RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine)

19.2.2009 - (KOM(2008)0229 – C6‑0184/2008 – 2008/0090(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Michael Cashman
Arvamuse koostaja (*): Anneli Jäätteenmäki, põhiseaduskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 80 a)

Menetlus : 2008/0090(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0077/2009

Esitatud tekstid :

A6-0077/2009

Arutelud :

PV 10/03/2009 - 7
CRE 10/03/2009 - 7

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.14
CRE 11/03/2009 - 5.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 05/05/2009 - 5.7
CRE 05/05/2009 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0114

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (*)
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
õiguskomisjonI ARVAMUS
petitsioonikomisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine)

(KOM(2008)0229 – C6‑0184/2008 – 2008/0090(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0229);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 255 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0184/2008);

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[1];

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A6‑0077/2009),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

B. arvestades, et parlamendi pädeva komisjoni teatel otsustas Euroopa Komisjon algatada uuestisõnastamise menetluse teisi institutsioone teavitamata ning ignoreerides nii teksti kui ka idee osas Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni komisjonile esitatud soovituste kohta, mis käsitlevad juurdepääsu institutsioonide tekstidele vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 192[2], mille eesmärk oli muuta oluliselt määrust 1049/01, ning rõhutades lisaks asjaolu, et oma ettepanekus on komisjon koguni keeldunud tegelemast selliste küsimustega, millele juhiti tähelepanu Euroopa Kohtu pöördelises Turco kohtuasjas[3],

1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ja õiguskomisjoni poolt heaks kiidetud tehnilistele parandustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Läbipaistvus peaks tugevdama ka hea halduse põhimõtteid ELi institutsioonides, nagu nähakse ette Euroopa Liidu põhiõiguste harta¹ (ehk harta) artiklis 41. Et avatuse põhimõtet ellu rakendada, tuleb sisekord vastavalt määratleda ja asjakohased rahalised ning inimressursid kättesaadavaks teha. _________ ¹ ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.
Selgitus
Tuleks arvesse võtta Euroopa Ombudsmani tähelepanekuid selles küsimuses.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Üldpõhimõtted ja üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad üldsuse õigust pääseda juurde dokumentidele, on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, mille kohaldamist alustati 3. detsembril 2001.	välja jäetud
Selgitus
Selle põhjenduse sisu on esitatud põhjenduses 6.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise kohta anti esimene hinnang 30. jaanuaril 2004 avaldatud aruandes. 9. novembril 2005. aastal otsustas komisjon algatada menetluse, mille eesmärk oli määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine. 4. aprillil 2006. aastal kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama ettepanekut määruse muutmiseks. 18. aprillil 2007. aastal avaldas komisjon rohelise raamatu, milles anti määruse rakendamisest ülevaade, ja algatas avaliku arutelu.	välja jäetud
Selgitus
Selle põhjenduse sisu on esitatud põhjenduses 6.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesoleva määruse eesmärk on rakendada võimalikult täieulatuslikult üldsuse õigust pääseda juurde dokumentidele ning sätestada sellise juurdepääsu üldpõhimõtted ja piirangud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 2.	(6) Käesoleva määruse eesmärk on rakendada võimalikult täieulatuslikult üldsuse õigust pääseda juurde dokumentidele ning sätestada sellise juurdepääsu üldpõhimõtted ja üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 2 ning võttes arvesse kogemusi, mida on andnud määruse (EÜ) nr 1049/2001 esialgne rakendamine ja Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsioon komisjonile esitatud soovituste kohta, mis käsitlevad juurdepääsu institutsiooni tekstidele vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 192*. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide, kohtute ja uurimisasutuste seniseid õigusi tutvuda dokumentidega.
	* ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 151.
Selgitus
Põhjendused 4, 5, 6 ja 22 on liidetud kokku üheks põhjenduseks, milles on esitatud ELi dokumentidele juurdepääsu üldpõhimõtted. Selgesti on viidatud ka EÜ asutamislepingule (artiklile 192), mis on õiguslik alus Euroopa Parlamendi poolt komisjonile esitatud taotlusele esitada ettepanek määruse 1049/2001 muutmiseks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Vastavalt ELi lepingu artikli 28 lõikele 1 ja artikli 41 lõikele 1 kehtib juurdepääsuõigus ka dokumentide suhtes, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Kõik institutsioonid peaksid järgima oma turvaeeskirju.	(8) Vastavalt ELi lepingu artikli 28 lõikele 1 ja artikli 41 lõikele 1 kehtib juurdepääsuõigus ka dokumentide suhtes, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades.
Selgitus
Institutsioonide turvaeeskirju käsitletakse spetsiaalselt põhjenduses 15.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Nõukogu ja komisjon toimivad seadusandjana, kui nad ka delegeeritud volituste alusel võtavad Euroopa Parlamenti kaasates ning aluslepingute asjaomastele sätetele tuginedes vastu määruste, direktiivide, raamotsuste või otsuste kujul üldise iseloomuga eeskirju, mis on liikmesriikides või liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvad.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Mis puutub isikuandmete avalikustamisse, siis tuleks luua selge seos käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) vahel.	(10) Ühenduse institutsioonid ja asutused peaksid kasutama isikuandmeid õiglaselt ja läbipaistvalt ning täielikus kooskõlas andmesubjektide õigustega, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ja Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohtu) kohtupraktikaga. Institutsioonid peaksid sätestama oma sisemise menetluskorra, võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi.
	Alates määruse (EÜ) nr 1049/2001 vastuvõtmisest on Euroopa Kohtu kohtupraktikas ning Euroopa Ombudsmani ja Andmekaitseinspektori vastuvõetud otsustes ja seisukohtades selgitatud selle määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 vahelist suhet, mis seisneb selles, et isikuandmeid sisaldavate dokumentide avalikustamise taotluste puhul tuleb kohaldada just määrust (EÜ) nr 1049 ning mis tahes erandite kohaldamine eeskirjadest, millega lubatakse juurepääsu dokumentidele ja teabele isikuandmete kaitse eesmärgil, peab põhinema isiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsmise vajadusel.
Selgitus
Dokumentidele juurdepääsu reguleerivate õigusaktide rakendamisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta määruses 45/2001 käsitletud isikuandmete kaitsmise põhimõtteid ja Euroopa Andmekaitseinspektori vastavaid soovitusi.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Tuleks tagada ulatuslikum juurdepääs dokumentidele juhtudel, kui institutsioonid toimivad seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, säilitades samal ajal institutsioonide otsustamisprotsessi tõhususe. Sellised dokumendid tuleks võimalikult laiaulatuslikult teha vahetult kättesaadavaks.	(12) Kooskõlas ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud demokraatia põhimõtetega ja Euroopa Kohtu praktikaga määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamisel tuleks tagada ulatuslikum juurdepääs dokumentidele juhtudel, kui institutsioonid toimivad seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, säilitades samal ajal institutsioonide otsustamisprotsessi tõhususe. Õigustekstid tuleks koostada selgelt ja arusaadavalt¹ ning avaldada Euroopa Liidu Teatajas; ettevalmistavad dokumendid ja kogu seonduv informatsioon, sealhulgas õigusalased arvamused ja institutsioonidevahelised menetlused tuleks teha kodanikele Internetis kergesti ja õigeaegselt kättesaadavaks.
	Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid vastavalt käesolevale määrusele leppima kokku parema õigusloome tavades, õigusaktide koostamise mudelites ja tehnikas, samuti tehnilistes lahendustes ettevalmistavate dokumentide valmimisteekonna järgimiseks ja nende jagamiseks menetlusega seotud institutsioonide ja organitega, ning avaldama need kokkulepped Euroopa Liidu Teatajas.
	¹22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiste suuniste kohta, EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1).
Selgitus
Mitmesuguste dokumentide ja teabe puhul, mis peavad olema avalikkusele kättesaadavad, et avalikkus saaks õigusloome menetlusi jälgida, peab dokumentidele juurdepääsu põhimõte olema selgesti täpsustatud.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Õigusloomega mitteseotud menetluste dokumendid, nagu siduvad meetmed, mida ei kohaldata üldiselt, või sisemise korralduse, halduse või eelarvedokumentidega seotud meetmed, või mittesiduvad poliitilised õigusaktid (nagu otsused, soovitused või resolutsioonid) peaksid olema kergesti kättesaadavad vastavalt harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõttele, nii et samal ajal oleks tagatud institutsiooni otsustusprotsessi tõhusus. Iga dokumendikategooria puhul peaks vastutav institutsioon, ja kui see on asjakohane, siis ka teised sellega seotud institutsioonid tegema kodanikele juurdepääsetavaks teabe järgitava sisemise menetluskorra kohta, asjaga tegelevate organisatsiooni üksuste ja nende pädevuse kohta, seatud tähtaegade ja osakonna kohta, millega ühendust võtta. Võib kehtestada erikorra menetlusest huvitatud pooltele ka siis, kui avalikkusele juurdepääsu anda ei saa; institutsioonid peaksid asjakohaselt arvesse võtma Euroopa Ombudsmani soovitusi.
Selgitus
Tuleks kehtestada ka mõned üldised põhimõtted avalikkuse juurdepääsu kohta õigusloomega mitteseotud menetlustele.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Institutsioonid peaksid kokku leppima ühistes suunistes selle kohta, kuidas registreerida oma sisedokumente, neid klassifitseerida ja ajaloo tarbeks arhiveerida, vastavalt käesolevad määruses esitatud põhimõtetele. Nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 354/83, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist*, tuleks siis kehtetuks tunnistada.
	*EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1.
Selgitus
Käesolev määrus peaks sisaldama ka õiguslikku raamistikku dokumentide registreerimiseks, klassifitseerimiseks ja arhiveerimiseks.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Lobistide ja teiste huvitatud poolte institutsioonidevaheline register on õigusloome avatuse ja läbipaistvuse edendamiseks loomulik vahend.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Tagamaks käesoleva määruse täielik kohaldamine liidu kogu tegevuse suhtes, peaksid kõik institutsioonide loodud ametid kohaldama käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid.	(14) Tagamaks käesoleva määruse täielik kohaldamine liidu kogu tegevuse suhtes, peaksid kõik institutsioonide loodud ametid kohaldama käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid. Kõiki teisi ELi institutsioone kutsutakse üles võtma samasuguseid meetmeid kooskõlas ELi lepingu artikliga 1.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Teatavate dokumentide suhtes tuleks nende eriti tundliku sisu tõttu võimaldada erikohtlemist. Selliste dokumentide sisust Euroopa Parlamendi teavitamise kord tuleks kehtestada institutsioonidevahelise kokkuleppega.	(15) Et arendada institutsioonide tegevust valdkondades, mis nõuavad teatavat konfidentsiaalsust, on asjakohane luua üldine julgeolekusüsteem, mis hõlmaks Euroopa Liidu salastatud teabe kasutamist. Termin „Euroopa Liidu salastatud teave” tähendaks igasugust teavet ja materjali, mille ilma loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu huve või ühte või mitut Euroopa Liidu liikmesriiki, kui selline teave on pärit Euroopa Liidust või saadud tema liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud demokraatiapõhimõtetele peaks Euroopa Parlamendil olema juurdepääs ELi salastatud teabele, eriti, kui see juurdepääs on vajalik lepingutega sätestatud õigusloomega seotud või mitteseotud kohustuste täitmiseks.
Selgitus
Konfidentsiaalse teabe käsitlemiseks tuleks kehtestada salastatud teabe kohta selged reeglid, mis oleks ühised kõikidele institutsioonidele.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Saavutamaks institutsioonide töös suuremat avalikkust, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võimaldama juurdepääsu mitte ainult enda koostatud dokumentidele, vaid ka neile saabunud dokumentidele. Sellega seoses meenutatakse, et Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsiooni nr 35 kohaselt võib liikmesriik taotleda, et komisjon või nõukogu ei avaldaks kõnealusest riigist saabunud dokumendi sisu kolmandatele isikutele ilma tema eelneva nõusolekuta.	(16) Saavutamaks institutsioonide töös suuremat avalikkust, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võimaldama juurdepääsu mitte ainult enda koostatud dokumentidele, vaid ka neile saabunud dokumentidele. Liikmesriik võib taotleda, et Euroopa Parlament, komisjon või nõukogu ei avaldaks kõnealusest riigist saabunud dokumendi sisu kolmandatele isikutele väljaspool institutsioone endid ilma tema eelneva nõusolekuta. Kui sellist taotlust ei rahuldata, peaks taotluse saanud institutsioon esitama keeldumise põhjused. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 296 ei ole ükski liikmesriik kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.
Selgitus
Et tagada avalikkuse juurdepääs dokumentidele ELis, tuleks välja töötada konkreetsed eeskirjad ka nende dokumentide kohta, mille ELi institutsioonid saavad kolmandatelt pooltelt.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Põhimõtteliselt peaksid kõik institutsioonide dokumendid olema üldsusele kättesaadavad. Tuleks siiski teha erandeid, et kaitsta teatavaid üldisi ja erahuve. Institutsioonidel peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma sisenõupidamisi ja -arutelusid, et tagada võime täita oma ülesandeid. Erandite hindamisel peaksid institutsioonid kõigil liidu tegevusaladel võtma arvesse ühenduse õigusaktides sisalduvaid põhimõtteid isikuandmete kaitse kohta.	(17) Põhimõtteliselt peaksid kõik institutsioonide koostatud või neile saadetud ja nende tegevusega seotud dokumendid olema registreeritud ja üldsusele kättesaadavad. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi järelevalvet, võib juurdepääsu võimaldamist kogu dokumendile või osale sellest siiski ka edasi lükata.
Selgitus
On oluline täpsustada, et kõik ELi institutsioonide koostatud dokumendid või dokumendid, millega institutsioonid tegelevad, peaksid põhimõtteliselt olema avalikkusele juurdepääsetavad.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Kõik eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu institutsioonide dokumentidele, peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega.	(18) Kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikega 2 käsitletakse käesolevas määruses dokumentidele juurdepääsu õiguse üldpõhimõtteid ning avalikest ja erahuvidest lähtuvaid piiranguid, mida kõik muud ELi eeskirjad peaksid järgima.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Institutsioonid peaksid tagama, et infotehnoloogia areng hõlbustaks juurdepääsuõiguse kasutamist ning et selle tulemuseks ei oleks üldsusele kättesaadava teabe hulga vähenemine.
Selgitus
Infotehnoloogia arengul võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju üldsuse juurdepääsuvõimalustele. Institutsioonid peaksid püüdma edendada positiivseid ja võimalikult vähendama negatiivseid mõjusid. Elektroonilistes andmebaasides sisalduvale teabele juurdepääs tagatakse artiklis 3 toodud mõiste "dokument" määratluse muutmisega ning artikli 15 muudatusettepanekuga kehtestatakse üldine asjakohase teabe andmise kohustus. Nende muudatusettepanekutega võetakse samuti arvesse põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigust heale haldusele.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Tagamaks, et juurdepääsuõigust järgitakse täies ulatuses, tuleks kohaldada kaheetapilist haldusmenetlust ning lisaks sellele kohtumenetluse võimalust või võimalust esitada kaebus ombudsmanile.	(19) Tagamaks, et kodanike juurdepääsuõigust järgitakse täies ulatuses ning muudetakse lihtsamaks:
	- peaksid tekstid ja õigusloomemenetlusega seotud teave olema Euroopa Liidu Teatajas juurdepääsetavad ka elektrooniliselt, ning ettevalmistavad dokumendid peaksid olema ligipääsetavad institutsioonidevahelises registris, mida iga päev uuendatakse ning milles esitatakse iga menetluse kohta asjakohast teavet/dokumente;
	- muud dokumendid või vähemalt asjakohased viited peaksid olema juurdepääsetavad institutsiooni registri kaudu. Ligipääsuks otseselt mitteligipääsetavatele dokumentidele tuleks sõltumata sellest, kas need on salastatud või mitte, kohaldada kaheetapilist haldusmenetlust.
	Institutsiooni keeldumist peab olema võimalik edasi kaevata kohtusse või esitada selle kohta kaebus Euroopa Ombudsmanile.
	Institutsioonid peaksid püüdma kohaldada ühiselt poliitikat ELi institutsioonide seonduva informatsiooni taaskasutamiseks avalikus valdkonnas, nagu tehakse liikmesriikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta¹.
	¹ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Kõik institutsioonid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et teavitada üldsust kehtivatest sätetest ja koolitada oma töötajaid, et need saaksid abistada kodanikke käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamisel. Et muuta kodanikele nende õiguste kasutamine hõlpsamaks, peaksid kõik institutsioonid võimaldama juurdepääsu dokumentide registrile.	(20) Institutsioonid peaksid pidevalt ja kooskõlastatult teavitama üldsust käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmetest ja koolitama oma töötajaid, et need saaksid abistada kodanikke käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamisel.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Kuigi käesoleva määruse eesmärk ega tagajärg ei ole muuta siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele, on siiski selge, et lojaalse koostöö põhimõtte alusel, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, peaksid liikmesriigid kandma hoolt, et nad ei takistaks käesoleva määruse nõuetekohast kohaldamist, ning järgima institutsioonide turvaeeskirju.	(21) Kuigi käesoleva määruse eesmärk ega tagajärg ei ole muuta siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele, on siiski selge, et lojaalse koostöö põhimõtte alusel, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, peaksid liikmesriigid tagama oma kodanikele riiklikul tasandil vähemalt samal tasemel läbipaistvuse, nagu on tagatud ELi tasandil ELi eeskirju rakendades.
	Samamoodi, ja ilma, et see piiraks riiklikku parlamentaarset kontrolli, peaksid liikmesriigid kandma hoolt, et nad ei takistaks ELi salastatud dokumentide töötlemist.
Selgitus
ELi õigust ja poliitikat viivad ellu peamiselt liikmesriikide ametivõimud. Kodanike võimet mõista ja jälgida, kuidas Euroopa Liit toimib, saab edendada teabevahetusega riikide vahel parimate tavade kohta ELi dokumentidele ja informatsioonile juurdepääsu teemal.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Käesolev määrus ei piira liikmesriikide, kohtute ja uurimisasutuste seniseid õigusi tutvuda dokumentidega.	välja jäetud
Selgitus
See põhjendus on liidetud põhjendusega 6.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Käesoleva määruse täiendusena peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks õigusakti eelnõu üldiste eeskirjade kohta, mis reguleerivad institutsioonide valduses oleva teabe ja vastavate dokumentide taaskasutamist; nimetatud õigusakti eelnõus tuleks rakendada mutatis mutandis põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 3 näeb iga institutsioon oma kodukorras ette konkreetsed sätted juurdepääsu kohta tema dokumentidele,	(23) Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 3 ja käesolevas määruses esitatud põhimõtetele ning reeglitele näeb iga institutsioon oma kodukorras ette konkreetsed sätted juurdepääsu kohta tema dokumentidele,
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) määrata kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad EÜ asutamislepingu artiklis 255 ettenähtud õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid”) dokumentidele, nõnda et üldsusele antaks neile dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs;	a) määrata kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 255 kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid”), samuti ka kõikide nende institutsioonide loodud ametite ja asutuste dokumentidele, et anda üldsusele neile dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs;
Selgitus
Käesolev määrus on EÜ asutamislepingu artikli 255 rakendamise õiguslik raamistik, mistõttu seda tuleb nimetada, ja sellest saab ka dokumentidele juurdepääsu õiguslik alus mitte ainult Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu, vaid ka teiste institutsioonide ja asutuste jaoks.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) soodustada head haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel.	c) soodustada läbipaistvat ja head haldustava institutsioonides, et parandada juurdepääsu nende dokumentidele;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) asutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse alusel ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduskomitee¹ ettepanekul Euroopa Liidu Teataja. Institutsioonidevahelisel alusel luuakse muud vahendid, nagu avalikud registrid ja konkreetsed haldusmenetlused, mis tagavad selle õiguse kasutamise võimalikult lihtsad moodused.
	¹Vt SEK(2008)2109 artiklit 7.
Selgitus
On oluline täpsustada vahendid, mille abil institutsioonide dokumentidele juurdepääsu õigust rakendatakse.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Juurdepääsuõigusega isikud ja reguleerimisala	Juurdepääsuõigusega isikud
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.	1. Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendustel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.
Selgitus
Viide ühendustele hõlmab kodanike rühmi.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni valduses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes, mis seonduvad tema vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega seonduvate küsimustega kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.	välja jäetud
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks artiklite 4 ja 9 kohaldamist, tehakse dokumendid üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis või registri kaudu. Eelkõige tehakse artikli 12 kohaselt vahetult kättesaadavaks seadusandliku menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid.	välja jäetud
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Tundliku sisuga dokumentide suhtes, nagu need on määratletud artikli 9 lõikes 1, kohaldatakse vastavalt nimetatud artiklile erikohtlemist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käesolevat määrust ei kohaldata dokumentide suhtes, mille on ühenduse kohtutele esitanud muud isikud kui institutsioonid.	välja jäetud
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ilma et see piiraks EÜ õigusega huvitatud isikutele kehtestatud konkreetseid juurdepääsuõigusi, ei ole uurimistoimikusse või üksikjuhtumit käsitleva akti menetlustoimikusse kuuluvad dokumendid üldsusele juurdepääsetavad enne, kui kõnealune akt on lõplik. Dokumendid, mis sisaldavad teavet, mille institutsioon on saanud või kogunud füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt sellise uurimise käigus, ei ole üldsusele juurdepääsetavad.	välja jäetud
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesolev määrus ei piira institutsioonide valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigust, mis tuleneb rahvusvahelise õiguse dokumentidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest.	välja jäetud
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 2 a Reguleerimisala
	1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.
	2. Avalikkusele tagatakse juurdepääs dokumentidele kas elektrooniliselt, Euroopa Liidu Teatajas, institutsiooni ametlikus registris või kirjaliku taotluse alusel.
	Õigusloomega seotud menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid tehakse artikli 5 a kohaselt vahetult kättesaadavaks.
	3. Käesolev määrus ei piira institutsioonide valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigust, mis tuleneb rahvusvahelise õiguse dokumentidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest või liikmesriikide õigusaktidest.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) dokument – mis tahes teabekandjal esitatud sisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena), mille institutsioon on ametlikult koostanud ja ühele või mitmele saajale edastanud või muul viisil registreerinud või mille institutsioon on saanud; elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis olevad andmed on dokumendid, kui neist saab sealt süsteemi vahendite abil väljatrüki või elektroonilises vormis koopia teha ;	a) dokument - mis tahes teabekandjal esitatud andmed või sisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena), mis käsitleb institutsiooni vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega seotud küsimusi; elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis (sh institutsiooni töös kasutatavates välistes süsteemides) olevat teavet peetakse dokumendiks või dokumentideks. Institutsioon, kes kavatseb luua uue elektrooniliste teabekandjate süsteemi või oluliselt muuta olemasolevat süsteemi, hindab selle tõenäolist mõju käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõigusele ning toimib viisil, mis edendab läbipaistvuse eesmärki.
	Institutsiooni poolt elektrooniliste teabekandjate süsteemidesse salvestatud teabe päringufunktsioonid kohandatakse nii, et need rahuldaksid üldsuse korduvaid taotlusi, mida ei ole võimalik rahuldada süsteemi praegu olemasolevaid vahendeid kasutades;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) salastatud dokumendid – dokumendid, mille avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve, eelkõige avaliku julgeoleku, kaitsepoliitika ning sõjalistes küsimustes, ning mida võidakse osaliselt või täielikult salastada;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a b) õigusloomega seotud dokumendid – dokumendid, mis on koostatud või saadud õigusaktide vastuvõtmise käigus, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, ning mis on liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvad ning mille vastuvõtmiseks nähakse asutamislepinguga ette – sealhulgas vabatahtlikkuse alusel – Euroopa Parlamendi sekkumine või kaasamine;
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a c) õigusloomega mitteseotud dokumendid – dokumendid, mis on koostatud või saadud järgmiste õigusaktide vastuvõtmise menetluste käigus: mittesiduvad õigusaktid, nagu otsused, soovitused või resolutsioonid, või õigusaktid, mis on liikmesriikides või liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvad, kuid ei ole üldise iseloomuga, nagu punktis a b nimetatud;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a d) haldustegevusega seotud dokumendid – dokumendid, mis on seotud institutsiooni otsustusprotsessiga, või meetmed, milles käsitletakse asjaomase institutsiooni sisemisi korraldus-, haldus- või eelarveküsimusi;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a e) arhiiv – institutsiooni vahend, mille abil korraldatakse struktureeritult institutsiooni kõikide niisuguste dokumentide registreerimist, mis puudutavad käimasolevat või hiljuti lõpetatud menetlust;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a f) ajalooline arhiiv – institutsioonide arhiivide osa, mis on artikli 3 lõikes 1 a sätestatud tingimustel valitud alaliseks säilitamiseks;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Euroopa Liidu Teatajas ja institutsioonide veebisaitidel avaldatakse üksikasjalik nimekiri kõikidest õigusaktide kategooriatest, mis käivad punktides a kuni a d esitatud määratluste alla. Institutsioonid lepivad ka kokku ühistes arhiveerimise kriteeriumides ning avaldavad need.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 a Salajased dokumendid
	1. Kui selleks on artikli 4 lõike 1 alusel olemas ühiskondlikud põhjused, ja ilma et see piiraks parlamentaarset kontrolli ELi ja riiklikul tasandil, salastab institutsioon dokumendi, kui selle avaldamine kahjustaks Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi oluliste huvide kaitset.
	Teave salastatakse järgmiselt:
	a) " EU TOP SECRET": seda kategooriat kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve;
	b) " EU SECRET": seda kategooriat kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve;
	c) "EU CONFIDENTIAL ": seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve;
	d) "EU RESTRICTED": seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi huve;
	2. Teave salastatakse ainult siis, kui see on vajalik.
	Võimaluse korral määravad dokumentide koostajad salastatud dokumentidele kuupäeva või ajavahemiku, mille jooksul võib salastatuse kategooriat alandada või selle kaotada.
	Kui see ei ole võimalik, vaatavad nad dokumendid vähemalt iga viie aasta järel läbi, et teha kindlaks, kas esialgne salastatuse kategooria on endiselt vajalik.
	Salastatuse kategooria peab olema selgelt ja täpselt märgitud ning see säilib seni, kuni teavet on vaja kaitsta.
	Vastutus teabe salastamise eest ja salastatuse kategooria järgneva alandamise eest lasub täielikult institutsioonil, kellelt dokumendid pärinevad või institutsioonil, kes sai salastatud dokumendi kolmandalt osapoolelt või teiselt institutsioonilt.
	3. Ilma et see piiraks teiste ELi institutsioonide juurdepääsuõigust, avaldatakse salastatud dokumendid kolmandatele osapooltele ainult nende isikute nõusolekul, kellelt dokument pärineb.
	Niisugusest juurdepääsust keelduv institutsioon põhjendab siiski oma otsust viisil, mis ei kahjusta artikli 4 lõikes 1 kaitstavaid huve.
	Kui salastatud dokumendi töötlemisel osaleb rohkem kui üks institutsioon, toimub salastamine samal alusel ning kui institutsioonid hindavad kaitse vajalikkust erinevalt, algatatakse vahendamine.
	Õigusloomega seotud dokumente ei salastata; rakendusmeetmeid salastatakse enne nende vastuvõtmist, kui salastamine on vajalik ning selle eesmärgiks on hoida ära meetme enda kahjustamist. Konfidentsiaalse teabe jagamist käsitlevad rahvusvahelised lepingud, mis on sõlmitud Euroopa Liidu või Euroopa Ühenduse nimel, ei saa anda kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile õigust piirata Euroopa Parlamendi juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.
	4. Artiklites 7 ja 8 sätestatud korras esitatud taotlusi pääseda juurde salastatud dokumentidele lahendavad üksnes isikud, kellel on õigus tutvuda kõnealuste dokumentidega. Need isikud otsustavad ka seda, missuguseid viiteid salastatud dokumentidele võib avalikus registris teha.
	5. Salastatud dokumendid kantakse institutsiooni registrisse ja avalikustatakse üksnes nende nõusolekul, kellelt dokument pärineb.
	6. Institutsioon, kes otsustab keelata juurdepääsu salastatud dokumendile, põhjendab seda otsust viisil, mis ei kahjusta artikli 4 lõikes 1 sätestatud eranditega kaitstavaid huve.
	7. Ilma et see piiraks riiklikku parlamentaarset kontrolli, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kui lahendatakse taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu ELi salastatud dokumentidele, järgitakse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid.
	8. Salastatud dokumente käsitlevad institutsioonide turvaeeskirjad avalikustatakse.
	9. Euroopa Parlamendil on juurdepääs salastatud dokumentidele spetsiaalse järelevalvekomisjoni kaudu, mis koosneb
	esimeeste konverentsi poolt nimetatud liikmest. Kõnealused liikmed järgivad spetsiaalset kontrollimise ja heakskiitmise korda ja tõotavad pühalikult mitte mingil moel avaldada juurdepääsetava teabe sisu.
	Euroopa Parlament kehtestab oma sise-eeskirjades ja kooskõlas aluslepingutega antud kohustustega samaväärsed turvastandardid ja sanktsioonid, nagu on sätestatud nõukogu ja komisjoni sisejulgeolekueeskirjades.
Selgitus
Salastatud dokumendid määratletakse ja nende dokumentide menetlemist käsitletakse eraldi sätetes enne erandeid. (NB! Vt terroristide nimekirjade koostamist).
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandid	Juurdepääsuõiguse üldised erandid
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses:	1. Ilma et see mõjutaks artiklis 3 a käsitletud juhtumeid, keelavad institutsioonid juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses:
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) avaliku julgeolekuga, sealhulgas füüsiliste või juriidiliste isikute turvalisusega;	a) Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi sisemise avaliku julgeolekuga;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks:	2. Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke või erahuve, mis puudutavad:
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, vastavalt ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavate isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste eeskirjadega, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 286, samuti artikli 1punktis c sätestatud läbipaistva ja hea halduse põhimõttega;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) õigusnõustamist või kohtu-, vahekohtu- või vaidluste lahendamise menetlust;	c) õigusnõustamist või kohtumenetlust, välja arvatud õigusnõustamine seoses menetlusega, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav akt;
Selgitus
Euroopa Kohus on Turco kohtuasjas tehtud otsuses sedastanud, et õiguslike arvamuste avalikustamine õigusloomega seotud algatuse puhul suurendab õigusloome protsessi läbipaistvust ja avalikkust ning tugevdab Euroopa kodanike demokraatlikke õigusi.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) valikumenetluse objektiivsust ja erapooletust.	e) avaliku hanke menetluste objektiivsust ja erapooletust, kuni telliv institutsioon on otsuse teinud, või valikukomisjoni objektiivsust ja erapooletust töötajate töölevõtmiseni viivas menetluses, kuni ametisse nimetav asutus on otsuse teinud.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Keelatakse juurdepääs järgmistele dokumentidele, kui nende avaldamine kahjustaks oluliselt institutsioonide otsustamisprotsessi:	välja jäetud
a) dokumendid, mis käsitlevad küsimust, milles ei ole veel otsust tehtud;
b) dokumendid, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomaste institutsioonide sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, isegi pärast otsuse tegemist.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid ei kohaldata juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Lõike 2 punkti a kohaldamisel loetakse avaldamist ülekaalukaid üldisi huve teenivaks, kui taotletud teave on seotud heidetega keskkonda.	4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid ei kohaldata juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Avaldamine teenib kaalukaid üldisi huve, kui taotletud dokumendid on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus. Avaldamise üldiste huvide kaalumisel on olulise tähtsusega asjaolu, et taotletud dokumendid on seotud põhiõiguste kaitsega või õigusega elada tervislikus keskkonnas.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Dokumendid, mille avaldamine ohustaks keskkonnakaitset, nt seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega, avaldatakse ainult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes¹.
	______________________________ ¹ ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.
Selgitus
Artikli 4 lõige 4 a (uus) on loodud selleks, et võtta täielikult arvesse Århusi konventsiooni ja põhimõtteid, mida väljendati otsuses Turco kohtuasjas (C-39/05 P ja C-52/05 P).
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad isikuandmete kaitset või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.	7. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei kohaldata dokumentide suhtes, mis on esitatud menetluse raames, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav akt. Erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtib eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand, võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei saa tõlgendada nii, nagu oleksid nad kohaldatavad sellise üldist huvi pakkuva teabe suhtes, mis on seotud Euroopa Liidu fondidest toetusesaajatega ja on kättesaadav finantsläbipaistvuse süsteemi raames.
Selgitus
Sellist teavet võidakse tõlgendada olemuselt ärihuve puudutavaks, kui toetusesaajad on äriühingud.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Konsulteerimine	Konsulteerimine kolmandate isikutega
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.	1. Institutsioonid avaldavad kolmandate isikute dokumendid, konsulteerimata isikutega, kellelt dokument pärineb, kui on selge, et ükski selles määruses sätestatud erand ei ole kohaldatav. Kolmanda isikuga konsulteeritakse, kui isik on dokumendi esitamisel taotlenud selle erikäsitlust, et hinnata, kas tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud erandit. Institutsioonidele poliitiliste otsuste tegemise mõjutamiseks esitatavad dokumendid tuleks avalikustada.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlus on esitatud seoses liikmesriigist pärineva dokumendiga,	2. Kui taotlus on esitatud seoses liikmesriigist pärineva dokumendiga,
	– mida kõnealune liikmesriik ei ole edastanud nõukogu liikmena tegutsedes, või
konsulteeritakse asjaomase liikmesriigi ametiasutustega, välja arvatud dokumentide puhul, mis on edastatud selliste menetluste raames, mille eesmärk on õigusakti või muu üldkohaldatava akti väljatöötamine. Institutsioon, kelle valduses dokument on, avaldab selle, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab selle mitteavaldamiseks põhjendused, mis tuginevad artiklis 4 osutatud eranditele või liikmesriigi enda õigusaktide konkreetsetele sätetele, mille kohaselt asjaomase dokumendi avaldamine ei ole lubatud. Institutsioon hindab liikmesriigi esitatud põhjenduste asjakohasust niivõrd, kuivõrd need tuginevad käesolevas määruses sätestatud eranditele.	– mis ei puuduta komisjonile esitatud teavet Euroopa Ühenduse õigusaktide rakendamise kohta,
	konsulteeritakse asjaomase liikmesriigi ametiasutustega. Institutsioon, kelle valduses dokument on, avaldab selle, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab selle mitteavaldamiseks põhjendused, mis tuginevad artiklis 4 osutatud eranditele või liikmesriigi enda õigusaktide samaväärsetele sätetele, või on selle vastu EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti a alusel, väites, et avaldamine ohustaks tema olulisi julgeolekuhuvisid.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui liikmesriik saab taotluse tema valduses oleva dokumendi kohta, mis on pärit mõnelt institutsioonilt, ning kui ei ole ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada, konsulteerib liikmesriik asjaomase institutsiooniga, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva määruse eesmärke. Selle asemel võib liikmesriik suunata taotluse institutsioonile.	3. Ilma et see piiraks riiklikku parlamentaarset kontrolli, kui liikmesriik saab taotluse tema valduses oleva dokumendi kohta, mis on pärit mõnelt institutsioonilt, ning kui ei ole ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada, konsulteerib liikmesriik asjaomase institutsiooniga, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva määruse eesmärke. Selle asemel võib liikmesriik suunata taotluse institutsioonile.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a Õigusloome läbipaistvus
	1. Kooskõlas ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud demokraatiapõhimõtetega ja Euroopa Kohtu praktikaga määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamisel annavad institutsioonid, mis toimivad seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, oma tegevusele võimalikult laialdase juurdepääsu.
	2. Dokumendid, mis on seotud nende õigusloomealaste programmidega, eelkonsultatsioonidega kodanikeühiskonnaga, mõju hindamistega ja mis tahes muud õigusloomemenetlusega seotud dokumendid on juurdepääsetavad kasutajasõbralikul institutsioonidevahelisel veebisaidil ning avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eraldi seerias.
	3. Käesoleva määruse rakendamisel koostatakse õigusaktide ettepanekud ja muud ELi õigustekstid selgelt ja arusaadavalt ning institutsioonid töötavad välja ühised õigusaktide koostamise suunised ja mudelid, parandamaks õiguskindlust kooskõlas Euroopa Kohtu vastava praktikaga.
	4. Õigusloomega seotud menetluse käigus avaldavad kõik otsustamisega seotud institutsioonid või asutused oma ettevalmistavad dokumendid ja kogu seonduva teabe, sealhulgas õigusalased arvamused, Euroopa Liidu teataja eraldi seerias ning ka ühisel veebisaidil, millel kajastatakse asjaomase menetluse kulgu.
	5. Kui õigusaktid on vastu võetud, avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas, nagu on sätestatud artiklis 13.
	6. Lojaalse koostöö põhimõtte alusel, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, tagavad liikmesriigid oma kodanikele riiklikul tasandil vähemalt samal tasemel läbipaistvuse, nagu on tagatud ELi tasandil, avaldades oma vastavates teatajates selgesti ja õigeaegselt Euroopa Liidu institutsioonide rakendusaktide riiklike meetmete tekstid või viited.
	7. Kõik huvitatud poolte tehtud algatused või esitatud dokumendid, mille eesmärk on mõjutada otsustamisprotsessi, avaldatakse.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlus ei ole piisavalt täpne või kui taotletud dokumendid ei ole identifitseeritavad, palub institutsioon taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet avalike dokumendiregistrite kasutamise kohta. Artiklites 7 ja 8 sätestatud tähtaegasid hakatakse arvestama alates hetkest, mil institutsioon on palutud selgitused kätte saanud.	2. Kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub institutsioon 15 tööpäeva jooksul taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet avalike dokumendiregistrite kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Dokumendile juurdepääsu taotlus lahendatakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta. 15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teatab taotlejale tema õigusest esitada kordustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt.	1. Dokumendile juurdepääsu taotlus lahendatakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta. Hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teatab taotlejale tema õigusest esitada kordustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt.
Selgitus
Eri ajavahemikke tuleks tõlgendada maksimaalsete tähtaegadena.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.	2. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.
Selgitus
Eri ajavahemikke tuleks tõlgendada maksimaalsete tähtaegadena.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja 15 tööpäeva jooksul institutsiooni vastuse saamisest arvates esitada kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata.	3. Kui osalise või täieliku keeldumise korral on taotleja arvates küsitav, kas asjaomaseid huve tegelikult kahjustatakse, ja/või ta väidab, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, võib taotleja pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ning küsida sõltumatut ja objektiivset arvamust huvide kahjustamise ja/või ülekaalukate üldiste huvide kohta. Kui pärast Euroopa Ombudsmani arvamuse saamist jääb institutsioon endiselt osalise või täieliku keeldumise juurde, võib taotleja maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul institutsiooni vastuse saamisest arvates esitada kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata.
Selgitus
Artikli 7 lõiget 3 on muudetud, et lisada menetlus nendel juhtudel, kui taotlejal on kahtlusi seoses küsimusega, kas huvisid kahjustatakse, ja/või ta väidab, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Ombudsman võiks anda hinnangu kahjustamise või ülekaalukate üldiste huvide kohta ning esitada selle institutsioonile ja taotlejale.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 30 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.	1. Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.	2. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.
Selgitus
Eri ajavahemikke tuleks tõlgendada maksimaalsete tähtaegadena.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	välja jäetud
Tundliku sisuga dokumentide käsitlemine
1. Tundliku sisuga dokumendid on dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud ametitest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui "TRÈS SECRET/TOP SECRET", "SECRET" või "CONFIDENTIEL" vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku alal, kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes.
2. Artiklites 7 ja 8 sätestatud korras esitatud taotlusi pääseda juurde tundliku sisuga dokumentidele lahendavad üksnes isikud, kellel on õigus tutvuda kõnealuste dokumentidega. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, annavad need isikud hinnangu ka selle kohta, millised viited tundliku sisuga dokumentidele kantakse avalikku registrisse.
3. Tundliku sisuga dokumendid kantakse registrisse ja avalikustatakse üksnes nende isikute nõusolekul, kellelt dokument pärineb.
4. Institutsioon, kes otsustab keelata juurdepääsu tundliku sisuga dokumendile, põhjendab seda otsust viisil, mis ei kahjusta artiklis 4 kaitstavaid huve.
5. Liikmesriigid võtavad kohaseid meetmeid tagamaks, et kui lahendatakse taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu tundliku sisuga dokumentidele, järgitakse käesoleva artikli ja artikli 4 põhimõtteid.
6. Tundliku sisuga dokumente käsitlevad institutsioonide eeskirjad avalikustatakse.
7. Komisjon ja nõukogu teavitavad Euroopa Parlamenti tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taotlejalt võib nõuda koopia tegemis- ja saatmiskulude tasumist. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Kohapeal dokumendiga tutvumine, alla 20 A4 formaadis koopia tegemine ja vahetu juurdepääs elektroonilises vormis või registri kaudu on tasuta.	4. Taotlejalt võib nõuda koopia tegemis- ja saatmiskulude tasumist. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Kohapeal dokumendiga tutvumine, alla 20 A4 formaadis koopia tegemine ja vahetu juurdepääs elektroonilises vormis või registri kaudu on tasuta. Kui tegemist on väljatrükiga või elektroonilises vormis dokumentidega, mis põhinevad elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis olevatel andmetel, võib taotlejalt nõuda ka dokumendi või dokumentide otsingu ja päringu tegelike kulude tasumist. Täiendavat tasu ei nõuta, kui institutsioonil on asjaomane dokument või dokumendid juba olemas. Taotlejat teavitatakse eelnevalt mis tahes tasude summast ja arvestamise meetodist.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Institutsioonid võtavad viivitamata vajalikke meetmeid, et koostada register, mis saab kasutuskõlblikuks 3. juuniks 2002.	3. Ilma et see piiraks institutsioonide sise-eeskirjade kohaldamist, sisaldab iga institutsiooni register või registrite süsteem (kui ühel institutsioonil on mitu registrit) viiteid eelkõige järgmisele:
	- sissetulevad ja väljaminevad dokumendid, samuti institutsiooni ametlik post, kui see vastab artikli 3 punktis a esitatud määratlusele,
	- koosolekute päevakorrad ja kokkuvõtted ning enne koosolekut jagamiseks koostatud dokumendid, samuti muud koosolekutel jagatud dokumendid.
	Iga institutsioon:
	- võtab vastu ja avaldab ...(kuupäevaks)* sise-eeskirjad dokumentide registreerimise kohta,
	- tagab ...(kuupäevaks)**, et tema register on täielikult toimiv.
	___________ * Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. ** Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Selgitus
On tarbetu ja ebapraktiline registreerida kõike, mis kuulub artiklis 3 esitatud dokumendi laia määratluse alla. Uues tekstis sätestatakse põhimõtted selle kohta, missugused dokumendid tuleb registreerida, ning kohustatakse kõiki institutsioone võtma vastu ja avaldama täpsemad siseeeskirjad nende põhimõtete rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Institutsioonid teevad võimalusel dokumendid üldsusele vahetult juurdepääsetavaks elektroonilisel kujul või registri kaudu kooskõlas asjaomase institutsiooni eeskirjadega.
Selgitus
Praegust standardit ei tohiks alandada dokumentide suhtes, mis ei ole seotud õigusloomega.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Üldsusele tehakse vahetult juurdepääsetavaks dokumendid, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus, kui artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti.	1. Institutsioonid teevad elektroonilises vormis või registri kaudu üldsusele vahetult juurdepääsetavaks kõik dokumendid, eelkõige need, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga institutsioon määrab oma kodukorras kindlaks, millised muud dokumendiliigid on üldsusele vahetult juurdepääsetavad.	4. Institutsioonid loovad oma dokumendiregistrite jaoks ühise kasutajaliidese ning tagavad eelkõige ühtse vahetu juurdepääsukoha dokumentidele, mis on koostatud või saadud õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus.
Selgitus
Artikli 12 lõiget 4 muudetakse, et lisada Cashmani resolutsiooni 5. soovitus eesmärgiga parandada kehtivaid standardeid.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. Vastavalt käesolevas määruses esitatud põhimõtetele lepivad institutsioonid kokku Euroopa Liidu Teataja struktuuris ja esituses, võttes arvesse varasemat institutsioonidevahelist kokkulepet.
1. Kui käesoleva määruse artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas lisaks EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele järgmised dokumendid:	Kui käesoleva määruse artiklist 4 ei tulene teisiti, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas lisaks EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele järgmised dokumendid:
a) komisjoni ettepanekud;
b) ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 osutatud menetluste kohaselt, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused, samuti Euroopa Parlamendi seisukohad nendes menetlustes;	a) ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 osutatud menetluste kohaselt, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused, samuti Euroopa Parlamendi seisukohad nendes menetlustes;
c) ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;	b) muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatute, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 osutatute, soovitused ja arvamused;
d) kooskõlas ELi lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioonid;
e) liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel alla kirjutatud konventsioonid;	c) liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel alla kirjutatud konventsioonid;
f) ühenduse poolt või kooskõlas ELi lepingu artikliga 24 sõlmitud rahvusvahelised lepingud.	d) ühenduse poolt või kooskõlas ELi lepingu artikliga 24 sõlmitud rahvusvahelised lepingud;
2. Võimaluse korral avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmised dokumendid:
a) EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või ELi lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;
b) ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühised seisukohad;	e) ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühised seisukohad;
c) muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatute, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 osutatute, soovitused ja arvamused.	f) ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;
	g) kooskõlas ELi lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioonid.
3. Iga institutsioon võib oma kodukorras ette näha, millised muud dokumendid tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas.	2. Iga institutsioon nõustub viisiga, kuidas teised institutsioonid ja organid avaldavad oma dokumente, mida ei ole eespool nimetatud.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 a
	Teabeametnik
	1. Iga institutsiooni iga peadirektoraat määrab ametisse teabeametniku, kes vastutab käesoleva määruse sätete ja hea haldustava järgimise eest peadirektoraadis.
	2. Teabeametnik otsustab, missugust teavet on otstarbekas üldsusele anda:
	a) käesoleva määruse rakendamise kohta;
	b) hea tava kohta
	ning tagab selle teabe levitamise asjakohasel kujul ja viisil.
	3. Teabeametnik hindab, kas tema peadirektoraadi teenistustes järgitakse head tava.
	4. Teabeametnik võib suunata teavet taotleva isiku teise direktoraati, kui kõnealune teave jääb väljapoole tema pädevust ning sama institutsiooni teise direktoraadi pädevusse, juhul kui tal on niisugust teavet.
	5. Vajaduse korral võib teabeametnik konsulteerida käesoleva määruse õige ja laitmatu rakendamise küsimuses Euroopa Ombudsmaniga.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 b Sanktsioonid
	Käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste ettekavatsetud või hooletusest tingitud täitmatajätmise korral kohaldatakse institutsiooni ametniku või teenistuja suhtes distsiplinaarmenetlust Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega või Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega ja institutsiooni sise-eeskirjadega määratud korras.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Institutsioonide haldustavad	Institutsioonide läbipaistva halduse tavad
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Institutsioonid arendavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist.	1. Institutsioonid arendavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist. Institutsioonid korraldavad ja säilitavad nende käsutuses olevat teavet sellisel viisil, mis võimaldab tagada üldsuse juurdepääsu teabele täiendavaid jõupingutusi tegemata.
Selgitus
Artikli 15 lõike 1 muudatusettepanek põhineb põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigusel heale haldusele ning vastab näiteks Soome õigusaktidele. See tähendaks ka sammu tõelist teabevabadust käsitleva ELi õigusakti suunas, täites samal ajal uues põhjenduses 18 seatud eesmärki, mille kohaselt infotehnoloogia areng peaks hõlbustama juurdepääsuõiguse kasutamist ega tohiks vähendada üldsusele kättesaadava teabe hulka.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtete tõhusa kohaldamise tagamiseks lepivad asjaomased institutsioonid kokku ühised rakenduseeskirjad ja ühise rakenduskorra dokumentide esitamise, salastamise, salastatuse kustutamise, registreerimise ja levitamise jaoks.
	Et lihtsustada tõelist arutelu otsustamisprotsessis osalejate vahel ning ilma et see piiraks läbipaistvuse põhimõtet, annavad institutsioonid kodanikele selgesti teada, kas ja millal otsustamisprotsessi konkreetsete etappide jooksul ei saa vahetut juurdepääsu dokumentidele tagada. Neid piiranguid ei kohaldata, kui kõnealune otsus on juba vastu võetud.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Institutsioonid teavitavad kodanikke õiglasel ja läbipaistval viisil oma organisatsioonilisest struktuurist, näidates ära siseüksuste pädevused, sisemise töökorralduse ja nende pädevuses olevate menetluste soovituslikud tähtajad, teenistused, kelle poole võivad kodanikud pöörduda abi, teabe või halduslike kaitsevahendite saamiseks.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Institutsioonid moodustavad institutsioonidevahelise komitee, mille ülesandeks on välja selgitada hea tava, lahendada võimalikke konflikte ja arutada edasist arengut seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele.	2. Institutsioonid moodustavad institutsioonidevahelise artikli 255 komitee, mille ülesandeks on välja selgitada head tavad ja neid vahetada, välja selgitada juurdepääsu ja kasutamise takistused ning avaldamata andmeallikad, lahendada võimalikke konflikte, edendada registrite koostalitusvõimet, taaskasutamist ja liitumist, standardida dokumendi kodeerimist Euroopa standardiorganisatsiooni abil, luua ühtne ELi portaal kõikidele ELi dokumentidele juurdepääsu tagamiseks ning arutada edasist arengut seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev määrus ei piira olemasolevate autoriõigusealaste eeskirjade kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust dokumentidest koopiaid saada või avalikustatud dokumente paljundada või kasutada.	Käesolev määrus ei piira olemasolevate autoriõigusealaste eeskirjade kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust avalikustatud dokumente paljundada või kasutada.
Selgitus
Artikli 16 praegune sõnastus on parem kui komisjoni esildatud muudatus.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 - lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Hiljemalt …. avaldab komisjon aruande käesoleva määruse põhimõtete kohaldamise kohta ning annab soovitusi, sealhulgas teeb vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, mis on vajalik muutunud olukorra tõttu, ja esitab tegevusprogrammi institutsioonide poolt võetavate meetmete kohta.
Selgitus
Nii nagu olemasoleva määruse puhulgi, tuleks esitada aruanne määruse rakendamise kohta, milles tuleks vajaduse korral anda soovitusi ja teha parandusettepanekuid. Sätte väljajätmine tähendab määruse de facto muutmist.

[1] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
[2] ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 151.
[3] Kohtu (suurkoda) 1. juuli 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-39/05 P ja C-52/05 P

SELETUSKIRI

Ettepaneku raportöörina määruse 1049/2001 läbivaatamiseks olen esitanud mõned üliolulised muudatused Euroopa Komisjoni ettepanekule, mis esitati 30. aprillil 2008. aastal. Kui praegu kehtiv määrus 2001. aastal jõustus, olin ma samuti raportöör, kes vastutas kõnealuse teema eest.

2006. aastal koostasin ma Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mille parlamendiliikmed ühehäälselt heaks kiitsid ning mis sisaldas soovituste nimekirja parandusteks kehtivas määruses.

Kui komisjon esitas 2008. aastal läbivaatamiseks oma ettepaneku, olid minu ootused ülaltoodut arvesse võttes selles osas, kuidas parandada standardeid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ELi dokumentidele, väga kõrged.

Siiski, hoolimata mõnedest ettepanekusse lisatud positiivsetest muudatustest, mis on selgelt põhjendatud, näiteks määruse alusel juurdepääsuõigusega isikute ringi laiendamine ja kooskõlla viimine Århusi konventsiooniga, kujutavad ülejäänud muudatused minu arvates läbipaistvuse seisukohalt sammu tagasi, eriti kui võtame arvesse, et enamikku Euroopa Parlamendi 2006. aasta taotlustest ei ole arvesse võetud.

Minu arvates peame meie, õigusloojad, kasutama seda võimalust määruse 1049/2001 läbivaatamiseks, et püüda muuta see määrus tõeliseks ja unikaalseks õiguslikuks raamistikuks, mis käsitleks üldsuse juurdepääsu seoses kõigi dokumentide ning kogu teabega, mida ELi institutsioonid ja asutused käsitlevad, pidades meeles, et lõppkasutajateks on kodanikud. Meie ülesanne ja kohustus on muuta juurdepääs võimalikult lihtsaks ja kasutajasõbralikuks.

Lisaks peame kasutama seda võimalust, et püüda korrastada erinevad normid järjekindlamal ja mõistlikumal viisil, nii et institutsioonid saaksid lõpuks ometi teha koostööd, et määratleda ühised eeskirjad ja suunised erinevate dokumentide käsitlemiseks. Me ei alusta nullist, sest on palju juba olemasolevaid algatusi, soovituslike õigusaktidena, mis püüdlevad sama eesmärgi suunas. Sellised vahendid nagu Euroopa Liidu Teataja, süsteem Celex või mitmed institutsioonidevahelised kokkulepped, mis käsitlevad kodifitseerimist, õigusaktide koostamist, seavad sama eesmärgi, milleks on muuta Euroopa otsustusprotsess arusaadavamaks.

Kui ma viitan Euroopa otsustusprotsessile, siis ma leian, et selle hulka tuleks samuti arvata riiklikud rakendusmeetmed, kuivõrd need on tegelikeks tekstideks, mis mõjutavad Euroopa kodanikke.

Minu lähenemisviis on komisjoni ettepanekust ning tõenäoliselt sellest, milleks nõukogu valmis on, palju ambitsioonikam. Minu raport püüab rajaneda meie ühisele kogemusele, jagades nii palju kui võimalik, lähtudes institutsioonidevahelisest perspektiivist, meie kohustustest ja pädevusest vastavalt aluslepingutele.

Seda arvesse võttes püüan ma kaotada olukorra, kus puuduvad ühiseeskirjad „salastatud teabe“ kohta (niinimetatud tundliku sisuga dokumendid, nagu on viidatud kehtivas määruses 1049/2001), viies määruse tasandile mõned head põhimõtted, mis on sätestatud nõukogu- ja komisjonisisestes turvaeeskirjades niivõrd, kuivõrd neid saab samuti kohaldada parlamentaarse organi suhtes.

Teiseks väljakutseks on olnud eristada õigusloome ja halduse läbipaistvust, haarates praegusest võimalusest kinni, et täpsustada mõningaid läbipaistva ja hea halduse põhimõtteid, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 41.

Sarnaselt peaksime volitama sõltumatuid organeid, nagu näiteks Euroopa Ombudsman ja Euroopa Andmekaitseinspektor, aitama institutsioone nende sisekorra reformi elluviimisel. Kuna institutsioonidel juba on andmekaitseametnikud, on määruse eesmärgiga kooskõlas nimetada igas organisatsioonilises üksuses, näiteks peadirektoraatides, teabeametnikud, kes oleks vahendajaks kodanikele ning samuti teistele haldusüksustele, mis tegelevad institutsioonide dokumentidega. Läbipaistvus ei ole lihtsalt tunnus, vaid põhimõte, millele vastavalt peaksid olema kõik institutsioonide korrad kavandatud.

Mõju, mis avaneb ametnike kohustusele koostada, registreerida, läbi rääkida, salastada ja arhiveerida ELi dokumendid, tuleks samal ajal viia kooskõlla ELi institutsioonide tõhususe ja läbipaistvuse kaitsega.

Peame vastama niipea kui võimalik kasvavatele nõudmistele Euroopa kodanikelt, aga ka riiklikelt institutsioonidelt ja piirkondlikelt ametiasutustelt, peamiselt riikide parlamentidelt, pidades meeles pikalt oodatud Lissaboni lepingu ratifitseerimist.

Mõistlik kava parlamendi jaoks oleks viia esimene lugemine, mis algab märtsis, lõpuni, paludes komisjonil muuta oma ettepanekut ning rääkida läbi võimalik ühine seisukoht nõukoguga Rootsi eesistujariigiks olemise ajal. Kui vahepealsel ajal peaks selguma, et Lissaboni leping jõustub, oleks võrdlemisi lihtne toetuda juba tehtud tööle ning ajakohastada uus tekst, mis oleks võimalik kohe pärast Lissaboni lepingu jõustumist lõplikult vormistada (nagu toimus OLAFi määruse puhul kohe pärast Maastrichti lepingu jõustumist).

Olen otsustanud esitada mitmed muudatusettepanekud, mis käsitlevad järgmist:

· juurdepääsuõigusega isikute eraldamine kõnealuse määruse reguleerimisalast;

· artiklis, mis käsitleb mõisteid, otsustasin ma taas viia sisse „dokumendi” vana mõiste, mis sisaldub kehtivas määruses, kuna see näib kõikehõlmavam, ning samuti muutsin ma selguse huvides „andmebaasi” mõistet, viidates teabele, mis sisaldub nendes andmebaasides, mis tuleks samuti teha vastava taotluse saamisel üldsusele kättesaadavaks. Eriomased vahendid, et muuta kõnealune teave kättesaadavaks, sätestatavad institutsioonid;

· olen samuti lisanud uued mõisted, mis käsitlevad salastatud, õigusloome ja haldusdokumente, arhiive ja ajaloolisi arhiive;

· muudan artiklit, mis käsitleb erandeid, mis eristavad üldsuse ja erahuvide kaitset;

· samuti püüan täpsustada korda, mida tuleb kasutada kolmandate isikute dokumentide puhul, mis tavaliselt põhjustas institutsioonide tegevuses palju probleeme;

· samuti muudan artiklit, mis käsitleb dokumente, mis kuuluvad avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas;

· olen lisanud muudatusettepaneku, mis käsitleb eespool mainitud teabeametniku rolli ja vastutust, suurendades Euroopa Ombudsmani rolli peamise suunise andjana teabeametnikele institutsioonides, kellega oleks võimalik kahtluse korral konsulteerida;

· viimasena olen lisanud muudatusettepaneku, mis käsitleb karistusi juhuks, kui ei järgita kõnealust määrust.

Minu eesmärk on muidugi muuta kõnealust määrust, et suurendada läbipaistvust, muutmata seda õigusakti liialt üksikasjalikuks või raskesti rakendatavaks. Seetõttu töötasin ma üldiste põhimõtetega, mis kehtivas määruses endiselt seoses institutsioonide õigusloomealase ja haldustegevusega puudusid. Samal ajal on minu pürgimuseks, et seda õigusakti kasutataks institutsioonide tegevuse parandamiseks, õppides mineviku kogemustest, mis on olnud minu peamiseks inspiratsiooni allikaks oma muudatusettepanekute koostamisel.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

õigusteenistustekonsultatiivne töörühm

Brüssel,

ARVAMUS

EUROOPA PARLAMENDILE

NÕUKOGULE

KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele

KOM(2008) 229 lõplik 30.4.2008 – 2008/0090 (COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 20. mail ja 4. juunil 2008. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekutel läbi[1] ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist:

1. Artikli 7 lõikes 1 tuleks viidet „käesoleva artikli lõike 4” kohandada järgmiselt: „käesoleva artikli lõike 3”.

2. Artikli 9 lõikes 1 tuleks viidet „artikli 4 lõike 1 punktis a” kohandada järgmiselt: „artikli 4 lõikes 1”.

3. Artikli 12 lõikes 1 oleks tulnud lisatud sõnade „ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide” tähistamiseks värvida taust halliks, nagu seda üldiselt kasutatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks.

4. Artikli 12 lõikes 2 oleks tulnud lisatud sõnade „elektroonilises vormis” tähistamiseks värvida taust halliks, nagu seda üldiselt kasutatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi.

C. PENNERA J.-C. PIRIS C.-F.DURAND

jurist jurist peadirektori kt

[1] Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku kõik keeleversioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni
põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.

põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (*) (26.1.2009)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine)
(KOM(2008)0229 – C6‑0184/2008 – 2008/0090(COD))

Arvamuse koostaja(*): Anneli Jäätteenmäki(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Läbipaistvus on Euroopa Liidu aluspõhimõte. EÜ asutamislepingu artiklis 255 on see selgelt sedastatud:

„Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.”

Lissaboni lepingus sedastatakse lisaks:

„Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.” (Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 3)

ning:

„Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult.” (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõige 1)

Käesolev määrus 1049/2001 oli märkimisväärne samm suurema avatuse suunas. Selle rakendamise kuue aastaga on määrus aidanud kaasa Euroopa institutsioonide avatuma halduskultuuri loomisele.

Otsused, mis Euroopa Kohus on teinud määruse 1049/2001 alusel, on kõnealuse protsessi seisukohalt olulised. Viimane neist oli väga märkimisväärne otsus nn Turco kohtuasjas (T-84/03 Turco v. nõukogu). Euroopa Kohus otsustas, et nõukogu peaks tagama juurdepääsu ka oma õigustalituse arvamustele, kui need käsitlevad õigusakte. Kohus on veendunud, et otsuste tegemise protsessis on läbipaistvuse ja avatuse põhimõtete puhul tegemist „ülekaalukate üldiste huvidega“, mis õigustab õigusnõustamise avalikustamist. Euroopa Kohus sedastab oma järeldustes, et avalikkus … tagab institutsioonidele kodanike silmis suurema legitiimsuse ning suurendab usaldust nende vastu.

Komisjoni ettepanek

Komisjon esitas ettepaneku muuta määrust 1049/2001 30. aprillil 2008. Euroopa Parlament palus määruse läbi vaadata oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis. Ettepaneku seletuskirjas üritab komisjon jätta muljet, et ta on teinud muudatused, mida Euroopa Parlament palus.

Kahjuks ei ole see üldse nii. Seal, kus Euroopa Parlament palus rohkem avatust, komisjoni esitatud muudatusettepanekud, vastupidi, alandavad praegust standardit.

Kõige tõsisem neist on komisjoni poolt artikli 3 kohta esitatud muudatusettepanek, mis piiraks märkimisväärselt dokumendi mõistet. Kui kõnealune muudatus ellu viiakse, tähendaks see seda, et vaid osa praegu üldsusele avatud dokumentidest jääks avatuks ka tulevikus. Arvamuse koostaja arvates peaks praegune mõiste jääma muutumatuks, kuna see hõlmab kõiki asjaomaseid – mitte ainult registreeritud – dokumente.

Teine muudatusettepanek, mida arvamuse koostaja peab murettekitavaks, puudutab artiklis 5 sätestatud liikmesriikide õigust dokumentide avaldamist takistada. Komisjoni esitatud sõnastus annaks liikmesriikidele piiramatu õiguse apelleerida nende oma õigusaktidele. Institutsioonid saaksid hinnata üksnes põhjendusi, mis tuginevad määrusele. Selline õigus nõrgendaks läbipaistvuse põhimõtet ja jätaks selle täielikult liikmesriikide otsustada. Artiklis 4 loetletud erandid peaksid siinkohal olema piisavad. Kui need ei ole piisavad, tuleks muudatusi teha artiklisse 4, mitte anda liikmesriikidele piiramatud õigused.

Komisjon on täielikult eiranud Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis esitatud ettepanekuid parlamendi võimaluste kohta teostada demokraatlikku kontrolli. Euroopa Parlamendil peab oma kohustuste täielikuks täitmiseks olema juurdepääs tundliku sisuga dokumentidele – selliste dokumentide käsitlemise korra võib institutsioonide vahel kokku leppida.

On siiski ka selliseid komisjoni muudatusettepanekuid, mille üle parlament saab heameelt väljendada. Eelkõige on need: juurdepääsuõiguse laiendamine kõigile füüsilistele või juriidilistele isikutele ja mitte üksnes ELi kodanikele, nagu on sätestatud praeguses määruses; Århusi konventsioonist tulenevad keskkonnaalased sätted ning vahetu juurdepääsu parandamine õigusloomega seotud dokumentidele.

Kõnealustest positiivsetest muudatusettepanekutest on kahjuks kaalukamad need, mida parlament peab negatiivseteks. Võttes arvesse neid negatiivseid muudatusettepanekuid, usub arvamuse koostaja, et pigem oleks soovitatav jääda praeguse määruse juurde, kui võtta vastu muudatused, mis seda nõrgendaksid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Institutsioonid peaksid tagama, et infotehnoloogia areng hõlbustaks juurdepääsuõiguse kasutamist ning et selle tulemuseks ei oleks üldsusele kättesaadava teabe hulga vähenemine.
Selgitus
Infotehnoloogia arengul võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju üldsuse juurdepääsuvõimalustele. Institutsioonid peaksid püüdma edendada positiivseid ja võimalikult vähendama negatiivseid mõjusid. Elektroonilistes andmebaasides sisalduvale teabele juurdepääs tagatakse artiklis 3 toodud mõiste "dokument" määratluse muutmisega ning artikli 15 muudatusettepanekuga kehtestatakse üldine asjakohase teabe andmise kohustus. Nende muudatusettepanekutega võetakse samuti arvesse põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigust heale haldusele.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) dokument – mis tahes teabekandjal esitatud sisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena), mille institutsioon on ametlikult koostanud ja ühele või mitmele saajale edastanud või muul viisil registreerinud või mille institutsioon on saanud; elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis olevad andmed on dokumendid, kui neist saab sealt süsteemi vahendite abil väljatrüki või elektroonilises vormis koopia teha;	a) dokument – mis tahes teabekandjal esitatud sisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena), mis käsitleb institutsiooni vastutusalasse kuuluvate poliitikavaldkondade, tegevuste või otsustega seotud küsimusi; elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis (sh institutsiooni töös kasutatavates välistes süsteemides) olevat teavet peetakse dokumendiks või dokumentideks, kui sellest saab mõistlikult kättesaadavate süsteemi vahendite abil väljatrüki(d) või elektroonilises vormis koopia(d) teha;
Selgitus
Muudatusettepanekuga ennistatakse dokumendi põhimääratluse käesolev sõnastus, kuna komisjoni ettepanek võimaldaks teha meelevaldseid piiranguid juurdepääsuõiguse kasutamisele. Põhjenduses 18 toodud eesmärkide saavutamiseks nähakse sõnastuse täiendamisega ette juurdepääs elektroonilistes andmebaasides olevale teabele.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) õigusnõustamist või kohtu-, vahekohtu- või vaidluste lahendamise menetlust;	c) õigusnõustamist või kohtu-, vahekohtu- või vaidluste lahendamise menetlust, välja arvatud õigusnõustamise puhul seoses menetlustega, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav akt;
Selgitus
Euroopa Kohus on Turco kohtuasjas tehtud otsuses sedastanud, et õigusnõustamise avalikustamine õigusloomega seotud algatuse puhul suurendab õigusloome protsessi läbipaistvust ja avalikkust ning tugevdab Euroopa kodanike demokraatlikke õigusi.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Avaliku võimu kandjate, avalike teenistujate ja huvigruppide esindajate nimed, ametikohad ja ametiülesanded seoses nende ametialase tegevusega avaldatakse, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kahjustaks nende andmete avaldamine asjaomaseid isikuid. Muud isikuandmed avaldatakse kooskõlas selliste andmete seadusliku töötlemise tingimustega, mis on sätestatud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel käsitlevates EÜ õigusaktides.	5. Isikuandmeid ei avaldata, kui nende andmete avaldamine kahjustaks asjaomase isiku eraelu puutumatust või isikupuutumatust. Sellist kahju ei teki:
	– kui andmed puudutavad üksnes asjaomase isiku ametialast tegevust, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on põhjust eeldada, et andmete avaldamine kahjustaks seda isikut;
	– kui andmed puudutavad üksnes avalikku teenistujat, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on põhjust eeldada, et andmete avaldamine kahjustaks seda isikut või temaga seotud isikuid;
	– kui andmed on juba asjaomase isiku loal avaldatud.
	Isikuandmed siiski avaldatakse, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Sellisel juhul peab institutsioon või asutus üldised huvid täpsustama. Ta esitab põhjused, miks konkreetsel juhul üldised huvid kaaluvad üles asjaomase isiku huvid.
	Kui institutsioon või asutus keeldub dokumendile juurdepääsu lubamisest lõike 1 alusel, kaalub ta, kas dokumendile oleks võimalik anda osaline juurdepääs.
Selgitus
Komisjoni ettepanekus ei hinnata õigesti vajadust tagada õige tasakaal kaalul olevate põhiõiguste vahel ning selles ei peegeldu esimese astme kohtu otsus Bavarian Lageri kohtuasjas.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad isikuandmete kaitset või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.	7. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei kohaldata dokumentide suhtes, mis on esitatud menetluse raames, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav akt. Erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad isikuandmete kaitset või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.
Selgitus
Euroopa Kohus on Turco kohtuasjas tehtud otsuses sedastanud, et õigusnõustamise avalikustamine õigusloomega seotud algatuse puhul suurendab õigusloome protsessi läbipaistvust ja avalikkust ning tugevdab Euroopa kodanike demokraatlikke õigusi.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlus on esitatud seoses liikmesriigist pärineva dokumendiga, konsulteeritakse asjaomase liikmesriigi ametiasutustega, välja arvatud dokumentide puhul, mis on edastatud selliste menetluste raames, mille eesmärk on õigusakti või muu üldkohaldatava akti väljatöötamine. Institutsioon, kelle valduses dokument on, avaldab selle, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab selle mitteavaldamiseks põhjendused, mis tuginevad artiklis 4 osutatud eranditele või liikmesriigi enda õigusaktide konkreetsetele sätetele, mille kohaselt asjaomase dokumendi avaldamine ei ole lubatud. Institutsioon hindab liikmesriigi esitatud põhjenduste asjakohasust niivõrd, kuivõrd need tuginevad käesolevas määruses sätestatud eranditele.	2. Kui taotlus on esitatud seoses liikmesriigist pärineva dokumendiga, konsulteeritakse asjaomase liikmesriigi ametiasutustega, välja arvatud dokumentide puhul, mis on edastatud selliste menetluste raames, mille eesmärk on õigusakti või muu üldkohaldatava akti väljatöötamine. Institutsioon, kelle valduses dokument on, avaldab selle, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab selle mitteavaldamiseks põhjendused, mis tuginevad artiklis 4 osutatud eranditele. Institutsioon hindab liikmesriigi esitatud põhjenduste asjakohasust.
Selgitus
Liikmesriikidele ei tohiks anda täielikku õigust võtta appi nende enda õigusaktid. Artiklis 4 loetletud erandid peaksid olema piisav põhjus juurdepääsust keeldumiseks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 30 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.	1. Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.
Selgitus
Tähtaja pikendamine 30 päevale, nagu on ette nähtud komisjoni ettepanekus, tähendab tagasilööki. Komisjoni ettepandud 30 tööpäeva (!) oleks negatiivne näide võrreldes kõikide siseriiklike teabele juurdepääsu käsitlevate õigusaktidega ELis.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon ja nõukogu teavitavad Euroopa Parlamenti tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras.	7. Komisjon ja nõukogu tagavad Euroopa Parlamendi poolse piisava järelevalve tundliku sisuga dokumentide üle institutsioonide vahel kokku lepitud korras, mis avalikustatakse.
Selgitus
Euroopa Parlamendile peab andma juurdepääsu tundliku sisuga dokumentidele, et ta saaks oma demokraatliku kontrolli kohustust täielikult täita.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Institutsioonid teevad võimalusel dokumendid üldsusele vahetult juurdepääsetavaks elektroonilisel kujul või registri kaudu kooskõlas asjaomase institutsiooni eeskirjadega.
Selgitus
Praegust standardit ei tohiks alandada dokumentide suhtes, mis ei ole seotud õigusloomega.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Üldsusele tehakse vahetult juurdepääsetavaks dokumendid, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus, kui artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti.	1. Eelkõige tehakse üldsusele vahetult juurdepääsetavaks dokumendid, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus, kui artiklist 9 ei tulene teisiti.
Selgitus
Eelmise muudatusettepaneku loogiline tagajärg.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga institutsioon määrab oma kodukorras kindlaks, millised muud dokumendiliigid on üldsusele vahetult juurdepääsetavad.	4. Institutsioonid loovad oma dokumendiregistrite jaoks ühise kasutajaliidese ning tagavad eelkõige ühtse vahetu juurdepääsukoha dokumentidele, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus.
Selgitus
Üldsuse jaoks peaks olemas olema ühtne juurdepääsemise koht.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Institutsioonid arendavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist.	1. Institutsioonid arendavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist. Institutsioonid korraldavad ja säilitavad nende käsutuses olevat teavet sellisel viisil, millega on võimalik tagada üldsuse juurdepääs teabele täiendavaid jõupingutusi tegemata.
Selgitus
Artikli 15 lõike 1 muudatusettepanek põhineb põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigusel heale haldusele ning vastab näiteks Soome õigusaktidele. See tähendaks ka sammu tõelist teabevabadust käsitleva ELi õigusakti suunas, täites samal ajal uues põhjenduses 18 seatud eesmärki, mille kohaselt infotehnoloogia areng peaks hõlbustama juurdepääsuõiguse kasutamist ega tohiks vähendada üldsusele kättesaadava teabe hulka.

MENETLUS

Pealkiri	Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele
Viited	KOM(2008)0229 – C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFCO 22.5.2008
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	20.11.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Anneli Jäätteenmäki 24.6.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	10.9.2008		4.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Anneli Jäätteenmäki, Aurelio Juri, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Ashley Mote, Adrian Severin, József Szájer, Riccardo Ventre, Johannes Voggenhuber, Andrzej Wielowieyski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Costas Botopoulos, Klaus-Heiner Lehne, Gérard Onesta, Sirpa Pietikäinen, Mauro Zani

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (8.12.2008)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Arvamuse koostaja: Rovana Plumb

LÜHISELGITUS

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA komisjon) tervitab Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada paindlikumad eeskirjad ja lihtsamad menetlused Euroopa institutsioonide dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks.

Läbivaatamine hõlmab peaaegu eranditult üksnes kodanikuvabadusi ja käsitleb ainult õiguslikke ja põhiseaduslikke aspekte (valdkonnad, mis ei kuulu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni pädevusalasse).

Samas leiab arvamuse koostaja, et kuigi komisjoni ettepanek hõlmab kaubanduslike vaidluste ja läbirääkimistega seotud kaubandus- ja tööstusvaldkonna dokumente, mida tuleks käsitleda tundlike dokumentidena, tuleks seda ettepanekut analüüsida eraldi.

Käesolevas arvamuses esitatud muudatusettepanekute eesmärk on tugevdada seost ümbersõnastamise eesmärkide ja kavatsuste ning meie ettepanekute sisu vahel. Selline prioriteetne lähenemine tundub olevat asjakohane ja vajalik, sest see ei hõlma endas õigusvastaselt peidetud kujul tarbija jaoks kahjulikke „olulisteks avalikeks huvideks” nimetatavaid tööstushuvisid.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et selline võimalus tööstushuvide vältimiseks peaks olema õigusakti tekstis konkreetsemal kujul esitatud, kuivõrd määruse läbivaatamise esmaseks eesmärgiks on üldsuse huvid ja kodanike toetamine.

Määruse ettepaneku üheks eesmärgiks on muu hulgas selgitada erandite tegemise menetlusi, mille puhul ei kohaldata läbipaistvuse ja avalikustamise eeskirju. Selliste eranditena nähakse õigusaktis samalaadselt varasema õigusaktiga ette ühised kaubandushuvid. Kuid ettepanekus on samuti loetletud konkreetsed asjaolud, mille korral ei avalikustata tööstussaladusi, enne kui kõik nendega seotud kahepoolsed vaidlused pole leidnud kohtulikku lahendust või enne kui pole käivitatud Ülemaailmse Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise mehhanismi (WTO vaidluste lahendamise organ).

Seega muudab komisjoni ettepanek õigusakti selgemaks, võimaldades eeskätt paremini kaitsta kaubandushuve, arvestades, et praegu on Euroopa Liit esitanud WTO vaidluste lahendamise organile selle dokumendi alusel mitmeid kaebusi.

Lisaks sellele on dokumendis mainitud eeskirju, mida kohaldatakse kaubandusläbirääkimistega seotud konfidentsiaalsete dokumentide suhtes. Nende artikli 133 komitee poolt teistele avalikele institutsioonidele edastatud dokumentide näol, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubanduspoliitika, on tegemist konfidentsiaalsete dokumentidega. INTA komisjon on teadlik vajadusest tagada nende artikli 133 komitee poolt koostatud dokumentide konfidentsiaalsus ja jätab endale õiguse kontrollida komisjoni ja nõukogu elluviidavat kaubanduspoliitikat. Selliste konfidentsiaalsete dokumentide jaoks on määratud kindlaks klassifitseerimiseeskirjad ning institutsioonidevaheline ja üldsuse juurdepääsu kord komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsusega K(2001)3031, millega muudetakse komisjoni töökorda.

Määruse viimane läbivaatamine komisjoni poolt seoses üldsuse dokumentidele juurdepääsuga toimus 2001. aastal, vahetult pärast määruse läbivaatamist seoses konfidentsiaalsete dokumentide klassifitseerimisega. Seega ühelt poolt, kui komisjoni eesmärgiks on tõepoolest üldsuse juurdepääsu oluline parandamine igat liiki dokumentidele, tuleks läbi vaadata kõik töökorda puudutavad eeskirjad.

Teiselt poolt peab INTA komisjon aga arvestama rangeid eeskirju piiratud juurdepääsuga teabe edastamise kohta isegi komisjoni liikmete endi vahel, sest mainitud eeskirjad töötati välja 2001. aastal, seega ajal, mil kõnealust komisjoni veel ei olnud moodustatud.

Seetõttu rõhutab arvamuse koostaja vajadust vaadata regulaarselt läbi Euroopa Komisjoni konfidentsiaalsete dokumentide klassifitseerimise ja teistele institutsioonidele, sealhulgas Euroopa Parlamendile edastamise eeskirjad.

Käesolevat üldsuse juurdepääsuga seotud läbivaatamist ei tuleks käsitleda vaid formaalsusena. Et läbivaatamine oleks tulemuslik, peab kõikide juriidiliste isikute ja kodanike juurdepääsumenetlusi igat liiki dokumentidele äärmiselt põhjalikult analüüsima. Arvamuse koostaja leiab, et vaid sel viisil võimaldab kodanikele antav teave neil osaleda Euroopa Liidu õigusloomes ja on seetõttu üheks põhiõiguseks ja nimelt seetõttu ei tohiks kaubanduslikke dokumente käesolevast ümberkorraldusest välja jätta.

Ülalmainitud põhjustel teeb arvamuse koostaja järgmised muudatusettepanekud:

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tundliku sisuga dokumendid on dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud ametitest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui "TRÈS SECRET/TOP SECRET", "SECRET" või "CONFIDENTIEL" vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku alal, kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes.	1. Tundliku sisuga dokumendid on dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud ametitest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui "TRÈS SECRET/TOP SECRET", "SECRET" või "CONFIDENTIEL" vastavalt asjaomase institutsiooni poolt koostatud ja regulaarselt läbivaadatavatele eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku, rahvusvaheliste ja kaubandussuhete alal ning kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes.
Selgitus
Iga institutsioon peab koostama ja läbi vaatama oma eeskirja, et määrata kindlaks dokumentide liigitamise kriteeriumid kindla ajavahemiku jooksul. ELi kaubanduspoliitika kujundamise eest vastutava artikli 133 komitee ja teiste avalike asutuste poolt edastatavad dokumendid liigitatakse tundliku sisuga dokumentideks. INTA komisjon on teadlik vajadusest tagada nende artikli 133 komitee poolt koostatud dokumentide konfidentsiaalsus ja jätab endale õiguse kodanike huvides kontrollida komisjoni ja nõukogu elluviidavat kaubanduspoliitikat.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Taotleja pääseb dokumentidele juurde kas nendega kohapeal tutvumiseks või saades nendest koopia, sealhulgas võimaluse korral elektroonilise koopia, vastavalt taotleja soovile.	1. Taotleja pääseb dokumentidele juurde kas nendega kohapeal tutvumiseks või saades nendest koopia, sealhulgas võimaluse korral elektroonilise koopia, vastavalt taotleja soovile. Koopiate valmistamine ja saatmine toimub taotleja kulul. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Dokumentidele tagatakse tasuta juurdepääs kohapeal või juhul, kui valmistatud koopiate arv ei ületa 20 A4 formaadis lehte, samuti juhul, kui juurdepääs toimub elektroonilisel teel või registri vahendusel.
Selgitus
Komisjon soovib kehtestada üldsuse dokumentide juurdepääsuks lihtsamad menetlused ja jätta välja selgesõnalise osutamise kohustusele võtta dokumentide kättesaadavaks tegemise eest tasu, kui dokumentide arv ületab teatava koguse. See lõige tuleks täiendatud kujul siiski säilitada, sest kodanik peab tasuma taotletavate koopiate eest ja teda tuleb sellest asjaolust ning tasu arvutamise eeskirjadest teavitada. Samuti tuleb kodanikule teatada, et tal on võimalik pääseda dokumentidele juurde tasuta, kui materiaalse koopia tegemine ei ole vajalik.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Institutsioonid võtavad viivitamata vajalikke meetmeid, et koostada register, mis saab kasutuskõlblikuks 3. juuniks 2002.	3. Institutsioonid võtavad viivitamata vajalikke meetmeid, et koostada register, mis saab kasutuskõlblikuks hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Selgitus
Sidususe tagamiseks tuleb seoses dokumendi muudatuste ja uue ajakavaga muuta sätestatud tähtaega. Uus tähtaeg peaks olema varasemaga võrreldes lühem. On oluline, et dokumendid, millega seoses käesolev läbivaatamine ette võeti, mõjutaksid vahetult ja tegelikult kodanike ja äriühingute tegevust (kaubandussuhete ja läbirääkimiste puhul). Ka Euroopa institutsioonid peavad tegutsema viivitamata pakutavate teenuste täiustamisel ning tegema oma registrid kodanikele kättesadavaks kohe pärast uue määruse jõustumist.

MENETLUS

Pealkiri	Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele
Viited	KOM(2008)0229 – C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 23.9.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Rovana Plumb 15.7.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	9.9.2008		5.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	16 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniel Caspary, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Syed Kamall, Caroline Lucas, Helmuth Markov, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Bastiaan Belder, Rovana Plumb, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Armando França, Glennis Willmott

õiguskomisjonI ARVAMUS (21.1.2009)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Arvamuse koostaja: Monica Frassoni

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu lepingu artikli 1 lõike 2 kohaselt peavad ühenduse institutsioonid ja organid tegema otsuseid nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Läbipaistvust ja kodanike õigust teabele tunnustatakse laialdaselt kui kõige tõhusamat korruptsiooniga võitlemise ja korruptsiooni ennetamise viisi. Selleks et võimaldada kodanikel poliitilises otsustamisprotsessis tulemuslikult osaleda ja ametiasutustelt aruandekohustuse täitmist nõuda, peab kodanikel olema võimalikult ulatuslik juurdepääs Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidele.

Euroopa Parlament on korduvalt meelde tuletanud selle demokraatia aluspõhimõtte tähtsust, näiteks Cashmani resolutsioonis. Konsultatsioonides määruse muutmise üle näitas kodanikuühiskond üles tugevat toetust Euroopa Parlamendi üleskutsele kehtestada vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 (õigus tõhusale haldusele) õigusakt, millega sätestatakse Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku suhtes kohaldatav tõeline teabevabadus.

Arvamuse koostaja tunneb kahetsust, et teised institutsioonid ei ole sama pühendunud. Komisjoni poolt määrusesse tehtud muudatused valmistavad tõepoolest pettumust, kuna mitmel juhul on komisjoni ettepanekud „suurema läbipaistvuse püüdlustes” pigem samm tagasi. Arvamuse koostaja on ka seisukohal, et komisjoni valik kasutada määruse muutmisel uuesti sõnastamise menetlust on ebasobiv ega vasta institutsioonidevahelises kokkuleppes uuesti sõnastamise kohta sätestatud eesmärkidele. Uuesti sõnastamise menetluse mittesobivus keeruka muutmise puhul, kus mõne osa muutmine mõjutab teksti muid sätteid, tähendab praktikas seda, et parlament peab ulatuslikult kasutama institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud erandit.

Arvamuse koostaja on mitmel juhul viinud uuesti sisse määruse praegu kehtivad sätted, sest nendega tagatakse kindlalt parem juurdepääs ja läbipaistvus.

Arvamuse koostaja on ka viidanud dokumentidele juurdepääsu ja andmekaitse vahelise suhte küsimusele kui ühele kõige vastuolulisemale määruse 1049/2001 rakendamise küsimusele. Euroopa Ombudsmani, Euroopa Andmekaitseinspektori ja esimese astme kohtu ühine seisukoht (Bavarian Lageri kohtuasjas) on, et andmekaitset ei tohi kasutada teabele juurdepääsu takistamiseks, kui selline juurdepääs ei sisalda ohtu, et kahjustatakse isiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, ning arvamuse koostaja on komisjonile seda ühist seisukohta ka meelde tuletanud.

Innustatuna Mehhiko teabevabaduse seadusest ja arvestades, et Euroopa kohtutesse hagi esitamine võib olla kodanike jaoks, juhul kui neile on keeldutud dokumenti avalikustamast, mittemõistlik valikuvõimalus, teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et Euroopa Ombudsmanile tuleks anda volitused teha dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta otsuseid, millel oleks lõplik mõju asjaomasele asutusele, samas kui taotlejatele tuleks säilitada õigus esitada avalikustamisest keeldumise puhul hagi esimese astme kohtusse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 30. mai 2001. aasta määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks nimetatud määrus uuesti sõnastada.	(1) 30. mai 2001. aasta määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks nimetatud määrus uuesti sõnastada ehk kasutada õigusloomemeetodit, mida tuleb rakendada vastavalt 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta¹.
	______________________________ ¹ EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
Selgitus
Komisjoni valik kasutada käesoleva määruse muutmiseks uuesti sõnastamist on ebasobiv ega vasta uuesti sõnastamise eesmärkidele institutsioonidevahelises kokkuleppes, kus selle kasutamine on ette nähtud hoopis muude asjaolude korral. Uuesti sõnastamise mittesobivus keeruka muutmise puhul, kus mõne osa muutmine mõjutab teksti muid sätteid, tähendab praktikas seda, et parlament peab ulatuslikult kasutama institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud erandit.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Avalikkus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis. Avalikkus aitab tugevdada demokraatia ja põhivabaduste austamise põhimõtet, nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.	(3) Avalikkus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis. Avalikkus aitab tugevdada demokraatia ja põhivabaduste austamise põhimõtet, nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Kõik edusammud juhtorganite allutamisel avalikkuse kontrollile suurendavad tõenäoliselt ka korruptsioonivastase võitluse edukust.
Selgitus
Läbipaistvust ja kodanike õigust teabele tunnustatakse laialdaselt kui kõige tõhusamat korruptsiooniga võitlemise ja korruptsiooni ennetamise viisi.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Konsultatsioonides ilmnes kodanikuühiskonna laialdane toetus Euroopa Parlamendi üleskutsele kehtestada vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 (õigus tõhusale haldusele) õigusakt Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku suhtes kohaldatava tõelise teabevabaduse kohta.
Selgitus
While the concept of freedom of information is broader than the concept of access to documents it must, first, be noted that, as the Court of Justice has stated (in e.g. Hautal v Council) the content of the right to access to documents is the right to the information contained in documents. The broader concept of freedom of information is also already reflected in Regulation 1367/2006 which implements the Aarhus Convention. Furthermore, citizens’ right to good administration must include, as a matter of principle, right to information. This is also clearly laid down in Article 22 of the Code of Good Administrative Behaviour, presented by the European Ombudsman and approved by Parliament.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Mis puutub isikuandmete avalikustamisse, siis tuleks luua selge seos käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) vahel.	(10) Mis puutub isikuandmete avalikustamisse, siis tuleks luua selge seos käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) vahel.
	Alates määruse (EÜ) nr 1049/2001 vastuvõtmisest on Euroopa Kohtu kohtupraktikas ning Euroopa Ombudsmani vastuvõetud otsustes ja seisukohtades selgitatud selle määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 vahelist suhet, mis seisneb selles, et isikuandmeid sisaldavate dokumentide avalikustamise taotluste puhul tuleb kohaldada just dokumentidele juurdepääsu käsitlevat määrust ning erandite kohaldamine eeskirjadest, millega lubatakse juurepääsu dokumentidele ja teabele isikuandmete kaitse eesmärgil, peab põhinema isiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsmise vajadusel.
Selgitus
The question of the relationship between access to documents and data protection has been one of the most controversial issue relating to the application of Regulation 1049/2001. The cause of this has been, on the one hand, an unfortunate formulation of the exception for data protection which tends to lead to circular arguments concerning the relationship between the regulations mentioned. However, the shared position of the European Ombudsman, the European Data Protection Supervisor and the Curt of First Instance (in the Bavarian Lager case) is that data protection may not be used to prevent access to information when such access would not risk harming the right to privacy and personal integrity of an individual. However, the Commission's proposal does not take this into account.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Liikmesriikidest pärinevate dokumentide, kohtutoimikutesse kuuluvate kolmandate isikute dokumentide ning selliste dokumentide avalikustamise kohta, mille institutsioonid on saanud neile EÜ õigusega uurimiseks antud erivolituste alusel, tuleks kehtestada selged eeskirjad.	(11) Liikmesriikidest pärinevate dokumentide, kohtutoimikutesse kuuluvate kolmandate isikute dokumentide ning selliste dokumentide avalikustamise kohta, mille institutsioonid on saanud neile EÜ õigusega uurimiseks antud erivolituste alusel, tuleks kehtestada selged eeskirjad.
	Euroopa Kohus on selgelt öelnud, et kohustus konsulteerida liikmesriigiga sellest liikmesriigist pärit dokumentidele juurdepääsu taotluse suhtes ei anna liikmesriikidele juurdepääsu suhtes vetoõigust ega õigust kohaldada oma riigi õigusakte või sätteid ning institutsioon, kellele taotlus esitatakse, võib juurdepääsu andmisest keelduda ainult määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud erandite alusel. Sellest hoolimata on vaja täpsustada kolmandatelt pooltelt pärit dokumentide staatus, tagamaks eelkõige, et teavet õigusloomemenetluste kohta ei jagataks kolmandate pooltega, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutustega laiemalt kui Euroopa kodanikega, kelle suhtes seda kohaldatakse.
Selgitus
The European Commission, in particular, has interpreted the obligation to consult member states as granting these a right to veto access to documents coming from them. However, this interpretation has been struck down by the Court of Justice in the IFAV case. The Commissions proposal does not, unfortunately, genuinely reflect this jurisprudence and would, if accepted, mean a clear step back from the present legal state of affairs. However, there is still need for clarification of the status of third party documents, in particular, in order to avoid that information relating to legislative dossiers is not shared more broadly with, for instance, foreign administration than with the European citizens concerned and bound by the legislation,
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.	1. Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendustel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.
Selgitus
Viide ühendustele hõlmab kodanike rühmi.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kolmas isik – iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool asjaomast institutsiooni, sealhulgas liikmesriigid, muud ühenduse või ühendusevälised institutsioonid ja organid ning kolmandad riigid.	b) kolmas isik – iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool asjaomast institutsiooni, muud ühenduse või ühendusevälised institutsioonid ja organid ning kolmandad riigid;
Selgitus
Liikmesriike ei tohiks pidada suhetes institutsioonidega või seoses liidu tegevusvaldkondi käsitlevate küsimustega kolmandaks isikuks.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) üksikisiku eraelu ja puutumatus, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega;
Selgitus
Lisatakse viide ELi isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele. Sellega seoses tuleks kohaldada ka kodukorra artikli 80a lõike 3 kolmandat lõiku.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.	1. Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada. Institutsioonidele poliitiliste otsuste tegemise mõjutamiseks esitatavad dokumendid tuleks avalikustada.
Selgitus
Poliitiliste otsuste tegemise protsessi läbipaistvuse tagamiseks tuleks kolmandate isikute poolt esitatavad dokumendid, mille eesmärk on mõjutada poliitilisi otsuseid, avalikustada.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon ja nõukogu teavitavad Euroopa Parlamenti tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras.	7. Komisjon ja nõukogu tagavad Euroopa Parlamendi asjakohase kontrolli tundliku sisuga dokumentide üle institutsioonide vahel kokku lepitud korras, mis avalikustatakse.
Selgitus
Institutsioonide vahel tundliku sisuga dokumentide kohta kokkulepitud kord tuleks avalikustada.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga institutsioon määrab oma kodukorras kindlaks, millised muud dokumendiliigid on üldsusele vahetult juurdepääsetavad.	4. Institutsioonid loovad oma dokumendiregistrite jaoks ühise kasutajaliidese ning tagavad eelkõige ühtse vahetu juurdepääsukoha dokumentidele, mis on koostatud või saadud ühenduse õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus.
Selgitus
Artikli 12 lõiget 4 muudetakse, et lisada Cashmani resolutsiooni 5. soovitus eesmärgiga parandada kehtivaid standardeid.

MENETLUS

Pealkiri	Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele
Viited	KOM(2008)0229 – C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 22.5.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Monica Frassoni 25.6.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	15.12.2008
Vastuvõtmise kuupäev	20.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	15 2 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Eva-Riitta Siitonen, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Brian Crowley, Eva Lichtenberger, József Szájer, Jacques Toubon

petitsioonikomisjonI ARVAMUS (22.1.2009)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Arvamuse koostaja: David Hammerstein

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu lepingu (muudetud 1997. aastal Amsterdami lepinguga) artikli 1 lõike 2 kohaselt peavad ühenduse institutsioonid ja organid tegema otsuseid nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Selleks, et võimaldada kodanikel poliitilises protsessis tõhusalt osaleda ja ametiasutustelt aruandekohustuse täitmist nõuda, peab kodanikel ja valitud organitel olema võimalikult laiaulatuslik juurdepääs Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidele.

Kuigi Euroopa institutsioonid on teinud avalikkuse ja läbipaistvuse osas edusamme, pole olukord sugugi probleemitu ning määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) praegust uuesti sõnastamist tuleks käsitleda kui järgmist sammu sellise halduskeskkonna saavutamise poole, kus teabe kättesaadavus ja teabele juurdepääs on pigem norm kui erand.

Kuid komisjoni poolt määruse kohta tehtud muudatusettepanekud on pettumust valmistavad, kuna mitmel juhul on komisjoni ettepanekud pigem samm tagasi kui julge samm edasi, et „saavutada suurem läbipaistvus”. Raportöör on seisukohal, et täienenud kohtupraktika ja muude asjaomaste tekstide, näiteks Århusi konventsiooni, tõeline määrusesse integreerimine ja konsolideerimine oleks pidanud andma juba läbivaatamisele teistsuguse lähenemisviisi.

Lisaks on raportöör seisukohal, et komisjoni otsus kasutada läbivaatamiseks uuesti sõnastamise menetlust on ebaõnnestunud ja ei vasta uuesti sõnastamise menetluse eesmärkidele institutsioonidevahelises kokkuleppes, kus menetluse kasutamine on ette nähtud hoopis erinevate asjaolude korral. Kuna menetluse kohaselt on parlamendil a priori võimalik teha muudatusettepanekuid ainult komisjoni muudetud osade kohta, siis tuleb menetluse kasutamist hoolikalt kaaluda. Uuesti sõnastamise menetluse mittesobivus kompleksseks läbivaatamiseks, kus mõne osa muutmine mõjutab teksti muid sätteid, tähendab praktikas seda, et parlament peab ulatuslikult kasutama institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud erandit.

Kõige märkimisväärsem samm tagasi on dokumendi määratluse (artikkel 3) muutmine komisjoni poolt – dokumendi mõiste on üks määruse põhimõisteid. Raportöör on arvamusel, et komisjoni ettepanekus sisalduva määratluse kitsendamise asemel tuleks dokumendi määratlust laiendada igasugusele sisule, olenemata teabekandjast või otsustamisprotsessi etapist, nii et hõlmatud oleksid kõik institutsioonide vastutusalas olevad küsimused.

Petitsioonikomisjon teostab hoolikat järelevalvet puuduste üle ühenduse õigusaktide, poliitika ja programmide rakendamisel ning täheldab jätkuvalt, et kodanikud on sellistest puudustest väga teadlikud, sest need mõjutavad neid otseselt ja neil on otsene huvi rikkumine lõpetada ja/või kaebus esitada.

Kodanike jaoks on eriti oluline, et näiteks rikkumismenetluste puhul, mis algatatakse sageli kodanike petitsioonide alusel, oleks tagatud täielik juurdepääs kõigile dokumentidele kõigil menetlusega seotud uurimise etappidel. See hõlmab ka liikmesriikide dokumente. Seetõttu juhib raportöör tähelepanu sellele, et komisjoni ettepanek anda liikmesriikidele nende endi õigusaktide sätete alusel õigus keelduda juurdepääsu andmast (artikkel 5) on vastuolus Euroopa Kohtu kohtupraktikaga ning vastuvõetamatu. Kodanike õiguse suhtes omada juurdepääsu dokumentidele ei tohi kohaldada muid erandeid kui need, mis on sätestatud artiklis 4 (erandid). Artikli 9 (tundliku sisuga dokumendid) puhul on oluline, et institutsioonid kehtestaksid kõnealuste dokumentide liigitamise ühised eeskirjad, mis tuleks ka avaldada.

Lisaks on raportöör seisukohal, et hea oleks lisada määrusesse ka Euroopa Ombudsmani ettepanek toimida objektiivse vahendajana juhul, kui institutsioon on dokumendile juurdepääsu täielikult või osaliselt keelanud ja juurdepääsu taotleja arvates on küsitav, kuidas avalikustamine kahjustaks asjaomaseid isikuid, ning kui taotleja arvates teenib avaldamine ülekaalukaid üldisi huve. Kõnealusel juhul võiks ombudsman dokumendi läbi vaadata, jõuda sõltumatule seisukohale huvide kahjustamise ja/või ülekaalukate üldiste huvide küsimuses ja teha ilma dokumenti avaldamata oma seisukoha teatavaks nii institutsioonile kui ka taotlejale. Kui pärast ombudsmaniga konsulteerimist on dokumendile juurdepääs ikka keelatud, võib taotleja soovi korral esitada juurdepääsuks kordustaotluse.

Kõnealune menetlus ei vähendaks kuidagi taotleja määrusest tulenevaid õigusi, vaid pakuks praktilist abi ja juhiseid institutsioonile, kes võib olla seisukohal, et tal on seaduslik kohustus juurdepääsu võimaldamisest keelduda, ning suurendaks taotleja usaldust asjaolu suhtes, et kui juurdepääsu võimaldamisest keeldutakse, siis on asjaomaste isikute huvide kahjustamise tõenäosus olemas, ning et avaldamist ülekaalukate üldiste huvide teenimise eesmärgil on põhjalikult ja objektiivselt uuritud. Veel üheks kõnealuse menetluse eeliseks oleks see, et ombudsmanile esitatud erinevate institutsioonidega seotud juurdepääsu keelamise juhtumeid käsitletaks ühtsel ja õiglasel viisil.

Raportöör on arvamusel, et Euroopa läbipaistvuse algatus ei saa kuidagi olla edukas, kui taotlejad soovitud teavet üles ei leia ja hõlpsalt kätte ei saa. Seetõttu peaksid institutsioonid kõnealuse määruse raames tagama, et nende dokumentide registritel on ühine liides ja ühtne juurdepääsukoht.

Elektroonilised dokumendid peavad olema avatud standarditele vastavas vormis. Suurema läbipaistvuse saavutamise püüdlused kukuvad kindlasti läbi, kui kodanikud on kohustatud kasutama konkreetset, institutsioonide infotehnoloogilise keskkonnaga kokkusobivat patenteeritud tarkvara. Raportöör tegi muudatusettepanekud (artiklid 10 ja 11), mille kohaselt tuleks institutsioonidele näha ette tähtaeg, mille möödumisel nad peavad tagama, et dokumendid esitatakse avatud standarditele vastavas vormis ning et institutsioonide infotehnoloogiline keskkond ei takista üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

Parlamendi kontrolli tagamise eesmärgil rõhutab raportöör, et parlamendil peab olema asjakohane kontroll tundliku sisuga dokumentide üle. Kahepoolsed kokkulepped kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ei tohiks takistada nõukogul ja komisjonil teabe jagamist parlamendiga. Kõnealuses kontekstis on oluline, et kehtestataks institutsioonide kodukordade kohandamise tähtajad ning et komisjon kontrolliks kõnealuste kodukordade vastavust läbivaadatud määrusele. Lisaks tuleks komisjoni kohustada, nagu olemasoleva määruse puhulgi, esitama läbivaadatud määruse rakendamise aruannet ja andma vajaduse korral paranduste tegemiseks soovitusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.	(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Seda kinnitatakse veel kord Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 ning Maastrichti lepingule ja Laekeni deklaratsioonile lisatud deklaratsioonis nr 17, milles ühendati otsuste tegemise protsessi suurendatud läbipaistvus üldsuse parandatud ligipääsetavusega teabele, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 255, milles omakorda kinnitatakse institutsioonide demokraatlikku olemust ja üldsuse usaldust ametiasutuste vastu. Avalikkuse põhimõtte praktikasse rakendamiseks tuleb ette näha asjakohased ressursid, et saavutada suurem õiguspärasus, tõhusus ja aruandekohustuse täitmine kodanike ees ning tugevdada demokraatia põhimõtteid ja põhiõiguste austamist.
Selgitus
Teabe ja dokumentide haldamine, üldsuse juurdepääsuõiguse haldamine ja kodanikega suhtlemine on ressursimahukas tegevus. Kõnealuseks tegevuseks asjakohaste ressursside ettenägemist tuleks käsitleda kui vajalikku investeeringut, et tagada Euroopa Liidu institutsioonide ja organite tõhusus, tulemuslikkus ja läbipaistvus.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse eesmärk on:	Käesoleva määruse eesmärk on:
a) määrata kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad EÜ asutamislepingu artiklis 255 ettenähtud õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid”) dokumentidele, nõnda et üldsusele antaks neile dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs;	a) määrata kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad EÜ asutamislepingu artiklis 255 ettenähtud õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid”) dokumentidele, nõnda et oleks tagatud üldsusele neile dokumentidele võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu andmine;
b) kehtestada eeskirjad, mis tagavad selle õiguse võimalikult hõlpsa kasutamise;	b) kehtestada eeskirjad, mis tagavad selle õiguse võimalikult hõlpsa kasutamise;
c) soodustada head haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel.	c) tagada hea haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel.
Selgitus
Institutsioonidel on kohustus tagada avatus ja läbipaistvus ning hea haldustava.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.	1. Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni valduses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes, mis seonduvad tema vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega seonduvate küsimustega kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.	2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni valduses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes, mis seonduvad tema otsesesse ja kaudsesse vastutusalasse ning pädevusse kuuluva poliitika, tegevuse, uuringute või otsustega seonduvate küsimustega kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.
3. Ilma et see piiraks artiklite 4 ja 9 kohaldamist, tehakse dokumendid üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis või registri kaudu. Eelkõige tehakse artikli 12 kohaselt vahetult kättesaadavaks seadusandliku menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid.	3. Ilma et see piiraks artiklite 4 ja 9 kohaldamist, tehakse dokumendid üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis või registri kaudu. Eelkõige tehakse artikli 12 kohaselt vahetult kättesaadavaks seadusandliku menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid. Kõik käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad asutused kasutavad ühesuguseid taotlemisvorme, mis tõlgitakse nõuetekohaselt kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse.
4. Tundliku sisuga dokumentide suhtes, nagu need on määratletud artikli 9 lõikes 1, kohaldatakse vastavalt nimetatud artiklile erikohtlemist.	4. Tundliku sisuga dokumentide suhtes, nagu need on määratletud artikli 9 lõikes 1, kohaldatakse vastavalt nimetatud artiklile erikohtlemist.
5. Käesolevat määrust ei kohaldata dokumentide suhtes, mille on ühenduse kohtutele esitanud muud isikud kui institutsioonid.	5. Käesolevat määrust ei kohaldata dokumentide suhtes, mille on ühenduse kohtutele esitanud muud isikud kui institutsioonid.
6. Ilma et see piiraks EÜ õigusega huvitatud isikutele kehtestatud konkreetseid juurdepääsuõigusi, ei ole uurimistoimikusse või üksikjuhtumit käsitleva akti menetlustoimikusse kuuluvad dokumendid üldsusele juurdepääsetavad enne, kui kõnealune akt on lõplik. Dokumendid, mis sisaldavad teavet, mille institutsioon on saanud või kogunud füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt sellise uurimise käigus, ei ole üldsusele juurdepääsetavad.	6. Ilma et see piiraks EÜ õigusega huvitatud isikutele kehtestatud konkreetseid juurdepääsuõigusi, ei ole uurimistoimikusse või üksikjuhtumit käsitleva akti menetlustoimikusse kuuluvad dokumendid üldsusele juurdepääsetavad enne, kui kõnealune akt on lõplik. Dokumendid, mis sisaldavad teavet, mille institutsioon on saanud või kogunud füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt sellise uurimise käigus, ei ole üldsusele juurdepääsetavad.
7. Käesolev määrus ei piira institutsioonide valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigust, mis tuleneb rahvusvahelise õiguse dokumentidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest.	7. Käesolev määrus ei piira üldsuse laiema juurdepääsu õigust institutsioonide valduses olevatele dokumentidele, mis võib tuleneda rahvusvahelise õiguse dokumentidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest.
Selgitus
Rahvusvahelise õiguse dokumentidest, nagu Århusi konventsioon, või nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest tuleneva juurdepääsuõiguse osas ei taotleta sõna „laiema” sisseviimisega lõikes 7 õiguslikku muudatust, vaid üksnes teksti selguse parandamist.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) keskkonnakaitsega, näiteks seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega.	välja jäetud
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Keelatakse juurdepääs järgmistele dokumentidele, kui nende avaldamine kahjustaks oluliselt institutsioonide otsustamisprotsessi:	3. Keelatakse juurdepääs järgmistele dokumentidele, kui nende avaldamine kahjustaks oluliselt institutsioonide otsustamisprotsessi:
a) dokumendid, mis käsitlevad küsimust, milles ei ole veel otsust tehtud;	a) dokumendid, mis käsitlevad küsimust, milles ei ole veel otsust tehtud ning milles järgitakse läbipaistvust käsitlevaid eeskirju;
b) dokumendid, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomaste institutsioonide sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, isegi pärast otsuse tegemist.	b) dokumendid, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomaste institutsioonide sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, isegi pärast otsuse tegemist ning mõistliku aja jooksul.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Dokumendid, mille avaldamine ohustaks keskkonnakaitset, nt seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega, avaldatakse ainult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes¹.
	______________________________ ¹ ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.
Selgitus
Artikli 4 lõige 4 a (uus) on loodud selleks, et võtta täielikult arvesse Århusi konventsiooni ja põhimõtteid, mida väljendati otsuses Turco kohtuasjas (C-39/05 P ja C-52/05 P).
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon ja nõukogu teavitavad Euroopa Parlamenti tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras.	7. Komisjon ja nõukogu tagavad Euroopa Parlamendi asjakohase kontrolli tundliku sisuga dokumentide üle institutsioonide vahel kokku lepitud korras, mis avalikustatakse.
Selgitus
Cashmani resolutsiooni 3. soovituses sedastatakse, et parlamentaarse kontrolli kontekstis tuleks määrusega tagada Euroopa Parlamendi asjakohane kontroll tundliku sisuga dokumentide üle.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Dokumendid esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks rahvusvahelises pimedate kirjas, suures kirjas või lindistatud kujul), võttes täielikult arvesse taotleja soove.	3. Dokumendid esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks rahvusvahelises pimedate kirjas, suures kirjas või lindistatud kujul), võttes täielikult arvesse taotleja soove, ning ühes Euroopa Liidu ametlikest keelest. Institutsiooni infotehnoloogilises keskkonnas kasutatav tarkvara või operatsioonisüsteem ei tohi piirata dokumentidele juurdepääsu.
Selgitus
Institutsioonid peaksid kasutama käesoleva määruse läbivaatamisega avanevat võimalust avatud standardite kasutuselevõtmiseks. Määruse aluspõhimõtetest ja õiguslikust alusest tuleneb, et dokumentidele juurdepääsu ei tohiks piirata institutsiooni poolt kasutatav tarkvara või operatsioonisüsteem.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Võimaluse korral tuleb teha elektroonilises vormis vahetult juurdepääsetavaks ka muud dokumendid, eelkõige need, mis on seotud poliitika või strateegia väljatöötamisega.	2. Üldsusele tehakse vahetult juurdepääsetavaks eelkõige need dokumendid, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus, kui artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti.
Selgitus
Vt artikli 12 lõiget 4 puudutava muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga institutsioon määrab oma kodukorras kindlaks, millised muud dokumendiliigid on üldsusele vahetult juurdepääsetavad.	4. Institutsioonid loovad oma dokumendiregistrite jaoks ühise kasutajaliidese ja tagavad eelkõige ühtse vahetu juurdepääsukoha dokumentidele, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus.
Selgitus
Artikli 12 lõiget 2 ja 4 muudetakse, et lisada Cashmani resolutsiooni soovitused 2 ja 5 ning parandada kehtivaid standardeid.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 - lõige 2 - punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või ELi lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;	a) ELi lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;
Selgitus
Liikmesriikide algatused EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 alusel ei ole enam võimalikud.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 - lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Hiljemalt …. avaldab komisjon aruande käesoleva määruse põhimõtete rakendamise kohta ning annab soovitusi, sealhulgas teeb vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, mis on vajalik muutunud olukorra tõttu, ja esitab tegevusprogrammi institutsioonide poolt võetavate meetmete kohta.
Selgitus
Nii nagu olemasoleva määruse puhulgi, tuleks esitada aruanne määruse rakendamise kohta, milles tuleks vajaduse korral anda soovitusi ja teha parandusettepanekuid. Sätte väljajätmine tähendab määruse de facto muutmist.

MENETLUS

Pealkiri	Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele
Viited	KOM(2008)0229 – C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	PETI 4.9.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	David Hammerstein 15.7.2008
Vastuvõtmise kuupäev	19.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sir Robert Atkins, Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Victor Boştinaru, Simon Busuttil, Alexandra Dobolyi, Glyn Ford, Cristina Gutiérrez-Cortines, David Hammerstein, Marian Harkin, Carlos José Iturgaiz Angulo, Marcin Libicki, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Mairead McGuinness, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Nicolae Vlad Popa, Kathy Sinnott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Carlos Carnero González, Marie-Hélène Descamps, Henrik Lax

MENETLUS

Pealkiri	Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele
Viited	KOM(2008)0229 – C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.4.2008
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 22.5.2008
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 23.9.2008		JURI 22.5.2008	AFCO 22.5.2008	PETI 4.9.2008
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev	AFCO 20.11.2008
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Michael Cashman 28.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	7.10.2008		5.11.2008	20.1.2009	29.1.2009
	10.2.2009		17.2.2009
Vastuvõtmise kuupäev	17.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 5 15
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Emine Bozkurt, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Armando França, Urszula Gacek, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Roselyne Lefrançois, Baroness Sarah Ludford, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Maria Grazia Pagano, Martine Roure, Inger Segelström, Csaba Sógor, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Simon Busuttil, Marco Cappato, Charlotte Cederschiöld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Hubert Pirker, Nicolae Vlad Popa, Eva-Britt Svensson, Charles Tannock
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Costas Botopoulos, Luis de Grandes Pascual, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin

Õigusteave - Privaatsuspoliitika