RAPORT Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

18.2.2009 - (2008/2237(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Edit Herczog
Arvamuse koostaja(d) (*):
Gunnar Hökmark, majandus- ja rahanduskomisjon
Martí Grau i Segú, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

parandused/addendaValiERR01

• ERR01 (PDF - 23 KB)
• ERR01 (DOC - 36 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta

(2008/2237(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (KOM(2008)0394) ja sellele lisatud komisjoni töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEK(2008)2102);

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni teemal „On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine”[1] ja 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtluse harta rakendamise kohta[2];

–   võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 2715. istungi 13. märtsi 2006. aasta järeldusi VKE-poliitika kohta majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks ning konkurentsivõime nõukogu 2891. istungi 1. ja 2. detsembri 2008. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2009. aasta arvamust;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. jaanuari 2009. aasta arvamust;

–   võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse harta hea tava valimist 2008. aastal;

–   võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta töödokumenti „Euroopa parimad tavad, mis lihtsustavad VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele” (SEK(2008)2193);

–   võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2007. aasta teatist „Väike, puhas ja konkurentsivõimeline. Programm väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks keskkonnakaitsealaste õigusaktide järgimisel”[3];

–   võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta (KOM(2008)0397);

–   võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas” (KOM(2008)0465);

–   võttes arvesse halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma 10. juuli 2008. aasta arvamust prioriteetses äriühinguõiguse valdkonnas ja 22. oktoobri 2008. aasta arvamust arvete esitamist ja elektrooniliste arvete esitamist käsitlevate eeskirjade reformi kohta direktiivis 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6‑0074/2009),

A. arvestades, et ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), mis moodustavad umbes 99 % kõikidest ettevõtjatest ja pakuvad üle 100 miljoni töökoha, on väga tähtis rolli majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja töökohtade loomise soodustamisel, nad on innovatsiooni peamine allikas ning tööhõive säilitamise ja suurendamise seisukohalt väga vajalikud;

B.  arvestades, et VKEd tuleb asetada kõikide ühenduse poliitikavaldkondade keskmesse, et võimaldada neil areneda ja kohaneda üleilmastumise nõudmistega, osaleda nn teadmiste kolmnurgas ning kohaneda keskkonna- ja energiaalaste ülesannetega;

C. arvestades, et vaatamata Euroopa Liidu varasematele algatustele ei ole majanduskeskkond VKEde jaoks alates 2000. aastast oluliselt või tuntavalt paranenud;

D. arvestades, et ülekaalukas enamik VKEsid on mikroettevõtted, käsitööndusettevõtted, pereettevõtted ja ühistud, mis kujutavad endast ettevõtluskultuuri loomulikke inkubaatoreid ning millel on seetõttu oluline roll sotsiaalse kaasatuse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamisel;

E.   arvestades, et VKEdele ei pakuta piisavat toetust, et nad saaksid end kaitsta piiriüleselt kasutatavate ebaausate kaubandustavade eest, nagu eksitavaid ärikatalooge kirjastavate ettevõtete tegevus;

F.  arvestades, et Euroopa VKEdel on erinevustele vaatamata palju sarnaseid probleeme oma potentsiaali täielikul realiseerimisel sellistes valdkondades nagu suuremate ettevõtetega võrreldes suhteliselt suuremad halduskulud ja nõuete täitmisega seotud kulud, juurdepääs rahastamisele ja turgudele, innovatsioon ja keskkond;

G. arvestades, et VKE-sõbraliku keskkonna saavutamiseks tuleb muuta arusaama ettevõtja rollist ja riskivõtmisest: ettevõtlusel ja sellega seonduval riskivalmidusel peaks olema poliitiliste liidrite ja meedia poolehoid ning haldusasutuste toetus,

H. arvestades, et VKEd peavad oma rahvusvaheliseks muutumise protsessi alguses tegelema selliste konkreetsete probleemidega nagu rahvusvahelise kogemuse puudumine, kogenud personali nappus, väga keeruline rahvusvaheline reguleeriv raamistik ning vajadus teha muudatusi organisatsiooni- ja ettevõtluskultuuris;

I.   arvestades, et Euroopa Parlament on sageli märkinud kahetsusega, et Euroopa väikeettevõtluse harta siduva õigusjõu puudumine on kahjustanud selle tõelist rakendamist ja et selle 10 soovitust on suuremas osas jäänud tähelepanuta; arvestades, et sellest tulenevalt nõudis Euroopa Parlament oma eelmainitud 19. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis, et nõukogu kõnealuse probleemiga tegeleks,

Üldist

1.  toetab kindlalt komisjoni eelmainitud 25. juuni 2008. aasta teatist, mille eesmärk on ambitsioonikas poliitikakava, et edendada VKEde kasvu 10 juhtpõhimõtte kaudu ja juurutada lähenemisviis „kõigepealt mõtle väikestele” poliitika väljatöötamisel kõikidel tasanditel;

2.  väljendab siiski kahetsust, et väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ei ole õiguslikult siduv dokument; on seisukohal, et algatuse tõeliselt uuenduslik aspekt on selle eesmärk asetada põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” ühenduse poliitika keskmesse; kutsub nõukogu ja komisjoni üles ühinema parlamendiga püüdlustes muuta see põhimõte siduvaks reegliks, mille vorm tuleb veel kindlaks määrata, eesmärgiga tagada, et seda kohaldatakse nõuetekohaselt kõikides tulevastes ühenduse õigusaktides;

3.  rõhutab, et on hädavajalik rakendada 10 juhtpõhimõtet Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles võtma tugevat poliitilist kohustust nõuetekohase rakendamise tagamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et määrata kindlaks prioriteedid ja rakendada kiiresti eelkõige riiklikul tasandil konkurentsivõime nõukogu poolt 1. detsembril 2008 vastu võetud SBA tegevuskava, millega tagatakse, et kõik osalised järgivad tõhusalt juhtpõhimõtteid;

4.  kutsub komisjoni üles veelgi edendama VKEdega seotud poliitika läbipaistvust ja sellealast teadlikkust, ühendades olemasolevad VKEdele mõeldud ühenduse vahendid ja fondid ELi eelarve eraldi rubriigis;

5.  on sügavalt veendunud, et on ülioluline luua kontrollimehhanism, et jälgida juba elluviidud poliitikaalgatuste nõuetekohast ja kiiret rakendamist; kutsub seetõttu nõukogu üles lisama liikmesriikide tasandil võetavad meetmed Lissaboni protsessi ja teavitama parlamenti igal aastal saavutatud edust;

6.  kutsub komisjoni üles looma seiresüsteemi, et jälgida pärast 10 juhtpõhimõtte rakendamist komisjoni ja liikmesriikide poolt saavutatud edu; kutsub komisjoni üles kehtestama standardkriteeriumeid tehtud edusammude hindamiseks; kutsub liikmesriike üles lisama oma esimesi eduaruandeid eelseisvatesse riiklikke reformikavasid käsitlevatesse aastaaruannetesse;

7.  rõhutab vajadust panna erilist rõhku käsitööndus-, pere- ja mikroettevõtetele ning üksikettevõtjatele ELi, riigi ja piirkondlikul tasandil ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid konkreetselt nendele ettevõtetele suunatud reguleerivad, haldus-, maksu- ja elukestvat õpet käsitlevad meetmed; nõuab ka, et tunnustataks vabade elukutsete esindajate eripära ja vajadust kohelda neid samamoodi nagu teisi VKEsid, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus neid elukutseid reguleeriva õigusega; rõhutab VKEde ühenduste tähtsat rolli kauplejate, käsitööndusettevõtete ja muude elukutsete jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et parandada nende tööstusettevõtete majanduskeskkonda ning nende kutseliitude ja tööstusühenduste õiguslikku raamistikku;

8.  on seisukohal, et komisjoni ettepanekutes puudub selge strateegia füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks nende õigusliku seisundi ja seaduslike õiguste parandamiseks, eriti kui nende positsioon on võrreldav palgatöötajate omaga; kutsub komisjoni üles tagama füüsilisest isikust ettevõtjatele õigust leppida kokku standardtariifides, organiseeruda ja sõlmida kollektiivlepinguid, kui lepingu teine pool on turgu valitseva seisundiga suurettevõtja, tingimusel et see ei kahjusta väiksema mõjuvõimuga potentsiaalseid kliente ega põhjusta turumoonutusi;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pakuksid sihipäraseid toetusmeetmeid ja individuaalset toetust, näiteks teave, nõustamine ja riskikapitalile juurdepääsu võimalused VKEde hulka kuuluvate ettevõtete asutamisel;

10. rõhutab vajadust töötada välja sotsiaal-majanduslik mudel, millega luuakse sobiv turvavõrk väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele loomemajanduse sektoris, kus esineb sageli ebastabiilseid töötingimusi;

11. märgib kahetsusega, et naisi takistavad ettevõtteid loomast ja edukalt juhtimast sellised tegurid nagu teabe puudumine, kontaktide vähesus ja vähene juurdepääs võrgustikele, sooline diskrimineerimine ja stereotüübid, ebarahuldavad ja jäigad lapsehooldusvõimalused, raskused ettevõtluse ja perekondlike kohustuste ühitamisel, samuti naiste ja meeste erinev lähenemine ettevõtlusele;

12. kiidab heaks kavandatava naisettevõtjate esindajate võrgustiku loomise ja juhendamiskavad, et innustada naisi oma ettevõtet looma, ning ettevõtluse edendamise naissoost kõrgkoolilõpetajate hulgas; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et paljudes ettevõtetes valitseb ikka veel sooline vahetegemine, mis on väga tõsine probleem ja jääb selleks pikaks ajaks, sest seni, kuni naisi tööturul diskrimineeritakse, kaotab EL võimekaid töötajaid ja ettevõtjaid ning kaotab sellest tulenevalt raha; on seetõttu arvamusel, et veelgi rohkem raha tuleks investeerida naisettevõtjate toetamiseks mõeldud projektidesse;

13. rõhutab, et naiste ettevõtlus aitab kaasata naisi tööturule ning parandada nende majanduslikku ja sotsiaalset staatust; peab siiski kahetsusväärseks, et selles valdkonnas püsib meeste ja naiste ebavõrdsus eelkõige töötasu osas naiste vastu üles näidatud suurele huvile vaatamata ning naisettevõtjate osakaal on ELis jätkuvalt väike, mis on osaliselt seotud tunnustamata, ent siiski olulise panusega (näiteks tasuta töö), mille naised annavad väikeste ja keskmise suurusega pereettevõtete igapäevasesse tegevusse;

14. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arvestaksid loome- ja kultuurisektorit kui ELi majandus- ja sotsiaalset arengut edendavat jõudu, mis annab 2,6 % SKPst ja hõlmab 2,5 % ELi tööjõust; rõhutab VKEde olulisust info- ja sidetehnoloogia ning loomemajanduse valdkonna elavdamisel;

15. rõhutab, et loomemajanduse sektoris on ülekaalus VKEd ja see on eriti oluline jätkusuutliku piirkondliku tööhõive tagamiseks;

16. pooldab komisjoni kavatsust võtta menetlusse direktiiv vähendatud käibemaksumäärade kohta töömahukate ja kohalikul tasandil osutatavate teenuste puhul, mida osutavad peamiselt VKEd; kuid rõhutab, et see ei tohi kaasa tuua konkurentsi moonutamist ega jätta ebaselgeks, milliseid teenuseid direktiiv hõlmab;

17. märgib vajadust tagada, et VKEd saaksid osta väikestes kogustes ning keskkonnasõbralikke ja kohalikke tooteid ning muutuksid nõnda kliimasõbralikumaks ja tõhusamaks;

18. tunneb heameelt, et kiiresti võeti vastu üldine grupierand seoses riigiabiga ja meetmed Euroopa osaühingu põhikirja ja vähendatud käibemaksumäärade kohta;

19. tervitab komisjoni ettepanekut alandada kohalikul tasandil osutatavate teenuste käibemaksumäärasid; kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid riigiabi käsitlevate eeskirjade leebemaks muutmiseks, et julgustada riigihankevõimaluste pakkumist kohalikele ettevõtetele, eelkõige kohalikele VKEdele;

20. toetab ideed pikendada 2012. aastani praegu kehtivat korda, mille alusel filmide tootmiseks antava riigiabi suhtes ei kohaldata ELi konkurentsieeskirju, ja peab seda loominguga tegelevatele VKEdele suureks toeks;

21. toetab komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)[4], sätestatud uusi riigiabi eeskirju, mille kohaselt on VKEd teatavatel tingimustel teatamiskohustusest vabastatud;

22. märgib, et hoolimata Euroopa väikeettevõtluse hartas võetud selgest kohustusest jääb VKEde häält sotsiaalse dialoogi kontekstis kuulmatuks; nõuab tungivalt, et see puudus kõrvaldataks ametlikult asjakohaste ettepanekutega SBA raames;

23. peab vajalikuks panna SBA raames suuremat rõhku tööõiguse valdkonnale ja pöörata erilist tähelepanu turvalise paindlikkuse mõistele, mis annab just VKEdele võimaluse turumuutustele kiiremini reageerida ja selle kaudu tagada kõrgem tööhõive määr ning ettevõtete parem konkurentsivõime, sealhulgas rahvusvaheline konkurentsivõime, võttes seejuures arvesse vajalikku sotsiaalset kaitset; viitab sellega seoses oma 29. novembri 2007. aasta resolutsioonile kaitstud paindlikkuse kohta[5];

24. lisaks rõhutab tööõiguse tähtsust, eelkõige seoses sellega, kuidas on võimalik optimeerida selle kohaldamist VKEdele näiteks parema nõustamise või haldusmenetluste lihtsustamise kaudu, ja kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu VKEdele seoses nende konkreetsete lähenemisviisidega turvalisele paindlikkusele, kaasa arvatud aktiivse tööturupoliitika kaudu, kuna VKEdel on oma väikese töötajaskonna tõttu võimalus suuremaks sisemiseks ja väliseks paindlikkuseks, kuid teisalt on neil endil ja nende töötajatel vaja suuremat turvalisust; peab tähtsaks, et tööõigus, mis on turvalise paindlikkuse peamisi tugisambaid, loob VKEde jaoks usaldusväärse õigusliku aluse, kuna sageli ei saa need ettevõtted endale lubada õigusosakonda ega personalijuhtimise osakonda; juhib tähelepanu sellele, et Eurostati andmetel oli 2003. aastal 91,5 % Euroopa äriühingutest vähem kui 10 töötajat;

25. peab vajalikuks võtta kasutusele meetmed võitluseks deklareerimata töö vastu, mis on vaieldamatult eriti töömahukate VKEde puhul ebaausa konkurentsi allikas;

26. kutsub liikmesriike üles suurendama alaesindatud etniliste vähemuste esindajatele kuuluvate VKEde kaasamist peamistesse majandussektoritesse ja töötama selleks välja tarnijate mitmekesisuse programme eesmärgiga anda võrdsed võimalused alaesindatud ettevõtetele, kes lepingute pärast suuremate ettevõtetega konkureerivad;

27. rõhutab Euroopa osaühingu põhikirja kui uue täiendava õigusliku vormi tähtsust, tingimusel et selles keskendutakse VKEdele, kes kavatsevad osaleda piiriüleses tegevuses, ning et seda põhikirja ei saa kuritarvitada suuremad äriühingud liikmesriikide selliste õigusnormide kahjustamiseks ja nendest kõrvalehoidumiseks, mille abil edendatakse kõikide sidusrühmade huve arvestavat ettevõtete juhtimise süsteemi;

28. kutsub riigiasutusi üles, võttes aluseks põhimõtte, et juurdepääs teabele on teabe enda saamise eeltingimus, ja arvestades siinkohal interneti kui vahendi tähtsust, lihtsustama maksimaalselt asutuste veebisaite, et võimaldada kasutajatel teha kindlaks pakutavad toetusmehhanismid ja neid paremini mõista;

Uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ergutamine

29. rõhutab innovatsiooni tähtsust VKEde jaoks ja uurimistegevuse võimaluste kasutamisega seotud raskusi; on seisukohal, et riiklikud teaduste akadeemiad ja uurimisinstituudid võiksid aidata edendada innovatsiooni ja vähendada VKEde uurimistegevuse takistusi; on seisukohal, et keskenduda ei tuleks mitte üksnes kõrgtehnoloogilisele innovatsioonile, vaid arvestada tuleks ka madala ja kesktaseme tehnoloogia ning informaalset innovatsiooni; on seisukohal, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil võiks olla oluline roll VKEdega seotud uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel; kutsub liikmesriike üles mitmekordistama algatusi, millega hõlbustatakse VKEde juurdepääsu uurimistegevusele; on veendunud, et kõik ühenduse uurimis- ja tehnoloogiaprogrammid tuleks kujundada sellisel viisil, mis hõlbustab VKEde piiriülest osalemist;

30. toetab komisjoni algatust teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendale raamprogrammile (2007–2013)[6] juurdepääsu parandamiseks;

31. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma paremaid raamtingimusi, mille eesmärk on luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni VKEdes, eelkõige intellektuaalomandi kaitse parandamise ning võltsimise ja pettuste vastase võitluse tõhustamise võimaluste loomisega kogu Euroopa Liidus; on veendunud, et tasakaalustatud intellektuaalomandi õigusi käsitlevad eeskirjad saavad pakkuda kaitset ning tagada seejuures teabe ja ideede liikumise ja vahetuse; rõhutab, et VKEdel on vaja toetust intellektuaalomandi õiguste kaitseks, nende õiguste austamiseks asjaomaste intellektuaalomandi õiguste asutuste abiga ja ka oma intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks, et leida rahastajaid;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nõudma oma äripartneritelt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) rangemat kohaldamist ning tegema kõiki vajalikke jõupingutusi kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete lepingute vastuvõtmiseks, et võidelda võltsimise ja piraatluse vastu, näiteks võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA);

33. on seisukohal, et VKEde e-kaubanduse kogu potentsiaal ei ole ikka veel täielikult ära kasutatud ja et veel on palju ära teha ühtse Euroopa elektroonikaturu saavutamiseks toodetele ja teenustele, mille puhul VKEd võivad täita ELi turgude edasisel integreerimisel juhtivat rolli;

34. on seisukohal, et VKEde osalemist klastrites tuleb edendada selleks, et stimuleerida innovatsiooni ja suurendada ELi majanduse konkurentsivõimet; kutsub seepärast komisjoni üles toetama klastrite juhtimise parandamist, eriti parimate tavade ja koolitusprogrammide vahetuse kaudu, välja kujundama ja levitama vahendeid klastrite tulemuslikkuse hindamiseks, edendama klastrite koostööd ja lihtsustama veelgi klastrite ELi programmides osalemise korda;

35. nõuab, et SBAs võetaks arvesse VKEde koostöövorme (ostmise ja turustamisega tegelevad rühmitused), kuna rühmitused on tõendatult väiksemas pankrotiohus kui üksikettevõtjad;

36. on sügavalt veendunud, et patentidel on innovatsioonis ja majanduslikes tulemustes oluline roll, sest need võimaldavad novaatoritel saada uuenduslikest investeeringutest tulu ning annavad vajaliku kindluse investeeringutele, omakapitalile ja laenudele; on seepärast arvamusel, et tuleks saavutada kiire kokkulepe ühenduse patendi suhtes, millega tagatakse odav, tõhus, paindlik ja kvaliteetne õiguskaitse, mis on kohandatud VKEde vajadustele, ning ka Euroopa ühtlustatud patendivaidluste lahendamise süsteemi suhtes;

37. rõhutab vajadust edendada uuenduslikke ja kommertskasutusele eelnevaid riigihankeid, sest see annab ostjatele, kodanikele ja osalevatele ettevõtjatele lisandväärtuse; kutsub liikmesriike üles suurendama uuenduslike riigihangete osakaalu ja uuenduslike VKEde osalemist riigihankemenetlustes; palub komisjonil hõlbustada parimate tavade levitamist selles valdkonnas, näiteks seoses pakkumiskriteeriumite ja -menetluste ning riskide ja teadmiste jagamise korraga;

38. on seisukohal, et rahvusvaheliste riigihangete puhul, kus uued tehnoloogiad võimaldavad piiriülest e-kaubandust, võimaldavad näiteks VKEde konsortsiumidele mõeldud kombineeritud enampakkumiste ning veebis avaldamise ja reklaamipakkumiste uued vormid riigihanke kaubanduse märkimisväärse suurenemisega edendada piiriülest e-kaubandust mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas;

39. juhib tähelepanu sellele, et on vaja piisavalt tehnilist ja kvalifitseeritud personali; on seetõttu arvamusel, et on vaja rohkem investeerida haridusse ning tuleks tugevdada haridusasutuste ja VKEde vahelist sidet, nii et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluskultuuri ja ettevõtlusest teadlikkuse edendamine lisataks riiklikesse õppekavadesse; julgustab laiendama veelgi eri liikuvuskavasid, näiteks „Erasmus noortele ettevõtjatele” ja „Erasmus praktikantidele”, eriti seoses naiste osalemisega; toetab Leonardo da Vinci programmi kohaldamisala kavandatud laiendamist ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi loomist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid koostöös sotsiaalpartnerite ja koolituse pakkujatega tööpõhiseid kutse- ja ametialase (ümber)õppe ning elukestva õppe programme, mis on kohandatud konkreetselt vastavalt VKEde vajadustele ning mida kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist; palub komisjonil hõlbustada parimate tavade vahetamist uuendusliku koolituse valdkonnas ning töö ja pereelu ühitamise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmete valdkonnas;

40. rõhutab, et tähtis on toetada noori ettevõtjaid ja naisettevõtjaid ning käivitada selleks muu hulgas juhendamis- ja nõustamisprogramme; juhib tähelepanu sellele, et VKEdes töötab üha rohkem naisi ja noori ettevõtjaid, kuigi nad töötavad ka praegu peamiselt kõige väiksemates ettevõtetes (mikroettevõtted) ja võivad langeda ettevõtete üleviimise või pärandamise käigus kergesti stereotüüpide ja eelarvamuste ohvriks, eriti pereettevõtete puhul; kutsub seepärast liikmesriike rahvastiku vananemist arvesse võttes rakendama sobivat poliitikat ja mehhanisme, eelkõige võttes ettevõtete üleviimise puhul kasutusele diagnostika-, teavitus-, nõustamis- ja toetusvahendid;

41. juhib tähelepanu sellele, et seitsmes raamprogramm sisaldab finantsriski jagamise mehhanismi, mis peaks võimaldama lihtsustada juurdepääsu Euroopa Investeerimispangast (EIP) saadavatele laenudele mahukate projektide jaoks; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas VKEd seda mehhanismi kasutavad, ja esitama sellest tulenevalt vajalikke ettepanekuid;

42. tervitab ühtse Euroopa võrgustiku loomist, millesse integreeritakse teenused, mida praegu osutavad euroinfokeskused ja innovatsiooni levikeskused, et toetada VKEsid kõikides nende innovatsiooni ja konkurentsivõimega seotud jõupingutustes paljude eri teenuste kaudu;

43. kutsub komisjoni üles hindama VKEde osalemist konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis[7] ning esitama vajalikke ettepanekuid;

Rahastamise ja sellele juurdepääsu tagamine

44. juhib tähelepanu sellele, et VKEde rahastamise peamine allikas Euroopas on nende oma tegevus ja finantseerimisasutustest saadud laenud; märgib, et VKEd arvatakse olevat kõrgema riskiga ja see takistab nende juurdepääsu rahastamisele; nõuab finantseerimisasutuste, komisjoni ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi, et tagada VKEde juurdepääs rahastamisele ja pakkuda neile võimalust kindlustada oma kapitali kasumi ettevõttesse reinvesteerimise abil; on veendunud, et VKEdelt ei tohiks nõuda tasude maksmist enne tegevuse alustamist tagamaks, et nad suudavad ise rahalisi vahendeid ja ressursse luua; juhib siinkohal tähelepanu praeguse finantsolukorra kiireloomulisusele ja vajadusele viivitamatult tegutseda;

45. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi VKEdele mõeldud Euroopa rahaliste vahendite ja riigiabi edendamiseks ja nende olemasolu kohta teabe andmiseks ning muutma need kaks vahendit nii kättesaadavamaks kui ka kergemini mõistetavaks;

46. kutsub liikmesriike üles looma paremaid tingimusi, mis võimaldavad VKEdel investeerida erialasesse koolitusse, muu hulgas otseste maksukärbete ning maksuasutuste ja Euroopa Liidu vahelise hüvitamiskorra kaudu;

47. tunnistab, et liikmesriikide maksustamissüsteemid võivad takistada ettevõtete üleminekut, eelkõige pereettevõtete puhul, ning suurendada ettevõtte likvideerimise või sulgemise ohtu; kutsub seepärast liikmesriike üles oma õigus- ja maksuraamistikku hoolikalt läbi vaatama, et parandada ettevõtete ülemineku tingimusi, eriti omaniku pensionilejäämise või haiguse korral; on veendunud, et parandamine hõlbustab ettevõtete, eelkõige pereettevõtete tegevuse jätkumist, töökohtade säilimist ja kasumi reinvesteerimist;

48. on väga rahul hiljutise ühtekuuluvuspoliitika ja Lissaboni strateegia kooskõlastamisega; on arvamusel, et tänu regionaalfondide suuremale suunamisele ettevõtlusele, uurimistegevusele ja innovatsioonile võib kohalikul tasandil vabaneda suurel hulgal vahendeid ettevõtluspotentsiaali edendamiseks;

49. rõhutab, et dünaamilised finantsturud on VKEde rahastamise põhialus, ning rõhutab vajadust avada Euroopa riskikapitaliturud ja parandada juurdepääsu riskikapitalile, vahefinantseerimisele ja mikrokrediitidele; on seetõttu seisukohal, et tavaolukorras peaks VKEdel olema juurdepääs laenudele, mida annavad kapitaliturul osalejad, kes oskavad paremini hinnata nende eduvõimalusi ja katta tõhusamalt nende vajadusi;

50. toetab nõukogu ja EIP otsust võtta vastu mitmed reformid, et laiendada EIP grupi poolt VKEdele pakutavaid finantstooteid ning arendada tunduvalt edasi panganduspartneritele pakutavaid üldisi laene, seda nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt;

51. rõhutab, et VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele takistab oluliselt nende loomist ja kasvu; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle toetada täiendava 30 miljardi euroga EIP rahalisi vahendeid, mida saab kasutada VKEdele mõeldud tagatisteks ja muudeks rahastamisvahenditeks; kutsub EIPd üles töötama välja uusi rahastamisvahendite vorme ja tõelisi uusi lahendusi, et kõrvaldada takistused, mida kujutavad tagatised laenule juurdepääsemisel; samuti kutsub liikmesriike üles praegust majanduskriisi arvestades julgustama panku tagama VKEdele juurdepääsu laenule mõistlikel tingimustel;

52. kiidab heaks hiljutise algatuse, mis käsitleb ühismeedet väikerahastamisasutuste toetamiseks Euroopas (JASMINE), millest saavad kasu ettevõtluse alustajad ning mis edendab eriti noorte ja naiste ettevõtlust; palub liikmesriikidel võtta koostöös VKEde organisatsioonidega ja laenu andvate asutustega ennetav roll mikrokrediitidele ja alternatiivsetele rahastamisviisidele juurdepääsu ning nende taotlemist käsitleva teabe andmisel;

53. rõhutab EIP ja Euroopa Investeerimisfondi tähtsat rolli VKEdele kättesaadavate rahaliste vahendite suurendamisel, võttes eriti arvesse praegust finantssegadust ja selle negatiivset mõju krediiditurule; palub komisjonil ja liikmesriikidel edasi uurida, kuidas saaks parandada praegusi panganduseeskirju ja muid finantseeskirju, sealhulgas krediidireitingute läbipaistvust, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele; kutsub komisjoni üles looma koostöös liikmesriikide ja EIPga sobivaid raamtingimusi üleeuroopalise riskikapitalituru arenguks;

54. juhib tähelepanu sellele, et ühel neljast VKE tegevuse lõpetamise juhtumist on selle põhjuseks hilinenud maksmine, enamikul juhtudel riiklike haldusasutuste poolt; rõhutab, et praegune olukord, kus laenuraha on raskesti kättesaadav, võib mõjutada ebaproportsionaalselt VKEsid, kuna suuremad kliendid avaldavad väiksematele tarnijatele survet, et need pikendaksid maksetähtaegu; sellega seoses tervitab komisjoni ettepanekut vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul[8] ning kutsub liikmesriike üles parandama maksekultuuri oma riiklikes haldusasutustes; nõuab tungivalt, et ühenduse tasandil kehtestataks ühtlustatud maksetähtaeg, mis võiks olla VKEdele tehtavate maksete puhul lühem, ja karistused selle tähtaja ületamise eest;

55. tervitab SBAs kavandatud meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde varustamist kapitaliga; nõuab finantskriisi valguses eelkõige katsetatud ja läbi proovitud riiklike VKEde toetusprogrammide laiendamist ja/või jätkamist ning nende toetamise laiendamist finantsvahendajatele;

56. võtab teadmiseks ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi tohutu potentsiaali turutõrgete kõrvaldamisel VKEde rahastamisel, ökoinnovatsiooni edendamisel ja ettevõtluskultuuri toetamisel;

Turule juurdepääsu parandamine

57. märgib, et standardimine võib turule juurdepääsu lihtsustamise ja toimivuse suurendamise kaudu tekitada innovatsiooni ja parandada konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles parandama VKEde juurdepääsu standarditele ja VKEde osalemist standardimisprotsessis; julgustab komisjoni ühenduse standardeid rahvusvaheliselt veelgi rohkem propageerima;

58. rõhutab, kui tähtis on kaasata võimalikult täiel määral Euroopa ettevõtlusvõrgustik, riiklikud projektijuhtimisasutused, kaubandus- ja tööstuskojad ning riigiasutused ELi uurimis-, arendus- ja innovatsiooniprogrammide ning ELi struktuurifondide, sealhulgas ühenduse algatuse JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) pakutavate võimaluste edendamisse kohalikul tasandil;

59. märgib, et riigihanked moodustavad umbes 17 % ELi SKPst; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama VKEde juurdepääsu riigihangetele ja osalemist nendes ning kasutama selleks eespool nimetatud Euroopa parimates tavades, mis lihtsustavad VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, esitatud võimalusi muu hulgas järgmiselt:

–   kasutada rohkem e-hankeid;

–   kohandada lepingute suurusjärku;

–   kergendada haldus- ja finantskoormust pakkumistel;

–   esitada konkreetsete pakkumiste puhul asjakohased ja proportsionaalsed kvalifikatsioonikriteeriumid;

–   parandada VKEde juurdepääsu avalikke pakkumisi käsitlevale teabele;

–   ühtlustada nõutavad dokumendid;

60. lisaks ergutab liikmesriike võtma järgmisi meetmeid:

–    nõuda, et ostjad põhjendaksid, miks nad ei jaga lepingut osadeks;

–    laiendada võimalust vastata avalikele pakkumiskutsetele konsortsiumina;

–   muuta ettemaksete tasumise nõue kõikide riigihankelepingute puhul üldiseks tavaks;

61. märgib, et on vajadus süsteemse konsulteerimisteenuse järele, mis abistaks VKEsid nende igapäevases töös kogu nende tegevusaja jooksul, eesmärgiga optimeerida nende investeeringuid;

62. on seisukohal, et täiustatud e-äri rakendused, mis põhinevad koostalitlusvõimelistel elektroonilistel allkirjadel ja autentsustunnistustel, kujutavad endast üliolulist VKEde konkurentsivõime edendajat ning komisjon ja liikmesriigid peaksid neid toetama;

63. rõhutab siseturu tähtsust VKEde jaoks ja märgib, et VKEde juurdepääsu edendamine siseturule peaks olema esmatähtis;

64. tunnistab, et VKEde võime kasutada täielikult ära siseturu pakutavaid eeliseid on endiselt piiratud; märgib seepärast, et nii siseturu õiguslikku kui ka poliitilist raamistikku tuleks täiustada, et lihtsustada VKEde piiriülest tegevust; märgib ka, et selge õiguslik keskkond pakuks VKEdele suuremaid stiimuleid siseturul kauplemiseks; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid looma ühtsed kontaktpunktid ja veebiportaalid;

65. rõhutab, et täpsem teave turulepääsu ja ekspordivõimaluste kohta ühtse turu piires on ülioluline nii riigi kui ka ELi tasandil; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama teabe- ning nõuandeteenuseid, eriti SOLVITi probleemide lahendamise võrgustikku;

66. toetab üleskutseid liikmesriikidele osutada nõustamisteenuseid, et aidata VKEdel end kaitsta ebaausate kaubandustavade – näiteks eksitavaid ärikatalooge kirjastavate ettevõtete tegevus – vastu, mis peaks tugevdama VKEde usaldust piiriülese tegutsemise vastu; rõhutab, kui oluline on komisjoni roll nii selliste nõustamisteenistuste koordineerimise hõlbustamisel kui ka nendega koostöö tegemisel, et tagada piiriüleste kaebuste asjakohane ja tõhus käsitlemine; nõuab siiski, et juhul, kui sellised pehmed meetmed ei anna tulemusi, peaks komisjon olema valmis algatama asjakohaseid seadusandlikke muudatusi, mis tagaksid VKEdele tarbijakaitsega sarnase kaitse juhul, kui nad on sellistes tehingutes nõrgem osapool;

67. märgib, et ainult 8 % kõikidest VKEdest tegutsevad piiriüleselt ja see asjaolu piirab kasvuvõimalusi; on seisukohal, et siseturu toetamine on hädavajalik; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd ühendusesisest tegevust mõjutavate haldusnõuete ühtlustamisel; kutsub liikmesriike kiiresti üle võtma ja rakendama teenuste direktiivi[9] ning pöörama seejuures erilist tähelepanu VKEde huvidel ja toetab Euroopa osaühingu põhikirja kiiret vastuvõtmist;

68. on veendunud, et äriühingute maksustamiseks peaks eksisteerima ühine konsolideeritud alus; nõuab käibemaksu teeninduskeskuse loomist, mis võimaldaks ettevõtjatel täita oma äritegevusalaseid kohustusi päritoluriigis;

69. kutsub komisjoni pidevalt edendama VKEde välisturgudele juurdepääsu raamnõudeid ja toetama teabe andmist; ergutab Euroopa ettevõtluse tugikeskuste loomist Hiinas ja Indias ning kõikidel arenevatel turgudel tihedas koostöös nendes riikides juba tegutsevate riiklike ettevõtluse tugikeskustega; kuna VKEde vähest osalemist piiriüleses tegevuses on võimalik selgitada ka keelteoskuse ja multikultuursete pädevuste puudumisega, on selle probleemi lahendamiseks vaja tõhusamaid vahendeid; tuletab meelde, et VKEd vajavad oma kodumaal paremat juurdepääsu teabele ja asjatundlikele nõuannetele;

70. rõhutab, kui oluline on teha edusamme kaubandusläbirääkimistes, mis võiksid veelgi vähendada regulatiivseid kaubandustõkkeid, mis avaldavad VKEdele ebaproportsionaalset mõju;

71. kutsub komisjoni üles lisama oma tööprogrammi VKEde võrdse kohtlemise inkorporeerimise WTO eeskirjadesse, mis käsitlevad juurdepääsu riigihankelepingutele; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu tolliformaalsustega seotud probleemidele, millega VKEd kokku puutuvad, eelkõige lihtsustades oma arvutisüsteemide kohandamist võimalikult odavalt nendega, mida kasutavad riikide tolliasutused, ja lihtsustades ettevõtja staatusele ligipääsu korda;

Võitlus bürokraatia vastu

72. on veendunud, et on hädavajalik vähendada bürokraatiat võimaluse korral vähemalt 25 % võrra ja seada sisse VKEde vajadustele kohandatud tänapäevane haldamine; seetõttu ergutab info- ja sidetehnoloogia valdkonna teadmiste edendamist VKEde hulgas, eelkõige noorte ettevõtjate ja naisettevõtjate seas, ning julgustab VKEsid kasutama paremini ära digitaaltehnoloogiat, mis võimaldab neil säästa aega ja raha ning kasutada säästetud vahendeid oma arenguks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema algatusi, et vahetada ja edendada parimaid tavasid, kehtestada võrdlusalused ning töötada välja suunised ja standardid VKE-sõbralike haldustavade kohta ning edendada neid suuniseid; on veendunud, et lähitulevikus on ka hädavajalik rakendada halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma ettepanekuid, et saavutada vähendamise eesmärk, seadmata ohtu VKEde juurdepääsu rahastamisele;

73. on arvamusel, et VKEsid ja eelkõige mikroettevõtteid tuleks maksustada halduskoormust võimalikult palju vähendaval viisil, et niimoodi lihtsustada ettevõtete tegevuse alustamist ning edendada innovatsiooni ja investeerimist kogu nende tegutsemisaja vältel;

74. rõhutab, kui tähtis on hinnata tulevaste õigusloomealgatuste mõju VKEdele; nõuab seetõttu kohustuslikku, süstemaatilist ja kindla eesmärgiga mõjuhinnangut VKEde huvides, nn VKE-testi, mille tulemusi tuleks sõltumatult hinnata ja see hinnang peaks olema kättesaadav ELi õigusloomeorganitele; on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väike- ja mikroettevõtetele avalduvale mõjule, sealhulgas halduskoormusele; nõuab tungivalt, et komisjon kohaldaks VKE-testi kõikide ELi uute ettevõtlust mõjutavate õigusaktide ettepanekute puhul, samuti olemasolevate õigusaktide lihtsustamisel ja menetluses olevate ettepanekute tagasivõtmisel; ergutab liikmesriike võtma kasutusele sarnaseid VKE-teste riigi tasandil;

75. on arvamusel, et kõik uued õigusaktid, näiteks makseviivituste vältimise või autoriõiguste, äriühinguõiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas (nagu eeskirjad, mille eesmärk on lihtsustada konkurentsi piiramist käsitlevate kahjunõuete esitamist, või eeskirjad, mis tulenevad riigiabi käsitlevast üldisest grupierandi määrusest[10]) tuleks sõnastada nii, et need ei diskrimineeri VKEsid, vaid pigem toetavad neid ja nende teenuste pakkumist kogu siseturul;

76. rõhutab vajadust kaasata VKEd nõuetekohaselt ja õigeaegselt poliitika kujundamisse; seetõttu on veendunud, et komisjoni konsulteerimisperioodi tuleks pikendada vähemalt 12 nädalani alates kuupäevast, mil konsulteerimise dokumendid on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes; tunnistab ettevõtete esindusorganisatsioonide olulist ja väärtuslikku rolli ning kutsub seetõttu komisjoni üles integreerima vajaduse korral VKEsid ja nende esindusorganisatsioone otse ekspertide nõuandekomiteedesse ja kõrgetasemelistesse töörühmadesse;

77. kutsub komisjoni üles ergutama äriühinguõiguse ja eriti siseturul kehtivate raamatupidamiseeskirjade lihtsustamist ja ühtlustamist, et vähendada VKEde halduskoormust ja suurendada läbipaistvust kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt uue tehnoloogia, näiteks vormingu XBRL (eXtensible Business Reporting Language) kasutamist ja esitaks tegevuskava XBRLi aruandluse kasutuselevõtmise kohta Euroopa Liidus, et muuta see mõistliku aja jooksul kohustuslikuks ning edendada ja toetada kõnealuse avatud standardi laialdast kasutamist;

78. julgustab statistikavabastuse kehtestamist mikroettevõtjatele, millega nad vabastatakse ajutiselt kohustuslikest statistilistest uuringutest, „ainult üks kord” põhimõtte ulatuslikku rakendamist ettevõtjate poolt riigiasutustele antava teabe osas ning e-valitsemise edasiarendamist;

79. rõhutab vajadust kehtestada VKEsid mõjutavate uute ühenduse õigusaktide ühine kehtimahakkamise kuupäev; kutsub liikmesriike ja VKEde ühendusi üles teavitama VKEsid lühidalt ja arusaadavalt neid mõjutavatest õigusaktides tehtud muudatustest;

80. ergutab liikmesriike koostöös VKEde organisatsioonidega looma – toetudes olemasolevatele struktuuridele, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Europe Direct’i bürood – VKEdele siseriiklikke eriotstarbelisi füüsilisi või elektroonilisi teabekontaktpunkte ja tugiasutusi kooskõlas ühtse kontaktpunkti põhimõttega, et pakkuda juurdepääsu mitmesugustele teabeallikatele ja tugiteenustele struktureerituna vastavalt ettevõtte tegevusetapile;

81. tunnistab uue ettevõtte asutamise raskust, mille tingib eri liikmesriikides kehtestatud süsteemide mitmekesisus; peab seetõttu vajalikuks kehtestada ühtne süsteem ettevõtete asutamiseks, mille raames viiakse protsessi läbi sammhaaval ja ettevõtte saab luua 48 tunniga;

82. kordab, et ühenduse programmide rahastamiseeskirjad tekitavad ikka veel sageli tarbetult bürokraatlikke, pikki ja kulukaid ning menetlusi, eelkõige VKEde jaoks; kutsub komisjoni üles taaselustama Euroopa VKEde vaatluskeskust, avaldama andmeid nende osalemise kohta ühenduse programmides koos kasuanalüüsiga ja seejärel esitama ettepanekuid nende osalemise suurendamiseks; kutsub komisjoni üles edendama asjaomaste VKEde esindajate rolli ja nähtavust erinevates poliitikavaldkondades; lisaks ergutab kõiki algatusi, mis võimaldavad arendada nn VKEde vaimu poliitika kujundamisel riigiasutustes, nagu komisjoni ettevõtluskogemuse programm, mis võimaldab Euroopa avalikel teenistujatel VKEdega lähemalt tutvuda;

83. taunib liikmesriikide tava kehtestada tarbetuid lisanõudeid (nn gold plating), mis on eriti ohtlik VKEdele, ja kutsub komisjoni üles uurima, milliseid täiendavaid meetmeid võiks võtta selle vältimiseks; nõuab mõju järelhindamisi selle analüüsimiseks, kuidas otsuseid liikmesriikides ja kohalikul tasandil tegelikult rakendatakse;

84. nõuab spetsiaalset VKEdele mõeldud ELi veebisaiti, mis sisaldaks teavet ELi projektide kohta ja projektide taotlusvorme, riiklikke telefoninumbreid, linke partnerite veebisaitidele, kaubandusteavet, teavet uurimisprojektide kohta ning samuti veebipõhist nõustamist, juhendust ja teavet uute õigusaktide kohta;

85. kutsub komisjoni üles looma töörühma, mille raames liikmesriigid saavad vahetada siseriiklikke tavasid, mis vastavad kõige paremini VKEde huvidele, eriti korralduste osas, mis võimaldavad saada toetust raskuste ennetamisel;

86. pooldab auhinna „Parim idee bürokraatia vähendamiseks” andmist ametiasutustele, kes on võtnud uuenduslikke meetmeid bürokraatia vähendamiseks kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil;

87. nõuab, et ELi Ühtekuuluvusfondist tehtaks 30 päeva jooksul maksed juba heakskiidetud projektidele, et tagada nende projektide jätkuv edu, püsimajäämine ja mõju;

Jätkusuutlikkuse muutmine ettevõtluseks

88. tunnistab, et jätkusuutlikkuse parandamise jõupingutused peaksid saama (öko)innovatsiooni oluliseks allikaks ja tööstuse konkurentsivõime põhialuseks; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEdel ei ole sageli piisavat teavet uute energiatõhusate ja keskkonnasõbralike lahenduste kohta ega vajalikke rahalisi vahendeid nende kasutamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kuidas ühendus saaks VKEsid aidata, et nad muutuksid ressursi- ja energiasäästlikumaks;

89. kinnitab, et väga tähtis on väikeettevõtete sotsiaalne vastutus, milleks on vaja horisontaalseid sidemeid, võrgustikke ja teenuseid; peab ebatõhusaks viitamist keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi sertifikaadile, kuna see kahjustab olemasolevaid sertifikaate ja seostub üksnes keskkonnaprobleemiga;

90. kiidab heaks hiljutised algatused abistada VKEsid keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel, kusjuures abi hõlmaks vähendatud vahendustasusid, keskkonnastandardite alasele teabele juurdepääsu tagamist ja ühenduse õigusaktidest konkreetsete erandite tegemist;

o

o       o

91. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]               ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 378.
• [2]               ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 258.
• [3]              ELT C 4, 9.1.2008, lk 13.
• [4]  ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.
• [5]  ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 174.
• [6]  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
• [7]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).
• [8]  EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35.
• [9]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
• [10]  Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

SELETUSKIRI

VKEde roll Euroopas

Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) on mõnda aega tunnustatud ELi majanduse selgroona, VKEd annavad tööd umbes 70 %le ELi tööjõust ja loovad 58 % ettevõtete lisandväärtusest. Kuna VKEd on kõige dünaamilisemad ja neil on kõige suurem innovatsioonialane võimekus ja kasvusuutlikkus ning nad aitavad seega Lissaboni eesmärke saavutada, on tekkinud vajadus asetada nad ELi poliitikas tõepoolest esiplaanile.

Euroopa VKEde pärsitud potentsiaal

Võrreldes Ameerika VKEde ja suuremate ettevõtetega, läheb Euroopa VKEdel siiski järjekindlalt oodatust halvemini, eelkõige pidades silmas tootlikkuse, majanduskasvu ja uuendustegevuse taset. Selle olukorra selgitus hõlmab ettevõtluskultuuri puudumist, kusjuures 60 % eurooplastest väidab, et pole kunagi kaalunud mõtet luua oma ettevõte, samas kui need, kes on riskinud, leiavad, et regulatiivsed ja finantspiirangud pärsivad nende ettevõtlustegevust. Siin on veel üks lõhe, mis tuleb ületada tungivalt vajalike praktiliste nõuannete ja konkreetse abiga nii riigilt kui ELilt seoses sellega, kuidas oma ettevõtteid paremini arendada ja nende väljavaateid suurendada.

Kõikehõlmava lahenduse leidmine – esimesed sammud...

Sellest tulenevalt töötati 2005. aastal Lissaboni majanduskavu ja tööhõive partnerluse osana[1] välja konkreetsed poliitikavaldkonnad paljude probleemidega tegelemiseks. Üheaegselt meetmetega ELi tasandil on liikmesriigid astunud olulisi samme VKE-spetsiifiliste meetmete integreerimiseks oma Lissaboni reformikavadesse. Praeguste edusammude suurema kasu hulka kuulub parima toimiva ettevõtluskeskkonna loomine VKEdele, sh tõhusama regulatiivse kultuuri juurdumine kogu Euroopas. Sellel on juba olnud majanduskasvule positiivne mõju.

2007. aasta kaasaegse VKE-poliitika vahekokkuvõttes[2] tõdeti siiski, et täiendavateks edusammudeks on ruumi. Lisaks sellele, et mõne probleemiga ei tegelda praegu üldse või tegeldakse ebapiisavalt, on ka vajadus olemasolevate poliitikavaldkondade parema koordineerimise järele.

... terviklik lähenemine – väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

Selle tulemusel võttis komisjon 2008. aasta juunis vastu teatise väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA)[3] kohta, et avada tee VKEde piiramatule kasvule, juurutades põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” poliitikakujundamise kõikidel tasanditel. Koos terve rea ELi ja tema liikmesriikide seadusandlike ettepanekute ja poliitiliste kohustustega püüab SBA luua ELi majanduse keskse tähtsusega üksuste arenguks vajalikke haldus-, regulatiivseid ja finantstingimusi.

Poliitika kujundamise ja rakendamise juhtimiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil on kavandatud 10 põhimõtet:

1. luua keskkond, kus ettevõtjad ja pereettevõtted saaksid jõudsalt areneda ja kus ettevõtlus on au sees

2. tagada, et pankrotistunud ausad ettevõtjad saaksid kiiresti teise võimaluse

3. koostada eeskirjad vastavalt põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”

4. muuta riigiasutused VKEde vajaduste suhtes osavõtlikumaks

5.  kohandada riiklikud poliitikavahendid VKEde vajadustega: hõlbustada VKEde osalemist riigihangetes ja kasutada VKEde puhul paremini ära riigiabi võimalusi

6. hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisvahenditele ja arendada välja majanduskeskkond, mis toetab õigeaegseid makseid äritehingute puhul

7.  aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest

8. edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni vorme

9. võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks

10. soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust

Selle hulka kuuluvad ka uued õigusloomelised ettepanekud, mis pakuvad konkreetseid meetmeid, et aidata parandada Euroopa VKEde finantsolukorda. Nende hulka kuuluvad:

· riigiabi käsitlev üldine grupierandi määrus

· määrus, millega nähakse ette Euroopa eraühingu põhikiri

· direktiiv vähendatud käibemaksumäärade kohta

· ettepanek käibemaksuga arvete esitamist käsitlevate eeskirjade täiendavaks ajakohastamiseks, lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks.

· muudatus hilinenud maksmist käsitlevasse direktiivi 2000/35/EÜ.

Raportööri heakskiit

Raportöör usub, et „Small Business Act” peaks olema suunatud kõikidele VKEdele. Siiski tuleb arvesse võtta ka nende mitmekesisust, eripära ja erinevaid vajadusi. Nõuetekohaselt tuleb võtta arvesse VKEde eri kategooriate, nagu käsitööettevõtted, mikroettevõtted, pereettevõtted, sõltumatud töötajad, vabad kutsealad ja kõik muud sektorid, konkreetset olukorda ja kohta väärtusahelas. Ta rõhutab ka, et SBA ei peaks olema suunatud üksnes algatustele ELi tasandil, vaid et neid peaksid toetama kindlalt konkreetsed meetmed nii liikmesriikide kui piirkondlikul tasandil.

Sellega seoses toetab raportöör komisjoni algatust riigiabi käsitleva üldise grupierandi määruse, Euroopa osaühingu põhikirja käsitleva uue määruse, kohalikul tasandil osutatavate teenuste puhul vähendatud käibemaksumäärasid käsitleva uue direktiivi ettepanekute ja hilinenud maksmist käsitleva direktiivi muudatuseettepaneku tegemisel. Kavandatud meetmete eesmärk on toetada Lissaboni koondsuuniste ja ühenduse Lissaboni programmi rakendamist, muutes Lissaboni strateegia konkreetseteks meetmeteks VKEde kasuks. Lisaks tervitab raportöör kahte komisjoni täiendavat algatust: Euroopa portaali loomine VKEdele ja esimene omasugune sündmus – 2009. aasta maikuuks kavandatud Euroopa VKE nädal.

Teine laialdase toetusega oluline areng on Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolt VKEdele antud laenude mahu väljakuulutatud kasv ja EIP toodete kaasajastamiseks ja hõlbustamiseks kavandatud meetmed. Olulisemate hulka kuuluvad:

· algatus, mis puudutab mikrokrediiti ajavahemikuks 2008–2011;

· vahefinantseerimisvahendi loomine eeskätt kiiresti kasvavate, uuenduslike VKEde rahastamiseks;

· seoses EIP laenudega VKEdele – finantsriski jagamise mehhanismide sisseseadmine koostöös kommertspankadega nende VKEdele laekumata summade jaoks.

Hädavajalik on kindel julgustus uute toodete ja teenuste arendamisse tehtavate investeeringute toetamiseks ja ka uute tootmisprotsesside kasutuselevõtt, litsentside ja teiste intellektuaalomandi õiguste omandamine, jaotusvõrkude rajamine kodu- ja välisturgudel ning ettevõttesisese põlvkondade vahetuse rahastamine.

Perefirmad, olgu need väikesed, keskmise suurusega või suured, moodustavad Euroopa tööhõives suure osakaalu. Nad stimuleerivad ettevõtluskultuuri Euroopas ja annavad tulevastele ettevõtjatele „treeningplatsi”. Neil on tugev ettevõtte-eetika, mis ühendab ettevõtluse pikaajalise strateegia teadlikkusega keskkonnaalasest ja sotsiaalsest vastutusest. Nad soodustavad ettevõtlusvaistu perekonna tasandil, toimides sageli uute äriühingute inkubaatoritena.

Programmid ja meetmed hariduspoliitika valdkonnas peavad jääma liikmesriikide vastutusele. Tööalane konkurentsivõime peaks olema keskne ja kõikehõlmav eesmärk. Välisriikidest saadud kogemused on noortele ettevõtjatele praeguste VKEde edenduskavade kontekstis väga olulised ja seepärast tuleks ka nimetatud eesmärki järgida Euroopa tasandil. Selleks et tagada selle uue praktikantide ja noorte liikuvusprogrammi edukus, on vaja luua pikaajaline stabiilne koostöö ettevõtete, koolituskeskuste ja vahendusasutuste (nagu kutseorganisatsioonid, kojad, sotsiaalpartnerid jne) vahel.

Raportöör rõhutab, et on vaja edendada ja toetada VKEde piiriülest tegevust Euroopa ühtse turu raames. „Eksportettevõtete” märkimisväärset kasvu saab ellu viia eriti Euroopa-sisestel turgudel.

Väikeettevõtetel on vaja tõhusat intellektuaalomandi õiguste kaitset, et edendada nende jõupingutusi uuendustegevuses ja kaitsta neid kõlvatu konkurentsi eest väljastpoolt Euroopa Liitu. EL peaks intensiivistama teabevahetust ning ka tehnilist ja poliitilist koostööd selles suhtes probleemsete riikidega (Hiina, India, Vietnam jne). VKEdel on väga suur vajadus teabe järele, mis peab olema väga konkreetne. Kuna enamikul VKEdest, kes tegutsevad välisriikides, ei ole seal esindajat, on hädavajalik, et VKEdel oleks juurdepääs vajalikule teabele, mis puudutab välisriikide intellektuaalomandi õiguste kaitset nende koduriigis. Peamisteks probleemideks, millega VKEd patentide saamisel silmitsi seisavad, on siiski suured patentide andmise kulud ja suured kohtuvaidluste menetluskulud.

Euroopas on VKEde poolsele patentide kasutamisele mitmeid takistusi. VKEd taotlevad patenti orienteeruvalt viis korda vähema tõenäosusega kui suurettevõtted ja nende arvele langeb hinnanguliselt vähem kui 20 % ELi firmade patenditaotlustest Euroopa Patendiametis. Üks suurem takistus VKEde jaoks on patenditaotluste maksumus ja eelkõige pikendamistasud. See on eriti probleemiks, kui VKEd arendavad mingit tehnoloogiavaldkonda. Kõnealustel juhtudel on neil tavaliselt vaja suurendada patentide arvu, et kaitsta tehnoloogia uusi kasutusi ja täiustusi, ja suurendada oma patendi kaitse geograafilist ulatust selleks, et võimaldada rahvusvahelist tegevust. Kõik see tekitab väikeettevõtetele olulisi kulusid. Seega on raportöör arvamusel, et SBA peab samuti sisaldama uut ettepanekut, et lahendada kauakestev ummikseis, millesse ühenduse patendiga jõuti, kaasa arvatud ettepanek ühe töökeele – inglise keele – kehtestamiseks.

Kuna VKEd kannatavad sageli ebaproportsionaalse halduskoormuse, teabele ebapiisava juurdepääsu ja ülereguleeritud ettevõtluskeskkonna all, usub raportöör, et õigusaktid peavad olema selged ja ühemõttelised. Riikide valitsused peaksid hoiduma nii palju kui võimalik ülemääraste nõuete kehtestamisest, mis takistab samuti piiriülest ettevõtluse arengut.

Lõpetuseks, tulenevalt põhimõttest, et poliitika kujundamise jaoks on kõige kasulikum olla nii lähedal kui võimalik valdkondadele ja osalejatele, keda see mõjutab, tervitab raportöör Euroopa Komisjoni programmi, mis võimaldab tema avalikel teenistujatel saada kogemusi Euroopa VKEdes. Sellist algatust tuleks levitada riiklikes ja piirkondlikes ametiasutustes.

• [1]  Komisjoni teatis: Ühenduse Lissaboni kava elluviimine – Kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks, (KOM(2005)0551
• [2]  Komisjoni teatis: Tänapäevase VKE-poliitika rakendamise vahekokkuvõte, KOM(2007)0592.
• [3]  Komisjoni teatis: Kõigepealt mõtle väikestele: Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008)0394).

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (*) (15.12.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta
(2008/2237(INI))

Arvamuse koostaja (*): Gunnar Hökmark

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ kohaldamine ühenduse, riikide ja kohalikul tasandil nõuab siseturu eeskirjade ja teenuste direktiivi^[1]1 järjepidevat rakendamist ning komisjoni- ja liikmesriikide poolset tõhusat ja üksikasjalikku järelevalvet Lissaboni strateegia aastaaruannete raames, et tagada, et kõik takistused kõrvaldatakse nende eeskirjadega kooskõlas ning väikeettevõtete vajadustega arvestades; ja nõuab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) õiglase ja avatud konkurentsi kogu Euroopas lihtsustamise eesmärgil väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) kehtivate tingimuste horisontaalset uuringut, mida teostataks tihedas koostöös VKEde esindusorganisatsioonidega ja mis vastaks valdkondlikele uuringutele, mida komisjon on teostanud erinevates ärisektorites; rõhutab sellega seoses, et väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” ei kehtestata mitte siduvad eeskirjad, vaid suunised, mille eesmärk on toimida praktilise võrdlusalusena;

2.   rõhutab VKEde tähtsat rolli Euroopa majandus- ja sotsiaalstruktuuris ning seda, kui oluline on, et nad saaksid ära kasutada siseturu pakutavad võimalused, demograafilised ja tehnoloogilised muutused, keskkonnaalased väljakutsed ning globaliseerumise, et täita Lissaboni strateegia eesmärke;

3.   rõhutab, et õigusaktide lihtsustamisele, maksude alandamisele, halduskulude kaotamisele, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele ja tehingute lihtsustamisele suunatud asjakohane poliitika peaks aitama suurendada VKEde ja mikroettevõtete tootlikkust ning soodustada õiglasemat konkurentsi siseturul;

4.   on veendunud, et teave, mida VKEd ja mikroettevõtted peavad esitama riigiasutustele, avalikkusele ning turule, peaks vastama üldise huvi ja range proportsionaalsuse kriteeriumidele;

5.   rõhutab vajadust edendada ettevõtluskultuuri ja soodsat ettevõtluskeskkonda, et ära kasutada VKEde täielikku potentsiaali;

6.   nõuab suuremate jõupingutuste tegemist vastastikuse tunnustamise rakendamisel, et lihtsustada VKEde piiriülest tegevust; on veendunud, et äriühingute maksustamiseks peaks eksisteerima ühine konsolideeritud alus; nõuab käibemaksu teeninduskeskuse loomist, mis võimaldaks ettevõtjatel täita oma äritegevusalaseid kohustusi päritoluriigis;

7.   usub, et VKEsid ja eelkõige mikroettevõtteid tuleks maksustada halduskoormust võimalikult palju vähendaval viisil, et niimoodi lihtsustada ettevõtete tegevuse alustamist ning edendada innovatsiooni ja investeerimist kogu nende tegutsemisaja vältel;

8.   on veendunud, et VKEde üleminekut tuleks lihtsustada, eriti omanike pensionile jäämise või haiguse puhul ning pereliikmetele või pärijatele ülemineku puhul;

9.   nõuab VKEdele paremat juurdepääsu riigihangetele selliste pakkumismenetluste abil, mis on kavandatud sellisel moel, et nad võimaldavad võimalikult palju kasutada väikeettevõtteid, ning võimaluse korral teenuste avamist avalikele pakkumistele, kaitstes samaaegselt üldist huvi ja subsidiaarsuse põhimõtet;

10. rõhutab, et VKEde osalemise lihtsustamiseks riigihangetes on vajalik rakendada järgmisi tingimusi: konkreetse pakkumiste puhul asjakohased ja proportsionaalsed kvalifikatsioonikriteeriumid, pakkumiste jagamine väiksemateks osadeks ning juurdepääsu tagamine pakkumisi käsitlevale teabele, et suurendada pakkumismenetluste läbipaistvust;

11. tunnistab, et hilinenud maksmise levinud kasutamine, ka riiklikult rahastatavate organite poolt, põhjustab VKEdele laiaulatuslikke probleeme, sest nad on tundlikud rahavoogudes toimuvate muutuste suhtes;

12. tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul)[2] käimasolevat läbivaatamist ning nõuab VKEde perspektiivi täielikku arvestamist; märgib, et hilinenud maksmise kasutamise ja kuritarvitamise vähendamine teeks VKEdele siseturu täieliku potentsiaali tulemuslikuma kasutamise lihtsamaks;

13. rõhutab Euroopa osaühingu põhikirja tähtsust uue täiendava õigusliku vormina, eeldusel, et selles keskendutakse VKEdele, kes kavatsevad osaleda piiriüleses tegevuses ning et seda põhikirja ei saa kuritarvitada suuremad äriühingud liikmesriikide nende õigusnormide kahjustamiseks ja nendest kõrvale hoidumiseks, mille abil edendatakse kõikide sidusrühmade huve arvestavat äriühingute haldamise süsteemi;

14. nõuab rahaliste vahendite suurendamist innovatsiooni jaoks konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi kohaldamisalas ning VKEdele parema juurdepääsu tagamist kõnealusele rahastamisele Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kaudu; kutsub komisjoni lisaks üles vähendama märkimisväärselt bürokraatiat seitsmendas raamprogrammis, et tagada VKEde parem juurdepääs;

15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid suunaksid rohkem piirkondlikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse ning kaasaksid VKEsid suuremal määral asjakohastesse programmidesse;

16. rõhutab, et dünaamilised finantsturud on VKEde rahastamise põhialus, ning rõhutab vajadust avada Euroopa riskikapitaliturud, parandades juurdepääsu riskikapitalile, vahefinantseerimisele ja väikelaenudele; on seetõttu seisukohal, et tavaolukorras peaks VKEdel olema juurdepääs laenudele, mida annavad kapitaliturul osalejad, kes oskavad paremini hinnata nende eduvõimalusi ja katta tõhusamalt nende vajadusi;

17. märgib, et ühenduse tasandil ei ole teostatud mitte ühtegi analüüsi, mis mõõdaks erinevate ühenduse rahastamisvahendite mõju VKEdele ja kasu, mida VKEd on saanud tänu sellele rahastamisele; kordab oma üleskutset, et komisjon teostaks selliseid analüüse; peab oluliseks maksimaalselt lihtsustada eeskirju ja menetlusi, mis reguleerivad eri kategooriate VKEde juurdepääsu kõnealustele rahastamisvahenditele ning erinevatele programmidele; palub komisjonil selleks algatada konsulteerimine VKEsid esindavate organisatsioonidega eesmärgiga kaotada eesseisvad takistused;

18. toetab nõukogu ja Euroopa Investeerimispanga otsust võtta vastu mitmed reformid, et laiendada Euroopa Investeerimispanga grupi poolt VKEdele pakutavaid finantstooteid ning pakkuda oma panganduspartneritele üldiste laenude olulist arendamist, seda nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes;

19. kutsub komisjoni üles sobival viisil paremini kontrollima väike- ja mikroettevõtetele suunatud ühenduse rahastamisvahendite kasutamist finants-, pangandus- ja haldusalaste vahendusasutuste poolt, ning tagama, et nimetatud rahastamisvahendid jõuavad täielikult ja mõistliku aja jooksul ettevõteteni;

20. on seisukohal, et kõik uued õigusaktid, näiteks makseviivituste vältimise või autoriõiguste, äriühinguõiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas (nagu määrused, mis võetakse vastu selleks, et lihtsustada eratehinguid puudutavate konkurentsi piiramist käsitlevate kahjunõuete esitamist, või määrused, mis tulenevad riigiabi käsitlevast üldisest grupierandi määrusest)[3] tuleks sõnastada nii, et need ei diskrimineeri VKEsid, vaid pigem toetavad neid ja nende teenuste pakkumist kogu siseturul;

21. on seisukohal, et komisjoni ettepanekus puudub selge strateegia FIEde jaoks, mis parandaks nende õiguslikku seisundit ja seaduslikke õigusi, eriti kui nende positsioon on võrreldav palgatöötajate omaga; kutsub komisjoni üles tagama FIEdele õigust standardtariifidele, koondumisele ja kollektiivlepingute sõlmimisele, kui lepingu teine osapool on turgu valitseva seisundiga suurettevõtja, tingimusel et see ei kahjusta väiksema mõjuvõimuga potentsiaalseid kliente ega põhjusta turumoonutusi;

22. rõhutab, kui oluline on teha edusamme kaubandusläbirääkimistes, mis võiksid veelgi vähendada õiguslikke kaubandustõkkeid, mis avaldavad VKEdele ebaproportsionaalset mõju;

23. on seisukohal, et kõik õigusaktid, mis käsitlevad VKEsid, peavad toetama nende kasvu ja ei tohi luua kunstlikke piiranguid nende suutlikkusele tõusta Euroopa majanduse arendamises esirinda; rõhutab sellega seoses vajadust võtta arvesse VKEde mitmekesisust, eriti käsitöö- ja väikeettevõtete puhul, mis moodustavad 98 % liidu majandusest, toetudes nende esindusorganisatsioonide abile ja rakendades nende erivajadustele kohandatud lahendusi; nõuab seetõttu VKE-testi raames selliste menetluste algatamist nagu kulutasuvuse analüüs või korrapärased konsultatsioonid sidusrühmadega;

24. kutsub komisjoni üles ergutama äriühinguõiguse ja eriti raamatupidamiseeskirjade lihtsustamist ja ühtlustamist siseturul, et vähendada VKEde halduskoormust ja suurendada läbipaistvust kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt uue tehnoloogia, näiteks XBRLi kasutamist, esitades tegevuskava XBRLi aruandluse kasutuselevõtmise kohta Euroopa Liidus, et muuta see mõistliku aja jooksul kohustuslikuks, ning edendada ja toetada kõnealuse avatud standardi laialdast kasutamist;

25. rõhutab, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärk on vähendada takistusi alustavatele ettevõtjatele ja FIEdele, hõlbustades samal ajal majanduskasvu ning uute ettevõtete tekkimist, pakkudes vahendeid ja võimalusi uuenduslikele protsessidele ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimele;

26. rõhutab, et töömahukate ja kohalikul tasandil osutatavate teenuste suhtes vähendatud käibemaksumäärade kohaldamist käsitleva direktiivi kavandatud sisseviimine ei tohi kaasa tuua konkurentsi moonutamist ning jätta ebaselgeks, milliseid teenuseid see direktiiv puudutab;

27. kutsub Euroopa Liidu liikmesriikide riigiasutusi üles looma kooskõlastatult teeninduskeskuste süsteemi, mis pakuvad abiteenuseid ja VKEsid soodustavate heade tavade vahetamist;

28. nõuab sel eesmärgil ühenduse õigusaktide loomist, mis põhineksid enamiku ettevõtete vajadustel, ning selle põhimõtte muutmist siduvaks reegliks, mille vorm tuleb veel kindlaks määrata, kuid mis kohustaks Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni tagama, et põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” prioriteete kohaldatakse nõuetekohaselt ühenduse tasandil; nõuab asjaomaste vahendajatena toimivate esindusorganisatsioonide otsest kaasamist õigusloomeprotsessi kõikidel tasanditel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kõnealust põhimõtet siseriiklikes ja piirkondlikes õigusaktides;

29. nõuab, et väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” võetakse arvesse VKEde koostöövorme (ostmise ja turustamisega tegelevad rühmitused), kuna rühmitused on tõendatult väiksemas pankrotiohus kui üksikettevõtjad;

30. taunib liikmesriikide tava kehtestada ülemääraseid nõudeid, mis kahjustab eriti VKEsid, ning kutsub komisjoni üles uurima, milliseid täiendavaid meetmeid saab võtta selle vältimiseks, sealhulgas kodanike vahetu nõudeõiguse kehtestamine; nõuab mõju järelhindamiste läbiviimist, et analüüsida, kuidas otsuseid tegelikult liikmesriikides ja kohalikul tasandil ellu viiakse;

31. nõuab tungivalt struktureeritud dialoogi-, nõuande- ja osalusmehhanismide loomist VKEde ja nende esindajate ning riigiasutuste vahel;

32. palub, et komisjon koostaks igal aastal VKEsid puudutava aruande, millesse oleks süstemaatiliselt koondatud VKEsid puudutav asjakohane teave ja selgitused, et saada ülevaade VKEde olukorrast, jälgida nende arengut ja kontrollida edasiminekut VKEde jaoks püstitatud eesmärkide täitmisel;

33. kutsub komisjoni üles lisama soovituslikke ajakavasid suuremale osale meetmetest, mille kohta on esitatud ettepanek väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”, et esitada igal aastal aruanne saavutuste kohta ja tagada seeläbi edusammude nõuetekohane jälgimine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	11.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, José Manuel García-Margallo y Marfil, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Louis Grech, Benoît Hamon, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Bernhard Rapkay, Heide Rühle, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Ieke van den Burg, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mia De Vits, Janusz Onyszkiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, Theodor Dumitru Stolojan, Kristian Vigenin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Michael Gahler, Monica Giuntini, Catiuscia Marini

• [1] ¹ 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
• [2]  ELT L 200, 8.8.2000, lk 35.
• [3]     Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (*) (3.12.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta
(2008/2237(INI))

Arvamuse koostaja: Martí Grau i Segú

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad enam kui 99 % ELi ettevõtetest ning nad on tänu oma mitmekesisusele ning suutlikkusele kiiresti kohaneda turutingimustega üliolulised Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkonnas ning majanduse konkurentsivõime ja elujõulisuse jaoks;

B.   arvestades, et VKEd annavad olulise panuse sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, innovatsiooni, regionaalarengusse ja Euroopa konkurentsivõimesse;

C.  arvestades, et VKEdele ei pakuta piisavat toetust, et nad saaksid end kaitsta piiriüleselt kasutatavate ebaausate kaubandustavade eest, nagu eksitavaid ärikatalooge kirjastavate ettevõtete tegevus,

1.   tervitab algatust „Small Business Act” kui raamistikku kõikehõlmava poliitilise lähenemisviisi jaoks VKEdele, mis austab samas nende mitmekesisust; nõuab siiski täiendavate meetmete võtmist, tagamaks, et VKEd saavad täielikult ära kasutada ühtse turu pakutavad võimalused, eelkõige pakkudes sobivaid lahendusviise, mis võimaldavad võtta arvesse nende mitmekesisust, seda eriti kodutöönduse ja väikeettevõtete puhul;

2.   rõhutab ühtse turu tähtsust VKEde jaoks ning märgib, et VKEde juurdepääsu edendamine ühtsele turule peaks olema esmatähtis;

3.   tunnistab, et VKEde võime kasutada täielikult ära siseturu pakutavaid eeliseid on endiselt teataval määral piiratud; märgib seetõttu, et nii siseturu õiguslikku kui ka poliitilist raamistikku tuleks täiustada, et hõlbustada VKEde piiriülest tegevust; märgib ka, et selge õiguslik keskkond pakuks VKEdele suuremaid stiimuleid siseturul kauplemiseks; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid looma ühtsed kontaktpunktid ja veebiportaalid;

4.    nõuab tungivalt, et tunnustataks rolli, mida VKEsid esindavad vahendusorganisatsioonid täidavad, hõlbustades väikeste ja mikroettevõtete juurdepääsu siseturule ning selle siseturu pakutavatele eelistele; nõuab, et algatuses „Small Business Act” ja kõikides ühenduse programmides nähtaks ette toetusmeetmed täiendava ja nõuandva rolli jaoks, mida need VKEsid esindavad vahendusorganisatsioonid täidavad;

5.   tunnistab, et kommertskasutusele eelnevad hanked pakuvad VKEdele olulisi hüvesid nii VKEde hanketegevuses osalemise hõlbustamisel kui ka VKEde teadus- ja arendustegevuses osalemise ergutamisele kaasa aitamisel;

6.   märgib, et VKEd võivad saada kasu kommertskasutusele eelnevatest hangetest tänu riskide jagamisele (arvestades nende piiratumaid investeeringuvõimalusi), tänu progressiivsele kasvule (suuruses ja kogemustes) uurimis- ja arendusprotsessi igas etapis ning tänu pakkumisprotsessile, mida on traditsiooniliste hangetega võrreldes tõhustatud;

7.   rõhutab, kui oluline on võtta meetmeid, mis on kohandatud VKEde ja eriti kõige väiksemate VKEde vajadustele, eelkõige standardite kättesaadavuse, maksumuse ja rakendamise, halduskoormuse vähendamise ja reguleerimise parandamise ning õigussätete stabiilsuse osas; juhib tähelepanu ka vajadusele lihtsustada ettevõtete üleminekuga seonduvaid menetlusi ja sellele, kui oluline on ettevõtete juhte selle protsessi käigus teavitada ning toetada, et hoida ära ettevõtete sulgemine ettevõtjate pensionilemineku korral;

8.    tuletab komisjonile meelde vajadust suurendada Euroopa tasandil konsulteerimist VKEsid esindavate vahendusorganisatsioonidega, kelle osalemine õigusloomeprotsessi ettevalmistamises peab olema tagatud; kordab oma üleskutset täiustada mõju hindamise süsteemi, võttes seejuures samuti arvesse VKEde eri kategooriate tegelikku olukorda;

9.   rõhutab vajadust vähem keerulise, paindlikuma ja vähem bürokraatliku halduskeskkonna järele; nõuab siiski halduskorra lihtsustamise kava koostamist, mis muudaks juhtimise paindlikumaks ja kõrvaldaks tarbetu bürokraatia;

10. rõhutab, et VKEde eelistatud kohtlemine koolituspoliitikas ja eriti elukestva õppe programmides, millega seatakse sisse positiivne diskrimineerimise naiste täieliku integratsiooni soodustamiseks selles sektoris ning pere- ja tööelu vahelise tasakaalu tagamiseks, on elulise tähtsusega;

11.  on seisukohal, et oluline on võimaldada VKEdele optimaalne juurdepääs ettevõtlusega tegelemise alustamise ja tütarfirmade loomise rahastamisele, eriti mikrokrediidile;

12. tunnistab uue ettevõtte asutamise raskust, mille tingib eri liikmesriikides kehtestatud süsteemide mitmekesisus; peab seetõttu vajalikuks kehtestada ühtne süsteem ettevõtete rajamiseks, mille raames teostatakse protsessi sammhaaval ja ettevõtte saab luua 48 tunniga;

13. juhib tähelepanu sellele, et ühel neljast VKE tegevuse lõpetamise juhtumist on selle põhjuseks hilinenud maksmine, enamikul juhtudel riiklike haldusorganite poolt; soovitab seepärast liikmesriikidel võtta kasutusele mehhanismid, et tagada maksete tegemine ettenähtud ajavahemiku jooksul ning kaaluda lisaks sellega seotud haldussanktsioonide kohaldamist;

14.  juhib tähelepanu sellele, et VKEd on eriti haavatavad intellektuaalomandi õiguste rikkumise suhtes; rõhutab ühenduse patendi loomise tähtsust, et tugevdada ja kaitsta Euroopa VKEde innovatsioonitegevust nende konkurentide suhtes;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama VKEde konkurentsivõimet, andes neile suurema juurdepääsu Euroopa innovatsiooni abiprogrammidele ning tagades neile vahendid tõhusamaks võitluseks võltsimise ja piraatluse vastu siseturul, ning nõudma oma äripartneritelt, et nad kohaldaksid rangemalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-leping), ja tegema mis tahes jõupingutusi, mis on vajalikud kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete lepingute vastuvõtmiseks, et võidelda võltsimise ja piraatluse vastu, nagu ACTA kokkulepe;

16. rõhutab, et täpsem teave turulepääsu ja ekspordivõimaluste kohta ühtse turu piires on ülioluline nii riigi kui ka ELi tasandil; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama teabe- ning nõuandeteenistusi, eriti SOLVITi probleemide lahendamise võrgustikku;

17. toetab üleskutseid liikmesriikidele osutada nõustamisteenuseid, et aidata VKEdel end kaitsta ebaausate kaubandustavade – näiteks eksitavaid ärikatalooge kirjastavate ettevõtete tegevus – vastu, mis peaks tugevdama VKEde usaldust piiriülese tegutsemise vastu; rõhutab, kui oluline on komisjoni roll nii selliste nõustamisteenistuste koordineerimise hõlbustamisel kui ka koostöö tegemisel, et tagada piiriüleste kaebuste asjakohane ja tõhus käsitlemine; nõuab siiski, et juhul, kui sellised pehmed meetmed ei anna tulemusi, peaks komisjon olema valmis algatama asjakohased seadusandlikud muudatused, mis tagaksid VKEdele tarbijatega sarnase kaitse juhul, kui nad on sellistes tehingutes nõrgem osapool;

18. julgustab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, eelkõige standardiseerides nõutavad dokumendid ja erinevad platvormid elektrooniliste riigihankelepingute jaoks, ning muutes sagedasemaks osade kaupa maksmise, et tagada, et VKEd saavad samad eelised kui ülejäänud konkursil osalevad ettevõtted, lõikavad kasu uuenduslikest lahendustest ja kaitsevad niimoodi oma regionaalset arengut;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike suurendama jõupingutusi teabe edendamisel ja pakkumisel ühenduse fondide ja riigiabi kohta, ning muutma need kahte sorti vahendid mitte üksnes kättesaadavamaks, vaid ka mõistetavamaks;

20.  ergutab ettevõtluskultuuri stimuleerimist hariduse ja koolituse ning muu hulgas eriti teaduse ja tööstuse vahelise suurema koostöö abil; on seisukohal, et sellealased algatused peaksid keskenduma ka VKEde olulisusele sotsiaalse ühtekuuluvuse, tõhususe ja keskkonnakaitse (ökoloogilised uuendused) edendamisel; kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava selle kohta, kuidas soodustada naisettevõtjate tegevust;

21. tunnistab, et VKEde osalemine teadus- ja arendustegevuses on tähtis, et suurendada nii VKEde konkurentsivõimet siseturul kui ka nende atraktiivsust; on arvamusel, et ELi teadusuuringute raamprogrammides osalemise tingimused on endiselt liiga bürokraatlikud ja VKEde jaoks negatiivseks stiimuliks;

22. nõuab VKEdele riigihangete kontekstis rahastamise saamiseks esitatavate nõuete lihtsustamist; on seisukohal, et nii finantsasutused kui ka pangad peaksid looma VKEde vajadustele kohandatud programme;

23. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kohaldama algatust „Small Business Act” ja selle põhimõtteid kui esmatähtsat eesmärki, teostama selle rakendamise üle järelevalvet ning esitama lisaks järelevalvele iga-aastase aruande, mis kajastab iga liikmesriigi edusamme;

24. tuletab meelde, et algatus „Small Business Act” ei oma õiguslikult siduvat staatust, ja nõuab seepärast komisjonilt, Euroopa Parlamendilt ja nõukogult tugevat poliitilist pühendumist põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” süstemaatilisele kohaldamisele; soovitab liikmesriikidel kohaldada algatuse „Small Business Act” põhimõtteid ning põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

25. rõhutab sidusrühmade poolt komisjoni avalike konsulteerimiste kaudu antava panuse tähtsust, kuid märgib, et kaheksanädalane konsultatsiooniperiood kujutab VKEde huvide arvestamisele tõsist takistust; soovib seepärast ergutada komisjoni kaaluma pikemat konsultatsiooniperioodi, et aidata saavutada poliitikaeesmärgid ning ergutada VKEde osalemist ja esindatust;

26. on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid koos tagama, et ettevõtluskeskkond ei paku negatiivseid stiimuleid, kas siis koormavate menetluste, maksudega seotud negatiivsete stiimulite või muu õigusliku keerukuse kaudu, nendele erialaoskustega isikutele, kes soovivad oma oskusi pakkuda füüsilisest isikust ettevõtjana.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Edit Herczog, Eija-Riitta Korhola, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Catiuscia Marini, Arlene McCarthy, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Salvador Domingo Sanz Palacio, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emmanouil Angelakas, Brigitte Fouré, Joel Hasse Ferreira, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Maddalena Calia

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (3.12.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta
(2008/2237(INI))

Arvamuse koostaja: Anja Weisgerber

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   väljendab rahulolu, et komisjon on loonud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) avara poliitilise raamistiku bürokraatia kaotamiseks ning sellega selgelt kinnitanud VKEde keskset rolli Euroopa majanduskasvu, tööhõive, sotsiaalse ühtsuse ja innovatsiooni edendamisel ; rõhutab, et VKEdes, eriti käsitöönduses ja väikeettevõtetes, luuakse praegu enamik Euroopa uutest töökohtadest ja et VKEd on seega üks töökohtade kvantiteedi ja kvaliteediga seotud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise alustaladest;

2.   märgib, et hoolimata algses väikeettevõtlushartas võetud selgest kohustusest jääb VKEde hääl sotsiaalse dialoogi kontekstis summutatuks; nõuab tungivalt, et see puudus ametlikult parandataks asjakohaste ettepanekutega väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames;

3.   tervitab otsese sideme loomist praeguse Euroopa tasandi õigusloomereformiga – Euroopa eraühing, riigiabi läbivaatamine, alandatud käibemaksumäär jne – ja reformidega, mida taotleb Euroopa Parlament, näiteks seoses mikrokrediidiga;

4.   peab vajalikuks panna algatuse „Small Business Act“ raames suuremat rõhku tööõiguse valdkonnale, pöörates erilist tähelepanu turvalise paindlikkuse põhimõttele, mis annab just VKEdele võimaluse turumuutustele kiiremini reageerida ja selle kaudu tagada kõrgem tööhõive määr ning parem ettevõtete ja rahvusvaheline konkurentsivõime, võttes arvesse ka vajalikku sotsiaalset kaitset; viitab sellega seoses oma 29. novembri 2007. aasta resolutsioonile turvalise paindlikkuse kohta[1];

5.   lisaks rõhutab tööõiguse tähtsust, eelkõige seoses sellega, kuidas on võimalik optimeerida selle kohaldamist VKEdele näiteks parema nõustamise või haldusmenetluste lihtsustamise kaudu, ja kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu VKEdele seoses nende konkreetsete lähenemisviisidega turvalisele paindlikkusele, kaasa arvatud aktiivse tööturupoliitika kaudu, kuna VKEdel on oma väikese töötajaskonna tõttu mänguruumi suuremaks sisemiseks ja väliseks paindlikkuseks, kuid teisalt vajavad nad iseenda ja oma töötajate paremat kaitset; peab tähtsaks, et tööõigus, mis on turvalise paindlikkuse peamisi tugisambaid, loob VKEde jaoks usaldusväärse õigusliku aluse, arvestades asjaoluga, et sageli ei saa need ettevõtted endale lubada omaette juriidilist osakonda või personalijuhtimise osakonda; juhib tähelepanu sellele, et 91,5% Euroopa äriühingutest annab tööd vähem kui kümnele inimesele (allikas: Eurostat, 2003);

6.   rõhutab seetõttu vajadust tagada, et vastuseks võetavate meetmete puhul arvestataks VKEde mitmekesisust, sealhulgas piiratud vastutusega ühe inimese äriühinguid ja/või üksikuid ettevõtteid, mis seisavad oma põhikirja tõttu silmitsi eriliste probleemidega arengu, sotsiaal- ja maksuküsimuste valdkonnas ja seoses juurdepääsuga rahastamisele;

7.   peab vajalikuks võtta meetmeid võitluseks ebaseadusliku töö vastu, mis on ülimalt töömahukate VKEde puhul vaidlematult ebaausa konkurentsi allikas;

8.   tunneb muret jätkuva oskustööjõu puuduse ja sotsiaalse kapitali kvaliteedi ja edendamisega ning koolitusega seotud Lissaboni eesmärkide saavutamise aegluse pärast, mis võib viia oskustööjõu nappuse edasise suurenemiseni tööturul; juhib tähelepanu sellele, et VKEd võistlevad oskustööjõu pärast suuremate ettevõtetega ja et neid tuleks toetada koolituse ja eelkõige kutsealase koolitusega ning nende töötajate oskuste omandamise, arendamise ja edasiandmise valdkonnas; tervitab sellega seoses komisjoni poolt algatuses Small Business Act avaldatud meetmeid noorettevõtjate, sellide ja õpilaste jaoks (Erasmus) ja Euroopa kutsehariduse ainepunktide ülekandesüsteemi loomiseks;

9.   kutsub Euroopa ja liikmesriikide ametiasutusi üles kindlalt toetama käsitööndusettevõtteid ja VKEsid:

–    töötades VKEde jaoks välja institutsioonilised finantslahendused ettevõttetasandist kõrgemal tasandil, et aidata neil aktiivsemalt pühenduda täiend- ja elukestvale õppele;

–    ergutades suure VKEde osakaaluga sektoreid investeerima (jätkama investeerimist) valdkonnaspetsiifilistesse ametialase koolituse ja ümberkoolituse vormidesse eesmärgiga toetada sektoris järjepidevust ja ületada võimalik oskustööjõu nappus tööturul;

–    tagades, et turul oleks kättesaadav vajadusi arvesse võttev koolitus, mis sobiks kokku VKEde konkreetsete nõuetega ja mille hind oleks taskukohane;

–    toetades VKEsid lisameetmetega, nagu nõuandeteenused ettevõttesisese paindlikkuse valdkonnas (seoses näiteks tööaja korraldamise uute mudelitega) või meetmed, mis aitavad VKEdel pakkuda paremaid tingimusi pere- ja tööelu sobitamiseks;

10. tervitab komisjoni üleskutset, et liikmesriigid propageeriksid koolihariduses ja kutseõppes, eelkõige üldkeskhariduses, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust, et soodustada Euroopa ühiskonnas positiivsemat hoiakut ettevõtluse suhtes; palub komisjonil toetada liikmesriikide jõupingutusi, kasutades uuendusliku koolituse heade tavade levitamise mooduseid ja ühenduse loomist hariduse ja teadusuuringute kõrgemate tasemetega;

11. juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtluse edendamise ja toetamise meetmetel on otsustav tähtsus uutes liikmesriikides, kus paljud inimesed on majandusstruktuuri muutuste tõttu töö kaotanud;

12. tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et asjakohane oleks edendada liikmesriikide parimatel tavadel põhinevaid ärivõrgustikke ja klastreid, mis võimaldavad säilitada soovitud ulatust ja näiteks rajatiste, kaupade ja teenuste jagamist;

13. nõustub sellega, et uute õigusakti ettepanekute puhul tehakse mõjuhinnangu raames siduv "VKEde test", mille tulemusi hindaks väljaspoolne sõltumatu instants; kutsub sellega seoses komisjoni üles kasutama selliseid menetlusi nagu kulutasuvuse analüüsid või korrapärased konsulteerimised sidusrühmadega; palub komisjonil anda VKEde ühendustele rohkem aega uute õigusakti ettepanekutega seotud konsultatsioonides osalemiseks;

14. toonitab, et tähtis on toetada noori ettevõtjaid ja naisettevõtjaid, käivitades selleks muu hulgas juhendamiskavasid; juhib tähelepanu sellele, et VKEdes töötab üha rohkem naisi ja noori ettevõtjaid, kuigi nad töötavad ka nüüd peamiselt kõige väiksemates ettevõtetes (mikroettevõtted) ja langevad ettevõtete üleviimise või pärandamise käigus kergesti stereotüüpide ja eelarvamuste ohvriks, eriti pereettevõtete puhul; kutsub seepärast liikmesriike rahvastiku vananemist arvesse võttes rakendama sobivat poliitikat ja mehhanisme, eelkõige võttes ettevõtete üleviimise puhul kasutusele diagnostika-, teavitus-, nõuande- ja toetusvahendid;

15.  kordab uuesti, kui oluline on tagada juurdepääs krediidile, eelkõige seoses praeguse kriisi ja segadustega finantsturul, ja kutsub liikmesriike tugevdama ning laiendama VKEde toetamise meetmeid, näiteks pakkudes ettevõtjatele, keda on ähvardanud pankrot, rohkem kui lihtsalt uut võimalust ning võttes kasutusele tagatisfondid ja „aulaenud“ säästvale arengule suunatud uuenduslike projektide jaoks; lisaks nõuab, et algatuses „Small Business Act” võetaks arvesse VKEde koostöökorraldust, kuna on kindlaks tehtud, et sellistel võrgustikel on väiksem maksevõimetuse oht kui üksikutel ettevõtetel;

16. osutab vajadusele tegeleda nii nais- kui meessoost ettevõtjate töö- ja pereelu ühitamise küsimusega tegevuspoliitika ja -vahendite abil, pidades silmas rasedus- ja sünnitus-, isadus-, vanema- ja perepuhkust ning koolituspuhkust ja puhkust osalemiseks ühiskondlikus tegevuses, sätestades tugi- ja asendusteenuste integreeritud vormid;

17. kutsub liikmesriike üles parandama alaesindatud etnilistele vähemustele kuuluvate VKEde kaasamist peamistesse majandussektoritesse, töötades välja tarnijate mitmekesisuse programme eesmärgiga anda võrdsed võimalused alaesindatud ettevõtetele, kes lepingute pärast suuremate ettevõtetega konkureerivad;

18. pooldab väikerahastamisfondi kaudu antavate mikrolaenude (kuni 25 000 eurot) kogumahu kasvatamist 40 miljoni euroni, toetamaks eeskätt ettevõtete asutamist, ja palub Euroopa Investeerimispanka (EIB) see kiiresti piirkondlikul tasandil teoks teha;   tervitab asjaolu, et ka Euroopa Sotsiaalfond annab vahendeid uusettevõtluse toetamiseks, eelkõige naisettevõtluse arendamiseks, ja kutsub liikmesriike seda võimalust hästi ära kasutama;

19. tunneb muret, et praegusel olukorral, kus laenuraha on raskesti kättesaadav, võib olla ebaproportsionaalselt negatiivne mõju VKEde rahavoogudele, kuna suuremad tarbijad avaldavad väiksematele tarnijatele survet, et need pikendaksid maksetähtaegu; nõuab tungivalt, et hilinenud maksmisega võitlemist käsitleva direktiiviga[2] seotud konsulteerimisperiood taaskäivitataks 2009. aasta algupoolel, et oleks võimalik viimaseid suundumusi täpselt jälgida ja hinnata;

20. juhib tähelepanu sellele, et komisjoni otsesed kohustused tuleks lisada kavandatud poliitiliste meetmete neljandasse kogumisse, muu hulgas seoses sellega, kuidas parandada juurdepääsuteid teabele, mis käsitleb nii asjaomaseid õigusakte kui ka kavandamis- ja rahastamisvõimalusi, sealhulgas juba toimivate büroode, nagu Europe Directi büroo, võrgustiku kaudu;

21. kinnitab, et väga tähtis on väikeettevõtete sotsiaalne vastutus, milleks on vaja horisontaalseid sidemeid, võrgustikke ja teenuseid; peab ebatõhusaks viitamist keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi EMAS- sertifikaadile, kuna see kahjustab olemasolevaid sertifikaate ja seostub üksnes keskkonnaprobleemiga.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gabriela Creţu, Petru Filip, Marian Harkin, Magda Kósáné Kovács, Sepp Kusstatscher, Jamila Madeira, Viktória Mohácsi, Csaba Sógor, Anja Weisgerber

• [1]  ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 174.
• [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ, 29. juuni 2000, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35).

kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (20.1.2009)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta
(2008/2237(INI))

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   palub komisjonil ja liikmesriikidel arvestada loome- ja kultuurisektorit kui ELi majandus- ja sotsiaalset arengut edendavat jõudu, mis annab 2,6% SKPst ja hõlmab 2,5% ELi tööjõust; rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olulisust info- ja sidetehnoloogia ning loomemajanduse valdkonna elavdamisel;

2.   juhib tähelepanu sellele, et „omaalgatus ja ettevõtluspädevus” on võtmepädevused[1], ning kutsub liikmesriike üles võtma need nii oma elukestva õppe strateegiatesse kui ka riiklikesse õppekavadesse ning soodustama paremat sünergiat kultuurisektori ettevõtjate ja koolide vahel ning sellega varakult tugevdama ettevõtlusalaste võimete ja oskuste olulist rolli; toetab komisjoni kavatsust laiendada Leonardo da Vinci programmi;

3.   rõhutab, et loomemajanduse sektoris on valdavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning see valdkond on jätkusuutliku piirkondliku tööhõive tagamise seisukohalt eriti tähtis;

4.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kunstnike, ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikuvust, selleks norme ühtlustades ja läbipaistvamaks muutes ning töölubade saamist ja sotsiaalkindlustussüsteemide kättesaadavust lihtsustades, et hõlbustada teenuste vaba liikumist loomesektoris;

5.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama sihipäraseid toetusmeetmeid ja individuaalset toetust – näiteks teavet, nõustamist ja riskikapitalile juurdepääsu võimalusi ettevõtete asutamisel VKEde valdkonnas;

6.   soovitab komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele juba varajasest staadiumist alates rahastuse saamist, seda ka mikrokrediitide ja laenutagatistena; nõuab pidevaid jõupingutusi intellektuaalomandi õiguste ja autoriõiguste tõhusaks kaitseks ning selleks, et VKEd saaksid kasutada oma intellektuaalomandit rahastajate leidmiseks;

7.   palub tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid vähendatud käibemaksumäärade tasakaalustatud süsteemi loomist meritoorsetele, ühiskonna seisukohalt soovitavatele hüvistele, näiteks kultuuriväärtustele, jätmata tähelepanuta selle mõju ühendusesisesele kaubandusele ja riigieelarvetele;

8.   toetab ideed pikendada 2012. aastani praegu kehtivat korda, mille alusel filmide tootmiseks antava riigiabi suhtes ei kohaldata konkurentsieeskirju, ja on seisukohal, et see on loominguga tegelevatele VKEdele suureks toeks;

9.   toetab komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 800/2008 (asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus))[2] sätestatud uusi riigiabi eeskirju, mille kohaselt VKEd on teatud tingimustel teatamiskohustustest vabastatud;

10. rõhutab vajadust sotsiaal-majandusliku mudeli väljatöötamise järele, millega loodaks asjakohane turvavõrk väikestele ja keskmise suurusega loomeettevõtetele, kus töötingimused on sageli ebastabiilsed.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Badia i Cutchet, Ivo Belet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gyula Hegyi, Nina Škottová, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Cornelis Visser
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Maria Berger

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus nr 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT L 394, 30.12.2006, lk 10).
• [2]  ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

õiguskomisjonI ARVAMUS (21.11.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta
(2008/2237(INI))

Arvamuse koostaja: Othmar Karas

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidu organid tunnistavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust Euroopa majanduse jaoks ning tõstavad järjekindlalt esile nende suurt panust sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, innovatsiooni, regionaalarengusse, soolisesse võrdõiguslikkusesse ja Euroopa Liidu konkurentsivõimesse, rõhutades seda eriti finantskriisi ajal;

B.   arvestades, et vaatamata Euroopa Liidu varasematele algatustele ei ole ettevõtluskeskkonnas alates 2000. aastast tehtud suuri või nähtavaid edusamme;

C.  arvestades, et ainulaadsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted ning õiguskindlus on VKEde arengu võti ning need peaksid olema osa kõikidest ELi ja siseriiklikest õigusaktidest,

1.  palub liikmesriikidel anda 2009. aasta lõpuks teada, kuidas ja millise aja jooksul võetakse põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” üle liikmesriikide õigusraamistikku;

2.  palub liikmesriikidel lisada Lissaboni strateegia raames teostatavaid riiklikke reformiprogramme käsitlevatesse aastaaruannetesse uus kohustuslik iseseisev peatükk edusammude kohta põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” rakendamisel;

3.  palub komisjonil välja töötada ühtsed kriteeriumid, mille alusel hinnata edusamme põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” rakendamisel;

4.  kutsub komisjoni üles pakkuma välja lahendusi, kuidas põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” saaks rakendada tulevaste õigusaktide siduva osana Euroopa tasandil;

5.  rõhutab vajadust laiendada õigusaktide ettepanekute mõjuhinnangut siduva VKEde testiga, mis põhineb välisel sõltumatul hinnangul; palub komisjonil teha selle hindamise tulemused õigusloomeorganitele kättesaadavaks;

6.  toetab kava koostada Euroopa osaühingu (SPE) põhikiri;

7.  on seisukohal, et äriühinguõiguse / raamatupidamise aastaaruannete kõrgetasemelise töögrupi töö tulemused tuleb inkorporeerida väikeettevõtlusalgatuse meetmete rakendamisse;

8.   palub komisjonil korraldada Euroopa Parlamendis kuulamine Euroopa VKEde-poliitika teemal Euroopa Komisjoni koosseisu iga muutumise korral, mis puudutab VKEsid;

9.   kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles tunnustama VKEde eripära vabade elukutsete puhul, mis täidavad ka avaliku huviga seotud avalik-õiguslikke ülesandeid, ja seda arvesse võtma.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.11.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Othmar Karas, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Paul Gauzès, József Szájer, Jacques Toubon, Ieke van den Burg

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (4.12.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta
(2008/2237(INI))

Arvamuse koostaja: Anni Podimata

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et paljudes väikestes pereettevõtetes pole naistel, vaatamata ettevõtte tegevusse antud panusele, sama õiguslikku staatust kui nende partneritel, naised on perekonna tasuta töötajad või töövõtjad, samas kui partner on ettevõtte omanik;

B.   arvestades, et tihti takistab naistel majandustegevuse arendamist sotsiaalsete ja majanduslike võrgustike puudumine, mis võiks nende algatusi toetada, ning erinev hinnang naiste ja meeste majanduslikele vajadustele ning ärikeskkonna agressiivsus;

C.  arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste sotsiaalkaitse puudumine või selle madalam tase on naistele oluliseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel,

1.  avaldab rahulolu, et komisjon võttis arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekuid naisettevõtluse ja ettevõtlusvaimu innustamiseks, ja kutsub üles lülitama seda mõõdet ka algatuse „Erasmus noortele ettevõtjatele” elluviimisse;

2.  märgib kahetsusega, et naisi takistavad ettevõtteid loomast ja juhtimast teabe puudumine, kontaktide vähesus ja vähene juurdepääs võrgustikele, sooline diskrimineerimine ja stereotüübid, ebarahuldavad ja jäigad lapsehooldusvõimalused, raskused ettevõtluse ja perekondlike kohustuste ühitamisel ja muud sellised tegurid, samuti naiste ja meeste erinevused ettevõtlusse suhtumises;

3.  õnnitleb komisjoni viimase uue algatuse puhul vaadata läbi füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevaid naisi ja abistavaid naisabikaasasid käsitlev direktiiv 86/613/EÜ[1] ning usub, et kohandamine uue olukorraga aitab tugevdada naisettevõtlust ja suurendada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsejate arvu;

4.  rõhutab, et naisettevõtlus aitab juhtida naisi tööturule ja parandada nende majanduslikku ja sotsiaalset staatust; avaldab kahetsust, et meeste ja naiste ebavõrdsus eeskätt töötasu suhtes on, vaatamata naiste vastu üles näidatud huvile, selles valdkonnas siiski säilinud ning naisettevõtjate osakaal on Euroopa Liidus väike, mis on osaliselt seotud tunnustamata, ent siiski olulise panusega (näiteks tasuta töö), mille naised annavad väikeste ja keskmise suurusega pereettevõtete igapäevasesse tegevusse;

5.  palub komisjonil kiiresti käivitada naisettevõtjate võrgustik ning koolitusprogrammid, mis innustaksid naisi looma oma ettevõtteid ja annaksid esmatasandi nõu;

6.   Teeb liikmesriikidele ettepaneku:

- töötada välja konkreetselt naistele suunatud ettevõtlusalaseid koolitusprogramme ning soodustada riiklike ja Euroopa tasandi programmide abil heade tavade levikut, noorte ja eelkõige tütarlaste uuendusvaimu ning naisettevõtlust;

- näha väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist käsitlevates õigusaktidesse ette sätted, mille abil tagada naistele pereettevõtte loomisel võrdne õiguslik omanikustaatus;

- edendada soolisest kuuluvusest sõltumatut partnerlust ettevõtete juhtide vahel, et vähendada naiste diskrimineerimist äriringkonnas;

7.  kutsub liikmesriike üles rakendama sidusaid strateegiaid naisettevõtluse soodustamiseks ning võtma konkreetseid meetmeid, millega suurendada naisettevõtjate jaoks laenude ja pangateenuste kättesaadavust, eeskätt mikrolaenude näol; peab vajalikuks, et liikmesriigid ja komisjon tagaks, et praegune finantskriis ei kahjustaks väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ega eeskätt naisettevõtlust;

8.  palub liikmesriikidel kaaluda standardsete miinimumeeskirjade väljatöötamist töötajate osalusõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse programmide kohta, mis peaksid Euroopa osaühingu eeskirjadega kaasnema; tagamaks, et töötajate osalemisõigusi austatakse, oleks kõige asjakohasem lähenemisviis, näiteks Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu puhul, täiendada Euroopa osaühingu eeskirju eraldi direktiiviga töötajate osalusõiguste kohta;

9.  palub komisjonil lisada üksikasjalikumad nõuded, eelkõige seoses Euroopa osaühingu piiriülese mõõtmega, tema miinimumkapitalinõudega, sellega, kuidas osaühingu juhtimisorganid saavad arvesse võtta töötajate osalust ja naiste esindatust, samuti osaühingu tegevuse läbipaistvust;

10. julgustab liikmesriike toetama naisettevõtlust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, arendades välja asjakohased kutsealase ja finantsnõustamise struktuurid, mis võtaksid täiel määral arvesse ettevõtte arendamise soolisi aspekte ja naiste laiemat rolli perekonnas ja/või kogukonnas;

11.  juhib tähelepanu sellele, et uute tehnoloogiate kasutamine aitab eelkõige noortel naisettevõtjatel halduskulusid vältida;

12. kutsub liikmesriike üles väärtustama ettevõtteid, kus võetakse meetmeid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks, eelkõige palga ja töökohtade kättesaadavuse osas, ning töö- ja eraelu tasakaalustamise toetamiseks;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naiste sotsiaalkaitsega (eriti emaduse kaitsega) seotud ebavõrdsuse kaotamiseks;

14. tunnistab, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” alusel toetatav koolitus ning uurimis- ja arendustegevus peavad olema piisavalt paindlikud, et võimaldada naistel, eriti lapsi hooldavatel naistel, järgida tööaja suhtes nende oma individuaalseid nõudeid;

15. tunnistab et mis tahes ettevõtjatele, eelkõige naisettevõtjatele pakutav toetussüsteem, kaasa arvatud oskused ja juhtimiskoolitus ning soodustatud juurdepääs ressurssidele (sh seadmed, ruumid, transport ja krediit), peab olema pidevalt toimiv, et aidata ettevõtetel pärast käivitamisetappi ellu jääda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	11 0 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Anne Van Lancker, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Donata Gottardi, Marusya Ivanova Lyubcheva
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Juan Andrés Naranjo Escobar

• [1]  Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega (ELT L 359, 19.12.1986, lk 58).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	43 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Juan Fraile Cantón, Cristina Gutiérrez-Cortines, Gunnar Hökmark, Eija-Riitta Korhola, John Purvis, Vladimir Urutchev