SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta

18.2.2009 - (14288/2/2008 – C6‑0484/2008 – 2005/0236(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Emanuel Jardim Fernandes

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta

(14288/2/2008 – C6‑0484/2008 – 2005/0236(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14288/2/2008 – C6‑0484/2008)[1];

–   võttes arvesse liikmesriikide avaldust meresõiduohutuse kohta (15859/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[2] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0586) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0069/2009),

1.  kiidab ühise seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 330 E, 30.12.2008, lk 13.
• [2]  ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 140.

SELETUSKIRI

24. veebruar 2006: komisjoni ettepanek

Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta kolmanda meresõiduohutust käsitleva paketi (Erika III) ühe osana.

Lipuriigid, st riigid, mis annavad laevadele õiguse sõita nende lipu all, on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmetena kohustatud täitma organisatsiooni konventsioone, mille osalised nad on. Nad peavad tagama, et nende registris olevad laevad vastavad kõnealustes konventsioonides, mille eesmärk on edendada inimelude ohutust merel ja merekeskkonna kaitset, sätestatud nõuetele. Lipuriikide põhikohustused on sätestatud 2005. aasta novembris vastu võetud IMO kohustuslike õigusaktide rakendamise koodeksis. Nende kohustuste täitmist tuleb kontrollida samuti 2005. aasta novembris vastu võetud IMO liikmesriikide auditeerimissüsteemi abil. Kuid auditeerimissüsteemis osalemine on vabatahtlik. Lisaks ei ole IMO-l volitusi kohaldada sanktsioone nende osalisriikide vastu, kes ei rakenda konventsiooni nõudeid või ei jõusta neid oma lipu all sõitvatel laevadel.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi lipuriigina tõhusalt ja järjekindlalt kooskõlas meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate IMO konventsioonidega. Sel eesmärgil nähakse ettepanekus ette, et kõik liikmesriigid saavad IMO konventsioonide osalisteks ja kohaldavad täielikult neis sisalduvaid kohustuslikke lipuriigiga seotud sätteid ning et IMO kohustuslike õigusaktide rakendamise koodeksi (lipuriigi koodeks) osad ja ka vabatahtlik IMO liikmesriikide auditeerimissüsteem muutuvad ühenduse tasandil kohustuslikuks.

IMO kohustuste ühenduse õigusesse ülevõtmise vajadus tugineb kahele elemendile: kontrolli- ja karistusmehhanismide puudumine rahvusvahelises mereõiguses ühelt poolt ja Euroopa lipuriikide vahel täheldatud olulised kvaliteedierinevused teiselt poolt.

Praktikas püütakse komisjoni ettepanekuga korvata IMO kahte põhilist puudust peale võimu puudumise IMO poolt väljaantavate eeskirjade rakendamise kontrollimiseks:

–         igale lepinguosalisele antud suur valikuvabadus, mis võimaldab talle vabastusi või erandeid konventsioonide põhieeskirjadest;

–         IMO resolutsiooni kujul vastuvõetud ja nimetatud kohustuste tõhusaks täitmiseks esmatähtsaks peetavate abimeetmete mittesiduv iseloom.

29. märts 2007: Euroopa Parlament võttis vastu arvamuse esimesel lugemisel

Parlament nõudis tungivalt komisjoni ettepanekule laialdast toetust ja võttis vastu hulga muudatusettepanekuid, mille eesmärk on kavandatud õigusakti veelgi tugevdada. Üldpõhimõte on, et ühenduse laevanduse ja seda kasutavate kodanike ning laevandusteenuseid osutavate laevade käitajate turvalisus ning keskkonna kaitse peaksid olema igal ajal tagatud. Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha kohaselt peaks iga liikmesriik tagama lipuriigi inspektorite ja uurijate koolituse ning arendama välja suutlikkuse laevade konstruktsiooni ja varustuse projektide ülevaatamiseks, heakskiitmiseks ja lubamiseks. Parlament seadis laeva liikmesriigis esmakordse registreerimise tingimuseks, et liikmesriik peaks kindlaks tegema, kas laev vastab kohaldatavatele rahvusvahelistele eeskirjadele ja õigusnormidele, ning tagama, et seda kinnitavad tõendavad dokumendid. Kui laev ei ole uus, teeb ta koostööd eelmise lipuriigiga ning palub sellel edastada vajalikud dokumendid ja andmed. Euroopa Parlament soovib ka, et liikmesriigid koostaksid oma laevade kohta laevastiku andmebaasi või peaksid sellist andmebaasi, mis sisaldab iga laeva peamisi tehnilisi üksikasju. Andmebaasid peaksid sisaldama laialdast teavet, näiteks klassifitseerimise ja sertifitseerimise kohta, sadamariigi kontrolli tulemuste kohta, õnnetuste ja IMO tingimuste rikkumiste kohta, eriti laevade põhjustatud merereostuse kohta.

7. aprill 2008 – 1. september 2008

Pärast kahte vaikuse aastat pidas ELi transpordinõukogu 7. aprillil 2008 ettepaneku üle avaliku poliitilise arutelu. Enamiku liikmesriikide arvates ei ole ühenduse tasandi õigusakt sobiv vahend meresõiduohutuse selle aspekti reguleerimiseks. Mõned delegatsioonid väljendasid tõsist muret seoses direktiivis ette nähtud IMO konventsioonide kohustusliku ratifitseerimisega ja neil on tõsiseid raskusi sätetega, mis käsitlevad IMO lipuriigi koodeksi kohustuslikku kohaldamist ühenduse tasandil. Üldiselt toetas enamik liikmesriike nn mittesiduvat õigusakti, et tagada, et lipuriigid täidavad oma rahvusvahelisi kohustusi.

Olles märganud seda ummikut nõukogu poolel, õnnestus raportööril kokku leppida teiste Erika III paketi raportööridega ning transpordi- ja turismikomisjoniga üldiselt, et ettepanek võtta vastu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta on kogu paketi lahutamatu ja hädavajalik osa ning seega otsustava tähtsusega meresõiduohutuse suurendamise eesmärgi saavutamisel. Seetõttu otsustati tuua selle ettepaneku oluline osa muudatusettepanekutena sisse EP teise lugemise seisukohta paketi teise teema kohta, nimelt laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ning veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (direktiivi 95/57/EÜ kehtetukstunnistamine). See menetlus ajendas nõukogu taasavama arutelu kõnealuse teema üle ELi transpordinõukogu mitteametlikul istungil La Rochelle’is 1. septembril 2008.

9. detsember 2008: nõukogu ühine seisukoht

Pärast põhjalikke läbirääkimisi ning eesistujariigi Sloveenia ja hiljem eriti eesistujariigi Prantsusmaa tehtud jõupingutusi jõuti 9. oktoobril 2008 teksti suhtes algsele poliitilisele kokkuleppele ning nõukogu võttis ühehäälselt vastu ühise seisukoha eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta.

Nõukogu pidas vajalikuks eemaldada regulatiivosast mõned tähtsad sätted, näiteks need, mis käsitlevad rahvusvaheliste konventsioonide kohustuslikku ratifitseerimist ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) lipuriigi koodeksi kohustuslikku kohaldamist ühenduses. Nõukogu ühises seisukohas on keskendutud eelkõige järgmisele:

–         seni kui IMO auditisüsteem ei ole muutunud kohustuslikuks, peavad liikmesriigid oma veeteede ameteid auditeerima ja avalikustama auditi tulemused;

–         liikmesriigid kehtestavad oma veeteede ametite jaoks rahvusvaheliste normide alusel sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi;

–         enne laevale liikmesriigi lipu all sõitmise loa andmist peavad liikmesriigid kontrollima, kas laev vastab rahvusvahelistele eeskirjadele;

–         liikmesriigid peavad kindlustama, et liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, mis on peetud kinni sadamariigipoolse kontrolli raames, viiakse vastavusse IMO asjakohaste konventsioonidega;

–         need liikmesriigid, kelle lipp on kantud sadamariigipoolset kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi musta nimekirja või kaks aastat järjest halli nimekirja, peavad esitama komisjonile aruande sellise olukorra põhjuste kohta.

Selle lähenemisviisi tulemusel muudab ühine seisukoht suurel määral komisjoni algset ettepanekut ja tagab meresõiduohutuse valdkonna meetmete ühtse paketi olemasolu, mis kujutab endast olulist edusammu tagamaks, et ei korduks sellised õnnetused nagu Erika või Prestige’iga.

Paralleelselt ühise seisukohaga kinnitatakse Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate avalduses liikmesriikide kohustust

–         ratifitseerida peamised meresõiduohutust käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid 1. jaanuariks 2012;

–         kohaldada IMO lipuriigi koodeksit ja sellega seotud veeteede ametite auditisüsteemi;

–         ergutada IMOt muutma need kaks vahendit kogu maailmas kohustuslikuks.

Soovitus

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta – mida kaks aastat nõukogus isegi mitte ei arutatud – kuulutati pärast avalikku poliitilist arutelu käesoleva aasta aprillis toimunud ELi transpordinõukogu istungil „surnuks”. Euroopa Parlamendi tungiv nõudmine säilitada Erika III pakett ühtsena aitas märkimisväärselt kaasa sellele, et ühine seisukoht lõpuks vastu võeti. Raportöör toetab seetõttu ühist seisukohta, kuna sellega kaasneb lisandväärtus, mis väljendub selles, et paraneb Euroopa riikide lipu all sõitvate laevade kvaliteet ja ühenduses luuakse konkurentsitingimused, mis tagavad, et lipuriigi valikul ei saa lähtuda madalaimast nõuete tasemest, ning soovitab kiita ühise seisukoha muudatusteta heaks.

MENETLUS

Pealkiri	Lipuriigi kohustuste täitmine
Viited	14288/2/2008 – C6-0484/2008 – 2005/0236(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	29.3.2007                     T6-0093/2007
Komisjoni ettepanek	KOM(2005)0586 - C6-0062/2006
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	18.12.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 18.12.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Emanuel Jardim Fernandes 10.12.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	22.1.2009		17.2.2009
Vastuvõtmise kuupäev	17.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Luca Romagnoli, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Luigi Cocilovo, Jas Gawronski, Pedro Guerreiro, Lily Jacobs, Rosa Miguélez Ramos, Corien Wortmann-Kool