Menetlus : 2008/2175(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0094/2009

Esitatud tekstid :

A6-0094/2009

Arutelud :

PV 23/03/2009 - 21
CRE 23/03/2009 - 21

Hääletused :

PV 26/03/2009 - 4.5
CRE 26/03/2009 - 4.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0191

RAPORT     
24.2.2009
PE 413.955v02-00 A6-0094/2009

Toiduainete hinnad Euroopas

(2008/2175(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Katerina Batzeli

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

toiduainete hindade kohta Euroopas

(2008/2175(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 33;

–   võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2008. aasta teatist „Toiduainete hinnad Euroopas” (KOM (2008)0821);

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2007. aasta uurimust „Tootjahindade ja tarbijate makstud hindade erinevus“;

–   võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2006. aasta uurimust pealkirjaga „Euroopa toiduainetetööstuse konkurentsivõime. Majanduslik ja õiguslik hinnang”;

–   võttes arvesse komisjoni 20. mai 2008. aasta teatist „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad” (KOM(2008)0321);

–   võttes arvesse oma kirjalikku deklaratsiooni 0088/2007 Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Suured jaemüügiketid: suundumused ning nende mõju talunikele ja tarbijatele”(2);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut vertikaalpiirangute kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sööda ja toiduainete hinnatõusu kohta(4);

–   võttes arvesse praegu toimuvat ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0094/2008),

A. arvestades, et Euroopat ja kogu maailma tabas hiljuti toiduainete hindade tugev kõikumine, millega osaliselt kaasnes toiduainete hindade järsk tõus, millel on kahene mõju põllumajandussektorile, sest mõned saavad hinnatõusust kasu, samas kui teiste – peamiselt karjakasvatuse ja toiduainete töötlemise poolelt – kulud tunduvalt suurenevad;

B.  arvestades, et 2007. aastal toimunud toiduainete hindade tõusuga kaasnes sööda, väetiste ja taimekaitsevahendite hindade tõusu tagajärjel ka põllumajandustoodete hindade järsk tõus, ja ehkki tootjahinnad on praegusel ajal järsult langenud, ei vähene tootmiskulud samas ulatuses ja samas tempos;

C. arvestades, et põllumajandustoodete hindade alanemine ilma tootmiskulude vähenemiseta muudab talupidajate rahalise olukorra äärmiselt ebakindlaks, ning paljud neist loobuvad tootmisest, sest see ei tasu ennast ära;

D. arvestades, et teatud liikmesriikide suurtootjad on määranud samadele toodetele väga erinevad hinnad;

E.  arvestades, et kogu Euroopas on täheldatud olulisi erinevusi tarbija- ja tootjahindade vahel, mida teatud juhtudel ei saa seletada toodete töötlemise, turustamise ja müügiga seotud kuludega;

F.  arvestades, et hindade ja nende kujunemise analüüsimisel on vaja arvesse võtta kogu tarneahelat; arvestades, et toiduainete sektor on killustunud ja tarneahel väga keeruline, hõlmates arvukalt vahendajaid;

G. arvestades, et teatud suured töötlejad on viimaste aastate jooksul suurendanud oma turuosa;

H. arvestades, et teatud suurte tootjate turuosa on viimaste aastate jooksul kasvanud;

I.   arvestades, et viimastel aastatel on täheldatud nii toiduainete tarneahela konkurentsiskeemi olulist muutumist kui ka toiduainete tootjate ning hulgi- ja jaemüüjate koondumisastme suurenemist;

J.   arvestades, et kogu EList saadud tõendite põhjal on alust arvata, et suured supermarketid kasutavad oma ostuvõimet, et suruda tarnijatele peale vastuvõetamatult madalaid hindu, millega sunnivad neid tegutsema ebaõiglastes tingimustes; arvestades, et kogu Euroopas muutuvad suured jaemüüjad järjest kiiremini nn väravavalvuriteks, sest nad kontrollivad põllumajandustootjate ja teiste tarnijate juurdepääsu ELi tarbijatele;

K. arvestades, et tarbijahinnad Euroopas on keskmiselt viis korda kõrgemad kui põllumajandustootjatele makstavad hinnad; arvestades, et viiskümmend aastat tagasi said Euroopa põllumajandustootjad endale umbes pool jaehinnast, kuid praeguseks on see osa järsult langenud palju madalamale tasemele, kusjuures toiduainete töötlemise aste on oluliselt tõusnud,

L.  arvestades, et kuigi ühise põllumajanduspoliitika aastaid kestnud rahastamine on panustanud tarbijahindade alandamisse, on hinnad, mida tarbija põllumajandustoodete eest maksab, siiski endiselt kõrged ega ole langenud,

M. arvestades, et omavarustatuse kõrge tase on Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega ja seetõttu tuleb saavutada Euroopa esmatootjate tugev positsioon, sest nemad tagavad meie varustamise toiduainetega,

N. arvestades, et põllumajandustootjate ning ülejäänud tarneahela läbirääkimispositsioonide ebasümmeetria avaldab põllumajandussektoris tootjamarginaalidele tugevat survet,

1.  on seisukohal, et vastavalt asutamislepingule on Euroopa avalikes huvides säilitada tootja- ja tarbijahindade sobiv tase ja tagada aus konkurents, eriti selliste strateegiliste kaupade osas nagu põllumajandustooted ja toiduained;

2.  usub, et konkurentsi tingimustes on võimalik pakkuda tarbijatele toiduaineid konkurentsivõimelise hinnaga, samuti tagada põllumajandustootjatele püsiv sissetulek hindade kaudu, mis katavad tootmiskulud, ja mõistlik tasu oma töö eest ning samuti kvaliteetsete toiduainetega varustamise kindlus;

3.  on seisukohal, et hindade ülekandemehhanismi ning tootja- ja tarbijahindade erinevust mõjutab lai tegurite spekter; need tegurid on muu hulgas tarneahelas osalejate, näiteks töötleva tööstuse, hulgi- ja jaemüüjate turukäitumine, muude kui põllumajanduslike kulude osa (näiteks energia ja tööjõud), õiguslik ja reguleeriv raamistik, toodete kiire riknemine, toote töötlemis-, turustamis- ja käitlemisaste ning tarbijate ostueelistused;

4.  on seisukohal, et hindade ülekandemehhanismi ning tarbija- ja tootjahindu kõige rohkem mõjutavatest teguritest on kõige tähtsamad kasvav koondumine kogu toiduainete tarneahela ulatuses, toiduainete töötlemise aste ja muude väliste kulutegurite hindade tõus ning põllumajandusliku kaubaga spekuleerimine; kinnitab seetõttu, et turukorraldusmeetmed on tähtsad ning praeguses olukorras vajalikumad kui kunagi varem;

5.  nõustub komisjoni seisukohaga, et nõudmise ja pakkumisega seotud arengud ja puudused toiduainete tarneahela toimimises on tugevalt mõjutanud toiduainete hindade tõusu; rõhutab sealjuures, et ka spekulatsioonid finantsturgudel on hinnakujundusmehhanismi moonutuste tekkimisele oluliselt kaasa aidanud;

6.  kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti korraldama uuringut kasumimarginaali jaotumise kohta tootmis- ja turustusahelas, mis põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni varasema, eelarvemenetluse käigus tehtud ettepaneku alusel nähti ette 2009. aasta eelarves; peab uuringut esimeseks sammuks kõnealuse ahela läbipaistvuse edendamiseks;

7.  avaldab kahetsust järkjärgulise loobumise üle ühenduse põllumajandusturu sekkumismeetmetest, sest see mõjutab oluliselt hindade tugevat kõikumist; on arvamusel, et tootjatele püsivama sissetuleku ja tarbijatele taskukohasemate hindade tagamiseks on hädavajalik võtta kasutusele uued turukorraldusmeetmed;

8.  on arvamusel, et ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmete raames on äärmiselt vajalik stabiliseerida põllumajanduslik tootmine ja põllumajanduslike toiduainete turg ning säilitada mõistlike hindadega Euroopa jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine, et vältida lõpphindade ning tootmistegurite äkilisi muutusi;

9.  on arvamusel, et kuigi ELi ja USA tootlikkuse võrdlemine on komisjoni poolt täiesti kohane, ei saa see olla absoluutne alus ELi toiduainetetööstuse (eelkõige põllumajandusliku tootmise ja töötlemise) ideaalse tootlikkuse mõõdupuuks; rõhutab, et ELi ja USA põllumajandustootmine ja toiduainetetööstus erinevad oluliselt nii hõlmatud liikide ja valdkondade kui ka olemasolevate tingimuste ning kehtivate eeskirjade poolest;

10. on arvamusel, et esmaste põllumajandussektorite konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tugevdamist tuleb soodustada, sest see annab esmatootjatele rohkem võimalusi oma majandustegevuse mitmekesistamiseks ja vähendab sõltuvust tootmis- ja turustusahela muudest lülidest;

11. on arvamusel, et põllumajandustoodete pakkumise koondumine tootjate organisatsioonidesse, ühistutesse või samalaadsetesse ühendustesse võimaldaks uuesti määratleda nende osakaalu toiduahelas, tugevdades põllumajandustootjate läbirääkimispositsioone, andes nende toodetele suuremat lisandväärtust ning võimaldades turustuskanaleid tarbijatele lähemale viia;

Toiduaineteturu ebatäiuslikkus

12. juhib tähelepanu asjaolule, et suur turuvõim on eriti kasumlik põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris, arvestades ühest küljest põllumajandusliku pakkumise puuduvat hinnapaindlikkust ja teisest küljest tarbijanõudlust;

13. väljendab muret seoses mõningate kaubandustavadega, nt kaupade müümine alla omahinna, mille eesmärk on suurendada supermarketite külastuste arvu; toetab alla omahinna müümise keelamist ja toetab liikmesriike, kes on sellised meetmed juba kehtestanud; soovib, et Euroopa tõrjuks aktiivsemalt selliseid agressiivseid hinnameetmeid ja samuti muid konkurentsivastaseid tavasid nagu toodete seostamine või muu turgu valitseva seisundi kuritarvitamine;

14. on arvamusel, et kuludest madalamaid hindu, mis iseenesest pole ühelegi ettevõttele kasulikud, suudavad lühikese aja jooksul säilitada vaid suured (spetsialiseerunud) ettevõtted ja ainult selleks, et sundida konkurente turult lahkuma; arvab, et pikaajaliselt ei tule sellised tavad kasuks tarbijale ega turule;

15. väljendab muret ka muude juhtude pärast, kus kaubandusettevõtted kasutavad oma turuvõimu, nt liiga pikad maksetähtajad, tootenimekirjamaks, tasu kauba hea paigutuskoha eest, tagasiulatuvad allahindlused juba müüdud kaupadele, jaemüüja reklaamitegevuse põhjendamatult kõrge hüvitamine ning ainuõigusliku varustamise nõue;

16. rõhutab, et mõnes liikmesriigis on ostu- ja müügiturg sageli võrdselt koondunud, mis suurendab turgu moonutavat mõju;

17. rõhutab, et seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi ja eelkõige toetuse lahutamisega toodangust mõjutavad põllumajandustootjate tootmisotsuseid rohkem turusignaalid, mida ei tohi moonutada liigne koondumine jaemüügisektoris; usub, et ühenduse toiduainete impordi kasv vähendab tõenäoliselt põllumajandustootjale makstavat hinda;

18. juhib tähelepanu asjaolule, et jaemüüjad võivad ära kasutada selliseid märgistusi nagu „õiglane kaubandus”, et suurendada oma kasumimarginaali; kutsub seetõttu üles, et Euroopa tasandil töötataks välja õiglase kaubanduse raamtingimused ja arengustrateegia, et piirata nimetatud äritavasid ja kontrollida selliste märgistuste kasutamist;

19. möönab, et turu koondumise mõju tulemusena toiduainete tarneahela eri tasanditel võivad toiduainete hinnad langeda lühikese aja jooksul, kuid keskpika ja pika aja jooksul tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas vältida vaba konkurentsi kahjustamist, väiketootjate turult lahkumist ja tarbijate valikuvõimaluse piiramist;

20. juhib tähelepanu asjaolule, et paljud toiduainete sektori väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on eriti ohustatud, kui nad sõltuvad suures osas ühest suurest ettevõtjast; märgib, et toiduainete tarneahela suurettevõtjad kasutavad sageli kõige madalama hinna võistlust paljude tarnijate vahel ja äritegevuse jätkamiseks on väikesed äriühingud sunnitud kärpima kulusid ja marginaale, mis tähendab põllumajandustootjale madalama hinna maksmist, väiksemaid turulepääsu võimalusi ja turustuskanaleid VKEde jaoks ning töötajate arvu vähendamist ja halvema kvaliteediga tooteid tarbijatele;

21. on mures toiduainetega spekuleerimise suurenemise pärast finantsturgudel; palub komisjonil alustada selle asja uurimist; ootab põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma järeldusi ja julgustab seda rühma tegema tõhusate meetmete ettepanekuid turu tasakaalustamiseks;

22. suhtub reservatsioonidega komisjoni järeldustesse, mille kohaselt spekuleerimine finantsturgudel pole hindade kujunemist oluliselt mõjutanud; on seisukohal, et komisjon peaks astuma samme põhilise põllumajandustoorme futuurituru järelevalve tugevdamiseks;

23. on arvamusel, et komisjon piirdub praegu kättesaadavate andmete ühekülgse esitamisega, sest ei võta arvesse spekulatiivsete investeeringute võimalikku mõju futuuriturule, sealhulgas:

– hinnatõusu lõpptarbija (tootja ja tarbija) jaoks, mille põhjuseks on hindade kujunemisega seotud õigustamatu ootuste tekitamine,

– takistuste loomist uutele ja väikestele tootmisettevõtetele, kes sõltuvad põllumajandustoodetest, ja nende ebakindluse suurenemist, mille tõttu võivad tekkida tõrked turgudele pääsemisel ning konkurentsi tugevdamise meetmete rakendamisel,

– põllumajandustoodete turuülejäägi (sotsiaalselt ja geograafiliselt) ebaõiglane ümberjaotamine, mis on kahjulik põllumajandustootjatele ning kasulik vahendajatele ja spekuleerijatele;

24. rõhutab, et vastupidiselt komisjoni hinnangule on veelgi tungivam vajadus kehtestada uued eeskirjad futuuriturgude jaoks, sest on saadud andmeid selle kohta, et spekuleerimine häirib juba põhitoiduainete hindade kujunemist ning sellest sõltuvate turgude toimimist ja tootjate tegevust;

25. on seisukohal, et komisjon on viimase viie aasta jooksul järelevalvet kartellide üle tugevdanud nii paremate konkurentsialaste õigusaktide algatamise kui ka kehtivate õigusaktide rakendamise abil; on seisukohal, et sellistel meetmetel nagu leebem kohtlemine, vaidluste lahendamise menetlus ja kohtulikus uurimises kasutatav infotehnoloogia on olnud oluline osa; on siiski seisukohal, et liikmesriigid peavad nende meetmete sisu ja rakendamist veel parandama;

26. juhib konkurentsivoliniku tähelepanu Euroopa Parlamendi deklaratsioonile Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta; väljendab pettumust selle üle, et komisjon pole avalduses esitatud ettepanekuid arvesse võtnud; sellega seoses nõuab turukoondumise ja kartellide moodustamise uurimist jaemüügiturul ning sanktsioonide kehtestamist ebaseadusliku tegevuse eest;

27. palub komisjonil esitada oma aastaaruannetes analüüsid tootjahindade ja tarbijate makstud hindade erinevuse, liikmesriikide vaheliste hinnaerinevuste ja eri põllumajandustoodete hinnaerinevuste kohta;

28. märgib, et suurettevõtlus tekitab selgeid ja üldtuntud majanduslikke hüvesid (mitmekülgsuse- ja mastaabisääst), mis tagavad kulude ja sellega seoses hindade alanemise; rõhutab siiski, et toiduainete tarneahela parendamiseks võetud meetmed peaksid soodustama ka põllumajandussektorile kasulike tõhusate süsteemide (nt tootmisrühmad, võrgustikud ja tootmisharudevahelised organisatsioonid) loomist, eesmärgiga aidata järgmiste tasandite ettevõtjatel kasumimarginaali survele vastu seista;

29. väljendab sügavat muret selle üle, et komisjon jätab oma eespool mainitud teatises toiduainete hindade kohta Euroopas, mis annab ülevaate kõige sagedamini esinevatest konkurentsi kahjustavates tavadest, nimetamata turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mida täheldatakse nii jaemüügi- kui teatud määral ka hulgimüügiturul; on arvamusel, et konkurentsivastane käitumine, mida suure turuosaga ettevõtted praegu harrastavad, nagu ainuõiguslepingute sõlmimine või toodete kohustuslik seostamine, kujutab endast suurt tagasilööki ausale konkurentsile toiduainete turustusahelas;

Euroopa Liidu roll

Turu kõikumistele reageerimine

30. toetab komisjoni otsust luua tõhus Euroopa turujärelevalvesüsteem, mis oleks suuteline registreerima hinnasuundumusi ja tootmissisendite kulusid kogu tarneahelas; on veendunud, et selline süsteem peaks tagama läbipaistvuse ja võimaldama samalaadsete toodete piiriülest võrdlemist; on seisukohal, et see süsteem tuleb luua tihedas koostöös Eurostati ja riiklike statistikaametitega ning see peaks tegema koostööd Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga; tuletab meelde põhimõtet, et lisakulud ja -koormus tuleb hoida mõistlikes piirides;

31. palub komisjonil luua ühenduse õiguslik raamistik, mis hõlmaks muu hulgas direktiivi 2000/35/EÜ põhjalikku läbivaatamist ja soodustaks tasakaalustatud suhete saavutamist eri osalejate vahel, takistaks kuritarvitamist ja edendaks kasumimarginaalide õiglasemat jaotamist;

32. kutsub riiklikke ja Euroopa tasandi konkurentsiameteid üles uurima ja hindama tarbijahindu kogu ELis, et tagada konkurentsieeskirjade täitmine ning määrata väärtuste ahelat kujundavate eri osalejate vastutus; rõhutab, et hindade lühiajaline alanemine tuleks kiiresti üle kanda tarbijale, samal ajal kui hindade tõusu peaks kiiremini üle kandma tootjatele;

33. märgib, et kulustruktuuri suuremat läbipaistvust võib saavutada üleeuroopalise andmebaasi loomisega, mis oleks kodanikele kergesti ligipääsetav ja kus oleksid toodete ja tootmissisendite võrdlushinnad, samuti teave energia, töötasu, rendi, maksude ning lõivude kulude kohta kogu Euroopas; palub komisjonil kavandada selline elektrooniline süsteem, mis põhineks olemasolevatel riiklikel mudelitel, näiteks Prantsusmaa hinnajälgimissüsteemil „observatoires des prix”; on lisaks seisukohal, et samuti on vajalik luua koostöös ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga põllumajandustoodete, tootmissisendite ja toiduainete hindade rahvusvaheline jälgimiskeskus, et neid andmeid paremini jälgida rahvusvahelisel tasandil;

34. kutsub tootmis- ja turustusahelas osalejaid üles ühiselt välja töötama häid tavasid või tulemustabeleid, et edendada hinnakujunduse läbipaistvust põllumajandustootmise valdkonnas;

35. kutsub liikmesriikide asutusi ja komisjoni üles üksikasjalikult uurima ja analüüsima põllumajandustootja hinna ja lõpliku tarbijahinna vahelist hindade ülekannet ja marginaale, samuti analüüsima supermarketite olukorda ja arvu ning käivet, lisaks sellele logistika ja energiatarbimise erikulu; kutsub liikmesriikide asutusi ja komisoni uurima, kas turgu valitseva seisundi kindlaksmääramise kriteeriumid on ikka veel asjakohased, võttes arvesse jaemüügiturul toimunud arenguid; nõuab komisjoni töörühma taastamist, mis kontrolliks toiduainete turustusahelat koostöös riiklike konkurentsiametitega;

36. märgib, et oma- ja müügihinna erinevuse üks põhjusi on tasakaalu puudumine toidu tarneahelas ja et ELil puuduvad sellele vaatamata piisavad meetmed tootjaorganisatsioonide, nagu ühistute ja teiste ühenduste toetamiseks, et edendada pakkumiste koondumist; palub komisjonil luua meetmed nende organisatsioonide tugevdamiseks nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondade raames, mis aitaks turukorraldust edasi arendada ja tugevdada tootjate läbirääkimispositsioone toidu tarneahela muude lülide suhtes;

37. teeb ettepaneku, et riiklikud konkurentsiametid, kellel on ühenduse õigusaktide kohaselt oluline roll toiduainete tarneahela kõigi tasandite konkurentsi järelevalves, tugevdaksid oma koostööd tootmiskulude ja turustamise järelevalve alal ning seda koordineeriks komisjon avatud koordineerimismeetodi abil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine;

38. võttes arvesse, et jaemüügiturgu mõjutavad eelkõige riikide õiguslikud, majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tegurid, peab otstarbekaks vahetada rohkem teavet Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu ning kooskõlastada liikmesriikide meetmed, mis on ette nähtud ühenduses tegutsevate konkurentsieeskirju rikkuvate ettevõtete käitumise uurimiseks;

39. nõuab riiklike tegevuskavade toetamist Lissaboni strateegia raames, mille eesmärk on vähendada ja kõrvaldada põhjendamatud regulatiivsed sekkumised jaemüügiturul, mis piiravad tarbija kulul konkurentsi ning toiduainete tarneahela sujuvat toimimist;

40. on arvamusel, et selleks, et asjaomased konkurentsiametid saaksid rohkem teavet konkurentsieeskirjade rikkumisest toiduainete tarneahelas, tuleks leebe kohtlemise mudelit rakendada nii riiklikul kui ühenduse tasandil;

41. märgib, et Euroopa tasandil on ühenduse konkurentsieeskirjade kõrval ka teised õigusaktid, mis reguleerivad jaemüüjate tegevust, sealhulgas ühenduse siseturu eeskirjad ja samuti tarbijaõigusi käsitlevad õigusaktid; rõhutab, et kõik need meetmed peavad olema üksteisega kooskõlas ja neid tuleb koordineerida Euroopa tasandil, et saavutada tarbijahindu silmas pidades võimalikult head tulemused;

42. rõhutab asjaolu, et praegusele toiduainete kriisile tuleks reageerida ka rahvusvahelisel tasandil; nõuab rahvusvahelise võrgu loomist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raames, et tagada piisav toiduainete varu kogu maailmas;

43. palub komisjonil saavutada WTO läbirääkimistel kokkulepe, mis jätaks põllumajandusele piisavalt tegevusruumi, et säilitada oma positsioon konkurentsis kolmandate riikidega; on seisukohal, et kaubandust käsitlevate küsimuste kaasamine aitab oluliselt kaasa ELi tootmisnõuete säilitamisele ning nende täitmise tagamisele;

44. nõuab, et teatud põhitoiduainete puhul nähtaks ELi tasandil – samalaadselt naftatoodetega – ette strateegiliste varude loomine ja säilitamine;

45. nõuab rahaturgudel täheldatava põllumajandusliku toorme ja sellel põhinevate finantsinstrumentidega spekuleerimise vastu võitlemise mehhanismide kasutusele võtmist; toetab komisjoni kavatsust uurida, milliste meetmete kaudu oleks võimalik vähendada hinnakõikumisi põllumajandustoorme turgudel;

46. nõuab meetmeid väikeste põllumajandustootjate vahelise koostöö toetamiseks, et nad oleksid võimelised konkureerima suurte tootjate, töötlejate ja jaemüüjatega; on seisukohal, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad tagama kaubanduse eri liikide säilimise ja vältima toiduaineteturu täielikku liberaliseerimist, mis viiks edasisele koondumisele; palub komisjonil alustada rohelise raamatu koostamist tootjaorganisatsioonide tugevdamise, kogu ahelat käsitleva tõhusa lähenemisviisi ning suurte jaemüüjate turuvõimu teemal;

47. palub komisjonil toiduainete impordi puhul rangemalt jälgida eelkõige Euroopa hügieeni- ja keskkonnanõuete täitmist, et importkaubad ei seaks ELi tarbijaid suuremasse ohtu;

48. peab vajalikuks soodustada põllumajanduslike pakkumiste tugevat koondumist eri juriidiliste ühinguvormide toetamise kaudu, selleks et uuesti määratleda nende tähtsus toiduahelas, anda põllumajandustootjate toodetele rohkem lisandväärtust ning tugevdada nende läbirääkimispositsioone muude turuosaliste suhtes;

49. nõuab Euroopa toiduainetootjate konsultatsiooniteenistuse taastamist, mis nõustab põllumajandustootjaid ja tootjate organisatsioone toodete turustamise, jaemüügituru ja konkreetsete toodete tootmise võimaluste küsimustes;

50. nõuab tarbijatele ja põllumajandustootjatele vihjetelefoniliini avamist, kuhu nad saavad teatada väärkasutamise juhtudest ja kust saaks teavet võrreldavate toodete ja hindade kohta kogu ELis; on seisukohal, et see liin tuleks avada ja see peaks tegutsema riiklikes Euroopa tarbijakaitsekeskustes;

51. tunneb heameelt tarbijaturu tulemustabeli kasutusele võtmise üle, sest selle abil saab siseturgu paremini jälgida ja anda tarbijatele rohkem teavet;

52. tunneb muret mõju pärast, mida vahendajad avaldavad lõplikule tarbijahinnale; palub komisjonil käivitada tarneahela analüüs, et paremini mõista iga ahelas osaleja rolli hinnakujunduses;

Tootja ja tarbija lähendamine

53. nõuab selliste poliitikate kasutuselevõttu, mis toetavad laiemaid ja otsesemaid kontakte tootjate ja tarbijate vahel, näiteks hiljuti vastu võetud ELi koolipuuvilja programmi, sest nii saab anda tootjatele olulisema rolli turul, pakkudes samal ajal tarbijatele paremat ja laiemat tootevalikut; selliseks meetmeks oleks ka tootjale võimaluse loomine oma tooteid otse turustada ning selle toetamine;

54. nõuab, et komisjon võtaks meetmeid tootjaorganisatsioonide, nt ühistute loomiseks ja koostöö lihtsustamiseks ilma liigse halduskoormuse ja muude piiranguteta, et sel viisil suurenenud tootjaorganisatsioonid saaksid kohaneda tarnetingimustega, mida nõuab üleilmastunud turg;

55. on seisukohal, et süsteemis usalduse õhkkonna loomiseks on tarbijatele antava teabe hulk ja kvaliteet väga suure tähtsusega ja tuleks püüda tarbijaid igal viisil harida ja õigesti teavitada ning pakkuda neile erapooletut teavet;

56. nõuab tarbijatele esitatava teabe puhul eraldi rõhutamist, kui tähtsaks peavad ühenduse tootjad ühenduse keskkonnakaitse, toiduohutuse ja loomakaitsega seotud nõuete täitmist;

57. rõhutab, et tarbijakaitsepoliitika ei hõlma üksnes hindu, vaid ka toiduainete mitmekesisust ja kvaliteedi tagamist; teeb seetõttu ettepaneku, et komisjon kontrolliks, mis tingimustel täheldatakse toiduainete tarneahelas ja eelkõige jaemüügiturul toodete mitmekesisuse ja kvaliteedi langust;

58. märgib, et kohalikud jaemüügiettevõtted pakuvad lisandväärtust, mis aitab oluliselt kaasa tootjate ning tarbijate vahelise lõhe kaotamisele ning parandab ka elukvaliteeti maapiirkondades töökohtade ja olemasolevate sotsiaalsete sidemete loomise abil;

59. on seisukohal, et uute tehnoloogiate ja interneti kasutamist tuleks laialdaselt edendada; rõhutab, et uusi tehnoloogiaid saab kasutada täpsema teabe andmiseks eri tooteliikide tootmise koha, hinna ja omaduste kohta; sellega saab paremini rahuldada nišitoodete nõudlust ja pakkuda tarbijale laiemat valikut; soosib Euroopa maaelu arengu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse jaoks ettenähtud vahendite kasutamist selleks, et hõlbustada tootjate juurdepääsu turule kaasaegse tehnoloogia ja interneti abil;

60. nõuab meetmete kehtestamist, mis annaksid uut hoogu mõistele „kohalikud toiduained”, eriti seoses kõnealuste toodete müügiedenduse ja tarbijale esitatava teabega ning sellega seotud tervishoiualase ja majandusliku kasuga, ja toetust traditsioonilistele turgudele ning traditsioonilistele turundusvormidele, kus tootjad kohtuvad tarbijatega ilma vahendajata;

61. nõuab, et Euroopa Liidus ja liikmesriikides toetataks rohkem mahepõllundust; nõuab ka, et ambitsioonikas poliitika, mis pakub sedalaadi põllumajanduslikule tootmisele finantssoodustusi, võimaldaks tarbijatele juurdepääsu kvaliteetsetele taskukohaste hindadega toodetele;

62. nõuab tungivalt tootjatevahelise koostöö tugevdamist kas traditsiooniliselt tootjate organisatsioonide raames või võttes kasutusele uusi koostöö vorme põllumajandustootjate turundustegevuses;

63. nõuab, et põllumajandustoodete eristamist edendataks rohkem turunduskontseptsioonina, mis jätab ruumi erinevatele hindadele sõltuvalt kvaliteedist;

64. on mures asjaolu pärast, et toiduainete tootjate tugev läbirääkimispositsioon jaemüüjate suhtes, mis tuleneb tugevast turunimest või eritoodete pakkumisest, omandab eespool mainitud komisjoni teatises toiduainete hindade kohta Euroopas liiga negatiivse tähenduse, võrreldes palju kaalukamate teguritega nagu konkurentsi puudumine oligopolide või monopolide tegevuse tõttu; on arvamusel, et tugeva turunime või eritoote loomine kujutavad endast lubatud tegevust, ja et lubamatu on üksnes sellest tuleneva seisundi kuritarvitamine;

65. nõuab Euroopa Liidu poliitikate tugevdamist ja tõhustamist toodete päritolu- ja geograafiliste tähiste ning muude sertifikaatide kaitsmiseks, sest need toovad esile põllumajandustoodete erinevused; tunneb sellega seoses heameelt arutelu üle, mis algas 15. oktoobril, kui avaldati roheline raamat põllumajandustoodete kvaliteedi kohta;

66. on seisukohal, et kehtivatel mudelitel põhineva Euroopa põllumajandustoodete erimärgistuse loomise võimalust tuleks põhjalikumalt uurida; on arvamusel, et see märgistus tagaks ELi tootmisnõuete täitmise, nagu näiteks turuosaliste õiglase kohtlemise kogu tootmis- ja turustusahela pikkuses; on lisaks arvamusel, et selline märgistus õhutaks tarbijaid rohkem ühenduse tooteid tarbima ja sel viisil ühenduse tootjaid toetama;

67. nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks kulusid, mida tootjad kannavad seoses ühenduse keskkonnaalaste nõuete täitmisega, ja nõuete erinevust liikmesriikides, st kas need on rangemad kui importkaupade suhtes kohaldatavad nõuded;

o

o       o

68. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0054.

(2)

NAT/262 “Suured jaemüügiketid: suundumused ning nende mõju talunikele ja tarbijatele”, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS, 7. aprill 2005.

(3)

Roheline raamat vertikaalpiirangute kohta EÜ konkurentsipoliitikas, KOM(96)721 lõplik, 22. jaanuar 1997.

(4)

ELT C 263E, 16.10.2008, lk 621.


SELETUSKIRI

Tootja- ja tarbijahindade vahelise lahknevusega seotud küsimusest on saanud punkt, milles oodatakse Euroopa institutsioonide kohest tegutsemist. Praeguse toiduga kindlustatuse kriisi ajal on kogu Euroopas tuvastatud märkimisväärsed hinnaerinevused, mitte üksnes absoluutarvudes, vaid ka seoses erinevustega tootja- ja tarbijahindades, mille puhul on sektorite vahel märgatud olulisi varieerumisi.

Euroopas ja kogu maailmas on viimasel ajal põllumajandustoodete ja toiduainete hinnad märkimisväärselt tõusnud, mis mõjutab suurel määral põllumajandussektorit, kus mõned võidavad hinnatõusust ja teised – peamiselt toiduainete töötlejad – kannavad palju suuremaid kulusid. Kriis on avaldanud negatiivset mõju tarbijatele, tuues kaasa üldise toiduainete hinnainflatsiooni suurenemise paljudes ELi liikmesriikides. See on mõjutanud kõige tõsisemalt madala sissetulekuga majapidamisi, kus toiduainetele kulutatakse kõige rohkem, kuid ka paljusid väikesi ja keskmise suurusega toidutöötlemisettevõtteid.

Osaliselt tingituna mitmetest struktuurilistest teguritest ja peamiselt puuduste tõttu toiduaineturul on kogu Euroopas täheldatud üha suurenevat lahknevust tootja- ja tarbijahindade vahel.

Hindade edastamise mehhanismi ning tootmis- ja tarbimisprotsessi vahelist lõhet mõjutavate tegurite hulka kuuluvad raportööri hinnangul jaemüüjate turukäitumine, vahendajate üha suurem sekkumine, toiduainete kui kaupadega spekuleerimine, mittepõllumajanduslike kulude (peamiselt energia- ja tööjõukulude) üha suurenev osakaal, riiklik õigus- ja reguleeriv raamistik, aga ka tegurid, mis ulatuvad kaugemale poliitikavahendite mõjusfäärist, näiteks kergesti riknevad tooted, toodete käitlemise, ladustamise ja töötlemise tase või tarbijate ostueelised.

Üks püsiv tegur raportööri uuringu kohaselt on olnud toiduainete turustamise ja levitamise kontsentreerituse tase. Mitmed uuringud näitavad, et liikmesriikides, kus turu kontsentratsioon on olnud kõige kõrgem, on tootja- ja tarbijahindade vaheline lahknevus suurem.

Viimase kümnendi jooksul on Euroopa toiduaineturgudel hakanud domineerima suured jaemüüjad. Näiteks EL 15s on kontsentreerituse tase kasvanud keskmiselt 21,7 %-lt 1993. aastal 70 %-le praegu. Tõendite kohaselt kuritarvitavad suured supermarketid oma ostujõudu, et vähendada tarnijatele (nii ELis kui väljaspool) makstavaid hindu jätkusuutmatutele tasemetele ja kehtestada nende suhtes ebaõiglased tingimused. Suured jaemüüjad kogu Euroopas muutuvad üha enam „väravavahtideks”, kontrollides põllumajandusettevõtjate ja teiste tarnijate juurdepääsu ELi tarbijatele.

Samal ajal on lõplik tarbijahind Euroopas 1–5 korda suurem kui taluhind. Euroopa põllumajandustootjad said viiskümmend aastat tagasi ligikaudu poole toiduaine jaemüügihinnast. Praegu on see osakaal muutunud palju väiksemaks, näiteks moodustab see Ühendkuningriigis keskmiselt 7 % ja Prantsusmaal 18 %. Leiva puhul võib jaemüügihind olla 30 korda kõrgem taluhinnast ning põllumajandustootjad saavad ligikaudu 8 % lõplikust jaemüügihinnast.

Siiski peame märkima, et hinnakõikumised toimuvad sagedamini ja suurema amplituudiga pigem esmase põllumajandustootja kui tarbija tasandil, peamiselt selle tõttu, et lõplikku tarbijahinda mõjutavad paljud tootmistegurid, toote ladustamise võimaluste ja turustusstrateegiate tõttu töötlemise või jaemüügi tasandil, mis kõik võimaldavad lõppmüüjale suuremat paindlikkust.

Kõiki nimetatud tegureid silmas pidades on raportöör tugevalt veendunud, et Euroopa üldsuse huvides on säilitada kohased hinnatasemed ja tagada õiglane konkurents, eriti seoses niisuguste strateegiliste kaupadega nagu põllumajandustooted ja toiduained. Euroopa peaks tagama tarbijatele mõistliku hinnaga toiduained ning põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku. Samal ajal tuleb maksta põllumajandustootjatele mõistlikke hindu, et tagada pidev varustamine kvaliteetsete toiduainetega, mis on toodetud Euroopa keskkonna- ja ohutustingimustes.

TOIDUAINETURU PUUDUSED

Raportis nähakse ette toiduainete turustamise ja levitamise sektoris tuvastatud puuduste loetelu koostamine. Selle puhul lähtutakse asjaolust, et liikmesriikides, kus turu kontsentratsioon on kõige kõrgem, on ka tootja- ja tarbijahindade vaheline lahknevus suurem.

Raportöör tuvastas mitmed levinud turustamisviisid, mis kahjustavad toidusektori vaba konkurentsi ning suurendavad erinevust jaemüüjate ja põllumajandustootjate sissetulekute vahel. Raportis käsitletakse niisuguseid näiteid nagu turuhinnast madalama hinnaga müümine, ähvardused toodangu nimekirjast kustutamise kohta, supermarketite erimaksud teatavate toiduainete kaubamärkide riiulitele toomiseks, tootenimekirjamaks, tasu kauba hea paigutuskoha eest, tagasiulatuvad allahindlused juba müüdud kaupade eest või jaemüüjate reklaamitegevuse põhjendamatult kõrge kompenseerimine ning eksklusiivse varustamise nõue. Kõigi nimetatud tegevuste puhul nõuab raportöör koordineeritud Euroopa ja riigi tasandil tegutsemist ning konkreetseid tasakaalustavaid meetmeid.

Lisaks rõhutatakse raportis suurte jaemüüjate kontsentreerituse ja hinnasõdade mõjusid tööhõivele põllumajandus- ja tootmissektoris tõsise hindade kärpimise alase konkurentsi ja tööjõukulude vähendamise või lahtiolekuaegade või nädalavahetusel töötamise mittereguleerimise tõttu. On leitud, et ka agressiivne hinnakonkurents toob kaasa toote kvaliteedi halvenemise ja toodete toiteväärtuse vähenemise ning häirib hooaja puu- ja köögiviljade tootmist.

Kuigi turu kontsentreeritus võib üldtunnustatult viia toiduainete madalamate hinnatasemeteni, võivad sellel olla ka keskmises ja pikas perspektiivis negatiivsed mõjud, kahjustades vaba konkurentsi ja kõrvaldades turult väikesed ettevõtjad ja otsesed tootjad. Seetõttu rõhutab raportöör asjaolu, et paljud VKEd on toidusektoris äärmiselt haavatavad, eriti kui nad sõltuvad ulatuslikult suurest jaemüügiettevõttest. Seetõttu kasutavad jaemüüjad sageli ära baashindade konkurentsi mitmete väikeste tarnijate vahel, kes äritegevuse säilitamiseks peavad hindu ja kasumimarginaale vähendama.

Lisaks mõjutavad ühise põllumajanduspoliitika reformi ja eriti tootmisest lahti sidumise kontekstis põllumajandusettevõtjate otsuseid, mida toota, üha enam jaemüügisektori sõnumid hindade ja nõudluse kohta, mitte Euroopa ja riiklik põllumajanduspoliitika.

Lõpetuseks käsitletakse raportis ka üha suuremat spekuleerimist toiduainete kui turustatava kaubaga. Euroopa Komisjoni kutsutakse üles algatama uurimist toiduainetega spekuleerimise kohta; lisaks soovib raportöör et komisjoni põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimega tegelev kõrgetasemeline töörühm esitaks tõhusad meetmed, et tegeleda ebavõrdsusega toiduaineturul.

EUROOPA TEGEVUS

Raportöör teeb ettepaneku kahesuunaliste meetmete kohta, mille Euroopa institutsioonid peavad koostama: esiteks eespool kirjeldatud turu ebavõrdsusi käsitlevad reageerivad meetmed ning teiseks tarbija ja tootja vaheliste vahetute suhete ennetavaks edendamiseks mõeldud meetmed.

Euroopa reageeriv tegevus

Euroopa reageeriv tegevus kujutab endast meetmeid, mis on mõeldud saavutama suuremat läbipaistvust, paremat turu reguleerimist ja tõhusamat kulude ja hindade seiresüsteemi.

Hinnakujunduse ning jaemüüjate, töötlejate ja esmaste tootjate kasumimarginaalide suurema läbipaistvuse saavutamiseks kutsub raportöör olemasolevaid riiklikke ja Euroopa konkurentsiasutusi üles uurima ja hindama kogu ELi tarbijahindu tagamaks, et kogu ühenduses peetakse kinni piisavast konkurentsist. Muu hulgas tehakse kõnealuse eesmärgi saavutamiseks järgmiste meetmete ettepanekud:

· kodanikele hõlpsasti kättesaadav üleeuroopaline andmebaas, mis sisaldab kõikide Euroopa toodete võrdlushindade loetelusid;

· komisjoni toidu turustusahela töörühm, kes teeb koostööd riiklike konkurentsiasutustega;

· Euroopa Komisjoni algatatav roheline raamat suurte jaemüüjate ostujõu küsimuse kohta;

· tarbijate parem teavitamine ja jõupingutused nende harimiseks ja nõuetekohaseks teavitamiseks;

· Euroopa toiduainetootjate nõustamisteenus, mis annab põllumajandustootjatele ja tootjaorganisatsioonidele nõu toodete levitamise, jaemüügituru ning spetsiifiliste toodete tootmise võimaluste kohta;

· peaaegu kõikides liikmesriikides juba olemasolevate Euroopa tarbijakeskuste rolli tugevdamine; Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule tuleks anda rohkem ülesandeid ja selle tegevusega rohkem kooskõlas olev eelarve;

· luua abitelefon tarbijatele ja põllumajandustootjatele, millele nad saavad teatada näiteks rikkumistest ja mille kaudu oleks võimalik teha kättesaadavaks teave kogu Euroopa võrreldavate toodete ja hindade kohta, ning see peaks kuuluma riiklike Euroopa tarbijakeskuste alla;

· tervitab tarbijaturu tulemustabeli loomist;

· koostöös ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga rahvusvahelise põllumajandustoodete hindade, sisendite ja toiduainete hindade vaatluskeskuse loomine, et kõnealuseid andmeid paremini jälgida.

Seoses jõupingutustega parema seire saavutamiseks soovib raportöör, et loodaks Euroopa turuseire süsteem, mis on võimeline registreerima muutused ja hinnatendentsid ning kasutatud tootmisvahendite kulud. Kõnealune süsteem peaks tagama läbipaistvuse ja võimaldama sarnaste toodete piiriülest võrdlemist, see tuleks luua tihedas koostöös Eurostatiga ja peaks tegema koostööd ka Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga.

Lisaks kutsub raportöör komisjoni üles algatama analüüsi ja edendama meetmeid, et vähendada vahendajate rolli hinnakujunduses ning parandada Euroopa põllumajandustootjate otsest juurdepääsu turule.

Euroopa ennetav tegevus

Euroopa ennetava tegevuse all mõeldakse rida meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada vahetut juurdepääsu ja kontakti põllumajandustootja ja tarbija vahel. Raportöör usub, et see annab tootjatele turul suurema rolli, kõrvaldades vahendajate ja suurte jaemüüjate võimu, pakkudes tarbijatele samal ajal paremat ja suuremat tootevalikut.

Kavandatud meetmete hulgas on üks tähtsamaid uue tehnoloogia ja interneti kasutamine. Raportöör usub, et uut tehnoloogiat on võimalik kasutada põllumajandustoodete ja toiduainete müügikoha, hinna ja nende eri liikide omaduste kohta parema teabe andmiseks. Selleks teeb raportöör ettepaneku, et nii maaelu arengu programmide vahendid kui ka konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse vahendid tuleks teha kättesaadavaks, et lihtsustada tootjate juurdepääsu turule kaasaegse tehnoloogia ja interneti kaudu.

Lisaks nõuab raportöör, et võetaks meetmeid, mis annavad „kohalike toiduainete” mõistele suurema tõuke ja pakuvad suuremat toetust traditsioonilistele toiduaineturgudele. Kutsutakse üles tugevdama Euroopa Liidu poliitikat seoses päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning muude sertifikaatidega. Raportöör tervitab seoses sellega arutelu, mis algatati 15. oktoobril komisjoni toiduainete kvaliteeti käsitleva rohelise raamatu väljaandmisega. Lisaks tehakse ettepanek Euroopa põllumajandustoodete erimärgise kohta, mis põhineb õiglase kaubanduse toodete mudelil; kõnealune märgis peaks tagama kõigile õiglase kohtlemise kogu tootmis- ja varustamisahela ulatuses.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

33

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Vincenzo Aita, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giovanna Corda, Albert Deß, Constantin Dumitriu, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Vincenzo Lavarra, Stéphane Le Foll, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, María Isabel Salinas García, Sebastiano Sanzarello, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Petya Stavreva, Donato Tommaso Veraldi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Katerina Batzeli, Esther De Lange, Ilda Figueiredo, Béla Glattfelder, Wiesław Stefan Kuc, Roselyne Lefrançois, Astrid Lulling, Catherine Neris, Maria Petre, Markus Pieper, Struan Stevenson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Hélène Goudin, Mieczysław Edmund Janowski, Ewa Tomaszewska

Õigusteave - Privaatsuspoliitika