Menetlus : 2008/2135(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0131/2009

Esitatud tekstid :

A6-0131/2009

Arutelud :

PV 23/03/2009 - 20
CRE 23/03/2009 - 20

Hääletused :

PV 26/03/2009 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0189

RAPORT     
PDF 199kWORD 138k
12.3.2009
PE 409.788v03-00 A6-0131/2009

ELi ja India vaheline vabakaubandusleping

(2008/2135(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Sajjad Karim

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 väliskomisjonI ARVAMUS
 arengukomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta

(2008/2135(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava, eriti kaubanduse ja investeeringute arendamist käsitlevat jaotist, ning selle muudetud versiooni;

–   võttes arvesse 29. novembril 2003. aastal toimunud neljandal ELi-India ettevõtlusalasel tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust ja eriti ELi-India ühisalgatust kaubanduse ja investeeringute edendamiseks;

–   võttes arvesse 18.–20. septembrini 2005 Hyderabadis toimunud India-ELi ümarlaua 9. kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse ELi-India kõrgetasemelise kaubandustöörühma 13. oktoobril 2006. aastal Helsingis toimunud ELi-India seitsmendale tippkohtumisele esitatud aruannet;

–   võttes arvesse 29. septembril 2008. aastal Marseille’s toimunud ELi-India üheksandal tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

   võttes arvesse 30. septembril 2008. aastal Pariisis toimunud üheksandal ELi-India ettevõtlusalasel tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 29. novembril 2005. aastal vastu võetud otsust intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) ja rahvatervise kohta;

–   võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tervishoiuprobleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist(1);

–   võttes arvesse 29. novembril 2006. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit kahepoolse koostöö kohta patentide, disainilahenduste ja kaubamärkide peakontrolöri ning Euroopa Patendiameti vahel;

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset põhimõtete deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2006. aasta teatist „Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks” (KOM(2006)0136);

–   võttes arvesse OECD 2007.–2008. aasta tööhõivestatistikat;

–   võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2008. aasta teatist „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” (KOM(2008)0055);

–   võttes arvesse 2004. aasta India ja USA vahelist kokkulepet „Järgmine samm strateegilise partnerluse poole” ja president George W. Bushi 2. märtsil 2006. aastal toimunud riigivisiidil Indiasse arutatud tsiviilalast tuumakokkulepet;

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(2);

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud WTO neljanda ministrite konverentsi ministrite deklaratsiooni, eriti selle lõiget 44 eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta;

–   võttes arvesse 6. aprillil 2006. aastal New Delhis toimunud ELi ja India vahelist energiaalast tippkohtumist;

–   võttes arvesse 20. juunil 2007. aastal toimunud ELi-India energiakomisjoni kolmandat kohtumist;

–   võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni tellitud uuringut inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta ELi rahvusvahelistes kokkulepetes(4);

–   võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse 19. mail 2008. aastal avaldatud komisjoni raportit 2007.aastal ELi välispiiril tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud kaupade kohta;

–   võttes arvesse Sussexi piirkondliku integratsiooni analüüsi keskuse läbiviidud ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kvalitatiivset analüüsi;

–   võttes arvesse 15. märtsi 2007. aasta majandusanalüüsi ELi ja India vahelise võimaliku vabakaubanduslepingu majandusliku mõju kohta, mille olid tellinud Centre d'études prospectives et d'informations internationales (CEPII) ja Centre d'initiatives et de recherches européennes en Méditerrannée (CIREM);

   võttes arvesse ECORYSi läbiviidud Euroopa Liidu ja India Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu üldanalüüsi aruannet ning kaubanduse säästvuse mõju hinnangu vahearuande projekti;

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(5);

–   võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta(6);

–   võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(7);

–   võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni puutumatute inimõiguste olukorra kohta Indias(8);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid(9);

   võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni teenuskaubanduse kohta(10);

   võttes arvesse oma 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni väidetavate massihaudade kohta India poolt administreeritavas Kashmiris(11);

   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni ELi ja India tippkohtumise ettevalmistamise kohta (29. september 2008, Marseille)(12);

–   võttes arvesse India riiklikku strateegiadokumenti (2007–2013);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi delegatsiooni (rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed) visiiti New Delhisse novembris 2008;

–   võttes arvesse India ametivõimudega peetavate läbirääkimiste väga vaevalist edenemist võrreldes Korea Vabariigi ja isegi Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN) peetavate läbirääkimistega;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning arengukomisjoni arvamust (A6‑0131/2009),

A. arvestades, et Euroopa Liit peaks jätkuvalt tähtsustama WTO raames loodud eeskirjapõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis pakub asjakohaste eeskirjade kehtestamise ja nendele vastavuse tagamisega parimaid väljavaateid ausaks ja õiglaseks rahvusvaheliseks kaubanduseks;

B.  arvestades, et Doha arengukava on ülitähtis nii Euroopa Liidu kui ka India jaoks;

C. arvestades, et poliitilised suhted Indiaga põhinevad 2004. aasta strateegilisel partnerlusel, 2005. aasta septembris toimunud ELi-India tippkohtumisel vastu võetud ning 9. ELi-India tippkohtumisel Marseille’s läbi vaadatud 2005. aasta ühisel tegevuskaval ja 1994. aasta koostöölepingul; arvestades, et vabakaubanduslepingus tuleks rajada ja edasi arendada koostööd, mis on juba ette nähtud koostöölepingu artiklis 24;

D. arvestades, et Euroopa Liit on India jaoks suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas, olles 2007. aastal Indiasse investeerinud 10,9 miljardit eurot; ning et 2007. aastal moodustasid ELi investeeringud 65 % kõikidest Indiasse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest; arvestades, et India otseinvesteeringud ELi suurenesid 0,5 miljardilt eurolt 2006. aastal 9,5 miljardile eurole 2007. aastal;

E.  arvestades, et India oli 2000. aastal Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 17. kohal ja tõusis 2007. aastaks üheksandaks; arvestades, et ajavahemikus 2000–2006 kasvas ELi kaubavahetus Indiaga umbes 80 % võrra;

F.  arvestades, et 2008. aastal asetas Maailmapank India n-ö ärisõbralikkuse poolest (178 riigi seas) 122. kohale;

G. arvestades, et vastavalt ÜRO arenguprogrammi inimarengu aruandele on India inimarengu indeksi põhjal 128. kohal (177 riigi seas), et 35 % India elanikkonnast kulutab päevas inimese kohta ühe dollari ja 80 % vähem kui kaks dollarit; arvestades, et arengumaade vaesusindeksi kohaselt on India 108 arengumaa hulgas, mille kohta see indeks on arvutatud, 62. kohal; ning arvestades, et Indias on laste töö kasutamise määr üks kõrgemaid;

H. arvestades, et India osariikide vahel valitseva majandusliku ebavõrdsuse ning sellest tuleneva jõukuse ja rahvatulu ebaühtlase jaotumise tõttu tuleb rakendada tugevaid täiendavaid majanduspoliitilisi meetmeid, sealhulgas maksude ühtlustamine ning vaesematele osariikidele suunatavad jõupingutused, tõstmaks nende võimekust rahaliste vahendite kasutamisel;

I.   arvestades, et India saab üldisest soodustuste süsteemist (GSP) kõige enam kasu; arvestades, et sooduskorra alusel Indiast Euroopa Liitu toimuva impordi maht ulatus 2007. aastal 11,3 miljardi euroni, võrreldes 9,7 miljardi euroga 2006. aastal;

J.   I. arvestades, et mõlemad osapooled kinnitavad oma kindlat valmidust alandada tariife ning jätkata asutamisõiguse ja teenuskaubanduse liberaliseerimist; arvestades et investeeringuid tuleks teha ettevaatlikult ja suure hoolega ning neid tuleks hoolikalt hinnata;

K. arvestades, et turulepääsuga peavad kaasnema läbipaistvad ja asjakohased eeskirjad ning standardid, et tagada turu liberaliseerimise kasulikkus;

L.  arvestades, et veelgi enam tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta intellektuaalomandi õiguse tunnustamise, sobiva ja tõhusa kaitse, rakendamise ja jõustamise elemente, sealhulgas patente, kauba- ja teenindusmärke, autoriõigust ja muid samalaadseid õigusi, geograafilisi näitajaid (kaasa arvatud päritolumärk), tööstusdisaini ja integraallülituste topograafiat;

M. arvestades, et India on üks peamisi kohti, kust pärinevad ELi liikmesriikide tolliteenistuses konfiskeeritud võltsitud ravimid (30 % konfiskeeritud ravimite kogumahust); arvestades, et standarditele mittevastavad ja võltsitud ravimid soodustavad ravimiresistentsust ning suurendavad haigestumust ja suremust;

N. arvestades, et koostöölepingu artikli 1 lõikega 1 nähakse ette inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamine; arvestades, et see on lepingu ülimalt oluline element;

O. arvestades, et 2008. aasta ülemaailmse näljaindeksi kohaselt on India 88 riigi (arengumaad ja üleminekuriigid) seas 66. kohal; arvestades, et India näljaindeksi kohaselt ei kuulu ükski India osariik „madalasse“ või „mõõdukasse“ kategooriasse; kaheteistkümne osariigi olukord on „väga tõsine“ ning nelja osariigi – Punjabi, Kerala, Haryana ja Assami – „tõsine“;

P.  arvestades, et vabakaubandusleping peaks hõlmama sotsiaal- ja keskkonnastandardite ning säästva arenguga seotud siduvaid ja täitmisele kuuluvaid kohustusi ning sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite tõhusat rakendamist, mis on vajalik eeltingimus inimväärse töö edendamise soodustamiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sotsiaalsete põhistandardite tõhusa siseriikliku rakendamise kaudu;

Q. arvestades, et India ei ole allkirjastanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingut; arvestades, et tuumatarneriikide grupp tühistas embargo India tuumakaubandusele ning USA Kongress kiitis heaks USA ja India vahelise tuumakoostöö kokkuleppe;

R.  arvestades, et ELi-India üheksandal tippkohtumisel Marseille’s sõlmiti horisontaalne lennundusleping ning India oli ELi ja ELi mittekuuluvate riikide vahelist reisijate liikumist arvestades 11. kohal; arvestades, et EL ja India kiitsid heaks muudetud ühise tegevuskava, laiendades 2005. aasta strateegilist partnerlust uutesse valdkondadesse, ning arvestades, et Indiasse rajati Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskus,

Üldised küsimused

1.  usub, et vabakaubandusleping peaks olema tasakaalustatud ning WTO eeskirjadele ja kohustustele vastav; on arvamusel, et edukas Doha arengukava jääb Euroopa Liidu kaubandusalaseks prioriteediks ning et läbirääkimised Indiaga vabakaubanduslepingu üle oleksid seega täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele;

2.  tuletab meelde, et ELi-India strateegiline partnerlus põhineb ühistel põhimõtetel ja ühistel väärtustel, nagu neid kajastatakse EÜ-India 1994. aasta koostöölepingus ja 2005. aasta ühises tegevuskavas; uus konkurentsist lähtuv vabakaubandusleping peaks täiendama 1994. aasta koostöölepingut ning peaks olema sellega õiguslikult ja institutsionaalselt seotud;

3.  tervitab ELi ja India üheksanda tippkohtumise tulemusi ning muudetud ühist tegevuskava; tuletab meelde Euroopa Liidu ja India lubadust kiirendada vabakaubanduslepingu üle peetavaid läbirääkimisi; julgustab läbirääkimiste osapooli tagama, et jäetaks piisavalt aega põhjalikumateks konsultatsioonideks peamiste sidusrühmadega, sealhulgas nii India kui ka Euroopa Liidu parlamendiliikmetega, selleks et tagada tasakaalustatud leping, milles võetaks arvesse kõikide asjaomaste sidusrühmade huvisid ja perspektiive;

4.  julgustab India föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi oma poliitikat ja tegevust vastastikku kooskõlastama, et saavutada võimalikult suurt kasu;

5.  juhib ELi ja India majanduse vastastikusest täiendavusest lähtudes tähelepanu tulevasele võimalusele suurendada ELi ja India vahelist kaubandust ja investeeringuid ning ärivõimalustele, mis tulenevad vabakaubanduslepingust; peab ELi-India vabakaubanduslepingut üldiselt kavaks, millest võidavad mõlemad osapooled, kuid soovitab läbi viia olemasolevate sektoripõhiste probleemide hindamise; rõhutab veel, et vabakaubanduslepinguga peaks tagama selle, et suurenevast kahepoolsest kaubandusest saaksid kasu võimalikult paljud inimesed ning et see aitaks Indial saavutada aastatuhande arengueesmärke, muu hulgas takistada keskkonna seisundi halvenemist;

6.  julgustab osapooli pöörama tähelepanu ka vabakaubanduslepingu võimalikele puudujääkidele ning sellele, kuidas turgude kiire avamine võib mõjuda ebasoodsalt inimarengule ja soolisele võrdõiguslikkusele; tunnistab valitsuste õigust säilitada vajalik poliitikaruum ning reguleerimisvõimekus, et kujundada majandus- ja sotsiaalpoliitikat, mis oleks abiks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele ja hõlmaks muu hulgas kaubanduslikke meetmed nõrkade majanduses osalejate kaitseks;

7.  rõhutab, et vabakaubanduslepingu sotsiaal-majandusliku mõju kindlakstegemiseks peaks leping sisaldama ka pidevat jälgimissüsteemi ja ulatuslikku läbivaatamissüsteemi; nõuab, et lepingu sätteid reguleeritaks vastavalt läbivaatuse põhjal tehtud järeldustele;

8.  palub komisjonil lepingusse olulise osana lisada ambitsioonika jätkusuutlikku arengut käsitleva peatüki, mille puhul tuleks kohaldada standardset vaidluste lahendamise mehhanismi;

Kaubavahetus

9.  avaldab rahulolu paljude vabakaubanduse simulatsioonide tulemuste üle, mis näitavad, et vabakaubandusleping aitaks suurendada nii ELi kui ka India eksporti ja importi tervikuna; rõhutab, et praeguse keskmise kasvumäära juures ületab kahepoolse kaubanduse maht 2010. aastaks eeldatavalt 70,7 miljardit eurot ja 2015. aastaks 160,6 miljardit eurot;

10. võtab teadmiseks, et India keskmised kohaldatavad tariifid on alanenud tasemeni, mis on praegu võrreldav teiste Aasia riikide omaga, eriti India keskmine kohaldatav tariif, mis on nüüd 14,5 %, samal ajal kui ELi keskmine on 4,1 %;

11. peab oluliseks, et vabakaubanduslepinguga kinnitataks tehniliste kaubandustõkete lepingu ja fütosanitaarlepingu sätteid; palub komisjonil seoses sellega tegeleda lahendamata küsimustega, nagu näiteks loomade heaolu;

12. märgib, et India tunneb muret mikrobioloogiaalaste standardite ühtlustamise puudumise pärast ELis, REACHi mõjude pärast, puuvilja ELi eksportimiseks vajalike kulukate sertifikaatide pärast ja kulukate vastavushindamise menetluste pärast EÜ vastavusmärgi saamiseks ning rõhutab, et need küsimused tuleb vabakaubanduslepinguga lahendada; kutsub mõlemaid osapooli üles tagama, et reguleerimist ja mittetariifseid tõkkeid hallataks sellisel viisil, et see ei takista üldist kaubandust; kutsub nii ELi kui ka Indiat üles tegema mitmesugustes töörühmades tihedamat koostööd tehniliste määruste ja standardite raamistiku läbipaistvamaks muutmiseks; kutsub veel komisjoni üles andma tehnilist abi India tootjatele, et toetada neid nende jõupingutustes ELi standardite täitmiseks, eriti tootmise tervishoiu-, sotsiaal- ja keskkonnaalase mõõtme puhul, nii et sellest võidaksid mõlemad osapooled;

13. tunnistab, et India standardite süsteem on alles välja kujunemas; palub India standardibürool ja ravimistandardite kontrolli keskasutusel tõsta oma standardeid, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste normidega ning suurendada standardite kujundamise läbipaistvust testimis- ja sertifitseerimismenetluste täiustamise abil; tunneb muret sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning standardite rakendamise ja kontrollimise pärast; kutsub komisjoni üles andma asjakohast abi, et tugevdada India reguleerivate asutuste võimekust ja kvalifitseeritud inimressursse;

14. rõhutab, et vabakaubandusleping sisaldab siduvat riikidevahelist vaidluste lahendamise mehhanismi, sätteid mittetariifseid tõkkeid käsitlevate tülide vahendamise, dumpinguvastaste abinõude ja tasakaalustava tollimaksu meetmete kohta ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XX ja XXI artiklil põhinevat üldise erandi klauslit;

15. nõuab tariifide alandamise tähtsustamist ausa kaubanduse ja säästvate toodete puhul, milleks tuleb vastavalt muuta ELi tolliseadustikku;

16. seoses võltsitud kaupadega, mida üha suuremal hulgal saabub ELi, palub India asutustel lubada ELi tolliinspektoritel jälgida ja kontrollida India sadamates peatuvaid laevu, mis suunduvad ELi;

Teenuskaubandus, asutamine

17. tunnistab, et teenused on India majanduse kõige kiiremini kasvav sektor; märgib, et Indial on aktiivne huvi üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) 1. ja 4. tarneviisi liberaliseerimise suhtes; ning et Euroopa Liit sooviks lõpule viia turulepääsu liberaliseerimise ja võrdse kohtlemise 3. tarneviisi enamiku teenuste puhul;

18. juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste liberaliseerimine ei tohi mingil juhul takistada teenuste reguleerimise õigust, eriti aga laialdaste avalike teenuste säilitamist ja arendamist, mis on arengu, sotsiaalse õigluse ja demokraatia oluline osa;

19. märgib, et vastavalt India kaubandus-tööstuskodade föderatsioonile ületab kahepoolne teenuskaubanduse maht 2015. aastaks, ajaks, mil teenuste vabakaubandusleping jõustatakse, eeldatavalt 246, 8 miljardit eurot;

20. märgib, et ELi ja India vaheline teenuskaubandus on suhteliselt tasakaalustamata; EL ekspordib Indiasse 1,5 % oma teenustest, samal ajal kui India eksport ELi moodustab 9,2% India teenuste koguekspordist;

21. julgustab Indiat välja töötama asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte, millega India saaks piisava kaitsetasemega riigi staatuse, millega muutuks võimalikuks isikuandmete edastamine EList vastavalt ELis kehtivale õigusele;

22. märgib, et India on suuruselt viies telekommunikatsiooniteenuste turg maailmas ning telekommunikatsiooniturg on viimase viie aasta jooksul kasvanud umbes 25 % aastas; tervitab telekommunikatsiooni valdkonnas välismaalaste omandile seatud piirangute lõdvendamist, kuid avaldab kahetsust selle üle, et sisepoliitilised piirangud püsivad; nõuab seetõttu teenuse osutaja litsentsimise piirangute lõdvendamist ning tariifide ja režiimide vastastikuste seoste alase poliitilise määramatuse kaotamist ning rõhutab vajadust asendada sektorit valitsevad vanad õigusaktid uute, tulevikku suunatud õigusaktidega, mis ühendaksid endas küberruumi seadused ja uue litsentsimise;

23. satelliitsidesektori puhul kutsub Indiat üles alustama Euroopa Liidu ettevõtetega dialoogi ja avama neile oma turg, selleks et:

a) paremini toetada riiklikke arengueesmärke ning vastata üha kasvavale nõudlusele telekanalite satelliidituuneritega otsevastuvõtu ja lairibateenuste järele ning

b) üle saada liikuvate satelliitsideteenustega seotud turvalisuse probleemidest uute tehniliste lahenduste abil, mis annaksid riigiasutustele enam kui piisava kontrolli liikuva satelliitside üle;

24. võtab teadmiseks India lubaduse, et välismaistel õigusbüroodel lastakse Indias tegutseda; palub komisjonil koos India asutustega uurida vabakaubanduslepingu abil õigusteenuste liberaliseerimise võimalust ja ulatust;

25. märgib, et vabakaubanduslepingu täielikku eesmärki ei saa saavutada ilma 4. tarneviisi panustamata; rõhutab, et kutsekvalifikatsioonide riiklik ja kogu ELi hõlmav akrediteerimine ning lepingud nii ELis kui ka Indias erialateenuste vastastikuse tunnustamise ja litsentsimise nõuete kohta on väga kasulikud ning seda valdkonda saaks vabakaubanduslepinguga hõlpsasti reguleerida; sellele vaatamata nõuab põhjalikku analüüsi ELi iga liikmesriigi olukorra kohta;

26. nõuab Indialt avatumat lähenemist korduvat riiki sisenemist võimaldavate ja vähemalt aastase kehtivusega viisade andmisel Euroopa Liidu riikide kodanikele, äritegelastele ning poliitikutele;

Investeeringud

27. kutsub komisjoni üles lisama vabakaubanduslepingusse investeeringute peatüki, millega nähtaks ette ühe ühtse teabepunktiga süsteemi loomine investoritele;

28. tervitab Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskuse loomist New Delhis, mille eesmärk on võimendada ettevõtetevahelist ja tehnoloogiaalast koostööd India ja ELi liikmesriikide vahel;

29. tuletab meelde, et investeeringutega peavad kaasnema hästi koostatud eeskirjad ja määrused; kinnitab kõnealuses kontekstis veel kord oma 13 märtsi 2007 aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta (2006/2133(INI)) ning palub komisjonil tagada, et ELis asuvad riikidevahelised ettevõtted, mille tootmisüksused paiknevad Indias, järgiksid ILO põhistandardeid, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid pakte ning rahvusvahelisi lepinguid, selleks et saavutada ülemaailmne tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite vahel;

30. tunnistab, et vabakaubanduslepingu investeerimisalaste peatükkidega kaasnevad sageli kohustused liberaliseerida kapitali liikumine ning loobuda kapitali kontrollidest; palub komisjonil kõnealuseid punkte mitte lisada, arvestades kapitali kontrollide tähtsust, eriti arengumaade puhul, et leevendada finantskriisi mõjusid;

Riigihanked

31. märgib, et India ei ole nõus lisama vabakaubanduslepingusse riigihankeid;

Intellektuaalomandi õigus, tööstus- ja kaubanduspoliitika

32. tervitab India pühendumist tugevale intellektuaalomandi õiguste korrale ning TRIPSi soodustussätetele, et täita oma rahvatervisealaseid kohustusi, eelkõige seoses ravimite kättesaadavusega; rõhutab, et kõnealused läbirääkimised peavad olema kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja traditsiooniliste teadmistega; kutsub komisjoni ja asjaomaseid India asutusi üles koordineerima tegevust, et tõhusalt asuda võitlusse võltsimise ning eriti võltsitud ravimite vastu;

33. kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles tagama, et vabakaubanduslepingust tulenevad kohustused ei takistaks põhiravimite kättesaadavust ajal, mil India arendab oma võimekust minna geneeriliste ravimite tootmiselt üle uuringupõhisele tootmisele;

34.  tervitab India valmidust suurendada tervishoiu jaoks eraldatavate riiklike vahendite osa ning õhutab seda suundumust, arvestades juurdepääsu tagamist tõhusatele tervishoiuteenustele, eelkõige maapiirkondades;

35. kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles ühiselt rahastama ja toetama meetmeid ja algatusi – näiteks auhinnafondid, patentide ühiskasutus ning muud alternatiivsed mehhanismid – et toetada ravimite kättesaadavust ning innovatsiooni, eriti tähelepanuta jäetud haigustega seoses;

Kaubandus ja säästev areng

36. tunnistab, et oluline arengut käsitlev peatükk on iga vabakaubanduslepingu tähtis osa, mille suhtes kohaldatakse standardset vaidluste lahendamise mehhanismi;

37. kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles tagama, et kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid ei ergutataks keskkonnaalaste standardite ning põhiliste töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide ja normide alandamise hinnaga, piisava võimekuse tagamine tööturul ning keskkonnas toimuva jälgimiseks, muu hulgas ka kõnealuste normide täitmise jälgimiseks, on tingimata vajalik;

38.  palub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide ratifitseerimist ja tõhusat kohaldamist;

39. väljendab muret Indias laste töö kasutamise pärast, mis sageli toimub ohtlikes ja ebatervislikes tingimustes; palub komisjonil seda teemat arutada vabakaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel ning palub India valitsusel suurendada jõupingutusi selle nähtuse põhjuste kõrvaldamiseks, et sellisele laste tööjõu kasutamisele lõpp teha;

40. tunnustab uue laste tööjõu kasutamise seaduse vastuvõtmist 2006. aastal, millega keelatakse alla 14 aasta vanustel lastel töötada koduabilisena või toiduainete müüjana ning kutsub ELi üles julgustama Indiat ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta, konventsiooni nr 138, mis käsitleb vanuse alammäära töölevõtmisel ja konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kaitse kohta, mis tähendaks positiivset sammu laste tööjõu kasutamise kaotamise kui lõppeesmärgi suunas;

41. rõhutab, et EL peaks avaldama India valitsusele survet, et see asuks võitlema miljoneid – peamiselt nn puutumatute (dalitid) ja adivasi kogukonda kuuluvaid – India elanikke puudutava sunniviisilise töö vastu; täheldab, et arvatakse, et seda probleemi ei käsitleta piisaval määral haldusalase ja poliitilise tahte puudumise tõttu;

42. nõuab tungivalt, et EL lisaks Indiaga sõlmitavasse vabakaubanduslepingusse sätte, mis tagaks, et erimajanduspiirkondade eeliseid kasutavatele ELi ettevõtetele ei saa teha erandeid töötajate põhiõiguste või muude õiguste järgimisel, mis põhinevad India poolt ratifitseeritud ILO konventsioonidel;

43. on veendunud, et tuleks luua mehhanism, mille abil volitatud töötajate ja tööandjate organisatsioonid saaksid esitada järelepärimisi tegevuse kohta, mida arutatakse teatava ajavahemiku jooksul ning mille tulemuseks võivad olla järelmeetmed ning sätete läbivaatamine, selleks et avaldada jätkuvalt survet töötajate õiguste rikkumiste vastu;

44. rõhutab, et inimõiguste- ja demokraatiaklausel on jätkuvalt vabakaubanduslepingu keskne element; on mures religioossete vähemuste ja inimõiguste kaitsjate jätkuva tagakiusamise pärast Indias ning praeguse inimõiguste ja julgeoleku olukorra pärast India hallatavas Kashmiris;

45. kutsub nõukogu, komisjoni ja Indiat üles tagama, et vabakaubandusleping ei kahjustaks ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnarühmi, näiteks dalitid ja adivasid, ning et vabakaubanduslepingust tulenevad võimalikud hüved jõuaksid ühiskonna kõigi liikmeteni;

46. tervitab Euroopa Liidu ja India pühendumist tsiviilotstarbeliste tuumauuringute alal tehtavale koostööle; märgib, et India ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutanud ning et tuumatarneriikide grupp andis Indiale õiguse sellest loobuda; kutsub Indiat üles tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutama;

47. rõhutab, et keerulise ühiskonna ja majandusega osariigid, mis liiguvad kahepoolsetelt kaubanduslepingutelt keerukamate kahepoolsete kaubandussuhete suunas, peavad tagama üldise stabiilse ja kindla keskkonna; väljendab muret turvalisuse puudumise pärast Indias; kutsub Indiat üles tõsisemalt suhtuma mitmesuguste poliitiliste rühmituste korraldatud väiksematesse ja tõsisematesse rünnakutesse;

48. palub, et järgmises läbirääkimiste voorus tõstataks komisjon koos India ametivõimudega küsimuse jätkuva ebaseadusliku tiigrinahkadega kauplemise kohta Tiibetiga, mis on viinud India tiigrid väljasuremisohtu;

Euroopa Parlamendi roll

49. ootab, et nõukogu ja komisjon esitaksid vabakaubanduslepingu EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu kohaselt Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks;

50. palub nõukogult ja komisjonilt kinnitust India valmiduse kohta läbirääkimisteks Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu üle, kui pärast eelolevaid üldvalimisi astub ametisse India uus valitsus;

Muud kaalutlused

51. võtab teadmiseks inflatsiooni kiire kasvu Indias; tunnistab, et India kui Euroopa Liidu üha olulisema kaubanduspartneri konkurentsivõime säilitamise huvides on vaja märkimisväärseid investeeringuid infrastruktuuri ja elektritootmise võimsuse olulist kasvu; tervitab valitsuse kava eraldada järgmise viie aasta jooksul selle valdkonna tarbeks rohkem kui 500 miljardit USA dollarit, ning kutsub era- ja avalik-õiguslikke asutusi üles selle suure projekti raames täiel määral koostööd tegema;

52. tunneb heameelt asjaolu üle, et India peaminister avas uue Srinagari raudteeliini Baramulla ja Qazigundi vahel, mis annab kohalikele inimestele tuhandeid uusi töökohti; on veendunud, et sellised majandusalgatused suurendavad kašmiiride väljavaateid jõukamale ja rahulikumale tulevikule;

53. tunneb heameelt India edu üle – India on ühteaegu nii arenguabi andev kui ka saav riik;

54. väärtustab edusamme teadus- ja arendustegevuse alases koostöös, mis muu hulgas toimub ELi rahastatava raamprogrammi kaudu; tunneb heameelt Euroopa ülikoolides programmi Erasmus Mundus kaudu õppivate India üliõpilaste suure hulga üle;

55. juhib tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Liidu ja India majanduskoostöö aluseks on liidu üldiste väärtuste süsteem, võib see koostöömudel saada eeskujuks koostööle teiste Aasia riikidega;

56. tervitab ELi ja India 2007.–2009. aasta kultuurikoostöö erimeetmete käivitamist, eriti hariduse, üliõpilasvahetuse, koolituse ja kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas;

57. väljendab muret üleilmse hinnatõusu ja selle mõju pärast kõige vaesematele rahvastikurühmadele, sealhulgas Indias, mis ohustab stabiilset majanduskasvu ja suurendab üldist ebavõrdsust; kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles kooskõlastama omavahel põhjalikku strateegiat selle probleemi integreeritud käsitlemiseks;

58. tunneb heameelt, et India on saavutanud märkimisväärset edu teel üldisele algharidusele ning teeb edusamme vaesuse likvideerimisel ja puhta joogivee kättesaadavuse laiendamisel; kuid märgib samas, et India ei ole teinud vajalikke edusamme enamiku tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide osas, nagu laste suremuse vähendamine, emade tervis, laste alatoitluse ja malaaria ning tuberkuloosi ja HIV/AIDSi piiramine; on mures selle pärast, et dalitid ja adivasid (iidsed põlisrahvad ja -hõimud) saavad kõige vähem osa aastatuhande arengueesmärkide edusammudest ning neid diskrimineeritakse jätkuvalt elamispinna, hariduse, tööhõive ja arstiabi ning muude teenuste võimaldamisel;

59. märgib, et jätkuvale majanduskasvule vaatamata on endiselt säilinud tohutu ebavõrdsus: üle 800 miljoni inimese peab toime tulema vähem kui kahe dollariga päevas; on eriti mures kõige halvemas olukorras olevate elanikkonnakihtide, eriti naiste, laste, tõrjutud rühmade ja diskrimineerimise ohvrite – näiteks dalitid ja adivasid – ning maaelanikkonna olukorra pärast; rõhutab vajadust tagada, et vabakaubandusleping ei piiraks India valitsuse pädevust vaesuse ja ebavõrdsuse probleemidega tegelemisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema India valitsusega koostööd nimetatud elanikkonnarühmade olukorra parandamiseks ning edasise koostöö osas revideerima oma panust soolise ja kastilise diskrimineerimise lõpetamiseks, viidates oma eespool mainitud 1. veebruari 2007. aasta resolutsioonile, mis käsitleb puutumatute inimõigustealast olukorda Indias;

60. rõhutab, et keskkonna järjest suurem kahjustamine Indias on üha kasvav probleem, millel on kujuteldamatud majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed, eeskätt suure hulga vaesuses elavate indialaste jaoks; rõhutab seetõttu eriti ELi ja India sellealase jätkuva koostöö vajalikkust;

61. peab muljetavaldavaks majanduskasvu mõju India mõnede piirkondade arengule ja kutsub komisjoni üles toetama sellist mõju käsitlevaid uuringuid, selle peamisi avaldumisvorme ning selle aluseks olevaid riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, et hõlbustada teadmiste ja heade tavade vahetust piirkondade vahel;

62. on seisukohal, et Euroopa Liit peab pöörama erilist tähelepanu India väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) sektorile, ja soovitab seetõttu kõigis ELi ja India vahelise arengukoostöö programmides tugevdada VKEsid selliste meetmetega, mis aitavad rahastada kodanike algatatud kohalikke turupõhiseid projekte;

63. tervitab mikrokrediidi levikut kogu Indias, mis on leidnud tunnustust tulemusliku kohalikult tasandilt lähtuva arengu alusena;

o

o o

64. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja India valitsustele ja parlamentidele.

(1)

   ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 79.

(2)

ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155.

(3)

ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 589.

(4)

DGExP/B/PolDep/Study/2005/06.

(5)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 399.

(6)

ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.

(7)

ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.

(8)

4 ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 87.

(9)

ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0407.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0366.

(12)

Texts adopted, P6_TA(2008)0455.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

India on oma suuruse, rahvastiku 2 %-lise kasvu ja dünaamilise majanduskasvuga (8,8 % aastas) viimasel kahel aastakümnel esile kerkinud suur uuendaja, arendaja, kõrgtehnoloogiliste kaupade ja teenuste tootja ja eksportija ning üks maailma tuumariikidest, mis on võimeline mõjutama maailma majanduse ja julgeoleku käiku. See annab Indiale mitmepoolsetel foorumitel, nagu ÜRO, WTO ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, ning Aasia piirkondlikes organisatsioonides suurema vastutuse.

Euroopa Liit on maailma suurim majandusblokk ja India rahvaarvult maailma teine riik. EL on India suurim välisinvestor ja kaubanduspartner. Mõlemad jagavad paljusid majandusfilosoofiaid ja -eesmärke. Majandusliidu loomine on seega ülioluline mõlema osapoole jaoks. Kõnealust olulist tahku nende suhetes tunnistatakse ELi-India tegevuskavas ning sel eesmärgil jätkavad India ja EL edukalt ühisalgatuste elluviimist, et edendada koostööd arvukates olulistes valdkondades, kuhu kuuluvad ka kaubandus ja investeeringud.

Üldised küsimused

Pärast kõrgetasemelise kaubandustöörühma 2006. aasta soovitust alustasid Euroopa Liit ja India 2007. aasta juunis läbirääkimisi kõikehõlmava vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.

Vabakaubandusleping Indiaga on osa komisjoni globaalse Euroopa strateegiast ning on koos Korea ja ASEANi riikidega peetavate samalaadsete läbirääkimistega mitmepoolse liberaliseerimise saavutamise vahend, mitte komistuskivi.

Käesolevas raportis nõutakse kõikehõlmava, ambitsioonika ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingu sõlmimist ELi ja India vahel, mis parandaks kaupade ja teenuste turulepääsu, hõlmates sisuliselt kogu kaubandust, sealhulgas sätteid, millega tagatakse regulatiivne läbipaistvus valdkondades, mis on olulised vastastikusele kaubavahetusele ja investeeringutele, kaasa arvatud standardid ja vastavushindamine, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, intellektuaalomandi õigused, sealhulgas jõustamine, kaubavahetuse lihtsustamine ja tolliküsimused, riigihanked, kaubandus ja konkurents, samuti kaubandus-, arengu- ja inimõigusteklausel kui vabakaubanduslepingu keskne osa.

Raportis tõdetakse ka, et nii EL kui India peaksid jätkuvalt tähtsustama WTO raames loodud eeskirjapõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis pakub asjakohaste eeskirjade kehtestamise ja nendele vastavuse tagamise abil parimaid väljavaateid ausaks ja õiglaseks rahvusvaheliseks kaubanduseks.

Kaubavahetus

Ajavahemikus 2000–2007 suurenes ELi kaubavahetus Indiaga rohkem kui kaks korda väärtuse järgi; eksport suurenes 13,7 miljardilt eurolt 29,5 miljardile eurole, samal ajal kui import suurenes 12,8 miljardilt eurolt 26,3 miljardile eurole. 2007. aastal suundus Indiasse 2,4 % ELi ekspordist ning Indiast lähtuv import moodustas 1,8 % ELi impordist, tehes Indiast ELi 9. tähtsaima kaubanduspartneri.

On tähtis, et vabakaubanduslepingus kinnitatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu

sätteid, kehtestatakse sätted, mis lihtsustavad ligipääsu teineteise turgudele, ning hõlmatakse tunnustatud rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist käsitlevad sätted, mis viitavad sellistele üldpõhimõtetele nagu proportsionaalsus, põhjendamatute piirangute vältimine, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine.

Vabakaubandusleping peaks samuti sisaldama sätteid, mis viitavad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu üldpõhimõtetele.

Selles suhtes palub raportöör komisjonil tegelda lahendamata jäänud küsimustega, nagu loomade heaolu. Raportöör juhib tähelepanu sellele, et tervisekaitsemeetmeid ning sanitar- ja fütosanitaarpiiranguid ei tohiks kasutada kodumaiste põllumajandustootjate kaitsmiseks majanduskonkurentsi eest.

Raportöör tunnistab, et India standardite kord areneb ja India standardibüroo on teinud suuri edusamme, kuid rõhutab, et büroo toimimist tuleb veel parandada, et tõsta selle standardeid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja suurendada läbipaistvust.

Teenuskaubandus, asutamine

Teenused on India majanduse kõige kiiremini kasvav osa. Indial on aktiivseid huvisid, eriti GATSi 1. tarneviisi (kõnekeskused, läbiv tarkvaratehnika) ja 4. tarneviisi (äriviisad tarkvaratehnikutele, raamatupidajatele, juristidele mõlemas suunas liikumiseks) liberaliseerimises; Euroopa Liit soovib lõpule viia turulepääsu liberaliseerimise ja riikliku kohtlemise 3. tarneviisi enamiku teenuste puhul, loobuda välisinvesteeringute edendamise nõukogu heakskiidu nõude rakendamisest ning lubada finantssektori tütarettevõtetes täielikku osalust.

India teenused kannatavad üldiselt rea horisontaalsete tõkete tõttu, nagu vanamoodsad seadused, ning seepärast ei ole vabakaubanduslepingu väljakutse mitte üksnes kiirendada India teenuste sektori liberaliseerimist, vaid ka lihtsustada mitmete täiendavate reformide elluviimist, mis on kavandatud õigusaktide kvaliteedi parandamiseks.

India teenuste sektori võiks jagada kolme kategooriasse – esiteks, sektorid, kus on toimunud oluline liberaliseerimine ja kus puuduvad otsesed tõkked (arvutiteenused ja telekommunikatsioon), teiseks, mõõdukalt liberaliseeritud sektorid, kus on säilinud mõned otsesed tõkked (ehitamine, tervishoid, haridus, kindlustus, turustamine, pangandus ja muud finantsteenused), ning kolmandaks, sektorid, mis on jätkuvalt välismaalastele suures osas suletud (õigusteenused ja raamatupidamine).

India on juhtpositsioonil mitmekülgsete teenuste eksportimises 1. tarneviisi kaudu ning lisaks traditsiooniliste infotehnoloogiateenuste juhtiv tarnija. Indiast on saamas ka äriprotsesside sisseostmise teenuste suureksportija. Raportöör võtab teadmiseks, et 1. tarneviisi puhul on juba võetud kohustusi seoses kutse- ja arvutialaste ning seonduvate tervishoiu- ja haridus-, turismialaste ja finantsandmete edastamise ja muude äriteenustega.

Raportöör on seisukohal, et India võiks seega proovida laiendada allsektorite hõlmatust uurimis- ja arendustegevuses, hambaravi- ja tervishoiuga seotud sektorites ning telefonipõhiste teenuste sektoris.

Boston Consultingi hiljutise uuringu kohaselt luuakse 2020. aastaks 1. tarneviisi kaudu 6 miljonit töökohta ja tulu väärtuses 109,2 miljardit eurot. See kajastab kõnealuse teenuste tarneviisi tähtsust India jaoks ning seda, et nimetatud küsimust tuleb vabakaubanduslepingus käsitleda.

Raportöör juhib tähelepanu sellele, et vabakaubanduslepingu täielikke ambitsioone ei saa saavutada ilma 4. tarneviisita, mille ees praegu seisab rida tõkkeid, nagu viisanõuded, keelud, palkade võrdväärsuse tingimused, diskrimineeriv kohtlemine ja kutsekvalifikatsioonide mittetunnustamine. Kõnealuste takistuste kaotamine ei tooks kasu mitte üksnes Indiale, vaid ka importivatele ELi liikmesriikidele. Raportöör nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid 4. tarneviisi puhul võimalikuks kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, suurendaksid allsektorite hõlmatust ja riigis viibimise kestust ning väldiksid India kutseliste teenuseosutajate sotsiaalkindlustushüvitiste topeltmaksustamist võõrsil. Raportöör peab seda ELi liikmesriikide jaoks tundlikuks teemaks ega looda palju saavutada, kuid rõhutab siiski, et sellest võib saada palju kasu.

Investeeringud

EL on India jaoks oluline välismaiste otseinvesteeringute allikas, kelle arvelt tuleb umbes 20 % India välismaiste otseinvesteeringute koguvoogudest, samas kui India kumulatiivsete otseinvesteeringute maht ELis asuvates ühisettevõtetes ja täieliku osalusega tütarettevõtetes oli (1996. aasta aprillist kuni aastateni 2006/2007) 4315,87 miljonit eurot, mis muudab ELi India jaoks suurimaks välisinvesteeringute sihtkohaks; ELi ja India vahelised investeeringuvood on kasvanud hoolimata asjaolust, et India investeerimiskord hoiab endiselt paljusid ELi ettevõtteid Indiasse investeerimast.

Raportöör märgib, et India on juba allkirjastanud investeeringute edendamise ja kaitse lepingud 18 ELi liikmesriigiga.

Raportöör kutsub komisjoni üles lisama vabakaubanduslepingusse investeeringute peatüki, mis moodustaks selle olulise osa, kuid ei asendaks tingimata olemasolevaid kahepoolseid lepinguid, ning muudaks seega teineteise turgudesse investeerimise protsessi investeeringute edendamise ja kaitsmise abil palju sujuvamaks. Ta teeb ettepaneku, et sellise kokkuleppega nähtaks ette ühtse teabepunkti süsteemi loomine mõlema poole investoritele, mille abil neile selgitatakse erinevusi investeerimiseeskirjades ja -tavades ning antakse teavet kõikide õiguslike aspektide kohta.

Riigihanked

Erinevalt EList ei ole India alla kirjutanud kehtivale riigihankelepingule ning tema suhtes ei kehti viimases sätestatud kord, kuid ta ei ole vastu riigihangete läbipaistvuse tagamise kokkuleppele. Indiale valmistavad muret sellised teemad nagu võrdse kohtlemise nõue, riigihanke mõiste ja ulatus ning hankemeetodite küsimus. Raportöör peab oluliseks, et vabakaubandusleping sisaldaks siduvate eeskirjade kogumit, sealhulgas asjakohaseid läbipaistvuse sätteid, mis toetavad tõhusate ja läbipaistvate hankesüsteemide loomist.

Kaubandus ja konkurents

Raportöör väljendab heameelt, et India võttis just vastu uue konkurentsiseaduse, mille sõnastust on laialdaselt tervitatud, kuid rõhutab, et seaduse jõustamist ei saa hinnata, kuna seda ei ole veel rakendatud. Raportöör usub, et EL peaks vabakaubanduslepingusse lisama asutamislepingu artiklitel 81 ja 82 põhineva sõnastuse, et kindlustada konkurentsipoliitika kohustuste järgimine. Lisaks märgib ta, et tõhus ja läbipaistev konkurentsikord ja koostööleping võivad osutuda kasulikuks turgu valitsevate ettevõtete poolse mõjuvõimu kuritarvitamisega tegelemisel.

Intellektuaalomandi õigused, tööstus- ja kaubanduspoliitika

Viimastel aastatel on India tugevdanud oma intellektuaalomandi õiguste korda ning kehtestanud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule vastavad seadused. India on üles näidanud pühendumist tugeva intellektuaalomandi õiguste korra tagamisele. Mõningate intellektuaalomandi õiguste sätete osas on siiski veel vastuolusid ning muret teeb korra rakendamine ja jõustamine.

Vaja on tagada intellektuaalomandi õigusi käsitlevate seaduste tõhus rakendamine, koolitada intellektuaalomandi õiguste kaitset jälgivaid ametnikke ja suurendada nende suutlikkust, võimaldada õiguskaitseorganitel ja kohtunikel ennetada sellealaseid rikkumisi ja rikkumiste eest karistada, ning ajakohastada intellektuaalomandi ameteid.

Selles suhtes on positiivne algatus komisjoni kavatsus käivitada järjena projektile TIDP (Trade and Industry Development Project – kaubanduse ja tööstuse arenguprojekt) TIDP II, mille eesmärk on pakkuda intellektuaalomandi valdkonnas koolitusvõimalusi intellektuaalomandi õiguste jõustamise alal ning suurendada teadlikkust, et kaitsta ettevõtteid ja tarbijaid.

Raportöör tervitab osapooltevahelist ühist koostööprogrammi patentide valdkonnas, eriti korrapärast konsulteerimist ekspertide tasandil patendi andmise menetluse osas ning koolitusi ja inimressursside arendamist.

Kaubandus ja säästev areng

On tähtis, et vabakaubanduslepingus tunnistatakse, et säästev areng on ELi ja India kõikehõlmav eesmärk ning vabakaubanduslepingu eesmärk on tagada rahvusvaheliste keskkonnaalaste ja sotsiaalkokkulepete ja standardite austamine ning seda lihtsustada.

Nii EL kui ka India peavad tagama, et välismaiseid otseinvesteeringuid ei julgustata keskkonna- ning põhiliste töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide ja standardite alandamise arvelt.

Inimõiguste- ja demokraatiaklausel on vabakaubanduslepingu keskne element. ELi-India tippkohtumisel Marseille’s kinnitasid EL ja India oma pühendumist konsultatsioonide tugevdamisele ÜRO inimõiguste nõukogus ja dialoogi pidamisele eesmärgiga edendada inimõiguste universaalsust. Mure usuvähemuste ja inimõiguste kaitsjate jätkuva tagakiusamise pärast Indias ning kohtuväliste tapmiste ja märgistamata massihaudade pärast India hallatavas Kashmiris siiski jääb. Raportöör kutsub India valitsust üles lubama riiki ÜRO eriraportöörid, et uurida kõnealuseid massihaudu.

Euroopa Parlamendi roll

Raportöör on seisukohal, et lepingu legitiimsuse ja üldsuse suhtumise seisukohalt on nõutav, et Euroopa Parlament osaleks tihedalt läbirääkimiste igas etapis ning et talle antaks võimalus väljendada oma arvamust läbirääkimistel valminud teksti vastuvõetavuse kohta. Parlament ootab, et komisjon ja nõukogu esitaksid vabakaubanduslepingu EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu kohaselt Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks.


väliskomisjonI ARVAMUS (9.12.2008)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta

(2008/2135(INI))

Arvamuse koostaja: Charles Tannock

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   kordab, kui oluline on ELi ja India strateegiline partnerlus, mis põhineb kindlalt mitte ainult tihedatel majandussuhetel, vaid ka ühistel väärtustel, nagu demokraatia ja inimõigused, põhivabadused, pluralism, õigusriik ja mitmepoolsus; väljendab rahulolu, et India on sarnaselt ELiga võtnud endale kohustuse võidelda terrorismiga ning edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut; mõistab hukka 26. novembril India äripealinnas Mumbais toime pandud kohutavad rünnakud; kutsub Indiat üles võtma viivitamatult meetmeid kõigi kodanike ja väliskülaliste julgeoleku parandamiseks ja võtma vastutusele kõik selles julmas teos osalenud isikud; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema rünnakute uurimisel Indiaga koostööd;

2.   usub, et pikema aja jooksul India külgetõmme kaubanduspartnerina ainult kasvab ja tema geopoliitiline tähtsus suureneb; tunneb seetõttu heameelt 29. septembril 2008 Marseille’s toimunud üheksandal Euroopa Liidu ja India tippkohtumisel võetud kohustuse üle jätkata ELi ja India poliitilise dialoogi ja koostöö arendamist;

3.  võtab teadmiseks inflatsiooni kiire kasvu Indias; tunnistab, et India kui ELi tähtsust koguva kaubanduspartneri konkurentsivõime säilitamise huvides on vaja märkimisväärseid infrastruktuuriinvesteeringuid ja elektritootmise võimsuse olulist kasvu; tervitab valitsuse kava kulutada järgmise viie aasta jooksul selles valdkonnas rohkem kui 500 miljardit USA dollarit ning kutsub era- ja avalik-õiguslikke asutusi üles selle hiigelprojekti raames täiel määral koostööd tegema;

4.  võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide ja India vahelise tsiviileesmärkidel tehtava tuumaenergiaalase koostöö lepingu ning tuumatarneriikide grupi teate erandi kohta, mis võimaldab muudel riikidel teha Indiaga tuumaenergialast koostööd ja avab ELi ettevõtetele ukse konkureerimiseks India tuumaenergiaturul; rõhutab, et nimetatud erand kinnitab veel kord India kohustust tuumarelva leviku tõkestamise osas;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et India peaminister avas Baramulla ja Qazigundi vahelise uue Srinagari raudteeliini, mis annab kohalikele inimestele tuhandeid uusi töökohti; on veendunud, et sellised majandusalgatused suurendavad kašmiiride väljavaateid jõukamaks ja rahulikumaks tulevikuks;

6.  tunneb heameelt India edu üle, kellest on saanud nii arenguabi andev kui ka saav riik;

7.  tervitab iga-aastast ELi ja India vahelist inimõiguste alast dialoogi, kuid tunneb muret aegluse üle, millega India rakendab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töönorme, eelkõige neid, mis käsitlevad laste tööjõudu ja võlaorjust; kutsub Indiat üles võtma rohkem ette naiste olukorra parandamiseks ja tegelema surmanuhtluse ning usuvähemuste tagakiusamise ja diskrimineerimise küsimustega, näiteks kristlaste kohtlemisega Orissas ja mujal;

8.  väärtustab edusamme teadus- ja arendustegevuse alases koostöös, mis muu hulgas toimub ELi rahastatava raamprogrammi kaudu; tunneb heameelt Euroopa ülikoolides programmi Erasmus Mundus kaudu õppivate India üliõpilaste suure hulga üle;

9.  kutsub komisjoni üles pöörama vabakaubanduslepingu läbirääkimistel nõuetekohaselt tähelepanu inimõigustele, mittetariifsetele tõketele, otseste välisinvesteeringute valdkonnas endiselt esinevate piirangute kaotamisele olulistes sektorites ning intellektuaalomandi õigustele;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et kui ELi ja India majanduskoostöö aluseks on liidu üldiste väärtuste süsteem, võib see koostöömudel saada standardiks koostööle teiste Aasia riikidega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

43

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Angelika Beer, Bastiaan Belder, Elmar Brok, Colm Burke, Marco Cappato, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Maria Eleni Koppa, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Vural Öger, Ria Oomen-Ruijten, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Marcello Vernola, Jan Marinus Wiersma, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Árpád Duka-Zólyomi, Martí Grau i Segú, David Hammerstein, Pierre Jonckheer, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Alexander Graf Lambsdorff, Erik Meijer


arengukomisjonI ARVAMUS (11.12.2008)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta

(2008/2135(INI))

Arvamuse koostaja: Filip Kaczmarek

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tunneb heameelt, et EL ja India võtsid endale India-ELi üheksandal tippkohtumisel 29. septembril 2008 kohustuse tihendada omavahelisi konsultatsioone Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Nõukogus ja jätkata dialoogi, et edendada inimõiguste universaalsust, nagu see kajastub avaldatud ühises tegevuskavas; rõhutab, et peab oluliseks ELi ja India vaheliste kaubandussuhete arengu seotust inimõigustealaste reformidega Indias, ning tunnustab dialoogi laiendamist teadusuuringutele ja koostööle inimväärse töö, säästva arengu ning kliimamuutuste valdkonnas;

2.   tervitab ELi ja India 2007.–2009. aasta kultuurikoostöö erimeetmete käivitamist, eriti hariduse, üliõpilasvahetuse, koolituse ja kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas;

3.   väljendab muret üleilmse hinnatõusu ja selle mõju pärast kõige vaesematele rahvastikurühmadele, sealhulgas Indias, mis ohustab stabiilset majanduskasvu ja suurendab üldist ebavõrdsust; kutsub ELi ja Indiat üles kooskõlastama põhjalikku strateegiat selle küsimuse integreeritud käsitlemiseks;

4.   tunneb heameelt, et India on saavutanud märkimisväärset edu üldise alghariduse suunal, teeb edusamme vaesuse likvideerimisel ja puhta joogivee kättesaadavuse laiendamisel; kuid märgib samas, et India ei ole teinud vajalikke edusamme enamiku tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide osas nagu laste suremus, emade tervis, laste alatoitumine ning malaaria, tuberkuloosi ja HIV/AIDSi piiramine; on mures selle pärast, et dalitid (kõige madalamasse kasti kuuluvad inimesed, nn puutumatud) ja adivasid (iidsed põlisrahvad ja -hõimud) kogevad kõige vähem aastatuhande arengueesmärkide edusamme ning neid diskrimineeritakse jätkuvalt elamispinna, hariduse, tööhõive ja arstiabi ning muude teenuste kättesaadavuse osas;

5.   märgib, et jätkuvale majanduskasvule vaatamata on endiselt säilinud tohutu ebavõrdsus: üle 800 miljoni inimese peab toime tulema vähem kui kahe dollariga päevas; on eriti mures kõige halvemas olukorras olevate elanikkonnakihtide, eriti naiste, laste, tõrjutud rühmade ja diskrimineerimise ohvrite, näiteks puutumatute ja põlisrahvaste ning maaelanikkonna olukorra pärast; rõhutab vajadust tagada, et vabakaubandusleping ei piiraks India valitsuse pädevust vaesuse ja ebavõrdsuse probleemidega tegelemisel; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema India valitsusega koostööd nimetatud elanikkonnarühmade olukorra parandamiseks ning edasise koostöö osas revideerima oma panust soolise ja kastilise diskrimineerimise lõpetamiseks, viidates oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsioonile, mis käsitleb puutumatute inimõigustealast olukorda Indias;

6.   rõhutab, et keskkonna järjest suurem hävitamine Indias on üha kasvav probleem, millel on kujuteldamatud majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed, eeskätt suure hulga vaesuses elavate indialaste jaoks ning seetõttu rõhutab eriti ELi ja India sellealase jätkuva koostöö vajalikkust;

7.  peab muljetavaldavaks majanduskasvu mõju India mõnede piirkondade arengule ja kutsub komisjoni üles toetama uuringuid, sellise mõju peamisi avaldumisvorme ning seda põhjustavaid riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, et hõlbustada teadmiste ja parimate tavade vahetust piirkondade vahel;

8.   on seisukohal, et EL peab pöörama erilist tähelepanu India väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) sektorile, ja soovitab seetõttu kõigis ELi ja India vahelise arengukoostöö programmides tugevdada VKEsid meetmete abil, mis aitavad rahastada kodanike algatatud kohalikke turupõhiseid projekte;

9.   tervitab mikrokrediidi levikut kogu Indias, mis on leidnud tunnustust tulemusliku rohujuure tasandilt juhitava arengu põhjustajana;

10. nõuab, et ELi ja India koostöö tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas keskenduks naiste tööalase diskrimineerimise, sunniviisilise töö ja laste tööjõu kasutamise probleemidele – võttes arvesse tõsiasja, et India on üks neid riike, kus kõige rohkem kasutatakse laste (umbes 150 miljoni lapse) tööjõudu –, et saavutada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste alusnormide järgimine ja lõpetada sotsiaalne dumping;

11. tunnustab uue laste tööjõu kasutamise seaduse vastuvõtmist 2006. aastal, millega keelatakse alla 14 aasta vanustel lastel töötada koduabilisena või toiduainete müüjana ja kutsub ELi üles jätkuvalt julgustama Indiat ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta, konventsiooni nr 138, mis käsitleb vanuse alammäära töölevõtmisel ja konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kaitse kohta, mis tähendaks positiivset sammu laste tööjõu kasutamise kaotamise kui lõppeesmärgi suunas;

12. kutsub tungivalt komisjoni nõudma läbirääkimistel vabakaubanduslepingusse säästvat arengut käsitleva peatüki lisamist, milles sätestatakse õiguslikult siduvad ja jõustatavad sotsiaalsed ja ökoloogilised miinimumnõuded;

13. rõhutab, et EL peaks avaldama India valitsusele survet, et see asuks võitlema miljoneid – peamiselt puutumatute ja põliselanike kogukonda kuuluvaid – India elanikke puudutava sunniviisilise töö vastu; arvatakse, et seda probleemi ei käsitleta piisavalt haldusalase ja poliitilise tahte puudumise tõttu;

14. nõuab tungivalt, et EL edendaks Indiaga investeerimis- ja kaubandussuhetes olevate ELis registreeritud ettevõtete hulgas ettevõtte suuremat vastutust, sealhulgas kohustust austada tööõigust ja inimõigusi ning kaitsta keskkonda, ning samas nõuab tungivalt India valitsusega kokkuleppe saavutamist tulemusliku töötajate õiguste järelevalvesüsteemi loomiseks ja tulemuslike meetmete võtmiseks, et tagada mittediskrimineerimine ja minimeerida keskkonnamõjud igasuguses ELis registreeritud ettevõtete Indias toimuvas äritegevuses;

15. nõuab tungivalt, et EL lisaks Indiaga sõlmitavasse vabakaubanduslepingusse sätte, mis tagab, et erimajanduspiirkondade eeliseid kasutavatele ELi ettevõtetele ei saa teha erandeid India poolt ratifitseeritud ILO konventsioonidel põhinevate töötajate põhiõiguste või muu tööõiguse järgimisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.12.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

16

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Alessandro Battilocchio, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Nirj Deva, Fernando Fernández Martín, Juan Fraile Cantón, Alain Hutchinson, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Johan Van Hecke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Csaba Őry, Renate Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Fernando Fernández Martín, Francesco Ferrari, Zita Gurmai, Emilio Menéndez del Valle, Ramona Nicole Mănescu, Justas Vincas Paleckis, Leopold Józef Rutowicz


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

9

3

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kader Arif, Francisco Assis, Françoise Castex, Glyn Ford, Jacky Hénin, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, David Martin, Georgios Papastamkos, Peter Šťastný, Gianluca Susta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ole Christensen, Albert Deß, Sajjad Karim, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

André Brie, Timothy Kirkhope, László Surján

Õigusteave - Privaatsuspoliitika