Menetlus : 2008/0245(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0134/2009

Esitatud tekstid :

A6-0134/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.12
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0207

RAPORT     ***I
PDF 165kWORD 199k
13.3.2009
PE 419.852v02-00 A6-0134/2009

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, seoses eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkusega

(KOM(2008)0838 – C6‑0473/2008 – 2008/0245(COD))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Emmanouil Angelakas

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, seoses eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkusega

(KOM(2008)0838 – C6‑0473/2008 – 2008/0245(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0838);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 162, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0473/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6‑0134/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Et tagada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 158 sätestatud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide täitmine, peaksid meetmed olema suunatud väikese sissetulekuga majapidamistele, nagu need on määratletud kehtivates riiklikes õigusaktides.

(4) Et tagada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 158 sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmine, peaksid meetmed toetama sotsiaalset ühtekuuluvust.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Euroopa Kontrollikoda soovitas 2007. aasta eelarvet käsitlevas aastaaruandes seadusandlikel asutustel ja komisjonil kaaluda tulevaste kuluprogrammide ümberkujundamist, lihtsustades abikõlblike kulude arvutusbaasi ning kasutades „reaalsete kulude” hüvitamise asemel rohkem ühekordseid või kindlasummalisi makseid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b) Selleks et lihtsustada ERFi toetust saavate tegevuste juhtimist, haldamist ja kontrolli (eriti kui see on seotud tulemuspõhiste hüvitussüsteemidega), on asjakohane lisada kolm täiendavat abikõlblikku kululiiki, nimelt kaudsed kulud, ühekordsed maksed ning kuluühikute standardiseeritud astmikul põhinevad ühtsed määrad.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c) Kulude abikõlblikkusega seotud õiguskindluse tagamiseks tuleks neid täiendavaid abikõlblikke kululiike kohaldada kõikide ERFi antavate toetuste suhtes. Seepärast tuleb seda kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2006. aastast, mis on määruse (EÜ) nr 1080/2006 jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1080/2006

Artikkel 7 – lõige 1a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Kulutused energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks olemasolevates elamutes väikese sissetulekuga majapidamiste toetuseks peavad olema abikõlblikud kõigi liikmesriikide jaoks.

1a. Kõikides liikmesriikides on kulutused energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks olemasolevates elamutes abikõlblikud summa ulatuses, mis moodustab ERFi kogutoetusest kuni 4 %.

 

Sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise eesmärgil määratlevad liikmesriigid eluasemega seotud kulutuste abikõlblikkuse siseriiklikes eeskirjades kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikega 4.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1080/2006

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) lisatakse järgmine lõige:

"3 a. Järgmised kulud on kooskõlas lõikega 1 kõlblikud ERFi toetust saama tingimusel, et need on tehtud kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, sealhulgas raamatupidamiseeskirjadega, ja allnimetatud eritingimuste alusel:

 

toetuste puhul:

(i) ühtse määra alusel deklareeritavad kaudsed kulud kuni 20 % ulatuses tegevuse otsekuludest;

(ii) ühtse määraga kulud, mis arvutatakse vastavalt kuluühikute standardiseeritud astmikule, mille on kindlaks määranud liikmesriik;

(iii) tegevuse kulusid täielikult või osaliselt hõlmav ühekordne makse.

Alapunktides i, ii ja iii osutatud võimalusi võib ühendada ainult juhul, kui need hõlmavad abikõlblike kulude eri kategooriaid või kui neid kasutatakse sama tegevuse eri projektide rahastamisel.

Alapunktides i, ii ja iii osutatud kulud määratakse eelnevalt kindlaks selge, õiglase ja kontrollitava arvutuse alusel.

Alapunktis iii osutatud ühekordne makse ei tohi ületada 50 000 eurot.”

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

Käesoleva määruse artikli 1 lõiget 2 a kohaldatakse alates 1. augustist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.


SELETUSKIRI

26. novembril esitas Euroopa Komisjon vastuseks jätkuvale finantskriisile ja Euroopa majanduse aeglustumisele laiaulatusliku Euroopa majanduse elavdamise kava.

ELi ühtekuuluvuspoliitika kui reaalmajanduse suurim investeeringute allikas annab kõnealusesse kavasse olulise panuse. Ajavahemikuks 2007–2013 eraldatud koguvahenditest rohkem kui 65 % on juba ette nähtud investeeringuteks Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive nelja prioriteetsesse valdkonda. Seetõttu pole üllatav, et projekti elluviimise kiirendamiseks ning majandusliku kindluse ja dünaamilisuse loomiseks on võetud nii õiguslikke kui ka muid meetmeid.

Selles kontekstis esitas komisjon ettepanekud perioodi 2007–2013 käsitleva kolme kehtiva ELi struktuurifondide määruse läbivaatamise kohta, milleks on üldmäärus, Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus ja Euroopa Sotsiaalfondi määrus. Üldiselt on kõnealuste õigusnormide muutmise eesmärk täiustada liikmesriikide rahakäivet ja likviidsust, hõlbustada finantskorraldusvahendite kasutamist, lihtsustada ja laiendada kindlasummaliste või ühekordsete kulude tegemist ning laiendada toetusvõimalusi, et investeerida eluasemete energiatõhususse ja taastuvenergia kasutamisse.

Komisjoni ettepanek – Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus

Komisjon esitas muudatusettepaneku Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse (1080/2006) artikli 7 kohta (kulude abikõlblikkus) eesmärgiga võimaldada kõikidel ELi liikmesriikidel ja piirkondadel investeerida eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia meetmetesse Euroopa Liidu struktuurifondide abiga.

Sellest tulenevalt on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil võimalik kaasrahastada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kavasid näiteks topeltklaaside, seinaisolatsiooni ja päikesepaneelide paigaldamiseks elamutele või vanade boilerite asendamiseks energiasäästlikumatega. Kõnealune meede kehtib kõigi 27 ELi liikmesriigi kohta ning oli esialgu suunatud ainult väikese sissetulekuga majapidamistele.

Tuleb meelde tuletada, et kehtiva määruse kohaselt juba toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) meetmeid eluasemesektoris, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas, kuid ainult uute liikmesriikide (EL12) puhul ning vastavalt mitmetele tingimustele. Tegelikult tähendab see seda, et ERDFi saab kasutada ainult ehitise ühiskasutatavate osade (või sotsiaalelamute puhul kogu ehitise) jaoks mahajäänud linnapiirkondades.

Kõnealuse ettepanekuga rahastamist ei suurendata ning see ei mõjuta ühenduse eelarvet. Sellega võimaldatakse liikmesriikidel lihtsalt soovi korral prioriteete muuta ning ümber korraldada oma rakenduskavad, selleks et rahastada tegevusi kõnealuses valdkonnas.

Nõukogu kompromiss Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse suhtes

Nõukogul õnnestus leida kompromiss esimesel lugemisel Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse läbivaatamise käigus väga piiratud ajaraamistiku jooksul. Nõukogu struktuurimeetmete töörühma läbirääkimiste tulemusena tehti komisjoni ettepanekus eluaseme kohta mitmeid muudatusi, nimelt:

·   väikese sissetulekuga majapidamistele viitamise kaotamine, kuna see tekitas probleeme seoses kõnealuse mõiste mitmesuguste määratlustega riiklikes eeskirjades. Selle asemel sätestatakse, et sekkumine eluasemesektoris peaks toetama sotsiaalset ühtekuuluvust ning liikmesriigid võivad ise määratleda täpsed abikõlblike eluasemete kategooriad;

·   igale liikmesriigile antavast Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldisest maksimaalselt 4 % määratakse kulutustele energiatõhususe täiustamiseks ning taaskasutatava energia kasutamiseks olemasolevates elamutes.

Nõukogu jättis alles komisjoni ettepanekus sisalduva eristamise, nimelt et uusi elamusektori meetmeid tuleb võimaldada kõikidele liikmesriikidele, samas kui uued liikmesriigid (EL12) saavad olemasolevate Euroopa Regionaalarengu Fondi eeskirjade alusel edaspidi rahastada teisi eluasemekulude liike (maksimaalselt 3 % asjakohase rakenduskava jaoks Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast summast või riigi tasandil 2 % Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast kogusummast). Vastavalt mitmesugustele eeskirjadele ja sätetele võivad elamuehituskulud igas uues liikmesriigis moodustada kuni 6 % neile antud Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast kogusummast.

Lisaks otsustas nõukogu Euroopa Regionaalarengu Fondi määrusesse lisada uue lõike, selleks et tagada tegevuste juhtimise, jälgimise ja kontrolli vajalik haldusalane lihtsustamine. Kõnealuse uue lõike, mille ettepaneku tegi esialgu Euroopa Komisjon ainult Euroopa Sotsiaalfondi määruse (1081/2006) suhtes, lisas nõukogu struktuurifondidevaheliste eeskirjade ühtsuse tagamiseks ka Euroopa Regionaalarengu Fondi määrusesse.

Kõnealuses uues eeskirjas järgitakse kontrollikoja soovitust(1) lihtsustada abikõlblike kulude arvutamist ning kasutada tegelike kulude hüvitamise asemel tõhusamalt ühekordseid ja kindlasummalisi makseid. Selle eesmärk on lihtsustada kulude deklareerimist ning kasutusele võtta rohkem tulemustel põhinev kulude hüvitamise süsteem. See peaks olema eriti kasulik tegevuskulude puhul ning võimaldama riigiasutustel projekte ja meetmeid kiiremini ja tõhusamalt ette valmistada.

Uue sätte kohaselt kehtestatakse vastavalt riiklikele eeskirjadele Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuste kolm abikõlblike kulude lisavormi: kaudsed kulud (kuni 20 % tegevuse otsekuludest), ühekordsed maksed (maksimaalselt 50 000 eurot) ning kindlasummalised ühikukulude astmestikud.

Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse muutmisettepaneku hindamine

Raportöör pooldab Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse kavandatud muudatust eluasemesektori energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise investeeringute osas ning seda kõigi ELi liikmesriikide puhul.

Kõnealune uus meede ei aita kaasa mitte ainult ELi konkurentsivõime ja tööhõive edendamisele kogu Euroopas, vaid võib mõjutada ka ELi energia ja kliimamuutuste strateegia eesmärkide saavutamist, kuna hinnanguliselt põhjustavad ainuüksi ehitised Euroopa Liidus 40 % kasvuhoonegaaside heitest, samas kui ehitistes raisatakse liiga palju energiat ebatõhusate kütte- ja kliimaseadmete ning ebatõhusa valgustuse tõttu. (Komisjoni arvates võib kulutasuv energiasäästmine elamuehitussektoris jõuda 2020. aastaks 28 %ni).

Tuleb rõhutada, et otsus toetada ehitiste energiaalaseid investeeringuid on liikmesriikide ainupädevuses, sest kõnealuses valdkonnas ELil pädevus puudub. Samas on see uus meede, mis kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega annab liikmesriikidele võimaluse teha ELi struktuurifondide toetuse abil asjaomaseid investeeringuid, jättes otsuse toetuse kasutamise kohta liikmesriikide pädevusse.

Euroopa Regionaalarengu Fondi elamute abikõlblikkuse eeskirjade ulatuse laiendamine, et lisada meetmed vanades liikmesriikides, oli üks nõudmisi, mille Euroopa Parlament esitas oma 10. mai 2007 aasta resolutsioonis eluaseme- ja regionaalpoliitika kohta. Esialgu oli komisjon kõnealuse laiendamise vastu. On kahetsusväärne, et kõnealuse meetme kasutuselevõtuks kogu liidu ulatuses sai ajendiks finantskriis.

Raportööri arvates täiustab ka nõukogus saavutatud kompromiss komisjoni algset ettepanekut. Õige meede on kaotada väikese sissetulekuga majapidamiste määratlus, millele kõnealused investeeringud olid esialgselt suunatud. Liikmesriikidel peab olema õigus otsustada abikõlblike elamukategooriate üle vastavalt riiklikele eeskirjadele, kehtestades seeläbi oma kriteeriumid (nt investeeringute kavandamine piirkondade geograafiliste omaduste alusel, nagu saared või mägipiirkonnad).

Lisaks on kõnealuste kulude 4 %-line piirmäär samuti õiglane, kuna see takistab liikmesriikidel uue eeskirja kuritarvitamist Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavate riiklike assigneeringute ebaproportsionaalse summa ümbersuunamisega seda liiki investeeringutele. Samas on oluline märkida, et hiljutised andmed uute liikmesriikide kohta (mis on alates praegusest programmiperioodist saanud kasu elamusektori investeeringutest) näitavad, et enamikul juhtudel ei ulatu kõnealused investeeringud riigi tasandil isegi 1 %ni Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast kogusummast, rääkimata 2 %-lisest piirmäärast.

Kindlasummaliste kulude ja ühekordsete maksete kasutamise laiendamist käsitleva uue sätte puhu leiab raportöör, et sellel on eeldatavalt väga positiivne mõju struktuurifondide igapäevasele haldamisele. Seetõttu ning isegi juhul, kui ettepanek on tehtud kriisiolukorras, on kõnealused eeskirjad ära teeninud Euroopa Parlamendi täieliku toetuse, ning parlament on korduvalt propageerinud niisugust lihtsustamist ja viimase kahe aasta jooksul aktiivselt rõhutanud vajadust edasise lihtsustamise järele ning kutsunud komisjoni korduvalt üles selle nimel viivitamata tegutsema.

Samas peab Euroopa Parlament vaatlema seda esimese olulise sammuna meetmete loetelus, mida tuleb võtta ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimise mehhanismide lihtsustamiseks. Komisjon moodustas töörühma eesmärgiga läbi vaadata kehtivad struktuurifondide määrused (2007–2013) ning samuti kõnealuste määruste rakendamist käsitlev komisjoni määrus. Seetõttu ootab parlament järgmiste kuude jooksul innukalt komisjoni edasisi lihtsustamisettepanekuid. Edaspidi tuleb analüüsida, kas need lihtsustamisettepanekud tuleks muuta konkreetseteks määruste muutmise ettepanekuteks. Raportöör kiidaks kõnealuse arengu heaks, kui kõnealused ettepanekud võib juba jooksva programmiperioodi teises pooles ellu rakendada.

Euroopa Parlamendi raport

Määruse läbivaatamine toimub vastavalt kaasotsustamismenetlusele, mis annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule võrdsed õigused ja volitused komisjoni ettepanekut muuta.

Arvamuste vahetuse käigus regionaalarengukomisjonis 19. jaanuaril 2009 eesistujariigi Tšehhi Vabariigiga, keda esindas asepeaminister Jiří Čunek, ja regionaalpoliitika vastutava voliniku Danuta Hübneriga rõhutati selgelt parlamendipoolse kiire kokkuleppe saavutamise vajadust, arvestades eriti asjaolu, et asjaomasel nõukogu töörühmal õnnestus saavutada konsensus alles kolme järjestikuse koosoleku järel. Peamine väide oli see, et muudetud määrustesse lisatavad uued sätted tuleb Euroopa kodanike heaolu nimel viivitamata rakendada, eriti seetõttu, et õigusaktide paketi läbivaatamise eesmärk on aidata liikmesriikidel teiste takistuste seas üle saada olemasolevatest likviidsusprobleemidest.

Raportöör teadvustab täielikult probleemi pakilisust ning vajadust kõnealuse kaasotsustamismenetluse osas esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, arvestades et:

·    tegemist on erakorralise olukorraga, mille lahendamiseks on vaja erakorralisi abinõusid, ning EL peaks finantskriisile tõhusalt ja õigeaegselt vastu astuma;

·    nõukogu muudetud komisjoni ettepanek on väga hea kompromiss, millel võib olla kõnealuses küsimuses väga positiivne mõju;

·    komisjon koostab struktuurifondide haldamise kehtivate eeskirjade lihtsustamise jätkamiseks lisaettepanekuid.

Raportöör on seetõttu otsustanud uusi muudatusettepanekuid, ettepanekuid ja lisasid nõukogu kompromissteksti kohta mitte esitada, kuna kõnealuse määruse vastuvõtmiseks oleks sellisel juhul vaja mitmeid mitteametlikke kolmepoolseid kohtumisi ning võib-olla teist lugemist. Seetõttu sisaldab raporti projekt muudatusettepanekuid, mis on kooskõlas ainult nõukogu seisukohaga, arvestades küsimuse pakilisust ning vastuvaieldamatut vajadust anda Euroopa kodanikele kõnealuse kriisi küsimuses kiire vastus.

Enne kõnealuse õigusaktide paketi vastuvõtmist täiskogul palus parlament Euroopa Komisjonil avalikult teatada oma kavatsusest viia 2010. aastal läbi nende reformide hindamine, mis viiakse ellu kolme muudetud määruse vastuvõtmise järel.

(1)

Vt kontrollikoja 2007. aasta aruannet.


MENETLUS

Pealkiri

Investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse seoses elamumajandusega (määruse (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) muutmine)

Viited

KOM(2008)0838 – C6-0473/2008 – 2008/0245(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.12.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

13.1.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.1.2009

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

19.1.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Emmanouil Angelakas

19.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.1.2009

12.2.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Monica Giuntini, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Marian Harkin, Jim Higgins, Mieczysław Edmund Janowski, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Sérgio Marques, Yiannakis Matsis, Iosif Matula, Markus Pieper, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Catherine Stihler, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Domenico Antonio Basile, Jan Březina, Den Dover, Ramona Nicole Mănescu, Samuli Pohjamo, Christa Prets, László Surján

Õigusteave - Privaatsuspoliitika