RAPORT Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (11.2.2009)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

24.2.2009 - (2008/2225(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Vasco Graça Moura

Menetlus : 2008/2225(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0092/2009

Esitatud tekstid :

A6-0092/2009

Arutelud :

PV 23/03/2009 - 25
CRE 23/03/2009 - 25

Hääletused :

PV 24/03/2009 - 4.17
CRE 24/03/2009 - 4.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0162

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta

(2008/2225(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 151;

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 22;

– võttes arvesse UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni;

– võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (KOM(2008)0566) ning sellele teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SEK(2008)2443, SEK(2008)2444 ja SEK(2008)2445);

– võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2007. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa keeleoskuse uuringu raamistik” (KOM(2007)0184);

– võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2007. aasta töödokumenti pealkirjaga „Aruanne keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamise tegevuskava elluviimise kohta” (KOM(2007)0554) ning sellele lisatud talituste töödokumenti (SEK(2007)1222);

– võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas[1];

– võttes arvesse oma 15. novembri 2006. aasta resolutsiooni uue mitmekeelsuse raamstrateegia kohta[2];

– võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni meetmete kohta mitmekeelsuse ja keeleõppe edendamiseks Euroopa Liidus: Euroopa keeleoskuse näitaja[3];

– võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keelte – ELi vähemuskeelte – kohta, lähtudes laienemisest ja kultuurilisest mitmekesisusest[4];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta otsust nr 1934/2000/EÜ Euroopa keelte aasta 2001 kohta[5];

– võttes arvesse 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

– võttes arvesse nõukogu 21. ja 22. mai 2008. aasta järeldusi teemal „haridus, noored ja kultuur” ja eelkõige järeldusi mitmekeelsuse kohta;

– võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 2008. aasta novembris tehtud järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes[6];

– võttes arvesse Regioonide Komitee 18.–19. juuni 2008. aasta arvamust „Mitmekeelsus“[7] ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2008. aasta arvamust mitmekeelsuse kohta;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0092/2009),

A. arvestades, et meedia pealetungi, suurenenud liikuvuse ja rände ning üleilmastumise tulemusel mõjutavad keeleline ja kultuuriline mitmekesisus märkimisväärselt Euroopa Liidu kodanike igapäevast elu;

B. arvestades, et erinevate keelte omandamist peetakse kõikide ELi kodanike jaoks kõige tähtsamaks, sest see võimaldab neil täielikult nautida liidu piires vaba liikumisega ja ELi suhetes kolmandate riikidega kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi hüvesid;

C. arvestades, et mitmekeelsus muutub järjest tähtsamaks mitte üksnes liikmesriikidevaheliste suhete, vaid ka meie mitmekultuurilises ühiskonnas kõrvuti elamise ja Euroopa Liidu ühiste meetmete kontekstis;

D. arvestades, et mitmekeelsuse hindamiseks tuleb kasutada tunnustatud vahendeid, nagu Euroopa keeleõppe raamdokument ja teised;

E. arvestades, et mõned Euroopa keeled on peamiseks sillaks suhetes kolmandate riikidega ja samuti maailma kõige erinevamate piirkondade rahvaste ja riikide vahel;

F. arvestades, et keelelist mitmekesisust peetakse põhiõiguste harta artiklites 21 ja 22 kodanikuõiguseks ning et mitmekeelsuse eesmärk peaks ühtlasi olema mitmekesisuse austamise ja sallivuse suurendamine, et vältida sellega liikmesriikides nii aktiivsete kui ka passiivsete võimalike konfliktide teket erinevat keelt kõnelevate kogukondade vahel,

1. väljendab heameelt mitmekeelsust käsitleva komisjoni teatise esitamise üle ja samuti tähelepanu üle, mida see nõukogult pälvis;

2. kordab aja jooksul väljakujunenud seisukohti mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse suhtes;

3. nõuab tungivalt ELi ametlike keelte võrdõiguslikkuse tunnustamist avalike tegevuste kõigis valdkondades;

4. on seisukohal, et Euroopa keeleline mitmekesisus on tähtis kultuuriväärtus ja oleks vale, kui Euroopa Liit piirduks üheainsa põhikeelega;

5. peab ELi institutsioonide rolli keelelise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimisel esmatähtsaks nii liikmesriikidevahelistes suhetes ja ELi institutsioonides kui ka ELi kodanike suhetes haldusasutustega ja ühendusega ning rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega;

6. tuletab meelde, et mitmekeelsuse tähtsus ei piirdu majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega, vaid et tähelepanu tuleb pöörata ka kultuuri- ja teadusloome ning kultuuri- ja teadussaavutuste vahendamisele ning nii ilukirjanduse kui ka tehnilise tõlke tähtsusele kodanike elus ja ELi pikaajalises arengus ning keelte rollile identiteedi kujundamisel ja tugevdamisel;

7. rõhutab, et mitmekeelsus on mitmetahuline küsimus, mis mõjutab oluliselt Euroopa kodanike elu; samuti palub seetõttu liikmesriikidel võtta mitmekeelsuse küsimusi peale hariduse arvesse ka muude poliitikavaldkondade puhul, nagu elukestev õpe, sotsiaalne kaasatus, tööhõive, teabevahendid ja teadusuuringud;

8. peab väga tähtsaks spetsiaalsete tõlkeabiprogrammide ja mitmekeelsete terminibaaside võrgustiku loomist;

9. tuletab meelde, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise eesmärk on mitmekeelsuse edendamine, ja rõhutab seetõttu, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide haldussüsteemides ja meedias on oluline rakendada asjakohast rahvusvahelist standardit (ISO 10646), mis lubab kasutada kõikide keelte tähestikke;

10. teeb ettepaneku hakata tähistama Euroopa tõlkijate ja tõlkide päeva või tunnustada ja tõsta tõlkija- ja tõlgikutse mainet Euroopa keelte päeval, mida tähistatakse iga aasta 26. septembril;

11. kinnitab, et esmatähtis on jätta lapsevanematele ja eestkostjatele riikides, kus on kasutusel üks või mitu ametlikku keelt või piirkondlikku keelt, õigus valida ametlik keel oma laste hariduse omandamiseks;

12. hoiatab ühe keele edendamise eest teise keele kõnelejate õiguste arvel ning igasuguse sunduse ja diskrimineerimise kasutamise eest, millega eiratakse või rikutakse ülalnimetatud õigusi;

13. kinnitab, et esmatähtis on kaitsta mitmekeelsust nendes riikides ja piirkondades, kus eksisteerivad koos kaks või enam ametlikku keelt, ning tagada, et neid kõiki kasutatakse õppekeelena kõigil haridusastmetel;

14. rõhutab, et mitme ametliku keelega liikmesriikides on tähtis tagada täielik keeltevaheline arusaadavus, eelkõige vanureid puudutavates valdkondades ning õigus-, tervishoiu-, haldus- ja tööhõivesektorites;

15. julgustab neid ametnikke, kes puutuvad oma töös kokku teiste liikmesriikide kodanikega, õppima mõnda teist Euroopa Liidu keelt;

16. usub, et isikliku ja kutsealase arengu soodustamiseks tuleb kutseõppe ja elukestva õppe kavade abil luua ka täiskasvanueas võõrkeelte õppimise võimalus;

17. rõhutab, et emakeeleõppes omandatav haridus on otsustava tähtsusega mitte ainult üldise õppeedukuse seisukohalt, vaid samuti ja eelkõige rahuldava keeleoskuse omandamiseks teistes keeltes, ning tervitab soojalt komisjoni ettepanekut edendada hariduses põhimõtet „emakeel pluss kaks võõrkeelt”; rõhutab seetõttu, et ühtegi koolilast ei tohi jätta ilma haridusest ametlikus riigikeeles;

18. avaldab kahetsust, et komisjon ei ole seni loonud keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe mitmeaastast kava ega Euroopa keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe ametit, nagu nõuti eespool nimetatud resolutsioonis, mis parlamendis suure häälteenamusega 4. septembril 2003. aastal vastu võeti;

19. rõhutab ka vastuvõtva riigi ametliku keele korrektse valdamise tähtsust ümberasujate ja nende perekondade täieliku lõimumise eesmärgil ja rõhutab, et riikide valitsused peavad tõhusalt pakkuma keelte erikursusi, eelkõige naistele ja eakatele; kutsub liikmesriike käituma ümberasujatega vastutustundlikult, andma neile vajalikud vahendid vastuvõtva riigi keele ja kultuuri õppimiseks, võimaldades neil samas oma keelt säilitada ja julgustades neid sellele;

20. tuletab meelde, et seetõttu on esmatähtis tagada õpetuse kvaliteet, mis hõlmab ka asjakohast õpetajate koolitust;

21. peab vajalikuks keelte õppimist ja eelkõige kooli asukohariigi keele õppimise väärtustamist koolieelses hariduses;

22. on seisukohal, et lapsed peavad enne kooli minekut enda huvides olema suutelised kõnelema selle riigi keelt, kus nad elavad, tagamaks, et neid hariduse omandamisel ega hilisema koolituse jooksul ei diskrimineeritaks ning et nad oleksid suutelised kõigist tegevustest teistega võrdsel tasemel osa võtma;

23. teeb liikmesriikidele ettepaneku kaaluda pedagoogide vahetuse võimalust eri haridusastmetel eesmärgiga õpetada eri õppeaineid eri keeltes, ning usub, et seda võimalust saaks kasutada eelkõige piirialadel, parandades sellega töötajate liikuvust ja kodanike keelteoskust;

24. peab hädavajalikuks keeleõpetajate ja -õppurite liikuvuse soodustamist; rõhutab, et keeleõpetajate liikumine Euroopa Liidus võimaldab tagada võimalikult paljude erialaspetsialistide tegeliku kontakti õpetatava keele keskkonnaga;

25. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid õpetajate kutsealast liikuvust ning koolide ja eri riikide vahelist koostööd, eesmärgiga viia ellu tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt uuenduslikke pedagoogilisi projekte;

26. julgustab ja toetab vähemuskeelte, põliselanike emakeele ja võõrkeelte lisamist mittekohustuslikus korras koolide õppekavasse ja/või kogukonnale avatud õppetööväliste tegevuste hulka;

27. kordab pikaajalist pühendumist keeleõppe, mitmekeelsuse ja keelelise mitmekesisuse edendamisele Euroopa Liidus, mis hõlmab piirkondlikke ja vähemuskeeli, sest need kujutavad endast kultuuriväärtusi, mida tuleb kaitsta ja mille eest tuleb hoolt kanda; on seisukohal, et mitmekeelsus on vajalik tõhusa suhtlemise tagamiseks ning see kujutab endast vahendit, mis hõlbustab inimestevahelist mõistmist ning erinevuste ja vähemuste aktsepteerimist;

28. soovitab, et liikmesriikide kooliõppekava sisaldaks alates keskkoolist kolmanda võõrkeele valimise võimalust;

29. rõhutab naaberriikide keelte õppimise tähtsust, sest see hõlbustab suhtlemist ja suurendab üksteisemõistmist Euroopa Liidus, tugevdades ühtlasi ühendust;

30. soovitab eelkõige piirialadel toetada naaberriikide ja -piirkondade keelte õppimist;

31. kordab, et oluline on keeleõppe uuenduslike õpetamismeetodite ja lähenemisviiside väljatöötamise propageerimine ja toetamine, et ergutada keeleoskuse omandamist ja tõsta kodanike teadlikkust ja motivatsiooni;

32. teeb ettepaneku tagada, et igal haridusastmel ning geograafilistest tingimustest olenemata oleks kvalifitseeritud võõrkeeleõpetajaid, kes oskavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutada ja omavad vastavat sertifikaati;

33. soovitab kasutatavate programmide ja meetodite osas konsulteerida Euroopa nüüdiskeelte õpetajate liitude ja ühingutega;

34. rõhutab, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb stimuleerida lugemist ja julgustada inimesi kirjandusloomele;

35. tervitab komisjoni kava algatada teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid seoses massimeedia ja uute tehnoloogiate abil toimuva keeleõppe eelistega; nõuab tungivalt, et komisjon teeks järeldusi ümberasujate laste keeleõppe ning vastuvõtvas liikmesriigis päritoluriigi keele ja kultuuri õpetamise osas peetud konsultatsioonidest;

36. soovitab ja julgustab keeleõpetuses hädavajaliku töövahendina info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutusele võtmist;

37. kordab, et tema poliitiline prioriteet keeleoskuse omandamisel on teiste ELi keelte õppimine, millest üks peaks olema naaberriigi keel ja teine rahvusvaheline ühine keel; on seisukohal, et see annaks kodanikele oskused ja teadmised demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks aktiivse kodaniku staatuse, tööalase konkurentsivõime ja teiste kultuuride tundmise abil;

38. soovitab samuti tagada rahuldaval määral mitmekeelsuse meediavahendites ja internetis ning eelkõige Euroopa keelepoliitikas ja muudel Euroopa Liiduga seotud veebisaitidel ja portaalides, kus Euroopa mitmekeelsust vähemalt 23 Euroopa Liidu ametliku keele suhtes täielikult austada tuleb;

39. toetab emakeelsete subtiitrite kasutamist televisioonisaadetes dubleerimise ja pealelugemise asemel, et hõlbustada ELi keelte õppimist ja harjutamist ning paremini mõista audiovisuaalsete toodete kultuurilist tausta;

40. soovitab liikmesriikidele, et televisioonisaated ja eelkõige lastesaated oleksid subtiitritega, mitte dubleeritud;

41. julgustab ELi Euroopa keeli oma välissuhetes ära kasutama ning nõuab selle rikkuse hoidmist ülejäänud maailmaga kultuuri-, majandus- ja sotsiaaldialoogi pidamisel, et sel viisil toetada ja suurendada ELi tähtsat kohta rahvusvahelisel areenil ja tuua ELi edendatava arengupoliitika vaimus kasu kolmandatele riikidele;

42. on veendunud, et sotsiaalse kaasatuse, tööhõive ja heaolu suurendamiseks tuleb elukestva õppe raames kõikidele kodanikele pakkuda sõltumata nende vanusest keeleoskuse pideval arendamisel ja parandamisel piisavat tuge, tehes neile kättesaadavaks sobiva keeleõppe või muud suhtlemist lihtsustavad vahendid, sh keeleõppe varases eas;

43. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama meetmeid ebasoodsas olukorras olevate isikute, rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute ja ümberasujate keeleõppe hõlbustamiseks, et need isikud saaksid õppida asukohariigi ja/või piirkonna keelt (keeli), et saavutada sotsiaalne kaasatus ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu; rõhutab, et ümberasujate jaoks on oluline kasutada keeleoskuse arendamisel oma põhikeelt; kutsub seepärast liikmesriike üles julgustama põhikeele kasutamist samapalju kui riigikeele (-keelte) õppimist;

44. on seisukohal, et tuleb tugevdada toetust Euroopa keelte kui Euroopa projekti rikkuse rahvusvahelisele levikule, sest need keeled on ELi ja kolmandate riikide keele-, ajaloo- ja kuultuurisidemetes ning nendes riikides demokraatlike väärtuste edendamises esmatähtsad;

45. on seisukohal, et Euroopa Liidu ettevõtetele, eelkõige VKEdele tuleb võimaldada tõhusat toetust keeleõpetusele ja -kasutusele, toetades sel viisil nende pääsu maailmaturgudele ja eelkõige uutele turgudele;

46. juhib erilist tähelepanu võimalikele ohtudele seoses kommunikatsioonilõhega eri kultuuritaustaga isikute vahel ning sotsiaalse lõhega mitmekeelsete ja ükskeelsete isikute vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et kesine keeleoskus takistab endiselt olulisel määral võõrtööliste lõimumist ühiskonna ja tööturuga paljudes liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid seetõttu meetmeid erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus paremaid võimalusi omavate mitmekeelsete inimeste ja selliseid võimalusi mitteomavate ükskeelsete inimeste vahel;

47. usub, et kolmandate riikide keelte õppimist tuleks toetada ka ELis;

48. rõhutab, et turismipiirkondades ja eriti turismiinfopunktides, turistidele mõeldud tähistel ja teetähistel tuleb kasutada peamisi rahvusvahelisi keeli;

49. nõuab, et keeleoskuse indikaatorid peavad võimalikult kiiresti hakkama hõlmama kõiki ELi ametlikke keeli, kuid seejuures ei tohi piirata indikaatorite laiendamist teistele Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele;

50. soovitab laiendada keeleoskuse indikaatoreid klassikalisele kreeka keelele ja ladina keelele, mitte ainult sellepärast, et tegemist on Euroopa tsivilisatsiooni ja kultuuri väga tähtsa ühise pärandiga, vaid ka seetõttu, et nende keelte õppimine võib toetada uute keelte õppimist ja arendada metalingvistilist mõtlemist;

51. juhib tähelepanu sellele, et keeleoskuse kohta andmete kogumisel tuleb testida nelja järgmist oskust: loetu mõistmist, kuuldu mõistmist, kirjutamist ja väljendusoskust;

52. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama avatud koordineerimismeetodil jõupingutusi liikmesriikidevahelise koostöö tugevdamises, et hõlbustada keelelise mitmekesisuse vallas kogemuste ja heade tavade vahetamist, võttes arvesse ka positiivset majanduslikku mõju, näiteks mitmekeelsuse põhimõttel töötavates ettevõtetes;

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0124.
[2] ELT C 314E, 21.12.2006, lk 207.
[3] ELT C 296E, 6.12.2006, lk 271.
[4] ELT C 76E, 25.3.2004, lk 374.
[5] EÜT L 232, 14.9.2000, lk 1.
[6] ELT C 320, 16.12.2008, lk 10.
[7] ELT C 257, 9.10.2008, lk 30.

Taas kord käsitles Euroopa Parlament mitmekeelsuse küsimusi, mis vabastab meid teema pikemast arendamisest seletuskirjas.

Raportöör ühineb komisjoni seisukohaga, mille kohaselt on Euroopa Liidu keeleline ja kultuuriline mitmekesisus tohutu konkurentsieelis, ning tuletab taas kord meelde, et tuleb üheselt toetada keeleõpetusprogramme ning õpilas- ja kultuurivahetusprogramme nii Euroopa Liidu piires kui ka väljaspool.

Kuivõrd keel on inimeste ühiskonda integreerimise tegur, on oluline intensiivistada nii ilukirjandusliku kui ka tehnilise tõlke toetamise poliitikat.

Euroopa Liit peab seda eelist igal võimalusel täiel määral ära kasutama maailma teiste piirkondadega loodud dialoogis, pöörates tähelepanu ELi ja kolmandate riikide erilistele keele-, ajaloo- ja kultuurisidemetele.

Mitmekeelsuse edendamine sõltub ka audiovisuaaltoodangust, info- ja sidetehnoloogiatest ning uutest kultuuri ja hariduse kättesaadavuse mudelitest, nimelt internetisisu kaudu. See tänapäevane dünaamilisus kultuurivahetuse valdkonnas lihtsustab rahvaste loomulikku lähenemist ja seda soosib ka mitmekeelsus.

Keeleoskuse näitajad peavad võimalikult lähemas tulevikus hõlmama kõiki ELi ametlikke keeli, ilma et see piiraks nende laiendamist teistele Euroopas kõneldavatele ja õpitavatele keeltele.

Raportöör peab põhitähtsaks, et keeleoskuse näitaja hõlmaks kõiki Euroopa Liidu ametlikke keeli.

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta
(2008/2225(INI))

Arvamuse koostaja: Csaba Sógor

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab taas pikaajalist pühendumist keeleõppe, mitmekeelsuse ja keelelise mitmekesisuse edendamisele Euroopa Liidus, mis hõlmab piirkondlikke ja vähemuskeeli, sest need kujutavad endast kultuuriväärtusi, mida tuleb kaitsta ja mille eest tuleb hoolt kanda; on seisukohal, et mitmekeelsus on vajalik tõhusa suhtlemise tagamiseks ning see kujutab endast vahendit, mis hõlbustab inimestevahelist mõistmist ning erinevuste ja vähemuste aktsepteerimist;

2. tunneb heameelt, et komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatises „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (KOM(2008)0566) sisaldub viide Euroopa Nõukogu egiidi all 1992. aastal vastu võetud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartale ja kutsub liikmesriike, kes pole veel hartale alla kirjutanud ega seda ratifitseerinud, üles seda siiski tegema;

3. on seisukohal, et keeleline mitmekesisus ei ole mitte ainult kultuuripärandi, vaid ka üks Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu olulisi osi ja iseärasus, mis aitab propageerida Euroopale olulisi väärtusi, nagu sallivus ja mõistvus, ning võrgustike loomist;

4. rõhutab, et mitmekeelsus on mitmetahuline küsimus, mis mõjutab oluliselt Euroopa kodanike elu; samuti palub seetõttu liikmesriikidel võtta mitmekeelsuse küsimusi peale hariduse arvesse ka muude poliitikavaldkondade puhul, nagu elukestev õpe, sotsiaalne kaasatus, tööhõive, teabevahendid ja teadusuuringud;

5. on seisukohal, et innustada tuleks erinevate keelte, nt naabriks olevate liikmesriikide keele omandamist; on lisaks arvamusel, et piirialade elanikel või koos elavatel vähemus- ja enamusrahvuste kogukondadel on soovitatav õppida üksteise keelt, et tugevdada sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni euroregioonide vahel ning kergendada töötajatel piiriülest liikumist;

6. juhib erilist tähelepanu võimalikele ohtudele seoses kommunikatsioonilõhega eri kultuuritaustaga isikute vahel ning sotsiaalse lõhega mitmekeelsete ja ükskeelsete isikute vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et kesine keeleoskus takistab endiselt olulisel määral võõrtööliste lõimumist ühiskonna ja tööturuga paljudes liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid seetõttu meetmeid erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus paremaid võimalusi omavate mitmekeelsete inimeste ja selliseid võimalusi mitteomavate ükskeelsete inimeste vahel;

7. rõhutab, et tänu keeleoskusele on kodanikel võimalik kasutada õigust elada ja töötada mõnes teises liikmesriigis ja et keeleoskus soodustab sel moel liikuvust; nõuab sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid jõupingutusi Barcelona eesmärgi saavutamiseks, mille tulemusel oleks kodanikud võimelised suhtlema lisaks emakeelele veel kahes keeles;

8. rõhutab, kui oluline on keeleõpetajate ja keelte õpetamisega seotud inimeste täiendkoolitus ning meetmete võtmine nende liikuvuse innustamiseks, et parandada nende keeleoskust ja kultuuridevahelise suhtlemise oskusi;

9. on veendunud, et sotsiaalse kaasatuse, tööhõive ja heaolu suurendamiseks tuleb elukestva õppe raames kõikidele kodanikele pakkuda sõltumata nende vanusest keeleoskuse pideval arendamisel ja parandamisel piisavat tuge, tehes neile kättesaadavaks sobiva keeleõppe või muud suhtlemist lihtsustavad vahendid, sh keeleõppe varases eas;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama meetmeid ebasoodsas olukorras olevate isikute, rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute ja ümberasujate keeleõppe hõlbustamiseks, et need isikud saaksid õppida asukohariigi ja/või piirkonna keelt (keeli), et saavutada sotsiaalne kaasatus ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu; rõhutab, et ümberasujate jaoks on oluline kasutada keeleoskuse arendamisel oma põhikeelt; kutsub seepärast liikmesriike üles julgustama põhikeele kasutamist samapalju kui riigikeele (-keelte) õppimist;

11. palub, et liikmesriigid looksid kohalike kogukondade ja teenuseosutajate jaoks süsteemid, mille abil on võimalik tegeleda tõhusalt ametlikust keelest (ametlikest keeltest) erinevat keelt rääkivate kodanike vajadustega, et lihtsustada nende kaasamist tööturule ja kogukonda;

12. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid õpetajate kutsealast liikuvust ning koolide ja eri riikide vahelist koostööd, eesmärgiga viia ellu tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt uuenduslikke pedagoogilisi projekte;

13. kutsub liikmesriike üles edendama komisjoni toel keelelise mitmekesisuse paremat korraldamist ettevõtetes, nt moodustades mitmekeelseid juhtorganeid kõikidel ettevõtte tasanditel ja innustades mitmekeelse suhtlusoskuse arendamise koolituskavade rakendamist;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama avatud koordineerimismeetodil jõupingutusi liikmesriikidevahelise koostöö tugevdamises, et hõlbustada keelelise mitmekesisuse vallas kogemuste ja heade tavade vahetamist, võttes arvesse ka positiivset majanduslikku mõju, näiteks mitmekeelsuse põhimõttel töötavates ettevõtetes.

15. tervitab komisjoni kava algatada teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid seoses massimeedia ja uute tehnoloogiate kaudu toimuva keeleõppe eelistega; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks ära ümberasujate laste keeleõppe ning vastuvõtvas liikmesriigis päritoluriigi keele ja kultuuri õpetamise osas peetud konsultatsioonide järeldusi. PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jiří Maštálka, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Jamila Madeira, Adrian Manole, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Patrizia Toia

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Pierre Jonckheer

Õigusteave - Privaatsuspoliitika