RAPORT Aktiivne dialoog kodanikega Euroopa teemal

26.2.2009 - (2008/2224(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Gyula Hegyi
Arvamuse koostaja(*):
Sylvia-Yvonne Kaufmann, põhiseaduskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal

(2008/2224(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobril 2008. aastal allkirjastatud ühisdeklaratsiooni “Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”;

- võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2008. aasta teatist „Debate Europe” – demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava kogemuste rakendamine” (KOM(2008)0158);

- võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatist „Euroopa asjadest teavitamine audiovisuaalmeedia abil” (SEK(2008)0506);

- võttes arvesse komisjoni 21 detsembri 2007. aasta teatist „Euroopa asjadest teavitamine interneti kaudu – kodanike kaasamine“ (SEK(2007)1742);

- võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta töödokumenti „Ettepanek: institutsioonidevaheline kokkulepe partnerluse kohta Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007)0569);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm Kodanike Euroopa, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust[1];

- võttes arvesse komisjoni 1. veebruari 2006. aasta teatist "Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta" (KOM(2006)0035);

- võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2005. aasta teatist „Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava" (KOM(2005)0494);

- võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitleva valge raamatu kohta[2];

- võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta[3];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A6-0107/2009),

A.  arvestades, et demokraatliku ja läbipaistva Euroopa Liidu eeldus on laiaulatuslik dialoog kodanike ja Euroopa institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi vahel, aga ka pidev arutelu Euroopa teemal nii Euroopa, liikmesriikide kui ka kohalikul tasandil;

B.   arvestades, et pärast põhiseaduse lepingu tagasilükkamist Prantsusmaal ja Hollandis hääletas 53,4 % Iirimaa kodanikest referendumil Lissaboni lepingu ratifitseerimise vastu ja arvestades, et inimesed, kes ei mõista täielikult Euroopa Liidu poliitikat või aluslepinguid, on tõenäolisemalt nende vastu;

C.  arvestades, et Eurobaromeetri uuring nr 69 näitas, et 52% liidu kodanikest usub, et nende riigi kuulumine ELi on hea, vastupidist arvab vaid 14% kodanikest;

D.  arvestades, et teadlikkus Euroopa Liidust, tema poliitikavaldkondadest ja toimimisest, aga ka aluslepingutega tagatavatest õigustest on aluseks Euroopa institutsioonide usaldusväärsuse taastamisele kodanike silmis;

E.   arvestades, et 2004. aastal nimetati esimest korda ametisse eraldi teabevahetusstrateegia volinik, kuigi teabevahetuspoliitikat kui sellist ei ole veel vastu võetud, kuna aluslepingutes puudub selle jaoks nõuetekohane õiguslik alus,

Avalik arvamus

1.  tuletab meelde uuringutest selgunud tõsiasja, et mida vähem haritud ja vähem jõukas on ELi kodanik, seda tõenäolisemalt on ta Euroopa edasise integratsiooni vastu, mis näitab, et kõigist varasematest pingutustest hoolimata jõuab Euroopa idee peamiselt Euroopa ühiskonna hea haridusega ja jõuka osani; peab Euroopa Liidu ja tema kodanike vahelist aktiivset dialoogi ELi projekti põhimõtete ja väärtuste elluviimise seisukohalt väga oluliseks, kuid tunnistab, et teabevahetus ei ole siiani olnud kuigi edukas;

2.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata komisjoni pingutustele ja headele ideedele on Euroopa kodanike teadmiste ja huvitatuse taseme tõstmise edukus Euroopa teemade osas jäänud piiratuks, mida kahjuks tõendas Iirimaa rahvahääletus;

3.  rõhutab, et eriti oluline on luua ELi ja eritunnustega piirkondade vahel ning ELi ja teatavate sotsiaalsete rühmade vahel sidusad eesmärgipärased kommunikatsiooniühendused;

4.  märgib, et viimaste küsitluste kohaselt pooldab suur enamik eurooplasi seda, et Euroopa räägiks välispoliitika küsimustes ühel häälel; rõhutab tõsiasja, et sellekohane avaldus lülitati Euroopa kodanike taotlusel avalikku kirja / soovitustesse, mille esitasid 9. detsembril 2007. aastal D-kava kuue kodanike projekti lõppkonverentsil osalejad; rõhutab, et selles avalikus kirjas toodud 27 soovituse seas on ka üleskutse ELile võtta tulemuslikumaid sotsiaalpoliitilisi ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud meetmeid, eriti palgaerinevuste vähendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks, ning üldse pöörata erilist tähelepanu võrdsuse küsimustele, mis tihti unarusse jäetakse; rõhutab, et seetõttu on ka oluline jälgida, milline sõnum edastatakse tegudega, ning võrrelda, kuidas see erineb sõnumist, mida EL oma kodanikeni viia soovib;

5.       tuletab meelde, et viimastel Euroopa liidu teemalistel rahvahääletustel andsid naised valdavalt eitavaid hääli: Prantsusmaal 56 % (Eurobaromeetri kiiruuring nr 171), Hollandis 63 % (Eurobaromeetri kiiruuring nr 172) ja Iirimaal 56 %(Eurobaromeetri kiiruuring nr 245); on seisukohal, et negatiivne hääletustulemus tuleneb muu hulgas Euroopa institutsioonide vähesest osalemisest poliitikavaldkondades, mis puudutavad otseselt naisi ja mis põhjustavad meeste ja naiste jätkuvat ebavõrdsust, nagu töö- ja pereelu ühitamise ja ülalpeetavate toetamise poliitika;

Põhiseaduslikud ja institutsioonidevahelised küsimused

6.  rõhutab vajadust viia lõpule Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsess, sest see suurendab veelgi ELi läbipaistvust ning kodanike kaasatust otsustusprotsessidesse; sellega seoses tuletab meelde Lissaboni lepingust tulenevaid uusi osalusdemokraatia, eriti kodanikualgatuse võimalusi;

7.  rõhutab, et kõigil ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel on vaja kooskõlastatud jõupingutusi ning ühistegevust, et ELi kodanikega Euroopa teemadel suhelda; kiidab heaks ja võtab teadmiseks ülalnimetatud 22. oktoobri 2008. aasta ühisdeklaratsiooni, milles seatakse selged eesmärgid EList teavitamise parandamiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ning liikmesriikide poolt; on seisukohal, et see võiks olla ambitsioonikam, kuna parlament tegi ettepaneku sõlmida kõigi institutsioonide vaheline teabevahetuspoliitika alane kokkulepe;

8.  arvab, et ELi institutsioonid peaksid algatama uusi Euroopa-teemalisi arutelusid ning viivitamata ellu viima kontseptsioonid, mis esitati ülalnimetatud ühisdeklaratsioonis, komisjoni 1. veebruari 2006. aasta teatises ning komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta töödokumendis;

9.  jagab komisjoni arvamust, et osalusdemokraatia võib esindusdemokraatiat oluliselt täiendada; rõhutab siiski, et osalusdemokraatia ei tähenda mitte üksnes kodanike ärakuulamist, vaid ka neile Euroopa poliitika mõjutamiseks reaalsete võimaluste andmist; juhib tähelepanu sellele, et nende eesmärkide saavutamiseks peavad institutsioonid muutuma palju avatumaks ning võtma kasutusele lähenemisviisid, mis on vajalikud, et võimaldada kodanikel ja nende organisatsioonidel tulemuslikult osaleda ELi küsimuste arutelu igal tasandil; märgib samuti, et institutsioonide koostatud dokumentide üldsusele kättesaadavus tuleb tagada võimalikult laial alusel, mis on üks mõju avaldamise vältimatu tingimus;

10.  rõhutab konsulteerimisprotsessi tähtsust ja väärtust, kuna see on tõhus vahend kodanike kaasamiseks ja võimaldab neil anda otsese panuse poliitikaprotsessi ELi tasandil; kutsub komisjoni võtma täiendavaid meetmeid teabe õigeaegseks levitamiseks tulevase ELi tasandi konsultatsioonide kohta meedias ja muudel sobivatel foorumitel liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, laiendama sidusrühmade seisukohtade ärakuulamist ELi õigusaktide küsimustes peetavatel aruteludel, ning laiemalt propageerima internetiarutelusid ELi poliitikate ja algatuste üle, tagamaks kõigi sidusrühmade, eriti VKEde ja VVOde arutelusse kaasamist; rõhutab kodanikuühiskonna esindajate, näiteks kutsetöötajate ja tarbijate võrgustike olulisust kõigil tasanditel rahvusvahelisest kuni kohaliku tasandini välja, kuna see loob aluse teadlikuks arvamustevahetuseks ELi poliitikavaldkondade kohta ning aitab sellega parandada ELi õigusaktide kvaliteeti; tunnistab probleeme õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel ning julgustab tarbijaid ja ettevõtjaid kasutama oma õigusi ja teavitama olemasolevatest probleemidest ELi institutsioone;

11. on veendunud, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid oma teavitamispüüdlusi kooskõlastama ning looma kodanikuühiskonnaga partnerlussidemed, et võimalikku sünergiat ära kasutada; rõhutab institutsioonidevahelise kooskõlastamise vajadust ning komisjoni ja parlamendi telekanalite vahel sidemete loomise soovitavust; kutsub komisjoni üles parandama koostööd ja kooskõlastamist oma liikmesriikides asuvate esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode vahel; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindusi liikmesriikides üles parandama koostööd kodanikega konsulteerimise ning ELi käsitleva teabe, teadmiste ja ideede nendega jagamise osas ning võimaldama valijatel kohtuda erinevatest riikidest valitud Euroopa Parlamenti liikmete ja ELi ametiisikutega;

12. tervitab asjaolu, et komisjon toetab parlamendi ja Euroopa erakondade rolli ning tõdeb vajadust ületada lõhe riikliku ja Euroopa tasandi poliitika vahel, eriti Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal;

13. palub kolmel tähtsamal institutsioonil kaaluda avalike ühisarutelude korraldamist, mis täiendaksid avalikke parlamendiarutelusid ja millel käsitletaks tarbijate ja nende igapäevaeluga seotud küsimusi, et suurendada tarbijate usaldust siseturu ja tarbijakaitse vastu; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi fraktsioonidevahelised ühendused täidavad täielikult oma vahendajarolli tõeliste ühenduslülidena poliitikute ja kodanikuühiskonna vahel.

14. märgib rahuloluga, et komisjon on arvestanud paljude parlamendi varem esitatud ideedega, nagu näiteks üleeuroopalised ja liikmesriigi tasandi kodanikefoorumid, kodanikuühenduste tähtsustamine ja uue meedia uuenduslik kasutamine;

Kohalik tasand

15. palub komisjonil laiendada dialoogi kõigile tasanditele, kohandades oma sõnumit erinevatele sihtrühmadele vastavalt nende sotsiaalsele taustale; seetõttu teeb ettepaneku, et Euroopa Liidu ja selle kodanike dialoogi tuleks tihendada, selleks tuleks anda kõikidele sama teavet, mis on konkreetsetele sihtrühmadele kohandatud, ning edendada arutelu teavitatud kodanikega ja nende vahel; on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid võtma oma poliitikas arvesse D-kava raames korraldatud kohalike arutelude järeldusi ja uute õigusaktide üle otsuste tegemisel arvestama kodanike ootustega ELi suhtes;

16. palub liikmesriikidel käivitada tulemuslikud ELi teavituskampaaniad kõigil tasanditel: riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni üles levitama selliste kampaaniate käigus ilmnenud parimaid tavasid ning teeb ettepaneku luua Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahel alaline interaktiivne kommunikatsioonisüsteem, mille raames korraldaks EL regulaarselt oma sisult kohalikke ja piirkondlikke kampaaniaid ning mida toetaksid piirkondlikud meediakanalid ja milles aktiivselt osaleksid kodanikuühiskond, VVOd, kaubanduskojad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid;

17. rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa integratsiooni ja sotsiaalse solidaarsuse alustala; seetõttu arvab, et kodanikke tuleks teavitada ELi poliitika püüdlustest ja konkreetsest mõjust nende igapäevaelule, selgitades ELi panust ja ühistest üleeuroopalistest projektidest saadavat kasu; sellega seoses soovib, et kohalikud võimud paremini täidaksid kohustust anda teavet saadud Euroopa Liidu abist; rõhutab seejuures, et teavituse ja koolituse edendamisel on oluline kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud rahvaesindajate vabatahtlik panus; tervitab sellega seoses programmi Erasmus loomist kohaliku ja piirkondliku tasandi rahvaesindajate jaoks;

18. rõhutab, et struktuurifondide üldmääruse (2007–2013) artikli 11 kohaselt aitab partnerite kaasamine rakenduskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse ELi ühtekuuluvuspoliitikat olulisel määral edendada ja kodanikele lähemale tuua; rõhutab, et partneritel on erakordne võimalus vahetult välja selgitada, mille pärast kodanikud tegelikult muret tunnevad; seepärast palub komisjonil tagada partnerluse põhimõtte korrektne järgimine nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil; rõhutab, kui oluline on, et riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused kasutaksid olemasolevaid Euroopa Sotsiaalfondi rahalisi võimalusi partnerite oskuste parandamiseks, eelkõige koolituse valdkonnas; märgib struktuurifondide olulist rolli piiriülese koostöö tugevdamisel ühenduse projektide ja programmide kaudu, mis on soodustanud kodanikuaktiivsust ja osalusdemokraatiat; palub komisjonil ka edaspidi selliseid programme ja projekte toetada ning toimida nende partnerina;

19. rõhutab seoses tulevaste Euroopa Parlamendi valimistega, et kodanikel, eriti noortel ja eelkõige nendel, kes esimest korda valima lähevad, on vaja teavet kohalikul ja piirkondlikul tasandil; üldisemast seisukohast lähtudes rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi liikmete osalemine koostöös kohalike ja piirkondlike valitud esindajatega vastava piirkonna kodanikega toimuvates aruteludes, kuna parlamendiliikmed esindavad neid ELis; toetab Regioonide Komitee püüdlusi tugevdada konsultatsioone piirkondlikul tasandil ning kaasata sellesse protsessi piirkondlikud võrgustikud ja peamised kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejad, et toetada võimalikult kodanikulähedast arutelu, milles arvestatakse kodanike seisukohtade ja huvidega;

20. rõhutab vajadust kaasata Euroopa Parlamendi liikmed tihedamalt teabevahetusse Euroopa Liidu kodanikega ning teha muutusi parlamendi töökorralduses, et võimaldada parlamendiliikmetel osaleda dialoogis kodanikega võimalikult madalal tasandil; loodab, et erakondade kampaaniatega samaaegselt kaasatakse parlamendiliikmed olulisel määral kohapeal Euroopa Parlamendi valimise kampaaniasse;

21. kutsub komisjoni üles algatama kohalikke väiksemaid teavituskampaaniaid, mis kaasavad kohalikke osapooli, ning edendama meetmeid, mis võimaldavad anda kodanikele paremat teavet sisserändajate päritoluriikide kohta ja samamoodi sisserändajaid paremini teavitada nende õigustest ja kohustustest Euroopa Liidu kodanikena, sest see oleks kõige tulemuslikum ja sisukam viis teabevahetuseesmärkide saavutamiseks, ning ühtlasi jätkama Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastast 2008 lähtunud jõupingutusi;

Haridus, meedia ja IKT, aktiivsed kodanikud

22. rõhutab, kui oluline on viia Euroopa väärtuste tugevdamise eesmärgil kõigi liikmesriikide koolide õppekavadesse sisse Euroopa poliitika ja ajaloo õpetamine ning luua ülikoolide õppeprogrammide raames Euroopa õpingute osakonnad; kutsub komisjoni üles tagama rahalist toetust nende projektide edendamisele; kutsub liikmesriike üles edendama koolikursust Euroopa integratsiooni ajaloo ja ELi toimimise teemal, et moodustada Euroopa teemaliste ühiste teadmiste baasi;

23. rõhutab ühiskonnaõpetuse kui esmatähtsa kodanikuaktiivsust soodustava teguri erilist rolli; võtab teadmiseks vajaduse toetada ühiskonnaõpetuse aktiivset mudelit, mis annab noortele võimaluse osaleda vahetult avalikus elus, suhelda oma poliitiliste esindajatega riiklikul, kohalikul ja Euroopa tasandil, suhelda VVOde esindajatega ning osaleda kodanikualgatustes; soovitab komisjonil toetada sellist ühiskonnaõpetuse mudelit edendavaid katseprojekte liikmesriikides;

24. soovitab selliseid programme nagu Erasmus, Leonardo da Vinci, Grundtvig ja Comenius laialdase teabevahetuse teel tulemuslikumalt reklaamida ja korraldada nii, et julgustada võimalikult paljude inimeste osalemist, suurendada vähemkindlustatud kodanike osalemist ja lihtsustada nende liikuvust ELi piires; juhib tähelepanu just nende programmide suurele populaarsusele noorte seas ja nende olulisele panusele Euroopa integratsiooni edusse;

25. tervitab komisjoni ülalnimetatud 21. detsembri 2007. aasta teatist „Euroopa asjadest teavitamine interneti kaudu“, kus seatakse selged eesmärgid veebisaidi Europa muutmiseks teenustele orienteeritud web 2.0 saidiks; nõuab komisjonilt tungivalt uue saidi loomise lõpetamist juba 2009. aastal ning arvab, et uus veebisait peaks olema kodanikele foorumiks, kus jagada oma seisukohti ja osaleda e-küsitlustel, ning kus kõik VVOd, avalikud asutused ja üksikisikud saavad jagada oma ELi teabevahetusprojektide alaseid kogemusi; palub komisjonil koguda ja avaldada sellel veebisaidil D-kava raames rahastatavate ürituste jaoks toetust saanute kogemusi;

26. tervitab veebisaidi EUTube ideed, kuna 1,7 miljoni külastajaga on see ainulaadne vahend ELi poliitika tutvustamiseks noortele internetikasutajatele; ühtlasi kutsub komisjoni koostama suuniseid tõhusate internetikampaaniate korraldamiseks ja jagama neid teiste ELi institutsioonidega;

27. kutsub komisjoni laiema publikuni jõudmiseks paremini kasutama televisioonitalituse Europe by Satellite audiovisuaalmaterjale, luues ühendusi kohalike telekanalitega ning kohalike massiteabevahenditega, kes on huvitatud niisuguse materjali edastamisest;

28. peab võrgustikku Europe Direct tähtsaks vahendiks, mille abil vastata kodanike päringutele, mida saab kõikjal ELis esitada elektronposti teel või tasuta telefoniliinide kaudu, ja leiab, et seda vahendit tuleks laiemalt propageerida;

29. peab tarbijakaitse ja siseturu poliitikavaldkondi äärmiselt oluliseks tarbijate ja ettevõtjate teavitamisel Euroopa teemadest; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ühtse turu kasulikkusest teavitamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja parandama interaktiivset suhtlemist ning teavitamist, et jõuda tulemusliku dialoogini tarbijate, ettevõtjate ja institutsioonide vahel, kasutades uusimal tehnoloogial põhinevaid elektroonilisi vahendeid, samuti aitama kaasa e-kaubanduse arengule;

30. palub komisjonil tugevdada kooskõlastamispingutusi tarbijate harimisel ja teavitamisel nende õigustest ja kohustustest, suurendades vastavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse; palub liikmesriikidel järsult suurendada Euroopa tarbijakaitsekeskustele eraldatavaid rahalisi ja inimressursse, et tõsta teadlikkust ELi tarbijate õigustest ja tagada nende kohaldamine, ning ülemaailmset finantskriisi ja tarbijate võlakoorma kasvu silmas pidades nõuab tungivalt, et liikmesriigid püüaksid parandada tarbijate teadmisi finantsküsimustes, eriti seoses nende õiguste ja kohustustega ning säästude ja laenudega seotud hüvitamisabinõudega;

31. kutsub liikmesriike üles suurendama SOLVITi võrgustikule – mis võimaldab tasuta lahendada ühenduse õigusaktide puuduliku kohaldamise või kohaldamata jätmisega seotud probleeme – eraldatavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid; palub komisjonil kiirendada erinevate ühtse turu alaste teabe- ja nõuandeteenuste ühtlustamist; avaldab seepärast toetust komisjoni 20. novembri 2007. aasta teatises „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724) sisalduvale integreeritud lähenemisviisi kontseptsioonile osutada ühtse turu alase abi teenuseid üheainsa juurdepääsuga veebilehe loomise kaudu; võtab teadmiseks komisjoni algatused halduskoormuse vähendamiseks ja paremaks õiguslikuks reguleerimiseks; nõuab, et eelkõige toetataks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes moodustavad Euroopas olulise tööhõiveallika.

32.  märgib, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta annab ELi institutsioonidele ideaalse võimaluse kodanikega kontakti loomiseks; juhib tähelepanu sellele, et ELis on üle 100 miljoni vabatahtliku ja kutsub komisjoni üles tegema ettevalmistusi, et kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, esitades võimalikult kiiresti vastavasisulise õigusakti ettepaneku;

33. rõhutab, kui oluline on arvestada kodanike arvamusega Euroopast kui ülemaailmsel areenil tegutsejast, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi üha tähtsamat rolli selles küsimuses; seepärast soovitab D-kava raames toimuvatesse komisjoni liikmete visiitidesse kaasata parlamendiliikmeid ja nõukogu liikmeid, sest neil on oluline roll kontaktide loomisel liikmesriikide parlamentide, kodanikuühiskonna, ettevõtete ja ametiühingute juhtide ning piirkondlike ja kohalike asutustega;

34. tunneb heameelt, et maailm on üldiselt Euroopa projektist üha enam huvitatud ning et EL ja tema kodanikud saavad üha enam teadlikuks eelistest, mida annab oma riigiüleste kogemuste jagamine teiste riikide ja piirkondade, eelkõige ELi naabritega; kutsub seepärast komisjoni üles töötama oma kolmandates riikides asuvate delegatsioonide abil välja võimalusi, kuidas jõuda nende riikide kodanikeni ja teavitada neid Euroopa Liidus eksisteerivatest võimalustest, tehes seda näiteks meedia ning muude kultuurivormide, hariduse, keeleõppe ja liikuvuse või selliste vahetusprogrammide nagu Erasmus Mundus kaudu;

35. märgib, et eeskätt kolmandate riikide kodanike arvu suurenemist ELis ja osaliselt tänu nendele kodanikele kujunenud multikultuursete ühiskondade teket silmas pidades tuleks teha suuremaid jõupingutusi sisserändajate ELi integreerimiseks, tehes neile kättesaadavaks konkreetse teabe selle kohta, mida tähendab ELi kodakondsus, tugevdades selleks näiteks partnerlust eri valitsustasandite (kohalik, piirkondlik ja riiklik) ning valitsusväliste osapoolte (nt tööandjad, kodanikuühiskond, sisserändajate ühendused, meedia ja sisserändajaid toetavad VVOd) vahel; on seisukohal, et edukas integratsioon toetab sallivusel, dialoogil ja võrdsusel põhineva multikultuurse Euroopa eneseteadvuse edasist väljakujunemist;

36.     kutsub komisjoni üles edendama programme ja kampaaniaid (näiteks „Maailm naiste silmade läbi”), mis ergutavad naiste sotsiaalset, poliitilist ja kultuurilist aktiivsust, arvestades naiste rolli põlvkondadevahelises dialoogis ning ühiskonna jätkusuutlikkuse ja jõukuse tagamisel; nõuab seetõttu naiste ja tütarlaste paremat teavitamist Euroopa Liidu kodakondsuse mõistest ja sellega seotud õigustest, eelkõige sotsiaalselt ja geograafiliselt eraldatud piirkondades; rõhutab, et selliste teavituskampaaniate eesmärk peaks olema suurendada naiste osalemist poliitikaelus ja otsustusprotsessides; rõhutab vajadust edendada meetmeid sugupooltevahelise digitaalse lõhe ületamiseks, et anda naistele vahendid võrdsetel tingimustel Euroopa-teemalises dialoogis osalemiseks; õnnitleb komisjoni valitud projektide eest, mida komisjoni esindused D-kava alusel hakkavad kaasfinantseerima ning mille seas on palju naisorganisatsioonide projekte ja naisi puudutavaid projekte; rõhutab vajadust toetada kodanike osalemist selliste küsimuste lahendamisel nagu soopõhine vägivald või inimkaubandus, sest nende probleemide lahendamisel edu saavutamiseks on ühiskonna kaasamine hädavajalik; tunnustab naiste oskust lahendada probleeme ja konflikte ning nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks rohkem naisi töökondadesse ja töörühmadesse, kus käsitletakse pereelu, lastehoiu, hariduse jms küsimusi;

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, komisjonile, nõukogule, Euroopa Kohtule, Kontrollikojale, Regioonide Komiteele, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.
• [2]  ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 369.
• [3]  ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 403.

SELETUSKIRI

Euroopa on Vana Maailm nende jaoks, kelle esivanemad sealt kunagi lahkusid, et otsida varjupaika või paremat tulevikku. Nende jaoks, kes saabuvad siia vaesuse või türannia eest põgenedes, on Euroopa lootuste maa. Euroopa on lubadus nende eurooplaste jaoks, kes elavad Balkani poolsaarel või Ida-Euroopas ja usuvad, et liitumine ELiga aitab nad privilegeeritute klubisse. Ja Euroopa on Euroopa Liit, 27 liikmesriigi ühendus, kelle kodanikud harva jagavad väljaspoolseisjate optimistlikke kujutelmi EList – sagedamini juhtub, et nad liitu kritiseerivad või isegi selle häid külgi eitavad. ELi teavitustöö asjatundjad teevad oma parima, et Euroopa integratsiooni tulemusi tutvustada, kuid nende tegevus meenutab tihti rohkem loengupidamist kui dialoogi kodanikega. Seetõttu ergutab raportöör Euroopa institutsioone alustama kodanikega aktiivset dialoogi, kus nad – reakodanikud, VVOde esindajad, ajakirjanikud ja meediatöötajad – saaksid meile rääkida, kuidas nemad Euroopa integratsiooni eelistest teada annaksid. Raportöör korraldas Ungaris konverentse VVOde esindajate, roheliste aktivistide ja ajakirjanikega ning kogus elektronposti teel nende soovitusi. Üks neist konverentsidest toimus Budapestis ja sellel viibis üle saja aktiivse osaleja, teised peeti Miskolcis ja Békéscsabas. Raportööri ajakava ja piiratud suutlikkus ei võimaldanud korraldada samasuguseid üritusi teistes liikmesriikides, kuid tulevikus oleks kasulik seda teha.

Need, kes Euroopa asjadega tegelevad või neid uurivad, tavaliselt teavad ja mõistavad Euroopa integratsiooni tähendust. Kuid Eurobaromeetri uuringud näitavad, et mida vähem haritud ja vähem jõukad kodanikud on, seda tõenäolisemalt on nad edasise Euroopa integratsiooni vastu. Euroopa ideed jõuavad peamiselt Euroopa ühiskonna haritud ja jõukate kihtideni. Vähem haritud ja vähem jõukad kodanikud saavad Euroopa Liidu poliitika kohta vähem teavet ning lisaks keskendub teavitustöö peamiselt üliõpilastele ja noortele kutsetöötajatele. Seetõttu nõuab raportöör tungivalt, et komisjon laiendaks oma dialoogi uutele sihtrühmadele, koostades mitteelitaarseid teavituskavasid ja kaasates niiviisi ELi asjadesse väikestes linnades ja külades elavaid inimesi, töölisi ja pensionäre. Ainult eliidile ja üliõpilastele suunatud teavituskavadest ei piisa - tuleks jõuda ka maainimeste, tööliste ja pensionärideni.

Tavakodanike teavitamise tähtsamaid vahendeid on televisioon. Seetõttu palub raportöör komisjonil teha kõigis 23 ühenduse ametlikus keeles üldsusele kättesaadavaks Euroopa küsimusi käsitlevad teleprogrammid, sõlmides selleks teenuselepinguid, kus on tagatud täielik toimetuslik iseseisvus. See aitaks suurendada massiteabevahendites ELiga seotud teemade osakaalu, mis moodustab liikmesriikides praegu 10% ja jääb alla isegi USAga seotud uudiste osakaalule. Kuivõrd meie ajakirjanikud ei ole halvemad ega andetumad kui nende USA kolleegid, peaks niisugune telekanal, mis võiks olla Euronews, saavutama CNNiga võrdväärse mõju, professionaalse taseme ja populaarsuse. Lubamatu on ka see, et ELi kaasfinantseeritav projekt Euronews ei edasta saateid kõigis ELi liikmesriikide ametlikes keeltes. Komisjon peaks leidma selle eesmärgi saavutamiseks rahalised vahendid. Euronews peaks ühtlasi mõistma ja oma saadetes näitama, et Euroopa ei tähenda paari suuremat Lääne-Euroopa riiki, vaid riigid nagu Soome, Ungari või Bulgaaria kuuluvad samuti Euroopasse.

Noori ja haritud inimesi on kõige lihtsam teavitada interneti vahendusel. Teatises „Euroopa asjadest teavitamine interneti kaudu – kodanike kaasamine“ püstitatakse selge eesmärk – muuta veebisait Europa teenustele orienteeritud web2.0 saidiks, mis annaks võimaluse kodanike arvamuste kohta tagasisidet saada ning aktiivset dialoogi pidada. Uus sait tuleks avada enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi, et selle kaudu kodanikke aktiivselt Euroopa asjadest teavitada. EUTube on samuti huvitav projekt, kuid sellega on liitunud alla 8000 inimese ja ka külastajaid on Youtube’i programmidega võrreldes vähe, niisiis tuleb EUTube’i täiustada, et see koguks rohkem külastajaid.

Euroopal on ühine ajalugu, kuid seda õpetatakse ja mõistetakse erinevates liikmesriikides ja piirkondades erinevalt. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku koostada keskkoolidele üheaastane Euroopa õppekava 1945. aasta järgse Euroopa ajaloo kohta, kusjuures liikmesriikide asjatundjad paneksid selle ühiselt kokku ja see oleks kasutatav kõigis 23 ametlikus keeles. Õppekava peaks hõlmama ka Euroopa Liidu ajalugu ja toimimist, kaasa arvatud ELi kodanike õigused. See õppekava võiks olla liikmesriikides vabatahtlik ja moodustada keskkoolide ühiste Euroopat käsitlevate teadmiste aluse. Ühtlasi tervitab raportöör kavatsust avada Brüsselis Euroopa Parlamendi hoone läheduses Euroopa ajaloo muuseum. Raportöör tervitab Ungari professori ideed ja tema nõuande kohaselt teeb ettepaneku Euroopa Avatud Ülikooli asutamiseks. See ülikool peaks olema avatud ja tasuta kõigi Euroopa kodanike jaoks, vaatamata nende rahvusele, vanusele või kvalifikatsioonile. Euroopa Avatud Ülikooli terviklik õppekava hõlmaks Euroopa Liidu ajalugu, eesmärke, institutsioone, poliitikat ja võimalikku tulevikku. Ülikool võiks töötada olemasolevate haridusasutuste hoonetes ja teha koostööd komisjoniga ning see oleks üks võimalus hiljutise ühisdeklaratsiooni „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel“ elluviimiseks. Samas peaks Euroopa Avatud Ülikool kasutama uusimat tehnoloogiat, nagu mitmesugused e-õppe ja veebiseminari vormid, et jõuda võimalikult laia publikuni ja et igaüks, kes soovib, saaks selles õppes osaleda.

Vaid vähesed Euroopa kodanikud tunnevad Euroopa parteide ühiseid eesmärke ja erinevaid vaateid. Kui Euroopa erakondade poliitilised erinevused on nähtavad, aitab see kodanikel Euroopa tuleviku kontseptsioonide seast endale lähimat leida. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et kõik Euroopa erakonnad avaldaksid enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi oma manifesti nii lühemal kui ka pikemal kujul, et see jõuaks erinevate ühiskonnakihtideni.

põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (26.1.2009)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal
(2008/2224(INI))

Arvamuse koostaja (*): Sylvia-Yvonne Kaufmann

(*)  Menetlus kaasatud komisjoni osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni teatist D-kavast saadud kogemuste rakendamise kohta, millega rõhutatakse Euroopa kodanikega toimuva interaktiivse teabevahetuse tähtsust;

2.  kutsub komisjoni üles kaasama dialoogi suuri sihtrühmi, valmistades ette teavituskavasid, mille abil oleks võimalik väikeasulate elanikke ning erineva elatustasemega ja erinevatest vanuserühmadest inimesi Euroopa teemadesse kaasata; teeb ettepaneku võtta kasutusele kaheetapiline lähenemisviis, et tugevdada dialoogi Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, andes kõigepealt teavet ning hõlbustades seejärel arutelu teavitatud kodanikega ja teavitatud kodanike vahel;

3.  märgib rahuloluga, et komisjon on arvesse võtnud paljusid parlamendi eelnevalt esitatud ideid, nagu kodanike foorumid nii Euroopa kui ka riikide tasandil, kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsuse tõstmine ja uue meedia uuenduslik kasutamine;

4.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata komisjoni pingutustele ja headele ideedele on Euroopa kodanike teadmiste ja huvitatuse taseme tõstmise edukus Euroopa teemade osas jäänud piiratuks, mida kahjuks tõendas Iirimaa rahvahääletus;

5.  jagab komisjoni arvamust, et osalusdemokraatia võib esindusdemokraatiat oluliselt täiendada; rõhutab siiski, et osalusdemokraatia ei tähenda ainult kodanike kuulamist, vaid neile Euroopa poliitika mõjutamiseks reaalsete võimaluste andmist;

6.  juhib tähelepanu sellele, et eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks peavad institutsioonid muutuma palju avatumaks ning võtma kasutusele lähenemisviisid, mis on vajalikud, et võimaldada kodanikel ja nende organisatsioonidel osaleda tõhusalt ELi küsimuste arutelu igal tasandil; märgib samuti, et avalik juurdepääs institutsioonide koostatud dokumentidele tuleb tagada võimalikult laial alusel, mis on üks peamine mõju avaldamise eeldus;

7.  tuletab meelde Lissaboni lepingust tulenevaid osalusdemokraatia uusi võimalusi, eriti kodanike algatust;

8.  tervitab asjaolu, et komisjon toetab parlamendi ja Euroopa erakondade rolli ning tõdeb vajadust ületada lõhe riikide ja Euroopa tasandi poliitika vahel, eriti Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal;

9.  rõhutab, et kõikidel ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel on vaja kooskõlastatud jõupingutusi ning ühistegevust, et Euroopa kodanikega Euroopa teemadel suhelda; tervitab oktoobris vastu võetud poliitilist ühisdeklaratsiooni kommunikatsiooni kohta; tuletab sellegipoolest meelde, et parlament on nõudnud institutsioonidevahelist kokkulepet kommunikatsioonipoliitika kohta kõikide institutsioonide vahel;

10. rõhutab ühiskonnaõpetuse kui esmatähtsa kodanikuaktiivsust soodustava teguri erilist rolli; võtab teadmiseks vajaduse toetada kodanikuhariduse aktiivset mudelit, mis annab noortele võimaluse osaleda otseselt avalikus elus, suhelda endi poliitiliste esindajatega riiklikul, kohalikul ja Euroopa tasandil, suhelda valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning osaleda kodanikualgatustes; soovitab komisjonil toetada ühiskonnaõpetuse niisugust mudelit edendavaid katseprojekte liikmesriikides;

11. kutsub komisjoni üles parandama koostööd ja kooskõlastamist oma liikmesriikides asuvate esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode vahel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Anneli Jäätteenmäki, Aurelio Juri, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Ashley Mote, Adrian Severin, József Szájer, Riccardo Ventre, Andrzej Wielowieyski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Costas Botopoulos, Panayiotis Demetriou, Roger Helmer, Klaus-Heiner Lehne, Gérard Onesta, Sirpa Pietikäinen, Kathy Sinnott, Mauro Zani

väliskomisjonI ARVAMUS (12.2.2009)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal
(2008/2224(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Badia i Cutchet

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab 22. oktoobril 2008. aastal allkirjastatud ühisdeklaratsiooni „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel“ ja selles sätestatud selgeid eesmärke jõuda Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide poolse ELi teabevahetuse parandamisega Euroopa kodanikeni;

2.  märgib, et viimaste küsitluste kohaselt pooldab suur enamik eurooplasi seda, et Euroopa räägiks välispoliitika küsimustes ühel häälel; rõhutab tõsiasja, et sellekohane avaldus lülitati Euroopa kodanike taotlusel avalikku kirja / soovitustesse, mille esitasid 9. detsembril 2007. aastal D-kava kuue kodanike projekti lõppkonverentsil[1] osalejad;

3.   rõhutab, kui oluline on arvestada kodanike arvamusega Euroopast kui globaalsest tegutsejast, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi üha tähtsamat rolli selles küsimuses; ergutab seepärast Euroopa Parlamendi liikmete ja nõukogu liikmete kaasamist D-kava raames toimuvate komisjoni liikmete külaskäikudesse, sest neil on oluline roll kontaktide loomisel riikide parlamentide, kodanikuühiskonna, ettevõtete ja ametiühingute juhtide ning piirkondlike ja kohalike asutustega liikmesriikides; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindusi liikmesriikides üles parandama koostööd kodanikega konsulteerimise ja ELi käsitleva teabe, teadmiste ning ideede jagamise osas ja tagama valijatele paremad võimalused kohtuda erinevates riikides Euroopa Parlamenti valitutega ning ELi ametnikega;

4.   ergutab komisjoni seetõttu uurima võimalust viia 4–6 aasta jooksul sisse ELi kodanikega üldise konsulteerimise mehhanism, mida korraldataks regulaarselt üldiste ELiga seonduvate teemade käsitlemiseks, et tuua Euroopa kodanikele lähemale;

5.   tunneb heameelt, et maailm laiemalt on üha enam huvitatud Euroopa projektist ning et EL ja tema kodanikud saavad üha enam teadlikuks eelistest jagada oma riigiüleseid kogemusi teiste riikide ja piirkondadega, eelkõige ELi naabritega; kutsub seepärast komisjoni üles töötama oma kolmandates riikides asuvate delegatsioonide abil välja võimalusi, kuidas jõuda nende riikide kodanikeni ja teavitada neid Euroopa Liidus eksisteerivatest võimalustest, tehes seda näiteks meedia ning muude kultuurivormide, hariduse, keeleõppe ja liikuvuse või selliste vahetusprogrammide nagu Erasmus Mundus kaudu;

6.   rõhutab, kui oluline on viia Euroopa väärtuste tugevdamise eesmärgil kõikide liikmesriikide koolide õppekavadesse sisse Euroopa poliitika ja ajaloo õpetamine ning luua ülikoolide õppeprogrammide raames Euroopa õpingute osakonnad; kutsub komisjoni üles tagama rahalist toetust nende projektide edendamisele;

7.   kutsub komisjoni üles tagama rahalist toetust projektidele, mille eesmärk on ELi ideede reklaamimine; on seisukohal, et nende programmide sihtrühmaks võiksid olla gümnaasiumi- ja kõrgharidust omandavad õppurid, kes saavad kaasata kohalikke kogukondi (külad ja omavalitsused) ning suurendada kohalike teadlikkust Euroopa Ühenduste väärtustest;

8.   märgib, et eeskätt kolmandate riikide kodanike arvu suurenemist ELis ja osaliselt tänu nendele kodanikele kujunenud mitmekultuuriliste ühiskondade teket silmas pidades tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et integreerida sisserändajad ELi ja teha neile reaalselt kättesaadavaks teave selle kohta, mida tähendab ELi kodakondsus näiteks partnerluse tugevdamise seisukohalt valitsuse eri tasandite (kohalik, piirkondlik ja riiklik) ja valitsusväliste osalejate (nt tööandjad, kodanikuühiskond, sisserändajate ühendused, meedia ja sisserändajaid toetavad valitsusvälised organisatsioonid) vahel; on seisukohal, et edukas integratsioon toetaks sallivusel, dialoogil ja võrdsusel põhineva multikultuurse Euroopa eneseteadvuse edasist väljakujunemist;

9.   kutsub komisjoni üles algatama kohalikke väiksemaid teavituskampaaniaid, mis kaasavad kohalikke osalejaid, ning edendama meetmeid, mis võimaldavad anda kodanikele paremat teavet sisserändajate päritoluriikide kohta ja samamoodi teavitada sisserändajaid paremini nende õigustest ja kohustustest Euroopa kodanikena, sest see oleks kõige tõhusam ja mõttekam viis nende teabevahetuseesmärkide saavutamiseks, ning ühtlasi jätkama Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastast 2008 lähtunud jõupingutusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	11.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	64 7 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sir Robert Atkins, Angelika Beer, Bastiaan Belder, André Brie, Colm Burke, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Georgios Georgiou, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Janusz Onyszkiewicz, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Pierre Pribetich, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Marek Siwiec, Hannes Swoboda, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Andrzej Wielowieyski, Jan Marinus Wiersma, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, James Elles, Martí Grau i Segú, Milan Horáček, Aurelio Juri, Evgeni Kirilov, Alexander Graf Lambsdorff, Marios Matsakis, Yiannakis Matsis, Erik Meijer, Nickolay Mladenov, Alexandru Nazare, Doris Pack, Athanasios Pafilis, Rihards Pīks, Jean Spautz
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Emine Bozkurt, Ioannis Gklavakis, José Albino Silva Peneda, Antonios Trakatellis, Nikolaos Vakalis

• [1]  Vt punkt 17: „Globaalses maailmas on ELil mõttekam kanda praegusest suuremat vastutust sellistes valdkondades nagu sõjaline tegevus, välisabi ja diplomaatilised suhted. EL peaks ülemaailmsel tasandil suutma rääkida ühel häälel, et kaitsta oma väärtusi.“

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (23.1.2009)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal
(2008/2224(INI))

Arvamuse koostaja: Magor Imre Csibi

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   peab tarbijakaitse ja siseturu poliitikavaldkondi äärmiselt oluliseks tarbijate ja ettevõtjate teavitamisel Euroopa teemadest; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ühtse turu kasulikkusest teavitamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja parandama interaktiivset suhtlemist ning teavitamist, et jõuda tulemusliku dialoogini tarbijate, ettevõtete ja institutsioonide vahel, kasutades uusimal tehnoloogial põhinevaid elektroonilisi vahendeid, samuti aitama kaasa e-kaubanduse arengule;

2.   tervitab komisjoni 2. aprilli 2008. aasta teatist ““Debate Europe” – demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava kogemuste rakendamine” (KOM(2008)0158) kui kasulikku algatust, et taastada avalikkuse usaldus ühise Euroopa projekti vastu pärast viimaste rahvahääletuste negatiivseid tulemusi; nõuab kodanikuühiskonna ja Euroopa Liidu vahel tulemusliku teabevahetusraamistiku loomist, mis võimaldaks kodanikel Euroopa asjades aktiivselt osaleda; peab oluliseks, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni liikmetel ning Euroopa institutsioonide töötajatel oleks võimalik Euroopa Liidus ringi liikuda, et suhelda kõikidest liikmesriikidest pärit kodanikega, mõista paremini nende olukorda ja selgitada neile käimasolevat õigusloometööd;

3.   palub komisjonil laiendada sidusrühmade ringi, kelle seisukohti ELi õigusaktide üle toimuvatel konsulteerimisel ära kuulatakse; rõhutab sellega seoses kõikide tasandite – piiriülesest kuni kohaliku tasandini – kodanikuühiskonna esindajate, näiteks kutsetöötajate ja tarbijate võrgustike olulisust, kuna need on platvorm teadlikuks arvamuste vahetamiseks ELi poliitikavaldkondade üle, aidates nii parandada ELi õigusaktide kvaliteeti; tunnistab probleeme õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel ning julgustab tarbijaid ja ettevõtjaid kasutama oma õigusi ja teavitama olemasolevatest probleemidest ELi institutsioone;

4.   kutsub liikmesriike üles suurendama SOLVITi võrgustikule – mis võimaldab tasuta lahendada ühenduse õigusaktide puuduliku kohaldamise või kohaldamata jätmisega seotud probleeme – eraldatavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid; palub komisjonil kiirendada erinevate ühtse turu alaste teabe- ja nõuandeteenuste ühtlustamist; avaldab seepärast toetust komisjoni 20. novembri 2007. aasta teatises „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724) sisalduvale integreeritud lähenemisviisi kontseptsioonile osutada ühtse turu alase abi teenuseid üheainsa juurdepääsuga veebilehe loomise kaudu;

5.   palub komisjonil parandada kooskõlastamist tarbijate harimisel ja teavitamisel nende õigustest ja kohustustest, suurendades selleks ettenähtud rahalisi vahendeid ja inimressursse; kutsub liikmesriike üles suurendama Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule eraldatavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid, et parandada teadlikkust ELi tarbijaõigustest ning neid paremini kohaldada;

6.   nõuab, et liikmesriigid teeksid ülemaailmset finantskriisi ja tarbijate võlgnevuste suurenemist silmas pidades jõupingutusi tarbijate finantsteadmiste parandamiseks, eelkõige nende õiguste ja kohustuste osas, samuti nende kaebamisvõimaluste parandamiseks säästmise ja krediidi valdkonnas;

7.   palub kolmel peamisel institutsioonil kaaluda avalike ühisarutelude korraldamist, mis täiendaksid Euroopa Parlamendi arutelusid ja mille käigus käsitletaks tarbijate ja nende igapäevaeluga seotud küsimusi, et tugevdada tarbijate usaldust siseturu ja neile tagatud tarbijakaitse vastu;

8.   võtab teadmiseks komisjoni algatused halduskoormuse vähendamise ja parema õigusliku reguleerimise alal; nõuab, et eelkõige toetataks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, mis moodustavad Euroopas olulise tööhõiveallika.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Malcolm Harbour, Iliana Malinova Iotova, Kurt Lechner, Toine Manders, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emmanouil Angelakas, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, Joel Hasse Ferreira, Olle Schmidt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Jean-Pierre Audy, Michel Teychenné

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (13.2.2009)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal
(2008/2224(INI))

Arvamuse koostaja: Emmanouil Angelakas

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et piirkonnad on kõige sobivamad keskused Euroopa idee toetamisel ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused kõige pädevamad organid dialoogi edendamiseks kodanikega, kuna nad puutuvad nende igapäevaeluga vahetult kokku; väljendab rahulolu seoses sellega, et EL on võtnud meetmeid kommunikatsioonipoliitika detsentraliseerimiseks;

2.   loodab, et kohalikud ametiasutused täidavad paremini oma kohustust jagada teavet Euroopa Liidu poolt antavate rahaliste vahendite kohta; rõhutab, et teavitus- ja koolitustegevuse arendamise seisukohalt on olulise tähtsusega kohaliku või piirkondliku tasandi valitud esindajate tahtekindlus; toetab sellega seoses kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajatele mõeldud Erasmuse programmi väljatöötamist;

3.  rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa integratsiooni ja sotsiaalse solidaarsuse alus; on seisukohal, et tuleks suurendada kodanike teadlikkust ühenduse poliitika eesmärkidest ja konkreetsest mõjust nende igapäevaelule, rõhutades ELi panust ja ühisest Euroopa ülesehituse projektist tulenevaid eeliseid;

4.   rõhutab, et struktuurifondide üldmääruse (2007–2013) artikli 11 kohaselt aitab partnerite kaasamine rakenduskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse ELi ühtekuuluvuspoliitikat olulisel määral tutvustada ja kodanikele lähemale tuua; rõhutab, et partneritel on erakordne võimalus selgitada vahetult välja need küsimused, mille pärast kodanikud tegelikult kõige rohkem muret tunnevad; palub komisjonil tagada, et partnerluse põhimõtet järgitakse korrektselt nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil; rõhutab, kui oluline on, et riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused kasutaksid olemasolevaid ESFi rahalisi võimalusi, et parandada partnerite oskusi, eelkõige hariduse valdkonnas;

5.  toetab Regioonide Komitee püüdlusi korraldada rohkem konsultatsioone piirkondlikul tasandil ning kaasata sellesse protsessi piirkondlikud võrgustikud ja peamised kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejad, et toetada võimalikult kodanikulähedast arutelu kodanike seisukohtade ja huvide arvesse võtmiseks;

6.  teeb ettepaneku luua Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vaheline alaline interaktiivne kommunikatsioonisüsteem, mille raames korraldaks EL kohalikul ja piirkondlikul tasandil sageli kampaaniaid ning mida toetaksid piirkondlikud meediakanalid ja milles osaleksid aktiivselt kodanikuühiskond, valitsusvälised organisatsioonid, kaubanduskojad, ametiühingud ja kutseorganisatsioonid;

7.  rõhutab seoses tulevaste Euroopa Parlamendi valimistega, et kodanikel, eriti noortel ja eelkõige nendel, kes esimest korda valima lähevad, on vaja teavet kohalikul ja piirkondlikul tasandil; üldisemast seisukohast lähtudes rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi liikmete osalemine koos kohalike ja piirkondlike valitud esindajatega konsultatsiooniprotsessis kodanikega nende piirkonnas, kuna EP liikmed esindavad neid ELis;

8.   rõhutab, kui tähtis ja väärtuslik on konsulteerimisprotsess, mis kujutab endast tõhusat vahendit kodanike kaasamisel, võimaldades neil anda otsene panus Euroopa Liidu tasandi poliitilise protsessi; kutsub komisjoni üles võtma uusi meetmeid, et edastada õigeaegselt teavet ELi tulevastest konsultatsioonidest meediakanalite ning muude asjakohaste riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi foorumite kaudu;

9.   loodab, et paralleelselt erakondade kampaaniatega kaasatakse parlamendiliikmed olulisel määral kohapeal Euroopa Liidu institutsionaalsesse kampaaniasse;

10. rõhutab, et eriti oluline on luua ELi ja eritunnustega piirkondade vahel ning ELi ja teatavate sotsiaalsete rühmade vahel sidusad eesmärgipärased kommunikatsiooniühendused;

11.  märgib, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta oleks Euroopa institutsioonide jaoks suurepärane võimalus kodanikega suhtlemiseks; rõhutab, et Euroopa Liidus on üle 100 miljoni vabatahtliku; kutsub komisjoni üles tegema ettevalmistusi, et kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, esitades nii kiiresti kui võimalik vastavasisulise õigusakti ettepaneku;

12.  märgib struktuurifondide keskset rolli piiriülese koostöö edendamisel ühenduse projektide ja programmide kaudu; rõhutab, et struktuurifondid aitavad kaasa aktiivse kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia arenemisele; kutsub komisjoni üles toetama selliseid projekte ja programme ning tegema nende raames koostööd;

13. toetab Euroopa avatud ülikooli loomise ideed tingimusel, et see on tihedalt seotud liikmesriikide piirkondadega ja mille eesmärk on parandada koolitusvõimalusi, teabe levikut, kommunikatsiooni, interaktiivsust ja kontakte kõikide kodanike vahel, eriti erinevates piirkondades elavate noorte vahel;

14. rõhutab, et Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelised ühendused täidavad täielikult oma vahendaja rolli tõeliste ühenduslülidena poliitikute ja kodanikuühiskonna vahel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Giorgio Carollo, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Monica Giuntini, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Iosif Matula, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Giovanni Robusti, Wojciech Roszkowski, Bernard Soulage, Catherine Stihler, Margie Sudre, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emanuel Jardim Fernandes, Stanisław Jałowiecki, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Flaviu Călin Rus, Richard Seeber, László Surján, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Sepp Kusstatscher, Toine Manders

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (20.1.2009)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal
(2008/2224(INI))

Arvamuse koostaja: Claire Gibault

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et kuigi kodanikud on üha paremini informeeritud, jätavad poliitilised institutsioonid nad ikka veel liiga sageli tähelepanuta, eelkõige selles osas, mis puudutab Euroopa Liidus ja liidu poolt võetavaid meetmeid,

1.   tuletab meelde, et viimastel Euroopa-teemalistel rahvahääletustel andsid naised valdavalt eitavaid hääli: 56 % Prantsusmaal (Eurobaromeetri kiiruuring nr 171), 63 % Hollandis (Eurobaromeetri kiiruuring nr 172) ja 56 % Iirimaal (Eurobaromeetri kiiruuring nr 245); on seisukohal, et negatiivne hääletustulemus tuleneb muu hulgas Euroopa institutsioonide vähesest osalemisest poliitikavaldkondades, mis puudutavad otseselt naisi ja mis põhjustavad meeste ja naiste jätkuvat ebavõrdsust, nagu töö- ja pereelu ühitamise ja ülalpeetavate toetamise poliitika;

2.   rõhutab, et D-kava kuue kodanike projekti lõppkonverentsil „Euroopa tulevik – kodanikekeskne tegevuskava” osalenute avalikus kirjas esitatud 27 soovituse seas on üleskutse, et liit tegutseks tõhusamalt sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, et eelkõige vähendada palgaerinevusi ja toetada soolist võrdõiguslikkust ning üldisemalt pöörata erilist tähelepanu sageli unarusse jäetud võrdõiguslikkuse küsimustele;

3.   nõuab põhjalikku analüüsi naiste osalemise kohta otsustamisprotsessides kogu Euroopas, et määratleda naiste roll ühiskonna ühendamisel ja seda edendada;

4.   rõhutab naiste rolli Euroopa Liidus ja ergutab Euroopa institutsioone töötama koostöös liikmesriikidega välja pikaajalisi meetmeid, mis võtavad arvesse sotsiaalseid suhteid ning meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust kõigis riikliku poliitika valdkondades;

5.    nõuab tütarlaste ja naiste paremat teavitamist liidu kodakondsuse mõistest ja sellega seotud õigustest, eelkõige sotsiaalselt ja geograafiliselt eraldatud piirkondades; rõhutab, et selliste teavituskampaaniate eesmärk peab olema naiste aktiivsem osalemine poliitilises elus ja otsustamisprotsessides;

6.   tunneb heameelt komisjoni valitud projektide üle, mida komisjoni esindused D-kava alusel kaasrahastavad ning mille seas on palju naiste organisatsioonide projekte ja naisi puudutavaid projekte;

7.   kutsub komisjoni üles edendama programme ja kampaaniaid (näiteks „Maailm naiste silme läbi”), mis ergutavad naisi olema sotsiaalselt, poliitiliselt ja kultuuriliselt aktiivsed, arvestades naiste rolli põlvkondadevahelises dialoogis ning jätkusuutlikkuse ja ühiskonna heaolu tagamisel;

8.   ergutab Euroopa institutsioone töötama lisaks teavitus- ja turunduskampaaniatele välja majandus- ja sotsiaalpoliitika, mis vastab liikmesriikide kodanike ootustele ja vajadustele; toetab sellega seoses näiteks komisjoni ettepanekuid vanemapuhkuse kohta, mille eesmärk on tugevdada töö- ja pereelu ühitamise põhimõtet, mis võimaldab eurooplastel saada nii palju lapsi kui nad tahavad ning seega vähendada demograafilist puudujääki, mis ohustab meie mandri majandust ja ühiskonda;

9.   tunnustab naiste oskust lahendada probleeme ja konflikte ning nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks rohkem naisi töökondadesse ja töörühmadesse, kus käsitletakse pereelu, lastehoiu, hariduse jms küsimusi;

10. rõhutab vajadust edendada kodanike osalemist selliste küsimuste lahendamisel nagu soopõhine vägivald ja inimkaubandus, sest nende probleemide lahendamisel edu saavutamiseks on ühiskonna kaasamine hädavajalik;

11. rõhutab vajadust edendada meetmeid sugudevahelise digitaalse lõhe ületamiseks, et anda naistele võrdsetel tingimustel vahendid Euroopa-teemalises dialoogis osalemiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	16 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Claire Gibault, Lívia Járóka, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Eva-Britt Svensson, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gabriela Creţu, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Maria Petre

petitsioonikomisjonI ARVAMUS (11.2.2009)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal
(2008/2224(INI))

Arvamuse koostaja: Kathy Sinnott

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et teadlikkus Euroopa Liidust, tema poliitikavaldkondadest ja toimimisest, aga ka aluslepingutega tagatavatest õigustest on aluseks Euroopa institutsioonide usaldusväärsuse taastamisele kodanike silmis;

B.   arvestades, et demokraatliku ja läbipaistva Euroopa Liidu eeldus on laiaulatuslik dialoog kodanike ja Euroopa institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi vahel, aga ka pidev arutelu Euroopa teemal nii Euroopa, liikmesriikide kui ka kohalikul tasandil,

1.   peab Euroopa Liidu ja tema kodanike vahelist aktiivset dialoogi ELi projekti põhimõtete ja väärtuste elluviimise seisukohalt väga oluliseks, kuid tunnistab, et teabevahetus ei ole siiani väga edukas olnud;

2.   on seisukohal, et tõhusa dialoogi eeldus on kahesuunaline kommunikatsioonisüsteem, mis tähendab, et kodanikke võetakse kuulda ja nende muredele reageeritakse asjakohaselt;

3.   juhib tähelepanu ka sellele, et tuleb jälgida, milline sõnum antakse edasi tegudega, ning võrrelda, kas see erineb sõnumist, mida EL oma kodanikele edastada soovib;

4.   arvestades, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt on 85 % täiskasvanutest teadlikud oma õigusest pöörduda petitsiooniga Euroopa Komisjoni, Euroopa Ombudsmani või Euroopa Parlamendi poole 23 ametlikus keeles, on arvamusel, et kodanike esitatud petitsioonid ja petitsioonikomisjoni töö on viisiks, kuidas EL saab vahetult oma kodanikega suhelda; juhib tähelepanu asjaolule, et see kajastub kodanike esitatavate petitsioonide arvu kiires kasvus, ning usub, et petitsioonide tähtsus ja arv kasvab edaspidi veelgi;

5.   tuletab meelde, et õigus esitada parlamendile petitsioon on oluline demokraatia vahend, mida Euroopa Liit pakub oma kodanikele nende õiguste kaitsmiseks, ning et ühise kommunikatsioonipoliitika prioriteetide hulka peab kuuluma selle vahendi tõhustamine ja kasutamise edendamine;

6.   tuletab meelde, et petitsioonikomisjoni kaudu saab parlament kodanikelt otseseid kaebusi, mis puudutavad aluslepingutest ja teisestest õigusaktidest tulenevate õiguste rikkumist riiklike asutuste poolt; soovitab seega, et EL edastaks oma kodanikele ennetava sõnumi, rõhutades petitsioonikomisjoni töö tähtsust;

7.   teeb ettepaneku, et selle eesmärgi täitmiseks tuleks petitsioonikomisjoni juba niigi tööga ülekoormatud sekretariaadile eraldada suuremad vahendid, et petitsioonide läbivaatamine viiks konkreetsete ja kiirete lahendusteni ning et edastada Euroopa kohta selge sõnum ja optimeerida teabevahetust tänu võetavatele meetmetele;

8.   tervitab petitsioonikomisjoni arutelude ülekandmist interneti kaudu kui positiivset ja vajadustele vastavat arengut, millega parandatakse kontakte, arusaamist ja teabevahetuse läbipaistvust ning mis suurendab kodanike osalemist ELi projektis, mida näitab petitsioonide arvu iga-aastane kasv; on seisukohal, et selline võimalus rõhutab veelgi petitsioonikomisjoni vajadust täiendavate inimressursside järele;

9.   soovitab parandada petitsioonide läbivaatamise menetlust, julgustades tugevalt ning protsessi esimestest etappidest alates institutsionaliseeritud koostööd liikmesriikide ametlike esindajatega, kui petitsioonikomisjon seda vajalikuks peab;

10. tunnustab suurt tähelepanu, mida petitsioonikomisjon osutab kõigile petitsioonidele, kuid soovitab anda põhjendatud kaebustele ennetavam vastus, kaasates komisjoni petitsioonide menetlemise kõigisse etappidesse kuni menetluse lõpetamiseni; usub, et selline süstemaatiline ja põhjalik kontrollimine tõstaks niisuguse teabevahetuse mainet ning suurendaks teabevahetust tegude abil;

11. usub, et erilist tähelepanu tuleks osutada kodanikualgatusele; on siiski seisukohal, et seda uut osalemisvahendit saab pidada demokraatlikuks üksnes siis, kui komisjon on kohustatud esitama õigusaktide ettepanekud vastusena ühe miljoni kodaniku poolt allkirjastatud algatustele; usub ühtlasi, et kodanikualgatused tuleks üldiselt suunata petitsioonikomisjonile;

12. rõhutab vajadust kaasata Euroopa Parlamendi liikmed tihedamalt teabevahetusse Euroopa Liidu kodanikega ning teha muutusi parlamendi töökorralduses, et võimaldada parlamendiliikmetel osaleda dialoogis kodanikega kohalikul tasandil.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	11.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sir Robert Atkins, Margrete Auken, Alessandro Battilocchio, Victor Boştinaru, Simon Busuttil, Michael Cashman, Alexandra Dobolyi, Glyn Ford, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Cristina Gutiérrez-Cortines, David Hammerstein, Carlos José Iturgaiz Angulo, Marcin Libicki, David Martin, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Mairead McGuinness, Willy Meyer Pleite, Gay Mitchell, José Javier Pomés Ruiz, Nicolae Vlad Popa, Andreas Schwab, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Thijs Berman, Daniel Caspary, Roger Helmer, Mieczysław Edmund Janowski, Henrik Lax, Juan Andrés Naranjo Escobar
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Vicente Miguel Garcés Ramón, Jules Maaten, Teresa Riera Madurell, Frédérique Ries, Ewa Tomaszewska

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 1 11
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Badia i Cutchet, Giovanni Berlinguer, Guy Bono, Nicodim Bulzesc, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Ramona Nicole Mănescu, Adrian Manole, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Helga Trüpel
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gyula Hegyi, Iosif Matula, Christel Schaldemose, Ewa Tomaszewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Raül Romeva i Rueda, Salvador Domingo Sanz Palacio, Alejo Vidal-Quadras