et mõned liikmesriigid on viinud kapitalinõuete direktiivi sätted sisse riiklikesse õigusaktidesse, kitsendades peaaegu kogu laenutegevuse litsentseeritud pankade tegevusvaldkonnaks. Samuti on mitmetes liikmesriikides piiratud pankadelt laenatud rahaliste vahendite otsene edasilaenamine mikrolaenu võtjatele. Need nõuded takistavad pangandusvälistel mikrokrediidiga tegelevatel asutustel mikrokrediidi andmist.

Et aidata kaasa pangandusväliste asutuste tekkimisele, avaldab raportöör toetust kõikehõlmavale pangandusväliste asutuste harmoniseeritud ELi raamistikule. Siiski ei tohiks pangandusväliste asutuste harmoniseeritud raamistik sundida olemasolevaid mikrokrediidi pakkujaid oma eripärast loobuma. Kõnealuses sektoris toimivad liikmesriigiti erinevad mudelid, mis on kohandatud vastava seadusandliku, majandusliku ja sotsiaalse keskkonnaga. Lisaks tuleb tagada, et ei looda ebaõiglast konkurentsi litsentseeritud pankadega.

Rahapesu ja terrorismi vastased õigusaktid

Direktiivi 2005/60/EÜ sätetes antakse võimalus laenusaajate hulgast välja jätta inimesed, kellel ei ole alalist aadressi või isikut tõendavaid dokumente. Siiski ei tohiks neid inimesi mikrokrediidi saajate hulgast välja arvata. Kuna mikrokrediidi maht on väike, ei kahjusta konkreetsed erandid direktiivi eesmärke.

Vähese tähtsusega riigiabi määrus

Riigiabil on oluline osa mikrokrediidi toetamisel. ELi vähese tähtsusega riigiabi määrus kohustuse kohta abist teatada võib tekitada probleeme seoses rahalise toetusega mikrokrediidile, sest vastavalt määrusele ei mõisteta riigiabina ettevõttele antavat vähem kui 200 000 euro suurust riigipoolset rahalist toetust kolme eelarveaasta jooksul. See reegel kehtib eranditult igas liikmesriigis, ehkki tingimused, eelkõige seoses väikeettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, erinevad suuresti. Seetõttu oleks vaja kaaluda vähese tähtsusega abi erinevate piirmäärade kehtestamist liikmesriigiti.

Põllumajandussektoris ei tohi vähese tähtsusega abi ettevõttele ületada 7 500 eurot kolme aasta jooksul. Kõnealune sektor moodustab siiski olulise osa mikrokrediidi potentsiaalsest turust ja seda ei tohiks välja jätta. Lisaks puudub paljudel väikse mahuga põllumajandusettevõtjatel juurdepääs toetustele, kuna nende saamiseks nõutakse üldiselt miinimumsuurust (kasvupind jms). Kitsendused põllumajandussektorile vähese tähtsusega riigiabi määruses tuleks läbi vaadata.

Kogemused on näidanud, et komisjoni menetlus erandite tegemiseks tagatisskeemide raames on aeganõudev ja keeruline. Tuleks analüüsida, kas on võimalik lihtsustada menetlust, millega tagatisskeemide raames antav abi loetakse läbipaistvaks.

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet
(2008/2122(INI))

Arvamuse koostaja: Gary Titley

(Algatus - kodukorra artikkel 39)

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et mikrokrediidi andmisega isikutele, kes muidu jäävad finantssüsteemist välja, võib saavutada väärtuslikke sotsiaalseid eesmärke;

B. arvestades, et ELi eelarvest tehtavate eraldiste eesmärk on nende kasutamine üksnes siis, kui kapitaliturud ja Euroopa Investeerimispank ei saa projekte nende madala tasuvuse ja/või kõrge riski tõttu rahastada, kuid neil on samas selge sotsiaalne kasu;

C. arvestades, et on oluline tagada, et rahapesu- ja terrorismivastased õigusaktid ei takista mikrokrediidi andmist;

D. arvestades, et Euroopa Parlament võttis vastu ettevalmistava meetme mikrokrediidi jaoks soodsama keskkonna edendamise kohta Euroopas,

1. palub komisjonil uurida, kas mikrokrediidi andmisest tulenevad sotsiaalsed hüved õigustavad nii laene kui ka tagastamatut abi ühendavate EL vahendite suuremat rolli;

2. rõhutab, et riiklikke vahendeid kasutav mis tahes ELi mikrokrediidi algatus peaks olema kavandatud ka mikrokrediidiga tegelevate asutuste erafinantseerimise julgustamiseks;

3. palub komisjonil kaaluda, kas pangandusväliste mikrokrediidiga tegelevate asutuste ELi raamistik on soovitav ja/või saavutatav ning uurida selle võimalikku mõju ELi eelarvele, võttes arvesse võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid;

4. tervitab komisjoni ühismeedet mikrokrediidiga tegelevate asutuste toetamiseks Euroopas (JASMINE – Joint Action to Support Microfinance Institutions in Europe) ning nõuab, et Euroopa Parlament ja komisjon teostaksid JASMINE tõhususe ja lisandväärtuse pidevat hindamist;

5. palub komisjonil tagada, et mikrokrediit oleks võrdväärselt kättesaadav valdkondadele, mis ei saa abi struktuurifondidest, arvestades, et ilmajäämist ja halvemust esineb isegi rikkaimates valdkondades;

6. palub komisjonil uurida, kas intressi ülemmäärad takistavad mikrokrediidi andmist ja kui see on nii, siis uurida, kas mikrokrediidiga tegelevatele asutustele ja pangandusvälistele mikrokrediidiga tegelevatele asutustele on võimalik intressi ülemmäära osas lubada erandeid;

7. palub komisjonil viia läbi uuring mikrokrediidi andmise, tagamise ja riskide maandamise uuenduslike meetodite alal;

8. tunnustab piirkondlike süsteemide väärtust, arvestades, et mikrokrediidi andmise ja nõudluse tingimused ELis erinevad suuresti;

9. tervitab komisjoni jätkuvaid pingutusi hõlbustada heade tavade vahetust, et soodustada ja edendada poliitikameetmeid Euroopa mikrokrediidi valdkonnas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet
(2008/2122(INI))

Raportöör: Miloslav Ransdorf

(Algatus ‑ kodukorra artikkel 39)

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. avaldab heameelt komisjoni teatise üle, mille eesmärk on mikrokrediidi arendamise toetamine Euroopa Liidus õiguskeskkonna parandamise, ettevõtluse edendamise, parimate tavade vahetamise ja finantskapitali andmise kaudu eelkõige nn pangandusväliste inimeste jaoks;

2. märgib, et mikrokrediidi mõiste, mille töötas välja Nobeli preemia laureaat Muhammad Yunus, on väga edukas majanduslikule ja sotsiaalsele arengule kaasa aitamiseks arengumaades; usub, et mikrokrediidi algatust võiks ulatuslikult kasutada ka Euroopa Liidus, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja edendada töökohtade loomist ning füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust eriti naiste, noorte, töötute ja vähemuste seas; näeb seega ette mikrokrediidi olulist rolli majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisel;

3. rõhutab siiski, et mikrokrediit peab olemasolevaid riiklikke sotsiaalseid turvavõrgustikke täiendama ja mitte asendama, ning mikrokrediidi programme ei tohiks kasutada ettekäändena riiklike sotsiaalhoolekande programmide kärpimiseks;

4. märgib, et mikrokrediidi kasutajad on suures osas naised, kes on lojaalsed ja usaldusväärsed kliendid kõrge tagasimaksemääraga;

5. juhib tähelepanu, et 91,5% ELi ettevõtetest on mikroettevõtted (vähem kui kümne töötajaga ettevõtted) ja suurim takistus nende ettevõtete arengule on piiratud ligipääs krediidile, eriti väikelaenudele (alla 25 000 euro); usub seetõttu, et komisjoni mikrokrediidi algatuse ettepanek osutub kasulikuks vahendiks tööhõive suurendamisel mikroettevõtetes, uute tegevusalade käivitamisel nende jaoks, kes on traditsioonilisest krediidisüsteemist välja jäetud, ja innovatiivsuse edendamisel ELis;

6. on seisukohal, et komisjoni ettepaneku taustal, mille kohaselt tuleks mikrokrediiti määratleda kui alla 25 000 euro suurust laenu, tuleks asjakohaselt arvesse võtta ka muid tegureid, eriti asjaolu, et ühel ja samal nominaalsummal ei ole kõigis liikmesriikides sama väärtust;

7. palub – pidades silmas asjaolu, et potentsiaalsetel mikrokrediidi klientidel puuduvad tavaliselt tagatised ja pangad ei ole üldiselt nende finantseerimisest huvitatud –, et komisjon looks väikelaenude jaoks „Euroopa tagatise”, muutes kättesaadavaks vajalikud vahendid, et anda pankadele nõutav tagatis, kusjuures „Euroopa tagatis” tuleb anda üksnes juhul, kui on täidetud asjassepuutuvad sotsiaalsed kriteeriumid ja võrdsete võimaluste põhimõtted;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama kohalike alaliste mikrokrediidiasutuste, näiteks krediidiühingute, arendamist eelkõige vaestes ja kõrvalistes naabruskondades ning maapiirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suunama jõupingutused töötajate koolitamisele mikrokrediidiga seotud oskuste valdkonnas kõnealustes piirkondades;

9. palub, et komisjon uuriks mikrokrediidi kui majandusliku aktiivsuse loomise mehhanismi levitamiseks võimalust toetada seda uuenduslike lahenduste, näiteks mobiilse panganduse kaudu; palub samuti, et komisjon edendaks majanduslikke ja sotsiaalseid toetusmehhanisme, nagu laenud solidaarsusühendustele või solidaarsuspõhimõttel toimivad krediitkaardid;

10. tervitab ettepanekut luua vastav mikrokrediidi tugistruktuur Euroopa Investeerimisfondi raames; kuid nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa Investeerimispank suurendaksid selle toetusstruktuuri jaoks kättesaadavaid rahalisi vahendeid, et toetada suuremat hulka turuosalisi ja veelgi suurendada mikrokrediidi nähtavust;

11. usub, et praegune finantsturgude ebastabiilsus ja selle võimalikud tagajärjed majandusele tervikuna võimendavad vajadust mikrokrediidi järele ELis, eriti majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid paremini struktuurifondidest, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond, saadavat rahalist abi, et parandada mikrokrediidisüsteemide kättesaadavust konkreetsetele sihtrühmadele;

13. tunneb suurt heameelt hiljuti käivitatud ühismeetme üle, mis on suunatud mikrokrediidiasutuste toetamisele Euroopas (JASMINE) eesmärgiga anda operatiivset tehnilist abi ja võtta kasutusele kvaliteedimärgistus mikrokrediidiasutuste usaldusväärsuse tunnustamiseks; rõhutab, et paindlik lähenemisviis on peamine, võimaldamaks mikrokrediidiasutustel igas liikmesriigis oma konkreetsete probleemidega toime tulla ja nõudeid täita;

14. palub, et komisjon selgitaks mitmemõõtmelisi näitajaid, mida ta kavatseb kasutada mikrokrediiti puudutavate parimate tavade ja sobivate meetodite väljaselgitamise eesmärgil loodud katseprojektide sotsiaal-majandusliku mõju hindamisel; palub samuti, et komisjon selgitaks majanduslikke ja sotsiaalseid tulemusnäitajaid, mida kasutatakse mikrokrediidi arendamise ning komisjoni uue tehnilise abi projekti JASMINE hindamiseks;

15. usub kindlalt, et finants-, tööhõive- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tiheda seotuse tõttu peab mikrokrediidi algatusega ELi tasandil kaasnema poliitika riiklikul tasandil, näiteks koolitused, juhendamine ja suutlikkuse tõstmine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama innovatiivsete meetodite uurimist mikrokrediidi tagamiseks ja riski maandamiseks; usub, et vaja on ulatuslikku parimate tavade vahetust;

16. palub, et komisjon ja liikmesriigid aitaksid kaasa mikrokrediiti kasutavate ettevõtete arendamisele, edendades väliseid toetus- ja nõuandevõrgustikke;

17. väljendab muret seoses ettepanekuga tõsta mikrokrediidi intressi ülemmäära, sest liiga kõrged intressimäärad võivad mikrokrediidi kasutajad suletud võlaringi jätta, mis tähendab mikrokrediidi eesmärgi luhtumist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid oleksid intressimäärapoliitika osas äärmiselt ettevaatlikud;

18. juhib tähelepanu koolituse ja suutlikkuse loomise tähtsusele pangandusvälistes mikrokrediidiasutustes, eelkõige teadlikkuse tõstmiseks kapitalivahendite kogumise ja andmise eri vormide, nagu investeeringud aktsiakapitali, annetused, võlakirjaemisioonid, laenuvahenditega finantseerimine, vahendite riskifondidesse paigutamine ja starditoetused, alal; usub, et ka parimate tavade vahetus võib selles valdkonnas olulist rolli mängida; sellega seoses nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks täielikult ära olemasolevaid võrgustikke, nagu Euroopa Väikerahastamise Võrgustik, väikerahastamise keskus ja Euroopa Väikerahastamise Platvorm;

19. palub, et komisjon ja liikmesriigid tutvustaksid mikrokrediiti ühistute ning ebakindlas olukorras ja mittestandardse töölepinguga töötajate hulgas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet
(2008/2122(INI))

Arvamuse koostaja: Neena Gill

(Algatus – kodukorra artikkel 39)

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et potentsiaalsetel mikrokrediidi saajatel peaks olema võimalus saada nõuetekohast õigusabi seoses krediidilepingu sõlmimise, ettevõtte loomise, võlgade sissenõudmise, intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste omandamise ja kasutamisega jne, eriti kui asjaomane mikroettevõte kavatseb või kui tal on võimalik teha äri teistes Euroopa Liidu liikmesriikides;

2. nõuab sellel eesmärgil jõupingutuste tegemist Euroopa tasandil, et luua selliste juristide võrgustik, kes on valmis andma tegevust alustavatele mikroettevõtetele esialgu tasuta nõu;

3. väljendab heameelt ettepaneku üle julgustada liikmesriike koondama rahalisi vahendeid mikrokrediidiga tegelevate pangandusväliste asutuste arendamiseks; määratleb järgmised asutused – krediidiühistud, vastastikuse abistamise ühingud ja vastastikuse abistamise seltsid, kogukonna arendamise finantsasutused ja garantiipangad – mikroettevõtete võimaliku rahastamis- ja eneseabiallikana ja palub seda võimalust õigusaktide ettepanekute koostamisel kõnealuses valdkonnas põhjalikult uurida;

4. nõuab ülimate jõupingutuste tegemist, et vähendada mikroettevõtete halduskoormust range miinimumini, ja palub komisjonil vastavalt tegutseda;

5. kutsub komisjoni üles tagama jõupingutuste tegemise mikrokrediidiga tegelevate asutuste kogukondadele kättesaadavaks muutmiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet
(2008/2122(INI))

Arvamuse koostaja: Corien Wortmann-Kool

(Algatus – kodukorra artikkel 39)

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine mikro- ja väikeettevõtetes, üksikettevõtjana ja pereettevõtetes annab naistele võimaluse parandada oma majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning võimaldab kombineerida töö- ja pereelu;

B. arvestades, et väikelaenude ebapiisav pakkumine on ettevõtlust alustavatele naistele peamine takistus;

C. arvestades, et mikrokrediidi andmine on oluline naiste staatuse parandamise vahend, eriti ametlikust majandustegevusest kõrvale jäetud naiste puhul, mis võimaldab naistel tegevust alustada, julgustab naisettevõtlust, annab tööturule ligipääsu, võimaluse seal aktiivselt ja jätkuvalt osaleda ja aitab majanduslikult sõltumatuks saada ning seetõttu pole see ainult ettevõtluse ega majandusliku kasvu, vaid ka eneseteostuse ja sotsiaalse kaasamise küsimus ning vaesuse vastane meede;

D. arvestades, et mikrokrediit pakub naistele sotsiaalse arengu võimalust, muutes seeläbi sugupooltevahelisi suhteid;

E. arvestades, et vaestele naistele mikrokrediidi andmise üks otseseid tagajärgi on investeerimine nende laste haridusse, andes seeläbi tulevastele põlvkondadele võimaluse paremini elada,

1. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lugema naisi sihtgrupiks ja andma neile konkreetne ning asjakohane koht mikrokrediidiga seotud programmides ja algatustes, näiteks JASMINEis;

2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles osutama naistele praeguses finants- ja majanduskriisis erilist tähelepanu, sest nad on ebasoodsas olukorras ning seetõttu töö- ja sissetuleku kaotuse suhtes tundlikud;

3. kutsub liikmesriike üles looma eriti naisettevõtluse edendamisele keskenduvaid konsultatsioonipunkte; rõhutab asjaolu, et nõuandvad abiprogrammid edendavad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist kui alternatiivi töötusele või palgatööliseks olemisele;

4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama mikrokrediiti käsitlevad tegevusplaanid konkurentsivõime tõstmise kavadega eriti naiste ja noorte juhitavate ettevõtete puhul, keskendudes seadmetele ning uute info- ja sidetehnoloogiate kasutamisele;

5. kutsub komisjoni üles tõstma teadlikkust mikrokrediidi potentsiaali suhtes, kasutades avalikustamist ja teadlikkuse tõstmise programme, mis on muu hulgas suunatud noortele naistele, sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse all kannatajatele, vältides diskrimineerimist päritolu alusel, rõhutades eriti programmide tähtsust koolides ja kutseõppeasutustes;

6. rõhutab eriti mikrokrediidi võimaluste tutvustamise tähtsust haridusprotsessi abil ja selle kasutamist valitsusväliste naisorganisatsioonide ning teiste asutuste poolt, mis tegutsevad selle nimel, et siduda kõigi astmete koolilõpetajaid ja kooli pooleli jätnuid tööturuga;

7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mikrokrediidi statistika esitamist standardima, sealhulgas koguma ja analüüsima andmeid, mis on liigendatud soo, vanuse ja etnilise päritolu põhjal;

8. nõuab programme, mis pakuvad garantiisid juhtudel, kui laenuvõtja pakutud tagatist ei peeta piisavaks, eriti juhul, kui abisaaja on sotsiaalse tõrjutuse või vaesuse all kannatav või sellest ohustatud naine;

9. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama varem mikrokrediiti saanud edukaid naisi finantsühistute asutamisel, et pakkuda mikrokrediiti teistele naistele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Valdis Dombrovskis, Brigitte Douay, Vicente Miguel Garcés Ramón, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Margaritis Schinas, László Surján, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Peter Šťastný

Õigusteave - Privaatsuspoliitika