RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    20.3.2009 - (KOM(2008)0426 – C6‑0291/2008 – 2008/0140(CNS)) - *

    Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
    Raportöör: Kathalijne Maria Buitenweg
    Arvamuse koostaja(*):
    Elizabeth Lynne, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
    (*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

    Menetlus : 2008/0140(APP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0149/2009

    EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    (KOM(2008)0426 – C6‑0291/2008 – 2008/0140(CNS))

    (Nõuandemenetlus)

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0426);

    –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 13 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0291/2008);

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

    –   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6‑0149/2009),

    1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

    2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

    3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

    4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

    5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2) Kõikide isikute võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning Euroopa sotsiaalhartas, millele [kõik] liikmesriigid on alla kirjutanud. Just ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis esitatud diskrimineerimise määratluses sisaldub mõistlike abinõude võtmatajätmine.

    (2) Kõikide isikute võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta, ÜRO lapse õiguste konventsioonis, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 14 ja fakultatiivprotokollis 12 ning Euroopa sotsiaalhartas, millele [kõik] liikmesriigid on alla kirjutanud. Just ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis esitatud diskrimineerimise määratluses sisaldub mõistlike abinõude võtmatajätmine.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2 a) Diskrimineerimise keelustamise ja võrdsuse põhimõte on rahvusvahelise, Euroopa ja riikliku seaduse peamised põhimõtted, mida EL ja selle liikmesriigid peavad järgima kõikides nende pädevusse kuuluvates küsimustes. Käesolev direktiiv aitab seda eesmärki saavutada ning ületada diskrimineerimist, mis sellega kokku ei sobi.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2 b) Käesolev direktiiv on üks vahenditest, mille abil ühendus täidab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi ning direktiivi tuleks tõlgendada selles valguses.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2 c) Kooskõlas ÜRO 2002. aasta Madridi vananemise teemalise maailmakonverentsi lõpetamisel vastu võetud poliitilise deklaratsiooni artikliga 5 lepiti kokku kinnitada kohustust igat liiki diskrimineerimise, sealhulgas vanuse alusel diskrimineerimise kaotamiseks; tunnustada, et vanemaks saades peaksid inimesed elama täisväärtuslikku ja turvalist elu hea tervise juures ning osalema aktiivselt ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, kultuuri- ja poliitilises elus; edendada eakamate inimeste väärikuse tunnustamist; kaotada igat liiki hooletussejätmine, kuritarvitamine ja vägivald.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2 d) Füüsiline ja vaimne tervis ning heaolu on inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi seisukohalt otsustava tähtsusega ning kuuluvad Euroopa Liidu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegurite hulka.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus.

    (3) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, sealhulgas mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust käsitlevas artiklis 9 ja sõnavabadust käsitlevas artiklis 10, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 20 sätestatakse, et kõik isikud on seaduse ees võrdsed; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; artiklis 24 antakse konkreetsed õigused lastele; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4) Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud diskrimineerimise jätkumist, aga ka mitmekülgsuse eeliseid.

    (4) Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud otsese ja kaudse, mitmekordse ja seotusest tuleneva diskrimineerimise jätkumist, aga ka vajadust edendada mitmekülgsuse eeliseid.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (4 a) Euroopa ühiskonna mitmekesisus on liidu kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse integratsiooni keskne element ja sellega tuleb arvestada.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 7 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (7 a) Diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal võib mõjuda kahjulikult EÜ asutamislepingu eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme saavutamisega, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamisega, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning solidaarsusega. See võib kahjustada ka eesmärki kujundada Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 7 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (7 b) Käesolev direktiiv hõlmab ka mitmekordset diskrimineerimist, st diskrimineerimist, mis toimub kahel või enamal põhjusel, mis on nimetatud EÜ asutamislepingu artiklites 12 ja 13. Niisuguste olukordade lahendamiseks peavad kättesaadavad olema tõhusad kohtumenetlused, ning riiklike kohtumenetlustega tuleks tagada, et kaebuse esitaja saaks hõlmata kõik mitmekordse diskrimineerimise kaebuse aspektid ühe menetlusega.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (8) Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud kolm õigusakti, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Eelkõige direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse üldraamistik võrdeks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Muudes valdkondades peale tööhõive jäävad aga alles liikmesriikide erinevused nimetatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu pakutava kaitse ulatuses ja iseloomus.

    (8) Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud mitmeid direktiive, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud direktiivid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Direktiiviga 2000/43/EÜ on kehtestatud rassilisel või etnilisel päritolul tööturul või väljaspool tööturgu põhineva diskrimineerimise vastane raamistik. Direktiiviga 2004/113/EÜ on kehtestatud meeste ja naiste võrdse kohtlemise raamistik seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Direktiiviga 2000/78/EÜ on kehtestatud üldraamistik võrdseks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. See ei reguleeri valdkondi, mis jäävad väljapoole selle kohaldamisala.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata otsene ja kaudne, mitmekordne ja seotusest tulenev diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või soo alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning niisuguste kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas nagu eluase, transport, ühendused ja tervishoid. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad teatava usutunnistuse või teatavate veendumustega, teatava puudega, teatavas eas või teatava seksuaalse sättumusega või mitmesse nimetatud kategooriasse kuuluvatele isikutele ja nendega seotud isikutele võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 a) Käesolevas direktiivis tuleks kaupadena käsitleda kaupu EÜ asutamislepingu kaupade vaba liikumist käsitlevate sätete tähenduses. Teenustena tuleks käsitleda teenuseid EÜ asutamislepingu artikli 50 tähenduses.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 b) Puudega inimesi diskrimineeritakse sageli sellega, et neil ei ole juurdepääsu ühiskondlikesse transpordivahenditesse ja hoonetesse ega informatsiooni- ja kommunikatsioonivahenditele. Liikmesriigid peavad võrdse kohtlemise põhimõtte jõustamiseks võtma meetmeid nendes valdkondades juurdepääsu tagamiseks.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (11) Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust hariduse, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas. Samuti ei tohiks direktiiviga piirata liikmesriikide põhirolli ja ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel.

    (11) Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide pädevuse teostamist hariduse ning sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas. Samuti ei piirata sellega liikmesriikide olulist rolli ja ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (12) Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist.

    (12) Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, mitmekordset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist.

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 a) Puudega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel mitmesuguste hoiakuliste või õhkkonnast tingitud takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 b) Kuna väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) esitatavad nõuded on liiga kõrged, tuleks need ettevõtjad USA Civil Rights Act’i eeskujul erilise kaitse alla võtta.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 c) Diskrimineerimisena käsitatakse ka keeldumist inimese meditsiinilisest teenindamisest ainuüksi tema vanuse tõttu.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 d) Puude tõttu diskrimineerimine hõlmab diskrimineerimist selle põhjal, et isikut saadab või abistab tunnustatud juhtkoer või abikoer, kes on välja õpetatud vastavalt rahvusvahelise juhtkoeraliidu või abikoerte rahvusvahelistele standarditele.

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 e (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 e) Tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu on võimalik tagada eri vahenditega, sealhulgas põhimõttega „projekteeritud kõigile” ja soodustades puudega isikute abivahendite kasutamist, milleks on ka liikumise ja juurdepääsu abivahendid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja muud abikoerad.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 f (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 f) Muudatus on põhjalik seoses artikliga 4, kui see muudab kaupu või teenuseid või eriala, ameti või äri olemust niivõrd, et kauba- või teenusepakkuja osutab tegelikult hoopis erinevat liiki kaupa või teenuseid.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (13) Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse diskrimineerimise all.

    (13) Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka mitmekordset diskrimineerimist. Kuna diskrimineerimine võib toimuda kahel või enamal põhjusel, mis on nimetatud EÜ asutamislepingu artiklites 12 ja 13, ja rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 13 kaotama ebavõrdsuse seoses soo, rassi või etnilise päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või vanuse või nende kombinatsiooniga, ning edendama võrdõiguslikkust, olenemata sellest, milline eelnimetatud teguritega seotud eriomaduste kombinatsioon isikul olla võib. Mitmekordse diskrimineerimise olukordade lahendamiseks peaksid olema kättesaadavad tõhusad kohtumenetlused. Eeskätt riiklike kohtumenetlustega tuleks tagada, et kaebuse esitaja saaks hõlmata kõik mitmekordse diskrimineerimise kaebuse aspektid ühe menetlusega.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 14 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (14 a) Erinevat kohtlemist vanuse ja puude alusel võib lubada, kui erinevused on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärgiga ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Kõnealused erinevused kohtlemises võivad hõlmata näiteks vanuselisi eritingimusi juurdepääsul mõnedele sellistele kaupadele või teenustele nagu alkohoolsed joogid, relvad või juhiload. Nooremate või vanemate isikute või puudega isikute majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse integratsiooni edendamist võib samuti pidada õiguspäraseks eesmärgiks. Seepärast loetakse meetmeid, millega luuakse teatud vanuserühmadele või puudega isikutele teistest soodsamad tingimused – näiteks ühistranspordi, muuseumide või spordiasutuste kasutamine või külastamine soodushinnaga või tasuta –, mittediskrimineerimise põhimõttega kooskõlas olevaks.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 15

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (15) Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegurid. Kui tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena.

    (15) Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegureid. Nende kasutamist ei tuleks käsitleda diskrimineerimisena, kui need on riski hindamisel määrava tähtsusega ja kui teenusepakkuja suudab tõendada märkimisväärselt suuremaid riske, kasutades kindlustusmatemaatilisi põhimõtteid, statistilisi andmeid või meditsiinilisi andmeid. Need andmed peaksid olema täpsed, hiljutised ja asjakohased ning need tuleks teha kättesaadavaks taotluse alusel. Kindlustusmatemaatilised ja riskitegurid peaksid kajastama positiivseid muutusi oodatavas elueas ja aktiivse vananemise valdkonnas, samuti puudega inimeste suurenenud liikuvust ja juurdepääsuvõimalusi.

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 15 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (15 a) Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või muude avalik-õiguslike isikute nimel järgida asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise õigusnõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ

    ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta1, nii et liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel järgida EÜ asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata soost, rassist või etnilisest päritolust, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest või vanusest, ning mittediskrimineerimise põhimõtet. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhuks on siiski koostatud lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, et tagada hanketellimuse avatus konkurentsile. Liikmesriigid peaksid tõlgendama neid kooskõlastavaid sätteid vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele sõltumata soost, rassist või etnilisest päritolust, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest või vanusest ning vastavalt asutamislepingu teistele sätetele.

     

    _____________

    1 ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

    Muudatusettepanek  27

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 16

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (16) Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada nende isikute poolt ette võetud majanduslike tehingute suhtes, kelle jaoks need tehingud ei kujuta endast nende kutse- või äritegevust.

    (16) Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise kontekstis on tähtis kaitsta era- ja perekonnaelu ning nendega seotud toiminguid. Seetõttu ei reguleerita käesoleva direktiiviga isiklikes huvides tegutsevate eraisikute vahelisi tehinguid, kui need ei kujuta endast lepingupartnerite kutse- või äritegevust.

    Muudatusettepanek  28

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 17

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (17) Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu ja nendega seotud toiminguid, usuvabadust ning ühinemisvabadust. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu, sealhulgas reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta. Samuti ei piira direktiiv riigi, riigiasutuste ja ametite ega hariduse ilmalikku iseloomu.

    (17) Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas usuvabadust, ühinemisvabadust, sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust. Käesolev direktiiv ei piira riigi, riigiasutuste ja -ametite ega hariduse ilmalikku iseloomu. Käesolev direktiiv ei muuda pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel, sealhulgas abielu- ja perekonnaõiguse ning tervishoiuõiguse valdkonnas.

    Muudatusettepanek  29

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 18

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (18) Liikmesriigid vastutavad hariduse korralduse ja sisu eest. Komisjoni teatises „Oskused 21. sajandiks: Euroopa koolidealase koostöö kava” pannakse rõhku vajadusele pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras lastele ja haridusalaste erivajadustega inimestele. Eelkõige võib riiklike õigusaktidega ette näha erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele. Liikmesriigid võivad ka lubada või keelata koolis ususümbolite kandmise.

    (18) Liikmesriigid vastutavad hariduse korralduse ja sisu eest. Komisjoni teatises „Oskused 21. sajandiks: Euroopa koolidealase koostöö kava” pannakse rõhku vajadusele pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras lastele ja haridusalaste erivajadustega inimestele.

    Eelkõige võib riiklike õigusaktidega ette näha erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele tingimusel, et need on vajalikud ja proportsionaalsed ega riku õigust saada haridust. Liikmesriigid võivad ka lubada või keelata koolis ususümbolite kandmise.

    Muudatusettepanek  30

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 19

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (19) Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Kummalgi juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta mitmeid faktoreid, sealhulgas organisatsiooni suurust, ressursse ja iseloomu. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõte on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    (19) Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust.

    Muudatusettepanek  31

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 19 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (19 a) Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Mitte mingil juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta, kas kõnealune meede on teostamatu ja ohtlik ning kas seda ei saaks teha teostatavaks ja ohutuks eeskirjade, põhimõtete või tavade mõistliku muudatusega või arhitektuuriliste, side- või transporditõkete kõrvaldamisega või täiendava abi või teenuste osutamisega. Mõistlike abinõude võtmine ei nõua tingimata märkimisväärseid struktuurilisi muudatusi ehitistes, mille struktuur on nende ajaloolise, kultuurilise või arhitektuurilise väärtuse tõttu erilise riikliku kaitse all. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõte on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    (KOM (2008)0426 põhjenduse 19 lõpus esitatud teksti alusel)

    Muudatusettepanek  32

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 21

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute rühm on kannatanud. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega või kõnealuste konkreetsete teguritega seotud eriomaduste kombinatsiooniga isikud ja nendega seostatud isikud on kannatanud. Sellise keelustamisega võivad kaasneda meetmed, mis on kavandatud selleks, et edendada võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi, mille puhul võetakse arvesse soolist mõõdet, ning positiivsed meetmed, mille eesmärk on täita nende isikute või isikute kategooriate erivajadusi, kes eriomaduste tõttu vajavad struktuure, teenuseid ja abi, mida teised inimesed ei vaja. Nende meetmetega kaasneb teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute sõltumatute organisatsioonide loomine, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    Muudatusettepanek  33

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (23) Isikutele, keda on usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus osaleda menetlustes, sealhulgas kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

    (23) Isikutele, keda on usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo tõttu otseselt või kaudselt, mitmekordselt või seotusest tulenevalt diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus osaleda menetlustes, sealhulgas kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

    Muudatusettepanek  34

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 25

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (25) Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise vastu.

    (25) Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise vastu. Üksikisiku õiguste tõhusa kaitsega peab kaasnema mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste aktiivne edendamine.

    Muudatusettepanek  35

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 26

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (26) Resolutsioonis Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) järelmeetmete kohta kutsus nõukogu üles kaasama täielikult kodanikuühiskonna, sealhulgas diskrimineerimisohus olevaid inimesi esindavad organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad diskrimineerimise vältimisele ning võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud programmide koostamisse nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil.

    (26) Resolutsioonis Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) järelmeetmete kohta kutsus nõukogu üles kaasama täielikult kodanikuühiskonna, sealhulgas diskrimineerimisohus olevaid inimesi esindavad organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad diskrimineerimise vältimisele ning võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud programmide koostamisse nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. Selleks tagavad komisjon ja liikmesriigid, et käesoleva direktiivi ja kõnesolevas valdkonnas juba kehtivate õigusaktide sätted tehakse teavitus- ja pressikampaaniate abil, mille eesmärk on ka stereotüüpide kummutamine, üldsusele ja asjaomastele isikutele sobival, asjakohasel ja kättesaadaval viisil (viipekeel või vaegnägijatele mõeldud veebisaidid) teatavaks.

    Muudatusettepanek  36

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 31 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (31 a) Kohtud ja vahekohtud peaksid diskrimineerimise aluste tõlgendamisel võtma arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa inimõiguste alaseid dokumente, sealhulgas nende järelevalveorganite, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu soovitusi ja kohtuasjade lahendeid.

    Muudatusettepanek  37

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda.

    1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda.

     

    2. Mitmekordse diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui diskrimineerimine toimub:

     

    a) usutunnistuste või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse ükskõik missuguse kombinatsiooni alusel;

     

    b) ühel või enamal alusel, mis on sätestatud lõikes 1, samuti ühel või enamal järgmisel alusel:

     

    i) sugu (juhul, kui kaebuse teema jääb direktiivi 2004/113/EÜ ja käesoleva direktiivi sisulisse reguleerimisalasse);

     

    ii) rassiline või etniline päritolu (juhul, kui kaebuse teema jääb direktiivi 2000/43/EÜ ja käesoleva direktiivi sisulisse reguleerimisalasse);

     

    iii) rahvus (juhul kui kaebuse teema jääb EÜ asutamislepingu artikli 12 reguleerimisalasse).

     

    3. Käesolevas direktiivis tõlgendatakse mitmekordset diskrimineerimist ja diskrimineerimist mitmel alusel vastavalt sellele.

    Muudatusettepanek  38

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Lõikes 1 kasutatakse järgmisi mõisteid:

    2. Lõikes 1 kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) „otsene diskrimineerimine” – kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

    a) „otsene diskrimineerimine” – kui ühel või enamal artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest või inimesi, kes on või keda arvatakse olevat niisuguse inimesega seotud, halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

    b) „kaudne diskrimineerimine” – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab isikud kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse või kindla seksuaalse sättumuse tõttu teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

    b) „kaudne diskrimineerimine” – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse või kindla seksuaalse sättumuse tõttu isikud või niisuguste isikutega seotud või oletatavalt seotud isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

    Muudatusettepanek  39

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Ahistamist peetakse üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui mõne artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

    3. Piiramata sõnavabaduse kohaldamist, peetakse ahistamist üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui mõne artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Selles kontekstis võib ahistamise mõiste määratleda vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele ja tavale.

    Muudatusettepanek  40

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Korraldust diskrimineerida isikuid ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    4. Hierarhiliselt suhtel põhinevat korraldust või palvet diskrimineerida isikuid ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    Selgitus

    [Muudatusettepaneku esimene osa ei puuduta ingliskeelset versiooni]

    Muudatusettepanek  41

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    4 a. Diskrimineerimist, mis põhineb oletustel isiku usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse kohta või isikute seostamisel teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega, loetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    Muudatusettepanek  42

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5. Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimestega seotud juhtumil peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    5. Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimestega või puudega inimestega seotud isikutega seotud juhtumil, kui abinõusid on vaja võimaldamaks nendel isikutel osutada puudega inimesele isiklikku abi, peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    Muudatusettepanek  43

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega põhjendatud õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Eelkõige ei välistata käesolevas direktiivis konkreetse vanuse kindlaks määramist juurdepääsuks sotsiaalhüvitistele, haridusele ja teatud toodetele või teenustele.

    6. Käesoleva direktiiviga ei välistata erinevat kohtlemist vanuse põhjal, kui erinev kohtlemine on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärgiga ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased, proportsionaalsed, vajalikud ja tõhusad.

    Muudatusettepanek  44

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    7. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid seoses finantsteenuste pakkumisega lubada proportsionaalseid erinevusi kohtlemisel juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste või statistiliste andmete alusel.

    7. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid seoses kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisega lubada erinevusi kohtlemisel juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks kindlustusmatemaatiliste põhimõtete, statistiliste andmete või meditsiiniliste andmete alusel. Kõnealused andmed peaksid olema täpsed, hiljutised ja asjakohased ning need tuleks teha taotluse alusel kergesti kättesaadavaks. Kindlustusmatemaatilised ja riskitegurid peaksid kajastama positiivseid muutusi oodatavas elueas ja aktiivse vananemise valdkonnas, samuti puudega inimeste suurenenud liikuvust ja juurdepääsuvõimalusi. Teenusepakkuja peab suutma objektiivselt tõendada märkimisväärselt suuremaid riske ja tagama, et erinev kohtlemine on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärgiga ning et selle eesmärgi saavutamise vahendid on proportsionaalsed, vajalikud ja tõhusad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja vaatavad oma otsuse läbi pärast viie aasta möödumist käesoleva direktiivi ülevõtmisest, võttes arvesse artiklis 16 nimetatud komisjoni aruannet, ning edastavad nimetatud läbivaatamise tulemused komisjonile.

    Muudatusettepanek  45

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    8. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikus õiguses sätestatud üldmeetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

    8. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikus õiguses sätestatud üldmeetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud ja proportsionaalsed avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

    Muudatusettepanek  46

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 8 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    8 a. Käesolevas direktiivis tunnustatakse, et eraelu puutumatuse õigus on vahend võitluseks käesolevas artiklis määratletud diskrimineerimisega.

    Muudatusettepanek  47

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavus.

    d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus;

    Muudatusettepanek  48

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    d a) liikmesus ja osalemine ühendustes, samuti selliste organisatsioonide teenuste kasutamine.

    Muudatusettepanek  49

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – teine lõik

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Punkti d) kohaldatakse üksikisikute suhtes vaid siis, kui nad tegelevad oma kutse- või äritegevusega.

    Punkt d ei puuduta niisuguste eraisikute vahelisi tehinguid, kelle jaoks need tehingud ei kujuta endast nende äri- või kutsetegevust.

    Muudatusettepanek  50

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu ning reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta.

    2. Käesolev direktiiv ei muuda pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.

    Muudatusettepanek  51

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi vastutust hariduse sisu, õppetöö ja haridussüsteemi korralduse, sealhulgas eripedagoogika pakkumise eest. Liikmesriik võib ette näha erineva kohtlemise juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele.

    3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi vastutust hariduse sisu, õppetöö ja riigi haridussüsteemi korralduse eest, kuid liikmesriik tagab puudega isikute õiguse haridusele diskrimineerimata ja võrdsete võimaluste alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjakohase hariduse või koolituse tüübi määratlemisel austatakse puudega isiku arvamusi. Liikmesriigid võivad ainult objektiivsete põhjenduste alusel lubada erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele, kui sellega nõutakse isikutelt objektiivsete põhjenduste alusel tegutsemist heas usus ja lojaalselt organisatsiooni kõlbelisele loomulaadile, eeldusel, et see ei õigusta diskrimineerimist mitte mingil muul alusel ning muud haridusasutused on geograafiliselt juurdepääsetavad ja moodustavad mõistliku alternatiivi, et hoida ära kaudset diskrimineerimist. Liikmesriigid tagavad, et see ei tooks kaasa ilmajätmist õigusest haridusele.

    Muudatusettepanek  52

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Käesolev direktiiv ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega tagatakse riigi, riigiasutuste ja -ametite ning hariduse ilmalik iseloom ja mis käsitlevad kirikute ja teiste usutunnistusel või veendumustel põhinevate organisatsioonide seisundit ja tegevust. Samuti ei piira direktiiv meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

    4. Käesolev direktiiv ei piira sellise siseriikliku õiguse kohaldamist, millega tagatakse riigi, riigiasutuste ja -ametite ning hariduse ilmalik iseloom ja mis käsitleb kirikute ja teiste usutunnistusel ja veendumustel põhinevate organisatsioonide seisundit, tegevust ja õiguslikku raamistikku, kui see ei kuulu ELi pädevusse. Kui kirikute või muude usutunnistusel või veendumustel põhinevate organisatsioonide tegevus on ELi pädevuses, kohaldatakse selle suhtes liidu diskrimineerimisvastaseid sätteid. Samuti ei piira direktiiv meessoost ja naissoost isikute võrdõiguslikkust tagavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

    Muudatusettepanek  53

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu erinev kohtlemine kodakondsuse alusel ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, mis on seotud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sissesõiduga liikmesriikide territooriumile ning seal viibimisega, samuti kõnealuste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile.

    5. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu erinev kohtlemine kodakondsuse alusel ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, mis on seotud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sissesõiduga liikmesriikide territooriumile ning seal viibimisega, samuti kõnealuste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile. Diskrimineerimist usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, mida esitatakse kui rahvuslikul alusel kohtlemise erinevusena, käsitatakse diskrimineerimisena artikli 1 tähenduses.

    Muudatusettepanek  54

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    5 a. Käesolev direktiiv ei piira kirjastajate õigusi keelduda avaldamast nende isikute, parteide ja organisatsioonide reklaame, kes ei jaga nende demokraatlikke väärtusi, ja nende isikute, parteide või organisatsioonide reklaame, kes ei jaga asjaomase ajalehe aluseks olevat poliitilist suundumist.

    Muudatusettepanek  55

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, võetakse:

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, kusjuures puuet mõistetakse vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni määratlusele, hõlmates ka krooniliste haigustega inimesi,

    Muudatusettepanek  56

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; ning

    a) võetakse meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, telekommunikatsiooni, elektronside, teabe, sealhulgas kättesaadavas vormis, finantsteenuste, kultuuri ja meelelahutuse, avalike hoonete, transpordiliikide ja teiste ühiskondlike kohtade ja rajatiste, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Kui diskrimineerimise põhjuseks on tavad, poliitika või menetlus, võetakse meetmeid, et see enam nii ei oleks; ning

    Muudatusettepanek  57

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) olenemata kohustusest tagada tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs, vajadusel mõistlikud abinõud, välja arvatud juhul kui see osutub ebaproportsionaalselt suureks koormaks.

    b) lõikes 1 kasutatav termin „tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs” hõlmab takistuste ja tõkete kindlaksmääramist ja kõrvaldamist ning uute takistuste ja tõkete ennetamist, mis pärsivad puudega isikute juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele kaupadele, teenustele ja rajatistele, olenemata takistuse, tõkke või puude laadist. Käesoleva direktiivi sätetest lähtudes ja olenemata takistuste või tõkete kõrvaldamiseks valitud meetmetest tagatakse tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs puudega inimeste jaoks võimaluse korral puueteta inimestega samadel tingimustel ning soodustatakse puudega inimeste abivahendite kasutamist, sealhulgas liikuvuse ja juurdepääsu abivahendid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja abikoerad, kui see on vajalik. Kui mõistlikke abinõusid ei saa võtta kõikidest jõupingutustest hoolimata tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks samadel tingimustel ja vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, pakutakse juurdepääsule mõistlik alternatiiv. Käesolevas sättes tähendavad „mõistlikud abinõud” alternatiivseid meetmeid, mida konkreetsel juhul on vaja selleks, et võimaldada puudega inimesel teistega võrdsetel alustel pääseda juurde artikli 3 lõikes 1 määratletud reguleerimisalasse kuuluvatele õigustele ja/või neid kasutada.

    Muudatusettepanek  58

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Et hinnata, kas lõike 1 täitmiseks vajalikud meetmed osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks, võetakse arvesse eelkõige organisatsiooni suurust ja ressursse, tema iseloomu, prognoositavaid kulusid, kaupade ja teenuste elutsüklit ning puudega inimeste paremast juurdepääsust tuleneda võivat kasu. Kui asjaomase liikmesriigi võrdse kohtlemise poliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole koormus ebaproportsionaalselt suur.

    2. Tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu saamise meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks või nõuda põhimõttelisi muudatusi. Et hinnata, kas lõike 1 täitmine osutuks ebaproportsionaalselt suureks koormaks, tuleks arvesse võtta, kas kõnealune meede on teostamatu või ohtlik ning kas seda ei saaks teha teostatavaks ja ohutuks eeskirjade, põhimõtete või tavade mõistliku muudatusega või arhitektuuriliste, side- või transporditõkete kõrvaldamisega või täiendava abi või teenuste osutamisega. Muudatus on põhjalik, kui see muudab kaupu ja teenuseid või eriala, ameti või äri olemust niivõrd, et kauba- või teenusepakkuja osutab tegelikult hoopis erinevat liiki kaupu või teenuseid. Mõistlike abinõude võtmine ei nõua tingimata märkimisväärseid struktuurilisi muudatusi ehitistes, mille struktuur on nende ajaloolise, kultuurilise või arhitektuurilise väärtuse tõttu erilise riikliku kaitse all. Kui asjaomases liikmesriigis kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei peeta koormust ebaproportsionaalselt suureks. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõtet tuleks tõlgendada direktiivist 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtudes.

    Muudatusettepanek  59

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Infrastruktuuridele, poliitikatele või menetlustele lõike 1 punkti a kohase tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise kohustuse täitmiseks võivad liikmesriigid vajadusel saada ülevõtmise tähtajast alates 10 aastat lisaaega kõnealuse kohustuse täitmiseks. Lisaaega kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile lõike 1 punktis a sätestatud nõuete järkjärgulise täitmise kava, sealhulgas eesmärgid, vahendid ja tähtajad. Lisaaja kasutamise valinud liikmesriik esitab komisjonile kaks korda aastas aruande tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks võetud meetmete ja lõike 1 punkti a rakendamise edusammude kohta. Komisjon esitab kaks korda aastas aruande nõukogule.

    Muudatusettepanek  60

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Käesolev direktiiv ei piira erikaupade ja -teenuste kättesaadavust reguleerivate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaldamist.

    3. Käesolev direktiiv ei piira erikaupade ja -teenuste kättesaadavust reguleerivate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaldamist. ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtavad võimalusel meetmeid, et julgustada kaupade ja teenuste, eelkõige tööstuskaupade pakkujaid välja töötama juurdepääsetavaid lahendusi, näiteks riigihankeid kasutades. Juurdepääsetavad tooted ja teenused on välja töötatud nii, et neid võivad kasutada kõik kasutajad.

    Muudatusettepanek  61

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud halvemusi.

    Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid või lubamast neid meetmeid võtta avalikul, era- ja vabatahtlikul sektoril, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud halvemusi.

    Muudatusettepanek  62

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 7 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud.

    1. Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks tõepoolest võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud.

    Muudatusettepanek  63

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 7 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Liikmesriigid tagavad, et ühingud, organisatsioonid ja juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi sätete järgimine, võivad kaebuse esitaja nõusolekul esineda tema nimel või toetuseks kohtu- ja/või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek  64

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3 a. Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikes õigussüsteemides meetmed, mis on vajalikud kannatanule käesoleva direktiivi tähenduses aset leidnud diskrimineerimise tulemusel tekitatud kahju tegelikuks ja tõhusaks hüvitamiseks või, kui liikmesriigid nii määravad, heastamiseks viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne.

    Muudatusettepanek  65

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 8 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid tõendamisreegleid.

    2. Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid reegleid.

    Selgitus

    Liikmesriikidele tuleb ette näha võimalus kehtestada hagejale õiguskaitsemenetluse korral soodsamad tingimused.

    Muudatusettepanek  66

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 9 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    9 a. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate valdkondade õigus- ja haldusnormide, poliitikate ja tegevuste väljatöötamisel ning rakendamisel edendavad liikmesriigid aktiivselt inimestevahelist võrdõiguslikkust, olenemata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

    Muudatusettepanek  67

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks.

    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele teatavaks sobival viisil, sealhulgas interneti teel.

    Muudatusettepanek  68

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 11

    Artikkel 11

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega.

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, vastavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, kirikute, usuorganisatsioonide, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega, ja kõnealune konsulteerimine sisaldab ka direktiivi rakendamise jälgimist.

    Muudatusettepanek  69

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

    1. Liikmesriigid määravad sõltumatult tegutseva ja piisavalt rahastatud asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Liikmesriigid tagavad, et asutus või asutused on pädevad käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades ja direktiivi 2000/78/EÜ kohastes töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkondades. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda teistest ühenduse õigusaktidest, sealhulgas direktiividest 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

    Muudatusettepanek  70

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 2 – esimene -1 taane (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    – diskrimineerimisega seotud haldus- või õigusmenetluste lihtsustamine, kui ohver on erineva liikmesriigi elanik kui kostja, võttes ühendust vastava organisatsiooni või organisatsioonidega kostja liikmesriigis,

    Muudatusettepanek  71

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 2 – esimene -1 a taane (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    – vajadusel kaebuse esitajale õigusabi tagamine kooskõlas nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad1,

     

    _____________

    1 EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41.

    Muudatusettepanek  72

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 2 – teine taane

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    – diskrimineerimist käsitleva sõltumatute uuringute korraldamine ning

    järelevalve ja diskrimineerimist, sealhulgas diskrimineerimisvastaste õigusaktide kohaldamist käsitlevate sõltumatute uuringute korraldamine ning

    Muudatusettepanek  73

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 2 – kolmas a taane (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    – koostöö ja teabevahetus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja muude vastavate ELi asutustega.

    Muudatusettepanek  74

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Liikmesriigid annavad nendele asutustele piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita ülesandeid tõhusal ja ligipääsetaval viisil.

    Muudatusettepanek  75

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 13 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) tunnistatakse kehtetuks kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad õigus- ja haldusnormid;

    a) tunnistatakse viivitamatult kehtetuks kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad õigus- ja haldusnormid;

    Muudatusettepanek  76

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 14

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsiooniks võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

    Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsiooniks võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tooma kaasa diskrimineeriva käitumise lõpetamise ja mõju kõrvaldamise.

    Muudatusettepanek  77

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 15 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Et arvesse võtta eritingimusi, võivad liikmesriigid vajadusel sätestada, et artiklis 4 sätestatud tõhusa juurdepääsu tagamise kohustust peab kohaldama … [hiljemalt] neli [aastat pärast vastuvõtmist].

    2. Infrastruktuuridele, poliitikatele või menetlustele artikli 4 lõike 1 punkti a kohase tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise kohustuse täitmiseks võivad liikmesriigid vajadusel saada [ülevõtmise tähtajast alates] 10 aastat lisaaega kõnealuse kohustuse täitmiseks.

    Lisaaega kasutada sooviv liikmesriik teatab sellest komisjonile hiljemalt lõikes 1 sätestatud tähtajaks, esitades ühtlasi põhjused.

    Lisaaega kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud nõuete järkjärgulise täitmise kava, sealhulgas eesmärgid, vahendid ja tähtajad. Lisaaja kasutamise valinud liikmesriik esitab komisjonile aastaaruande tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks võetud meetmete ja artikli 4 lõike 1 punkti a rakendamiseks tehtud edusammude kohta. Komisjon esitab igal aastal aruande nõukogule.

    Muudatusettepanek  78

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 16 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    1. Liikmesriigid edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    Muudatusettepanek  79

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. Hiljemalt ** aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist peab olema jõustunud ühenduse kõikehõlmav mittediskrimineerimisega seotud õiguslik raamistik ühe direktiivi kujul, millega konsolideeritakse ja seega asendatakse kõik EÜ asutamislepingu artikli 13 alusel kehtivad direktiivid, kaasa arvatud käesolev direktiiv. Uue direktiiviga sätestatakse võrdsel tasemel kaitse kõikide diskrimineerimise põhjuste eest.

    Muudatusettepanek  80

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 16 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muu hulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajadusel sisaldada ettepanekuid käesolev direktiiv läbi vaadata ja ajakohastada.

    2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti. Aruanne sisaldab ülevaadet hetkeseisust liikmesriikides seoses artikli 2 lõikega 7, mis käsitleb vanuse või puude kasutamist tegurina kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muu hulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele. Aruanne hõlmab ka teavet mitmekordse diskrimineerimise kohta, kusjuures ei tule hõlmata mitte ainult diskrimineerimist usutunnistuse või veendumuste, seksuaalse sättumuse, vanuse ja puude alusel, vaid ka diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu alusel. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajaduse korral sisaldada ettepanekuid käesolev direktiiv läbi vaadata ja ajakohastada.

    SELETUSKIRI

    Komisjon esitas käesoleva ettepaneku võtta vastu võrdse kohtlemise direktiiv juulis 2008. See oli kauaoodatud ettepanek, sest komisjon oli juba 2004. aastal lubanud koostada „laia direktiivi“. Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega püütakse rakendada tööturust väljapoole jäävates valdkondades võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

    1997. aasta Amsterdami lepingusse lisatud EÜ asutamislepingu artikliga 13 keelatakse diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Praegu on artikkel 13 õiguslikuks aluseks kahele direktiivile. Esimene on rassilise võrdsuse direktiiv (direktiiv 2000/43/EÜ), millega keelatakse rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimine nii tööturul kui ka väljaspool seda. Teise direktiiviga (2000/78) keelatakse usutunnistusel või veendumustel, puuetel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinev diskrimineerimine tööturul.

    Kahe direktiivi kohaldamisala erinevuste tõttu on tekkinud diskrimineerimise põhjuste astmestik. Meile esitatud ettepanek on katse asetada kaitse ükskõik millisel alusel diskrimineerimise eest võrdsele alusele. Raportöör ootab, et komisjon esitab 2010. aastal ettepanekud, millega viiakse kaitse soo alusel diskrimineerimise eest võrdsele tasandile, likvideerides sellega nimetatud astmestiku.

    Komisjon on püüdnud seda direktiivi ettepanekut seostada kehtiva rassilise võrdsuse direktiiviga. Paljud mõisted on samad, näiteks otsene ja kaudne diskrimineerimine, ja loodud menetlused on samuti samaväärsed. Sellest tulenevalt arvab raportöör, et nendel ei ole vaja pikemalt peatuda.

    Komisjoni ettepaneku ja rassilise võrdsuse direktiivi vahel on erinevused siiski olemas. Need erinevused võivad olla põhjendatud, sest diskrimineerimise põhjused on erinevad ja mitte iga erinevat kohtlemist ei saa käsitleda diskrimineerimisena. Siiski peab olema võimalik esitada selge erinevuse põhjus.

    Ettepanek on miinimumstandardite raamistik, mis pakub kaitset diskrimineerimise eest. Liikmesriigid võivad alati pakkuda kõrgemal tasemel kaitset, kuid nad ei või praeguse taseme madaldamise põhjusena esitada uut direktiivi. Direktiiviga pakutakse ohvritele õigust hüvitamisele ja tehakse selgeks, et liikmesriigid soovivad diskrimineerimisega võidelda ja kohustuvad seda tegema.

    Raportöör tahab rõhutada kõikide diskrimineerimise vormidega võitlemise tähtsust. Nagu mujal maailmas, on diskrimineerimine ikka veel probleemiks ka Euroopas. Eurobaromeetri 2008. aasta eriküsitluses väitis 15% eurooplastest, et möödunud aastal neid diskrimineeriti. See peab muutuma. Kahel mehel peab olema võimalik hotellituba võtta, puuetega inimesed peavad saama ostmas käia ja eakatele inimestele tuleb anda kindlustus.

    Paljudel liikmesriikidel on juba olemas õigusaktid, millega nähakse ette suurem või väiksem kaitse usutunnistusel või veendumustel, puuetel, vanusel või seksuaalsel sättumusel diskrimineerimise eest väljaspool tööturgu.[1] On oluline vastu võtta sidusad Euroopa õigusaktid selles valdkonnas, et teha selgeks, et Euroopa tervikuna ei luba diskrimineerimist. Diskrimineerimisest vaba olemine on põhiõigus ja seda tuleks kohaldada iga liidu inimese suhtes.

    Diskrimineerimise alused

    Direktiivis 2000/78/EÜ ei ole usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse ega seksuaalse sättumuse määratlust, kuigi Euroopa Kohus on ühe korra teinud otsuse sõna „puue“ tähenduse kohta. Kohus märkis, et mõistet „puue” tuleb tõlgendada kui füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud piirangut, mis takistab asjassepuutuval isikul tööelus osaleda.[2] ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis määratletakse „puue“ järgmiselt: „Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.“ Raportöör on püüdnud esitada seost selle määratlusega uues põhjenduses.

    Oletused ja seostamine

    Colemani kohtuasjas (C-303/06) märkis kohus, et direktiivis 2000/78/EÜ nimetatud diskrimineerimise keeluga kaitstakse mitte ainult puuetega isikuid, vaid ka nende pereliikmeid. Raportöör leiab, et õiguskindluse huvides on väga hea, kui see on selgesõnaliselt käesolevas direktiivis esitatud.

    Alati ei ole võimalik esmapilgul kindlaks teha inimese usutunnistust või veendumusi, puuet, vanust või seksuaalset sättumust, aga siiski teevad inimesed igasuguseid oletusi välimuse või nime järgi, mis võib samuti viia diskrimineerimiseni. Näiteks ahistatakse koolis mõningaid poisse, sest arvatakse, et nad on homoseksuaalsed, kuigi nad ei tarvitse olla. Raportöör leiab, et see on sama halb, ja teeb seetõttu ettepaneku, et direktiivi tuleks lisada selge säte selle kohta, et diskrimineerimise oletuste alusel on käesoleva õigusaktiga samuti reguleeritud.

    Vanusega seotud erandid

    Komisjoni ettepanekus on sätestatud vanuse alusel diskrimineerimise üldine erand. Asjaolu, et käesolev direktiiv ei takista konkreetse vanuse määramist sotsiaaltoetuste, hariduse ning teatavate kaupade ja teenuste saamiseks, ei muuda asjaolu, et sellist erinevat kohtlemist tuleb põhjendada legitiimse eesmärgiga, mille saavutamise vahendid peavad olema asjakohased ja vajalikud. Raportöör soovib selle direktiivis selgeks teha.

    Finantsteenused

    Ettepaneku kohaselt võib lubada erinevat kohtlemist vanuse või puude alusel finantsteenuste puhul, kus vanuse või puude kasutamine on tähtis tegur riski hindamisel, mis põhineb asjakohastel ja täpsetel kindlustusmatemaatilistel või statistilistel andmetel. Direktiivis 2004/113/EÜ on samasugune säte, kuid seal on nõue need andmed avalikustada. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku, et see nõue kohandatakse ka käesoleva direktiiviga.

    Perekonnaseis

    Abieluseaduste koostamine ei kuulu ELi vastutusvaldkonda. Liikmesriik võib ise seadustada, millistel tingimustel võib lugeda inimesi abielus olevaks. Komisjoni ettepanek lubaks siiski ka diskrimineerimist seoses reproduktiivsete õigustega, näiteks steriliseerimisega. Raportöör ei pea seda soovitavaks ning on seetõttu teksti muutnud ja piiranud erandeid.

    Haridus

    Konkreetsetel väärtustel põhinevad koolid võivad keelduda õpilasi kooli võtmast, kui nad ei ole nõus omaks võtma kooli kõlbelist loomulaadi. See ei tohi põhjustada diskrimineerimist muu kui usutunnistuse või veendumuste alusel. Samaväärse mõjuga artikkel on juba olemas tööturul võrdse kohtlemise direktiivis (2000/78/EÜ).

    Puue

    Puuetega inimeste võrdse kohtlemise tagamiseks ei piisa diskrimineerimise keelamisest. On vajalik ka positiivne tegevus meetmete vormis, mida võetakse ennetavalt, pakkudes asjakohaseid muudatusi. Näiteks peaksid ratastoolis inimesed pääsema avalikesse hoonetesse.

    Raportöör teeb ettepaneku, et tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu põhimõttest peaks olema kahte tüüpi erandeid. Esiteks sellised, mis on põhjendamatult koormavad. Kohtud peaksid seda otsustama igal üksikjuhtumil. Selliste otsuste tegemisel on oluline kaaluda kõiki juhtumi asjaolusid, sealhulgas organisatsiooni suurust, kulusid ja võimalikku puuetega inimeste parema juurdepääsu võimalikke eeliseid. Ilmneb, et riikides, kus see on juba normiks, üldiselt kulud erilist rolli ei mängi. Teist liiki erandid oleksid sellised, kus meede nõuaks pakutud teenuse põhjalikku muutmist. See oleks juhtum, kui kõnealune teenus muutuks põhimõtteliselt täiesti teistsuguseks teenuseks.

    Hüvitamine

    Direktiivi 2004/113/EÜ artikli 8 lõikega 2 nõutakse liikmesriikidelt selliste meetmete vastuvõtmist, mis on vajalikud diskrimineerimisest tulenenud kahjude tegeliku ja tõhusa hüvitamise või heastamise tagamiseks. Raportöör teeb ettepaneku, et see säte lisataks samuti direktiivi, et kaebuse esitanud kodanikud saaksid korraliku hüvitise.

    Üks sõltumatu asutus

    Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikidel peab olema kodanike võrdse kohtlemise edendamiseks riikliku tasandi asutus või asutused. Põhjenduses 28 viidatakse ÜRO Pariisi põhimõtetele, mis on seotud siseriiklike institutsioonide staatuse ja tegutsemisega inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel. Raportöör teeb ettepaneku, et sõltumatuse ja piisavate vahendite kaasnevad põhimõtted oleksid direktiivis selgelt esitatud.

    • [1]  McColgan, Niessen and Palmer: Comparative analyses on national measures to combat discrimination outside employment and occupation, Mapping study on existing national legislative measures - and their impact in - tackling discrimination outside the field of employment and occupation on the grounds of sex, religion or believe, disability, age and sexual orientation, detsember 2006.
    • [2]  Kohtuasi C13-05, põhjendus 43. (Chacon Navas)

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (22.1.2009)

    kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest
    (KOM(2008)0426 – C6‑0291/2008 – 2008/0140(CNS))

    Arvamuse koostaja(*): Elizabeth Lynne

    (*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

    LÜHISELGITUS

    Euroopa Parlament võttis 2008. aasta mais vastu minu raporti võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise alal Euroopa Liidus tehtud edusammude kohta (direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmine). Parlament tuletas selles komisjonile meelde lubadust teha ettepanek kõikehõlmava diskrimineerimisvastase direktiivi kohta, mis käsitleb puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise kaotamist väljaspool tööd, selleks et täiendada diskrimineerimisvastaste õigusaktide paketti EÜ asutamislepingu artikli 13 alusel, nagu on sätestatud tema 2008. aasta tööprogrammis. Rassi ja sugu on juba käsitletud rassidirektiivis ja soodirektiivis ning me püüame käesoleva direktiivi nendega kooskõlastada.

    Paljud Euroopa Komisjoni ettepanekus tõstatatud küsimused kuuluvad tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse ja mõned on kodanikuvabaduste komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni jagatud pädevuses.

    Ainult tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluvad konkreetsed teemad on sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalsed eelised.

    Jagatud pädevus on puuetega inimestele mõistliku eluaseme mittevõimaldamine, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, kaasa arvatud eluaseme, kättesaadavuse, finantsteenuste pakkumisel vanuse ja puude alusel diskrimineerimise, vanuse tõttu erineva kohtlemise puhul mõistlike abinõude võtmata jätmine ning puuetega inimeste võrdne kohtlemine ja dialoog asjaomaste sidusrühmadega.

    Ettepanek võtta vastu direktiiv põhineb direktiividel 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ, mis tähendab, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu horisontaalsete eesmärkidega, eelkõige majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia ning ELi sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse protsessi eesmärkidega. Ettepanekus viidatakse olemasolevates direktiivides kasutatud mõistetele, mis on inimestele tuttavad.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2 a) Käesolev direktiiv on üks vahenditest, mille abil Euroopa Ühendus täidab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi ning direktiivi tuleks tõlgendada selles valguses.

    Selgitus

    Põhjendus selgitab seost ühenduse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel võetud kohustuste ja käesoleva direktiivi ettepaneku vahel.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2 b) Kooskõlas ÜRO 2002. aasta Madridi vananemise teemalise maailmakonverentsi lõpetamisel vastu võetud poliitilise deklaratsiooni artikliga 5 lepiti kokku kinnitada kohustust igat liiki diskrimineerimise, sealhulgas vanuse alusel diskrimineerimise kaotamiseks; tunnustada, et vanemaks saades peaksid inimesed elama täisväärtuslikku ja turvalist elu hea tervise juures ning osalema aktiivselt ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, kultuuri- ja poliitilises elus; edendada eakamate inimeste väärikuse tunnustamist; kaotada igat liiki hooletussejätmine, kuritarvitamine ja vägivald.

    Selgitus

    Põhjendus kinnitab ÜRO deklaratsiooni, mis on suunatud igat liiki diskimineerimise, sealhulgas vanuse alusel diskrimineerimise tõkestamisele.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4) Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud diskrimineerimise jätkumist, aga ka mitmekülgsuse eeliseid.

    (4) Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud diskrimineerimise, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimise jätkumist, aga ka mitmekülgsuse eeliseid.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või põhjuste kombinatsiooni alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    Selgitus

    Käesolev põhjendus on kooskõlas hiljem esitatud muudatusettepanekuga mitmekordse diskrimineerimise kohta.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 a) Puuetega inimesteks loetakse inimesi, kellel on pikaajalised füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või meelelised puuded, mis võivad vastastoimes hoiakuliste või ümbritseva keskkonnaga seotud tõketega takistada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnas teistega võrdsetel alustel.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 b) Tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu on võimalik tagada eri vahenditega, sealhulgas põhimõttega „projekteeritud kõigile” ja soodustades puuetega inimeste abivahendite kasutamist, milleks on ka liikumise ja juurdepääsu abivahendid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja teised abikoerad.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 c) Puuetega inimesi diskrimineeritakse sageli sellega, et neil pole juurdepääsu ühiskondlikesse transpordivahenditesse ja hoonetesse ega informatsiooni- ja kommunikatsioonivahenditele. Liikmesriigid peavad võrdse kohtlemise põhimõtte jõustamiseks võtma meetmeid nendes valdkondades juurdepääsu tagamiseks.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9 d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 d) Tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs hõlmab takistuste ja tõkete, olgu need siis hoiakulised või ümbritsevast keskkonnast tingitud, kindlaksmääramist ja kõrvaldamist ning uute takistuste ja tõkete ennetamist, mis pärsivad puuetega inimeste juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele kaupadele, teenustele ja rajatistele, olenemata takistuse, tõkke või puude laadist. Kui käesoleva direktiivi sätetest ei tulene teisiti ja olenemata takistuste või tõkete kõrvaldamiseks valitud meetmetest, tuleb võimalust mööda tagada puuetega inimestele juurdepääs samadel alustel ja tingimustel nagu puueteta inimestele. Kui juurdepääsu ei saa tagada samadel alustel ja tingimustel ja kui käesolevast direktiivist ei tulene teisiti, siis tuleb anda juurdepääsu tagamisele mõistlik alternatiiv.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (12) Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist.

    (12) Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, mitmekordset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 a) Diskrimineerimine võib esineda selle tõttu, et isikul on või arvatakse tal olevat mingi konkreetne usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus või nende kombinatsioon, ja selle tõttu, et isik on seotud või ta arvatakse olevat seotud isikuga, kellel on mingi konkreetne usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (13) Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest,

    puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse diskrimineerimise all.

    (13) Kuna diskrimineerimisel võivad olla mitmesugused põhjused ja rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 13 kaotama ebavõrdsuse seoses soo, rassi või etnilise päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või vanuse või nende kombinatsiooniga, ning edendama võrdõiguslikkust, olenemata sellest, milline on isiku soo, rassi või etnilise päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või vanusega seotud eriomaduste kombinatsioon. Käesoleva direktiivi sätteid rakendades peaksid liikmesriigid arvesse võtma mitmekordse diskrimineerimise probleemi.

    Selgitus

    Muudatus laiendab praegust põhjendust 13, milles viidatakse naiste kogetavale mitmekordsele diskrimineerimisele, et hõlmata kõik artiklis 13 loetletud põhjused.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 15

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (15) Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegurid. Kui tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena.

    (15) Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegureid. Need peaksid kajastama positiivseid muutusi oodatavas elueas ja aktiivse vananemise valdkonnas, samuti puuetega inimeste suurenenud liikuvust ja juurdepääsuvõimalusi ning ei tohiks toimida üldise diskrimineerimisena nimetatud põhjustel. Teenusepakkujapoolsel riski hindamisel tuleb järelikult põhjendada märkimisväärselt suuremate riskide leidmist, kasutades viimaseid, korrapäraselt ajakohastatud ja täpseid avaldatud statistilisi või kindlustusmatemaatilisi andmeid.

    Selgitus

    Käesoleva muudatusettepaneku eesmärgiks on piirata diskrimineerimise võimalusi finantsteenustele juurdepääsul, tagades, et kõik selliste otsuste tegemisel kasutatavad andmed on läbipaistvad, autoriteetsed ja ajakohased, ning nõudes teenusepakkujatelt eeltoodu põhjendamisel objektiivsust.

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 19

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (19) Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Kummalgi juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta mitmeid faktoreid, sealhulgas organisatsiooni suurust, ressursse ja iseloomu. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõte on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    (19) Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Kummalgi juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta, kas kõnealune meede on teostamatu või ohtlik ja kas seda ei saaks teha teostatavaks ja ohutuks eeskirjade, põhimõtete või tavade mõistliku muutmisega või arhitektuuriliste, side- või transporditõkete kõrvaldamisega või täiendava abi või teenuste osutamisega. Mõistlike abinõude võtmine ei nõua tingimata märkimisväärseid struktuurilisi muudatusi ehitistes, mille struktuur on nende ajaloolise, kultuurilise või arhitektuurilise väärtuse tõttu erilise riikliku kaitse all. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõte on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5. Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimestega seotud juhtumil peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    5. Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimeste ja lastega, või puudega inimestega seotud isikutega, kui abinõusid on vaja võimaldamaks nendel isikutel osutada puudega inimesele isiklikku abi, seotud juhtumil peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    Selgitus

    Käesolevas muudatusettepanekus laiendatakse mõistlike abinõude võtmine lastele.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    5 a. Puude või haiguste tõttu mitterahaliste või rahaliste sotsiaaltoetuste andmisel konkreetse ea kehtestamine on diskrimineerimine.

    Selgitus

    Keeldumine seoses vanusega sotsiaaltoetuste andmisest, näiteks haiglaravi võimaldamisest ja rahaliste pensionide andmisest seoses puudega, mis on põhjustatud õnnetusjuhtumitest, mis võivad inimest tabada igas eas, on täielik diskrimineerimine.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega põhjendatud õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Eelkõige ei välistata käesolevas direktiivis konkreetse vanuse kindlaks määramist juurdepääsuks sotsiaalhüvitistele, haridusele ja teatud toodetele või teenustele.

    6. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on proportsionaalsed ja vajalikud. Nimetatud erinev kohtlemine ei välista käesolevas direktiivis laste õiguste kaitsmisele suunatud meetmeid või konkreetse vanuse kindlaks määramist juurdepääsuks hüvitistele, sotsiaalhüvitistele, finantsteenustele ja haridusele, välja arvatud mitterahalised või rahalised haigus- ja töövõimetushüvitised.

     

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    7. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid seoses finantsteenuste pakkumisega lubada proportsionaalseid erinevusi kohtlemisel juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste või statistiliste andmete alusel.

    7. Olenemata lõikest 2 tuleb kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel nõuetekohaselt arvesse võtta keskmise eluea pikenemist ja aktiivset vananemist, samuti puudega inimeste suurenenud liikuvust ja juurdepääsuvõimalusi ning liikmesriigid võivad lubada erinevusi kohtlemisel juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste või statistiliste andmete alusel. Teenusepakkuja peab suutma objektiivselt selgitada märkimisväärselt kõrgemaid riske ja tagama, et erinev kohtlemine on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Asjaomased liikmesriigid tagavad, et riski hindamisel aluseks võetud andmed on hiljuti kogutud ja asjakohased, regulaarselt ajakohastatud ja avaldatud. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni ja tagavad, et vanuse ja puude kasutamisel kindlustusmatemaatiliselt määrava tegurina aluseks võetavaid andmeid kogutakse, avaldatakse ja ajakohastatakse regulaarselt. Kõnealused liikmesriigid vaatavad otsuse läbi pärast viie aasta möödumist käesoleva direktiivi ellurakendamisest.

     

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavus. Punkti d) kohaldatakse üksikisikute suhtes vaid siis, kui nad tegelevad oma kutse- või äritegevusega.

    d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi kättesaadavus.

    Selgitus

    Selgitatakse direktiivi ulatust, et transpordi lisamine oleks selgelt arusaadav.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, võetakse:

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, mõistetakse puuet vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni määratlusele, ja hõlmatakse ka krooniliste haigustega inimesed, ning võetakse:

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; ning

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, telekommunikatsiooni, elektronside, teabe, sealhulgas kättesaadavas vormis, finantsteenuste, kultuuri ja meelelahutuse, hoonete, transpordiliikide ja teiste ühiskondlike kohtade ja rajatiste kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Kui diskrimineerimise põhjuseks on tavad, poliitika või menetlus, tuleb võtta meetmeid, et see enam nii ei oleks. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e kaupade või teenuste olemuse või kõnealuse eriala, ameti või äri olemuse põhjalikku muutmist. Muudatus on põhjalik, kui see muudab kaupu või teenuseid või eriala, ameti või äri olemust niivõrd, et kauba- või teenusepakkuja osutab tegelikult hoopis erinevat liiki kaupa või teenuseid;

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) olenemata kohustusest tagada tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs, vajadusel mõistlikud abinõud, välja arvatud juhul kui see osutub ebaproportsionaalselt suureks koormaks.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a) lõikes 1 kasutatavat terminit „tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs” kui hoiakuliste või ümbritsevast keskkonnast tingitud takistuste ja tõkete kindlaksmääramist ja kõrvaldamist ja uute takistuste ja tõkete ennetamist, mis pärsivad puuetega inimeste juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele kaupadele, teenustele ja rajatistele, olenemata takistuse, tõkke või puude laadist. Käesoleva direktiivi sätetest lähtudes ja olenemata takistuste või tõkete kõrvaldamiseks valitud meetmetest tuleb tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs puudega inimestele tagada võimaluse korral puueteta inimestega samadel tingimustel ning soodustada puudega inimeste abivahendite kasutamist, sealhulgas liikuvuse ja juurdepääsu abivahendid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja abikoerad, kui see on vajalik. Kui tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu ei ole võimalik tagada samadel tingimustel ja lähtudes käesoleva direktiivi sätetest, tuleb pakkuda juurdepääsu tagamiseks mõistlik alternatiiv.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 -lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Et hinnata, kas lõike 1 täitmiseks vajalikud meetmed osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks, võetakse arvesse eelkõige organisatsiooni suurust ja ressursse, tema iseloomu, prognoositavaid kulusid, kaupade ja teenuste elutsüklit ning puudega inimeste paremast juurdepääsust tuleneda võivat kasu. Kui asjaomase liikmesriigi võrdse kohtlemise poliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole koormus ebaproportsionaalselt suur.

    2. Lõike 1 tähenduses ei ole koormus ebaproportsionaalselt suur, kui asjaomase liikmesriigi võrdse kohtlemise poliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Käesolev direktiiv ei piira erikaupade ja -teenuste kättesaadavust reguleerivate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaldamist.

    3. Käesolev direktiiv ei piira erikaupade ja -teenuste kättesaadavust reguleerivate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaldamist. Liikmesriigid võtavad võimaluse korral meetmeid, et julgustada teenuste ja kaupade, eelkõige tööstuskaupade pakkujaid välja töötama juurdepääsetavaid lahendusi, näiteks riigihankeid kasutades. Juurdepääsetavad tooted ja teenused on välja töötatud nii, et neid võivad kasutada kõik kasutajad.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 10 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Artikkel 10 a

    Mitmekordne diskrimineerimine

     

    1. Mitmekordse diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui isikut diskrimineeritakse käesolevas direktiivis sätestatud kahe või enama põhjuse kombinatsiooni alusel.

     

    2. Liikmesriigid tagavad, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise vahendid on kättesaadavad kõikidele ennast mitmekordse diskrimineerimise ohvriks pidavatele isikutele.

     

    3. Liikmesriigid tagavad, et mitmekordsete põhjuste kindlakstegemisel on võimalik hagi tagasi lükata ainult põhjenduse või teise vastuväite abil, mida kohaldatakse kõikidele põhjustele, mille tõttu hagi esitatakse. Kui on kindlaks tehtud ainult üks põhjus, on võimalik hagi tagasi lükata selle põhjusega seotud põhjenduse või vastuväitega.

    Selgitus

    Lisatakse mitmekordset diskrimineerimist käsitlev artikkel, mis on piiratud komisjoni teksti põhjendusega 13.

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 11

    Artikkel 11

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega.

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, vastavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, kirikute, usuorganisatsioonide, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega, ja kõnealune konsulteerimine peaks sisaldama ka direktiivi rakendamise jälgimist.

    Selgitus

    Võttes arvesse, et valitsusvälised organisatsioonid on võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisse otseselt kaasatud, on vähemasti sama vajalik nimetada ka kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kirikute, samuti usuorganisatsioonide, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide kaasatust, et kajastada vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklit 11 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 17, nagu neid on muudetud Lissaboni lepinguga.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Viited

    KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)

    Vastutav komisjon

    LIBE

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    EMPL

    2.9.2008

     

     

     

    Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

    23.10.2008

     

     

     

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Elizabeth Lynne

    6.10.2008

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    5.11.2008

    2.12.2008

    20.1.2009

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    21.1.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    28

    11

    7

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Françoise Castex, Richard Howitt, Rumiana Jeleva, Magda Kósáné Kovács, Sepp Kusstatscher, Viktória Mohácsi, Csaba Sógor, Evangelia Tzampazi, Anja Weisgerber

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Adrian Manole

    keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (27.1.2009)

    kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest
    (KOM(2008)0426 – C6‑0291/2008 – 2008/0140(CNS))

    Arvamuse koostaja: Amalia Sartori

    LÜHISELGITUS

    Euroopa Liit põhineb vabaduse, demokraatia ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise ühistel põhimõtetel. See, et iseenesestmõistetavalt tunnustatakse iga üksikisiku ainulaadsust ja tema õigust võrdsele ligipääsule elus avanevatele võimalustele, iseloomustab kõiki neid Euroopa ühiskondi, kes on oma liidu rajanud juhtmõttele „Ühinenud mitmekesisuses”.

    Euroopa ühiskonna mitmekesisus on liidu kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse integratsiooni keskne element, mida tuleb austada. Sama tugevasti tuleb võidelda selle alusväärtusi ohustava diskrimineerimise vastu.

    Euroopa tegevusel inimeste võrdõiguslikkuse tagamiseks on pikk traditsioon. Amsterdami lepinguga anti uued volitused meetmete võtmiseks mis tahes diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Tööhõivesektoris toimuva diskrimineerimise kohta on juba olemas Euroopa tasandi õigusnormid ja tagatised. Kui käesolev direktiiv vastu võetakse, viiakse sellega EÜ asutamislepingu artikli 13 kohaldamise protsess lõpule, diskrimineerimiskeelu kohaldamisala laieneb igasugusele diskrimineerimisele rassi, etnilise päritolu ja soo alusel ning õiguste kaitsmisel kaob mis tahes kujutletav hierarhia.

    Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni konkreetseid huve silmas pidades nõuab selle ambitsioonika eesmärgi saavutamine komisjoni pädevuses olevates valdkondades ulatuslikku vastust, kuivõrd riikide traditsioonid ja strateegiad tervishoiu- või sotsiaalse kaitse valdkonnas erinevad üksteisest mõneti rohkem kui tööhõivega seotud sektorites.

    Saavutatud edusammudele vaatamata ei ole diskrimineerimisevastast võitlust võimaldav Euroopa õiguslik raamistik veel täielik. Mõni liikmesriik on vastu võtnud meetmeid, mis keelavad tööhõivevaldkonnas lisaks juba kehtivatele eeskirjadele igasuguse diskrimineerimise vanuse, seksuaalse sättumuse, puude, usutunnistuse või veendumuste alusel, kuid praegu ei ole ühtset miinimumstandardit diskrimineerimise tunnuste ja diskrimineerimise eest kaitsmise kohta. Nendele lünkadele vaatamata on Euroopa Liidul diskrimineerimisevastases võitluses ikkagi üks arenenumaid õigusraamistikke maailmas.

    Esimesed, kes nõuavad tugevamat sekkumist diskrimineerimise vastu, on kodanikud, kes ootavad selles valdkonnas tugevamat ühist tegutsemist, mis läheks kaugemale juba tegelikult saavutatust. Nad ootavad tegutsemist mitmel alal, näiteks tervishoius, kus liikmesriikide vahel on veel suured erinevused ning sageli toimub kõige kaitsetumate elanikekategooriate diskrimineerimine ka ühe või teise riigi siseselt.

    Liidu puhul, milles paljude valdkondade areng on olnud väga edukas, on üllatav ja kahetsusväärne, et puuduvad ühised reeglid puuete või seksuaalse vägivalla ja ahistamise käsitlemiseks ning asjakohaselt ei tunnustata põhiõigusi, millele tänapäeva ühiskonnas peaks kindlasti olema tagatud nende õiguste vääriline õiguskaitse.

    Diskrimineerimise vastu võitlemine tähendab investeerimist sellise ühiskonna teadvusesse, mille areng toimub integratsiooni kaudu, ühiskonnal tuleb aga integratsiooni saavutamiseks investeerida koolitusse, teavitamisse ja heade tavade levitamisse ning püüda leida kõikide oma kodanike heaks ja huvides õiglast kompromissi ning üldist tasakaalu ühiskonna paljude erisuguste osade vahel.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1) vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 on Euroopa Liit rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ning ta austab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ning liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest tulenevaid põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid.

    (1) vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 on Euroopa Liit rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ning ta austab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ning liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest tulenevaid põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 13, mis volitab nõukogu astuma vajalikke samme diskrimineerimisega võitlemiseks, koostoimes sama lepingu artiklis 152 sätestatuga, on vaja soodustada mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise küsimuste lülitamist süstemaatiliselt kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige olemasolevate koordineerimismehhanismide raames tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, hariduse ja rahvatervise valdkonnas.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2 a) Vaimset ja füüsilist tervist tuleks pidada võrdselt tähtsaks, kuivõrd vaimne tervis on seotud kardiovaskulaarsete haiguste, vähi ja suhkruhaigusega, mis tekivad narkootikumide kuritarvitamise ja narkomaania tagajärjel.

     

    Inimesi, kellel on tõsiseid vaimse tervise probleeme, ähvardavad rohkem kui teisi sotsiaalne tõrjutus, vaesus, piiratud eluruumivõimalused ja kehalise tervisega seotud meditsiiniteenuste raske kättesaadavus, samal ajal suurenevad vaimsete häirete, näiteks depressiooni ja ärevuse tõttu töötaja tööviljakuse vähenemisest tulenevad kulud.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 2 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2 b) Füüsiline ja vaimne tervis ning heaolu on inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi seisukohalt otsustava tähtsusega ning kuuluvad Euroopa Liidu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegurite hulka.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a) Kodanikud ootavad rohkem ühist tegutsemist tervishoiu alal, kuna ikka veel on tervishoiu valdkonnas liikmesriikide vahel ning ühe ja sama riigi siseselt suuri erinevusi, nagu on ka valdkondi, kus liikmesriigid ei saa üksi tõhusalt tegutseda. Need asjaolud nõuavad Euroopa Liidult suuremat pühendumist ka võimalikule ühisele tervishoiupoliitikale, mis vastaks kodanike huvidele.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 3 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 b) Juurdepääs tervishoiule on Euroopa Liidu põhiõiguste harta1 artiklis 35 sätestatud põhiõigus ja liikmesriikide riigiasutuste põhiülesanne on tagada kõikidele võrdne juurdepääs kvaliteetsele tervishoiusüsteemile.

     

    __________

    1 EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (4 b) Euroopa ühiskonna mitmekesisus on liidu kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse integratsiooni keskne element ja sellega tuleb arvestada.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (4 c) Hea tervis on füüsiliseks ja vaimseks heaoluks hädavajalik. Peale bioloogiliste erinevuste mõjutavad rahvatervist eelkõige sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, keskkond ja ka juurdepääs haridusele, teadmistele ja teabele. Kodanike õigused ja kodanike vastutus oma tervise eest on otsustava tähtsusega ja seetõttu on oluline edendada tervishoiualase harituse programme ja julgustada kõiki ühiskonnasektoreid järgima tervislikke eluviise. Algatused tervishoiusüsteemide erinevuste vähendamiseks peaksid sisaldama sihikindlat tervisepropagandat ja üldsuse harimist;

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4 d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (4 d) Naiste peamised terviseprobleemid on põhjustatud naistevastasest vägivallast, seksiorjusest ja prostitutsioonist. Kuigi naistevastane vägivald on eriti levinud rahvatervise probleem, ei võeta seda nähtust meditsiinikoolituses ja -praktikas arvesse.

     

    Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on vähemalt viiendik kogu maailma naistest vähemalt kord elu jooksul kannatanud füüsilist või vaimset vägivalda. Võitlus seksuaalse ahistamise ja naistevastase vägivalla vastu tuleb võtta ühenduse tegevuse prioriteediks, ka rahvatervisealaste erimeetmete vormis.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja tervishoiu, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 a) Diskrimineerimisena käsitatakse ka keeldumist inimese meditsiinilisest teenindamisest ainuüksi tema vanuse tõttu.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (13) Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse diskrimineerimise all.

    (13) Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse diskrimineerimise all. Selleks on vaja laiendada kaitset ka mitmekordse diskrimineerimise nähtusele.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 19 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (19 a) Liikmesriigid peaksid toetama partnerlust õppimispuuete ja/või vaimse tervise probleemidega inimestega, et teadvustada nende õigusi, esitada ettepanekuid teenuste parandamiseks ja hõlbustada juurdepääsu teabele uute ravimite ja uuenduslike raviviiside kohta.

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 21

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute rühm on kannatanud. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute rühm on kannatanud. Ühenduse diskrimineerimisvastased õigusaktid ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast konkreetseid meetmeid, et hoida ära või kompenseerida halvemust, mis tuleneb diskrimineerimisest niisugustel põhjustel, mille puhul on ette nähtud kaitse. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 25

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (25) Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise vastu.

    (25) Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise vastu. Üksikisiku õiguste tõhusa kaitsega peab kaasnema mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste aktiivne edendamine.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 30 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (30 a) Liikmesriikide ülesanne on tagada kõikide kodanike hea tervis, kuid selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik koostöö liikmesriikide, liidu institutsioonide, kohalike omavalitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanike vahel.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 30 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (30 b) Tervishoid vajab tõhusat poliitilist toetust kõikides valdkondades ja igal tasandil – nii Euroopa Liidu liikmesriikides ja Euroopa Liidus kui ka maailma tasandil. Lisaks sellele, et võetakse arvesse uusi terviseohte, mis on sageli piiriülese ulatusega, nagu pandeemiad, uued nakkushaigused ja bioterrorism, samuti kliimamuutuste ja globaliseerumise tagajärgi, eelkõige selle mõju toiduainetele ja rändele, tuleks tervise probleemiga tegeleda kui põhitähtsa poliitikaküsimusega Lissaboni lepingu ja Lissaboni strateegia vaimus ning võtta see kõikidesse liidu asjaomastesse poliitikavaldkondadesse.

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 31 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (31 a) Vaja on piisavalt teavet kehtivate õigusaktide kohta selleks, et võimaldada potentsiaalsetel diskrimineerimise ohvritel nendest tõepoolest abi otsida, ja selleks, et tööandjad, teenusepakkujad ja haldusasutused teaksid oma kohustusi. Siiski on teadmised diskrimineerimisalastest õigusaktidest veel piiratud. Komisjon peab edendama ja toetama kehtivate õigusaktide alaseid koolitus- ja teavitusmeetmeid, mis on suunatud olulisematele huvirühmadele, sh võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele asutustele, kohtunikele, advokaatidele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja sotsiaalpartneritele.

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 a – lõige 1 (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Artikkel 2 a

     

     

    Mõisted

     

    1. Puuetega inimesteks loetakse inimesi, kellel on pikaajalised kehalised, vaimsed, intellektuaalsed või meelelised kahjustused, mis koosmõjus mitmesuguste tõketega võivad takistada nendel inimestel täiel määral, tegusalt ja võrdõiguslikult ühiskonnas osalemast.

    Selgitus

    See puuetega inimeste määratlus peaks kõikides liikmesriikides olema ühesugune, tagamaks võrdset kohtlemist. Seepärast tuleb puuetega inimeste definitsioon direktiivis sõnastada selliselt, nagu see on fikseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 a – lõige 2 (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2. „Universaalne disain” tähendab sellist toodete, keskkondade, programmide ja teenuste disaini, mis lubab neid kasutada kõikidel inimestel võimalikult suures ulatuses ilma kohandusteta või eridisainita. „Universaalne disain" ei välista konkreetsetele puuetega inimeste rühmadele vajaduse korral abivahendeid.

    Selgitus

    Selleks, et võimaldada puuetega inimestele toimiv, diskrimineerimisest vaba juurdepääs varadele, mis on üldsuse käsutuses, tuleb edendada niisuguseid asju, mida saaksid kasutada kõik. Seepärast tuleb direktiivi võtta universaalse disaini määratlus sellisena, nagu see on fikseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; ning

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele nõustamine hooldevajaduste asjus ning tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; ning

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Liikmesriigid peavad erilist tähelepanu pöörama puuetega inimeste juurdepääsuvõimalustele elektroonilistele teenustele.

    Selgitus

    Üha rohkem ühiskonna teenuseid kantakse üle elektroonilisse võrku, ilma et meil oleks erilistele ühiskonnarühmadele suunatud kindlat teavet selle kohta, millised on nende rühmade juurdepääsuvõimalused niisugustele teenustele. Me peame igal juhul ära hoidma selle, et puuetega inimesed jääksid väljapoole infoühiskonda.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Artikkel 4 a

     

    Võrdne kohtlemine tervishoiusüsteemides

     

    1. Arvestades subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevusi inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise tagamiseks:

     

    a) on vaja asetada rõhk haiguste ennetamise strateegiatele. Teaduslikel andmetel põhinevates ennetusmeetmetes peaksid muu hulgas kajastuma soospetsiifilised aspektid, samuti teised erinevuste põhjuseks olevad tegurid;

     

    b) peaksid liikmesriigid meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas kasutama soo järgi liigitatud statistikat ja andmeid;

     

    c) tuleb meditsiiniuuringutes ja uute ravimite väljatöötamisel suurendada teadlikkust naiste ja meeste erinevatest füüsilistest omadustest ning ravimite kasutamisest tingitud mõjude erinevustest;

     

    d) on vaja tervishoiualastes poliitilistes strateegiates arvesse võtta keskkonnategureid, mis eriti mõjutavad kaitsetumaid inimrühmi, nagu rasedad ja imetavad naised, lapsed, teismelised ja puuetega inimesed, kelle tervist need ohtlikud keskkonnategurid eriti mõjutavad.

     

    2. Liikmesriigid rakendavad vajalikke abinõusid tagamaks, et edendataks ja kaitstaks kodanike õigusi ja vastutust seoses oma tervisega ning et selleks edendataks muu hulgas tervishoiualase harituse programme ja innustataks kõiki ühiskonnasektoreid järgima tervislikke eluviise.

     

    3. Komisjon peab edendama erikoolitusprogramme tervishoiutöötajatele ja parameedikutele.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 10 – teine lõik (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Komisjon edendab kehtivate õigusaktide alaseid koolitus-, täiendõppe ja teavitusmeetmeid, mis on suunatud eelkõige põhilistele huvirühmadele.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega.

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige meditsiinitöötajaid ja parameedikuid esindavate ühingutega ning valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega.

     

    Komisjon kogub, analüüsib ja levitab objektiivset, võrreldavat, usaldusväärset ja asjakohast teavet, sealhulgas kõiki kättesaadavaid uuringutulemusi ja häid tavasid.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 16

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused edastavad kooskõlastatult Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga, hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muu hulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajadusel sisaldada ettepanekuid käesolev direktiiv läbi vaadata ja ajakohastada.

    2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muu hulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele, eriti artiklis 3 kindlaks määratud valdkondades. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajadusel sisaldada ettepanekuid käesolev direktiiv läbi vaadata ja ajakohastada.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Viited

    KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)

    Vastutav komisjon

    LIBE

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    ENVI

    2.9.2008

     

     

     

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Amalia Sartori

    7.10.2008

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    1.12.2008

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    22.1.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    35

    3

    5

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, John Bowis, Frieda Brepoels, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Glenis Willmott

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Inés Ayala Sender, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews

    kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (20.1.2009)

    kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest
    (KOM(2008)0426 – C6‑0291/2008 – 2008/0140(CNS))

    Arvamuse koostaja: Lissy Gröner

    LÜHISELGITUS

    Esitades direktiivi eelnõu võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, soovib Euroopa Komisjon jätkata Euroopa õigusnormide täiustamist võrdsete õiguste tagamiseks.

    1997. aasta Amsterdami lepinguga, eeskätt EÜ asutamislepingu artikliga 13 anti Euroopa Liidule uued võimalused võrdsete võimaluste poliitika kujundamiseks. Selle tulemusena on viimastel aastatel jõustunud juba neli direktiivi, mis käsitlevad

    -    võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,[1]

    -    meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet seoses töö saamise, kutseõppe ja ametialase edutamise ning töötingimustega,[2]

    -    võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,[3]

    -     meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega[4].

    Nendes on juba määratletud hulk tähtsaid mõisteid ja põhimõtteid, mis on vajalikud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks. Näiteks võib tuua mõisted „otsene ja kaudne diskrimineerimine”, „ahistamine”, „soovimatu käitumine” või „korraldus diskrimineerida” ning kohtuvaidluste puhul tõendamiskohustuse hagejalt kostjale ülemineku põhimõtte, hoiatavate ja proportsionaalsete sanktsioonide rakendamise põhimõtte ning ohvristamise (st kahju tekitamine nendele diskrimineerimise ohvritele, kes on esitanud kaebuse või algatanud õiguslikke meetmeid) eest kaitsmise põhimõtte.

    Need põhimõttelised sätted on võetud ka käesolevasse direktiivi eelnõusse.

    Selle eelnõuga võetakse sihiks laiendada võrdse kohtlemise põhimõtet alljärgnevatesse ühiskonnaelu valdkondadesse:

    -    sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid;

    -    sotsiaaltoetused;

    -    avalike kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavus.

    Lisaks algatab arvamuse koostaja järgmised muudatused.

    Sooline diskrimineerimine

    Eelnõu ei sisalda praegu ühte olulist elementi, mis tööhõive valdkonda ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu silmas pidades on võrdsuse tagamise poliitikas otsustava tähtsusega – nimelt soolise diskrimineerimise keelamist. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku direktiivi reguleerimisala selle võrra laiendada.

    Massiteabevahendite kättesaadavus

    Eeskätt puuetega inimeste jaoks on meediale juurdepääs endiselt raskendatud. Arvamuse koostaja on seisukohal, et audiovisuaalteenuste pakkujad peaksid rohkem arvesse võtma just kuulmispuudega inimeste olukorda. Digitaalsed audiovisuaalteenused annavad selleks sobivaid tehnilisi võimalusi – nagu näiteks telesaadete varustamine alltiitritega. Seda mõtet on väljendanud ka Euroopa Parlament oma deklaratsioonis ELi kõigi avalik-õiguslike televisiooniprogrammide subtiitrimise kohta[5] ning see tuleks selgelt võtta ka direktiivi.

    Juurdepääs haridusele

    Direktiivi eelnõus tõstetakse esile subsidiaarsuse põhimõtet ja sellega ühtlasi liikmesriikide suurt autonoomiat hariduse valdkonnas. Sellele vaatamata tuleks aga rõhutada, et liikmesriigid peavad oma hariduspoliitika kujundamisel ülema põhimõttena haridusele juurdepääsu tagamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, kuigi ebavõrdne kohtlemine usu või maailmavaate alusel on lubatav, seda esmajoones usutunnistusel põhinevates koolides.

    Mitmekordne diskrimineerimine

    "Mitmekordne diskrimineerimine” tähendab olukorda, kus diskrimineerimine toimub mitmel eraldi mõjuval põhjusel. See mõiste tuleks võtta direktiivi.

    Eelkõige õiguspraktikas on ilmnenud, et enamikus EL liikmesriikides ei pöörata mitmekordse diskrimineerimisega seotud kaebuste käsitlemisel kannatanutele tegelikult osaks saanud diskrimineerimisele vajalikul määral tähelepanu.

    Uuringud lubavad järeldada, et mitmekordse diskrimineerimise oht on tõenäoliselt kõige suurem vähemusrühmadesse kuuluvate naiste puhul. Ühiskonna tegelik olukord nõuab, et loodaks tingimused, mis võimaldaksid kohtulike meetmete rakendamist soolise diskrimineerimise ja puude alusel diskrimineerimise vastu.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või soost

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus.

    (3) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo tõttu; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse, kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise ning massiteabevahenditele juurdepääsu tagamise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 21

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute rühm on kannatanud. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvusega isikute rühm on kannatanud. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (23) Isikutele, keda on usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus osaleda menetlustes, sealhulgas kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

    (23) Isikutele, keda on usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo tõttu diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus osaleda menetlustes, sealhulgas kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 24

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (24) Tõendamiskohustuse eeskirju tuleb kohandada ilmse diskrimineerimise puhul ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks peab sellise diskrimineerimise kohta tõendite esitamise järel minema tõendamiskohustus üle kostjale.

    Kostja ülesanne ei ole siiski tõendada, et hageja järgib teatavat usutunnistust või veendumusi, tal on teatav puue, vanus või seksuaalne sättumus.

    (24) Tõendamiskohustuse eeskirju tuleb kohandada ilmse diskrimineerimise puhul ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks peab sellise diskrimineerimise kohta tõendite esitamise järel minema tõendamiskohustus üle kostjale. Kostja ülesanne ei ole siiski tõendada, et hageja järgib teatavat usutunnistust või veendumusi, tal on teatav puue, vanus, seksuaalne sättumus või sugu.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda.

    Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) „kaudne diskrimineerimine” – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab isikud kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse või kindla seksuaalse sättumuse tõttu teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

    b) „kaudne diskrimineerimine” – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab isikud kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse, kindla seksuaalse sättumuse või soo tõttu teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a) „mitmekordne diskrimineerimine" – kui isikut diskrimineeritakse korraga kahel või enamal artiklis 1 nimetatud põhjusel ja need põhjused kumuleeruvad.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b b) kui erinevat kohtlemist rakendatakse mitmel artiklis 1 nimetatud põhjusel, võib seda erinevat kohtlemist õigustada vaid juhul, kui õigustus kehtib kõikide nende põhjuste suhtes, mille tõttu erinevat kohtlemist rakendatakse.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b c) rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 13 on ühendus kohustatud võitlema mitmekordse diskrimineerimisega, mis toimub mitmel EÜ asutamislepingu artiklis 13 nimetatud põhjusel.

    Selgitus

    Mõiste „mitmekordne diskrimineerimine” loodi 2001. aastal Lõuna-Aafrikas toimunud ÜRO ülemaailmsel rassismivastasel konverentsil ja see tähendab ebavõrdset kohtlemist mitme diskrimineerimistunnuse alusel (näiteks juudi naiste diskrimineerimine nende soolise kuuluvuse (naine) või usu (judaism) tõttu või mõlemal põhjusel; või homoseksuaalse kurdi mehe diskrimineerimine tema etnilise päritolu (kurd) või seksuaalse sättumuse (homoseksuaalne) tõttu või mõlemal põhjusel).

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    d a) massiteabevahendite kättesaadavus.

    Selgitus

    Euroopa Liit peab kindlustama kõikidele kodanikele võrdse juurdepääsu teabele, massiteabevahenditele, haridusele ja kultuurile (vaata ka: kirjalik deklaratsioon 0099/2007 kõigi avalik-õiguslike televisiooniprogrammide subtiitrimise kohta).

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi vastutust hariduse sisu, õppetöö ja haridussüsteemi korralduse, sealhulgas eripedagoogika pakkumise eest. Liikmesriik võib ette näha erineva kohtlemise juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele.

    3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi vastutust hariduse sisu, õppetöö ja haridussüsteemi korralduse, sealhulgas eripedagoogika pakkumise eest, kuid haridusele juurdepääsu võimaldamisel ei tohi olla diskrimineerimist. Liikmesriik võib ette näha erineva kohtlemise juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele.

    Selgitus

    Euroopa Liit peab kindlustama kõikidele kodanikele võrdse juurdepääsu teabele, massiteabevahenditele, haridusele ja kultuurile (vaata ka: kirjalik deklaratsioon 0099/2007 kõigi avalik-õiguslike televisiooniprogrammide subtiitrimise kohta).

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud halvemusi.

    Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvusega seotud halvemusi.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 7 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud.

    1. Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see töösuhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud. Liikmesriigid tagavad, et konkreetseid diskrimineerimise põhjusi ei käsitletaks üksteisest lahus.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

    1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või soolisest kuuluvusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Viited

    KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)

    Vastutav komisjon

    LIBE

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    CULT

    2.9.2008

     

     

     

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Lissy Gröner

    15.9.2008

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    1.12.2008

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    20.1.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    25

    1

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Maria Badia i Cutchet, Ivo Belet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Gyula Hegyi, Nina Škottová, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Cornelis Visser

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Maria Berger

    õiguskomisjonI ARVAMUS (13.2.2009)

    kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest
    (KOM(2008)0426 – C6‑0291/2008 – 2008/0140(CNS))

    Arvamuse koostaja: Monica Frassoni

    LÜHISELGITUS

    Käesoleva ettepanekuga võtta vastu direktiiv luuakse üldine tegevusraamistik, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eesmärgiga rakendada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtet väljaspool tööturgu. Ettepanek põhineb direktiividel 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ ning sellega kehtestatakse diskrimineerimise ohvritele ühtne minimaalne kaitse ELis.

    Käesolev arvamus üksnes täpsustab direktiivi vastuvõtmise ettepaneku mõnda punkti, neis sisulisi muudatusi tegemata. Sellegipoolest leiab arvamuse koostaja, et ettepaneku artikkel 3 lõige 2, milles märgitakse, et „käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu ning reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta” kätkeb endas probleemi, kuna sellega ei määratleta selgelt piire ühenduse õiguse ja siseriikliku õiguse vahel. Veelgi enam, termin „reproduktiivtervisega seonduvad õigused” ei ole sobiv. Vastutav komisjon on Euroopa Parlamendi õigusteenistuselt palunud mõlema probleemi kohta õiguslikku arvamust. See arvamus on alles koostamisel. Arvamuse projekti koostaja jälgib teraselt vastutava komisjoni arutelusid eespool mainitud teemade üle.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; ning

    a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; ning

    Selgitus

    Kõiki vajalikke ehitusmeetmeid ei ole võimalik eelnevalt ette näha. Eelkõige ei ole võimalik hinnata, millised meetmed osutuvad ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selles suhtes ei too artikli 4 kõnealune lõige õiguskindlust.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 7 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud.

    1. Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks tõepoolest võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks.

    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele teatavaks sobival viisil, sealhulgas interneti teel.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 12

    välja jäetud

    Võrdset kohtlemist edendavad asutused

     

    1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

     

    2. Liikmesriigid tagavad, et nende asutuste pädevusse kuulub:

     

    – diskrimineerimise ohvritele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures ohvrite ja artikli 7 lõikes 2 loetletud ühingute, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi,

     

    – diskrimineerimist käsitleva sõltumatute uuringute korraldamine ning

     

    – sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine seoses diskrimineerimise asjaoludega.

     

    Selgitus

    Komisjoni ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriikide kohustuseks on võtta meetmeid, mis edendavad võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist. Seepärast peavad liikmesriigid otsustama, kas ja millises ulatuses nad määravad võrdse kohtlemise edendamisega seotud asutuse.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 16 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    1. Liikmesriigid edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    Selgitus

    Komisjoni ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriikide kohustuseks on võtta meetmeid, mis edendavad võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist. Seega peavad komisjonile aruande saatma vaid liikmesriigid.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Viited

    KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)

    Vastutav komisjon

    LIBE

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    JURI

    23.9.2008

     

     

     

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Monica Frassoni

    22.9.2008

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    20.1.2009

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    12.2.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    15

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Alin Lucian Antochi, Monica Frassoni, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Alain Lipietz, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Sharon Bowles, Brian Crowley, Jean-Paul Gauzès, Kurt Lechner, Georgios Papastamkos

    naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (11.2.2009)

    kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest
    (KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS))

    Arvamuse koostaja: Donata Gottardi

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või soost

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus.

    (3) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, eelkõige selle artiklites 9 ja 10, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eeskätt selle artiklis 10, artikli 12 lõikes 2, artiklites 21 ja 26, tunnustatud põhimõtteid.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4) Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud diskrimineerimise jätkumist, aga ka mitmekülgsuse eeliseid.

    (4) Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud otsese ja kaudse, mitmekordse ja seotusest tuleneva diskrimineerimise jätkumist, aga ka mitmekülgsuse eeliseid.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (8) Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud kolm õigusakti, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Eelkõige direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse üldraamistik võrdeks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Muudes valdkondades peale tööhõive jäävad aga alles liikmesriikide erinevused nimetatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu pakutava kaitse ulatuses ja iseloomus.

    (8) Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud mitmeid direktiive, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud direktiivid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Eelkõige direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse üldraamistik võrdeks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Muudes valdkondades peale tööhõive jäävad aga alles liikmesriikide erinevused nimetatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu pakutava kaitse ulatuses ja iseloomus.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (8) Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud kolm õigusakti, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Eelkõige direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse üldraamistik võrdeks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Muudes valdkondades peale tööhõive jäävad aga alles liikmesriikide erinevused nimetatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu pakutava kaitse ulatuses ja iseloomus.

    (8) Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud kolm õigusakti, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, soo või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Eelkõige direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse üldraamistik võrdeks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, soost või seksuaalsest sättumusest. Muudes valdkondades peale tööhõive jäävad aga alles liikmesriikide erinevused nimetatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu pakutava kaitse ulatuses ja iseloomus.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    (9) Seega tuleks õigusaktidega keelata otsene ja kaudne, mitmekordne ja seotusest tulenev diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või soo alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, nagu eluaseme ja transpordi kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas ning ühendustega seonduvalt. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad teatava usutunnistuse või teatavate veendumustega, puudega, teatavas eas või teatava seksuaalse sättumusega või mitmesse nimetatud kategooriasse kuuluvatele isikutele ja nendega seotud isikutele võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (11) Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust hariduse, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas. Samuti ei tohiks direktiiviga piirata liikmesriikide põhirolli ja ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel.

    (11) Käesoleva direktiivi eesmärk on võidelda diskrimineerimisega ning tagada kaasamise ja integratsiooni jätkumine. Sellega ei piirata liikmesriikide pädevust hariduse, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas ega liikmesriikide põhirolli ja ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (12) Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist.

    (12) Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset, mitmekordset ja seotusest tulenevat diskrimineerimist, ahistamist, seksuaalset ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 12 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12 a) Diskrimineerimist võib esineda konkreetse isiku usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või mitme asjaolu tõttu, samuti konkreetse isiku oletatava usutunnistuse, oletatavate veendumuste, oletatava puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse tõttu ning isiku seotuse või oletatava seotuse tõttu mõnda nimetatud kategooriasse kuuluva isikuga.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (13) Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse diskrimineerimise all.

    (13) Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, soost või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse ja seotusest tuleneva diskrimineerimise all.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 14

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (14) Otsest või kaudset diskrimineerimist eeldada lubavate faktide hindamine peaks jääma vastavalt siseriiklikele õigusnormidele või tavadele liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste ülesandeks. Nendes normides võib eelkõige ette näha, et kaudset diskrimineerimist tuvastatakse mis tahes vahenditega, kaasa arvatud statistiline tõendusmaterjal.

    (14) Otsest või kaudset, mitmekordset ja seotusest tulenevat diskrimineerimist eeldada lubavate faktide hindamine peaks jääma vastavalt siseriiklikele õigusnormidele või tavadele liikmesriikide kohtute, Euroopa Kohtu või muude pädevate asutuste ülesandeks. Nendes normides võib eelkõige ette näha, et kaudset diskrimineerimist tuvastatakse mis tahes vahenditega, kaasa arvatud statistiline tõendusmaterjal.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 15

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (15) Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegurid. Kui tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena.

    (15) Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegurid. Kui tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena, kuid seda ainult juhul, kui nendega ei kaasne ebaproportsionaalset ja põhjendamatut erinevust kohtlemisel.

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 16

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (16) Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada nende isikute poolt ette võetud majanduslike tehingute suhtes, kelle jaoks need tehingud ei kujuta endast nende kutse- või äritegevust.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 17

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (17) Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu ja nendega seotud toiminguid, usuvabadust ning ühinemisvabadust. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu, sealhulgas reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta. Samuti ei piira direktiiv riigi, riigiasutuste ja ametite ega hariduse ilmalikku iseloomu.

    (17) Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu, usuvabadust ning ühinemisvabadust. Käesolev direktiiv ei piira riigi, riigiasutuste ja -ametite ega hariduse ilmalikku iseloomu. Käesolevat direktiivi kohaldatakse samuti vabaabielu ja tsiviilpartnerluse suhtes juhul, kui liikmesriigi seadused neid tunnistavad, ning nendest tulenevate sotsiaaltoetuste suhtes.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 18

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (18) Liikmesriigid vastutavad hariduse korralduse ja sisu eest. Komisjoni teatises „Oskused 21. sajandiks: Euroopa koolidealase koostöö kava” pannakse rõhku vajadusele pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras lastele ja haridusalaste erivajadustega inimestele. Eelkõige võib riiklike õigusaktidega ette näha erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele. Liikmesriigid võivad ka lubada või keelata koolis ususümbolite kandmise.

    (18) Liikmesriigid vastutavad hariduse korralduse ja sisu eest. Komisjoni teatises „Oskused 21. sajandiks: Euroopa koolidealase koostöö kava” pannakse rõhku vajadusele pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras lastele ja haridusalaste erivajadustega inimestele.

    Eelkõige võib riiklike õigusaktidega ette näha erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele tingimusel, et need on vajalikud ja proportsionaalsed ega ole vastuolus õigusega saada haridust. Liikmesriigid võivad lubada või keelata koolis ususümbolite kandmise.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 19

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (19) Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Kummalgi juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta mitmeid faktoreid, sealhulgas organisatsiooni suurust, ressursse ja iseloomu. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõte on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

    (19) Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele, neid hooldavatele ja nendega seotud isikutele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Samuti tuleb vanusega seoses tagada asjakohaste meetmete abil, kõrvaldades sealjuures füüsilised takistused, tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs eeskätt ühiskondlikele hoonetele ja ühistranspordile, seda kõike ka lastele ja eakatele ning neid hooldavatele isikutele.

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 21

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute rühm on kannatanud. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    (21) Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega või mitmesse nimetatud kategooriasse kuuluvad isikud ning nendega seotud isikud on kannatanud. Sellega võivad kaasneda meetmed, mis on vastu võetud selleks, et edendada võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtet, ja mille puhul võetakse arvesse soolist mõõdet, ning positiivsed meetmed, mille eesmärk on täita nende isikute või isikute kategooriate erivajadusi, kes eriomaduste tõttu vajavad struktuure, teenuseid ja abi, mida teised inimesed ei vaja. Nende meetmetega kaasneb teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvusega isikute selliste sõltumatute organisatsioonide loomine, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega.

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (23) Isikutele, keda on usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus osaleda menetlustes, sealhulgas kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

    (23) Isikutele, keda on usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo tõttu otseselt või kaudselt, mitmekordselt või seotusest tulenevalt diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus osaleda menetlustes, sealhulgas kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 24

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (24) Tõendamiskohustuse eeskirju tuleb kohandada ilmse diskrimineerimise puhul ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks peab sellise diskrimineerimise kohta tõendite esitamise järel minema tõendamiskohustus üle kostjale. Kostja ülesanne ei ole siiski tõendada, et hageja järgib teatavat usutunnistust või veendumusi, tal on teatav puue, vanus või seksuaalne sättumus.

    (24) Tõendamiskohustuse eeskirju tuleb kohandada ilmse diskrimineerimise puhul ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks peab minema piisavate tõendite esitamise kohustus üle kostjale. Liikmesriigid võivad kehtestada hagejale soodsamad sätted.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 26

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (26) Resolutsioonis Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) järelmeetmete kohta kutsus nõukogu üles kaasama täielikult kodanikuühiskonna, sealhulgas diskrimineerimisohus olevaid inimesi esindavad organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad diskrimineerimise vältimisele ning võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud programmide koostamisse nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil.

    (26) Resolutsioonis Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) järelmeetmete kohta kutsus nõukogu üles kaasama täielikult kodanikuühiskonna, sealhulgas diskrimineerimisohus olevaid inimesi esindavad organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad diskrimineerimise vältimisele ning võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud programmide koostamisse nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. Selleks tagavad komisjon ja liikmesriigid, et käesoleva direktiivi ja kõnesolevas valdkonnas juba kehtivate õigusaktide sätted tehakse teavitus- ja pressikampaaniate abil, mille eesmärk on ka stereotüüpide kummutamine, üldsusele ja asjaomastele isikutele sobival, asjakohasel ja kättesaadaval viisil (viipekeel või vaegnägijatele mõeldud veebilehed) teatavaks.

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 27

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (27) Direktiivide 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ kohaldamise kogemus näitab, et kaitse käesoleva direktiiviga hõlmatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu tugevneks, kui igas liikmesriigis luuakse asutus või asutused, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja ohvritele konkreetse abi andmine.

    (27) Direktiivide 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ kohaldamise kogemus näitab, et kaitse käesoleva direktiiviga hõlmatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu tugevneks, kui igas liikmesriigis luuakse asutus või asutused, mis on sõltumatud ja erinevatele diskrimineerimist põhjustavatele teguritele keskendunud ning mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine, teavitamine ja koolitamine ning ohvritele konkreetse abi andmine ka mitmekordse diskrimineerimise korral nii, et isik, kes peab end mitmekordse diskrimineerimise ohvriks, saaks valida, millise asutuse poole pöörduda, et eelkõige saada kaitset kohtu- või haldusmenetluse korral.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Põhjendus 29

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (29) Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid juhuks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta.

    (29) Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mis toovad kaasa diskrimineeriva käitumise lõpetamise ja mõju kõrvaldamise, juhuks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda.

    Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega, sealhulgas mitmekordse ja seotusest tuleneva diskrimineerimisega, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda.

    Selgitus

    Tuleb lisada mõisted "mitmekordne diskrimineerimine", võttes arvesse asjaolu, et sooküsimus esineb kõigi diskrimineerimisjuhtude korral, ning "seotusest tulenev diskrimineerimine", mis on eriti sage naiste puhul.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Käesolevas direktiivis kasutatav termin „võrdse kohtlemise põhimõte” tähendab, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

    1. Käesolevas direktiivis kasutatav termin „võrdse kohtlemise põhimõte” tähendab, et ei esine otsest ega kaudset, mitmekordset ega seotusest tulenevat diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

    Selgitus

    Tuleb lisada mõiste "mitmekordne ja seotusest tulenev diskrimineerimine", et oleks võimalik tõhusalt tegelda juhtudega, kus korraga esineb kaks või mitu diskrimineerimise liiki, mis muudab ohvri eriti haavatavaks ja kohtult kaitse otsimise oluliselt raskemaks.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) „otsene diskrimineerimine” – kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

    a) „otsene diskrimineerimine” – kui ühel või mitmel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

    Selgitus

    Asjakohane on lisada allpool määratletud mitmekordse diskrimineerimise mõiste juba otsese diskrimineerimise määratlusele.

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) „kaudne diskrimineerimine” – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab isikud kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse või kindla seksuaalse sättumuse tõttu teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

    b) "kaudne diskrimineerimine" – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse, kindla seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvusega isikud või mitmesse nimetatud kategooriasse kuuluvad isikud või nende isikutega seotud isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, ning seotusest tingitud diskrimineerimisega on tegemist siis, kui isikule toob negatiivseid tagajärgi asjaolu, et ta on otseselt seotud teatava usutunnistuse või teatavate veendumuste, teatava puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikuga. Seotusest tingitud diskrimineerimisega on tegemist näiteks siis, kui see puudutab isikut, kes on emotsionaalselt seotud või keda peetakse emotsionaalselt seotuks teatava usutunnistuse või teatavate veendumuste, teatava puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikuga, kusjuures see ei pea tähendama koos elamist ega sõltu suhte õiguslikust vormist, nagu abielu või sugulussuhe.

    Selgitus

    On oluline lisada kaudse diskrimineerimise mõistesse nii mitmekordne diskrimineerimine kui ka seotusest tulenev diskrimineerimine, kusjuures viimane puudutab diskrimineeritava isikuga seotud isikuid.

    Muudatusettepanek  27

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a) "mitmekordne diskrimineerimine" – kui diskrimineerimine leiab aset korraga kahel või enamal EÜ asutamislepingu artiklites 12 ja 13 nimetatud põhjusel;

    Selgitus

    Käesoleva direktiivi ettepanekus määratletud mõistete hulka on vaja lisada mitmekordse diskrimineerimise mõiste.

    Muudatusettepanek  28

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b b) "seotusest tulenev diskrimineerimine" – kui isikule toob negatiivseid tagajärgi asjaolu, et ta on otseselt seotud teatava usutunnistuse või teatavate veendumuste, puude, vanuse või teatava seksuaalse sättumusega isikuga. Seotusest tulenev diskrimineerimine mõjutab isikuid, kes on emotsionaalselt seotud või keda peetakse emotsionaalselt seotuks teatava usutunnistuse või teatavate veendumuste, puude, vanuse või teatava seksuaalse sättumusega isikuga, kusjuures see ei pea tähendama koos elamist ega sõltu suhte õiguslikust vormist, nagu abielu või sugulussuhe.

    Selgitus

    Asjakohane on määratleda seotusest tuleneva diskrimineerimise mõiste.

    Muudatusettepanek  29

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Ahistamist peetakse üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui mõne artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

    3. Ahistamist peetakse üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui ühe või mitme artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

    Selgitus

    Järjepidevuse huvides on asjakohane ka ahistamise juures võtta arvesse mitut põhjust.

    Muudatusettepanek  30

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3 a. Seksuaalset ahistamist peetakse üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui seksuaalse olemusega soovimatu füüsilise, sõnalise või mittesõnalise käitumise eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

    Selgitus

    Käesolevas direktiivis on oluline käsitleda ka seksuaalset ahistamist, eelkõige seoses diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel.

    Muudatusettepanek  31

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Korraldust diskrimineerida isikuid ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    4. Korraldust diskrimineerida isikuid ühel või mitmel artiklis 1 nimetatud põhjusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    Selgitus

    Järjepidevuse huvides on asjakohane võtta arvesse mitut põhjust ka seoses korraldusega diskrimineerida.

    Muudatusettepanek  32

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5. Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimestega seotud juhtumil peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    5. Mõistlike abinõude võtmatajätmist, nagu käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimeste või nendega seotud isikutega seotud juhtumil, peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

    Selgitus

    Tuleb tagada järjepidevus ning näha ka siinjuures ette seotusest tuleneva diskrimineerimisega seonduv.

    Muudatusettepanek  33

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega põhjendatud õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Eelkõige ei välistata käesolevas direktiivis konkreetse vanuse kindlaks määramist juurdepääsuks sotsiaalhüvitistele, haridusele ja teatud toodetele või teenustele.

    6. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Eelkõige ei välistata käesolevas direktiivis konkreetse vanuse kindlaks määramist juurdepääsuks sotsiaalhüvitistele, haridusele ja teatud toodetele või teenustele.

    Muudatusettepanek  34

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    7. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid seoses finantsteenuste pakkumisega lubada proportsionaalseid erinevusi kohtlemisel juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste või statistiliste andmete alusel.

    7. Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid seoses finants-, panga- ja kindlustusteenuste pakkumisega lubada proportsionaalseid erinevusi kohtlemisel üksnes juhul, kui kõnealuse toote puhul on tõestatud, et vanuse või puude kasutamine on riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste ja statistiliste andmete alusel.

     

    Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja tagavad, et riski hindamisel määravaks teguriks olevaid vanust ja puuet käsitlevaid täpseid ja asjakohaseid andmeid kogutakse, avaldatakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.

     

    Viie aasta möödumisel direktiivi ülevõtmisest tuleb liikmesriikidel läbi viia hindamine, võttes arvesse komisjoni aruannet, ning edastada hindamise tulemused komisjonile.

    Selgitus

    Tuleb vältida olukorda, kus finants-, kindlustus- ja pangateenustele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks võiks tegureid, nagu vanus ja puue, kasutada põhjendamatu (ebasoodsama) ja diskrimineeriva kohtlemise kehtestamiseks.

    Muudatusettepanek  35

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    8. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikus õiguses sätestatud üldmeetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

    8. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikus õiguses sätestatud üldmeetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud ja proportsionaalsed avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Samuti ei piira direktiiv soolist võrdõiguslikkust edendavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

    Muudatusettepanek  36

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 2 – lõige 8 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    8 a. Käesolevas direktiivis tunnustatakse, et eraelu puutumatuse õigus on vahend võitluseks käesolevas artiklis määratletud diskrimineerimisega.

    Selgitus

    Asjakohane on rõhutada, et õigus eraelu puutumatusele on iseenesest vahend võitluseks diskrimineerimisega, kuni ühiskond loobub stereotüüpidest ja saab ühe hirmust erinevuste ees.

    Muudatusettepanek  37

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavus.

    d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, nagu eluaseme ja transpordi kättesaadavus, kui asjaomane valdkond on ühenduse pädevuses.

    Selgitus

    Asjakohane on viidata näites, mis ei ole sugugi ammendav, konkreetsetele sektoritele, nagu elamumajandus ja transport.

    Muudatusettepanek  38

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – teine lõik

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Punkti d) kohaldatakse üksikisikute suhtes vaid siis, kui nad tegelevad oma kutse- või äritegevusega.

    Punkti d kohaldamisel tagatakse üksikisikute eraelu puutumatus.

    Muudatusettepanek  39

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    d a) liikmesus ja osalemine ühendustes, samuti selliste organisatsioonide teenuste kasutamine.

    Selgitus

    Asjakohane on lisada kohaldamisalasse ka ühendused.

    Muudatusettepanek  40

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu ning reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta.

    2. Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust perekonnaseisu ja reproduktiivtervisega seonduvate õiguste valdkonnas, kohaldatakse käesolevat direktiivi vabaabielu ja tsiviilpartnerluse suhtes, juhul kui liikmesriigi seadused neid tunnistavad, ning sellest tulenevate sotsiaaltoetuste suhtes.

    Selgitus

    Oluline on lisada see viide, et võtta arvesse Euroopa Kohtu asjaomast kohtupraktikat.

    Muudatusettepanek  41

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi vastutust hariduse sisu, õppetöö ja haridussüsteemi korralduse, sealhulgas eripedagoogika pakkumise eest. Liikmesriik võib ette näha erineva kohtlemise juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele.

    3. Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust hariduse, koolituse ja õppe valdkonnas ning vastutust hariduse sisu, õppetöö ja õppesüsteemi korralduse eest, on käesoleva direktiivi eesmärk tagada kaasamise ja integratsiooni jätkumine ning puudega isikutele eripedagoogika võimaluste pakkumine. Liikmesriik võib ette näha erineva kohtlemise juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele tingimusel, et see on vajalik ja proportsionaalne ega ole vastuolus õigusega saada haridust.

    Selgitus

    Oluline on võtta direktiivi kohaldamisala puhul asjakohaselt arvesse haridust, koolitust ja õpet, et hoida ära diskrimineerimist.

    Muudatusettepanek  42

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 3 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu erinev kohtlemine kodakondsuse alusel ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, mis on seotud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sissesõiduga liikmesriikide territooriumile ning seal viibimisega, samuti kõnealuste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile.

    välja jäetud

    Selgitus

    Selles valdkonnas on juba olemas kehtivad õigusaktid.

    Muudatusettepanek  43

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Puudega inimeste võrdne kohtlemine

    Võrdne kohtlemine ja puue

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, võetakse:

    1. Et tagada puudega inimeste ja nendega seotud või neid hooldavate isikute võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, võetakse:

    Selgitus

    Tuleb võtta arvesse nii puudega inimeste kui ka neid hooldavate isikute võrdset kohtlemist.

    Muudatusettepanek  44

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, võetakse:

    1. Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, kusjuures puude mõiste on määratletud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ning mõiste hõlmab krooniliste haigustega inimesi, võetakse:

    Muudatusettepanek  45

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Liikmesriigid võtavad arvesse puudega inimeste eri rühmade huve ja vajadusi, mis tulenevad puude laadist, soost, vanusest, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või isiklikest veendumustest, seksuaalsest sättumusest ja teistest diskrimineerivatest teguritest.

    Selgitus

    Puudega inimeste võrdse kohtlemise juures tuleb nii laiuti kui ka süvitsi arvesse võtta kõiki puudega kaasneda võivaid asjaolusid.

    Muudatusettepanek  46

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Artikkel 4 a

    Vanus ning juurdepääs hoonetele ja teenustele

     

    Liikmesriigid näevad asjakohaste meetmete abil lastele ja eakatele ning neid hooldavatele isikutele ette tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu eeskätt ühiskondlikele hoonetele ja ühistranspordile, kõrvaldades sealjuures füüsilised takistused.

    Selgitus

    Muudatusettepanekuga nähakse ette kohustus võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda vanusega seonduva diskrimineerimisega, mis kahjustab eelkõige lapsi ja eakaid inimesi.

    Muudatusettepanek  47

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud halvemusi.

    Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvusega seotud halvemusi.

    Muudatusettepanek  48

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. Liikmesriigid võtavad teatava usutunnistuse või teatavate veendumuste, puude, vanuse või teatava seksuaalse sättumusega isikute jaoks võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise meetmeid, võttes sealjuures arvesse soolist mõõdet.

    Selgitus

    Asjakohane on muuta tõhusaks positiivsed meetmed, edendades aktiivselt võrdset kohtlemist.

    Muudatusettepanek  49

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 b. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette sooduskohtlemist või võtta positiivseid meetmeid, et täita nende isikute või isikute kategooriate erivajadusi, kes eriomaduste tõttu vajavad struktuure, teenuseid ja abi, mida teised inimesed ei vaja.

    Selgitus

    Asjakohane on muuta tõhusaks positiivsed meetmed, edendades aktiivselt võrdset kohtlemist ning isikute erivajadusi arvesse võtvaid meetmeid.

    Muudatusettepanek  50

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 b. Liikmesriigid tagavad, et mitmekordse diskrimineerimise kindlakstegemise korral on võimalik hagi tagasi lükata ainult põhjenduse või mõne teise vastuväite alusel, mida saab kohaldada kõikidele põhjustele, mille tõttu hagi on esitatud. Kui tehakse siiski kindlaks ainult üks põhjus, võib hagi tagasi lükata põhjenduse või vastuväite alusel, mis puudutab vaid kõnesolevat põhjust.

    Selgitus

    Liikmesriikidel tuleb tagada mitmekordse diskrimineerimise ohvritele piisava kaitse võimalus.

    Muudatusettepanek  51

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 8 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma õigussüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab kostja tõendama, et diskrimineerimise keeldu ei ole rikutud.

    1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma õigussüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab kostja tõendama, et otsese ega kaudse, mitmekordse ega seotusest tuleneva diskrimineerimise keeldu ei ole rikutud.

    Selgitus

    Muudatusettepanek puudutab ühelt poolt vaid itaaliakeelse teksti artikli 8 lõiget 1, kuid teisalt lisatakse sellesse ka mitmekordse ja seotusest tuleneva diskrimineerimise keeld.

    Muudatusettepanek  52

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 8 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid tõendamisreegleid.

    2. Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid reegleid.

    Selgitus

    Liikmesriikidele tuleb ette näha võimalus kehtestada hagejale õiguskaitsemenetluse korral soodsamad tingimused.

    Muudatusettepanek  53

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 8 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks.

    Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse teavitus- ja pressikampaaniate abil, mille eesmärk on ka stereotüüpide kummutamine, Euroopa Liidu territooriumil üldsusele ja asjaomastele isikutele sobival, asjakohasel ja kättesaadaval viisil teatavaks.

    Selgitus

    Selleks, et võrdse kohtlemise põhimõtet tuntaks, järgitaks ja tõhusalt kohaldataks, on vaja teha mitmesuguseid teavituskampaaniaid ning kasutada sobivaid vahendeid, nagu viipekeel või vaegnägijatele mõeldud veebilehed.

    Muudatusettepanek  54

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega.

    Et toetada võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega.

    Selgitus

    Liikmesriikidel tuleb pidada dialoogi huvitatud pooltega ja kaasama sellesse kõik võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamisega tegelevad pooled.

    Muudatusettepanek  55

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

    1. Liikmesriigid määravad sõltumatu(d) asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või soolisest kuuluvusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega.

    Kui on loodud eri liiki diskrimineerimisega tegelevad sõltumatud asutused, võib isik, kes loeb end mitmekordselt diskrimineerituks, valida, millise asutuse poole pöörduda, et saada kaitset kohtu- või haldusmenetluse korral, ning kõnesoleva asutusel on kohustus vaadata läbi kogu talle teada antud diskrimineerimisega seonduv olukord tervikuna.

    Selgitus

    Tuleb kohandada asutuste süsteemi ja korraldust, et tõhusalt tegelda mitmekordse diskrimineerimisega.

    Muudatusettepanek  56

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 12 – lõige 2 – teine a taane (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    – teavituskampaaniate ja koolituse korraldamine,

    Selgitus

    Asjakohane on suurendada asutuste pädevust, tehes nende ülesandeks ka koolitamise ja teavitamise.

    Muudatusettepanek  57

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 13 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) tunnistatakse või võidakse tunnistada tühiseks või muudetakse kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad lepingulised sätted, ettevõtjate sisekorraeeskirjad ning tulundus- või mittetulundusühingute tegevust reguleerivad eeskirjad.

    b) tunnistatakse või võidakse tunnistada tühiseks või muudetakse kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad lepingulised sätted, avalik-õiguslike asutuste ja ettevõtjate sisekorraeeskirjad ning tulundus- või mittetulundusühingute tegevust reguleerivad eeskirjad.

    Selgitus

    Võrdse kohtlemise põhimõtet käsitlevad sätted peavad laienema ka avalik-õiguslikele asutustele.

    Muudatusettepanek  58

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 14

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsiooniks võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

    Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsiooniks võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tooma kaasa diskrimineeriva käitumise lõpetamise ja mõju kõrvaldamise.

    Selgitus

    Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusa järgimise tagamiseks on vaja määrata kindlaks sanktsioonide kohaldamine.

    Muudatusettepanek  59

    Ettepanek võtta vastu direktiiv

    Artikkel 16 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    16 a. Komisjon koostab ja alustab ................ sellise ettepaneku heakskiitmise menetlemist, mille eesmärk on viia käesoleva direktiiv kooskõlla võrdseid võimalusi ja diskrimineerimise keeldu käsitlevate kehtivate direktiividega.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Viited

    KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)

    Vastutav komisjon

    LIBE

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    FEMM

    2.9.2008

     

     

     

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Donata Gottardi

    9.10.2008

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    10.2.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    15

    11

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Eva-Riitta Siitonen, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Gabriela Creţu, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Elisabeth Jeggle, Maria Petre

    MENETLUS

    Pealkiri

    Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest

    Viited

    KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)

    EPga konsulteerimise kuupäev

    23.7.2008

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    LIBE

    2.9.2008

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    EMPL

    2.9.2008

    ENVI

    2.9.2008

    IMCO

    2.9.2008

    CULT

    2.9.2008

     

    JURI

    23.9.2008

    FEMM

    2.9.2008

     

     

    Arvamuse esitamisest loobumine

           otsuse kuupäev

    IMCO

    10.9.2008

     

     

     

    Kaasatud komisjon(id)

           istungil teada andmise kuupäev

    EMPL

    23.10.2008

     

     

     

    Raportöör(id)

           nimetamise kuupäev

    Kathalijne Maria Buitenweg

    15.9.2008

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    13.11.2008

    21.1.2009

    17.2.2009

    16.3.2009

    Vastuvõtmise kuupäev

    16.3.2009

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    34

    7

    4

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Mario Borghezio, Catherine Boursier, Emine Bozkurt, Kathalijne Maria Buitenweg, Maddalena Calia, Michael Cashman, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Bárbara Dührkop Dührkop, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Baroness Sarah Ludford, Claude Moraes, Rareş-Lucian Niculescu, Martine Roure, Sebastiano Sanzarello, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Alin Lucian Antochi, Edit Bauer, Simon Busuttil, Marco Cappato, Carlo Casini, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Sophia in ‘t Veld, Metin Kazak, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Bill Newton Dunn, Nicolae Vlad Popa

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Iles Braghetto, Jan Cremers, Raül Romeva i Rueda

    Esitamise kuupäev

    20.3.2009