Menetlus : 2008/2328(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0125/2009

Esitatud tekstid :

A6-0125/2009

Arutelud :

PV 01/04/2009 - 21
CRE 01/04/2009 - 21

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.7
CRE 02/04/2009 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0202

RAPORT     
PDF 119kWORD 69k
9.3.2009
PE 419.851v02-00 A6-0125/2009

Hariduse andmine sisserändajate lastele

(2008/2328(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Hannu Takkula

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

hariduse andmise kohta sisserändajate lastele

(2008/2328(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 3. juulil 2008. aastal avaldatud rohelist raamatut „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused“ (KOM(2008)0423);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1977. aasta direktiivi 77/486/EMÜ võõrtöötajate laste hariduse kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(2);

–    võttes arvesse 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse 13. ja 14. märtsil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–    võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni sisserändajate lõimimise kohta Euroopas koolide ja mitmekeelse hariduse abil(3);

–    võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta(4);

–   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(5);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta(6);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. detsembri 2008. aasta arvamust komisjoni rohelise raamatu „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused“ kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6‑0125/2009),

A. arvestades, et 13.–14. märtsil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul kutsuti liikmesriike üles parandama sisserändaja taustaga õpilaste õppeedukust;

B.  arvestades, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 oli sobiv aeg arutelu käivitamiseks ELi haridussüsteemi ülesannete ja võimaluste üle;

C. arvestades, et ränne liidus ja sisseränne liitu on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud ning muutnud paljudes kohtades koolide koosseisu;

D  arvestades, et kultuuridevahelised erinevused muudavad sageli õpilaste omavahelise ning õpilaste ja õpetajate vastastikuse mõistmise ja dialoogi keeruliseks;

E.  arvestades, et on selgeid tõendeid selle kohta, et sisserändajate lastel on madalam õppeedukus kui lastel, kes ei ole sisse rännanud; ning arvestades, et koolides on suur hulk sisserändaja taustaga lapsi, kes elavad sotsiaalmajanduslikult ebakindlas olukorras;

F.  arvestades asjaolu, et sageli jäävad sisserändajate laste anded avastamata ja kasutamata, mis toob sotsiaal-, kultuuri- ja majandusvaldkonnas kahju ühiskonnale tervikuna;

G. arvestades, et teatava eani on kooliharidus laste põhiõigus ja kohustus nende taustast hoolimata, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14, ning tuleb täita riigisiseseid kooliharidust käsitlevaid seadusi;

H. arvestades, et hariduse ja koolituse sisu ja korraldamine kuulub riigi pädevusse, ning arvestades, et strateegiad tuleb määratleda ja rakendada riiklikul või piirkondlikul tasandil;

I.    arvestades, et sisseränne rikastab koole kultuurilisest ja hariduslikust küljest, kuid võib sobivate kaasnevate meetmete puudumisel põhjustada tõsiseid lahknevusi;

J.   arvestades, et liikmesriigid peavad reformima oma riiklikku haridus- ja koolitussüsteemi; arvestades, et liikmesriigid peavad tegema koostööd nende poliitikavahendite väljatöötamisel, mida on vaja sisserände tagajärgedega toimetulekuks;

K.  arvestades, et õpilaste mitmekesisuse suurenemine, mis tuleneb suurenenud sisserändest, valmistab õpetajatele suuri raskusi, kuna nad ei saa koolitust sellise uue mitmekesise õpilaskonnaga asjakohaseks suhtlemiseks,

1.  tunneb heameelt rohelise raamatu „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused“ üle;

2.  on arvamusel, et komisjonil on õigus, kui ta ei tegele üksnes ELi sisese rände, vaid ka liitu sisserände mõjuga liikmesriikide haridussüsteemidele;

3.  rõhutab, et liidu töötajad ei pruugi tahta välismaal töötada, kui on oht, et nende laste haridus kannatab, ning et sisserändajate lastele antav rahuldav haridus on seotud töötajate liikumisvabadusega;

4.  on arvamusel, et ELi tasemel tuleb rohkem pingutada, kuna kõikidel liikmesriikidel on selles valdkonnas sarnased probleemid; tuletab meelde, et kooliskäivate sisserändajate laste protsent tulevikus tõenäoliselt suureneb;

5.  tuletab meelde, et integreerimise tugikeskuste loomine seaduslikele sisserändajatele on väga oluline, kuna nende tõttu on sisserändajatel võimalik professionaali abil tegelda tõhusalt kõikide integreerimisel esinevate takistustega (s.t tööga seotud küsimused, haridus, tervis, jne);

6.  soovitab liikmesriikidel välja töötada koolide ja kogukondade vaheline partnerlusmudel, mis võimaldab pakkuda välismaale tööle läinud vanemate lasetele abi-, tugi- ja nõustamisprogrammide kaudu kogukonnapoolset abi;

7.  toonitab, et sisserändajate lastel ja täiskasvanutel peab olema võimalus ja tahe õppida vastuvõtjariigi keelt, kui tahetakse nende täielikku integreerumist;

8.  kutsub liikmesriikide valitsusi üles tagama seaduslike sisserändajate lastele hariduse, sealhulgas vastuvõtjariigi riigikeelte kursused ja oma emakeele ja kultuuri edendamise;

9.  on veendunud, et vastuvõtjariigi riigikeelte kursustele tuleks kaasata ka sisserändajate laste vanemad, eriti emad, et lapsed ei jääks ühiskonnast väljapoole ja emad saaksid lastel aidata kooliga kohaneda;

10. on arvamusel, et mitmekeelsuse säilitamine ja edendamine peab kuuluma iga kooli õppekavasse; rõhutab, et keeleõpet tuleks toetada eelkoolieast alates, et edendada sisserändajate kaasatust; on siiski veendunud, et iga liikmesriik peab ise otsustama, mil määral ja kuidas korraldada sisserändajatele hariduse andmine emakeelse õppekava alusel;

11. peab soovitavaks, et teise liikmesriiki tööle suunduvate vanematega kaasas olevatel lastel ei tekiks raskusi registreerimisega sellise tasandi kooli, mis vastab koolile, milles nad päritoluliikmesriigis õppisid;

12. toonitab, kui oluline on otseselt kaasata peresid ja kohaliku kogukonna teisi liikmeid, kuna sotsiaalne integreerimine ei ole üksnes koolide, vaid kogu ühiskonna ülesanne; rõhutab asjaolu, et tuleb toetada nende asutuste koostööd, kes nõustavad sisserändajaid sotsiaalküsimustes, et nad annaksid rohkem teavet vastuvõtjariigi tööturule orienteeritud hariduse ja kutseõppe kohta;

13. nendib, et sisserändajate toetamisel mängib olulist rolli kodanikuühiskond, mis võib ametliku haridussüsteemi täiendamiseks pakkuda suurt abi näiteks vastuvõtjariigis kõneldava keele õpetamise kaudu;

14. rõhutab vajadust integreerida ühiskonda sisserändajaid ja sotsiaalseid gruppe, näiteks romisid; rõhutab, et integratsioon peab põhinema võrdsete võimaluste põhimõtetel haridusvaldkonnas, tagades kvaliteetse hariduse võrdse kättesaadavuse; lükkab tagasi kõik ajutised ja püsivad lahendused, mis põhinevad segregatsioonil ja halval haridusel või on nende põhjuseks;

15. rõhutab, et oluline on arendada nii sisserändajate kui ka vastuvõtjariigi laste kultuuridevahelise suhtlemise oskust, ning usub, et võime anda edasi oma kultuuri ning mõista teiste rahvaste kultuuri ja väärtushinnanguid on võtmepädevuse „kultuuriteadlikkus ja -pädevus” tähtsaim aspekt;

16. teeb ettepaneku, et sisserändajatele tuleks anda täiendavat finants- ja haldusabi keelekursustel osalemiseks, mida viivad läbi koolitatud õpetajad, kes saavad aru ka sisserändaja emakeelest;

17. toonitab, kui oluline on, et sisserändajate lapsed õpiksid oma emakeelt ja elukohariigi keeli ning omandaksid lugemis- ja kirjutamisoskuse juba eelkoolieas;

18. rõhutab, et oluline on lisada koolide õppekavadesse sisserändajatele nende emakeeles antavaid tunde, et tagada nende kultuuripärandi säilimine;

19. rõhutab spordi tähtsust haridus- ja koolitusvaldkonnas ning selle rolli väiksemate võimaluste taustaga inimeste integratsioonis ja sotsiaalses kaasatuses; soovitab, et liikmesriikide sotsiaalpoliitikas võetaks täielikult arvesse spordi olulist integreerivat olemust sisserännanud elanikkonna jaoks;

20.  rõhutab vajadust kaasata noored sisserändajad õppekavavälisesse tegevusse, mis on suurepärane vahend nende integreerimiseks kooliellu;

21. rõhutab, et mida varem ja õnnestunumalt integreeritakse koolidesse sisserändajate lapsi ja noori, seda paremini läheb neil koolis, täiendkoolituses ja tööturul; on sügavalt veendunud, et varajane eelharidus tugevdab märkimisväärselt neid väljavaateid ning kutsub seepärast liikmesriike üles suurendama sisserändajate osalemist eelhariduses;

22. soovitab liikmesriikidel vältida nn getokoolide või eriklasside loomist sisserändajate lastele ning edendada kaasavat hariduspoliitikat, mille raames registreeritakse lapsed klassidesse vastavalt haridustasemele ja individuaalsetele vajadustele.

23. on seisukohal, et koolide, kus käib sisserändajate lapsi, õppekavades tuleks pöörata senisest palju rohkem tähelepanu selliste õpilaste vajadustele ning et õpetajatele tuleks pakkuda kultuuridevahelise suhtlemise koolitust, mis aitaks neil tulla võimalikult tõhusalt toime mitmekesise õpilaskonnaga;

24. toonitab, et täiskasvanuhariduse andmine sisserändajatele soodustab nii sisserändajatest täiskasvanute kui ka nende laste integratsiooni, ning rõhutab seetõttu vajadust arendada intensiivselt sisserändajatest lapsevanemate elukestvat õpet;

25. on mures sisserändajate laste suure arvu pärast, kes on kooli pooleli jätnud, ja on veendunud, et on vaja teha jõupingutusi tagamaks, et sisserändajate lapsed lõpetavad kooli;

26. rõhutab, et kvaliteetne haridussüsteem peab olema avatud kõigile;

27. on veendunud, et tervele ühiskonnale tulevad kasuks meetmed sisserändajate laste hariduse parandamiseks;

28. on arvamusel, et õpetajakoolitus peaks olema mitut ainet hõlmav ning valmistama õpetajaid ette lähenemisviisidega mitmekesisusele, mitmekultuurilisele haridusele ja kahekeelsele haridusele;

29. pooldab liikuvusprogramme, mille raames võetakse kooli tööle päritoluriigi õpetajaid, et soodustada sisserändajate laste kokkupuudet oma kodumaa kultuuri ja ühiskonnaga;

30. rõhutab, et õpetajakoolituse kvaliteet peaks seisnema õpetaja missioonile keskendumises;

31. rõhutab sellega seoses, et oluline on arendada õpetajate liikuvust kui õpetajakoolituse lahutamatut osa; on arvamusel, et õpetajatel peaks olema võimalik veeta üks kuni kaks semestrit välismaal asuvates vastuvõtjaülikoolides;

32. on veendunud, et koolid vajavad sisserändajatest õpetajaid, kuna neil on kolleegidele pakkuda olulisi kogemusi, nad esindavad sotsiaalse integreerimise edu ja võivad näidata raskustes lastele eeskuju;

33. rõhutab, kui oluline on õpetajate eriettevalmistus, milles keskendutakse sisserändajate laste eriolukorrale, vajadusele integreerida neid edukalt põhiharidussüsteemi ning vajadusele parandada nende õppeedukust;

34.  rõhutab vajadust pakkuda sisserändajate lastele ja noortele nõustamisteenuseid, et nad tuleksid toime kultuurišokiga ning kohaneksid vastuvõtjariigi ühiskonnaga;

35. teeb ettepaneku, et iga liikmesriik töötab välja haridusprogrammi, mille eesmärk on tõsta oma kodanike teadlikkust inimõigustest, rõhuasetusega võrdsusel, kaasatusel ja isikuvabadusel, et vältida ksenofoobia ja eraldamise paratamatut levimist seoses sisserändajatega, mis võib maad võtta ohtlikult kiiresti;

36. toonitab, et kõiki sisserändajaid ja mittesisserändajaid tuleks kohelda võrdselt; on seisukohal, et kooli administratsioon ja kõik õpetajad peaksid suhtuma mitmekesisusse kui normaalsesse nähtusesse, kohtlema igat isikut austusega ning pakkuma sisserändajatele vajalikku toetust;

37. hindab mitteformaalse hariduse panust kooliharidust täiendavate väärtuslike oskuste andmisel noortele sisserändajatele ning kutsub koole üles tegema tihedamat koostööd selliste mitteformaalse hariduse pakkujatega nagu noorteorganisatsioonid;

38. kinnitab, et vastavalt direktiivile 2000/43/EÜ on rassilisest või etnilisest päritolust tingitud diskrimineerimine haridussektoris keelatud, ning nõuab diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas rahvuse ja elukoha alusel, väljajuurimist haridusvaldkonnast;

39. tunnistab, et direktiivi 77/486/EMÜ kehtivad sätted ei vasta ELi uuele sotsiaalsele olukorrale; toetab kindlalt komisjoni käivitatud konsultatsiooniprotsessi;

40. rõhutab, et koolides tuleb edendada mitmekesisust ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige haavatavamatele sisserändajate rühmadele, sealhulgas sisserännanud tütarlastele, ning neid toetada;

41. on seisukohal, et direktiivi 77/486/EMÜ tuleb muuta ning see peaks hõlmama nende laste haridust, kes on kas ise kolmandate riikide kodanikud või kelle vanemad on kolmandate riikide kodanikud;

42. rõhutab kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste haridusega seotud õigusi käsitlevate EÜ õigusaktide, nagu näiteks direktiivid 2004/38/EÜ ja 2003/109/EÜ, olemasolu tähtsust; palub komisjonil jälgida edaspidi pidevalt liikmesriikide võetud iga meedet, millega püütakse sätestatud õigusi piirata või tühistada;

43. nõuab, et nendes koolides, kus on suur sisserändajate laste osakaal, oleks vajalik personal ja vahendid, et toime tulla mitmekesiste klasside nõuetega ja pakkuda võimalust hea hariduse saamiseks; nõuab, et komisjon ja nõukogu alustaksid liikmesriikidega dialoogi avatud koordinatsioonimeetodi raames, et vahetada parimaid tavasid ja töötada välja ühine tegevuskava sisserändajate hariduses esinevate puudustega tegelemiseks;

44. kutsub komisjoni üles esitama regulaarselt aruandeid edusammude kohta, mida on tehtud sisserändajate laste integreerimises liikmesriikide koolisüsteemi;

45. on arvamusel, et suurlinnadele ja linnastutele tuleb anda vabadus ühendada sisserändajate laste integreerimist edendav poliitika elamumajanduse, (lapse)hoolduse, tööturu ning tervishoiu ja heaoluga seotud poliitika ja strateegiatega, sest nendel valdkondadel on tõendatud mõju sisserändajate laste õpiedukusele ja õnnestunud integreerumisele ühiskonda, ning suurlinnad ja linnastud peavad seda vabadust kasutama;

46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(1)

EÜT L 199, 6.8.1977, lk 32.

(2)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(3)

ELT C 233E, 28.9.2006, lk 121.

(4)

ELT C 219E, 28.8.2008, lk 300.

(5)

ELT C 41E, 19.2.2009, lk 46.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0422.


SELETUSKIRI

Komisjoni teatis

2008. aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu rohelise raamatu, millega alustati arutelu selle üle, kuidas hariduspoliitikas on võimalik endisest paremini tegeleda probleemidega, mida tekitavad sisseränne ja liikuvus ELis.

Selles tõstatatakse küsimusi näiteks sellistel teemadel, kuidas hoida ära segregatsiooni tekkimist koolis ja suurendada võrdsust haridusvaldkonnas, kuidas arvesse võtta emakeelte ja kultuuritaustade suurenenud mitmekesisust ning arendada ELis mitmekultuurilisi oskusi ning kuidas kohandada õpetamisoskusi ning kaasata sisserändajate peresid ja kogukondi.

Huvitatud pooltel paluti enne 31. detsembrit 2008. aastal anda oma seisukohtadest teada põhiliselt järgmistel teemadel:

-          poliitilised küsimused;

-          sobivad poliitikameetmed nende küsimuste lahendamiseks;

-         Euroopa Liidu roll liikmesriikide toetamises nende küsimuste lahendamisel ning

-          direktiivi 77/486/EMÜ tulevik.

Euroopa Komisjon analüüsib arutelu tulemusi ja avaldab oma järeldused 2009. aasta alguses.

Raportöör

Raportöör kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse käivitada konsultatsiooniprotsess majanduslikel põhjustel toimuva rände haldamise teemal.

Raportööri arvates peavad pered olema kaasatud hariduse andmise protsessi. Peredes võivad tekkida vastuolud, kui vanemad soovivad, et nende lapsed oleksid edukad, kuid ei suuda neile pakkuda vajalikku toetust puuduliku keeleoskuse või isegi kultuuriliste erinevuste tõttu. Vanemad peaksid osalema kooli tegevuses, kultuuriürituste organiseerimises jne.

Sisserändajate integreerimisel on keeltekursuste korraldamise toetamine peamise tähtsusega. Integratsioon on kahesuunaline protsess, milles osalevad sisserändajad ja vastuvõtjariik. Sisserändajate soov õppida ära vastuvõtjariigi keel ning korraldada oma elu ei tähenda seda, et nad ütlevad lahti oma keelest ja kultuurist.

Raportöör on seisukohal, et keeleõpet (nii ema- kui ka elukohariigi keele õppimist) tuleb innustada väga varajases etapis, st eelkoolis, eelkõige selleks, et edendada sisserändajate ja vähemusrahvuste, näiteks romide kaasamist Euroopa ühiskonda.

Elukestval õppel on tähtis roll sisserändajate, vähemusrahvuste ja ebasoodsas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate rühmade elus, kuna sellega aidatakse kaasa integratsiooniprotsessile. Koolitustel osalemine ja elukestva õppega tegelemine annavad äsjasaabunud sisserändajatele hea võimaluse.

Eriti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et sisserändajate, rahvusvähemuste ja ebasoodsas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate rühmade õpitulemused on üldiselt madalamad. Mida paremini ja kiiremini neid koolidesse integreeritakse, seda paremini läheb neil koolis ja tasemekoolitusel ning hiljem ka tööturul.

Õpetajahariduse ja -koolituse kvaliteeti ei tohi samuti unustada, kuna ka õpetajatele on toimetulemine suurenenud sisserändest tulenevate heterogeensete klassidega uus ülesanne. Õpetajad peaksid osalema regulaarsetel õpetamisalastel koolitustel, mille hulka kuuluvad ka elukestev õpe ja tööalane enesetäiendamine.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Katerina Batzeli, Ivo Belet, Marie-Hélène Descamps, Daniel Petru Funeriu, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Adrian Manole, Manolis Mavrommatis, Zdzisław Zbigniew Podkański, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Iosif Matula, Christel Schaldemose, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Wolfgang Bulfon, Andres Tarand

Õigusteave - Privaatsuspoliitika