RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta
25.2.2009 - (2008/2288(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Maria Eleni Koppa
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas Véronique De Keyser PSE fraktsiooni nimel Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta (B6-0449/2008);
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist;
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise koostöö raamlepingut[1];
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu ja selle osalisriikide piirkondadevahelise koostöö raamkokkulepet[2];
– võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete ühise strateegia ning ülemaailmse partnerluse kohta[3];
– võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta[4];
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Teel ELi ja Brasiilia strateegilise partnerluse poole” (KOM(2007)0281);
– võttes arvesse 4. juulil 2007. aastal Lissabonis ELi ja Brasiilia esimesel tippkohtumisel tehtud ühisavaldust;
– võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise kohta Limas[5];
– võttes arvesse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide viiendal tippkohtumisel 16. mail 2008. aastal Limas, Peruus vastu võetud Lima deklaratsiooni;
– võttes arvesse 22. detsembril 2008. aastal Rio de Janeiros ELi ja Brasiilia teisel tippkohtumisel tehtud ühisavaldust;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0062/2009),
A. arvestades, et Brasiilia piirkondlik ja ülemaailmne tähtsus on üha kasvanud ja temast on saanud üks ELi peamisi dialoogipartnereid;
B. arvestades, et Brasiilia ja Euroopa Liit on partnerid, kellel on sama maailmavaade ja kes võivad kogu maailmas muudatusi ja lahendusi edendada;
C. arvestades, et ELi ja Brasiilia esimesel tippkohtumisel algatati Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheline strateegiline partnerlus, mis rajaneb poolte tihedatel ajaloolistel, kultuurilistel ja majanduslikel sidemetel, ja EL-Brasiilia teisel tippkohtumisel võeti vastu ühine tegevuskava, mis peab saama poolte strateegilise partnerluse raamistuseks kolme aasta jooksul;
D. arvestades, et partnerid jagavad põhiväärtusi ja põhimõtteid, näiteks demokraatia, õigusriigi põhimõtted ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamine, turumajandus ja sotsiaalne ühtekuuluvus, mis on põhilised eeltingimused strateegilise partnerluse arendamiseks;
E. arvestades, et mõlema piirkonna tegevuskavade prioriteedid on muutunud, muu hulgas seoses poliitilise ja majandusliku integratsiooni, majanduse kiireneva globaliseerumise ning demokraatia, inimõiguste ja keskkonna teemalise arutelu olulisusega;
F. arvestades, et Lõuna-Ameerika Riikide Liidu (UNASUR) asutamise kaudu on Brasiilia olnud Lõuna-Ameerika integratsiooni eesotsas;
G. arvestades, et strateegiline partnerlus annab märkimisväärse tõuke Euroopa – Ladina-Ameerika ülemaailmse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomisele 2012. aastaks, mille kohta parlament oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis ettepaneku tegi;
H. arvestades, et Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee (Eurolat) loomine oli otsustav samm ELi ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete demokraatliku legitiimsuse ja poliitilise mõõtme tugevdamiseks, ning arvestades, et Mercosuri parlamendi tulevane ühinemine assambleega tugevdab Eurolati rolli kahe piirkonna vahelise poliitilise dialoogi alalise foorumina,
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
(a) strateegiline partnerlus peaks moodustama osa kahe piirkonna vahelisest lähenemisviisist ja Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelisi suhteid puudutavast üldisest lähenemisviisist, mis on ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumiste raames otsustatud kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse aluseks;
(b) strateegilisest partnerlusest tuleneva poliitilise dialoogi eelismehhanismid peaksid andma tõuke suhetele erinevate piirkondlike integratsiooniprotsessidega ja nende vahel, eesmärgiga kaitsta strateegilise partnerluse väärtusi ning tugevdada mitmepoolset lähenemisviisi rahvusvahelistes suhetes;
(c) strateegiline partnerlus peaks andma uut hoogu ELi−Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimisele, mis on ELi strateegiline eesmärk majandus- ja kaubandussuhete süvendamiseks ning poliitilise dialoogi ja koostöö laiendamiseks kahe piirkonna vahel;
(d) strateegiline partnerlus peaks andma tõelist lisandväärtust nii seoses Brasiiliaga sõlmitud kehtiva koostöö raamkokkuleppe, Mercosuriga sõlmitud kehtiva koostöö raamkokkuleppe kui ka Mercosuriga sõlmitava tulevase assotsiatsioonilepinguga;
(e) partnerluse poliitilisse kavasse peaks kuuluma ühisstrateegiate edendamine ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, muu hulgas seoses rahu ja julgeoleku, demokraatia ja inimõiguste, kliimamuutuse, finantskriisi, bioloogilise mitmekesisuse, energiavarustuse kindluse ja säästva arenguga ning võitlusega vaesuse ja tõrjutuse vastu;
(f) tulemuslik mitmepoolne lähenemisviis, mis põhineb ÜRO süsteemil, on kõige tõhusam viis ülemaailmsete probleemide lahendamiseks; mõlemad osalised peaksid püüdma oma seisukohti lähendada tihedama koostöö ja süsteemse konsulteerimisega enne ÜRO ja muude rahvusvaheliste organite (näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)) ja foorumite (näiteks G20) kohtumisi;
(g) strateegiline partnerlus peaks rõhutama käimasoleva, ÜRO 2005. aasta tippkohtumisel heaks kiidetud reformiprotsessi rakendamise tähtsust, mis hõlmab ka selle peamiste organite reformimist;
(h) partnerid peaksid püüdma tugevdada konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise võimekust ÜROs, piirkondlikes organisatsioonides ja kahepoolsel tasandil, samuti kooskõlastada jõupingutusi ÜRO rahuvalve- ja stabiliseerimisoperatsioonidel;
(i) strateegiline partnerlus peaks olema vahend demokraatia ja inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava edendamiseks ülemaailmsel tasandil; partnerid peaksid jätkama koostööd ÜRO inimõiguste nõukogus ja ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees, et edendada inimõigusi kogu maailmas;
(j) pooled peavad WTO tasandil jätkama tööd mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamiseks; arvestades praegust finantskriisi ja tihedaid seoseid rahanduse ja kaubanduse vahel, tuleks vältida protektsionismi; pooled peaksid tegema koostööd, et anda oma panus Doha arengukava üle peetavate läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks;
(k) strateegilist partnerlust tuleks kasutada selleks, et edendada poolte koostööd teistel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja G20, leidmaks lahendusi praegusele ülemaailmsele finantskriisile, mis on toonud ilmsiks tungiva vajaduse reformida rahvusvahelist finantsstruktuuri;
(l) tuleks toetada komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatises „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (KOM(2008)0566) avaldatud seisukohta, mis rõhutab mitmekeelsuse välismõõtme strateegilist väärtust ELi jaoks tänapäeva globaliseerunud maailmas; tuleks kinnitada asjaolu, et teatavaid Euroopa Liidu keeli kõneldakse mitmes riigis väljaspool Euroopa Liitu, et need keeled kujutavad endast tähtsat ühenduslüli rahvaste ja rahvuste vahel, et neist on abi suhtlemisvahendina äritegevuses, eriti arenevatel turgudel, nagu Brasiilia, ning et neil on asjakohane väärtus ka koostöö ja arengu alal;
(m) pooled peavad ühiselt tegelema kõige kiiremat lahendamist vajavate ülemaailmsete probleemidega rahu ja julgeoleku valdkonnas, muu hulgas desarmeerimine, tuumarelva leviku tõkestamine ja relvastuse, eelkõige tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite kontroll, korruptsioon, piiriülene organiseeritud kuritegevus ning konkreetsemalt uimastikaubandus, rahapesu, väike-ja kergerelvade ning laskemoona salakaubavedu, inimkaubandus ja terrorism; nad peaksid üles näitama täielikku pühendumust ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide uimastitevastase võitluse mehhanismile;
(n) osalised peaksid tegema tihedat koostööd aastatuhande arengueesmärkide edendamiseks ja rakendamiseks, et võidelda vaesuse ning majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega ülemaailmsel tasandil; nad peaksid tugevdama koostööd arenguabi valdkonnas, sealhulgas kolmepoolset koostööd, samuti võitlema üheskoos rahvusvahelise terrorismi, uimastikaubanduse ning kuritegevuse vastu;
(o) tuleks tervitada Brasiilia püüdlusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ja õnnitleda Brasiiliat positiivse arengu puhul sellistes valdkondades nagu vaesuse leevendamine, laste vaegtoitumuse vähendamine ja põhiharidus; tuleks rõhutada, et kõikide aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks aastaks 2015 peab Brasiilia siiski veel tegema suuri pingutusi, näiteks tagades kõikidele lastele põhihariduses piisava taseme ja jätkuvalt vähendades alla viieaastaste laste suremust; tuleks märkida, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on põhiline inimõigus ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise meede, mis peab olema ELi ja Brasiilia strateegilise partnerluse osa;
(p) tuleks märkida, et vaatamata majandusarengule ja jõukuse kasvule on Brasiilias ikka veel suur hulk vaeseid inimesi; tuleks rõhutada vajadust toetada Brasiilia valitsuse püüdlusi võitluses vaesusega kõige vaesemates piirkondades ja ühiskonnakihtides, võttes arvesse asjaolu, et 65% vaeseimatest brasiillastest on mustanahalised või segatud etnilise päritoluga, samas kui 86% kõige privilegeeritumast ühiskonnakihist on valgenahalised;
(q) strateegiline partnerlus peaks hõlmama foorumit aruteludeks ning partnerite parimate tavade vahetamiseks sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse alal; selles suhtes tuleks tunnustada Brasiilia „Bolsa Família” programmi väga positiivset mõju vaesuse vähendamisel ja inimarengu näitajate parandamisel riigis;
(r) tuleks käivitada ulatuslik rändealane dialoog, mille keskmes oleksid seadusliku ja ebaseadusliku rände küsimused ning ümberasujate inimõiguste kaitse ja rahaülekannete hõlbustamine;
(s) partnerid peaksid ühiselt töötama rahvusvahelistel foorumitel toimuva arutelu edendamiseks, eesmärgiga sõlmida 2009. aastal 2012. aasta järgset perioodi käsitlev kliimamuutuse alane kokkulepe, mis peamiselt põhineks ühistel, kuid diferentseeritud kohustustel;
(t) osalised peaksid samuti tegema tihedat koostööd bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse 2010. aasta eesmärgi saavutamiseks;
(u) partnerid peaksid tugevdama rahvusvahelist koostööd kõigi metsaliikide, sh Amazonase vihmametsade säilitamise ja säästva majandamise alal; nad peaksid vahetama parimaid tavasid metsade säästliku majandamise ja metsaõigusnormide täitmise alal;
(v) osalised peaksid arendama vähese süsinikdioksiidiheitega energiatehnoloogiaid ning kindlustama taastuvenergia, sh säästlike biokütuste säästvat tootmist ja kasutamist, mis ei mõjutaks toiduks ettenähtud põllukultuuride tootmist ja bioloogilist mitmekesisust; nad peaksid suurendama taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias, edendama energiatõhusust ja juurdepääsu energiale ning saavutama suurema energiavarustuse kindluse;
(w) tuleks tihendada aatomiuuringute alast koostööd, et Brasiilia saaks osa võtta rahvusvahelise termotuumaenergia katsereaktori (ITER, International Thermonuclear Experimental Reactor ) projektist, mille eesmärgiks on termotuumaenergia tootmine;
(x) tuleks toetada Brasiilia püüdeid võidelda AIDSi vastu odavamate ravimite abil, ja EL peaks jätkama sundlitsentsimise küsimuse uurimist ravimite osas, mida kasutatakse võitluses vaeste inimeste põetavate, piisava tähelepanuta jäetud pandeemiliste haiguste vastu;
(y) arengukoostöö rahastamisvahendi Brasiiliale mõeldud summat tuleb kasutada Brasiilia vaesusevastase võitluse meetmete toetamiseks ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ning muude meetmete toetuseks, mida võib pidada tegelikuks arenguabiks, näiteks keskkonnasektoris;
(z) tuleks tugevdada käimasolevaid dialooge ning algatada uusi valdkondlikke dialooge, konkreetsemalt keskkonna ja säästva arengu, energeetika, transpordi, toiduainetega kindlustatuse, teaduse ja tehnoloogia, infoühiskonna, tööhõive ja sotsiaalküsimuste, rahanduse ja makromajanduse, piirkondliku arengu, kultuuri ning hariduse vallas;
(aa) strateegiline partnerlus peaks ergutama kontakte kodanikuühiskonna organisatsioonide, äri- ja sotsiaalpartnerite foorumite vahel ning edendama vahetust hariduse ja kultuuri tasandil;
(ab) ELi ja Brasiilia poliitilist koostööd, vastastikust teadlikkust ja mõistmist ning vahetusprogramme arendavaid meetmeid ei tuleks rahastada mitte arengukoostöö rahastamisvahendi, vaid teiste vahenditega;
(ac) strateegiline partnerlus peaks ette nägema regulaarse struktureeritud dialoogi käivitamise Brasiilia Rahvuskongressi ja Euroopa Parlamendi liikmete vahel;
(ad) tuleks sätestada, et ELi institutsioonid ja Brasiilia valitsus teavitaksid Euroopa Parlamenti ja Eurolati korrapäraselt ja üksikasjalikult strateegilise partnerluse olukorrast;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, samuti Brasiilia Liitvabariigi presidendile ja Rahvuskongressile.
SELETUSKIRI
1. ELi ja Brasiilia vaheline dialoog toimus peamiselt Brasiiliaga sõlmitud koostöö raamkokkuleppe, Mercosuriga sõlmitud koostöö raamkokkuleppe ja ELi-Mercosuri vaheliste läbirääkimiste kontekstis. BRICi riikidest jõudis Brasiilia viimasena ELiga tippkohtumise korraldamiseni.
2. Vastavalt omavaheliste suhete intensiivistamisele ja mitmekesistamisele ning võttes arvesse Brasiilia kasvavat majanduslikku ja poliitilist rolli piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, leppisid kokkuleppeosalised 4. juulil 2007. aastal Lissabonis toimunud ELi ja Brasiilia esimesel tippkohtumisel kokku pikaajaliste kahepoolsete suhete edendamises, algatades kõikehõlmava strateegilise partnerluse.
See uus samm ELi ja Brasiilia lähedasemate suhete suunas rajaneb kokkuleppeosaliste tihedatel ajaloolistel, kultuurilistel ja majanduslikel sidemetel ning jagatud väärtustel ja tõekspidamistel, mis muu hulgas hõlmavad demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõiguste ja põhivabaduste edendamist, turumajandust ja sotsiaalset ühtekuuluvust, muret kliimamuutuste pärast ning püüdlemist säästva arengu ja sotsiaalse õigluse poole.
Strateegilise partnerluse reguleerimisala peaks olema laiaulatuslik ja selle iseloom tulevikku vaatav, pakkudes seega tõelist lisandväärtust nii seoses Brasiiliaga sõlmitud kehtiva koostöö raamkokkuleppega kui ka seoses Mercosuriga sõlmitud kehtiva koostöö raamkokkuleppe ja Mercosuriga sõlmitava tulevase assotsiatsioonilepinguga.
Selline strateegiline partnerlus tähendab poliitilise dialoogi laiendamist, et see hõlmaks kõiki ühist huvi pakkuvaid globaalseid küsimusi, kahepoolse koostöö tugevdamist ning panustamist piirkondlikku integratsiooni ELi–Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimise lihtsustamise abil.
3. ELi ja Brasiilia strateegiline partnerlus tuleks pühendada ELi–Mercosuri ja ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vaheliste suhete tugevdamisele ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumiste raames loodud kahepoolse strateegilise partnerluse raames.
Võttes arvesse Brasiilia keskset rolli Ladina-Ameerika integratsiooniprotsessis ja ELi huvi tugevdada dialoogi kõnealuse piirkonnaga, tervitab EL Brasiilia tehtud algatusi eesmärgiga edendada Ladina-Ameerika riikide vahelist poliitilist ja majanduslikku dialoogi. Brasiilia otsustav roll hiljuti loodud Lõuna-Ameerika Riikide Liidu (UNASUR) peamise eestvedajana väärib selget tunnustust.
Eelöeldu taustal peaks strateegiline partnerlus parandama dialoogi piirkondlikes küsimustes, sealhulgas dialoogi rahurikkumise tegelike ja võimalike allikate üle Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkonnas, ning võiks etendada meeliköitvat rolli piirkondlike konfliktide ärahoidmisel ja lahendamisel. Tuleb tunnistada, et Brasiilia on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkondlikes konfliktides edukalt etendanud vahendaja rolli, tuginedes riikliku suveräänsuse, mittesekkumise ja neutraalsuse põhimõtete austamisele, millel on piirkonna poliitilisele stabiilsusele olnud positiivne mõju.
Brasiilial on ka võtmetähtsus ELi ja Mercosuri vaheliste läbirääkimiste edus, pidades silmas ELi strateegilist eesmärki sõlmida kõikehõlmav assotsiatsioonileping tänini edukaima piirkondliku integratsioonialgatusega Ladina-Ameerikas. Strateegiline partnerlus peaks selles suhtes nii piirkondadevaheliste ja allpiirkondlike majandus- ja kaubandussuhete edasise süvendamise kui ka poliitilise dialoogi ja koostööalgatuste laiendamise vahendina uut hoogu andma.
Ülemaailmsed väljakutsed ja mitmepoolne lähenemisviis
4. EL ja Brasiilia peaksid partnerluse poliitilises kavas ja dialoogis keskenduma ühisstrateegiate loomisele eesmärgiga tegelda kõige kiiremat lahendamist vajavate ülemaailmsete väljakutsetega, nagu rahu ja julgeolek, demokraatia ja inimõigused, finantskriis, kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, energiavarustuskindlus, säästev areng, võitlus vaesuse ja tõrjutuse vastu.
5. EL ja Brasiilia jagavad veendumust, et parim viis nende väljakutsetega tegelemiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemil põhinev tõhus mitmepoolne tegevus. Sel eesmärgil peaksid osapooled oma vastavate seisukohtade lähendamise ja põhilistes küsimustes vastastikuse toetamise suhtes kokku leppima ja kooskõlastama seisukohti tiheda konsulteerimise abil enne ÜRO ja muude rahvusvaheliste organite (nt WTO) kohtumisi, konverentse ja foorumeid (nt G20).
6. ÜRO tasandil näitab Brasiilia juhtpositsioon MINUSTAHi rahuvalvemissioonil Haitil ja tema roll ÜRO rahutagamiskomisjoni koordinaatorina Guinea-Bissau küsimuses tema suurenevat valmisolekut osaleda aktiivselt ÜRO algatustes. Võttes arvesse ELi tugevat seotust nende riikidega, on rahutagamise ja stabiliseerimise algatuste osas võimalik suurem koostöö ja jõupingutuste koordineerimine nii ELi kui ka Brasiilia poolt. EL ja Brasiilia peaksid ka püüdma tugevdada konfliktide ärahoidmise ja kriisiohjamisjõude ÜROs, piirkondlikes organisatsioonides ja kahepoolsel tasandil.
7. EL ja Brasiilia on kindlalt pühendunud inimõiguste ja demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava edendamisele ja kaitsmisele. Strateegilist partnerlust tuleks kasutada vahendina, mille abil edendada ja kaitsta kõnealuseid põhiväärtusi rahvusvahelisel tasandil. Osapooled peaksid inimõiguste ülemaailmse edendamise eesmärgil tegema tihedamat koostööd nii ÜRO Inimõiguste Nõukogus kui ka ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees.
8. Nii EL kui ka Brasiilia peavad rõhutama käimasoleva reformiprotsessi, mille kohta tehti otsus ÜRO 2005. aasta tippkohtumisel (kaasa arvatud ÜRO põhiorganite reform), rakendamise tähtsust. Kõnealune reform peaks andma ÜRO-le uut elujõudu, et tugevdada tema demokraatlikku iseloomu, esindatust, läbipaistvust, vastutust ja tõhusust.
9. EL ja Brasiilia peavad jätkama töötamist WTO raames toimiva mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamise nimel. Võttes arvesse praegust rahvusvahelist finantskriisi ning rahanduse ja kaubanduse vahelisi lähedasi seoseid, tuleks protektsionismi vältida; seepärast peaksid kokkuleppeosalised rohkem kui kunagi varem püüdma teha koostööd, et aidata kaasa Doha arengukava käsitlevate läbirääkimiste edukale lõpetamisele.
10. Strateegiline partnerlus peaks olema vahend, mille abil edendada kokkuleppeosaliste vahelist koostööd teistes rahvusvahelistes foorumites, nagu Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja G20. Neist viimane, mille eesistujariik 2008. aastal oli Brasiilia, on foorum, mis võib etendada väga olulist rolli lahenduste leidmisel praegusele ülemaailmsele finantskriisile, mis tõi ilmsiks pakilise vajaduse reformida rahvusvahelisi finantsstruktuure. Aeg on küps ülemaailmsel tasandil tegutsemiseks, et vaadata läbi rahvusvaheliste institutsioonide roll finantsturgude järelevalves ja reguleerimises ning põhjalikult uuendada ülemaailmse valitsemise struktuure, hoidmaks ära tulevased kriisid.
11. Ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagamine kuulub kõige kiiremat lahendamist vajavate ülemaailmsete väljakutsete hulka, mis nõuab jõupingutusi ja kompromisside tegemist kõikidelt maailma piirkondadelt. EL ja Brasiilia peavad tegema koostööd, et tegelda desarmeerimise, relvade, eriti tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite leviku tõkestamise ja relvastuskontrolliga. Samuti tuleks strateegilise partnerluse raames käsitleda selliseid küsimusi nagu korruptsioon, piiriülene organiseeritud kuritegevus ja eriti uimastikaubandus, rahapesu, väike- ja kergerelvade ning laskemoona salakaubavedu, inimkaubandus ja terrorism. Dialoog uimastialastes küsimustes peaks põhinema jagatud vastutuse põhimõttel ja eesmärgil suurendada kokkuleppeosaliste suutlikkust tegelda ülemaailmse uimastiprobleemiga. Mõlemad kokkuleppeosalised peaksid üles näitama täielikku pühendumist Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide uimastialase koostöö- ja koordineerimismehhanismi töösse.
Aastatuhande arengueesmärgid, vaesuse kaotamine, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus
12. Vaesuse kaotamine on peamine ülemaailmne väljakutse. EL ja Brasiilia peaksid tugevdama koostööd, et saavutada ÜRO aastatuhande arengueesmärgid enne 2015. aastat ja viia ellu Monterrey rahvusvahelise arengu rahastamise konverentsi tegevuskava.
13. Sel ajal kui ELil on pikk kogemus arenguriikidele arenguabi andmisel, on Brasiilia järjest aktiivsem lõunapoolsete piirkondade endi vahel toimuvas koostöös, eelkõige oma naaberriikides, portugali keelt kõnelevates Aafrika riikides ja Ida-Timoris. Brasiilia on ka aktiivselt käivitanud mitmepoolseid algatusi, näiteks ÜRO nälja ja vaesuse vastu võitlemise projekt.
14. Strateegilise partnerluse abil tuleks edendada ka ühisalgatuste käivitamist arengukoostöö alal, sealhulgas kolmepoolset koostööd. Võttes arvesse ELi ja Brasiilia lähedasi kultuurilisi ja ajaloolisi sidemeid Aafrikaga, võiksid nad otsida võimalusi kolmepoolseks koostööks näiteks portugali keelt kõnelevate arengumaadega, kasutades selleks Euroopa Komisjoni ja portugalikeelsete riikide ühenduse vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit.
15. Strateegiline partnerlus peab rõhutama kokkuleppeosaliste pühendumist sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamisele ning kinnitama, et kõnealune eesmärk ei ole turumajandusega kokkusobimatu ja et need on tegelikult teineteist täiendavad jõud. Strateegiline partnerlus võiks pakkuda foorumit aruteludeks ja seisukohtade vahetamiseks sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse heade tavade üle, mis tuleks kasuks mõlemale piirkonnale.
Ränne, lühiajalisest viisast loobumise kokkulepe
16. Ränne on ja jääb piirkonnasisese poliitilise debati peamiseks teemaks, milles võetakse arvesse Euroopa sisserändepoliitika arenguid ja tulevasi algatusi. Strateegiline partnerlus peaks Lima deklaratsiooni arvesse võttes edendama laiaulatuslikku rändealast dialoogi, mis hõlmab seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet, rahaülekannete lihtsustamist ning viimasena, kuid mitte vähemtähtsana sisserändajate inimõiguste kaitset.
17. Euroopa Parlament tervitab Euroopa Ühenduse ja Brasiilia vaheliste läbirääkimiste alustamist lühiajalisest viisast loobumise kokkuleppe üle ja loodab, et läbirääkimised viiakse kiiresti lõpule. Selline kokkulepe peaks tagama kõikide ELi kodanike võrdse kohtlemise ja vastastikuse täieliku viisavaba reisimise nii Brasiilia kui Euroopa kodanike jaoks. Amsterdami lepingule lisatud protokolli nr 4 kohaselt ei ole Ühendkuningriik ja Iirimaa kohustatud sellist viisast loobumise kokkulepet kohaldama. Lühiajalisest viisast loobumise kokkuleppe sõlmimist võib vaadelda vahesammuna, et lihtsustada inimeste liikumist, mille ülim eesmärk on isikute vaba liikumist võimaldava globaalse piirkondadevahelise partnerluslepingu sõlmimine.
Säästev areng: keskkond, kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus ja energeetika
18. Strateegiline partnerlus peaks edendama piirkondadevahelist keskkonnakaitsealast koostööd. EL ja Brasiilia peaksid üheskoos püüdlema ülemaailmse tegutsemise suunas kliimamuutuste vastu võitlemisel ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel.
Kliimamuutuste osas peaksid kokkuleppeosalised rahvusvahelistel foorumitel ühendama jõud, et edendada arutelusid eesmärgiga sõlmida 2009. aastal ülemaailmne ja põhjalik 2012. aastale järgnevat perioodi käsitlev kokkulepe, mis põhineks eelkõige ühise, kuid diferentseeritud vastutuse põhimõttel.
Kokkuleppeosalised peaksid samuti tegema tihedat koostööd bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse 2010. aasta eesmärgi saavutamisel. Lisaks peaksid kokkuleppeosalised püüdma tegelda muude ülemaailmsete probleemidega, nagu metsade kaitse, eelkõige Amazonase piirkonnas, veevarude kaitse (võttes muu hulgas arvesse ELi Ladina-Ameerika veealgatust), elavhõbedasaaste ning tarbimise ja tootmise mittesäästvad mudelid.
19. EL ja Brasiilia peaksid tegema koostööd eesmärgiga tagada taastuvate energiaallikate, sealhulgas säästvate biokütuste säästev tootmine ja kasutamine, ning arendada vähe süsihappegaasi tekitavaid tehnoloogiaid. Kokkuleppeosalised peaksid parandama nii energiatõhusust ja energia kättesaadavust kui ka saavutama suurema energiavarustuskindluse. Lisaks peaksid nad suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu oma eri energialiikide koguhulgas.
Kaubandus- ja majandussuhted
20. Kui arvestada, et Brasiilia on ELi peamine ekspordi sihtriik Ladina-Ameerikas ja EL on Brasiilia tähtsaim kaubanduspartner, on kokkuleppeosaliste vahelised kaubandussuhted juba intensiivsed. Siiski, kuna Brasiilia kaupade ja teenuste turg on praegu suhteliselt tugevalt kaitstud, peaksid kokkuleppeosalised uurima piirkonnasisese kaubanduse võimalusi veelgi nii Doha arengukava kui ELi ja Mercosuri läbirääkimiste abil.
21. ELi ja Brasiilia peaksid astuma samme, tagamaks, et edasine kaubanduse liberaliseerimine ja investeeringute hõlbustamine edendaksid majanduskasvu ja heaolu nende piirkondade jaoks. Nad peaksid seega tegema aktiivset koostööd WTO Doha arengukava läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks, et edendada arenenud ja arenguriikide siseseid ja vahelisi kaubandusvooge ning propageerida tõhusaid kaubanduseeskirju.
22. Partnerid on seisukohal, et piirkondlikud kaubanduskokkulepped täiendavad oluliselt mitmepoolset kaubandussüsteemi. Seepärast ning selleks, et süvendada piirkondadevahelist kaubandust ja investeeringuvooge, peaksid EL ja Brasiilia tegema koostööd ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks lähitulevikus: strateegiline eesmärk, mida ei ole saavutatud edusammude puudumise tõttu kaubanduspeatükiga seotud läbirääkimistes.
23. Arvestades Brasiilia kasvavat mõjukust maailmamajanduses, tema keskset rolli peamistel rahvusvahelistel foorumitel, nagu G20 ja G8 välissuhete töörühm, ning praegust ülemaailmset finantskriisi, peaks strateegiline partnerlus pakkuma dialoogi võimalust finants- ja makromajanduse küsimustes. Selline dialoog peaks lisaks esilekerkivate finants- ja majandusküsimustega tegelemisele võimaldama pidada arutelusid säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele suunatud struktuurireformide üle.
24. Partnerid peaksid julgustama Euroopa Investeerimispanga toetust Brasiilia säästva arengu projektidele ja koostööd Brasiilia Riikliku Majandus- ja Sotsiaalarengu Pangaga.
Koostöö ja dialoogid valdkondlikes poliitikates
25. Strateegiline partnerlus peaks aitama kaasa olemasolevate dialoogide tugevdamisele ja uute dialoogide alustamisele, mis on seotud valdkondlike poliitikatega, muu hulgas keskkonna ja säästva arengu, energeetika, transpordi, toiduainetega kindlustatuse, teaduse ja tehnoloogia, infoühiskonna, tööhõive ja sotsiaalsete küsimuste, piirkondliku arengu, kultuuri ja hariduse vallas.
26. Teaduse ja tehnoloogia valdkonna puhul tuleb rõhutada alates 2006. aastast kehtivat ELi ja Brasiilia vahelist asjakohast kokkulepet, mis andis uue hoo nende tihedale koostööle. EL kavatseb luua Brasiiliaga partnerluse tuumasünteesi uuringute valdkonnas. Sel eesmärgil sai komisjon 2008. aasta juulis nõukogult volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia vahelise koostöölepingu sõlmimiseks.
Kodanikuühiskonna organisatsioonide, majandus- ja sotsiaalpartnerite kaasamine, haridus- ja kultuurialased vahetused
27. ELi ja Brasiilia suhete tugevdamiseks on hädavajalik vastastikku suurendada inimeste teadlikkust partnerite kultuurist ja ühiskonnast ning nende mõistmist. See tähendab kodanikuühiskonna organisatsioonide, majandusühingute ja sotsiaalpartnerite foorumite (k.a kutseühingud) vaheliste kontaktide soodustamist ning vahetuste propageerimist hariduse ja kultuuri tasandil. Strateegiline partnerlus peaks näiteks toetama ELi ja Brasiilia vahelise koostöö laiendamist kõrgharidusele, intensiivistades ülikoolide vahetusprogramme Erasmus Munduse ja muude kahe riigi või piirkonna vaheliste kavade alusel, näiteks ELi ja Ladina-Ameerika ühine kõrghariduspiirkond. Lisaks sellele tuleks edendada koostööd UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.
ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE (B6‑0449/2008) (18.9.2008 )
vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1
Véronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel
Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist;
– võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelist koostöö raamkokkulepet[1];
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu ja selle osalisriikide piirkondadevahelise koostöö raamkokkulepet[2];
– võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid käsitleva ühise strateegia ja globaalse partnerluse kohta[3];
– võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta[4];
– võttes arvesse komisjoni teatist „Teel ELi ja Brasiilia strateegilise partnerluse poole” (KOM(2007)281 lõplik, 30. mai);
– võttes arvesse 4. juulil 2007. aastal Lissabonis toimunud ELi ja Brasiilia esimese tippkohtumise ühisavaldust;
– võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise kohta Limas[5];
– võttes arvesse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide viiendal tippkohtumisel 16. mail 2008. aastal Limas, Peruus vastu võetud Lima deklaratsiooni;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,
A. arvestades, et ELi ja Brasiilia esimene tippkohtumine toimus 4. juulil 2007. aastal Lissabonis, kus algatati Euroopa Liidu ja Brasiilia vaheline strateegiline partnerlus, mis rajaneb kõnealuste piirkondade tihedatel ajaloolistel, kultuurilistel ja majanduslikel sidemetel;
B. arvestades, et mõlemad osapooled jagavad põhiväärtusi ja põhimõtteid, näiteks demokraatia, õigusriigi põhimõtted, inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ning turumajandus, mis on põhilised eeltingimused strateegilise partnerluse arendamiseks;
C. arvestades, et ELi ja Brasiilia vahelise strateegilise partnerluse algatamine edendab märkimisväärselt Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomist 2012. aastaks, mille kohta parlament oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis ettepaneku tegi;
D. arvestades, et Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee (Eurolat) loomine oli otsustav samm ELi ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete demokraatliku legitiimsuse ja poliitilise mõõtme tugevdamiseks, ning arvestades, et Mercosuri parlamendi tulevane ühinemine assambleega tugevdab viimase rolli kahe piirkonna vahelise poliitilise dialoogi alalise foorumina,
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
a) ELi ja Brasiilia strateegiline partnerlus peaks olema osa kahepoolsest lähenemisviisist ja Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelisi suhteid puudutavast üldisest lähenemisviisist, mis on ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumiste raames otsustatud kahepoolse strateegilise partnerluse alus;
b) ELi ja Brasiilia strateegilisest partnerlusest tuleneva poliitilise dialoogi erimehhanismid peaksid andma vajaliku tõuke suhetele erinevate piirkondlike integratsiooniprotsessidega ja nende vahel, strateegilise partnerluse väärtuste ja huvide kaitsmisele ning mitmepoolse lähenemisviisi tugevdamisele rahvusvaheliste suhete valdkonnas;
c) strateegiline partnerlus peaks pakkuma tõelist lisandväärtust nii seoses Brasiiliaga sõlmitud kehtiva koostöö raamkokkuleppega kui ka seoses Mercosuriga sõlmitud kehtiva koostöö raamkokkuleppe ja Mercosuriga sõlmitava tulevase assotsiatsioonilepinguga;
d) majanduspartnerlus tuleks muuta aktiivseks võimalikult kiiresti, võttes 2008. aasta detsembriks kavandatud järgmisel ELi ja Brasiilia tippkohtumisel vastu ühise tegevuskava;
e) tuleks määratleda kesksed teemad, millele partnerluse poliitiline kava ja dialoog keskenduvad, sealhulgas ühisstrateegiate edendamine ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, eelkõige seoses rahu ja julgeoleku, demokraatia ja inimõiguste, kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse, energiavarustuse kindluse ja säästva arenguga ning võitlusega vaesuse ja tõrjutuse vastu;
f) tuleks rõhutada, et parim viis ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on tõhus mitmepoolne lähenemisviis, mis põhineb ÜRO süsteemile; mõlemad osapooled peaksid püüdma oma seisukohti lähendada tihedama koostöö ja pideva konsulteerimisega enne ÜRO ja muude rahvusvaheliste organite kohtumisi;
g) mõlemad osapooled peavad tegema koostööd, et tegeleda kõige kiiremat lahendamist vajavate ülemaailmsete probleemidega rahu ja julgeoleku valdkonnas ning sellistes küsimustes nagu relvitustamine, tuumarelva leviku tõkestamine ja relvastuskontroll, piiriülene organiseeritud kuritegevus ja eriti uimastikaubandus, rahapesu, väike-, kergerelvade ja laskemoona salakaubavedu, inimkaubandus ja terrorism; osapooled peavad üles näitama täielikku pühendumust Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide uimastialase koostöö- ja koordineerimismehhanismi töösse;
h) osapooled peaksid veel kord kinnitama oma kohustust teha tihedat koostööd aastatuhande arengueesmärkide edendamiseks ja rakendamiseks ning tugevdada koostööd arenguabi valdkonnas, sealhulgas kolmepoolset koostööd; osapooltel tuleb võidelda vaesusega ning teha edusamme sotsiaalse ühtekuuluvuse alases arutelus ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vaheliste suhete raamistikus;
i) tuleks luua laiaulatuslik rände alane dialoog, milles keskmes peaksid olema ebaseadusliku rände küsimused ning seadusliku rände võimalused koos võõrtöötajate inimõiguste kaitsega;
j) olemasolevaid dialooge tuleks tugevdada ning alustada tuleks uute dialoogidega, mis on seotud valdkondliku poliitikaga keskkonna ja säästva arengu, energeetika, transpordi, toiduainetega kindlustatuse, teaduse ja tehnoloogia, infoühiskonna, tööhõive ja sotsiaalsete küsimuste, piirkondliku arengu, kultuuri ja hariduse vallas;
k) tuleks sätestada, et Euroopa Liidu institutsioonid ja Brasiilia Liitvabariigi valitsus peaksid Euroopa Parlamendile ja Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele pakkuma korrapärast ja üksikasjalikku teavet strateegilise partnerluse olukorra ja selle raames tehtava töö rakendamise kohta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele.
arengukomisjonI ARVAMUS (22.1.2009)
väliskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta
(2008/2288(INI))
Arvamuse koostaja: Juan Fraile Cantón
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tervitab Brasiilia kasvavat rolli rahvusvahelisel tasandil, tema majanduskasvu ning tugevaid ELi ja Brasiilia vahelisi majandussuhteid;
2. peab ELi ja Brasiilia esimest tippkohtumist Lissabonis 4. juulil 2007. aastal, kus Brasiilia ja EL nõustusid tugevdama pikaaegseid kahepoolseid suhteid ja tegema strateegilist koostööd, äärmiselt oluliseks poliitiliseks sammuks;
3. toetab komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatises „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (KOM(2008)0566) avaldatud seisukohta, mis rõhutab „mitmekeelsuse välismõõtme” strateegilist väärtust ELi jaoks tänapäeva globaliseerunud maailmas; kinnitab asjaolu, et „teatavaid Euroopa Liidu keeli kõneldakse mitmes riigis väljaspool Euroopa Liitu”, et „need keeled kujutavad endast tähtsat ühenduslüli rahvaste ja rahvuste vahel” ja et neist on „abi suhtlemisvahendina äritegevuses”, eriti „arenevatel turgudel, nagu Brasiilia” ning et neil on asjakohane väärtus ka koostöö ja arengu alal;
4. märgib, et vaatamata majandusarengule ja jõukuse kasvule on Brasiilias ikka veel suur hulk vaeseid inimesi; rõhutab vajadust toetada Brasiilia valitsuse püüdlusi võidelda vaesusega kõige vaesemates piirkondades ja ühiskonnakihtides, võttes arvesse asjaolu, et 65% vaeseimatest brasiillastest on mustanahalised või segatud etnilise päritoluga, samas kui 86% kõige privilegeeritumast ühiskonnakihist on valgenahalised;
5. tervitab Brasiilia püüdlusi saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja õnnitleb positiivse arengu puhul sellistes valdkondades nagu vaesuse leevendamine, laste vaegtoitumuse vähendamine ja põhiharidus; rõhutab, et kõikide aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks aastaks 2015 peab Brasiilia siiski veel tegema suuri pingutusi, näiteks kõikidele lastele põhihariduses piisava taseme tagamises ja alla viieaastaste laste suremuse vähendamise jätkamises; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on põhiline inimõigus ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise meede, mis peab olema ELi ja Brasiilia strateegilise partnerluse osa;
6. tuletab meelde lahendamata inimõiguste probleeme Brasiilias ja kutsub nii Brasiilia ametivõime kui Euroopa Liitu üles suurendama ja kooskõlastama oma jõupingutusi seadusevastaste töötingimuste rakendamise lõpetamiseks, eriti suhkruroo tootmisel, ning nende inimeste kaitsmisel, kes püüavad takistada ebaseaduslikku metsaraiet ja muid ohtusid vihmametsade kogukondadele;
7. toetab Brasiilia jõupingutusi võidelda AIDSiga odavamate ravimite abil ja palub ELil uurida täiendavalt sundlitsentsimise küsimust ravimite osas, mida kasutatakse vaeste inimeste põetavate, piisava tähelepanuta jäetud pandeemiliste haiguste vastu võitlemisel;
8. rõhutab asjaolu, et peaaegu pool ülemaailmsest metsade kahanemisest leiab aset Brasiilias; toonitab, et raadamine ja ulatusliku põllumajandustegevuse laienemine ohustavad põlisrahvaste ja teiste metsast sõltuvate inimeste elatusallikaid, ähvardavad metsade ökosüsteemi pakutavaid teenuseid nagu näiteks joogivee varusid, hoogustavad kliimamuutust tohutute süsihappegaasikoguste tõttu ning on viinud bioloogilise mitmekesisuse kadumiseni tohututel maaaladel; märgib, et ülemaailmne kliimamuutus ja raadamine võivad vihmametsade ja kogu piirkonna jaoks olla katastroofiliste tagajärgedega ning rõhutab seetõttu ülemaailmse kliimamuutuse koostööstrateegiatesse lülitamise tähtsust, tagades samal ajal põlisrahvaste ja teiste metsast sõltuvate inimeste õigused ja osalemise protsessis;
9. kutsub Brasiilia ametiasutusi üles hoidma tasakaalu uute taastuvate energiaallikate ja ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse vahel; rõhutab seetõttu, et on oluline kaasata riik pikaajalisse säästva arengu ja teise põlvkonna agrokütuste tootmise strateegiasse, kasutamiseks kohalikuks tarbimiseks ja vältides keskkonnale hävitavalt mõjuvaid monokultuure;
10. rõhutab, et arengukoostöö rahastamisvahendi Brasiiliale mõeldud summat peaks kasutama Brasiilia vaesusevastase võitluse meetmete toetamiseks ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ning toetamaks muid meetmeid, mida võib pidada tegelikuks arenguabiks, näiteks keskkonnasektoris;
11. on seisukohal, et ELi ja Brasiilia poliitilist koostööd, vastastikust teadlikkust ja mõistmist ning vahetusprogramme arendavaid meetmeid ei tuleks rahastada mitte arengukoostöö rahastamisvahendi, vaid teiste vahenditega.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.1.2009 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
28 0 0 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Margrete Auken, Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Corina Creţu, Koenraad Dillen, Beniamino Donnici, Fernando Fernández Martín, Juan Fraile Cantón, Alain Hutchinson, Filip Kaczmarek, Maria Martens, Luisa Morgantini, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Anna Záborská, Jan Zahradil, Mauro Zani |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Maria Berger, Raymond Langendries, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker |
|||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.2.2009 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
56 4 3 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Sir Robert Atkins, Angelika Beer, Bastiaan Belder, André Brie, Colm Burke, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Georgios Georgiou, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Vural Öger, Janusz Onyszkiewicz, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Pierre Pribetich, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Marek Siwiec, Hannes Swoboda, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Andrzej Wielowieyski, Jan Marinus Wiersma, Zbigniew Zaleski |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Martí Grau i Segú, Milan Horáček, Aurelio Juri, Alexander Graf Lambsdorff, Marios Matsakis, Yiannakis Matsis, Nickolay Mladenov, Alexandru Nazare, Doris Pack, Athanasios Pafilis, Jean Spautz |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Emine Bozkurt, Ioannis Gklavakis, José Albino Silva Peneda, Antonios Trakatellis, Nikolaos Vakalis |
|||||