Menetlus : 2005/0242(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0072/2009

Esitatud tekstid :

A6-0072/2009

Arutelud :

PV 10/03/2009 - 12
CRE 10/03/2009 - 12

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0111

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 139kWORD 72k
17.2.2009
PE 416.644v02-00 A6-0072/2009

Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral

(14287/2/2008 – C6‑0483/2008 – 2005/0242(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Gilles Savary

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral

(14287/2/2008 – C6‑0483/2008 – 2005/0242(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14287/2/2008 – C6‑0483/2008);(1)

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0593) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2007)0674);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0072/2009),

1.  kiidab ühise seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 330 E, 30.12.2008, lk 7.

(2)

ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 166.


SELETUSKIRI

1.  Taust ja märkused menetluse kohta

10. jaanuaril 2006 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevaomanike tsiviilvastutuse ja finantstagatiste kohta(1). Nimetatud ettepanek moodustab kolmanda mereohutuspaketi (ERIKA III) lahutamatu osa, hõlmates seitset õigusloomega seotud ettepanekut.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee võtsid vastu oma arvamuse komisjoni ettepaneku kohta vastavalt 15. juunil ja 13. septembril 2006.

Oma 29. märtsi 2007. aasta istungil võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel suure häälteenamusega vastu õigusloomega seotud resolutsiooni ja selle kohta tehtud 25 muudatusettepanekut(2). Nimetatud muudatusettepanekutes soovis parlament peamiselt tugevdada rahvusvahelisi süsteeme, mis reguleerivad laevaomanike mereveoga seotud tsiviilvastutust ja kahju hüvitamist kolmandatele isikutele (LLMC 1996(3)), ja mida tuleks kohaldada Euroopa Liidus. Parlament tegi muu hulgas ettepaneku paluda liikmesriikidel ratifitseerida direktiivi ülevõtmise tähtajaks konventsioon vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS konventsioon) ning võimaldada konventsiooni integreerimine ühenduse õigusesse. Lisaks soovis parlament edendada tahtliku üleastumise mõiste laiemat tõlgendust, et jätta kohtule võimalus tühistada vastutuse piirmäär juhul, kui vastutavad isikud oleks võinud vastutustundlikult käitudes olla teadlikud võimalikust kahjust.

Komisjon esitas 24. oktoobril 2007 vastavalt asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 muudetud ettepaneku. Nimetatud ettepanek hõlmas peaaegu täielikult parlamendi 23 muudatusettepanekut, välja arvatud ühenduse ameti loomine, mille eesmärk on pidada väljaantud finantstagatise tunnistuste registrit.(4)

7. aprillil 2008 viis nõukogu läbi poliitilise mõttevahetuse, milles käsitleti nimetatud ettepanekut ning ettepanekut võtta vastu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta. Nimetatud mõttevahetuses väljendas suurem osa liikmesriike oma vastuseisu asjassepuutuvatele tekstidele, otsustades need lahutada paketist ERIKA III ja mitte esitada ühist seisukohta.

Raportöör lähtus seejärel Euroopa Kohtu 24. juuni 2008. aasta kohtuotsusest „Commune de Mesquer” (kohtuasi C-188/07) kui uuest sisulisest faktist, mis võimaldas vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 62 ühise seisukoha muutmist teisel lugemisel. Raportöör sai paketi teiste ühise seisukoha tekstide raportööride heakskiidu lisada tsiviilvastutuse direktiivi ettepaneku põhiosa ja viidata nimetatud direktiivile. Nimetatud muudatusettepanekud kiideti heaks parlamendi teisel lugemisel ja lisati merepaketi kahele teisele direktiivile, sadamariigi kontrolli käsitlevale direktiivile ning ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi direktiivile. See pretsedenditu menetlus, mille eesmärk oli lisada nõukogus tagasi lükatud direktiivi ettepanek õigusloomemenetluses olevasse direktiivi, sundis nõukogu võtma vastu teksti puudutavat seisukohta.

2008. aasta septembris pärast transpordiministrite mitteametlikku kohtumist Rochelle'is esitas eesistujariik Prantsusmaa liikmesriikidele ettepaneku läbivaadatud versiooni.

Hoolimata tugevast vastuseisust nõukogus, saavutasid liikmesriigid kokkuleppe õiguslikult siduva akti osas, kuna direktiiv piirdub üksnes kindlustuskohustusega. Lisaks võtsid liikmesriigid endale kohustuse esitada liikmesriikide avaldus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni suurte rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise kohta seoses tsiviilvastutuse ja kahjude hüvitamisega(5). 9. detsembril 2008 võttis nõukogu pärast poliitilise kokkuleppe saavutamist 9. oktoobri 2008. aasta koosolekul ja vastavalt asutamislepingu artikli 251 lõikele 2 ühehäälselt vastu ühise seisukoha.

Euroopa Komisjon avaldas vastavalt asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule parlamenti teavitava teatise. Oma järeldustes rõhutab komisjon, et nõukogus vastuvõetud tekst loob lisandväärtust.(6)

2.  Hinnang nõukogu ühisele seisukohale ja kommentaarid

Ühine seisukoht direktiivi („Direktiiv laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral”) kohta on küll väga erinev komisjoni esialgsest ettepanekust ja parlamendi seisukohast esimesel lugemisel, kuid selles on säilinud põhielemendid ja tehakse märkimisväärseid edusamme.

– direktiivis on säilitatud kohustus, et kõikidel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel ja muu kui kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel oleks kindlustus, kui sellised laevad saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevasse sadamasse (artikkel 4);

– kohustusliku kindlustuse summa kehtestatakse vastavalt 1996. aasta LLMC konventsiooni piirmääradele; 1996. aasta konventsiooni peamiseks plussiks on piisavalt kõrgete vastutuse piirmäärade kehtestamine, nii et enamikul juhtudel on võimalik kahjukannatajatele kahjud sobival viisil hüvitada (laevavrakid, mida ei hõlma HNS konventsioon, konteinerid jne);

– kindlustuse olemasolu tõendatakse tunnistusega, mis asub laeva pardal (artikkel 6); see kehtib kõikidele liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse saabuvatele laevaomanikele; kindlustustunnistuse olemasolu laeva pardal kontrollib sadamariik inspektsiooni käigus vastavalt sadamariigi kontrolli käsitleva direktiivi sätetele ja menetlustele;

– uue elemendina nähakse ühises seisukohas ette sanktsioonid, kui laeva pardal puudub kindlustustunnistus; seega võib laeva kas vastavalt sadamariigi kontrolli käsitlevas direktiivis toodud menetlusele kinni pidada või pädeva asutuse korraldusel välja saata; väljasaatmise korralduse põhjal keelab iga liikmesriik kõnealusel laeval siseneda oma mis tahes sadamasse, kuni laevaomanik ei ole esitanud kindlustustunnistust (artikkel 5);

– nõukogu ühises seisukohas korratakse samuti parlamendi esialgset ettepanekut kehtestada karistused direktiivi sätete rikkumise eest (artikkel 7).

Lisaks võtsid liikmesriigid oma mereohutuse kohta tehtud avalduses kohustuse ratifitseerida hiljemalt 1. jaanuariks 2012 järgmised suured rahvusvahelised konventsioonid:

– 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral;

– naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon;

– 1996. aasta protokoll merinõuete puhul vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni kohta;

– 2001. aasta punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse rahvusvaheline konventsioon (punkrikütuse konventsioon).

Samas avalduses võtsid liikmesriigid endale kohustuse saavutada Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis kokkulepe seoses rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS konventsioon).

3.  Soovituse ulatus

Raportöör soovib rõhutada nõukogu märkimisväärset pingutust nõukogus esimesel korral tagasi lükatud teksti uuel läbivaatamisel:

– võttes arvesse vaieldamatuid edusamme suurte rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimisel ja kindlustuskohustuse kehtestamisel;

– võttes arvesse nõukogu ja parlamendi 8. detsembri 2008. aasta lepitusmenetlusel saavutatud kokkulepet mereohutuspaketi kohta, millesse kuulus algselt käesolev direktiivi ettepanek.

Raportöör palub mitte teha muudatusi nõukogu ühisesse seisukohta ja kiita heaks hääletusele pandud soovituse projekt.

(1)

KOM(2005) 593 lõplik – 2005/0242 (COD).

(2)

. P6_TA(2007)0094.

(3)

Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioon.

(4)

KOM(2007) 674 lõplik.

(5)

Avaldus tehti 9. oktoobril ja kanti nõukogu 9. detsembri kohtumise protokolli.

(6)

KOM(2008) 846 lõplik.


MENETLUS

Pealkiri

Laevaomanike kindlustus merinõuete korral

Viited

14287/2/2008 – C6-0483/2008 – 2005/0242(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

29.3.2007                     T6-0094/2007

Komisjoni ettepanek

KOM(2005)0593 – C6-0039/2006

Komisjoni muudetud ettepanek

KOM(2007)0674

Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

18.12.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

18.12.2008

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Gilles Savary

8.12.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.1.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

37

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Josu Ortuondo Larrea, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Luca Romagnoli, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Luigi Cocilovo, Jas Gawronski, Pedro Guerreiro, Lily Jacobs, Rosa Miguélez Ramos, Corien Wortmann-Kool

Õigusteave - Privaatsuspoliitika