Menetlus : 2008/2329(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0124/2009

Esitatud tekstid :

A6-0124/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.25
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0217

RAPORT     
PDF 144kWORD 81k
9.3.2009
PE 418.269v02-00 A6-0124/2009

Paremaid koole käsitlev Euroopa koostöökava

(2008/2329(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Pál Schmitt

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

paremaid koole käsitleva Euroopa koostöökava kohta

(2008/2329(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150, mis käsitlevad haridust, kutseõpet ja noorsugu;

–    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14, mis käsitleb õigust haridusele;

–    võttes arvesse komisjoni 3. juuli 2008. aasta teatist „Parandada 21. sajandiks vajalikke pädevusi – koole käsitlev Euroopa koostöökava” (KOM(2008)0425);

–    võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ajakohastatud strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal” (KOM(2008)0865);

–    võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2007. aasta teatist „Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks. Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühise arenguaruande kavand töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta” (KOM(2007)0703);

–    võttes arvesse kümne aasta töökava „Haridus ja koolitus 2010”(1) ning järgnenud ühiseid arenguaruandeid selle rakendamise kohta;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(2);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(3);

–    võttes arvesse 13.–14. märtsil 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, eelkõige osa, mis käsitleb inimestesse investeerimist ja tööturgude ajakohastamist;

–    võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse kui Lissaboni strateegia peamiste edasiviivate jõudude kohta(4);

–    võttes arvesse 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruannet UNESCOle;

–    võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise ja koole käsitleva Euroopa koostöökava kohta(5);

–    võttes arvesse oma 26. veebruari 2004. aasta resolutsiooni koolide ja koolihariduse rolli kohta avalikkuse ligipääsu suurendamisel kultuurile(6);

–    võttes arvesse oma 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta(7)

–    võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta(8);

–    võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses(9);

–    võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta(10);

–    võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta(11);

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0124/2009),

A.  arvestades, et liikmesriigid vastutavad haridussüsteemi korralduse, sisu ja reformimise eest; arvestades, et teabe ja heade tavade vahetus ning koostöö ühiste probleemide lahendamisel on suurepärased vahendid reformide toetamiseks; arvestades, et komisjon mängib olulist rolli kõnealuse koostöö võimaldamisel;

B.   arvestades, et majanduslikud ja sotsiaalsed muutused Euroopa Liidus, tegurid, millest sõltub ühtne turg, ning globaliseeruva majanduse uued võimalused ja nõuded loovad kõikide riikide haridussüsteemide jaoks ühiste ülesannete kogumi, muutes haridus- ja koolitusalase koostöö Euroopa tasandil veelgi vajalikumaks;

C.  arvestades, et haridussüsteemide tulemuslikkuse märkimisväärsed erinevused ELis võivad suurendada erinevusi liikmesriikide majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning seada ohtu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise;

D.  arvestades, et hariduse rolli kindlustamiseks nn teadmiste kolmnurgas (haridus, teadustegevus, innovatsioon) on vaja süstemaatilisi meetmeid, millega seoses Euroopa Liit toetab tulevase arengu, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse pikaajalist strateegiat ning hariduse lisamist Lissaboni protsessi eeloleva läbirääkimistevooru prioriteetide hulka;

E.   arvestades, et sihttasemed on oluline vahend edasiste reformide teostamiseks, sest need võimaldavad mõõta edusamme hästi määratletud ühiste eesmärkide suunas;

F.   arvestades, et nõukogu on 2010 aastaks heaks kiitnud kolm kooliharidusega seotud sihttaset: koolist väljalangemise, lugemisoskuse ja keskhariduse omandamise kohta; arvestades, et nende sihttasemete suunas ei ole veel tehtud piisavalt edusamme;

G.  arvestades, et Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisel on otsustava tähtsusega see, et kõik noored omandaksid põhioskused ja võtmepädevused ning haridustase tõuseks;

H.  arvestades, et noorte haridustasemel on otsene mõju nende hilisematele rakendusväljavaadetele, sotsiaalsele osalusele, edasistele õpingutele või koolitusele ja sissetulekule;

I.    arvestades, et naiste haridus mõjutab eriti kogukondade haridusalast tulemuslikkust ning arvestades, et tüdrukute lõpetamata või mitterahuldav haridus ei pruugi tulla kahjuks mitte ainult neile, vaid kanda mahajäämuse edasi järgmisesse põlvkonda;

J.    arvestades, et ebavõrdsus ja varajane koolist väljalangemine põhjustavad kõrgeid sotsiaal- ja majanduskulusid ja kahjustavad sotsiaalset ühtekuuluvust ning arvestades, et kõik eraldamise vormid koolis nõrgestavad riiklike haridussüsteemide taset tervikuna;

K.  arvestades, et praegu täheldatakse ärevusttekitavat koolivägivalla kasvu koos rassismi- ja ksenofoobiailmingutega koolikeskkonnas, mis on tingitud kahest põhilisest tendentsist haridusasutustes – mitmekultuurilisusest ja klassivahede süvenemisest –, kusjuures olukorda raskendab veelgi sobivate sekkumise, õpilaste toetamise ja kontaktimehhanismide puudumine haridussüsteemis;

L.   arvestades, et avatud haridusmudelid edendavad ebasoodsamas sotsiaalses olukorras olevate õpilasgruppide ja hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimist ning suurendavad solidaarsust eri oludest pärit õpilaste vahel;

M.  arvestades, et hästi väljatöötatud eelharidus aitab olulisel määral kaasa ebasoodsamas sotsiaalses olukorras olevate rühmade (näiteks madala sissetulekuga peredest ja vähemuste seast pärinevate laste) integreerimisele, võib aidata tõsta üldist oskuste taset, vähendab haridusalaseid erinevusi ning on otsustavalt tähtis võrdsuse suurendamisel ja väljalangemiste määra vähendamisel;

N.  arvestades, et koolidel on otsustav tähtsus laste ühiskondlikus ja õppeelus ning isiklikus arengus; samuti neile demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks ja kodanikuaktiivsuseks vajalike teadmiste, oskuste ja väärtuste edasiandmisel;

O.  arvestades, et praeguse ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ajal on haridusel ja koolitusel põhiroll innovaatiliste oskuste ja oskusteabe arendamisel ning teadmiste vaba liikumise tagamisel, mis on ideaalne vahend majanduse elavdamiseks ja tööturu koondamiseks; märkides siiski, et haridus- ja koolituspoliitika peamine eesmärk ei ole rahuldada turu vajadusi ega täita tööalase konkurentsivõime kriteeriume, vaid tagada, et õpilased saavutavad ühtsetele hariduskriteeriumidele vastava üldise teadmiste standardi, mille tulemuseks on täielikult väljakujunenud isiksus;

P.   arvestades, et nii õppekava kui ka õpetamise ja hindamise metoodika peaksid võimaldama igal õpilasel omandada võtmepädevused ning arendada oma täielikku potentsiaali; arvestades, et laste füüsiline ja vaimne heaolu ning meeldiv õpikeskkond on positiivsete õpitulemuste saavutamiseks üliolulised;

Q.  arvestades, et selliseid õppeaineid nagu kunsti ja muusikat sisaldav laiapõhjaline haridus võib kaasa aidata isikliku eneseteostuse ja enesekindluse edendamisele ning loovuse ja uuendusmeelsuse arendamisele;

R.   arvestades, et kulutused haridusele tuleks eelkõige suunata valdkondadesse, mis parandavad kõige enam õpilaste edasijõudmist ja arengut;

S.   arvestades, et õpetamise kvaliteeti peetakse koolikeskkonna kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab õpilaste õpitulemust;

T.   arvestades, et liikuvus ja vahetused võivad soodustada kultuuridevahelist, keelealast, sotsiaalset ja õppeainega seotud pädevust, tõhustada nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsiooni ning aidata täiustada õpetajate pedagoogioskusi;

U.  arvestades, et koolid moodustavad ainult ühe osa osaliste rühmast, kes jagavad kollektiivset vastutust noorte hariduse eest,

V.  arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemi arengu tõhusaks pikaajaliseks jälgimiseks on vaja välja kujundada hindamise kultuur;

W. arvestades, et oma ülalnimetatud 8. septembri 2005. aasta resolutsioonis rõhutas parlament vajadust reformida Euroopa koolide juhtimissüsteemi, et lahendada uued ülesanded, mis on seotud eelkõige laienemise ja selle tagajärgedega,

1.   tervitab komisjoni ülalnimetatud 4. juuli 2008. aasta teatist ning selles tehtud ettepanekut peamiste valdkondade kohta, kus komisjon soovitab tulevikus koostööd teha;

2.   väljendab rahulolu komisjoni ülalnimetatud 16. novembri 2008. aasta teatisega ning selles soovitatud meetmetega;

3.   toetab seisukohta, et kooliharidus peaks olema keskne prioriteet Lissaboni strateegia järgmises tsüklis;

4.   väljendab heameelt liikmesriikide nõusoleku üle teha koostööd koolihariduse peamistes valdkondades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult seda võimalust üksteiselt õppida;

Parandada kõikide õpilaste pädevusi

5.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et anda kõikidele noortele põhioskused, mis on edasiste õpingute aluseks, ja jätkaksid jõupingutusi ülalmainitud 18. detsembri 2008. aasta soovituse rakendamiseks ning varem kokkulepitud sihttasemete saavutamiseks;

6.   tunneb muret õpilaste kirja- ja arvutamisoskuse taseme langemise pärast ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed selle arengusuuna ümberpööramiseks;

7.   soovitab liikmesriikidel täiendavalt kaaluda strateegiaid, mille eesmärk on vähendada soolise tasakaalu puudumist põhioskuste valdkonnas;

8.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid jõupingutusi koolist väljalangemise vähendamiseks; toonitab vajadust ohustatud õpilased võimalikult kiiresti kindlaks teha ning pakkuda neile täiendavat toetust ja väljaspool tunde toimuvat õppetegevust, toetada neid üleminekul ühelt koolitasemelt järgmisele ja anda erivajadustega õpilastele individuaalsed õppevõimalused;

9.   märgib, et noori inimesi Euroopa Liidus iseloomustab väga nõrk keskendumisvõime; palub seetõttu komisjoni korraldada uuring, et välja selgitada õpilaste keskendumisraskuste peamised põhjused;

10. on seisukohal, et koolid peaksid andma kvaliteetset haridust kõikidele lastele ning seadma kõikidele õpilastele edasipüüdlikud eesmärgid, pakkudes erinevaid õpivõimalusi ja täiendavat tuge iga õpilase vajadustega arvestamiseks;

11. seetõttu kutsub liikmesriike üles tagama, et nende hariduspoliitikas saavutatakse tasakaal võrdsuse ja kvaliteedi vahel, pannes rõhku ebasoodsatest oludest pärinevate õpilaste sotsiaalse olukorra leevendamise meetmetele ning õppeprotsessi kohandamisele nende erivajadustega, pakkudes sel viisil võrdset juurdepääsu haridusele;

12. ühtlasi nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kutseõppele ja ülikooliharidusele vastavalt kõrgeimatele standarditele, muu hulgas koostades ja kuulutades välja asjakohased stipendiumiskeemid;

13. soovitab avatud haridusmudeleid, mille raames koolikogukonnad peegeldavad ühiskonna mitmekesisust, vältides mis tahes eraldamist;

14. nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid seaksid eesmärgiks täielikult kaotada romi klasside/asutuste eraldamine alghariduses, samuti teostaksid järelevalvet ja kaotaksid romi laste ebaseadusliku paigutamise vaimsete puuetega laste klassidesse;

15. peab tähtsaks, et noori valmistataks kooli, keskkooli ja ülikooli ajal ette paindlikkuseks tööturul, arvestades selle muutuvust, mis tähendab, et tööandjate nõudmised võivad kiiresti muutuda;

16. nõuab koolide õppekavade tänapäevaseks muutmist ja täiendamist, nii et need kajastaksid praegust tegelikku sotsiaalset, majanduslikku, kultuuri- ja tehnikaalast olukorda ning oleksid tööstuse, äri ja tööturuga tihedalt seotud;

17. on samas seisukohal, et haridussüsteemi reform peaks olema põhimõtteliselt suunatud isiksuse täielikule ja mitmekülgsele arengule, kasvatades inimõiguste ja sotsiaalse õigluse austamist, toetades elukestvat õpet isikliku arengu ja erialase täienduse, keskkonnakaitse ning isikliku ja ühiskondliku heaolu eesmärgil; on seisukohal, et niisuguses kontekstis on omandatud teadmiste ühitamine turunõudlusega kahtlemata haridussüsteemide jaoks prioriteet, kuid ei ole nende esmane ja põhimõtteline eesmärk;

18. on veendunud, et koolid peaksid lisaks tööalase konkurentsivõime parandamise püüdlustele andma kõikidele noortele võimaluse arendada oma täielikku potentsiaali vastavalt nende isiklikele võimetele; rõhutab, et on tähtis luua selline õppekeskkond, kus noored saavad omandada demokraatia alused, mis võimaldab neil kodanikuühiskonnas aktiivselt osaleda;

19. arvab, et kõikidele lastele tuleks varakult anda võimalus omandada muusikalisi, kunstilisi, käelisi, füüsilisi, sotsiaalseid ja kodanikueluga seotud oskusi; on seepärast kindlal veendumusel, et koolide õppekavasse peaksid kohustuslikus korras kuuluma muusika- ja kunstiharidus ning kehaline kasvatus;

20. on veendunud, et lapsed peaksid vastavalt Barcelona 2002. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustele varakult alustama võõrkeelte õppimist; väljendab rahulolu kavandatud uue sihttasemega, mis näeb ette, et vähemalt 80%-le põhihariduse ülemise astme õpilastest õpetataks vähemalt kahte võõrkeelt; rõhutab jätkuva võõrkeeleõpetuse tähtsust keskkooli kõrgemates klassides, tagamaks, et noored omandavad kõrgetasemelise keeleoskuse; palub liikmesriikidel kaaluda võimalust palgata keeli õpetama rohkem inimesi, kellele õpetatav keel on emakeel;

21. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et seaduslike sisserändajate lastele õpetatakse nende emakeelt, ja palub komisjonil määrata kindlaks sellealased head tavad ja neid levitada;

22.  rõhutab, kui oluline on haridus info- ja sidetehnoloogia ning meediaoskuse valdkonnas; peab oluliseks õpetada õpilasi kasutama ja rakendama uut side- ja digitaaltehnoloogiat;

23. hindab mitteametliku hariduse panust noortele väärtuslike oskuste andmisse, mis täiendavad koolides omandatud oskusi, ning kutsub koole tegema rohkem koostööd mitteametliku hariduse andjatega, nagu noorteorganisatsioonid;

Kvaliteetsed koolid ja õpetajad

24. peab kvaliteetset haridust iga lapse õiguseks ja leiab, et esimene ja tähtis samm selle tagamiseks oleks Euroopa õpilasõiguste harta;

25. kutsub liikmesriike ja pädevaid piirkondlikke omavalitsusi investeerima eelharidusse, et tagada kvaliteetsed eelharidus- ja lapsehooldusasutused, kus on nõuetekohaselt koolitatud õpetajad ja hooldajad, ning tagada taskukohasus; toetab eelhariduses osalemise määra kavandatud uut sihttaset;

26. on veendunud, et riiklik haridus peab jääma peamiselt riigi rahastatavaks valdkonnaks, mis aitab kaasa sotsiaalsele võrdsusele ja kaasatusele; tervitab siiski algatusi viljaka koostöö arendamiseks erasektoriga ja uute täiendavate rahastamisvõimaluste uurimiseks;

27. soovitab anda rahalist toetust iga liiki koolidele võrdselt ning vastavalt nende suurusele, vaatamata nende haridusalastele ideedele; rõhutab sellega seoses kõrgetasemelist haridust andvate ja tugevaid moraalseid väärtusi õpetavate usupõhiste koolide tähtsat rolli;

28. on seisukohal, et tuleks anda lisatoetust rahaliselt ebasoodsamas olukorras olevatele riiklikele haridusasutustele, eriti neile, mis asuvad ELi vaesemates piirkondades;

29. on veendunud, et tänapäevast infrastruktuuri, materjale ja tehnoloogiat pakkuv kvaliteetne õppekeskkond on koolides kõrgetasemelise hariduse saavutamise eeltingimus;

30. usub, et õppe kvaliteet ja head tulemused eeldavad ühtlasi nõudlikku ja ranget õppekava ning õpilaste regulaarset hindamist, kusjuures hindamisega kaasneb õpilaste vastutus oma õppeedukuse eest;

31. kutsub liikmesriike andma koolidele vajalik autonoomia, et nad saaksid leida lahendused oma konkreetsetele probleemidele kohalikul tasandil, samuti asjakohast paindlikkust õppekavades, õpetamismeetodites ja hindamissüsteemides, tunnistades samas vajadust tagada kvalifikatsioonisüsteemide võrreldavus kogu Euroopas;

32. peab hindamist kasulikuks vahendiks haridussüsteemide kvaliteedi parandamisel; rõhutab siiski, et hindamissüsteem ei peaks olema suunatud ainult kvantitatiivsetele tulemustele ja õpilaste saavutustele, mis tekitaks haridusasutuste sotsiaalse hierarhia koos nn mitme kiirusega haridussüsteemidega, vaid ka süsteemile endale ja selles kasutatavatele meetoditele, kusjuures selgelt võetakse arvesse konkreetset sotsiaal-majanduslikku olukorda, milles iga kool töötab;

33. on veendunud, et hariduse kvaliteet ja tulemuste tase sõltuvad suurel määral ka õpetaja autoriteedi austamisest koolis;

34. on arvamusel, et õpetajaskonna koosseis peaks võimalikult hästi kajastama Euroopa ühiskonna üha suurenevat mitmekesisust, et anda eeskuju kõikidele õpilastele; ergutab sellega seoses mõtlema vajadusele meelitada õpetaja erialale rohkem mehi, eriti algastmes;

35. on veendunud, et tuleb pakkuda nii kvaliteetset algset õpetajaharidust, mille aluseks on teooria ja praktika, kui ka sidusat jätkuva erialase enesetäiendamise protsessi ja toetust õpetajate teadmiste ajakohastamiseks teadmistepõhises ühiskonnas vajalike oskustega kogu nende karjääri jooksul; on arvamusel, et õpetajaharidus ja töölevõtmise poliitika peaks olema kavandatud nii, et köita kõige võimekamaid, ja et õpetajatele tuleb pakkuda sellisel tasemel ühiskondlikku tunnustust, staatust ja töötasu, mis vastab nende ülesannete olulisusele;

36. soovitab tungivalt anda võimalikult paljudele õpilastele ja õpetajatele võimalus osaleda liikuvuse ja koolide partnerluse projektides; rõhutab sellega seoses Comeniuse programmi tähtsust; rõhutab vajadust kandidaatkoolide halduskoormust veelgi vähendada; väljendab rahulolu Comenius Regio loomisega; toetab ettepanekut töötada välja uus liikuvuse sihttase;

37. soovitab ergutada õpetajaid, sealhulgas kunstiõpetajaid, maksimaalselt kasutama Euroopa ja riiklikke liikuvusprogramme ning muuta liikuvus nende väljaõppe ja karjääri lahutamatuks osaks;

38. soovitab kaasata lapsevanemaid kooliellu ning suurendada teadlikkust elutingimuste ja õppevälise tegevuse võimalikust mõjust oskuste ja pädevuste omandamisele koolis, mööndes, et haridusalase ebavõrdsuse parandamine ainuüksi hariduspoliitika abil on osutunud edutuks;

39. soovitab tungivalt luua koolide ja kogukondade partnerlussuhted, et võidelda koolivägivalla probleemiga, mis ähvardab laieneda kogu ühiskonnale;

40. on veendunud, et kõik koolid peaksid edendama demokraatiateadmiste omandamist, toetades õpilasesindusi ja võimaldades õpilastel võtta kaasvastutus kooli eest partnerluses lastevanemate, õpetajate ja koolinõukogudega;

41. kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema tihedat koostööd, et soodustada Euroopa haridussüsteemi rakendamist liikmesriikide haridussüsteemides; palub komisjonil kaaluda Euroopa koolide kaasamist Eurydice’i võrgustiku töösse;

42. palub komisjonil anda korrapäraselt aru kahe teatise tulemusel tehtud edusammudest, et hinnata haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ELis, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse õpilaste jaoks kõige olulisemate teadmiste omandamisele;

* *

*

43. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1.

(2)

ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(3)

ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(4)

ELT C 300, 12.12.2007, lk 1.

(5)

ELT L 319, 13.12.2008, lk 20.

(6)

ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 179.

(7)

ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 333.

(8)

ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 300.

(9)

ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 131.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0422.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0625.


SELETUSKIRI

Taustateave parlamendiliikmete jaoks

EÜ asutamislepingu kohaselt vastutavad haridus- ja koolitussüsteemi korralduse ja sisu eest liikmesriigid. Euroopa Liidul on toetav roll, näiteks teabe ja heade tavade vahetamise lihtsustamise kaudu.

ELi haridus- ja koolitusalane koostöö on aastate jooksul tihenenud ning haridus- ja koolitusküsimustes on ELi liikmesriigid ja Euroopa Komisjon teinud koostööd töökava „Haridus ja koolitus 2010” raames. Nimetatud töökava koostati 2002. aastal Lissaboni strateegia raames ning selle peamised eesmärgid on parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja tõhusust ning hõlbustada neile juurdepääsu.

Selle töökava raames on liikmesriigid ja komisjon teinud koostööd ka koolihariduse valdkonnas. On käsitletud selliseid ühiseid väljakutseid nagu põhipädevused, kvaliteet, haridussüsteemide tõhusus ja nendele võrdne juurdepääs ning õpetajahariduse kvaliteet. Töökavas on määratletud ka viis eesmärki, millest kolm on seotud kooliharidusega: koolist väljalangejate arv, keskharidus 22aastaste seas ja viletsa lugemisoskuse osakaal 15aastaste noorte hulgas.

Hiljutised hinnangud näitavad, et edusammud ühiselt kokkulepitud eesmärkide suunas ei ole piisavad ning et kooliga seotud eesmärke ei saavutata 2010. aastaks. Koolist väljalangejate ja keskhariduse omandamise osas ei ole edusammud piisavad ning viletsa lugemisoskuse osakaal on isegi suurenenud. Rahvusvaheliselt näitavad OECD riigid paremat tulemust kui paljud ELi liikmesriigid. 2008. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel kutsuti liikmesriike üles astuma konkreetseid samme varakult koolist välja langevate noorte arvu vähendamiseks ning lugemisoskuse ja sisserändajate taustaga õppijate teadmiste taseme parandamiseks.

Selles kontekstis esitas komisjon 2008. aasta juulis teatise „Parandada 21. sajandiks vajalikke pädevusi: koole käsitlev Euroopa koostöökava”(1). Asunud seisukohale, et kooliharidus peab olema Lissaboni protsessi järgmise etapi peamine prioriteet, esitab komisjon koole käsitleva Euroopa koostöö tugevdamise kava(2).

Konkreetsemalt on komisjoni ettepanek tihendada koostööd kolmes valdkonnas: põhipädevused, kõikidele õpilastele kvaliteetse hariduse võimaldamine ning õpetajad ja koolipersonal. Kõigi kolme valdkonna puhul määrab komisjon peamised teemad, millele tulevases koostöös keskenduda, näiteks lugemis- ja arvutamisoskus, personaalne õpe ja hindamismeetodid, võrdne juurdepääs haridussüsteemidele, koolist väljalangemine ning õpetajaharidus ja töölevõtmine.

2008. aasta novembris arutas komisjon eespool nimetatud teatist ja leppis kokku järgmistes Euroopa koolide koostöö alastes prioriteetides: tagada ja parandada põhipädevuste, eriti lugemis- ja arvutamisoskuse omandamist, et edendada koolide keskset rolli osalusühiskondade edendamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, tagades võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt kõigile õpilastele kõrge kvaliteediga hariduse, ning et „edendada õpetaja elukutset ja parandada pedagoogilise personali ja koolijuhtide esmast ja täiendkoolitust”(3).

2008. aasta detsembris esitas komisjon veel ühe teatise: „Ajakohastatud strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal”(4). Töökava „Haridus ja koolitus 2010” tulemuste eelneva hindamise põhjal on selles dokumendis määratud elukestva õppe pikaajalised strateegilised väljakutsed ja kohesed prioriteedid. Olulisemad nendest on seotud kooliharidusega. Komisjon teeb ettepaneku parandada keelteoskust ja õpetajakoolitust, vähendada koolist väljalangemise osakaalu ning parandada poliitika sidusust sellistes küsimustes nagu alusoskused, koolieelne õpe, sisserändajad, erivajadustega õppijad ja peamiste õppeainete vahelised seosed. Komisjon soovitab läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada ka praegused eesmärgid ning lisada raamistikku uusi eesmärke. Konkreetsemalt koolihariduse kohta tehakse dokumendis ettepanek hõlmata viletsa lugemisoskuse kriteeriumi alla ka matemaatika ja loodusõpetus ning töötada välja uued eesmärgid keeleõppe, liikuvuse ja koolieelses õppes osalemise kohta.

Raportööri seisukoht

Samal ajal kui aluslepingutes on rõhutatud, et õpetamise sisu ja haridussüsteemi korraldus on iga liikmesriigi ainupädevuses, on Euroopa Liit Maastrichti lepingu vastuvõtmisest alates oma algatusi selles valdkonnas tugevdanud, edendades liikmesriikidevahelist koostööd ning toetades ja täiendades nende tegevusi. Seda arengut kinnitavad vastuvõetud soovitused põhipädevuste, Euroopa kutsekvalifikatsioonide raamistiku ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) kohta.

21. sajandi koolide ees on kaks väljakutset: ühest küljest tuleb neil täita riiklikke hariduspoliitika suuniseid, teisest küljest oodatakse neilt abi Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks kavandatud ELi keskses strateegiadokumendis, Lissaboni strateegias kirjeldatud eesmärkide saavutamisel.

Ma olen veendunud, et koolisüsteemi keskmes peaksid olema lapsed ning et hariduspoliitika ei peaks olema allutatud üksnes majanduslikele kaalutlustele ning seda ei peaks käsitlema vaid majanduskasvu saavutamise vahendina. Haridus on individuaalse ja sotsiaalse arengu vahend ja kool kujutab esimest formaalse õppe kogemust. Seepärast on koolil märkimisväärne mõju õpilaste suhtumisele õppimisse üldiselt.

Koolid on ka sotsiaalse käitumise õppimise kohad, kus lapsed suhtlevad oma kaaslaste ja täiskasvanutega. Seepärast peaks koolikeskkonda iseloomustama hea sotsiaalne kliima, erinevate pedagoogiliste meetodite kasutamine, toetav õpikeskkond, avatus ja paindlikkus, mis aitavad kaasa järjepideva õppe tava kujunemisele.

Koolides tuleks pöörata erilist tähelepanu võrdsetele võimalustele, sotsiaalsele õiglusele ja kultuurilisele mitmekesisusele. Koolikogukonnad peaksid peegeldama ümbritsevat keskkonda ja olema vabad igasugusest diskrimineerimisest ja eraldamisest, et arendada lastes solidaarsuse tunnet ja ebasoodsamas olukorras olevate kaaslaste austamist. Kaasav haridus aitab kaasa ka sisserännanud või puudega õpilaste sotsiaalsele integreerimisele, tõstab motivatsiooni ja parandab ühtekuuluvust ühenduses. Ametiasutused peaksid kompenseerima kaasava haridusega seotud täiendavad rahalised ja personaalsed vajadused.

Koolidel peaksid olema väga head suhted teiste avalike asutustega, näiteks piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaal- ja laste hoolekandeasutuste, aga ka lapsevanemate liitude ja töömaailmaga. Koolide juurdepääsetavus ja lähedus on kaasamise ja sotsiaalses õigluse peamised tegurid ning tõhusad vahendid võitlemaks koolist väljalangemise vastu.

Riiklikud koolisüsteemid peaksid olema valmis pakkuma haridust kõigil haridustasanditel põliste rahvusvähemuste emakeeles ning sisserändajate lastele peaks pakkuma tunde nende emakeeles. Euroopa Liit mängib tähtsat rolli selle valdkonna heade tavade kogumisel ja levitamisel.

Kõigile koolidele tuleb tagada piisav ja õiglane rahastamine, austades samal ajal pedagoogiliste meetodite paljusust, institutsioonide mastaape ja omandit. Ebasoodsates ja äärepoolsetes piirkondades asuvatele koolidele tuleb tagada lisarahastamine ja toetus. Nendel koolidel ei ole tihti võimalik ainult omavahenditest ELi projekte taotleda.

Õpetamise kvaliteet on õpilase tulemustes määrav tegur, seepärast tuleb kahekordistada jõupingutusi, et parandada õpetajate tööeelset väljaõpet, täiendkoolitust, liikuvuse väljavaateid ning toetada pidevalt uusi pedagoogilisi meetodeid ning nõustada nende osas. Õpetaja elukutse atraktiivsus ja sotsiaalne staatus tuleb taastada, pakkudes piisavaid töötingimusi, õiglast tasu ja preemiasüsteeme.

Kokkuvõtteks, küsimus „Kuidas saavad koolid paremini vastata 21. sajandi väljakutsetele?” tuleks sõnastada ümber: „Mida saaks teha, et koolid saaksid paremini teenida meie ühiskonda ja tulevasi põlvkondi?” Euroopa koostöö pakub liikmesriikidele ja haridusasutustele ainulaadset võimalust vahetada oma kogemusi ning kohaldada meetodeid, mis vastavad kõige paremini nende vajadustele ja ootustele.

(1)

KOM(2008) 425. Teatis põhineb avalikul arutelul, mille tulemused leiab siit: http://ec.europa.eu/education/school21/results_en.html.

(2)

Mõiste „kool” hõlmab komisjoni tekstis eel-, alg-, põhi- ja keskkooli, samuti kutseõppeasutusi ja koolieelseid lasteasutusi.

(3)

14855/08, 30. november 2008.

(4)

KOM(2008) 865.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

20

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Katerina Batzeli, Ivo Belet, Marie-Hélène Descamps, Daniel Petru Funeriu, Milan Gaľa, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Adrian Manole, Manolis Mavrommatis, Zdzisław Zbigniew Podkański, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Iosif Matula, Ewa Tomaszewska, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Wolfgang Bulfon, Andres Tarand

Õigusteave - Privaatsuspoliitika