RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Venemaa uue lepingu kohta

16.3.2009 - (2008/2104(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Janusz Onyszkiewicz

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE

Euroopa Liidu ja Venemaa uue lepingu kohta

(2008/2104(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Janusz Onyszkiewiczi ALDE fraktsiooni nimel esitatud soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta (B6-0373/2007);

- võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut[1], mis jõustus 1. detsembril 1997. aastal ning aegus 2007. aastal, aga mida automaatselt pikendati;

- võttes arvesse nõukogu 26. mai 2008. aasta otsust alustada Venemaa Föderatsiooniga läbirääkimisi uue lepingu üle ning nimetatud läbirääkimiste jätkamist detsembris 2008. aastal;

- võttes arvesse 31. mail 2003. aastal toimunud Peterburi tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadustegevuse ja hariduse ruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi ja seejärel vastuvõetavaid tegevuskavasid;

- võttes arvesse 2006. aastal Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud lepingut lihtsustatud viisamenetluse ja tagasivõtmismenetluse kohta;

–    võttes arvesse 17. detsembril 1991. aastal allkirjastatud Euroopa energiahartat ja sellele järgnevalt sõlmitud energiaharta lepingut, mis avati allakirjutamiseks 17. detsembril 1994. aastal ning jõustus aprillis 1998. aastal ning mis on õiguslikult siduv kõigile lepingu osapooltele, kes on energiaharta lepingu ratifitseerinud, ja neile, kes nõustusid kohaldama energiaharta lepingut ajutiselt kuni selle ratifitseerimiseni artikli 45 lõike 2 kohaselt, ning ELi ja Venemaa vahelist energiaalast dialoogi, mida alustati 30. oktoobril 2000. aastal Pariisis toimunud ELi ja Venemaa kuuendal tippkohtumisel;

–    võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni („Espoo konventsiooni”) keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli;

–   võttes arvesse oma 8. juuli 2008. aasta resolutsiooni Läänemerre kavandatud Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme keskkonnamõju kohta[2];

–   võttes arvesse enneolematuid häireid Venemaa gaasitarnetes Euroopa Liitu jaanuaris 2009;

- võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone ja nende konkreetsete tulemuste puudumist;

–   võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokolle;

- võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi Venemaa Föderatsiooni ühinemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

- võttes arvesse Venemaa ja rahvusvahelistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt tulnud paljusid usaldusväärseid teateid jätkuvatest inimõiguste tõsistest rikkumistest Venemaal, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid seoses Tšetšeeniaga ja paljusid selliseid kohtus menetluses olevaid kohtuasju;

- võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa Föderatsiooni kohta, sealhulgas eelkõige 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate ründamise kohta Venemaal ja Anna Politkovskaja mõrva kohtuprotsessi kohta[3], 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Venemaa kohta[4], 10. mai 2007. aasta resolutsiooni 18. mail 2007 Samaras toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[5], 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis[6], 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel[7], 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[8] ning 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Helsingis 24. novembril 2006. aastal toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[9];

- võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete kohta[10];

- võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga[11], milles märgitakse, et „inimõiguste olukord Venemaal peaks olema ELi ja Venemaa poliitilise töökava lahutamatu osa” ja et „laiapõhjaline majanduskoostöö Venemaa ja ELi vahel peab põhinema demokraatia kõrgetel standarditel ja vaba turumajanduse põhimõtetel”;

- võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gruusias[12];

- võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta[13];

- võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsioone Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta[14] ja ELi tulemuslikuma Lõuna-Kaukaasia poliitika kohta: lubadustest tegudeni[15];

- võttes arvesse ELi ja Venemaa vabadust, julgeolekut ja õigust käsitleva alalise partnerlusnõukogu 22. novembri 2007. aasta ühisavaldust;

- võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee ühisavaldust 2. detsembril 2007. aastal toimunud Venemaa riigiduuma valimiste kohta;

- võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 5;

- võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon arvamusi (A6-0140/2009),

A.  arvestades, et ELi suhted Venemaaga on pragmaatilise koostöö seisukohast otsustava tähtsusega; arvestades, et Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, G8 liige, ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, euroala suuruselt neljas kaubanduspartner ning ELi keskse tähtsusega energiatarnija, arvestades, et ELil ei ole Venemaaga ainult ühised majandus- ja kaubandushuvid, vaid ka ühine eesmärk tegutseda rahvusvahelisel areenil ning vastutus globaalsete küsimuste ja Euroopa naabruskonnaga seotud küsimuste eest; arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted peaksid rajanema vastastikusel usaldusel ning ühistel demokraatlikel väärtustel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisel ning samuti koostööl rahvusvahelistes küsimustes, ning need on seega terve Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast väga suure tähtsusega; arvestades, et ELi suhted Venemaaga peaksid rajanema vastastikusel lugupidamisel, kuid ühtlasi mõlema osapoole austusel nende naabruskonnas elavate rahvaste suveräänsete õiguste vastu;

B.   arvestades, et EL rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine, ning arvestades, et nende väärtuste täielik tunnustamine peab olema üheks tähtsaimaks prioriteediks tõhustatud koostöö puhul mis tahes kolmanda riigiga;

C.  arvestades, et ELi ja Venemaa vaheline koostöö on kasuks rahvusvahelisele stabiilsusele; arvestades, et lisaks sellele on Venemaal kohustus aidata kaasa finants- ja poliitilise stabiilsuse saavutamisele ning turvatunde loomisele Euroopas ja maailmas, eelkõige järgides ja säilitades vastutustundlikku ja rahumeelset lähenemisviisi ELi ja Venemaa ühisele naabruskonnale; arvestades, et EL juba teeb Venemaaga koostööd Afganistanis, Lähis-Idas ja Balkanil ning ÜROs ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis, arendades ühiseid seisukohti ja lähenemisviise muudes võtmeküsimustes, nagu tuumarelva levik, desarmeerimine ja relvastuskontroll, võitlus terrorismi, narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutus ning globaalne majandus- ja rahanduskriis;

D.  arvestades, et Venemaa andis ebaproportsionaalse vastulöögi Lõuna-Osseetiasse sisenenud Gruusia sõjaväele ning ründas ka muid Gruusia alasid, kasutades soomukeid ja õhujõude, ning alustas provotseerimata sõjalist tegevust Abhaasias, sealhulgas ründas ja okupeeris Gruusia sadamaid ning seejärel tunnustas kahte eraldunud enklaavi, Lõuna-Osseetiat ja Abhaasia, muutub küsitavaks Venemaa valmisolek ehitada Euroopas koos ELiga ühine julgeolekuala; arvestades, et Euroopa ja Venemaa partnerluse edasine arendamine peab hõlmama ulatuslikku dialoogi julgeoleku üle, mis põhineb mõlema partneri ühiste väärtuste järgimisel, rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse terviklikkuse tunnustamisel ning Helsingi harta ning sellest tulenevate kohustuste järgimisel;

E.   arvestades, et läbirääkimised uue lepingu üle, mille eesmärk on tõhustada koostööd ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, ei muuda mingil moel seaduspäraseks praegust olukorda Gruusias, samal ajal kui Venemaa on endiselt kohustatud täielikult rakendama 12. augustil ja 8. septembril 2008. aastal seoses Lõuna-Osseetias ja Abhaasias toimunud konfliktiga sõlmitud lepinguid, kuna nimetatud lepingute järgimine peaks koos käegakatsutavate Venemaa-poolsete tagatistega selle kohta, et ta ei kasuta enam ühegi oma naaberriigi vastu jõudu, olema kõneluste eduka lõpule viimise vältimatu eeltingimus;

F.   arvestades, et eriti pärast Gruusia sündmusi lahknevad osapoolte seisukohad Kosovo ja ühise naabruskonna küsimustes veelgi enam;

G.  arvestades, et lepingu sõlmimine tulevaseks koostööks on jätkuvalt väga oluline kahe osapoole vahelise edasise arengu ja koostöö tõhustamise seisukohast; arvestades, et ELi Venemaa poliitika peab põhinema ühtsusel ja solidaarsusel, ning arvestades, et ELil peaks olema ühtne lähenemisviis ja ta peaks rääkima ühel häälel; arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid õigeaegselt teavitama ja konsulteerima teiste liikmesriikidega, keda võiksid puudutada kahepoolsed kokkulepped või vaidlused Venemaaga;

H.  arvestades, et kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu asendamiseks koostatud uus kõikehõlmav leping peab olema kvaliteedilt parem ning kajastama koostöö kogu ulatust, uusi arenguid 21. sajandil ning kooskõla rahvusvaheliste suhete põhimõtetega ja austust demokraatlike normide ja inimõiguste vastu;

I.    arvestades, et hiljutised parlamendi- ja presidendivalimised Venemaal viidi läbi tingimustel, mis jäävad tunduvalt alla Euroopa standarditele seoses rahvusvaheliste valimiste vaatlejate juurdepääsuga, opositsioonierakondade võimalusega kandidaate esitada, meedia objektiivsuse ja sõltumatusega ning ametiasutuste erapooletusega, mis tähendab Venemaa olulist kõrvalekaldumist oma kohustustest Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena;

J.    arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ning on seega võtnud endale kohustuse täita Euroopa Nõukogu eesmärke, mis hõlmavad eelkõige demokraatia edendamist ja inimõiguste austamist ning demokraatia ja stabiilsuse kindlustamist Euroopas; arvestades, et EL peaks tugevalt kaitsma põhimõtet, et õigusriigi põhimõtte ja kõnealuse organisatsiooni raames võetud kohustuste järgimine on ELi ja Venemaa partnerluse jaoks otsustava tähtsusega;

K.  arvestades, et arvukad valitsusväliste organisatsioonide ja sõltumatute asjatundjate esitatud aruanded näitavad, et Venemaa valitsuse 2006. aastal vastuvõetud valitsusväliseid organisatsioone käsitleva seaduse ja muude võetud meetmetega, sh anti-ekstremismi käsitlevate õigusaktidega ning riigi kontrolli laiendamisega meedia olulistele valdkondadele, kahjustatakse tugevalt sõnavabadust ning takistatakse inimõiguste järgimist ja kodanikuühiskonna tegevust Venemaal;

L.   arvestades, et poliitvangide jätkuv vangistamine ja inimõiguste kaitsjate kohtlemine on vastuolus Venemaa Föderatsiooni kohustusega tugevdada õigusriigi põhimõtet Venemaal ning lõpetada seaduslik nihilism;

M.  arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja mitmed sõltumatud inimõiguste organisatsioonid on tõstatanud tõsiseid küsimusi õigusemõistmise standardite kohta Venemaal, sealhulgas kohtuvõimu sõltumatuse puudumise kohta, süüdistatavatele õiglase kohtumõistmise mittevõimaldamise kohta poliitiliselt vastuoluliste juhtumite puhul, süüdistavaid kaitsvate advokaatide ründamise ja tagakiusamise ning poliitvangide taastekke kohta Venemaa karistussüsteemis;

N.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on olnud vastu tõhusate meetmete võtmisele, et lõpetada jätkuvad rikkumised ja kuritegude eest karistamata jätmine, vaatamata asjaolule, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üha sagedamini teinud kohtuotsuseid, tunnistades Venemaa vastutavaks inimõiguste tõsiste süstemaatiliste rikkumiste eest, sealhulgas kohtuvälised hukkamised, piinamine ning tahtevastane ja riigi varjatud kadumised;

O.  arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste majandus- ja kaubandussuhete aluspõhimõteteks peaksid olema vastastikune kasulikkus, jätkusuutlikkus, läbipaistvus, prognoositavus, usaldusväärsus, mittediskrimineerimine ja hea valitsemistava; arvestades, et uus leping peaks olema õiguslikult siduv ja selles tuleks kavandada selged vaidluste lahendamise mehhanismid;

P.   arvestades, et hiljutine kriis gaasitarnetes Euroopa Liitu, mis jättis miljonid Bulgaaria, Slovakkia ja muude ELi riikide kodanikud talviselt madala temperatuuri juures kütteta ja sooja veeta, tõstatab tõsiseid küsimusi Venemaa energiatarnete usaldusväärsuse kohta;

Q.  arvestades, et energiavarustuse kindluse seisukohast on ELi ja Venemaa vahelistel suhetel suur potentsiaal positiivseks ja konstruktiivseks vastastikuseks sõltuvuseks, tingimusel et partnerlus põhineb mittediskrimineerimise põhimõttel ja ausal kohtlemisel ning võrdsetel turutingimustel, nagu on sätestatud Euroopa energiaharta lepingus; arvestades, et hiljutine gaasikriis kinnitas eeskirjade kogumi vastuvõtmise ja järgimise vajadust, mis põhineks vähemalt kehtival Euroopa energiaharta lepingul; arvestades, et turvaline energiaalane suhe ELi ja Venemaa vahel rajaneb mõlemalt poolt energiatransiidi läbipaistvusel transiidiriikides; arvestades, et energiavarustuse kindluse seisukohast on ELi ja Venemaa vahelistel suhetel suur potentsiaal positiivseks ja konstruktiivseks vastastikuseks sõltuvuseks, tingimusel et partnerlus põhineb mittediskrimineerimise põhimõttel ja ausal kohtlemisel ning võrdsetel turutingimustel; arvestades, et Venemaa energiapoliitika on praktikas näidanud monopoolset ja sunniviisilist kuritarvitamist, seda eriti kolmandate riikide transiidiõiguste mittetunnustamise, tarnete katkestamise ja omandiõiguste rikkumisega;

R.   arvestades, et 15.–16. juunil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu soovitas lõpule viia Euroopa energiaharta transiidiprotokolli üle toimuvad läbirääkimised, kindlustada energiaharta lepingu ratifitseerimine kõikide hartale allakirjutanute poolt ning kutsuda komisjoni üles eelkõige hiljutise gaasikriisi tõttu määrama kindlaks Venemaaga sõlmitava energialepingu elemendid, viies lõpule olemasoleva ning siduva partnerlus- ja koostöölepingu või juba partnerlus- ja koostöölepingule järgneva lepingu raames, arvestades, et Euroopa energiaharta leping on juba õiguslikult siduv kõigile ELi liikmesriikidele ning Venemaale kui allakirjutanud riigile artikli 45 kohaselt;

S.   arvestades, et tihe koostöö energiapoliitika valdkonnas ning pikaajalise energiastrateegia määratlemine on nii ELi kui ka Venemaa majanduse tasakaalustatud arengu eeltingimused;

T.   arvestades, et ELil ei ole sageli õnnestunud suhetes Venemaaga üksmeelele jõuda; arvestades, et nõukogus peaks olema kõrge esindaja vastutuse alla kuuluv toimiv mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidel üksteisega konsulteerida piisavalt varakult enne iga kahepoolset küsimust Venemaaga, millel võib olla tagajärgi teiste liikmesriikide ja ELi kui terviku jaoks;

U.  arvestades, et jätkuv majanduskriis, mis mõjutab tugevalt nii Venemaad kui ka ELi, pakub võimaluse kahepoolsete suhete uueks alguseks, mis põhineksid paremal ja otsekohesemal vastastikusel mõistmisel, vältides varasemaid kahtlusi ja puudusi, ning loob aluse tõeliste jagatud ühisväärtuste määratlemiseks ja tugevdamiseks,

1.   esitab nõukogule ja komisjonile järgmised soovitused ja palub neil võtta neid läbirääkimiste jätkamisel arvesse:

a)   nõuda jätkuvalt ulatuslikku, laiahaardelist ja õiguslikult siduvat ühisel inimõiguste järgimise kohustusel põhinevat lepingut, mis hõlmaks osapooltevahelist koostööd täies ulatuses ning oleks samm edasi kehtivast partnerlus- ja koostöölepingust nii kohustuste ulatuse kui ka kaasatud valdkondade osas; nõuda, et leping hõlmaks jõustamismehhanisme lepingu oluliste osade jaoks;

b)  rõhutada asjaolu, et Venemaa-poolne Gruusia sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning Venemaa osa vaidlustes gaasitarnete üle 2009. aasta alguses on seadnud ELi ja Venemaa vahelised suhted ning uue lepingu alased läbirääkimised tõsiselt ohtu;

c)   rõhutada, et ELi suhe Venemaaga peab rajanema rahvusvahelise õiguse ja kõigi siduvate kokkulepete ja lepingute austamisel, millest Venemaa ja ELi liikmesriigid kinni peavad, sealhulgas ÜRO harta, Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa energiaharta leping, ning ühtlasi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu liikmetele kehtivate eeskirjade ning kohustuste tunnustamisel;

d)   luua kõrge esindaja vastutusel konsultatsioonimehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidel piisava ajavaruga omavahel konsulteerida igas nende ja Venemaa vahelises kahepoolses – kas kokkuleppe või vaidluse – küsimuses, millel võib olla järelmõju teistele liikmesriikidele ja kogu ELile, võimaldades seega ELi võimalikult sidusamat seisukohavõttu, tagades, et igale liikmesriigile muret tekitavaid küsimusi võetakse täiel määral arvesse, ning välistades võimaluse, et mõni liikmesriik hilisemas etapis läbirääkimisi takistab;

e)   nõuda parlamentaarse koostöökomisjoni rolli tugevdamist uue lepingu puhul, et tugevdada ELi ja Venemaa vahelise koostöö parlamentaarset mõõdet;

f)    kinnitada kohustusi, mille osas nii EL liikmesriigid kui ka Venemaa on rahvusvahelisel tasandil kokku leppinud, seda eriti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmetena, ning väljendada Venemaa valitsusele muret inimõiguste olukorra ja Venemaa kodanikuühiskonna aheneva ruumi pärast, nõudes Venemaa valitsuselt tungivalt sõna- ja ühinemisvabaduse toetamist kodanikuühiskonda reguleerivate õigusaktide kooskõlastamise teel Venemaa Euroopa ja rahvusvaheliste kohustustega, võtta kiiresti tõhusaid meetmeid inimõigusorganisatsioonide ning ELi liikmesriikide ja Venemaa vahelisi kultuurisidemeid edendavate sõltumatute heategevusorganisatsioonide soodsa töökliima edendamiseks ning lõpetada inimõiguste kaitsjate hirmutamine ja ahistamine, ja hoiduda karmidest haldusmeetmetest nende organisatsioonide vastu;

g)   kutsuda Venemaa valitsust üles täielikult tunnustama meediavabadust ja tagama sõltumatule meediale poliitilised ja majanduslikud tingimused, mis võimaldaksid neil normaalselt toimida; nõuda tungivalt, et Venemaa valitsus teeks lõpu ajakirjanike vastu toimepandavale jätkuvale vägivallale ja tagakiusamisele;

h)   asuda seisukohale, et korrapärane kuue kuu järel toimuv ELi ja Venemaa vaheline inimõiguste alane konsultatsioon ei ole konsulteerimise algusest, 2005. aastast alates märgatavaid tulemusi saavutanud ja vajab revideerimist, et võimaldada põhjalikku ja tulemustele orienteeritud dialoogi inimõiguste küsimuse kohta Venemaal ja ELis ning ELi ja Venemaa koostöö kohta inimõiguste valdkonnas rahvusvahelisel tasandil;

i)    nõuda seetõttu ELi ja Venemaa inimõiguste alase konsultatsiooni põhjalikku uuendamist, sh Venemaa ja ELi sõltumatutele valitsusvälistele organisatsioonidele ametliku rolli andmist, ametnike kaasamist kõigist asjaomastest Venemaa valitsuse osakondadest ning Venemaa valitsuse eraldiseisvate teatiste väljastamise peatamist;

j)    paluda Venemaa Föderatsiooni ametiasutustel kindlustada riigi territooriumil elavate põlisrahvaste traditsioonilise elukorralduse, kultuuri ja keele püsimine ja jätkusuutlik areng;

k)    nõuda Venemaa valitsuselt tungivalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni otsuste täielikku rakendamist, mis annab võimaluse edendada vastutust varasemate kuritarvitamiste eest ja tagada jätkuvate rikkumiste lõpetamine;

l)    rõhutada, et Vene kaasmaalaste toetamise kava, mida toetavad Venemaa ametivõimud, ei tohiks kasutada poliitilise mõjuvõimu tugevdamise vahendina teatavates ELi liikmesriikides;

m)     jätkata toetust Venemaa liitumisele WTOga ja toetada Venemaa majanduse edasist avanemist; pidada Venemaa-poolset WTO eeskirjade täielikku järgimist vajalikuks eeltingimuseks ja minimaalseks nõudeks ELi ja Venemaa vahelise vabakaubandustsooni loomiseks, mis on jätkuvalt pikaajaline eesmärk;

n)      väljendades heameelt hiljutiste muutuste üle, nõuda lisaparanduste tegemist õigusloomes ja õigusaktide jõustamises seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitsmisega, et suurendada konkurentsivõimet ja muuta investeerimiskliima atraktiivseks, sarnastades reguleerimissüsteemid kõrgeimate rahvusvaheliste standardite ja normidega; nõuda tungivalt, et Venemaa ametivõimud ühtlustaksid enne Venemaa tulevast WTO liikmesust oma intellektuaalomandi õigusi käsitleva tsiviilkoodeksi IV osa ning asjakohased menetluslikud rakendamiseeskirjad WTO eeskirjade ja rahvusvaheliste lepingutega, eriti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, ning tagaksid nende täieliku rakendamise, et võidelda tõhusalt võltsimiste ja piraatluse vastu;

o)     nõuda, et Euroopa energiaharta leping kui juba kehtiv leping, mis on õiguslikult siduv Venemaale ja kõigile ELi liikmesriikidele, oleks energiaalaste suhete aluseks, ning et Euroopa energiaharta lepingu ja transiidiprotokolli põhimõtted oleksid lisatud uude lepingusse, korrates samal ajal Venemaale esitatud üleskutset järgida suuremal määral eeskirjadel põhinevat lähenemisviisi Euroopa energiaharta lepingule alla kirjutamise ja transiidiprotokolli ratifitseerimise kaudu, pidades silmas parlamendi arvamust, et osapooltel peaks olema vabadus rääkida läbi sõnastuse osas, mis läheb koostöö ulatuse ja valdkondade puhul Euroopa energiaharta lepingust kaugemale, kuid et nimetatud leping ei tohiks mitte mingil juhul olla vähem põhjalik kui see, millele on osapooled juba praeguse partnerlus- ja koostöölepingu raames alla kirjutanud;

p)     viia uut lepingut käsitlevate läbirääkimiste raames lõpule läbirääkimised transiidiprotokolli üle ja kutsuda Venemaad üles sellele alla kirjutama, eesmärgiga kehtestada osapoolte vaheline energiatransiiti hõlmav õiguslik raamistik, mis tuleneb Euroopa energiaharta lepinguga juba kehtestatud raamistikust;

q)     rõhutada kõigi energiaga seotud infrastruktuuriprojektide nõuetekohase keskkonnamõju hindamise vajadust eesmärgiga kindlustada, et järgitakse rahvusvahelisi keskkonnakaitsenõudeid; nõuda seoses sellega tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ratifitseeriks Espoo konventsiooni ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli;

r)      kutsuda tugevdama ELi ja Venemaa energiaalase dialoogi tõhusust ja kriisidele reageerimise võimet, et suurendada läbipaistvust, vastastikkust ja investeeringute turvalisust ning suurendada sellega energia varustuskindlust, ning õhutada läbipaistvatel eeskirjadel rajaneva süsteemi ja vaidluste lahendamise mehhanismide loomise vajadust energia valdkonnas;

s)      juhtida tähelepanu vaidluste lahendamise mehhanismile, mis sisaldub energiaharta lepingus, millele Venemaa ja Ukraina on juba alla kirjutanud;

t)      luua selge toimimisjuhend, mis reguleeriks ELi, Venemaa ja ühise naabruskonna riikide suhteid, ja mis hõlmaks kõigi Euroopa riikide iseseisvuse tunnustamist, vaidluste rahumeelse lahendamise kohustust ning kindlat kavatsust külmutatud konfliktide lahendamiseks;

u)      uuendada olemasolevat poliitilist dialoogi, et ergutada keeruliste julgeolekualaste küsimuste arutamist, mis on sageli ELi ja Venemaa vaheliste erimeelsuste kese, kuid mis kahtlemata mõjutavad Euroopa ja globaalset julgeolekut, rõhutades mitmepoolse relvamüügi kontrolli ja vähendamise ning ühtlasi tuumarelva leviku tõkestamise korra vajadust;

v)      kutsuda Venemaa valitsust koos ELi ja Kosovo kontaktrühma teiste liikmetega üles aitama positiivselt kaasa jätkusuutliku poliitilise lahenduse leidmisele Kosovo tuleviku jaoks ning Lääne-Balkani stabiilsuse jätkuvale edendamisele;

w)     kutsuda Venemaa valitsust üles tõestama oma valmisolekut lahendada koos Gruusia ja ELiga konstruktiivselt ja rahumeelselt julgeoleku- ja stabiilsusprobleeme Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, nagu lepiti kokku 8. augustil 2008. aastal sõlmitud lepingus; kutsuda Venemaa valitsust üles kindlalt tagama, et Venemaa ei kasuta ühegi oma naaberriigi vastu jõudu;

x)      väljendada Venemaa valitsusele muret tema otsuse pärast tunnustada Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena, sõlmida sõjalise abi ja koostöö lepinguid nende Gruusia piirkondade de facto võimudega ning rajada sinna sõjaväebaase, kuna selliste meetmetega rikutakse Gruusia territoriaalset terviklikkust, mida nõutakse kõikides ÜRO asjakohastes resolutsioonides; kutsuda Venemaa valitsust veelkord üles oma otsust tühistama ning jääda seisukohale, et Venemaad ei saa pidada rahuprotsessi erapooletuks vahendajaks; nõuda tungivalt, et Venemaa valitsus tagaks ELi vaatlejatele täieliku juurdepääsu kõikidele konfliktist mõjutatud piirkondadele kooskõlas ELi järelevalvemissiooni volitustega;

y)      rõhutada, et Venemaa ja ELi vahelise viisavaba reisimise eesmärk tuleks saavutada kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 539/2001[16], milles märgitakse, et viisanõudest vabastamine peaks põhinema mitmesuguste kriteeriumide kaalutletud hindamisel, mis oleksid muu hulgas seotud ebaseadusliku rände, avaliku korra ja julgeolekuga ning ELi välissuhetega kolmandate riikidega, võttes samuti arvesse piirkondlikku ühtsust ja vastastikust mõju, pidades meeles, et ELi ja valges nimekirjas olevate kolmandate riikide vahelisi suhteid iseloomustab eriline poliitiline mõõde, eeldades nendelt kolmandatelt riikidelt demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste asjakohase taseme saavutamist;

z)      rõhutada, et prioriteediks peaks olema viisade väljastamise lihtsustamine õpilastele, teadustöötajatele ja ettevõtjatele, eesmärgiga tugevdada inimestevahelisi kontakte; rõhutada samas, et mis tahes edasine viisarežiimi lihtsustamine Venemaaga peab vastuolude vältimiseks sõltuma samaväärsest viisarežiimi lihtsustamisest Euroopa naabruspoliitika riikidega;

aa)    nõuda vastavalt ELi ja Venemaa vahel sõlmitud lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamist käsitlevale lepingule Venemaa ametivõimudelt selget pühendumust bürokraatlike takistuste vähendamisele, mida kohaldatakse ühepoolselt kõikide reisijate suhtes, näiteks kutsenõue ja registreerimine saabumisel; pidada meeles, et viimastel aastatel Venemaa viisaeeskirjades tehtud muudatustel ning mitmekordsete äriviisade väljastamise lõpetamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi ja Venemaa vahelistele äri- ja kaubandussuhetele; pidada samuti meeles parlamendi seisukohta, et Vene passi omanikele lubatud lihtsustatud reisimine peaks kehtima vaid Venemaa elanike suhtes;

ab)    tegeleda viivitamatult Kaliningradi transiidi- ja viisaprobleemiga, kehtestades terves Kaliningradi oblastis võimaluse korral kohaliku piiriliikluse süsteemi;

ac)    rõhutada, et ELi ja Venemaa suhe rajaneks vaba ja avatud turu põhimõtetel ning partnerite vaheliste investeeringute vastastikkusel, ning nõuda seetõttu, et Venemaa valitsus kindlustaks vastutasuks tihedate ja kasulike majandussuhete eest välisinvestorite omandiõigused ja vaataks läbi 2008. aasta strateegiliste sektorite seaduse, mis annab Venemaale laiaulatuslikud õigused välisinvestoreid diskrimineerida, samas kui ELi siseturg on Venemaa investoritele piiranguteta avatud; nõuda, et strateegilistesse sektoritesse tehtavaid investeeringuid käsitlevad õigusaktid oleksid kooskõlas Venemaa olemasolevate ja tulevaste WTO ja kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu raames võetud kohustustega;

ad)    kutsuda Vene ametivõime kestvate WTO ühinemisläbirääkimiste raames üles mitte seiskama teatavate juba läbiräägitud ja kokkulepitud kohustuste täitmist ning järgima täielikult ELi ja Venemaa vahelist lepingut WTOga ühinemise kohta, kaotades kõik diskrimineerivad maksud, eelkõige raudteel toimuva kaubaveo omad, ning kaotama töötlemata puidu eksporditollimaksud;

ae)    kutsuda Venemaad üles järgima kohustust kaotada järk-järgult Siberist ülelendude tasu ning kirjutama alla Samara tippkohtumisel nimetatud küsimuses saavutatud kokkuleppele;

af)     arutleda Vene valitsusega tema plaanide üle koostada teatavate riikidega vabakaubanduslepingud, mis võivad mõjutada ühise majandusruumi loomist Venemaaga;

ag)    väljendades heameelt hiljutiste muutuste üle, nõuda lisaparanduste tegemist õigusloomes ja õigusaktide jõustamises seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitsmisega, et suurendada konkurentsivõimet ja muuta investeerimiskliima atraktiivseks, sarnastades reguleerimissüsteemid kõrgeimate rahvusvaheliste standardite ja normidega; nõuda tungivalt, et Venemaa ametivõimud ühtlustaksid enne Venemaa tulevast WTO liikmesust oma intellektuaalomandi õigusi käsitleva tsiviilkoodeksi IV osa ning asjakohased menetluslikud rakendamiseeskirjad WTO eeskirjade ja rahvusvaheliste lepingutega, eriti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, ning tagaksid nende täieliku rakendamise, et võidelda tõhusalt võltsimiste ja piraatluse vastu;

ah)    lahendada koos Venemaa valitsusega mitmesugused laevandusega seotud küsimused, sealhulgas vaba pääs läbi Baltiiski väina, ELi laevade pääs Aasiasse viivale läbisõiduteele Põhja-Vene territooriumil ning võimalikud keskkonnaohud, mis tulenevad muu hulgas naftatankerite tihenenud liiklusest Läänemerel;

ai)     lahendada koos Venemaa valitsusega probleemid seoses järjekordadega ELi ühispiiril, mis on jätkuvaks tõsiseks takistuseks ELi ja Venemaa kaubandus- ja majandussuhetele;

aj)     paluda Venemaa Föderatsioonil teha ELiga konstruktiivset koostööd eesmärgiga lahendada eraldunud alade, sealhulgas Transnistria staatuse küsimus ning aidata kaasa Moldova valitsuse sõltumatuse tugevdamisele, mis on vältimatuks tingimuseks Euroopa Liidu ühe keskse tähtsusega piiriala stabiilsuse jaoks; rõhutada, et edusammud selles küsimuses sõltuvad Moldovas paiknevate Vene vägede väljaviimisest, nagu Venemaa muu hulgas 1999. aasta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Istanbuli tippkohtumisel teha lubas;

ak)    nõuda edasist laiahaardelist analüüsi (julgeolekuga seotud) mõjude kohta, mida Venemaa võimalik ühinemine 7. raamprogrammiga omab, tunnistades samas ELi ja Venemaa vahelise teadusalase koostöö tihendamise positiivseid aspekte;

al)     töötada välja mitteametlikud suunised selle kohta, kuidas solidaarsuse ja vastastikuse usalduse põhimõtted võiksid olla ELi ja Venemaa suhete aluseks, eesmärgiga arendada paremini ühendatud ja terviklikumat poliitikat Venemaa suhtes;

2.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti ja selle väliskomisjoni korrapäraselt ja täielikult läbirääkimiste edusammudest ja meenutab neile, et partnerlus- ja koostööleping vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu;

3.  peab oluliseks vastastikuste juriidiliste kohustuste tugevdamist partnerlus- ja koostöölepingu peatse sõlmimise ja Venemaa liitumise abil WTOga;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja komisjonile ning teavitamiseks Venemaa Föderatsiooni riigiduumale, valitsusele ja presidendile.

• [1]  EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0336.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0642.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0105.
• [5]  ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 95.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0309.
• [7]  ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 271.
• [8]  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 329.
• [9]  ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 474.
• [10]  ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 235.
• [11]  ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 95.
• [12]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0396.
• [13]  ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 206.
• [14]  ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 64.
• [15]  ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 53.
• [16]  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS (B6‑0373/2007) (1.10.2007)

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

Esitaja(d): Janusz Onyszkiewicz fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu üle;

–    võttes arvesse Venemaal eelseisvaid üldvalimisi 2007. aasta detsembris ja presidendivalimisi 2008. aasta kevadel;

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa suhete ees seisvaid olulisi raskusi ning üha autoritaarsemaid suundumusi, mis ei ilmne ainult Venemaa siseselt, vaid ka tema välissuhetes;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,

A.  arvestades, et Venemaa on Euroopa ja maailma stabiilsuse ja heaolu seisukohalt tohutult tähtis;

B.   arvestades, et EL on korduvalt rõhutanud oma kohustust saavutada Venemaaga demokraatlikel väärtustel põhinev strateegiline partnerlus;

C. arvestades, et vajadus kindla, jõulise ja ulatusliku Venemaad käsitleva ELi poliitika järele üha kasvab,

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

      a)   jätkata lahenduste otsimist kaubandusküsimustele, mis takistavad läbirääkimiste alustamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu üle;

      b)   koostada selge strateegia selle kohta, kuidas suurendada Venemaal demokraatlike eeskirjade rakendamist ja põhiväärtuste austamist – ühiseid väärtusi, mis peavad olema tulevaste suhete aluseks;

      c)   jätkata tööd selle nimel, et Venemaa liituks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ja aktsepteeriks kaasaegsed investeerimis- ja äritegevuse eeskirju kui tõeliselt sõltumatu erasektori juhtpõhimõtteid;

     d)  jätkata tööd selle nimel, et Venemaa liituks energiahartaga ja ratifitseerimisprotsess saaks positiivse lahenduse;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamiseks komisjonile, liikmesriikidele ning Venemaa riigiduumale ja valitsusele.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (17.7.2008)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta
(2008/2104(INI))

Arvamuse koostaja: Eugenijus Maldeikis

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistel suhetel on suur majanduslik potentsiaal, et suuremast majanduskoostööst ja heanaaberlikest suhetest saaksid kasu mõlemad pooled ning et koostöö ELi ja Venemaa vahel aitab otsustavalt kaasa stabiilsuse tagamisele kõigis valdkondades, milles neil on vastastikused ja kattuvad huvid;

2.  märgib, et Venemaa, kelle osakaal Euroopa Liidu kaubavahetuses on 7,3%, on ELi tähtsuselt kolmas kaubanduspartner, ning et EL, kelle osa Venemaa kaubavahetuses on 52,9%, on Venemaa tähtsaim kaubanduspartner;

3.  tervitab otsust läbirääkimisvolituse kohta ja peab uue lepingu sõlmimist väga tähtsaks; tuletab meelde, et Euroopa Liit ja Venemaa Föderatsioon peaksid taotlema strateegiliselt jätkusuutlikke ja pikaajalisi partnerlussuhteid, mis põhineksid ühistel väärtustel, demokraatial ja inimõigustel ning vastastikuse kasu, läbipaistvuse, prognoositavuse, usaldusväärsuse, mittediskrimineerimise ja riigi vastutustundliku tegevuse põhimõtetel, ning et Euroopa Liit ja Venemaa Föderatsioon peaksid tugevdama koostööd eeskätt energia ja kaubavahetuse valdkonnas;

4.  kinnitab taas, kui tähtis on see, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegutseksid koos, et töötada ELi ja Venemaa vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta välja ühtne ja selge seisukoht, eriti sedavõrd tundlikus küsimuses, nagu seda on energia, hoidudes mis tahes ühepoolsest ja eesõigustatud lähenemisest; kordab, et Euroopa Liidu liikmesriikide ja Venemaa vahelised lepingud peavad aitama saavutada ELi energiavarustuse kindluse üldist eesmärki;

5.  on seisukohal, et uue lepinguga tuleks pragmaatiliselt läbi vaadata Venemaa ja Euroopa Liidu suhete arendamise põhimõtted, eesmärgid, vahendid ning poliitika, edendamaks õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, dialoogi ja vastastikuseid huve;

6.  on veendunud, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kõrval peab Euroopa Liit jätkuvalt tähtsustama Venemaa vastuvõtmist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks;

7.  on veendunud, et kui Venemaa võetakse WTO liikmeks, on see ülimalt tähtis tulevastele Euroopa Liidu ja Venemaa majandussuhetele, avades võimaluse Euroopa Liidu ja Venemaa majanduskoostöö süvendamiseks; kutsub komisjoni üles püüdma läbirääkimistel Venemaaga pärast tolle liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga jõuda põhjaliku ja igakülgse vabakaubanduslepinguni, mis hõlmaks kõiki kaupade, teenuste ja investeeringute vahetusega seotud asjakohaseid küsimusi, sealhulgas energia valdkonnas, ja millega arendataks edasi varem kokku lepitud eesmärke; nõuab, et kõik Venemaaga sõlmitavad kaubanduslepingud sisaldaksid sotsiaalvaldkonda käsitlevaid ja keskkonnaalaseid klausleid, muu hulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamiste standardite ratifitseerimist ja jõustamist;

8.  nõuab tungivalt, et Venemaa leiaks lahendused kahepoolselt ja mitmepoolses raamistikus arutatavatele lahendamata küsimustele, mille hulka kuulub juba sõlmitud kahepoolsete lepingute rakendamine – üheks selliseks on Euroopa Ühendusega 21. mail 2004 sõlmitud leping, millega jõudsid lõpule turulepääsu puudutavad kahepoolsed läbirääkimised Venemaa ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga;

9.  nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud parandaksid investeerimis- ja ärikliimat ning konkurentsitingimusi Venemaal; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on edendada mittediskrimineerivaid, läbipaistvaid ja prognoositavaid raamtingimusi, täiustada välisinvesteeringute kaitset vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud OECD standarditele, parandada õigusakte ja jõustamismenetlusi intellektuaal-, äri- ja kaubandusomandi õiguste kaitseks ning teha õigusreforme, et tagada intellektuaalomandi õiguste tegelikku kaitset ja kiiremaid kriminaalmenetlusi; nõuab, et Venemaa valitsus jätkaks tolliprotseduuride optimeerimist, standardimist ja automatiseerimist;

10. toonitab, et ettevõtete loomist ja tegevust tuleks edendada vastastikkuse põhimõtte alusel; märgib, et EL on avatud Venemaa investeeringutele, nagu seda selgelt tõendab Vene ettevõtjate suurenenud kohalolek, eelkõige energia- ja terasesektoris; nõuab samuti, et Vene toorainesektoris tegutsevatele välisettevõtjatele võimaldataks kohalike ettevõtjatega võrdne juurdepääs;

11. tuletab meelde, et Euroopa Liidule on peamisteks lahendamata probleemideks eksporditollimaksud ja raudteetasud, aga ka süsteemi edaspidine stabiilsus ja prognoositavus; rõhutab, et tähtis on suurendada Venemaa ja Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja toiduainete kaubavahetuse mahtu; rõhutab sellega seoses, et kumbki pool peaks kahepoolse kaubavahetuse ja piiriülese liikluse hõlbustamiseks paremini järgima ratsionaliseeritud standardite ja arvutipõhiste tolliformaalsuste nõudeid; rõhutab, et Venemaa peab ühtlustama piima-, teravilja- ja lihatoodetele kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarnõuded.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	15.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Graham Booth, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, Georgios Papastamkos, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Eugenijus Maldeikis, Rovana Plumb, Salvador Domingo Sanz Palacio, Carl Schlyter, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (12.2.2009)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta
(2008/2104(INI))

Arvamuse koostaja: Cristina Gutiérrez-Cortines

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on vaja strateegiliste suhete kontekstis sisse seada tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted, mis rajaneksid stabiilsusel, koostööl ja heal äritaval, sealhulgas läbipaistvusel – seda eriti energia-, teadusuuringute, innovatsiooni-, keskkonna- ja elukvaliteedi küsimustes, ning seda vajadust tuleb väljendada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises uues partnerlus- ja koostöölepingus, mille üle peetakse läbirääkimisi;

2.   rõhutab demokraatia, kodaniku-, inim- ja rahvusvähemuste õiguste ning sõnavabaduse tähtsust Venemaa tuleviku seisukohalt; palub Euroopa Komisjonil tagada, et need nõuded oleksid igas edaspidi Venemaa Föderatsiooniga sõlmitavas kokkuleppes kesksel kohal;

3.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõik Euroopa Liidu ettevõtted, kellel on ärisidemed Venemaa Föderatsiooni ettevõtetega või kes tegutsevad Venemaa territooriumil, edendaksid euroopalikke põhimõtteid ja väärtusi;

4.   rõhutab, et Venemaa on Euroopa Liidu kaupadele ja teenustele suur dünaamiline turg ning Venemaa energiasektori väärtusahela kõikides osades on rohkesti investeerimisvõimalusi; rõhutab seetõttu, et väga tähtis on loodud energeetikaalase dialoogi raamistikus jätkata energiaküsimustes Venemaaga tõhustatud dialoogi, arvestades suurenenud vastastikust sõltuvust, kuivõrd Venemaalt tuleb 25% Euroopa Liidu nafta- ja gaasitarnetest ning ELi osa Venemaa nafta- ja gaasiekspordis on üle 50%;

5.   rõhutab, et energiaalane koostöö peaks rajanema energiaharta lepingus esitatud põhimõtetel, eelkõige ülemaailmsel energiavarustuse kindlusel, tarbijariikide ja tootjariikide huvide tasakaalustatusel ning vastastikkuse põhimõttel, mis puudutab juurdepääsu investeeringutele, turgudele ja infrastruktuurile, samuti mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõttel; kutsub komisjoni üles seadma partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise üle peetavatel läbirääkimistel üheks põhieesmärgiks nõudmise, et Venemaa ratifitseeriks energiaharta lepingu; ergutab komisjoni jätkama tööd selle nimel, et Venemaa ühineks WTOga; rõhutab lisaks sellele vajadust töötada välja eeskirjade rahvusvaheline õiguslik raamistik, millega kehtestatakse nii gaasitootjate kui ka -tarnijate kohustused usaldusväärsete, prognoositavate tarnete tagamiseks;

6.   kutsub Venemaad ja Ukrainat üles tegema koostööd, et kiiresti leida õiglane ja pikaajaline lahendus hiljutistele vaidlustele, millel on olnud tõsised ja olulised negatiivsed mõjud ELi gaasitarnetele; rõhutab, et nõukogu ja komisjon peavad edasi tegutsema vahendajana kahe osapoole vahel, et jõuda kiire lahenduseni; on veendunud, et energia kättesaadavus on inimõigus ja et energiatarneid ei tohiks kasutada poliitilise relvana;

7.   sellega seoses rõhutab vajadust kindlustada juurdepääs erinevatele energiavarustuse allikatele ning suurendada energiavarustuse kindlust ja tõhusust; rõhutab Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade tähtsust investeeringute ja kaubanduse alusena; rõhutab, et energiavarustuse kindlustamiseks ja säilitamiseks on vaja kasutada erasektorit; kutsub komisjoni ja nõukogu üles Venemaaga peetavatel läbirääkimistel rõhutama kavandatava Nabucco gaasijuhtme tähtsust Euroopa Liidule ning Euroopa Liidu vastuseisu tegevusele, mis võiks seda kava ohustada; on seisukohal, et praeguses olukorras on Euroopa Liidu jaoks väga tähtis kiiremini edendada kõiki uute torujuhtmete, nagu Nabucco, South Stream ja TGI, ehitamise kavu; rõhutab, et EL peab energiavarustuse kindluse küsimusi tõsiselt arvestama oma suhtumises Venemaa ja Gruusia 2008. aasta konflikti järelmitesse;

8.   märgib, et Venemaal on juba vastu võetud föderaalseadus taastuvate energiaallikate kohta; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles andma toetust oma taastuvenergiatööstuse arendamiseks säästlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, et ära kasutada olemasolevaid keskkonnasäästlikke ressursse;

9.   märgib, et energiavarude ja asjakohase infrastruktuuri kasutamine mõjutab oluliselt kohalikku keskkonda ja elanikkonda; kutsub komisjoni üles taotlema, et Venemaa jätkuvalt tagaks energiavarude kasutamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamise ja asjaomaste piirkondade elanikele energiavarude kasutamisest tulenevate mõjude hindamise ning tagaks nendele inimestele õiguse säilitada oma traditsiooniline suhe maaga; ergutab komisjoni arendama energiaalast koostööd, et kindlustada kummagi osapoole inimestele õiglase hinnaga ja kättesaadav energia; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles tagama, et kõik selle territooriumil käimasolevad või kavandatud nafta- ja gaasiprojektid vastaksid kõrgetele keskkonnastandarditele;

10. kutsub komisjoni üles tegema koostööd Venemaaga, et parandada tuumajäätmete käitlemist ja tuumaohutust Venemaal; ergutab komisjoni jätkama ka tihedat koostööd Venemaaga tuumaohutuse normide osas;

11. rõhutab, et Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimistel tuleb erilist tähelepanu pöörata Nord Stream gaasijuhtme keskkonnamõjudele;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, arvestades kliimamuutuste mõju ja ülisuuri kulusid, mis tulenevad tegevusetusest, hoogustama dialoogi Venemaa Föderatsiooni ametiasutustega 2009. aastaks kavandatud Kopenhaageni konverentsi ettevalmistamisel, et oleks võimalik läbi rääkida ja sõlmida Kyoto-järgne kokkulepe;

13. kutsub Venemaad üles osalema aktiivselt tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes ja aitama kaasa kiirele kokkuleppele jõudmisele hiljemalt 2009. aastaks, et tagada ülemaailmse süsinikuturu järjepidevus;

14. tervitab Venemaa Föderatsiooni osalust Euroopa Liidu raamprogrammides; on seisukohal, et see avab tee Venemaa suurte inim- ja rahaliste ressursside tõhusaks kasutamiseks teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, millest on kasu nii Euroopale kui ka Venemaale; kutsub komisjoni üles leidma võimalusi Venemaa Föderatsiooni noorte teadurite ja noorte ettevõtjate osalemise toetamiseks Euroopa teadusprogrammides ja noortele ettevõtjatele suunatud Erasmuse programmis.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Juan Fraile Cantón, Cristina Gutiérrez-Cortines, Eija-Riitta Korhola, John Purvis, Vladimir Urutchev

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 16 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vittorio Agnoletto, Christopher Beazley, André Brie, Elmar Brok, Marco Cappato, Véronique De Keyser, Jas Gawronski, Ana Maria Gomes, Klaus Hänsch, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Janusz Onyszkiewicz, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, Konrad Szymański, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Marcello Vernola, Andrzej Wielowieyski, Jan Marinus Wiersma, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Giulietto Chiesa, Árpád Duka-Zólyomi, Glyn Ford, Marie Anne Isler Béguin, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Alexandru Nazare, Wojciech Roszkowski, Adrian Severin, Csaba Sándor Tabajdi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Mieczysław Edmund Janowski, Ewa Tomaszewska