RAPORT Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine

    16.2.2009 - (2008/2240(INI))

    Transpordi- ja turismikomisjon
    Raportöör: Georg Jarzembowski

    Menetlus : 2008/2240(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0055/2009

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    keskkonnahoidliku transpordi ja väliskulude sisestamise kohta

    (2008/2240(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2008. aasta teatist keskkonnahoidliku transpordi kohta (KOM(2008)0433);

    –   võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2008. aasta teatist väliskulude sisestamise strateegia kohta (KOM(2008)0435);

    –   võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2008. aasta teatist olemasoleva veeremi raudteemüra vähendamist käsitlevate meetmete kohta (KOM(2008)0432);

    –   võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril[1];  

    –   võttes arvesse oma 11. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta[2];

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    –   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0055/2009),

    A. arvestades, et Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 %, suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist 20 %-ni ja vähendada energiatarbimist 20 % ning seda kõike 2020. aastaks;

    B.  arvestades, et komisjon on esitanud mitmeid soovitusi keskkonnahoidliku transpordi kohta seoses kliimamuutuse vastu võitlemisega, kuid on selle tagajärjel esitanud üksnes ühe teatise väliskulude sisestamise strateegia kohta, ühe teatise raudteemüra vähendamise kohta ning ühe konkreetse õigusloomega seotud ettepaneku raskete kaubaveokite teemaksude läbivaatamise kohta;

    C. arvestades, et Eurovignette'i direktiivi[3] artikli 11 kolmandas lõigus oli juba 2006. aastal sätestatud, et "[k]omisjon esitab hiljemalt 10. juuniks 2008 pärast kõikide tegurite, sh keskkonna, müra, ummikute tekke ja tervisega seotud kulutuste kontrollimist kõikide väliskulude hindamiseks üldiselt rakendatava, läbipaistva ja arusaadava mudeli, mis on tulevikus aluseks infrastruktuuri maksude arvutamisele. Kõnealusele mudelile lisatakse mõjuanalüüs väliskulude arvesse võtmise kohta kõikide transpordiliikide puhul ja strateegia mudeli järkjärguliseks rakendamiseks kõikide transpordiliikide osas.

    Vajaduse korral lisatakse aruandele ja mudelile Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavad ettepanekud käesoleva direktiivi edasiseks läbivaatamiseks.“;

    D. arvestades, et komisjon kajastab veenvalt raudteemüra mõju elanikkonna tervisele, kuid oma raudteemüra vähendamise algatuse tuumana ta üksnes mainib vajadust asendada kaubavagunite pidurisüsteemid vähest müra tekitavate pidurisüsteemidega,

    Keskkonnahoidlik transport

    1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle keskkonnahoidliku transpordi kohta ühe esimese olulise sammuna ulatusliku analüüsi suunas transpordi keskkonnasõbralikumaks kujundamiseks koos selle mitmekülgsete transpordiliikidega, samuti asjaolu üle, et tunnustatakse transpordi tõhusamaks muutmise tähtsust ja vajalikkust eelkõige võitluses kliimamuutusega;

    2.  rõhutab liikuvuse suurt kasu kodanike elukvaliteedile, arengule ja tööhõivele Euroopa Liidus, sotsiaalmajanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, kaubandusele kolmandate riikidega ning ettevõtjatele ja töötajatele, kes on otseselt või kaudselt tegevad transpordimajanduses ja logistikasektoris;

    3.  tunnistab, et liikuvusel on lisaks positiivsele mõjule ja asjaolule, et see on hädavajalik Euroopa Liidu majandusarengu ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast, ka kahjulik mõju looduskeskkonnale ja inimestele, ning toetab seepärast asjaolu, et Euroopa transpordipoliitika peaks, võttes arvesse kodanike ja ettevõtjate õigustatud huvisid liikuvuse osas, jätkama transpordisektori keskkonnahoidlikumaks kujundamist, et kaotada transpordi kahjulik mõju või seda vähemalt vähendada vastavalt liidu eesmärkidele võitlusel globaalse soojenemisega aastani 2020;

    4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma teatises koostanud nn ülevaate Euroopa Liidu senistest säästva transpordipoliitika meetmetest;

    5.  avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon ei ole esitanud transpordi keskkonnahoidlikumaks kujundamiseks integreeritud lähenemisviisi, st niisugust kava, mis hõlmaks kõiki transpordisektoreid, kuid märgib, et komisjon on juba teinud esialgseid algatusi, mis peaksid lõpuks kujundama kõigi transpordiliikide väliskulude sisestamise igakülgse strateegia; nii on komisjon selle asemel praeguseks

    -          võtnud vastu osalise lähenemisviisi suuniste esitamise teel transpordi väliskulude hindamiseks ning nende sisestamiseks üksikute valdkondade osas (vt transpordisektori väliskulude hindamise käsiraamat),

    -          pakkunud jällegi välja etapiviisilise lahenduse, alustades konkreetse ettepanekuga kohaldada viivitamatult raskete kaubaveokite suhtes suuremaid teemakse Eurovignette’i direktiivi muutmise abil, millega lubatakse liikmesriikidel võtta raskete kaubaveokite eest väliskulumaksu, ning sedagi kohaldataks vaid seda soovivates liikmesriikides, ning

    -         esitanud raudteemüra vähendamise võimaluste ja edasiste meetmete loetelu;

    6.  kutsub seepärast komisjoni üles töötama kõikide transpordiliikide jaoks välja vajalikud meetmed ja vahendid transpordi keskkonnahoidlikumaks kujundamiseks, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi konventsioone ja erinevates transpordisektorites juba võetud meetmeid ning viima läbi kõnealuseid ettepanekuid silmas pidades teaduslikult usaldusväärseid mõju hindamise uuringuid iga meetme ja selle mõju kohta konkurentsile transpordiliikide osas, samuti mõju kohta liikuvuse ja konkurentsivõimega seotud kuludele ning esitama seejärel sel moel põhjendatud integreeritud lähenemisviisi keskkonnahoidliku transpordi kohta koos konkreetsete õigusaktide ettepanekutega;

    Väliskulude sisestamine

    7.  märgib, et komisjon ei ole oma teatises väliskulude sisestamise strateegia kohta täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu seatud ülesannet vastavalt Eurovignette'i direktiivi artikli 11 kolmandale lõigule, kuna ta ei ole – nagu ta ka ise tunnistab – töötanud välja ega esitanud kõikide väliskulude hindamiseks üldiselt rakendatavat, läbipaistvat ja arusaadavat mudelit, kuna ta ei ole koostanud kõikide transpordiliikide mõjuanalüüsi ning on teinud konkreetselt üksnes raskete kaubaveokite osas esimese sammu strateegia suunas mudeli järkjärguliseks rakendamiseks kõikide transpordiliikide osas;

    8.  märgib, et komisjoni teatises on esitatud mõned seletused väliskulude arvutamise kohta erinevate transpordiliikide puhul, toetudes eespool mainitud transpordisektori väliskulude hindamise käsiraamatule ja tehnilistele lisadele, mis toovad erinevate panuste tõttu selgust üksnes teatud küsimustes;

    9.  märgib, et komisjon ei ole oma teatises esitanud teaduslikke põhjendusi erinevate transpordiliikide osas üksikutel väliskuludel põhineva tasu kehtestamiseks ning on võtnud omaks nn keskmisel kulul põhineva pragmaatilise lähtekoha; avaldab üldjoontes toetust komisjoni poolt pakutud maksustamisele ühiskondliku piirkulu põhjal kooskõlas 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatuga;

    10. avaldab pettumust asjaolu üle, et vaatamata tehtud panusele ei ole olulisel määral uuritud transpordi positiivset mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele (positiivsed välismõjud) ning erinevalt väliskuludest, mida on põhjalikult uuritud, ei ole neid komisjoni arvutustes arvesse võetud; tunnustab siiski põhimõtte „saastaja maksab” olulisust ning loodab, et komisjon astub edasisi samme kõnealuse pragmaatilise lähenemisviisi arendamiseks; tunnustab eri transpordiliikide puhul juba seni maksude, sõiduki- ja kütusemaksude ning teemaksude kaudu tasutud summasid kompensatsioonina infrastruktuuri tegelike ehitus- või hoolduskulude eest ning peab seda edasise töö lähtekohaks;

    11. märgib asjaolu, et komisjon ei ole oma teatises isegi mitte püüdnud arvestada, hinnata ja kajastada mõju, mis tema poolt esildatud väliskulude sisestamise meetodil võib olla erinevate transpordiliikide konkurentsile ning liikuvuse kuludele ja konkurentsivõimele, ning palub komisjonil seda teha edasiste transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmist käsitlevate ettepanekute esitamisel;

    12. taunib samuti asjaolu, et komisjon ei ole esitanud meetmeid suurenenud vahemaade mõju kohta, mis on tingitud ELi laienemisest, ning ei ole teinud prognoose meetmete kohaldamise tagajärgede kohta, eelkõige nendes liikmesriikides, kus on geograafilisi takistusi või kus ei ole veel mitmeliigilisi transpordivõimalusi; palub seepärast komisjonil kõrvaldada need puudujäägid üleeuroopaliste transpordivõrkude eesseisva läbivaatamise käigus;

    13. ergutab komisjoni esitama üleeuroopaliste transpordivõrkude läbivaatamise käigus selleks täiendava ettepaneku liikuvuse mitmeliigiliste transpordikoridoride (rohelised transpordikoridorid) kohta, et tasakaalustada käesoleva ettepanekuga kehtestatud koormust, pakkudes takistusteta juurdepääsu ja liikuvuse võimalusi;

    14. võtab imestusega teadmiseks mitmeti vastuolulise käitumise komisjoni poolt, kes peab ühelt poolt küll sõiduautode puhul väliskulude sisestamist otstarbekaks, kuid ei esita selleks isegi arvutusi ning eelistab selle asemel jätta liikmesriikidele vabaduse sõiduautosid maksustada, kui nad seda vajalikuks peavad; palub seepärast komisjonil avaldada erasõidukite väliskulude sisestamise metoodika, et anda subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt liikmesriikidele suunised;

    15. palub komisjonil astuda viivitamatult samme selleks, et esmalt esitada konkreetsed ettepanekud kõigi transpordiliikide kohta ning teiseks täita 2006. aasta Eurovignette'i direktiivi artikli 11 kolmandast lõigust tulenev ülesanne, esitades ulatusliku lähenemisviisi väliskulude arvutamiseks ja maksustamiseks ning nende mõju hindamiseks arusaadava mudeli alusel;

    Raudteemüra vähendamine

    16. avaldab tunnustust, et komisjon on oma teatises olemasoleva veeremi raudteemüra vähendamist käsitlevate meetmete kohta reageerinud vajadusele vähendada raudteevõrgustiku ümbruses elanikkonna kokkupuudet eelkõige kaubavagunite poolt tekitatava müraga;

    17. rõhutab, et vagunite mõistlike kuludega moderniseerimine eeldab, et tehnilised tõkked lahendatakse võimalikult kiiresti ja enne siduvate õiguslike meetmete vastuvõtmist;

    18. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku võtta vastu direktiiv veduritele ja vagunitele müra järgi diferentseeritud raudtee kasutustasude rakendamise kohta, et (sõltumata raudtee-ettevõtjate valitud tehnilistest võimalustest) luua võimalikult kiiresti stiimulid kiireks üleminekuks vähest müra tekitavatele sõidukitele piduriklotside asendamise abil; on seisukohal, et vajaduse korral võib samuti kaaluda lühiajaliste meetmete võtmist ning ühelgi õiguslikul meetmel ei tohiks olla negatiivset mõju raudteesektori konkurentsivõimele teiste transpordiliikidega võrreldes;

    19. ootab, et komisjon esitaks oma ettepanekus tegelikkuses rakendatava mooduse, mis tagab tulude sihtotstarbelise jaotamise kaudu mitte üksnes raudtee-ettevõtjate vagunite, vaid ka raudtee-ettevõtjate poolt veetavate muude äriühingute vagunite ajakohastamise;

                                                                                o

                                                                     o                    o

    20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    • [1]  ELT C 174 E, 10.7.2008, lk 556.
    • [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0087.
    • [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).

    SELETUSKIRI

    Raportöör loobus teadlikult algatusraporti kirjalikust seletuskirjast. Algatusraport peab iseenesest olema kodanikele, majandusele ja ühiskonnale arusaadav ja mõistetav, kuna Euroopa Parlament seletuskirja vastu ei võta ega avalda.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    11.2.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    26

    16

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Gabriele Albertini, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Erik Meijer, Josu Ortuondo Larrea, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Gilles Savary, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Roberts Zīle

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Johannes Blokland, Armando França, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Eleonora Lo Curto, Ari Vatanen, Corien Wortmann-Kool

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Samuli Pohjamo