RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega

17.3.2009 - (KOM(2008)0602 – C6‑0339/2008 – 2008/0191(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Othmar Karas

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega

(KOM(2008)0602 – C6‑0339/2008 – 2008/0191(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni direktiivi eelnõu (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0602);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0339/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6‑0139/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) artikliga 3 lubatakse liikmesriikidel pakkuda krediidiasutustele, kes on alates 15. detsembrist 1977 keskasutusega püsivalt seotud, välja erilisi usaldatavusnormatiive, eeldusel et need normatiivid olid sätestatud liikmesriikide õigusaktides hiljemalt 15. detsembril 1977. aastal. Kõnealused ajalised piirangud ei võimalda liikmesriikidel, eriti Euroopa Liiduga pärast 1980. aastat ühinenud liikmesriikidel, rakendada samu norme nende territooriumil nimetatust hiljem keskasutusega seotud krediidiasutuste suhtes. Seepärast on asjakohane kõrvaldada artiklist 3 ajalised piirangud, et tagada liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed tingimused omavahelises konkurentsis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks ette nägema mittesiduvad suunised, et soodustada järelevalvetava lähendamist.	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) artikliga 3 lubatakse liikmesriikidel pakkuda krediidiasutustele, kes on alates 15. detsembrist 1977 keskasutusega püsivalt seotud, välja erilisi usaldatavusnormatiive, eeldusel et need normatiivid olid sätestatud liikmesriikide õigusaktides hiljemalt 15. detsembril 1977. aastal. Kõnealused ajalised piirangud ei võimalda liikmesriikidel, eriti Euroopa Liiduga pärast 1980. aastat ühinenud liikmesriikidel, rakendada samu norme nende territooriumil nimetatust hiljem keskasutusega seotud krediidiasutuste suhtes. Seepärast on asjakohane kõrvaldada selle direktiivi artiklist 3 ajalised piirangud, et tagada liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed tingimused omavahelises konkurentsis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks ette nägema suunised, et soodustada järelevalvetava lähendamist.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Seetõttu on oluline kehtestada kriteeriumid nimetatud kapitaliinstrumentide arvestamiseks krediidiasutuste esmaste omavahenditena ja kooskõlastada direktiivi 2006/48/EÜ sätted selle kokkuleppega. Direktiivi 2006/48/EÜ XII lisa muudatusettepanekud tulenevad otseselt nende kriteeriumide kehtestamisest. Aktsepteeritavuse kriteeriumid peaksid viitama krediidiasutuste, kellel puuduvad riigisisese õiguse alusel omanikud ja aktsionärid, kõige rohkem allutatud instrumentidele, nagu näiteks mõne ühistupanga liikmete sertifikaadid, kui vastav kapital on sisse makstud ning on järjekorras kõigi teiste nõuete järel.	(3) Seetõttu on oluline kehtestada kriteeriumid nimetatud kapitaliinstrumentide arvestamiseks krediidiasutuste esmaste omavahenditena ja kooskõlastada direktiivi 2006/48/EÜ sätted selle kokkuleppega, võttes samal ajal arvesse, kui oluline on tugev põhikapitali baas selleks, et oleks võimalik katta kahjusid. Direktiivi 2006/48/EÜ XII lisa muudatusettepanekud tulenevad otseselt nende kriteeriumide kehtestamisest. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid hõlmavad kõiki instrumente, mida siseriiklike õigusaktide kohaselt käsitatakse omakapitalina, mis kuuluvad likvideerimise korral kõigi muude nõuete järel viimasesse järku ja katavad tegevuse põhimõtte kohaselt täielikult kahjud võrdselt lihtaktsiatega. Need võivad sisaldada ka selliseid instrumente, mis annavad eelisõigused mittekumulatiivsel alusel dividendimaksete korral, tingimusel et need on hõlmatud direktiivi 86/635/EMÜ artikliga 22, need kuuluvad likvideerimise korral kõigi muude nõuete järel viimasesse järku ja katavad tegevuse jätkumise põhimõtte kohaselt lihtaktsiatega võrdselt kõik kahjud. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid hõlmavad krediidiasutuste õigusaktidest tulenevate tingimuste kohaselt ka muid instrumente, võttes arvesse vastastikuste ühingute, ühistute ja sarnaste asutuste eriomast struktuuri, ning mida peetakse üldjoontes kapitali omaduste osas võrdväärseks lihtaktsiatega. Vahendid, mis ei kuulu likvideerimise korral kõigi muude nõuete järel viimasesse järku või mis ei kata võrdselt lihtaktsiatega tegevuse jätkuvuse põhimõtte kohaselt täielikult kahjusid, kuuluvad direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis ca osutatud hübriidide kategooriasse.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Ühenduse kriisijuhtimise raamistiku tugevdamise eesmärgil on oluline, et pädevad ametiasutused kooskõlastaksid tõhusalt oma tegevust teiste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral ka keskpankadega. Usaldatavusjärelevalve tõhususe parandamiseks ühenduses tegevusloa saanud emaettevõtjana tegutsevates krediidiasutustes ja selleks, et võimaldada pädevatel ametiasutustel paremini teostada konsolideeritud järelevalvet pangakontserni üle, peaks järelevalve olema tõhusamalt kooskõlastatud. Sel eesmärgil tuleks rajada järelevalveasutuste kolleegiumid. Järelevalveasutuste kolleegiumide rajamine ei tohiks mõjutada direktiiviga 2006/48/EÜ pädevatele ametiasutustele antud õigusi ja kohustusi. Järelevalveasutuste kolleegiumide rajamine peaks olema tihedama koostöö vahend, mille kaudu pädevad ametiasutused jõuavad kokkuleppele peamiste järelevalveülesannete täitmises. Järelevalveasutuste kolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võib koostöös teiste kolleegiumi liikmetega otsustada korraldada kohtumisi või tegevusi, mis ei ole üldistes huvides ja on seega konkreetsema suunitlusega.	(5) Ühenduse kriisijuhtimise raamistiku tugevdamise eesmärgil on oluline, et pädevad ametiasutused kooskõlastaksid tõhusalt oma tegevust teiste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral ka keskpankadega. Konsolideeritud usaldatavusjärelevalve tõhususe parandamiseks pangakontsernis peaks järelevalve olema tõhusamalt kooskõlastatud. Sel eesmärgil tuleks rajada järelevalveasutuste kolleegiumid. Järelevalveasutuste kolleegiumide rajamine ei tohiks mõjutada direktiiviga 2006/48/EÜ pädevatele ametiasutustele antud õigusi ja kohustusi. Järelevalveasutuste kolleegiumide rajamine peaks olema tihedama koostöö vahend, mille kaudu pädevad ametiasutused jõuavad kokkuleppele peamiste järelevalveülesannete täitmises. Järelevalveasutuste kolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võib koostöös teiste kolleegiumi liikmetega otsustada korraldada kohtumisi või tegevusi, mis ei ole üldistes huvides ja on seega konkreetsema suunitlusega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalus osaleda kolleegiumides, mis on rajatud järelevalve teostamiseks krediidiasutuste üle, kelle emaettevõtja paikneb kolmandas riigis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks vajalikel juhtudel välja töötama mittesiduvad juhised ja soovitused, et ühtlustada direktiiviga 2006/48/EÜ sätestatud järelevalvetoiminguid.	(7) Pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalus osaleda kolleegiumides, mis on rajatud järelevalve teostamiseks krediidiasutuste üle, kelle emaettevõtja paikneb kolmandas riigis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks vajaduse korral välja töötama juhised ja soovitused, et ühtlustada direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud järelevalvetavad. Selleks et vältida järjekindlusetust ja regulatiivset arbitraaži, mis võib tuleneda erinevate kolleegiumide kohaldatavatest eri lähenemisviisidest ja eeskirjadest ning liikmesriikide kaalutlusõiguse kohaldamisest, peaks Euroopa pangandusinspektorite komitee töötama välja kolleegiumide tegevust reguleerivate menetluseeskirjade suunised.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Praegune järelevalvekorraldus peaks olema ajutine. Järelevalveasutuste kolleegiumid on oluline esimene samm ELi järelevalvealase koostöö ja lähenemise sujuvamaks muutmisel. Kontsernide ja valdusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate ning filiaalidega tegelevate järelevalveasutuste vaheline koostöö kolleegiumis on arenguetapp liikumisel täielikuma õigusnormide lähendamise ning järelevalvealase integratsiooni suunas. Järelevalveasutuste vaheline usaldus ja austus nende vastavate kohustuste suhtes on väga oluline. Lahkhelide korral nende erinevate ülesannetega seotud kolleegiumi liikmete vahel on neutraalsed ja sõltumatud ühenduse tasandi nõustamis-, vahendus- ja konflikti lahendamise mehhanismid väga olulised.
	Rahvusvaheliste finantsturgude kriis on näidanud, et tuleks lähemalt uurida vajadust ELi finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli reformi järele. Eeskätt teatas komisjon oma 29. oktoobri 2008. aasta teatises „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik”, et ta on loonud Jacques de Larosière’ juhitava ekspertrühma ELi finantsinstitutsioonide ülesehituse kaalumiseks, et tagada usaldusväärsus, turgude korrapärane toimimine ja tugevam Euroopa tasandi koostöö finantsstabiilsusest ülevaate saamise, varase hoiatamise mehhanismi ja kriisiohje valdkondades, sealhulgas piiri- ja valdkonnaüleste ohtudega tegelemisel, samuti uurida koostööd ELi ja muude peamiste jurisdiktsioonide vahel, et aidata tagada finantsstabiilsust üleilmsel tasandil. Vajaliku ELi järelevalvealase lähenemise ja koostöö taseme saavutamiseks ning finantssüsteemi stabiilsuse toetamiseks tuleb jätkata järelevalvealast integratsiooni. Sellise integratsiooni tulemus võiks olla Euroopa Keskpankade Süsteemi mudelil põhinev Euroopa pangandusinspektorite süsteem.
	Komisjon peaks võimalikult kiiresti, kuid kindlasti enne 31. detsembrit 2009 andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru oma järeldustest sellega seoses ning esitama õigusloomega seotud ettepanekuid, et tegelda järelevalvealase koostöö korralduse puudustega, võttes samal ajal arvesse finantsjärelevalve kõrgetasemelise töörühma soovitusi, pidades silmas, et ELi tasandil peaks järelevalvesüsteem saavutama suurema rolli 31. detsembriks 2011.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Kuna riskipositsioonist tulenev krediidiasutuste või investeerimisühingute kahju võib olla sama tõsine kui igast teisest riskipositsioonist tulenev kahju, tuleks kõnealuseid riskipositsioone käsitleda nagu kõiki teisi riskipositsioone ja teatada nendest vastavalt.	(14) Kuna krediidiasutuste või investeerimisühingutega seotud riskipositsioonist tulenev kahju võib olla sama tõsine kui igast teisest riskipositsioonist tulenev kahju, tuleks kõnealuseid riskipositsioone käsitleda nagu kõiki teisi riskipositsioone ja teatada nendest vastavalt. Ühtlasi jäetakse finantsturgude ja nendega seotud infrastruktuuri sujuva toimimise võimaldamiseks välja väga lühiajalised riskipositsioonid, mis on seotud makse-, arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste osutamisega klientidele. Need teenused hõlmavad näiteks sularahas arveldamist ja tasaarveldamist, äriühingute tehingute töötlemist, samuti väärtpaberilaene ja sarnaseid tasaarveldamist võimaldavaid tegevusi. Sellega liituvad riskid hõlmavad muu hulgas klientide maksetest tulenevaid pankade teistes pankades avatud kontode saldosid, sealhulgas debiteeritud või krediteeritud teenustasusid ja intresse, ning muid klientidele osutatavate teenustega seotud makseid ja antud või saadud tagatisi.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Käesoleva direktiivi krediidikvaliteeti hindavate asutustega (reitinguagentuurid) seonduvad sätted peaksid olema kooskõlas reitinguagentuure käsitleva määrusega (EÜ) nr …/2009. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks eelkõige vaatama läbi reitinguagentuuride tunnustamist käsitlevad suunised, et vältida topelttööd ja vähendada tunnustamisega seotud koormust, kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina ühenduse tasandil.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Oluline on kõrvaldada vastuolud nende äriühingute huvide vahel, kes „pakivad“ laenu kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (laenude algne väljastaja), ja nende äriühingute huvide vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse (investorid). Seetõttu on oluline, et laenude algne väljastaja säilitab kõnealuse laenu puhul riskipositsiooni. Eriti juhul, kui krediidirisk kantakse üle väärtpaberistamise teel, peaksid investorid langetama otsused üksnes pärast põhjalikku kaalumist, milleks neil on vaja asjakohast teavet väärtpaberistamise kohta.	(15) Oluline on kõrvaldada vastuolud nende äriühingute huvide vahel, kes „pakivad“ laenu kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja), ja nende äriühingute huvide vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse (investorid). Samuti on oluline teha vahet väärtpaberistamisel, mille puhul laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja ning investorite huvid langevad kokku, sest näiteks laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitab märkimisväärse huvi alusvara vastu, ja neil väärtpaberistamistel, mille puhul huvid kokku ei lange. Lisaks peavad karistused nõuetele vastavuse kontrollimise kohustuse täitmata jätmise eest olema proportsionaalsed. Seetõttu on oluline, et laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitab kõnealuse laenu puhul riskipositsiooni. Sellele vastavalt tuleks huvi säilitamist kohaldada krediidiriski ülekandmisele, näiteks nõuete ostmisele, sündikaatlaenudele või krediidiriski ülekandetehingutele, kui nende majanduslik sisu vastab käesoleva direktiivi kohasele väärtpaberistamise mõistele. Eriti juhul, kui krediidirisk kantakse üle väärtpaberistamise teel, peaksid investorid langetama otsused üksnes pärast põhjalikku kaalumist, milleks neil on vaja asjakohast teavet väärtpaberistamise kohta. Kõnealuste struktuuride võimalike vastuolude kõrvaldamiseks kasutatavad meetmed peavad olema järjekindlad ja ühtsed kõigis asjaomastes rahandussektori õigusaktides. Komisjon peaks esitama asjakohased õigusakti ettepanekud, et tagada kõnealune järjekindlus ja ühtsus.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Nõuetele vastavuse kontrollimise menetlused võimaldavad paremat usalduse loomist ja ristkontrolli, kui need tuginevad avatud põhimõttele. Seega peaks laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja ja investorite poolt või nimel tehtav nõuetele vastavuse kontroll olema pigem avalik kui konfidentsiaalne, pidades seejuures kinni andmekaitse ja eraelu puutumatuse nõuetest.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15b) Liikmesriigid ja pädevad asutused peaksid tagama, et riiklikel reguleerivatel asutustel oleks piisavalt töötajaid ja ressursse artikli 122a kohaste järelevalvealaste kohustuste täitmiseks ja et artikli 122a kohaselt krediidiasutuste järelevalvega tegelevatel töötajatel oleksid asjakohased teadmised ja kogemused neile antud ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Eelkõige tuleks komisjoni volitada tegema muudatusi direktiivi 2006/48/EÜ III lisasse, et võtta arvesse finantsturgude, raamatupidamisstandardite ja -nõuete ühenduse õigusakte arvestavat arengut ja järelevalvetavade lähendamist, ning muuta kõnealuse direktiivi artikli 111 lõikes 1 sätestatud määrasid, et võtta arvesse finantsturgude arengut. Kuna kõnealused meetmed on üldise iseloomuga ja töötatud välja muudatuste tegemiseks direktiivi 2006/48/EÜ ebaolulistesse elementidesse, tuleb need võtta vastu kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.	(19) Eelkõige tuleks komisjoni volitada tegema muudatusi direktiivi 2006/48/EÜ III lisasse, et võtta arvesse finantsturgude, raamatupidamisstandardite ja -nõuete ühenduse õigusakte arvestavat arengut ja järelevalvetavade lähendamist. Kuna kõnealused meetmed on üldise iseloomuga ja töötatud välja muudatuste tegemiseks direktiivi 2006/48/EÜ ebaolulistesse elementidesse, tuleb need võtta vastu kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Kriisiga seoses on ilmnenud vajadus paremini analüüsida makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme (probleeme, mis on makromajandusliku poliitika ja finantssüsteemi reguleerimise kokkupuutepunktis). Vaja on uurida järgmist:
	– poliitikat, mis teravdab konjunktuuritsükli tõusu- ja langusfaase (kaasa arvatud ka finantskriisi võimalik teravdamine eeldades ülemäärast kapitali tsükli langusfaasis ja ebapiisavat kapitali tõusufaasis), ning seda, kas pangad peaksid looma tugevaid kapitalipuhvreid kogu tsükli vältel ja reserve, mida saab kasutada majanduslanguse ajal,
	– eeldusi, mis puudutavad normkapitali arvutamise metoodika aluseks olevaid korrelatsioone, ja
	– finantsvõimenduse suhtarvu kehtestamist pankadele.
	Seetõttu peaks komisjon nende küsimuste lahendamiseks selle direktiivi tervikuna 31. detsembriks 2009 läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja asjakohased ettepanekud.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 b) Finantsstabiilsuse tagamiseks peaks komisjon vaatama läbi meetmed börsivälise turu läbipaistvuse parandamise kohta ning nende kohta aru andma, näiteks nõudes, et krediidiriski ülekandetehingud töödeldaks keskse osapoole arvelduskojas, mis on asutatud Euroopa Liidus, mida reguleerivad ELi õigusaktid ja mille suhtes ELis teostatakse järelevalvet, et leevendada vastaspoole riski ja laiemalt vähendada üldriski, tagades tõhusa järelevalve nende üksuste üle. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealuse aruande vajaduse korral koos õigusakti ettepanekutega.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 c) Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2009 aruande selle kohta, kas on asjakohane nõuda asutustelt väärtpaberistamisel olulise majandusliku huvi säilitamist ja milline oleks selle oodatav mõju, võttes arvesse arenguid rahvusvahelisel turul ja poliitikas.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 d) Riski hindamisel tuleks arvesse võtta mikrokrediidi eriomadusi. Mikrokrediidi valdkonna vähest arengut arvestades tuleks ühtlasi edendada asjakohaste reitingusüsteemide väljatöötamist. Mikrokrediidi arendamist tuleks soodustada. Mikrokrediidiga seotud usaldatavusnormatiivid ja järelevalve peaksid olema mikrokrediidialase tegevusega proportsionaalsed. Kõnealune järelevalve tuleks kohandada vastavalt standardreitingusüsteemide väljatöötamisele ning mikrokrediidialase tegevuse reaalsusele ja riskidele.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 41 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Artikli 41 esimene lõik asendatakse järgmisega:   „Kuni edaspidise kooskõlastamiseni säilib vastuvõtva liikmesriigi vastutus koostöös päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutustega järelevalve eest krediidiasutuste filiaalide likviidsuse üle, mille kohaselt tagatakse, et filiaalide likviidsus on piisav.”
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 42a – lõige 1 – teine lõik – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) krediidiasutuse tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju vastuvõtva liikmesriigi makse-, arveldus- ja tasaarveldussüsteemidele; b) krediidiasutuse tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju vastuvõtva liikmesriigi likviidsusele ning makse-, arveldus- ja tasaarveldussüsteemidele;
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 42b – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Oma tööülesannete täitmisel võtavad pädevad ametiasutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetegevuse lähendamist käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide rakendamisel. Selleks tagavad liikmesriigid, et pädevad ametiasutused osalevad Euroopa pangadusinspektorite komitee tegevuses ning võtavad arvesse selle mittesiduvaid suuniseid ja soovitusi. 1. Oma tööülesannete täitmisel võtavad pädevad ametiasutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetegevuse lähendamist käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide rakendamisel. Selleks tagavad liikmesriigid, et pädevad ametiasutused osalevad Euroopa pangandusinspektorite komitee tegevuses ning kas järgivad selle suuniseid ja soovitusi või põhjendavad nende mittejärgimist, ning et järelevalveasutustele antud volitused ei piira nende ülesannete täitmist komitee liikmetena või käesoleva direktiivi kohaselt ja et artikli 40 lõike 3 kohaselt või komitee soovitusi järgides tehtud pädevate asutuste otsused ei anna alust kohustusteks riiklike volituste kohaselt.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 42b – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile ning komisjonile edusammudest järelevalvealase lähendamise suunas iga kolme aasta järel alates 31. detsembrist 2010. 2. Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile ning komisjonile edusammudest järelevalvealase lähendamise suunas igal aastal alates 1. jaanuarist 2011.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt a Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 49 – esimene lõik – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) keskpankadele ja muudele rahandusalaste ametiasutustega samasugustes ülesannetes olevatele organitele, kui need andmed puudutavad nende vastavate kohustuslike ülesannete täitmist, kaasa arvatud rahapoliitika teostamist, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalvet ning finantsstabiilsuse tagamist, ja a) EKP-le, keskpankadele ja muudele rahandusalaste ametiasutustega samasugustes ülesannetes olevatele organitele, kui need andmed puudutavad nende vastavate kohustuslike ülesannete täitmist, kaasa arvatud rahapoliitika teostamist, likviidsuse, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning süsteemsete riskide järelevalvet ning finantsstabiilsuse tagamist, ja
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 49 – kolmas a lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada andmeid ühenduses asuvatele keskpankadele, kui need andmed puudutavad nende vastavate kohustuslike ülesannete täitmist, kaasa arvatud rahapoliitika teostamist, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalvet ning finantsstabiilsuse tagamist. Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada andmeid EKP-le ja ühenduses asuvatele keskpankadele, kui need andmed puudutavad nende vastavate kohustuslike ülesannete täitmist, kaasa arvatud rahapoliitika teostamist, likviidsuse, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning süsteemsete riskide järelevalvet ning finantsstabiilsuse tagamist.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 50 – teine a lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras peavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel võimaldama edastada andmeid esimeses lõigus nimetatud asutustele kõikides asjaomastes liikmesriikides. Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada kõik asjakohased andmed esimeses lõigus nimetatud asutustele vastavalt nende ülesannetele kõikides asjaomastes liikmesriikides.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 – alapunkt b a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 57 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   b a) Artikli 57 kolmas lõik asendatakse järgmisega:   „Liikmesriigid lubavad punkti b kohaldamisel aruandeperioodi vahekasumi või aastakasumi kajastamist enne ametliku otsuse langetamist ainult juhul, kui raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud on kõnealust kasumit kontrollinud ja kui pädevad ametiasutused on veendunud, et kõnealuse summa suurust on hinnatud vastavalt direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud põhimõtetele ja neist on maha arvestatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.”
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 63a – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Instrumenti reguleerivates kohustuslikes või lepingulistes sätetes peab olema sätestatud, et tasumata põhiintresse või -dividende peab saama kasutada kahjude korvamiseks ning need ei tohi takistada krediidiasutuse rekapitaliseerimist. 4. Instrumenti reguleerivates kohustuslikes või lepingulistes sätetes nähakse ette, et põhiosa, tasumata intresse või dividende peab saama kasutada kahjude korvamiseks ning need ei tohi takistada krediidiasutuse rekapitaliseerimist asjakohaste mehhanismide kaudu, mille Euroopa pangandusinspektorite komitee on välja töötanud lõike 6 kohaselt.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 63a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks seoses lõikes 1 osutatud instrumentidega ning kontrollib nende kohaldamist. Komisjon vaatab 2012. aasta jaanuariks käesoleva artikli kohaldamise läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks seoses lõikes 1 ja artikli 57 punktis a osutatud instrumentidega ning kontrollib nende kohaldamist. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2011 käesoleva artikli kohaldamise läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos kõigi asjakohaste ettepanekutega, mis tagavad omavahendite kvaliteedi.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 a (uus) Direktiiv 2006/48/E V JAOTIS – 2. peatükk – 2. jagu – 2. alajagu – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   13 a. V jaotise 2. peatüki 2. jao 2. alajao pealkiri enne artiklit 74 asendatakse järgmisega:   „Nõuete arvutamine ja aruandekohustus”
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 74 – lõige 2 – teine a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 13 a. Artikli 74 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:   „Pädevad ametiasutused kohaldavad krediidiasutuste tehtud arvutuste edastamiseks alates 1. jaanuarist 2013 ühtseid aruandluse vorme, sagedusi ja kuupäevi. Selle hõlbustamiseks töötab Euroopa pangandusinspektorite komitee 31. detsembriks 2011 välja suunised, et kehtestada ühenduses ühtne aruandluse vorm. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.”
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 b (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 81 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 13 b. Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri artikli 80 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et selle hindamismetoodika vastab objektiivsust, sõltumatust, pidevat läbivaatamist ja läbipaistvust käsitlevatele nõuetele ja antavad krediidihinnangud vastavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nõuetele. Selleks peavad pädevad ametiasutused võtma arvesse VI lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kriteeriume. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...* määrusele (EÜ) nr .../2009 reitinguagentuuride kohta**, loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.   * Väljaannete talitus: palun sisestada määruse number ja kuupäev. ** ELT L ...”
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 14 – alapunkt a Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 87 – lõige 11 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 11. Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid vastavad VI lisa 1. osa punktides 77 ja 78 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus on teadlik kõikidest või osadest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ettenähtud meetoditele. Lõiget 12 kohaldatakse nende investeerimisfondi aluspositsioonide suhtes, millest krediidiasutus ei ole teadlik ega saaks põhjendatult teadlik olla. 11. Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid vastavad VI lisa 1. osa punktides 77 ja 78 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus on teadlik kõikidest või osadest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ettenähtud meetoditele. Lõiget 12 kohaldatakse nende investeerimisfondi aluspositsioonide suhtes, millest krediidiasutus ei ole teadlik ega saaks põhjendatult teadlik olla. Lõiget 12 kohaldatakse eelkõige juhul, kui krediidiasutusele oleks põhjendamatult koormav võtta neid aluspositsioone riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju suuruse arvutamisel arvesse vastavalt käesolevas jaos ettenähtud meetoditele.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 14 – alapunkt a Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 87 – lõige 11 – teine lõik – punkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek i) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse eririskikaalu (reitinguta riskipositsioonid) või kõrgeimat krediidikvaliteedi astet (riskipositsiooni klass on määratud), korrutatakse riskikaal koefitsiendiga 2, kuid riskikaal ei saa olla kõrgem kui 1250 %; i) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse eririskikaalu (reitinguta riskipositsioonid) või kõrgeima riskikaaluga krediidikvaliteedi astet (riskipositsiooni klass on määratud), korrutatakse riskikaal koefitsiendiga 2, kuid riskikaal ei saa olla kõrgem kui 1250 %;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 14 – alapunkt a Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 87 – lõige 11 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui krediidiasutus ei suuda punkti a kohaldamisel vahet teha mittebörsiettevõtete tehtud omakapitali investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Kui need riskipositsioonid koos krediidiasutuse sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate otseste riskipositsioonidega ei ole olulised artikli 89 lõike 2 tähenduses, võib pädevate ametiasutuste nõusolekul kohaldada kõnealuse artikli lõiget 1. Kui krediidiasutus ei suuda punkti a kohaldamisel vahet teha mittebörsiettevõtete tehtud omakapitali investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Kui need riskipositsioonid koos krediidiasutuse sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate otseste riskipositsioonidega ei ole olulised artikli 89 lõike 2 tähenduses, võib pädevate ametiasutuste nõusolekul kohaldada kõnealuse artikli lõiget 1, ilma et see piiraks artikli 154 lõike 6 kohaldamist.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 15 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 97 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 15 a. Artikli 97 lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et see vastab artiklis 81 ettenähtud nõudmistele ja VI lisa 2. osas sätestatud tehnilistele kriteeriumidele ja on tõendanud oma üldiselt aktsepteeritavat suutlikkust väärtpaberistamise valdkonnas tegutseda. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...* määrusele (EÜ) nr .../2009 reitinguagentuuride kohta**, loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.   ** Väljaannete talitus: palun sisestada määruse number ja kuupäev. * ELT L ...”
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 16 – alapunkt a Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 106 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral 48 tunni jooksul pärast makse sooritamist; a) valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral kahe tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist;
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 16 – alapunkt a Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 106 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) maksevahenduse või väärtpaberite arveldus- ja tasaarveldusteenuste osutamise korral klientidele hiline raha laekumine ning muud klientide tegevusest tulenevad riskipositsioonid, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem. c) maksevahenduse osutamise, sealhulgas makseteenuste teostamise korral arveldus- ja tasaarveldus mis tahes valuutas ja korrespondentpangandus või finantsinstrumentide arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste osutamise korral klientidele hiline raha laekumine ning kõnealuste teenuste ja tegevustega kaasnevad muud riskid klientidele või riskid teenuste osutajatele, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 16 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 106 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Seotud klientide rühma olemasolu kindlakstegemiseks seoses artikli 79 lõike 1 punktides m, o ja p nimetatud riskipositsioonidega, kui esineb riskipositsioon alusvara suhtes, hindab krediidiasutus skeemi ja selle aluspositsioone. Selleks hindab krediidiasutus tehingu struktuuri majanduslikku sisu ning riske. 3. Seotud klientide rühma olemasolu kindlakstegemiseks seoses artikli 79 lõike 1 punktides m, o ja p nimetatud riskipositsioonidega, kui esineb riskipositsioon alusvara suhtes, hindab krediidiasutus skeemi või selle aluspositsioone või mõlemaid. Selleks hindab krediidiasutus tehingu struktuuri majanduslikku sisu ning riske.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 18 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 110 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune teatamine toimub vähemalt kaks korda aastas. 2. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune teatamine toimub vähemalt kaks korda aastas. Pädevad asutused kohaldavad alates 1. jaanuarist 2013 aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Selle hõlbustamiseks töötab Euroopa pangandusinspektorite komitee 31. detsembriks 2011 välja suunised, et kehtestada ühenduses ühtne aruandluse vorm. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 113 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) olenemata käesoleva artikli lõike 1 punktist f, riskipositsioonid, mis krediidiasutusel on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale direktiivile või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele reeglitele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitletakse olenemata sellest, kas nad on vabastatud artikli 111 lõike 1 täitmisest või mitte, kolmandate osapooltega seotud riskipositsioonidena; c) olenemata käesoleva artikli lõike 1 punktist f, riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis krediidiasutusel on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale direktiivile või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele reeglitele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitletakse olenemata sellest, kas nad on vabastatud artikli 111 lõike 1 täitmisest või mitte, kolmandate osapooltega seotud riskipositsioonidena;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 113 – lõige 4 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, eeldusel et kõnealuste riskipositsioonide puhul ei ole tegemist nende asutuste omavahenditega, ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ning on esitatud seda võimalust kasutava liikmesriigi vääringus, eeldusel et vääringuks ei ole euro.” f) varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, eeldusel et kõnealuste riskipositsioonide puhul ei ole tegemist nende asutuste omavahenditega, ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ega ole esitatud üheski suuremas kauplemisvaluutas.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 113 – lõige 4 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   f a) varakirjed, milleks on nõuded keskpankade vastu neis keskpankades hoitavate kohustuslike reservide nõude vormis, ja varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuste vastu kohustusliku likviidsuse piirmäära vormis, mida hoitakse riigi võlakirjades ning mis on vääringustatud ja rahastatud laenusaaja omavääringus.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 113 – lõige 4 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f b) 50 % II lisas osutatud keskmise ja keskmise/madala riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ning pädevate ametiasutuste nõusolekul 80 % õigusaktide alusel välja antud muudest tagatistest peale laenutagatiste, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuste staatust omavad vastastikuse garantii ühingud.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 113 – lõige 4 – punkt f c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   f c) seadusega nõutud tagatised, mida kasutatakse, kui hüpoteekvõlakirjade väljaandmisega kaetud hüpoteeklaen makstakse laenuvõtjale enne hüpoteegi lõplikku registreerimist kinnistusraamatus, tingimusel et tagatist ei kasutata riski vähendamiseks riskiga kaalutud varade arvutamisel.”
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 23 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 32 – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kinnisvara väärtus arvutatakse välja pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil õigus- ja haldusnormides kehtestatud hindamisreeglite põhjal. Hindamine toimub vähemalt kord aastas. Kinnisvara väärtus arvutatakse välja pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil õigus- ja haldusnormides kehtestatud hindamisreeglite põhjal. Elamukinnisvara puhul toimub hindamine vähemalt kord kolme aasta jooksul.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Krediidiasutus on avatud krediidiriskile kohustuse, potentsiaalse kohustuse või kohustuste kogumi korral, kui ta ei osalenud otseselt algse lepingu läbirääkimisel, struktureerimisel või dokumenteerimisel, millest kohustus või võimalikud kohustused tulenevad, kui: 1. Krediidiasutus, kes ei ole laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja, on avatud krediidiriskile tema kauplemisportfelli või pangaportfelli kuuluva väärtpaberistamise positsiooni korral ainult siis, kui laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja on teinud krediidiasutusele selgesõnaliselt teatavaks, et ta säilitab pidevalt majandusliku huvi märkimisväärses summas, mis ei ole mingil juhul väiksem kui 5 %, või võrdväärse huvi väärtpaberistatavate riskipositsioonide toimivuse suhtes. a) isikud või üksused, kes otseselt osalesid algse lepingu läbirääkimistel, struktureerimisel või dokumenteerimisel võlgniku või võimaliku võlgnikuga; või alternatiivselt või vajaduse korral,   b) isikud või üksused, kes haldavad või omandavad kõnealuseid kohustusi või potentsiaalseid kohustusi otseselt või kaudselt krediidiasutuse nimel,   on krediidiasutusele väljastanud selgesõnalise lubaduse säilitada jätkuvalt majanduslik huvi ja olenemata olukorrast säilitada 5 % sama riskisusega positsioonidest, millele krediidiasutus oma seadnud krediidiriski.     Esimese lõigu kohaldamisel tähendab majandusliku huvi säilitamine ühte järgmistest:   a) säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või ülekantud väärtpaberistamise seeria nominaalväärtusest;   b) uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse laenude algse väljastaja huvi vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest;   c) säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalsummast, juhul kui need oleks väärtpaberistamisel väärtpaberistatud, tingimusel et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole väärtpaberistamise kuupäeval väiksem kui 100;   d) säilitatakse esimese järjekoha kahju seeria ja vajaduse korral muud seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil ja mille tähtaeg ei saabu varem kui muude seeriate puhul, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest, või   e) selgesõnaline ja tingimusteta garantii vastavalt vajadusele kas laenude algselt väljastajalt, tehingu korraldajalt või algselt laenuandjalt, mis näitab, et väärtpaberistatud riskipositsioonid ja võlgnikud täidavad varade ja võlgniku kriteeriume tehingudokumentatsioonis, või osutab kõrvalekalletele kriteeriumide täitmise suhtes, ning et laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja on selle nõuetele vastavust, sealhulgas riskiprofiile kontrollinud.   Majanduslikku huvi mõõdetakse väärtpaberistamise kuupäeval ja seda säilitatakse pidevalt. Majandusliku huvi suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist, lühikest positsiooni ega muid riskide vähendamise vahendeid. Majanduslik huvi määratakse kindlaks nominaalväärtusega bilansiväliste kirjete jaoks.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab sõna „pidevalt”, et säilitatud positsioone, huvi või riskipositsioone ei kaitsta ega müüda.   Säilitamisnõudeid ei kohaldata mitmekordselt ühegi väärtpaberistamise suhtes.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Lõiget 1 ei kohaldata kohustuste või võimalike kohustuste suhtes, mis kujutavad endast nõudeid või tingimuslikke nõudeid järgmistele asutustele või mida garanteerivad järgmised asutused: 2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid kujutavad endast nõudeid või tingimuslikke nõudeid järgmistele asutustele või mida garanteerivad täielikult, tingimusteta ja pöördumatult järgmised asutused: a) keskvalitsused või keskpangad; a) keskvalitsused või keskpangad;   b) piirkondlikud omavalitsused, kohalikud omavalitsused ja liikmesriikide avaliku sektori asutused; b) asutused, kelle suhtes kohaldatakse krediidikvaliteedi astet 3 või kõrgemat vastavalt 6. lisa 1. osa punktile 29; ning c) asutused, kellele määratakse artiklite 78 kuni 83 kohaselt maksimaalselt 50 %-line riskikaal; ning c) mitmepoolsed arengupangad. d) mitmepoolsed arengupangad.     Lõiget 1 ei kohaldata ei sündikaatlaenude ega krediidiriski ülekandetehingute suhtes, kui neid instrumente ei kasutata lõikes 1 osutatud kohustuste „pakkimiseks" või nendega seotud riskide maandamiseks. Lõiget 1 ei kohaldata:   a) selgel, läbipaistval ja juurepääsetaval indeksil põhinevate tehingute suhtes, mille puhul aluseks olevad kontrollinstrumendid on samaväärsed nendega, millest koosneb laialdaselt kaubeldavaid instrumente sisaldav indeks, või need on muud kaubeldavad väärtpaberid kui väärtpaberistamise positsioonid;   b) sündikaatlaenude, ostetud nõuete ega krediidiriski ülekandetehingute suhtes, kui neid instrumente ei kasutata lõikes 1 osutatud väärtpaberistamise „pakkimiseks” või nendega seotud riskide maandamiseks.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse riskipositsioonide suhtes, mis on krediidiasutusel tekkinud pärast 1. jaanuari 2011. Pädevad ametiasutused võivad otsustada nõuded ajutiselt peatada perioodiks, kui turu üldine likviidsus on pingeline. välja jäetud
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – punkt 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Krediidiasutused on enne investeerimist ja pärast seda jooksvalt võimelised pädevale asutusele tõestama iga väärtpaberistamise positsiooni puhul, et neil on kõikehõlmavad ja põhjalikud teadmised selle kohta ning et nad on rakendanud ametlikke eeskirju ja menetlusi järgmise teabe analüüsimiseks ja kirjalikuks talletamiseks: 4. Krediidiasutused, kes ei ole laenude algsed väljastajad, tehingu korraldajad ega algsed laenuandjad, on enne investeerimist ja vajaduse korral pärast seda võimelised pädevatele ametiasutustele tõestama iga väärtpaberistamise positsiooni puhul, et neil on kõikehõlmavad ja põhjalikud teadmised selle kohta ning et nad on rakendanud ametlikke eeskirju ja menetlusi, mis on asjakohased seoses nende kauplemis- ja pangaportfelli riskipositsioonidega ja mis vastavad nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides järgmise teabe analüüsimiseks ja talletamiseks: a) lõike 1 kohane laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja kohustus säilitada neto majanduslik huvi (net economic interest) väärtpaberistamise korral ning periood, mille kohta kõnealune kohustus võetakse; a) lõike 1 kohane laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja avaldatud teave, et täpsustada neto majanduslikku huvi (net economic interest), mille nad väärtpaberistamise korral pidevalt säilitavad; b) väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused; b) väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused; c) nende riskipositsioonide tunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile; c) nende riskipositsioonide tunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile; d) laenude algse väljastaja maine ja saadud kahju varasemate sellise riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamiste puhul, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile; d) laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja maine ja saadud kahju varasemate sellise riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamiste puhul, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile; e) laenude algsete väljastajate ja tehingu korraldajate selgitused hoolsuskohustuse (due diligence) kohta seoses võlgnikega ning vajaduse korral väärtpaberistatud riskipositsiooni kaitseks oleva alusvara kvaliteedi kohta; e) laenude algsete väljastajate ja tehingu korraldajate või nende esindajate või nõustajate selgitused väärtpaberistatud riskipositsioonidega seotud hoolsuskohustuse kohta ning vajaduse korral väärtpaberistatud riskipositsioone toetavate tagatiste kvaliteedi kohta, laenude algsete väljastajate või tehingu korraldajate hoolsuskohustus või nende nimel võetud hoolsuskohustus peaks väljenduma avatud hoolsuskohustuse põhimõttel; f) vajaduse korral metoodika ja käsitlus, millel väärtpaberistatud riskipositsiooni kaitset pakkuva alusvara hindamine põhineb, ning laenude algse väljastaja põhimõtted, et kindlustada hindaja sõltumatus; ning f) vajaduse korral metoodika ja käsitlus, millel väärtpaberistatud riskipositsioone toetavate tagatiste hindamine põhineb, ning laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja põhimõtted, et kindlustada hindaja sõltumatus; ning g) väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse väärtpaberistamise positsiooni arengut. Seepärast teevad krediidiasutused enne investeerimist ja seejärel korrapäraselt asjakohast stresstesti, mis viiakse läbi sõltumata reitinguagentuurist või reitinguagentuuridest, kes on andnud hinnangu väärtpaberistamisele, ning põhineb kogu asjaomasel teabel, mille laenude esialgne väljastaja on sellel eesmärgil esitanud. g) väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse väärtpaberistamise positsiooni arengut.   Krediidiasutused teevad korrapäraselt oma stressteste, mis vastavad nende väärtpaberistamise positsioonidele. Sel eesmärgil võivad krediidiasutused tugineda reitinguagentuuri läbiviidud stresstestidele, kui nad suudavad vajadusel näidata, et saavad aru metoodikast, eeldustest ja tulemustest.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – punkt 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Krediidiasutused kehtestavad ametliku korra, mille kohaselt jälgitakse jooksvalt ja piisava sagedusega andmeid väärtpaberistsamise positsioonidele kaitset pakkuva alusvara riskipositsioonide toimivuse kohta. Vajaduse korral hõlmab see vähemalt: riskipositsiooni tüüpi; aega, mille vältel riskipositsioonid kuulusid laenude algsele väljastajale, sealhulgas osakaal (protsentides), mis kuulus laenude algsele väljastajale alla kahe aasta; nende laenude osakaalu, mille tasumise tähtaeg on ületatud 30, 60 ja 90 päeva; kahjumäärasid; viivisemäärasid; ennetähtaegse tasumise määrasid; sissenõudelaenusid (loans in foreclosure); tagatiste tüüpi ja kasutusastet, riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidikõlblikkuse näitaja määramise sagedust; majandussektoripõhist ja geograafilist jaotust; laenu sagedusjaotust vastavalt väärtusele vööndites, mis sobivad vastavasse tundlikkusanalüüsi. Kui aluspositsioonid on samas väärtpaberistamise positsioonid, kehtivad kõnealuste väärtpaberistamise positsioonide aluseks olevate riskipositsioonide suhtes nõuded jälgida arengut ning pääseda juurde teabele. Kui lõike 4 ja käesoleva lõike nõuded ei ole täidetud, kohaldavad krediidiasutused väärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa kohaselt riskikaalu 1250 %. 5. Krediidiasutused, välja arvatud laenude algsed väljastajad, tehingu korraldajad või algsed laenuandjad, kehtestavad enne investeerimist või vajaduse korral pärast seda ametliku korra, mis on asjakohane nende kauplemisportfelli ja pangaportfelli riskipositsioonidega ning vastab nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, et jälgida jooksvalt ja piisava sagedusega andmeid väärtpaberistamise positsioonidele kaitset pakkuva alusvara riskipositsioonide toimivuse kohta. Vajaduse korral hõlmab see: riskipositsiooni tüüpi; nende laenude osakaalu, mille tasumise tähtaeg on ületatud 30, 60 ja 90 päeva; kahjumäärasid; viivisemäärasid, ennetähtaegse tasumise määrasid; sissenõutud tagatistega laene; tagatiste tüüpi ja kasutusastet, riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidikõlblikkuse näitaja määramise sagedust; majandussektoripõhist ja geograafilist jaotust; laenu sagedusjaotust vastavalt väärtusele vööndites, mis sobivad vastavasse tundlikkusanalüüsi. Kui aluspositsioonid on samal ajal ka väärtpaberistamise positsioonid, peavad krediidiasutused omama eespool nimetatud teavet mitte üksnes väärtpaberistamise alusseeriate kohta, nagu väljastaja nimi ja krediidikvaliteet, vaid ka nende väärtpaberistamise seeriate aluseks olevate kogumite tunnuste ja toimimise kohta.   Krediidiasutustel peavad olema põhjalikud teadmised väärtpaberistamise tehingu kõigi struktuursete tunnuste kohta, mis võiksid oluliselt mõjutada nende riskipositsioonide toimimist seoses näiteks nn kaskaadimõjuga tehingutega ja nn kaskaadi vallandavate teguritega, samuti krediidikvaliteedi parandamise, likviidsuse parandamise, turuväärtuse mõjutajate ja tehinguga seotud makseviivituse tekkimise määratluse kohta.   Kui lõigete 4 ja 7 ning käesoleva lõike nõuded on krediidiasutuse hooletuse või tegevusetuse tõttu mingis olulises osas täitmata, määrab pädev asutus krediidiasutusele proportsionaalse karistuse, mis on 150 %line riskikaal (ülemmäär on 1250 %), mida kohaldatakse, välja arvatud käesoleva lõike puhul, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa kohaselt. Pädev asutus võtab arvesse lõikes 2 ettenähtud teatavate väärtpaberistamiste erandid, vähendades käesoleva sätte kohaselt vastasel juhul määratavat karistust seoses väärtpaberistamisega, millele kohaldatakse lõiget 2.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Tehingut korraldavad krediidiasutused ja laene algselt väljastavad krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel V lisa punkti 3 kohaselt samu põhjendatud ja kindlaksmääratud kriteeriumeid väärtpaberistavate positsioonide suhtes kui nende riskipositsioonide suhtes, mida hoitakse nende endi pangaportfellis. Seepärast kohaldavad laenude väljastaja ja tehingu korraldaja sama korda laenude heakskiitmise ning vajaduse korral muutmise, uuendamise ja refinantseerimise suhtes. Krediidiasutused kohaldavad samu analüüsistandardeid osaluste omandamise ja/või emissioonide tagamise suhtes, mis on omandatud kolmandatelt pooltelt, hoolimata sellest, kas neid osalusi ja/või tagatud emissioone tuleb hoida kauplemis- või pangaportfellis. 6. Tehingut korraldavad krediidiasutused ja laene algselt väljastavad krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel V lisa punkti 3 kohaselt samu põhjendatud ja kindlaksmääratud kriteeriumeid väärtpaberistatavate positsioonide suhtes kui nende riskipositsioonide suhtes, mida hoitakse nende endi pangaportfellis. Seepärast kohaldavad laenude väljastaja ja tehingu korraldaja sama korda laenude heakskiitmise ning vajaduse korral muutmise, uuendamise ja refinantseerimise suhtes. Krediidiasutused kohaldavad samu analüüsistandardeid osaluste omandamise ja/või emissioonide tagamise suhtes, mis on omandatud kolmandatelt pooltelt, hoolimata sellest, kas neid osalusi ja/või tagatud emissioone tuleb hoida kauplemis- või pangaportfellis.   Kui lõikes 6 osutatud nõuded ei ole täidetud, ei kohalda laene algselt väljastav krediidiasutus artikli 95 lõiget 1 ning ta ei tohi väärpaberistatud positsioone jätta välja käesoleva direktiivi kohasest kapitalinõuete arvutamisest.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused avalikustavad investoritele lõike 1 kohase kohustuse taseme säilitada väärtpaberistamises netoosa (net economic interest). Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused tagavad, et tulevastel investoritel on probleemideta juurdepääs kogu olulisele teabele krediidikvaliteedi ja üksikute aluspositsioonide arengu, rahavoogude, väärtpaberistamise positsiooni tagatise kohta, samuti sellisele teabele, mida on vaja rahavoogude ja aluspositsioonide tagatise põhjaliku ja hästiinformeeritud stresstesti läbiviimiseks. Kui kõnealused ja lõikes 6 osutatud nõuded ei ole täidetud, ei kohalda laene algselt väljastav krediidiasutus artikli 95 lõiget 1 ning ta ei tohi väärpaberistatud positsioone jätta välja käesoleva direktiivi kohasest kapitalinõuete arvutamisest. 7. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused avalikustavad investoritele lõike 1 kohase kohustuse taseme säilitada väärtpaberistamises netoosa (net economic interest). Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused tagavad, et tulevastel investoritel on probleemideta juurdepääs kogu olulisele teabele krediidikvaliteedi ja üksikute aluspositsioonide arengu, rahavoogude, väärtpaberistamise positsiooni tagatise kohta, samuti sellisele teabele, mida on vaja rahavoogude ja aluspositsioonide tagatise põhjaliku ja hästiinformeeritud stresstesti läbiviimiseks. Sel eesmärgil määratletakse väärtpaberistamise päeva seisuga „oluline teave”.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – lõige 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8. Lõikeid 4 kuni 7 kohaldatakse nende väärtpaberistamiste suhtes, mis lastakse välja alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast, ning nende olemasolevate väärtpaberistamiste suhtes, millele lisatakse uusi või asendavaid aluspositsioone. 8. Lõikeid 1 kuni 7 kohaldatakse uute väärtpaberistamiste suhtes, mis lastakse välja alates 1. jaanuarist 2011. Lõikeid 1 kuni 7 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 nende olemasolevate väärtpaberistamiste suhtes, millele lisatakse pärast nimetatud kuupäeva uusi või asendavaid aluspositsioone. Pädevad ametiasutused võivad otsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete kohaldamise ajutiselt peatada perioodiks, kui turu üldine likviidsus on pingeline.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 27 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 122a – lõige 10
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 10. Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab komisjonile igal aastal aruande selle kohta, kuidas täidavad pädevad asutused käesoleva artikli nõudeid. Komisjon esitab mitte hiljem kui 2014. aasta detsembris Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise ja tõhususe kohta, pidades silmas turuarenguid.“ 10. Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab komisjonile igal aastal aruande selle kohta, kuidas täidavad pädevad asutused käesoleva artikli nõudeid. Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalve tavade lähendamiseks seoses karistustega, mida pädevad ametiasutused määravad käesoleva artikli alusel.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) järelevalve kavandamine ja koordineerimine olukordades, kus tegevuse jätkumine on kahtluse all, koostöös asjaomaste pädevate ametiasutustega, sealhulgas seoses artiklites 123, 124, 136, 5. peatükis ja V lisas nimetatud tegevustega; b) järelevalve kavandamine ja koordineerimine olukordades, kus tegevuse jätkumine on kahtluse all, koostöös asjaomaste pädevate ametiasutuste ja keskpankadega, sealhulgas seoses artiklites 123, 124, 136, 5. peatükis ja V lisas nimetatud tegevustega;
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/E Artikkel 129 – lõige 3 – esimene lõik – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) artiklite 123 ja 124 kohaldamise kohta, et teha kindlaks kontserni konsolideeritud omavahendite piisavus seoses tema finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning seega omavahendite vajaliku määra artikli 136 lõike 2 kohaldamiseks nii iga pangakontserni üksuse suhtes kui ka konsolideeritud alusel; a) artiklite 123 ja 124 kohaldamise kohta, et teha kindlaks kontserni konsolideeritud omavahendite piisavus seoses tema finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning omavahendite vajaliku määra artikli 136 lõike 2 kohaldamiseks nii iga pangakontserni üksuse suhtes kui ka konsolideeritud alusel;
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/E Artikkel 129 – lõige 3 – esimene lõik – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) aruandluse ühtsete vormide, sageduste ja kuupäevade kohta artikli 74 lõike 2 kohaldamiseks kõigile pangakontserni üksustele. välja jäetud
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 3 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Punkti a kohaldamiseks peab ühise otsuseni olema jõutud kuus kuud pärast seda, kui konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus esitab vastavalt artiklitele 124 ja 123 muudele asjaomastele pädevatele ametiasutustele kontserni riskihindamist sisaldava ettekande. Ühise otsuseni jõutakse kolm kuud pärast seda, kui konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus esitab vastavalt artiklitele 123 ja 124 muudele asjaomastele pädevatele ametiasutustele kontserni riskihindamist sisaldava ettekande. Ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad ametiasutused on läbi viinud artiklite 123 ja 124 kohaselt.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 3 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Punkti b kohaldamiseks langetatakse ühine otsus 30. juuniks 2011. välja jäetud
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 3 – neljas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimeses lõigus nimetatud ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus esitab Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele. Lahkarvamuse puhul konsulteerib konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus mõne teise asjaomase pädeva ametiasutuse palvel Euroopa pangandusinspektorite komiteega. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võib Euroopa pangandusinspektorite komiteega konsulteerida ka omal initsiatiivil. Ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus esitab Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele. Lahkarvamuse puhul konsulteerib konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus mõne teise asjaomase pädeva ametiasutuse palvel Euroopa pangandusinspektorite komiteega. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võib Euroopa pangandusinspektorite komiteega konsulteerida ka omal initsiatiivil.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 3 – viies lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui pädevad ametiasutused ei jõua kuue kuu jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus vastu oma otsuse artikli 74 lõike 2, artiklite 123, 124 ja artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta. Asjaomane otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust ja võtab arvesse muude pädevate ametiasutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus esitab otsuse muudele pädevatele ametiasutustele. Kui pädevad ametiasutused ei jõua kolme kuu jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt arvesse võtnud vastavate pädevate ametiasutuste poolt läbiviidud riskihindamist, vastu konsolideeritud otsuse artiklite 123, 124 ja artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta. Vastavalt ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva tütarettevõtjate finantsvaldusettevõtja järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused teevad otsuse artiklite 123, 124 ja artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritult pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone. Asjaomane otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust ja võtab arvesse riskihindamist ning muude pädevate ametiasutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kolme kuu jooksul. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus esitab otsuse muudele pädevatele ametiasutustele.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 3 – kuues lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui konsulteeritakse Euroopa pangandusinspektorite komiteega, kaalub konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus kõnealust nõuannet ning selgitab kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest. Kui konsulteeritakse Euroopa pangandusinspektorite komiteega, kaaluvad kõik pädevad ametiasutused kõnealust nõuannet ning selgitavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.
Muudatusettepanek            60 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt b Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 129 – lõige 3 – seitsmes lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimeses lõigus nimetatud ühine otsus ja kuuendas lõigus nimetatud otsus on määravad ning pädevad ametiasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides. Esimeses lõigus nimetatud ühine otsus ja ühise otsuse puudumise korral pädevate ametiasutuste poolt tehtud otsused on määravad ning pädevad ametiasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.   Euroopa pangandusinspektorite komitee määrab kindlaks menetlused järelevalvetavade lähendamiseks seoses käesolevas lõikes osutatud ühise otsuse menetlusega ning artiklite 123, 124 ja artikli 136 lõike 2 kohaldamisega, et hõlbustada ühiste otsuste tegemist.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 29 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 130 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Pangakontsernisiseses hädaolukorras, sealhulgas negatiivsete arengute puhul finantsturgudel, mis võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba või kus on rajatud artiklis 42a nimetatud süsteemselt olulisi filiaale, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 nimetatud asutusi, kui 1. peatüki 2. osast ei tulene teisiti, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. See kohustus kehtib kõikide artiklites 125 ja 126 nimetatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiasutuse puhul. 1. Pangakontsernisiseses hädaolukorras, sealhulgas negatiivsete arengute puhul finantsturgudel, mis võib ohustada finantssüsteemi likviidsust ja stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba või kus on rajatud artiklis 42a nimetatud süsteemselt olulisi filiaale, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 nimetatud asutusi, kui 1. peatüki 2. osast ei tulene teisiti, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. See kohustus kehtib kõikide artiklites 125 ja 126 nimetatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiasutuse puhul.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 30 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 131a – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus rajab järelevalveasutuste kolleegiume, et hõlbustada artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud tööülesannete täitmist. 1. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus rajab järelevalveasutuste kolleegiume, et hõlbustada artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud tööülesannete täitmist ning tagada vastavalt ühenduse õigusele asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 30 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 131a – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Euroopa pangandusinspektorite komitee peab välja töötama suunised kolleegiumide toimimiseks. Euroopa pangandusinspektorite komitee peab välja töötama suunised kolleegiumide toimimiseks. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võtab kõnealuseid suuniseid arvesse ning selgitab kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid nendest.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 30 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 131a – lõige 2 – viies lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse otsus peab võtma arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks ning artikli 40 lõikes 3 ja artikli 42a lõikes 2 nimetatud kohustusi. Konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse otsus peab võtma arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 ja artikli 42a lõikes 2 osutatud asjaomastes liikmesriikides.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 32 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2006/48/E Artikkel 150 – lõige 1 – punkt m
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek ii) Lisatakse järgmine punkt m: välja jäetud "m) artikli 111 lõikes 1 täpsustatud summa ja protsendimäära muutmine, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel.”
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 32 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 153 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 32 a. Artikli 153 kolmas lõik asendatakse järgmisega:   „Riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt VI lisa 1. osa lõikele 4 kohaldatakse 31. detsembrini 2015 liikmesriikide keskvalitsustele või keskpankadele esitatavatele ükskõik millise liikmesriigi vääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele sama riskikaalu kui omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele.”
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 154 – lõige 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 9 a. Krediidiasutused, mis kohaldavad 31. detsembrist 2009 siseriikliku õiguse kohaselt pankadevaheliste riskipositsioonide sooduskohtlemist varakirjete suhtes, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste suhtes, võivad jätkata nende soodsamate riskikaalude kohaldamist kirjete suhtes, mis on tekkinud kuni tähtajani, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2013.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 156 – teine a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   33 a. Artiklisse 156 lisatakse teine a lõik:   „Komisjon vaatab 31. jaanuariks 2009 käesoleva direktiivi tervikuna läbi, et tegelda vajadusega makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme paremini analüüsida ja neile paremini reageerida, uurides sealhulgas järgmist:   – poliitikat, mis teravdab konjunktuuritsükli tõusu- ja langusfaase, pankade vajadust luua kogu tsükli vältel tugevaid kapitalipuhvreid ja reserve, mida saab kasutada tsükli langusfaasis;   – eeldusi, mis puudutavad normkapitali arvutamise metoodika aluseks olevaid korrelatsioone; ning   – finantsvõimenduse suhtarvu kehtestamist pankadele.   Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud läbivaatamisega seoses Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega.”
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 156 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   33 a. Artiklisse 156 lisatakse järgmine teine b lõik: „Komisjon esitab nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta järelevalvesüsteemi veelgi reformida, kus käsitletakse ka käesoleva direktiivi artiklit 129 ja sellega seotud sätteid, lisades asjakohased ettepanekud asutamislepingus sätestatud korras.”
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 a (uus) Direktiiv 2006/48/E Artikkel 156 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 33 a. Artikli 156 kolmas lõik asendatakse järgmisega:   „31. jaanuariks 2011 vaatab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise üle ja koostab selle kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu artiklite 68 kuni 73, artikli 80 lõike 7 ning artikli 80 lõike 8 kõikidele aspektidele ja selle kohaldamisele mikrokrediidi rahastamise suhtes ning esitab asjaomase aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 156 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   33 a. Artiklisse 156 lisatakse kolmas a lõik järgmises sõnastuses:   „Komisjon vaatab 31. detsembriks 2011 läbi artikli 113 ning esitab selle kohta aruande, sealhulgas küsimuse kohta, kas erandid peaksid kuuluma riikliku kaalutlusõiguse alla, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selliste ettepanekute puudumisel lakkavad artikli 113 lõikes 4 sätestatud erandid riikliku kaalutlusõiguse alla kuulumast alates 1. jaanuarist 2015.”
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 156 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 33 a. Artiklisse 156 lisatakse kolmas b lõik järgmises sõnastuses:   „Komisjon vaatab 31. detsembriks 2009 läbi ja annab aru meetmetest, mille eesmärk on parandada börsivälise turu, kaasa arvatud krediidiriski vahetustehingute turu läbipaistvust, näiteks nõudes, et arveldus toimuks keskse osapoole kaudu, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 33 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ Artikkel 156 – lõige 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 33 a. Artiklisse 156 lisatakse kolmas c lõik järgmises sõnastuses:   „Komisjon annab 31. detsembriks 2009 aru artikli 122a kohta ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 35 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ V lisa – 6. osa – punkt 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek -a) punkt 8 asendatakse järgmisega:   „8. Riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille puhul krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, kaasa arvatud maineriske (nagu need, mis on seotud komplekssete struktuuride või toodetega), hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetlustega eelkõige selle tagamiseks, et tehingu majanduslik sisu oleks täielikult kajastatud riski hindamise ja juhtimise otsustes.”
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 35 a (uus) Direktiiv 2006/48/EÜ VI lisa – 2. osa – punkt 1.4 – alapunkt 7 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 35 a. VI lisa 2. osa punkti 1.4 alapunkti 7 lisatakse järgmine lõik:   „Pädevad ametiasutused võtavad samuti vajalikud meetmed tagamaks, et struktureeritud finantsinstrumentidega seotud krediidihinnangute puhul on reitinguagentuur kohustatud tegema üldsusele kättesaadavaks selgituse, kuidas varade kogumi tulemused mõjutavad tema krediidihinnanguid.”
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 7 Direktiiv 2006/49/EÜ Artikkel 45 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7) Artikli 45 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsember 2010” kuupäevaga „31. detsember 2012.” 7) Artikli 45 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsember 2010” kuupäevaga „31. detsember 2014”.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 7 a (uus) Direktiiv 2006/49/EÜ Artikkel 47
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   7 a) Artiklis 47 asendatakse kuupäev „31. detsember 2009” kuupäevaga „31. detsember 2010”.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 8 Direktiiv 2006/49/EÜ Artikkel 48 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8) Artikli 48 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsember 2010” kuupäevaga „31. detsember 2012.” 8) Artikli 48 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsember 2010” kuupäevaga „31. detsember 2014”.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 a (uus) Direktiiv 2007/64/EÜ Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 2 a   Direktiivi 2007/64/EÜ muutmine   Direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:   „a) krediidiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 alapunkti a tähenduses, sh krediidiasutuste ühenduses asuvad filiaalid nimetatud direktiivi artikli 4 punkti 3 tähenduses, kui krediidiasutuse peakontor asub ühenduses või nimetatud direktiivi artikli 38 kohaselt ühendusest väljaspool;”
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1 Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuaril 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ja nende normide ning käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.	Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. oktoobriks 2010.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 31. märtsist 2010.	Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 1. jaanuarist 2011.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.	Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

SELETUSKIRI

1. Kapitalinõuete direktiivi kontekst, läbivaatamise põhjused ja raportööri seisukoht

Raportöör väljendab komisjoni tööga üldiselt rahulolu, sest see on samm usaldatavusnormatiivide parandamise, finantssüsteemi stabiilsuse suurendamise ja piiriüleste pangakontsernide järelevalve täiustamise suunas.

Ettepanekut peetakse sageli finantskriisi üheks lahenduseks või seda esitletakse sellisena. Paljud muudatusettepanekud tulenevad aga läbivaatamisklauslitest, mis lisati kapitalinõuete direktiivile 2006. aasta juunis. Lisaks on palju turuhäireid toimunud alles pärast kapitalinõuete direktiivi ettepaneku esitamist.

Komisjon on teinud küll märkimisväärseid jõupingutusi, et lisada ettepanekusse mitu nõrgemat valdkonda, mis finantskriisiga seoses on esile kerkinud – näiteks likviidsusriski juhtimine ja väärtpaberistamine –, kuid rahvusvaheliste standardite kehtestajate ja rahvusvaheliste asutuste paljude aruannete nii mõningadki olulised järeldused komisjoni ettepanekus ei kajastu. Nende seas järeldused, mis puudutavad protsüklilisust ning geograafilist ja tootekontsentratsiooni. On selge, et protsüklilisuse küsimus on muutunud palju olulisemaks ning valitseb üksmeel selles osas, et tuleb tegeleda protsüklilisusega kapitali adekvaatsuse eeskirjades ja väärtuse hindamistes raamatupidamisarvestuses. Raportöör on arvamusel, et protsüklilisuse küsimus tuleb läbi vaadata ning teeb sel eesmärgil ettepaneku läbivaatamisklausliks.

Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on juba kutsunud komisjoni üles olema finantssektoris aktiivsem, näiteks seoses järelevalvesüsteemidega, reitinguagentuuride reguleerimisega (samuti seoses reitinguagentuuridele kapitalinõuete direktiiviga antava rolliga) ning erinevatele finantstoodetele kohaldatavate ühtlustatud miinimumstandarditega[1]. Seoses eelnevaga ning arvestades kõiki reitinguagentuuridele kohaldatavaid eeskirju on väga oluline toonida vajadust järjepideva ja sidusa lähenemisviisi järele nii kapitalinõuete direktiivi läbivaatamisel kui ka ettepanekus võtta vastu reitinguagentuuride määrus.

1.1. Järelevalvekord

Kavandatud järelevalvekolleegiumid on ajutine samm teel ELi järelevalve uue struktuuri poole. Finantskriisis selgusid ELi järelevalve ja ka konsolideeritud järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste mudeli nõrgad küljed. Vajalik on täiendav järelevalvealane integratsioon. Komisjon peaks esitama ettepaneku, milles arvestatakse finantskriisist saadud õppetunde. Ettepanekus tuleks käsitleda ELi finantsstabiilsust ning kajastada samaaegselt toimunud, järelevalvesüsteeme käsitlevate arutelude järeldusi, kaasa arvatud J. de Larosière’i juhtimisel töötanud piiriülese finantsjärelevalve kõrgetasemelise töörühma eelseisvat aruannet. Sellise ettepaneku eesmärk võiks olla luua Euroopa Keskpankade Süsteemi mudelil põhinev detsentraliseeritud pangandusinspektorite Euroopa süsteem.

Raportöör on arvamusel, et kriisi tõttu on avalikuks saanud kehtiva ELi järelevalvesüsteemi nõrgad küljed. Lisaks ei suuda riiklikud pädevad asutused piiriülest finantskriisi ette näha ning seda tulemuslikult ja koordineeritult lahendada. Finantskriisis selgusid samuti konsolideeritud järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste mudeli nõrgad küljed. Arvestades ELi pangandussektori kaugelearenenud integratsiooni ja kehtiva järelevalvesüsteemi nõrkusi, tuleb leida tasakaalustatud lahendus ELi järelevalvesüsteemile, mis ühelt poolt parandaks järelevalve tulemuslikkust, tugevdaks finantsstabiilsust ning taastaks usalduse pankade ja finantstalituste vastu üldisemalt ning teisalt hõlbustaks piiriüleste asutuste ettevõtlust.

Raportöör väljendab rahulolu ettepanekuga luua kõigi piiriüleste pankade jaoks järelevalveasutuste kolleegiumid ning nõuda, et kolleegiumides osalevad järelevalveasutused arutaksid konkreetseid küsimusi ja jõuaksid vahendusmehhanismi abil kokkuleppele Euroopa pangandusinspektorite komitee (CEBS) kaudu. Samuti on teretulnud tugevdatud koostöö ja kriisijuhtimise alane teabevahetus.

Raportöör on siiski arvamusel, et järelevalvekolleegiumid on ajutine samm teel järelevalve uue struktuuri poole. Mis puudutab konsolideeritud järelevalve eest vastutavat pädevat asutust ja selle volituste tugevdamist (näiteks andes asutusele lõpliku sõna juhul, kui kolleegium ei jõua ühisele otsusele aruandluse ja lisakapitalinõude osas), siis mõistab raportöör nende liikmesriikide muret, kes on asukohariigid seoses juhtiva järelevalveasutuse kavandatava rolliga.

Selleks et saavutada ELi järelevalvealase lähenemise ja koostöö vajalik tase ning tugevdada finantssüsteemi stabiilsust, tuleb jätkata täiendavat järelevalvealast integratsiooni. Raportöör on arvamusel, et sellise integratsiooni tulemus oleks Euroopa Keskpankade Süsteemi mudelil põhinev detsentraliseeritud pangandusinspektorite Euroopa süsteem. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks komisjon esitama asjakohased ettepanekud 2010. aasta 1. jaanuariks. Samuti peaks komisjon võtma arvesse ekspertrühmades, eelkõige piiriülese finantsjärelevalve kõrgetasemelises töörühmas (Larosière’i rühmas) kõnealustes küsimustes toimunud arutelude tulemusi ning finantskriisi õppetunde.

Kuna kohustuslikel kolleegiumidel on täita oma roll mis tahes uues ELi järelevalvesüsteemis, siis on käesolev tekst teretulnud. Kooskõla kolleegiumide ja kolleegiumide koordineerimise vahel tuleks tagada CEBSi suuniste abil. Seniks aga peaks otsustamine jääma konsolideeritud tasandil konsolideeritud järelevalveasutustele ja kohalikul tasandil pädevatele ametiasutustele, kes vastutavad vastaval tasandil järelevalve eest.

Ühtne Euroopa aruandlus tuleks kehtestada 2012. aasta lõpust, sest erinev aruandlus mitmetes kolleegiumides ei vii täiendava järelevalvealase integratsioonini.

1.2. Väärtpaberistamine

Raportöör väljendab üldiselt heameelt väärtpaberistamise rangemate eeskirjade üle. Ta on nõus sellega, et laenude algsetel väljastajatel peab olema teatav protsent riskipositsioonidest tulenevatest riskidest, mida nad väärtpaberistavad ning et investoritelt tuleb nõuda täiendavat hoolsuskohustust (due diligence). Investoritele peab olema kättesaadav üksikasjalik teave ja nad peavad läbi viima rangema analüüsi.

Raportöör on samuti arvamusel, et tuleb taastada usaldus väärtpaberistamisturu vastu ning uued eeskirjad ei tohi turu toimimist takistada. Seetõttu võtab ta oma komisjoni ettepanekule tehtud muudatusettepanekutes arvesse sektori põhjendatud mureküsimusi ja investorite vajadust suurema kindluse järele.

Raportöör teeb ettepaneku teha vahet väärtpaberistamisel, mille puhul laenu algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitab huvi alusvara vastu ja on selle alusvara loonud ning sellisel väärtpaberistamisel, mille puhul laenu algne väljastaja või tehingu korraldaja ei ole sel viisil kaasatud. Esimesel juhul on laenu algse väljastaja või tehingu korraldaja ning investori huvid kooskõlas, seetõttu ei kehti paljud komisjoni ettepanekus toodud loogilised põhiprintsiibid. Teisel juhul loogilised põhiprintsiibid kehtivad ning huvi säilitamine peaks olema suurem, moodustades näiteks 10 %, olemaks tulemuslik hoiatusvahend.

Komisjoni esildatud karistust avalikustamiskohustuse ja hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest tuleks kohandada vastavalt eksimuse tõsidusele ning selles peaks kajastuma asjaomase inspektori otsus.

1.3. Suur riskide kontsentreerumine

Raportöör on nõus komisjoni ettepanekutega, mis käsitlevad suure riskide kontsentreerumisega seotud korda. Kuna pankadevahelised positsioonide ei ole riskivabad, on korra kohandamine ja lihtsustamine teretulnud. Suure riskide kontsentreerumisega seotud korra muutmisest hoolimata näib pangandussüsteemi likviidsusvõime olevat tagatud. Lisaks sellele näib väiksemate pankade reguleerimine asjakohane.

Raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanek lisada komiteemenetluse volitused, et muuta suure riskide kontsentreerumise protsentuaalset ülemmäära, ei ole vältimatu (mis piirneb III lisa lisamisega lisadele, mida komisjon juba võib komiteemenetluse korras muuta).

1.4. Hübriidid

Raportöör väljendab heameelt hübriide (väärtpaberid, millel on nii aktsiate kui ka võlainstrumentide omadused) käsitlevate selgete ja ühtlustatud ELi õigusaktide üle. See peaks parandama kapitali kvaliteeti ning pakkuma samas investoritele valikuvõimalust. Hübriide käsitlevad eeskirjad on eelnevalt kokku lepitud Baseli pangajärelevalve komitees, kuid neid ei ole ELi õigusaktides rakendatud. Finantskriisis on aga selgunud, kui oluline on keerulistel aegadel pankade jaoks tugev tuumkapitali puhver. Seepärast teeb raportöör muudatusettepaneku, milles toonitatakse täiendavalt kahjude katmist võimaldava tugeva tuumkapitali baasi olulisust. Samuti teeb raportöör ettepaneku komisjoni esildatud põhjendust täpsustada ja selgitada.

1.5. Likviidsusriski juhtimine

Raportöör on nõus seisukohaga, et praegune segadus turul on tõstnud esile likviidsuse ja likviidsusriski juhtimise otsustava tähenduse pangandussektori stabiilsuse ja finantsstabiilsuse jaoks. Seepärast väljendab ta rahulolu esildatud muudatustega, milles viiakse ellu CEBSi ja Baseli komitee tööd.

1.6. Reitinguagentuurid

Parlament on märkinud seoses komisjoni esitatud kapitalinõuete direktiivi ettepanekuga komiteemenetluseks, et reitinguagentuuride reguleerimine peab olema järjepidev ja ühtne. Praktikas tähendab see kapitalinõuete direktiivis sisalduva reitinguagentuuride reguleerimise kooskõlastamist uue reitinguagentuuride määrusega ning reitinguagentuure käsitleva asjakohaselt läbivaadatud ettepaneku komiteemenetluseks lisamist ükskõik kummasse nimetatud ettepanekusse kaasotsustamismenetluseks.

• [1]  nt Ieke van den Burgi ja Daniel Dăianu raport soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur (2008/2148(INI))

MENETLUS

Pealkiri	Kapitalinõuete direktiivid (2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ)
Viited	KOM(2008)0602 – C6-0339/2008 – 2008/0191(COD)
EP-le esitamise kuupäev	1.10.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 9.10.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 9.10.2008
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	JURI 3.11.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Othmar Karas 22.4.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	20.10.2008		4.11.2008		11.12.2008		2.2.2009
	11.2.2009
Vastuvõtmise kuupäev	9.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	21 4 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Sophia in ‘t Veld, Othmar Karas, Wolf Klinz, Kurt Joachim Lauk, Hans-Peter Martin, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Cornelis Visser
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Margaritis Schinas, Eva-Riitta Siitonen