Menetlus : 2008/2186(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0168/2009

Esitatud tekstid :

A6-0168/2009

Arutelud :

PV 21/04/2009 - 19
CRE 21/04/2009 - 19

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0289

RAPORT     
PDF 383kWORD 436k
23.3.2009
PE 416.563v03-00 A6-0168/2009

Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine (SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

– Rakendusametid

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Jean-Pierre Audy

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

(SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet(1);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008)2359 – C6-0415/2008)(2);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008)0629, KOM(2008)0628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008)2579, SEK(2007)2580);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008)0338);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008)0499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2361);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008)0112);

–   võttes arvesse komisjoni 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 ühtse auditi mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(3);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007)0086), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007)0311);

-    võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006)1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(4);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097);

-   võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008)2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2755);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

-    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos asutuste vastustega(5) ning kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(6)

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2007. aasta eelarve täitmisel (5587/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja selle järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avalikule sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–    võttes arvesse kontrollikoja rahvusvahelist vastastikust eksperthinnangut;

–   võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused,(7) eriti selle V jaotise 3. peatükki vanadus- ja invaliidsuspensionide kohta ning XII lisa, milles kehtestatakse personalieeskirjade artikli 83a rakendussätted;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009),

A. arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274 täidab komisjon eelarvet omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja selle lahutamatuks osaks olev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale, samuti liikmesriikide parlamentidele ning riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele, ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet(9);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008)2359 – C6-0415/2008)(10);

–   võttes arvesse Euroopa Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2007. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008)0629, KOM(2008)0628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008)2579, SEK(2007)2580);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008)0338);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008)0499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2361);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008)0112);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(12);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007)0086), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007)0311);

-   võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006)1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(13);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097);

-   võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008)2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2755);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2007. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega(14);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(15)

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2007. aasta eelarve täitmisel (5589/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja selle järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(16) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(17), eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(18), eriti selle artikli 66 lõikeid 1 ja 2;

–   võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta otsust, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus(19);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009),

A. arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274 täidab komisjon eelarvet omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2007. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning nende otsuste lahutamatuks osaks olev resolutsioon Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet(20);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008)2359 – C6-0415/2008)(21);

–   võttes arvesse Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2007. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(22);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008)0629, KOM(2008)0628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008)2579, SEK(2007)2580);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008)0338);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008)0499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2361);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008)0112);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(23);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007)0086), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007)0311);

-   võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006)1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(24);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097);

-   võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008)2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2755);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2007. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega(25);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(26)

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5589/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja selle järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(27) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(28), eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(29) eriti selle artikli 66 lõikeid 1 ja 2;

–   võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(30);

–   võttes arvesse komisjoni 31. mai 2007. aasta otsust nr 2007/372/EÜ, millega muudetakse 23. detsembri 2003. aasta otsust nr 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks(31);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009),

A. arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274 täidab komisjon eelarvet omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2007. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning nende otsuste lahutamatuks osaks olev resolutsioon Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Rahvatervise Programmi Täitevameti 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet(32);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008)2359 – C6-0415/2008)(33);

–   võttes arvesse Rahvatervise Programmi Täitevameti 2007. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(34);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008)0629, KOM(2008)0628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008)2579, SEK(2007)2580);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008)0338);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008)0499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2361);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008)0112);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(35);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007)0086), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007)0311);

-   võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006)1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(36);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097);

-   võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008)2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2755);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Rahvatervise Programmi Täitevameti 2007. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevameti vastustega(37);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(38)

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5589/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja selle järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(39) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(40), eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(41) eriti selle artikli 66 lõikeid 1 ja 2;

–   võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks(42);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009),

A. arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274 täidab komisjon eelarvet omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Rahvatervise Programmi Täitevameti direktori tegevusele ameti 2007. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning nende otsuste lahutamatuks osaks olev resolutsioon Rahvatervise Programmi Täitevameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon;

(SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet(43);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008)2359 – C6-0415/2008)(44);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008)0629, KOM(2008)0628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008)2579, SEK(2007)2580);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008)0338);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008)0499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2361);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008)0112);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(45);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007)0086), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007)0311);

-   võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006)1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(46);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097);

-   võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008)2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2755);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

-    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos asutuste vastustega(47) ning kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(48)

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5587/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja selle järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse kontrollikoja rahvusvahelist vastastikust eksperthinnangut;

–   võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused,(49) eriti selle V jaotise 3. peatükki vanadus- ja invaliidsuspensionide kohta ning XII lisa, milles kehtestatakse personalieeskirjade artikli 83a rakendussätted;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(50) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(51), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009),

A. arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 275 kohaselt vastutab komisjon raamatupidamisaruannete koostamise eest,

1.  kiidab heaks Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale, samuti liikmesriikide parlamentidele ning riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele, ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

(SEK(2008)2359 – C6‑0415/2008 – 2008/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet(52);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008)2359 – C6-0415/2008)(53);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008)0629, KOM(2008)0628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008)2579, SEK(2007)2580);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008)0338);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008)0499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2361);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008)0112);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(54);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007)0086), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007)0311);

-   võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006)1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(55);

-   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097);

-   võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008)2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)2755);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

-    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos asutuste vastustega(56) ning kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(57)

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5587/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5589/2009 – C6-0055/2009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja selle järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse kontrollikoja rahvusvahelist vastastikust eksperthinnangut;

–   võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused,(58) eriti selle V jaotise 3. peatükki vanadus- ja invaliidsuspensionide kohta ning XII lisa, milles kehtestatakse personalieeskirjade artikli 83a rakendussätted;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(59) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(60), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009),

A. arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 274 sätestatakse, et ühenduse eelarve täitmise eest vastutab komisjon, kes teeb seda koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.  arvestades, et komisjon on kohustatud võtma kõik vajalikud abinõud, et toetada täielikult meetmeid finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks ning saada kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus;

C. arvestades, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 184 kohaselt vaadatakse finantsmäärus läbi iga kolme aasta tagant või siis, kui see osutub vajalikuks, ning arvestades, et see tähtaeg täitub 1. jaanuaril 2010; arvestades, et samas täpsustatakse asjaolu, et Euroopa Parlament võib nõuda lepitusmenetluse rakendamist;

D. arvestades, et aasta-aastalt nõrgenevad Euroopa ühenduste poliitilised volitused muude kui rakendusametite üle, mis on üks tingimus nende raamatupidamisaruannete hõlmamiseks konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, ja vähehaaval kaob ülevaade nende kohast ühenduse operatiivasutuste poliitilises struktuuris;

E.  arvestades, et ELi teatavate poliitikavaldkondade rakendamist iseloomustab ühenduse eelarve nn jagatud juhtimine komisjoni ja liikmesriikide vahel, mis tähendab, et 80% ühenduse kulutustest haldavad liikmesriigid;

F.  arvestades, et oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(61) oli parlament seisukohal, et iga liikmesriik peab suutma võtta vastutuse saadud ELi rahaliste vahendite haldamise eest kas ühtse riikliku haldusdeklaratsiooni või mitme siseriikliku deklaratsiooni kaudu;

G. arvestades, et aruandes 2007. aasta eelarve täitmise kohta rõhutas kontrollikoda sisekontrolliraamistiku loomiseks tehtud edusammudele hinnangu andmisel, et „ELi kulutuste iseloomu tõttu esineb peamine vigade risk lõpliku abisaaja tasandil” (punkt 1.47);

H. arvestades, et liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete esitamine olemasolevate auditite ja deklaratsioonide kohta ühise juhtimise all olevates valdkondades vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(62) punktile 44 peaks olema esimene samm riikide haldusdeklaratsioonide suunas ja see peaks aitama kaasa ühenduse eelarve haldamise parandamisele, mis on kooskõlas peamise ühise eesmärgiga saada liidu kõikide kulude kohta positiivne kinnitav avaldus;

I.   arvestades, et aktsepteeritava vigade esinemise riski mõiste võttis liidu tasandil kasutusele kontrollikoda oma ühtset auditit käsitlevas arvamuses nr 2/2004(63), ning et kontrollikoda oli seisukohal, et „iga kontrollisüsteem on kompromiss ühelt poolt teatava intensiivsusega kontrollimise kulu ja teiselt poolt kontrollimisest saadava tulu vahel. Ühenduse tasandil moodustab tulu vahendite raiskamise ohu vähenemine ning vigade esinemise riski püsimine aktsepteeritaval tasemel”;

J.   arvestades, et kontrollikoda märgib 2007. aastat käsitlevas aruandes, et kontrollide kulud on oluline küsimus nii ELi eelarve kui liikmesriikide kui ka abisaajariikide tasandil ning et kulude ja jääkriski tasakaal eri kuluvaldkondades on sedavõrd oluline, et see tuleks kinnitada poliitilisel tasandil (s.t seda peaksid tegema eelarve täitmist kinnitavad asutused) liidu kodanike nimel (punkti 1.52 alapunktid b ja c), ning et punkti 2.42 alapunktis c soovitab kontrollikoda aktsepteeritava riski mõistet edasi arendada;

K. arvestades, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu 8. novembri 2005. aasta järelduste viiendas punktis märgitakse, et väga oluline on luua ühtne sisekontrollisüsteem ja lihtsustada kontrolli suhtes kohaldatavaid õigusnorme, ning paluti „komisjonil hinnata kulutusi kontrollile kululiikide kaupa”;

L.  arvestades, et eesistujariik Sloveenia märkis 2008. aasta juunis vastavalt nõukogu 2005. aasta järeldustele, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid jõudma ühisele seisukohale alustehingute aktsepteeritava jääkriski suuruse küsimuses, võttes arvesse eri poliitikavaldkondade kontrollikulusid ja -tulusid ning asjaomaste kulutuste summat(64);

M. arvestades, et ehkki välisaudiitori (kontrollikoda) ja auditeeritava institutsiooni (komisjon) dialoog on vajalik, on vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele, mis peavad jätkuvalt olema eelarvekontrolli üldraamistikuks, vaieldamatu ka see, et audiitor hindab riske, mille alusel ta kujundab seisukoha kasutatavate auditimenetluste kohta;

N. arvestades samuti, et kontrolli kulu sõltub loomulikult vigade lubatavast määrast, aga ka auditeeritava üksuse organisatsiooniliselt keerukusest ja selle sisekontrolli kvaliteedist;

O. arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele valib välisaudiitor sobivad meetodid testimisühikute valimiseks, et koguda audititestide eesmärkidele vastavat tõendusmaterjali; arvestades samuti, et kui meetodite valik sõltub asjaoludest, siis sõltub see peamiselt auditiriskist ja kontrolli efektiivsuse eesmärgist; arvestades, et välisaudiitor peab tagama, et kasutatavad meetodid annavad auditi eesmärkide saavutamiseks piisavat tõendusmaterjali;

P.  arvestades, et uue põlvkonna programmides on hariduse ja kultuuri peadirektoraat (DG EAC) ühtlustanud tegevusprogrammid, eelkõige ühtse siseauditi meetodi kehtestamisega; on seetõttu seisukohal, et liikmesriikide eel- ja järelkinnitused on süsteemide järelevalve ja kontrolli uus täiendav element;

Q. arvestades, et iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus annab Euroopa Parlamendile võimaluse olla otseses kontaktis haldusega tegelevate peamiste osalistega ning parandada kontrollikoja auditi tulemuste põhjal liidu kulude haldamist kodanike hüvanguks, luues seeläbi otsuste tegemiseks tugevama aluse;

R.  arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artiklis 83 sätestatakse, et pensione makstakse eelarvest ja liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud toetuste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamise ulatusele; arvestades, et ametnikud maksavad pensioniskeemi rahastamises osalemiseks üldeelarvesse 10,25 % palgast;

S.  arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artiklis 83 sätestatakse liikmesriikide antav ühine tagatis, mis tähendab, et see tagatis võib jõustuda siis, kui üks või mitu liikmesriiki peaksid jätma oma kohustused täitmata, kuid ei võimalda otseselt järeldada, et ühendustel ei ole selle kohustuse võtnud liikmesriikide suhtes ühtegi nõuet;

T.  arvestades, et 2007. aasta oli arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise esimene aasta;

U. arvestades, et 2007. aasta oli Euroopa võrdsete võimaluste aasta, mil pöörati eritähelepanu mitmesugustele diskrimineerimise vormidele, mida naised sageli kogevad;

V. arvestades, et meeste ja naiste püsiva ebavõrdsuse tõttu mõjutab eelarvevahendite kasutamine neid erinevalt,

W. arvestades, et nõukogu peaks järgmise eelarvemenetluse ajal võtma arvesse 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise tulemusi ja soovitusi ning toetama uuendusettepanekuid, mille eemärk on suurendada liikmesriikide vastutust, et lahendada lõplikult probleemid, millele kontrollikoda on aastast aastasse viidanud;

X. arvestades, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peavad koostöös kontrollikojaga seadma endale ühiseks eesmärgiks positiivse kinnitava avalduse saamise,

TAOTLUSED KOMISJONILE

1.    on seisukohal, et komisjon on pööranud ebapiisavat tähelepanu varasematele resolutsioonidele eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ja palub komisjonil täita 15. aprilliks 2009 järgmised tingimused:

a)  komisjon on kohustatud esitama Euroopa Parlamendile hinnangu liikmesriikide kõigi olemasolevate iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteedi kohta, sealhulgas komisjoni vastused;

b)  komisjon on kohustatud teada andma, mida ta on teinud viimase aasta jooksul, et ergutada liikmesriike väljastama riiklikke haldusdeklaratsioone, nagu komisjon oma 17. märtsi 2008. aasta kirjas teha lubas;

c)  komisjon on kohustatud Euroopa Parlamenti teavitama Kreeka põllumajandusega seotud kulude järelevalve praegusest olukorrast;

d)  komisjon on kohustatud esitama komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel hiljuti vastu võetud tegevuskava tulemustabeli ja rakendamistähtaja;

e)  komisjon on kohustatud esitama objektiivse, selge ja täieliku teabe selle kohta, millised on komisjoni võimalused eeskirjade vastaselt makstud summade sissenõudmiseks;

PEAMISED JÄRELDUSED

2.    tervitab komisjoni ja teatavate liikmesriikide täiendavaid edusamme ühenduse vahendite ja üldise kontrollikeskkonna tõhusama kasutamise suunas, mida näitab kontrollikoja kinnitava avalduse paranemine;

3.    tervitab märkimisväärseid edusamme seitsmenda raamprogrammi haldamisel teadusuuringute valdkonnaga tegelevate komisjoni peadirektoraatide auditites varasemate raamprogrammidega võrreldes; kordab, et ühise põllumajanduspoliitika vahendite haldamine on veelgi paranenud, eriti tänu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) toimimisele; kahetseb sügavalt, et Kreeka ei olnud 2007. aastal endiselt täitnud oma kohustusi IACSi rakendamisel;

4.    on arvamusel, et komisjon ei ole Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist käsitlenud piisavalt tõsiselt ning nende kahe kandidaadi laienemiseks valmisolekut kinnitavad avaldused olid eksitavad; kahetseb, et eksitav teave on viinud praeguse olukorrani, kus ühtekuuluvuse jaoks ette nähtud vahendid eraldati liikmesriikidele, mille haldus- ja õigussüsteemid ei toimi; on seisukohal, et komisjon ei ole järginud Kopenhaageni kriteeriume ning on eksitanud avalikku arvamust ja Euroopa Parlamenti nende liikmesriikide valmisoleku osas, mis on kahjustanud Euroopa Liidu mainet ja kõnealuste liikmesriikide stabiilset arengut;

5.    märgib, et 2007. aasta oli mitmeaastaste programmide 2000–2006 sulgemise esimene aasta ja palju vahendeid nõuti tagasi;

6.    märgib, et teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega seotud finantsjuhtimises saavutati märkimisväärset edu, sest vigade määra vähendati kolme aasta jooksul rohkem kui 50%; kutsub komisjoni üles jätkama lihtsustamist, et parandada programmide kasutamist lõplike abisaajate seisukohast;

7.    tervitab komisjoni võetud abinõusid seoses ühtekuuluvuspoliitika vahenditega, millega rakendatakse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames vastu võetud tegevuskava, et tugevdada komisjoni järelevalverolli struktuurimeetmete ühisel juhtimisel; loodab, et nimetatud tegevuskava ja lihtsustamise esimesed tulemused on näha kontrollikoja 2008. aastat käsitlevas aruandes;

8.    on jätkuvalt mures ELi kriisiohjamisalase suutlikkuse puudulikkuse pärast; on seisukohal, et EL on kaotamas poliitilist suunda, nähtavust ja vastutust rahvusvaheliste sihtfondide kasutamisel, mida oleks võinud hallata komisjon, kui komisjon oleks järginud 2005. ja 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporteid ning töötanud kriisijärgse olukorra jaoks välja oma vahendi; on sügavalt mures, et puudub järelevalve ELi vahendite rakendamise üle ÜRO teatavate asutuste poolt, samuti seoses ÜRO asutuste soovimatusega uurida pettusejuhtumeid, mis on seotud ELi vahenditega;

HORISONTAALKÜSIMUSED

Kinnitav avaldus

9.    võtab teadmiseks kinnitava avalduse üksikutes osades tehtud edusammud, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et 14. aastat järjest sisaldub kontrollikoja 2007. aastat käsitlevas aastaaruandes antud kinnitavas avalduses märkustega otsus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on arvukates kuluvaldkondades (põllumajandus ja loodusvarad, ühtekuuluvus, teadusuuringud, energeetika ja transport, välisabi, areng, laienemine, haridus ja kodakondsus) maksed endiselt olulisel määral (kuigi erineval tasemel) vigadest mõjutatud;

10.  tunneb heameelt, et kontrollikoja aruande kohaselt ei sisalda tulud, halduskulud, majandus- ja rahandusküsimuste valdkonna kulud ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF) seotud kulud olulisi vigu;

11.  märgib, et olukord on paranemas eeskätt kontrollisüsteemide tasandil, kuid mitte piisaval määral ega piisavalt kiiresti;

Raamatupidamisaruannete usaldusväärsus

12.  tunneb heameelt kontrollikoja avalduse üle, mille kohaselt annavad Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruanded kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ühenduste finantsolukorrast 31. detsembri 2007. aasta seisuga ning tehingute ja rahavoogude kohta lõppenud aastal (kinnitav avaldus, 1. peatüki VII punkt); kutsub siiski komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kontrollikoja esitatud märkustele, et parandada põhiliste raamatupidamisandmete põhjalikkust ja täpsust;

13.  peab ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruanne näitab negatiivset netovara -58 600 000 000 eurot, ning küsib, kas liikmesriikidelt sissenõutavad summad ei tuleks lisada varade hulka, arvestades et töötajate pensionid, mis moodustavad hinnanguliselt 33 500 000 000 eurot, on selgelt kulukohustus; palub täiendavalt täpsustada lisatud märkusi liikmesriikidelt sisenõutavate muude summade kohta, mis moodustavad kokku 27 900 000 000 eurot; võtab teadmiseks komisjoni peaarvepidaja selgitused, mille kohaselt järgiti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid; teeb ettepaneku kaaluda ühenduse pensionifondi loomist, et kasutada töötajate ees võetud kohustuste täitmiseks allhanget;

14.  peab arusaamatuks, miks varad, mille Euroopa Ühendus sai seoses GALILEO programmiga, ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, ehkki kontrollikoja aruande kohaselt sõlmiti 2007. aasta lõpus kokkulepped Euroopa Kosmoseagentuuri, ühisettevõtte Galileo ja GNSSi järelevalveameti vahel, mis loodi 2004. aastal ja millele tehti ülesandeks võtta 1. jaanuaril 2007. aastal üle endise ühisettevõtte Galileo tegevus; palub komisjonil sellega seoses esitada ettepanek suurte Euroopa projektide kohta (Galileo või üleeuroopalised võrgud), mis eeldavad mitmeaastase finantsraamistiku raamest väljuvat rahastamist, ning nende kontrolli kohta;

15.  nõuab, et uuritaks võimalust näha raamatupidamise aastaaruannetes Euroopa ühenduste hoonete peamisteks hooldus- ja remonditöödeks ette eraldised (arvestades hoonetega seotud amortiseerumise kava puudumist) konkreetsete komponentide kaupa ja kavandada peamise materiaalse põhivara väljavahetamine korrapäraste ajavahemike järel; on seisukohal, et selliseid eraldisi suurteks hooldus- ja remonditöödeks tuleks toetada mitmeaastaste hooldusprogrammidega, mille eesmärk on hoida hooneid heas seisus;

16.  nõuab, et kontrollitaks hoolikalt, et kapitaliseoste puudumisel oleks Euroopa ühenduste poliitiliste volituste tase asutustes, mis on hõlmatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, kooskõlas avalik-õiguslikku sektorit käsitlevate rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega;

17.  väljendab muret ja kahtlusi võimaluse suhtes nimetada ametisse kategooriata juhtivametnikke AD16-palgaastme kõrgeimale järgule, kui seda ei ole ametikohtade loeteludes eraldi mainitud, ning palub komisjonil täpsustada personalieeskirjade võimalusi selle konkreetse eelarveseisundi osas;

Raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkus

18.  märgib rahuloluga, et valdkondades, kus komisjon on rakendanud kohaseid järelevalve- ja kontrollisüsteeme (haldus- ja muude kulude ning majandus- ja rahandusküsimuste valdkondade tulud, kulukohustused ja maksed), ei esine raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas olulisi vigu (kinnitav avaldus, 1. peatüki IX punkt);

19.  taunib sellele vaatamata tõsiasja, et kontrollikoda märgib taas kord, et väga olulistes ühenduse kulutuste valdkondades (põllumajanduskulutused, välja arvatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), ühtekuuluvus, teadusuuringud, energeetika ja transport, välistegevus, haridus ja kultuur) põhjustavad keerukad või ebaselged õigusnormid ühelt poolt suurt arvu vigu lõpliku abisaaja tasandil ning teiselt poolt järelevalve- ja kontrollisüsteemide ainult osalist efektiivsust ning et selline keeruline olukord takistab kontrollikojal positiivse kinnitava avalduse andmist (kinnitav avaldus, 1. peatüki X ja XI punkt); nõuab seetõttu, et komisjon viiks läbi analüüsi, et määrata kindlaks probleemi ulatus ja leida sellele võimalikud lahendused; rõhutab seetõttu vajadust lihtsustada aluseks olevaid eeskirju ja määrusi, et saada positiivne kinnitav avaldus;

20.  kutsub komisjoni üles tugevdama järelevalvet liikmesriikidele delegeeritud kontrollide üle ja andma liikmesriikidele selgeid juhiseid selle kohta, kuidas vigu vältida, tuvastada ja parandada, samuti nõuab, et komisjon rakendaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et sundida liikmesriike oma kohustusi täitma ja tegema vajalikke parandusi, eelkõige kohaldades maksete peatamist ja finantskorrektsioone, kui liikmesriikide kontrollisüsteemid on jätkuvalt ebaefektiivsed;

Eelarve haldamine – finantskorrektsioonid

21.  võtab teadmiseks kontrollikoja tõdemuse, et võrreldes eelmiste programmiperioodide algusega on kulukohustuste assigneeringute kasutamine 2007. aastal, mis on uue 2007–2013 programmiperioodi esimene aasta, märkimisväärselt paranenud;

22.  on seisukohal, et jagatud või detsentraliseeritud haldamise puhul peaks komisjon rakendama täiel määral määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja võtma endale lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest, samuti rõhutab vajadust teha finantskorrektsioone niipea, kui on tuvastatud liikmesriikide poolt parandamata vead, ootamata ära mitmeaastase tsükli lõppu;

Sissenõuded

23.  märgib murega probleeme eeskirjadevastaselt välja makstud ühenduse vahendite tagasinõudmisel ja ühtekuuluvuspoliitika puhul liikmesriikide tasandil kohaldatavate parandusmehhanismide kohta esitatava teabe halba kvaliteeti, kusjuures see teave on mõnikord vasturääkiv ja ebatäielik, ning et kontrollikoda kahtleb põllumajanduse kohta esitatud teabe usaldusväärsuses (2007. aastat käsitleva aruande punktid 3.26 ja 5.44);

24.  juhib ühtlasi tähelepanu lõplike otsuste ja parandusmeetmete tähtsusele, mille eesmärk on välistada selliste kulude rahastamine ühenduse eelarvest, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusaktidega, ning kordab oma nõuet täpsustada konkreetne eelarverida ja aasta, mida iga üksik tagasinõutud summa puudutab, nagu on tavaks põllumajandus- ja loodusvarade sektoris;

25.  nõuab, et komisjon parandaks mitmeaastaste sissenõudmissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning konsolideeriks sissenõudmisi ja finantskorrektsioone käsitlevaid andmeid, eelkõige struktuurifondidest rahastatavates valdkondades, et esitada usaldusväärsed arvandmed, mis võimaldaksid võrrelda eri poliitikavaldkondade ja vahendite haldamise korraldust; nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile sellest aru raamatupidamise aastaaruannetele lisatud teadetes, et oleks võimalik saada kokkuvõtlik ülevaade;

26.  nõuab, et sissenõudmistega seotud probleemide püsimise tõttu viidaks läbi süsteemi hindamine;

Maksete peatamine

27.  toetab täielikult komisjoni väljamaksete peatamist käsitlevate õigusaktide jõulisel kohaldamisel ja tervitab juba võetud meetmeid, et mitte kanda üle vahendeid, kui komisjonil puudub absoluutne tagatis abi saava liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;

Auditite ja deklaratsioonide iga-aastased kokkuvõtted jagatud haldamise valdkonnas ja riikide haldusdeklaratsioonid

28.  tervitab liikmesriikide auditite iga-aastaste kokkuvõtete kättesaadavaks tegemist alates 2008. aastast ja struktuurifondidega seotud peadirektoraatide 2007. aastat käsitlevates tegevusaruannetes esitatud hinnangute ja avalduste üle ning kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi, et kõnealused iga-aastased kokkuvõtted avaldataks koos komisjoni vastustega; on seisukohal, et liikmesriikide koostatavad iga-aastased kokkuvõtted on avalikud dokumendid ja need tuleks seetõttu heakskiidu andmise menetluse käigus esitada ka Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile;

29.  märgib murega, et kontrollikoda on seisukohal, et erinevuste tõttu esituses ja lisaväärtuse puudumise tõttu ei anna need iga-aastased kokkuvõtted veel usaldusväärset hinnangut kontrollisüsteemide toimimise ja tõhususe kohta; tervitab sellega seoses komisjoni selgitava teatist, mille eesmärk on parandada 2008. aastat käsitlevate iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteeti, ning palub komisjonil jätkuvalt parandada liikmesriikidele iga-aastaste kokkuvõtete koostamiseks antavaid juhiseid; on seisukohal, et sisukad iga-aastased kokkuvõtted vähendavad kohapealsete auditite arvu;

30.  nõuab sellega seoses, et komisjon analüüsiks 2009. aastal saadud kokkuvõtteid eesmärgiga optimeerida nende lisandväärtust, arvestades kindlust, mille need liikmesriikides kohaldatavate sisemiste kontrollisüsteemide toimimise osas annavad; palub komisjonil lisada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 86 lõike 4 kohaselt koostatavasse iga-aastasesse aruandesse liikmesriikide esitatud iga-aastaste kokkuvõtete analüüsi, kasutades võrdlusnäitajatena eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid;

31.  taunib tõsiasja, et komisjon ei ole võtnud meetmeid seoses 22. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta)(65) esitatud üleskutsega koostada dokument, milles analüüsitakse iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide nõrku ja tugevaid külgi ning läbiviidud auditite tulemusi, ning esitada see dokument Euroopa Parlamendile ja nõukogule; kahetseb samuti, et parlament ei ole siiani saanud komisjonilt täielikku teavet esimeste esitatud iga-aastaste kokkuvõtete hinnangu ja võrdleva analüüsi kohta; peab aruandmist iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteedi kohta äärmiselt oluliseks, et tagada protsessile lisandväärtus, näiteks ühiste probleemide, võimalike lahenduste ja parimate tavade kindlakstegemise teel;

32.  palub komisjonil esitada regulaarselt tegevusaruannetes selline iga-aastaste kokkuvõtete kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang ning teha see teave heakskiidu andmise menetluse käigus kättesaadavaks nii kõikidele asjaomastele pooltele kui ka üldsusele; loodab esimese hinnangu saada 2009. aasta septembriks ning palub, et lisaks sellele, et iga-aastaste kokkuvõtete analüüs esitatakse iga-aastase ametliku tutvustuse käigus Euroopa Parlamendile, jagataks seda ka kõikidele siseriiklikele eelarvekomisjonidele;

33.  palub komisjonil viia kolme aasta pärast läbi põhjalik hindamine ja analüüsida iga-aastaste kokkuvõtete lisandväärtust ELi vahendite usaldusväärsele finantsjuhtimisele liikmesriikides, samuti kaasatud audiitorite sõltumatuse määra;

34.  on seisukohal, et olemasolevate auditite ja kinnituste iga-aastased kokkuvõtted, mille liikmesriigid peavad esitama vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 44, peaksid olema esimene samm kõikides liikmesriikides riikide haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmise suunas; palub komisjonil teatada, mida ta on selles suhtes teinud, võttes arvesse varasemaid resolutsioone eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning võtma võimalikult kiiresti vajalikke meetmeid iga-aastaste kokkuvõtete parandamiseks, et neil oleks samasugune poliitiline kaal nagu riikide haldusdeklaratsioonidel; on arvamusel, et komisjon peaks kasutama oma õigusloome algatamise õigust ja esitama nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus riikide deklaratsioonide kohustuslikuks muutmiseks;

35.  tunneb heameelt teatavate liikmesriikide (Ühendkuningriik, Madalmaad, Rootsi, Taani) algatuse üle kiita heaks riigi deklaratsiooni vastuvõtmine ühenduse vahendite haldamise kohta, kuid peab kahetsusväärseks, et vaatamata sellele algatusele on enamik liikmesriike deklaratsioonide kasutuselevõtmise vastu, ning taunib asjaolu, et Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Portugal ei ole veel võtnud meetmeid riikide deklaratsioonide tõhusa süsteemi väljatöötamiseks;

36.  nõuab vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 3, et jagatud halduse puhul tugevdataks riikide kontrolliasutuste ja kontrollikoja vahelist koostööd; teeb ettepaneku uurida, kas riikide kontrolliasutused võiksid sõltumatute välisaudiitoritena ja rahvusvahelisi auditistandardeid nõuetekohaselt järgides väljastada ühenduse vahendite haldamise kohta riiklikke kontrolltõendeid, mis esitataks liikmesriikide valitsustele, et viimased saaksid need esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus vastavalt asjakohasele institutsioonidevahelisele menetlusele, mis tuleks kehtestada;

Kontrollisüsteemid

Ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskava

37.  märgib rahuloluga tegevuskava arendamisel saavutatud üldist edu ning asjaolu, et enamik meetmetest on rakendatud ja enamik tegevuskavas märgitud puudustest on kõrvaldatud;

38.  väljendab muret kontrollikoja korduva kriitika pärast, et liikmesriikides läbiviidavate kontrollide kvaliteet on ebapiisav; märgib murega abisaajate ja riikide kontrolliasutuste kaebusi kontrollide arvu ja kulude kohta;

39.  märgib murega abisaajate kriitikat toetuste puhul kohaldatavate juhendite, suuniste, töödokumentide ja osaluseeskirjade arvu kohta; nõuab nende dokumentide konsolideerimist ja arutelu Euroopa Parlamendiga rakenduseeskirjade lihtsustamise üle;

40.  rõhutab, et kontrollisüsteemides peegeldub mõnikord omavahel kattuvate eri tasandi määruste ja eeskirjade keerukus; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kiirendaks lihtsustamist ja kaasaks sellesse täiel määral Euroopa Parlamendi; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tegema samasuguseid jõupingutusi;

41.  nõuab, et komisjon vaataks läbi ühtlase määra kasutamise tingimused, et suurendada usaldusväärsust abisaajate huvides; peab vastuvõetamatuks valitud ühtlase määra tagantjärele vaidlustamist;

42.  taunib asjaolu, et rakendatakse hilinemisega ühtse sisekontrolliraamistiku tegevuskava meetmes 4 kirjeldatud institutsioonidevahelist algatust aluspõhimõtete kohta, mida tuleb arvestada seoses raamatupidamisaruannete aluseks olevates tehingutes aktsepteeritava riskiga;

43.  tuletab seoses sellega meelde ka kõnealuse tegevuskava meedet 10, mille eesmärk on „kontrollikulude analüüsimine”, et „saavutada sobiv tasakaal kontrolli kulude ja tulude vahel”;

44.  ootab, et peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded sisaldaksid taas teavet liikmesriikides läbiviidavate kontrollide kvaliteedi ja selle parandamise kohta, ning nõuab, et komisjon klassifitseeriks kõik makse- ja akrediteerimisasutused;

45.  nõuab, et komisjon esitaks regulaarselt hinnangu ühtse sisekontrolli süsteemi kohta ning et iga-aastastes tegevusaruannetes ja koondaruandes käsitletaks paremini komisjoni talituste ja liikmesriikide jagatud halduse all olevaid süsteeme, eelkõige tehnilise kvaliteedi ja eetiliste kaalutluste osas, nt seoses riikide auditiasutuste sõltumatusega;

46.  nõuab, et komisjon hindaks täielikumalt ja põhjalikumalt kontrollisüsteemidele eraldatavate vahendite kulutusi valdkondade kaupa ja seda kõikide liidu kulutuste valdkondade puhul, nagu Euroopa Parlament nõudis eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides eelnevatel aastatel, ning võttes arvesse, et eesmärk on saavutada tulemusi;

47.  nõuab ühtlasi, et komisjon analüüsiks esitatud iga-aastaste kokkuvõtete põhjal iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide eeliseid ja puudusi ning hindaks ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike kontrollisüsteemide kulusid; tuletab meelde, et komisjon on võtnud kohustuse parandada liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteeti, et muuta need kasulikuks vahendiks vigade ohu vähendamisel järgnevatel aastatel; palub komisjonil antud lubadusest kinni pidada;

48.  on seisukohal, et võrdlusanalüüs tuleks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitada 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses ning selle põhjal tuleks alustada institutsioonidevahelist dialoogi aktsepteeritava vigade esinemise riski teemal;

49.  märgib, et ehkki aktsepteeritav riskitase on ühtse sisekontrolli raamistiku põhimõte, mida kontrollikoda peab kinnitava avalduse andmisel arvesse võtma, tuleb kontrollikoja arvamuse nr 4/2006 (nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(66) kohaselt aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramise viis veel määratleda;

Aktsepteeritav vigade esinemise risk

50.  toetab komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist ühise seisukoha väljatöötamise kohta aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses kui tugevat metodoloogilist alust aktsepteeritava riskitaseme majandusanalüüsiks ning ootab, et komisjon jätkaks seda tööd, kui ta valmistab ette ettepanekut, mis käsitleb aktsepteeritavat riskitaset eelarvevaldkondade kaupa; tunnistab, et nimetatud teatis on rangelt majandusalasest vaatepunktist tähtis kui esimene pidepunkt aruteluks aktsepteeritava riskitaseme üle kahes liidu kulutuste valdkonnas, milleks on struktuurifondid ja EAFRD; nõuab siiski, et dialoog välisaudiitori ja auditeeritava institutsiooni vahel vastaks jätkuvalt rahvusvahelistele auditistandarditele, mis nõuavad välisaudiitorilt riskide hindamist, mille põhjal tehakse otsus kasutatavate auditimenetluste kohta;

51.  peab kahetsusväärseks, et komisjon kritiseerib eespool nimetatud teatises probleeme, mis on tekkinud seoses piisavalt usaldusväärse teabe saamisega liikmesriikidelt, ning peab seda liidu mainet kahjustavaks;

52.  kahtleb liikmesriikide poolt esitatud andmete usaldusväärsuses ja kutsub seetõttu komisjoni üles koostama uusi statistilisi andmeid ja neid kontrollikoja tehnilise abiga põhjalikult analüüsima, kui ajavahemikku 2007–2013 käsitleva eeskirja mõju on selge, ning edastama selle analüüsi Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2011. aasta lõppu;

53.  on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramine on väga oluline ja keeruline ülesanne; on seisukohal, et aktsepteeritav riskitase peab olema tihedalt seotud komisjoni ja liikmesriikide kontrollisüsteemide kulutõhususe põhjaliku uurimisega ühenduse kulutuste igas valdkonnas;

54.  arvestades tungivat vajadust jätkata kontrolliga seonduvate kulude ja eeliste analüüsi, kutsub komisjoni üles analüüsima kontrollikoja tehnilise abiga põhjalikult teadustegevuse, välissuhete ja halduskulude valdkonda ning esitama tulemuste kohta aruande enne 2010. aasta lõppu;

55.  on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramisel tuleks arvestada ka vigade tõttu kaotatud ühenduse vahendeid;

56.  nõuab olukorra tõsidust arvestades, et komisjon korraldaks kiiresti institutsioonidevahelise konverentsi, mis hõlmaks kõiki ühenduse vahendite haldamise ja kontrolliga tegelevaid osalisi (liikmesriikide esindajad nõukogus kõige kõrgemal tasemel, komisjoni, kontrollikoja, riiklike kontrolliasutuste, liikmesriikide valitsuste üle järelevalve teostamise eest vastutavate riikide parlamentide, Euroopa Parlamendi ja kõigi teiste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalejate esindajad), et alustada laiaulatuslikku arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse menetluse üle, mille puhul kinnitav avaldus on olnud negatiivne 14 aastat, ning kavandada reformid, mis aitaksid saada võimalikult kiiresti positiivse kinnitava avalduse;

57.  on seisukohal, et institutsioonidevahelise konverentsi tulemuseks peaksid olema konkreetsed ettepanekud ühenduse kulutuste haldamise ja kontrolli parandamiseks ning teatavate aspektide ühtlustamiseks, ning teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annab eelseisva eelarvemenetluse käigus komisjonile vajalikud vahendid uurimuse ja konverentsi korraldamiseks;

58.  nõuab, et komisjon esitaks viivitamata ettepanekud positiivse kinnitava avalduse saamise kohta;

Läbipaistvus

59.  tuletab meelde komisjoni otsust seada sisse lobistide vabatahtlik register ja hinnata süsteemi ühe aasta pärast; on teadlik Lissaboni lepingus ette nähtud kohustusliku registri õiguslikust alusest; tuletab meelde, et parlamendi praegune register on juba kohustuslik ja võimalik ühine register oleks tegelikult kohustuslik, sest registreerimine on mõlemal juhul parlamendi hoonetesse pääsemise eeltingimus;

60.  peab kahetsusväärseks, et ei ole reageeritud Euroopa Parlamendi nõudmisele võtta vastu komisjoni liikmete uus käitumisjuhend, et parandada ja määratleda täpsemalt nende individuaalset ja kollektiivset poliitilist vastutust oma otsuste eest ning poliitika elluviimise eest oma teenistustes;

61.  tuletab uuesti meelde, et komisjon on kohustatud tagama ühenduse vahendite saajate kohta esitatud andmete terviklikkuse, otsitavuse ja võrreldavuse, ning kahetseb, et seda eesmärki ei ole veel saavutatud;

62.  tuletab veelkord meelde täieliku läbipaistvuse ja avalikustamise tähtsust seoses volinike kabinettide töötajatega, keda ei ole võetud tööle personalieeskirjade alusel;

63.  märgib, et alates 2007. aastast on Euroopa vahenditest abisaajate nimede avaldamine kohustuslik; märgib kahetsusega, et Euroopa Parlamendil puudub ülevaade nii avaldamisest kui ka abisaajaid ja nende projekte puudutavatest üksikasjadest; kutsub komisjoni üles hindama liikmesriikide poolt avaldatavate andmete kasulikkust väljakuulutatud poliitiliste eesmärkide valguses;

64.  on üllatunud, et komisjon on pakkunud komisjoni endiste Economatide eelarvevälistelt pangakontodelt 1 500 000 miljoni euro suurust osamakset Euroopa Parlamendi spordikeskusele (KOM(2008)0692); ei kiida heaks viisi, kuidas Euroopa Parlamendilt püütakse saada nõusolekut eelarveväliste vahendite kasutamise kohta, mis rikub eelarvepädevate institutsioonide eelarvega seotud õigusi, ja palub komisjonil enne nende vahendite kasutamise kohta ettepanekute tegemist kanda need endiste Economatide eelarvevälistelt pangakontodelt tavalisesse eelarvesse;

65.  tuletab komisjonile meelde, et enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi peab laiemale avalikkusele olema kättesaadav kõikehõlmav ja lihtsalt kasutatav andmebaas, mis sisaldab andmeid ühenduse rahalise toetuse kõikide abisaajate kohta;

Finantsmäärus

66.  märgib rahuloluga, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 viimase muutmise ajal alanud lihtsustamine on avaldanud avalike hangete valdkonnas soovitud mõju;

67.  märgib siiski, et toetusi puudutavad meetmed on olnud ainult osaliselt tõhusad; palub komisjonil esitada 1. jaanuariks 2010 muudetud ja täielikult konsolideeritud finantsmääruse ettepaneku, mis sisaldab peatükke üksikute kuluprogrammide kohta, milles sätestatakse ühes kohas põhjalikult kõik nõudmised, mille programmist abi saaja peab täitma, koos toetuste andmise ja kontrollimise täiendava lihtsustamisega; nõuab, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 184 kohaselt kasutataks nimetatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 järgmisel läbivaatamisel (mis toimub iga kolme aasta järel) lepitusmenetlust;

68.  palub komisjonil väga varajases etapis konsulteerida teiste määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 reguleerimisalasse kuuluvate institutsioonidega;

Pettustevastane Amet (OLAF)

69.  märgib murega OLAFi töötingimusi; nõuab, et komisjon tagaks OLAFile viivitamata juurdepääsu oma andmebaasidele, kui see on vajalik seoses uurimistega, et uurimisi oleks võimalik alustada ja läbi viia viivitusteta;

70.  nõuab samuti, et oleks tagatud abisaajate kolmandate riikide abi OLAFile kohapealsete ülevaatuste ja kontrollide käigus, samuti läbiviidavate kontrollide järel võetavaid meetmeid puudutava asjakohase teabe esitamine; palub komisjonil tagada, et kõikides tulevastes lepingutes oleks sätestatud asjaomaste riikide ametivõimude kohustus teha OLAFiga täielikku koostööd;

71.  on tõsiselt mures asjaolu tõttu, et kõigest 6,7 % OLAFi õigusalase järelkäsitluse soovitustest on lõppenud kohtumenetlusega; on teadlik, et 2007. aastal andis 60 % kõigist OLAFi uurimistest aluse õigusalase järelkäsitluse soovitusteks; loeb sellist olukorda vastuvõetamatuks, kuna see nõrgestab õigusriigi põhimõtteid ja kodanike usaldust ning sellest võivad kasu saada ainult oletatavad petturid; nõuab seetõttu, et komisjon kasutaks kõiki aluslepingutes ettenähtud vahendeid, et tagada tulemuslik koostöö riikide ametiasutuste vahel võitluses pettuse vastu ühenduses;

72.  märgib murega, et ajavahemikus 2006–2008 algatati 222 siseuurimise alusel ainult 37 korral distsiplinaarmenetlus ja nendest 37 uurimisest ainult kahel olid tegelikud tagajärjed, kolm peatati tõendite puudumise tõttu ja ülejäänud 32 (s.t 87 %) ei ole veel tulemusi andnud; nõuab komisjonilt, et distsiplinaarjuhtumeid käsitletaks niisama jõuliselt kui välisuurimisi ning et jõutaks tulemusteni nende juhtumite osas, mille suhtes veel ei toimu mõjusat distsiplinaarset järelkäsitlust;

73.  kutsub komisjoni uuesti üles kehtestama OLAFi ja liikmesriikide teabevahetuse korda pettustevastase uurimisega seotud ühenduse järelmeetmeteks; kutsub komisjoni üles tagama, et riikide õigusasutused teavitavad OLAFit arenguaruande põhjal korrapäraselt ühenduse pettustevastase võitluse käigus võetud õiguskaitsemeetmetest pärast OLAFi toimikute üleandmist;

VALDKONDLIKUD KÜSIMUSED

Omavahendid

74.  märgib, et komisjoni esitatud teabe kohaselt (vt vastust kirjalikule küsimusele E-5221/08) lisasid kõik 27 liikmesriiki jaotatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) 2008. aasta septembris-oktoobris esmakordselt oma rahvamajanduse arvepidamise andmetele; nende andmete põhjal suurendas jaotatud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste arvestamine Euroopa Liidu 27 liikmesriigi (EL-27) rahvamajanduse kogutulu (RKT) 2007. aastal 149 200 000 000 euro võrra (s.t 1,2 % EL-27 RKT-st); seega suurendab see uus statistiline lähenemine RKT-d mahus, mis on oluliselt suurem kui kogu Euroopa Liidu eelarve;

75.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni (komisjonile Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta)(67) lõiget 93, milles parlament juhtis tähelepanu asjaolule, et jaotatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused lisatakse automaatselt tulevasse omavahendeid käsitlevasse otsusesse rahvamajanduse kogutulu andmete esitamiseks omavahendite jaoks, sest ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0099) ei näinud komisjon selles osas ette ühtegi piiravat reservatsiooni;

76.  märgib, et nõukogu ei kehtestanud oma 7. juuni 2007. aasta otsuses 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(68), mis tugines komisjoni otsusele (KOM(2006)0099), kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste osas samuti ühtegi piiravat reservatsiooni; loodab seetõttu, et kui jõustub uus omavahendeid käsitlev otsus, kasutatakse ühenduse omavahendite arvutamisel kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid sisaldavaid RKT andmeid tagasiulatuvalt 1. jaanuarini 2007 ning sellel alusel arvutatakse uuesti liikmesriikide varasemad ja tulevased maksed;

Põllumajandus ja loodusvarad

77.  võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse, et selle poliitikavaldkondade rühma aluseks olevad tehingud tervikuna sisaldavad olulisi vigu seaduslikkuse ja/või korrektsuse osas (2007. aastat käsitleva aruande punktid 5.12 ja 5.13), samuti kontrollikoja poolt lõpliku abisaaja tasandil tuvastatud probleemid ja tõsiasja, et umbes 20 % sellel tasandil auditeeritud maksetest on taas osutunud ebakorrektseks; võtab ühtlasi teadmiseks vigade sageduse vähenemise ja nende piiratud finantsmõju (0,83% vastavatest kuludest);

78.  jagab kontrollikoja seisukohta, et maaelu arengu ja eriti põllumajanduse keskkonnameetmete kulude puhul esineb rohkem vigu ning kontrollid on taas osutunud puudulikeks, sest mõned abikõlblikkuse tingimusi käsitlevad siseriiklike õigusaktide keerukad eeskirjad ja ebatäpsed määratlused nõrgendavad kontrollide kvaliteeti; nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks, tugevdaks ja konsolideeriks kontrollieeskirju;

79.  märgib samas kontrollikoja järeldust, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem vähendab jätkuvalt tõhusalt eeskirjade vastaselt tehtavate kulude ohtu seoses eraldatud toetusõigustel põhineva otsemaksete kavaga, kui süsteemi rakendatakse nõuetekohaselt ja sellesse sisestatakse täpsed ja usaldusväärsed andmed (2007. aastat käsitleva aruande punktid 5.20 ja 5.21);

80.  on sellegipoolest mures kontrollikoja kriitika pärast määruste sätete tõlgendamisel tehtud vigade kohta ning järelduse pärast, et kui neid ei parandata, on sellistel vigadel mitmete aastate jooksul oluline kumulatiivne mõju, ning palub komisjonil võtta nende vigade võimalikult kiireks parandamiseks asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub vähemalt poliitika lihtsustamine, tagada samas selgemad ja kooskõlastatumad kontrollisüsteemid ning teavitada Euroopa Parlamenti võetud meetmetest 2009. aasta lõpus;

81.  peab vastuvõetamatuks probleemide olemasolu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamisel Kreekas, mida kontrollikoda taas kord tuvastas, ning toetab pädeva parlamendikomisjoni ees teatavaks tehtud komisjoni kavatsust kohaldada rangelt maksete peatamist käsitlevaid õigusakte, kui Kreeka valitsus ei lahenda praeguseid probleeme ettenähtud tähtaja jooksul; nõuab, et maksed peatataks, kui Kreeka ametivõimud ei suuda tõendada, et probleemid on lahendatud 31. detsembriks 2009;

82.  märgib murega kontrollikoja poolt tuvastatud peamisi puudusi paljude liikmesriikide maaelu arenguga seotud kontrollisüsteemides, mis tulenevad asjaolust, et mitmed abikõlblikkuse tingimused on siseriiklikes seadustes ebaselgelt määratletud ja eeskirjad on paljudel juhtudel keerukad, mis halvendab kontrollide kvaliteeti;

83.  taunib asjaolu, et kontrollikoda tuvastas seoses otsemaksete kava haldus- ja kontrollisüsteemiga mitmetes nn vanades liikmesriikides esinevad puudused, mis mõjutavad selle valdkonna kontrollisüsteeme (Madalmaades, Portugalis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Hispaanias; 2007. aastat käsitleva aruande punkt 5.26), ning rea süstemaatilisi puudusi seoses abikõlblikkuse kontrolliga pindalatoetuste puhul Kreekas, Itaalias, Hispaanias, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades (vt 2007. aastat käsitleva aruande lisad 5.1.1 ja 5.1.2); võtab teadmiseks komisjoni vastused, milles vaidlustati kontrollikoja esitatud olukorra kirjeldus;

84.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid koostöös komisjoniga oma kontrolle eeskätt selle üle, kas abisaajad täidavad abikõlblikkuse tingimusi; palub komisjonil neid tingimusi võimalikult suurel määral selgitada ja lihtsustada;

85.  taunib tõsiasja, et kontrollikoda märkis 2007. aasta puhul taas kontrollimis- ja heakskiitmissüsteemis puudujääke, nagu vastavuse kontrollimise tagasiulatuvus ning asjaolu, et ei ole võimalik tuvastada vastavusotsustega sissenõutud summade ja eeskirjade vastaselt tehtud maksete tegeliku väärtuse vahelist piisavat seost (2007. aastat käsitleva aruande punkt 5.47);

86.  on seisukohal, et komisjon peab kontrollikoja aastast aastasse samade probleemide kohta esitatud tõsist kriitikat arvestades esitama meetmed süsteemi reformimiseks, et oleks võimalik kehtestada selge ja kehtiv seos sissenõutud summade ja eeskirjade vastaselt tehtud maksete väärtuse vahel ning tagada võimalikult ulatuslikult, et finantskorrektsioonide kulude maksmise eest vastutaks süüdi olev lõplik abisaaja, mitte maksumaksja, samuti et liikmesriikide suhtes, kes oma kohustusi ei täida, kohaldatakse ühtse määraga korrektsioone;

Kalandustoetused

87.  tervitab asjaolu, et mõned liikmesriigid on avaldanud abisaajate nimed, asjaomaste toimingute nimed ja avaliku (ELi ja riikliku) toetuse suuruse, ning väljendab heameelt komisjoni veebisaidi üle, mis sisaldab viiteid liikmesriikide teabeallikatele;

88.  palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid täidaksid määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 punkti b ja artikli 53b lõike 2 punkti d ning määruse (EÜ) nr 498/2007(69) artikli 31 teise lõigu punkti d sätteid;

89.  väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (KOM(2008)0721), mille eesmärk on muuta seaduslikuks võimalus peatada või vähendada Euroopa Kalandusfondist liikmesriikidele antavat rahalist abi ühise kalanduspoliitika eeskirjade ebapiisava rakendamise korral;

90.  palub, et komisjon teeks samuti ettepaneku arvata kalandusalaste partnerluslepingute hüvede kasutamisest välja sellised liikmesriigid, kes rakendavad ebapiisavalt ühise kalanduspoliitika eeskirju;

91.  palub komisjonil esitada ühenduse õigusakti ettepanek, millega jäetakse kõik eeskirjade tõsise rikkumise eest (nõukogu määruse (EÜ) nr 1447/1999(70) kohaselt) süüdimõistetud laevaomanikud välja Euroopa Kalandusfondi raames ühenduse abi saamisest ja/või kalandusalaste partnerluslepingute hüvede kasutamisest;

92.  palub komisjonil tagada, et ühenduse abi ei kasutata liigne tootmisvõimsusega laevastiku osade moderniseerimiseks;

93.  tuletab komisjonile meelde kohustust, mille ta võttis Euroopa Ülemkogu poolt 2001. aasta juunis Göteborgis vastu võetud ja 2006. aasta juunis Viinis läbi vaadatud ELi säästva arengu strateegia raames: kaotada keskkonda kahjustavad toetused ja esitada 2008. aastaks tegevuskava, et sektorite kaupa selliseid toetusi reformida, lõppeesmärgiga need kaotada;

Ühtekuuluvus

94.  võtab sügava murega teadmiseks kontrollikoja hinnangu, mille kohaselt moodustasid struktuuripoliitika projektidele tagasi makstud kogusummast vähemalt 11% sellised summad, mida ei oleks tulnud tagasi maksta;

95.  märgib, et komisjon seda 11% määra ei vaidlusta;

96.  märgib, et kontrollikoja poolt läbi viidud auditite arv tundub olevat väike, kui arvestada lõplikele abisaajatele tehtud makseid (nt ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas auditeeris kontrollikoda vastavalt 2007. aastat käsitleva aruande punktile 6.21 mitmesaja tuhandest lõplikele abisaajatele tehtud maksest 180 vahehüvitist), kuid see auditeerimismeetod on vastastikust rahvusvahelist eksperthinnangut käsitlevas kontrollikoja aruandes sisalduva Austria, Norra ja Portugali kõrgemate auditeerimisasutuste kogenud finants- ja tulemusaudiitorite meeskonna koostatud arvamuse kohaselt vastavuses auditeerimisstandarditega;

97.  kahetseb asjaolu, et kuigi kontrollikoja aastaaruandes on paranenud üldine hinnang järelevalve- ja kontrollisüsteemile, ei ole komisjoni jätkuvatele pingutustele vaatamata haldus- ja kontrollisüsteemid ei liikmesriigi tasandil ega komisjoni järelevalve tasandil vigade riski vähendamiseks piisavalt tõhusad, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile 2010. aasta alguses aruande 2009. aastal täiendavalt võetud meetmete kohta ja eespool nimetatud tegevuskava raames võetud meetmete esialgse mõju kohta;

98.  võtab sügava murega teadmiseks, et regionaal- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise määr oli lubamatult madal, ning palub komisjonil läbivaatamist jätkata ja kehtivaid määrusi võimalikult kiiresti lihtsustada;

99.  tuletab ühtlasi komisjonile meelde kontrollikoja soovitust kasutada võimalikult suurel määral ja kulutuste tõhusust vähendamata kulutustele kohaldatavate määruste lihtsustamise võimalusi ning nõuab, et alustataks arutelu uute lihtsustamismeetmete üle, mida oleks võimalik vastu võtta, sealhulgas süsteemi arvutistamise üle; tervitab sellega seoses lihtsustamise töörühma loomist komisjoni poolt ja ootab, et komisjon esitaks töörühma tegevuse tulemusena konkreetseid lihtsustamise ettepanekuid perioodiks 2007–2013;

100. nõuab samuti, et komisjon hindaks ühtekuuluvuspoliitika positiivset mõju liikmesriikide kaupa ning esitaks Euroopa Parlamendile aruande selle lisandväärtuse kohta liidu tasandil;

101. märgib murega, et Euroopa Regionaalarengu Fondi raames aastatel 2000–2006 tehtud finantskorrektsioonidest puudutasid 95,47% Hispaaniat (59,07%), Itaaliat (31,97%) ja Ühendkuningriiki (4,43%); märgib, et 22 liikmesriiki vastutavad 4,53% finantskorrektsioonide eest; nõuab, et komisjon kohandaks kontrollinõudeid vastavalt vigade esinemise sagedusele ja tõsidusele liikmesriikides, keda see probleem kõige enam puudutab; nõuab ühtlasi, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti sellest, kuidas komisjon reageerib kõrgetele veamääradele nimetatud kolmes liikmesriigis;

102. märgib murega, et ühtekuuluvusfondi raames ajavahemikus 2000–2006 tehtud finantskorrektsioonidest puudutasid 95,92% Kreekat (53,06%) ja Hispaaniat (42,86%); märgib, et 23 liikmesriiki vastutavad 4,08% finantskorrektsioonide eest; nõuab, et komisjon kohandaks kontrollinõudeid vastavalt vigade esinemise sagedusele ja tõsidusele liikmesriikides, keda see probleem kõige enam puudutab; nõuab ühtlasi, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti sellest, kuidas komisjon reageerib kõrgetele veamääradele nimetatud kahes liikmesriigis;

103. märgib murega, et sotsiaalfondi raames ajavahemikus 2000–2006 tehtud finantskorrektsioonidest puudutasid 84,28% Hispaaniat (46,42%) ja Itaaliat (37,86%); märgib, et 23 liikmesriiki vastutavad 15,72% finantskorrektsioonide eest; nõuab, et komisjon kohandaks kontrollinõudeid vastavalt vigade esinemise sagedusele ja tõsidusele liikmesriikides, keda see probleem kõige enam puudutab; nõuab ühtlasi, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti sellest, kuidas komisjon reageerib kõrgetele veamääradele nimetatud kahes liikmesriigis;

104. tänab komisjoni 2008. aasta jooksul esitatud regulaarsete kvartaliaruannete eest, milles käsitletakse komisjoni enda või kontrollikoja tööst tulenevaid finantskorrektsioone; palub komisjonil jätkata finantskorrektsioonide kohaldamist kooskõlas kehtivate eeskirjadega, et kõrvaldada võimalikud eeskirjade vastased eelnevalt deklareeritud kuluartiklid, ning kohaldada Euroopa Regionaalarengu Fondi, ühtekuuluvusfondi ja sotsiaalfondi aastate 2000–2006 programmide suhtes rangeid lõpetamismenetlusi, et sellised kuluartiklid oleksid kontode sulgemisel suures osas kõrvaldatud; nõuab samuti, et komisjon jätkaks parlamendile üksikasjaliku teabe andmist kohaldatud finantskorrektsioonide kohta ja kui lõpetamismenetlus on alanud, annaks hinnangu allesjäänud vigade määra kohta selliselt lõpetatud programmides;

105. nõuab, et komisjon jätkaks iga-aastastes tegevusaruannetes probleemide tuvastamist, mis esinevad seoses ühise juhtimise all olevate vahendite kontrolliga liikmesriikides, sealhulgas makseasutuste tasandil, et määrata kindaks liikmesriikide ja programmide kaupa konkreetsed puudused, ning et reservatsioonid oleksid otseselt seotud nende probleemidega; nõuab, et komisjon pingereastaks igal aastal liikmesriigid iga Euroopa fondi puhul ja edastaks selle pingerea koos kindlaksmääratud vigade määraga Euroopa Parlamendile, ning palub kontrollikojal koostada oma auditite põhjal samasuguse nimekirja;

106. nõuab komisjonilt kui ühenduse fondide usaldusväärse finantsjuhtimise eest lõplikult vastutajalt, et kui liikmesriik ei esita soovitud tagatisi, kohaldataks rangelt maksete peatamist käsitlevaid ühenduse eeskirju;

107. märgib, et kontrollikoja 2007. aasta aruanne hõlmab üksnes 2000–2006 projekte, kuna 2007. aasta on olnud eelkõige ettevalmistav etapp 2007.–2013. aasta programmide rakendamiseks; rõhutab seetõttu, et 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiks määratletud, 2006. aastani kehtinud eeskirjadest lihtsamate ja rangemate uute eeskirjade mõju ei ole veel võimalik hinnata;

108. rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika jääb ELi üheks peamiseks poliitikavaldkonnaks; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll ELi reageerimises finantskriisile ja tähtis koht Euroopa majanduse taastamise kavas; väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavandatud meetmete üle, mille eesmärk on soodustada ja kiirendada ühtekuuluvusprogrammide rakendamist;

109. märgib, et lihtsustamismenetlused aitavad oluliselt vähendada halduskoormust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab siiski vajadust tagada, et lihtsustamismenetlused aitaksid vähendada vigade määra tulevikus;

110. kiidab heaks finantskorrektsioonide käsitleva komisjoni seisukoha, mille kohaselt eeskirjade eiramised avastatakse ja parandatakse mitmeaastase korrigeerimissüsteemi abil; võtab teadmiseks, et komisjon kontrollib pidevalt liikmesriikide esitatud andmeid nende täielikkuse ja täpsuse seisukohast ning et liikmesriikide tehtud korrektsioonide kohta usaldusväärsete tõendite esitamisel on tehtud reaalseid edusamme;

111. võtab teadmiseks kontrollikoja avastatud vigade arvu ning juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda ja komisjon tõlgendavad erinevalt summat, mida ei oleks tulnud välja maksta (eelkõige kulude abikõlblikkusega seotud eeskirjade erinev tõlgendamine); rõhutab, et vaja on täiendavaid selgitusi, ja nõuab, et ühtlustataks finantskorrektsioonide kohaldamisega seotud eeskirjade tõlgendamist; palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, esitada võimalikult kiiresti iga-aastased riiklikud ühise juhtimise kuludeklaratsioonid;

112. väljendab teatavat rahulolu seoses asjaoluga, et liikmesriikide kontrollisüsteemide statistilised näitajad näivad olevat paranenud, kuid avaldab kahetsust, et paljudes liikmesriikide kontrollisüsteemides on endiselt olemas tagasimaksetega seotud eeskirjade eiramise risk; on arvamusel, et esimese astme kontrolli tõhusust riiklikul ja omavalitsustasandil on vaja täiendavalt parandada; rõhutab sellega seoses komisjoni järelevalverolli tähtsust;

113. rõhutab asjaolu, et kontrollikoja aruandes esitatud vigade arv ei viita ilmtingimata pettusele, ning palub seetõttu komisjonil ja kontrollikojal seda tulevastes dokumentides selgelt eristada;

114. väljendab rahulolematust kõige sagedasemate Euroopa Sotsiaalfondiga seotud vigade üle, milleks oli esiteks suutmatus esitada tõendid, et üldkulud või personalikulud seondusid tegelikult asjaomase projektiga, ning teiseks personalikulude või üldkulude ülehindamine; toetab seetõttu igati ajavahemikku 2007–2013 käsitlevas finantsraamistikus sisalduvat uut korda, millega lihtsustatakse menetlusi ja võimaldatakse deklareerida üldkulud ühtse määra alusel osana otsestest kuludest; kutsub ühtlasi liikmesriike üles tõhustama abisaajatele suunatud teavitamistegevust ning parandama igapäevast halduskontrolli, et vigu vähendada;

Sisepoliitika

115. peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja hinnangul püsivad samad probleemid nagu eelnevatel aastatel (vead kulude hüvitamisel, kohaldatavate eeskirjade keerulisus ja tõhusa sanktsioonimehhanismi puudumine), vaatamata sellele, et komisjon juhib otseselt sisepoliitikaga seotud meetmeid, ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi kaasrahastamist sisaldavate programmide proportsionaalsuse eeskirjade lihtsustamiseks ja selgitamiseks;

Teadusuuringud

116. tervitab edusamme teadusuuringute ja arendustegevuse valdkonnas, millega aastane veamäär on vähenenud 8,03 %-ilt 2006. aastal 2,39 %-ni 2007. aastal; märgib, et see on komisjoni teadusuuringute poliitikavaldkondade rühma jaoks märkimisväärne saavutus 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel antud soovituste rakendamisel tihedas koostöös eelarvekontrollikomisjoni ja kontrollikojaga;

117. märgib, et kontrollitõendite süsteemiga vähendati 2007. aastal kuuenda raamprogrammi projektide vigade määra 2,5%-ni, samal ajal kui viienda raamprogrammi projektide – mille suhtes kontrollitõendite süsteemi ei kohaldata – vigade määr oli 4,06%;

118. tunneb heameelt komisjoni talituste töödokumendi (SEK(2008)3054) üle, milles on toodud kontrollikulude esialgne analüüs muu hulgas teadusuuringute peadirektoraadi ning infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kohta, et taaskäivitada institutsioonidevaheline arutelu ning jõuda ühise kokkuleppeni Euroopa teaduspoliitika valdkonnas aktsepteeritava vigade esinemise riski osas;

119. nõuab, et komisjon jätkaks seitsmenda raamprogrammi eeskirjadele vastavate tagasimakse võimaluste kasutamist ja muu hulgas jätkaks seitsmenda raamprogrammi kindlasummalise makse menetlust käsitlevate eeskirjade asjakohasuse analüüsi ning teavitaks pädevat parlamendikomisjoni vahekokkuvõtte raames sellest, kuidas on komisjon kaasa aidanud eeskirjade lihtsustamisele abisaajate jaoks ja süsteemi vajalike paranduste tegemisele;

120. on mures seni veel heakskiitmata metoodika sertifikaatide (CoM ja CoMAv) pärast, ning nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks vajalikud ja arusaadavad kriteeriumid nii personalikulude kui ka kaudsete kulude metoodika sertifikaatide heakskiitmiseks; on seisukohal, et abisaajatel peaks olema lubatud kasutada keskmisi personalikulusid ja kohaldada väljakujunenud metoodikat üldkulude arvutamiseks; nõuab, et sertifikaatide heakskiitmist (või tagasilükkamist) alustataks varakult, et tagada teadusuuringute jaoks ette nähtud vahendite kasutatavus;

121. tuletab meelde, et haldusmenetluste ja toetustaotluste lihtsustamiseks on parlament nõudnud abisaajatele ühtse kontaktpunkti loomist, millel oleks pädevus teha otsuseid teadusuuringuid puudutavates küsimustes;

122. nõuab õiguskindluse huvides, et komisjon hoiduks uuesti tegemast kuuenda raamprogrammi projektide finantskalkulatsioone, mille komisjoni on juba heaks kiitnud, ning kohaldaks kuuenda raamprogrammi näidislepingu üldistes tingimustes (II lisa) sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele uusi tõlgendusi;

123. märgib, et teatavates valdkondades kohaldatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu 7. raamprogrammi kaheetapilist menetlust; palub komisjonil konsulteerida teadusorganisatsioonidega, kas kõnealust kogemust oleks võimalik laiendada teistele projektitüüpidele, kus see võimaldaks märkimisväärselt vähendada esialgsete projektitaotluste ettevalmistuskulusid;

124. märgib, et komisjon on suurendanud teadusuuringute valdkonnas teadusasutuste arvu, koostöövorme ja haldusmehhanisme; tuletab meelde, et see on tingitud teadusuuringutele ja innovatsioonile eraldatud vahendite märkimisväärsest suurendamisest 2007.–2013. aasta finantsraamistikus; palub kontrollikojal hinnata võimalikke läbipaistvuse probleeme eelarvepädevate institutsioonide jaoks ning abisaajate erinevat kohtlemist vastavalt nendele koostöövormidele; nõuab, et peadirektor lisaks iga-aastasesse tegevusaruandesse peatüki iga sellise organi, koostöövormi ja mehhanismi kohta, et anda teavet vahendite kasutamise ja tulemuste kohta, mida selliste avaliku ja erasektori koostöövormidega saavutada soovitakse;

125. nõuab, et kontrollikoda esitaks mitmeaastast ajavahemikku käsitlevad tabelid nii, et auditi ajal tuvastatud vigade finantsmõju on esitatud vastavalt komisjoni kontrollimetoodikale, arvestades et komisjoni auditistrateegia hõlmab raamprogrammide kulusid nelja-aastasel perioodil, samas kui kontrollikoda esitab aruande igal aastal;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

126. peab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarverubriikide täitmise üldisi määrasid rahuldavaks;

127. rõhutab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna eelarve täitmise 94,6% üldist määra, mis on rahuldav tulemus, arvestades et 2007. aasta oli uue finantsraamistiku (2007–2013) esimene aasta, mida iseloomustas keskkonnapoliitika valdkonna uute programmide vastuvõtmine ja jõustumine;

128. on rahul ühenduse tubakafondi assigneeringute kasutamise määraga, mis ulatub 100%; on seetõttu veendunud, et tubakatarbimise kahjulikest mõjudest üldsuse teadlikkuse suurendamist, eriti teavitustegevuse ja harituse suurendamise kaudu, käsitlevate projektide rahastamisvahendit on tõhusalt rakendatud;

129. palub komisjonil tõhustada mitmeaastaste programmide raames taotlejatele antavat abi ning pakkuda muu hulgas taotlejatele erikoolitust ja töötada välja kasutajasõbralikud suunised;

130. tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on juhtida rohkem tähelepanu pakkumiskutsetele ja anda taotlejatele suuremat abi, eriti rahvatervise programmides, et vältida selgelt abikõlblikkuse nõuetele mittevastavate või halva kvaliteediga projektitaotluste esitamist, kuid märgib samas, et rahuldava olukorra saavutamiseks on vaja teha täiendavat tööd;

131. rõhutab, et rahvatervise programmi rakendab osaliselt Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet; tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et ta kasutaks programmi vahendeid tegevuskulude tarbeks väga säästlikult, sest neid on vaja ka haldusülesannete jaoks;

132. rõhutab, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2992 haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks tuua kaasa põhjendamatuid viivitusi toetuste andmisel ega rahastatavate projektide väljavalimisel, ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et parandada haldusmenetlusi, mis mõjutavad kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutamist;

Siseturg ja tarbijakaitse

133. väljendab heameelt kontrollikoja aruandes esitatud tähelepanekute üle, millega antakse õiglane hinnang siseturupoliitikale, tollipoliitikale ja tarbijakaitsepoliitikale;

134. palub liikmesriikidel veelgi parandada oma sisekontrollisüsteeme, et hoida ära loata kaupade toomine ühenduse turule; palub ühtlasi komisjonil võtta järelmeetmeid 2007. aastal välja selgitatud puuduste kõrvaldamiseks tarbijakaitse valdkonnas;

135. võtab rahuloluga teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, et tolli ja raamatupidamise valdkonna kontrollisüsteemid toimivad hästi; rõhutab, et kuigi tollikontroll on peamiselt liikmesriikide pädevuses, peaksid tolli valdkonda haldustegevuse eest vastutama vaid usaldusväärsed ettevõtjad, et vältida kaupade sissevedu siseturule tollimaksuta või tolliväärtust määramata;

136. hindab pingutusi, mille abil saavutati eelarverea 12 02 01 (Siseturu rakendamine ja arendamine) 86% täitmismäär; märgib, et komisjoni hinnangu kohaselt jäi osa maksete assigneeringutest kasutamata seetõttu, et mõned uurimustööde lepingud kirjutati alla alles aasta lõpus ja 2007. aastaks kavandatud maksed jäid tegemata;

137. juhib tähelepanu sellele, et eelarverea 14 04 02 (Toll 2007) 55%-line täitmismäär ei ole piisav, ja nõuab seetõttu, et eelarve kavandataks paremini; märgib, et komisjoni hinnangul on suurem osa sellest eelarvereast seotud pikaajaliste infotehnoloogialepingutega, mille kohaselt tooted tarnitakse ja teenused osutatakse „nõudmisel”, mis muudab täpsete finantsvajaduste hindamise ja kavandamise keeruliseks; tunnistab samas, et 2008. aasta eelarve tulemused olid positiivsed ning maksete assigneeringute täitmise määr oli üle 97%;

138. märgib, et eelarverea 17 02 02 (Tarbijakaitse) 77% täitmismäär on eelmiste aastate näitajast madalam; märgib ühtlasi, et komisjoni hinnangul on selle põhjus liigendamata assigneeringute ümberpaigutamine Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametilt tagasi tarbijakaitse programmi ning mõned 2007. aasta jooksul võetud hilised kulukohustused, mistõttu 2007. aastaks kavandatud makseid ei tehtud; palub seetõttu komisjonil parandada selle valdkonna eelarve kavandamist.

Transport ja turism

139. märgib, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2007. aasta eelarves nähti transpordipoliitikale ette kokku 1 322 667 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 743 111 000 eurot maksete assigneeringutena; märgib ühtlasi, et nendest summadest

-   nähti üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette 933 578 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 369 665 000 eurot maksete assigneeringutena,

-   transpordiohutusele nähti ette 15 348 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 14 500 000 eurot maksete assigneeringutena,

-   Marco Polo programmile nähti ette 56 890 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 10 425 000 eurot maksete assigneeringutena,

-   transpordiasutustele ja Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveametile nähti ette 113 631 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 114 716 000 eurot maksete assigneeringutena,

-   transpordi turvalisusele, sealhulgas üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojektile, nähti ette 6 000 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 6 578 000 eurot maksete assigneeringutena;

140. on rahul üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute jätkuvalt kõrge kasutusmääraga, mis mõlemad ulatuvad peaaegu 100%, ja palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks ELi võetud kohustustele;

141. märgib murega, et transpordi turvalisusele ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär on madal (55,95%), samuti GNSSi järelevalveasutusele ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär (33,24% jaotises 3), mille puhul suur osa 2007. aastal seoses 2006. aasta ülejäägiga kasutamiseks vabanenud summast kanti üle 2008. aastasse; märgib murega ka maksete assigneeringute madalat kasutusmäära siseturu ja transpordisüsteemide optimeerimise osas (47,48%), reisijate õiguste osas (58,96%) seoses lepingute allkirjastamise hilinemisega ning Galileo järelevalveasutuse osas (33,24% jaotises 3);

142. märgib rahuloluga, et tänu reageerimisele kontrollikoja eriaruandele nr 6/2005 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohta(71) on piiriüleste projektide rahalise toetuse ülemmäär suurenenud 30%ni ja rahastamise miinimumkünnist on suurendatud 1 500 000 euroni; märgib lisaks, et hindamiskorda projektide valikul on parandatud ja järelevalvet on tõhustatud, kuid väljendab samas kahetsust, et töökirjelduste struktuuri ei ole ühtlustatud ning tehnilist ja finantsjärelevalvet ei ole standardiseeritud;

143. märgib rahuloluga, et kontrollikoja sisekontrollistandardite analüüs, mis on otseselt seotud alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse analüüsiga, näitas, et transpordi ja energeetika peadirektoraat järgib põhinõudeid;

Kultuur ja haridus

144. märgib, et kontrollikoda teeb 2007. aastat käsitlevas aruandes märkuse haridus- ja kultuuripoliitika valdkonnas tuvastatud vigade määra kohta (punkt 9.11 ja lisa 9.1, vigade määr 2–5 %), kuid ei anna selgitusi eri riiklike asutuste ega rakendusametite toimimise, nende töö kvaliteedi ega nende asutuste vajalikkuse kohta;

145. palub kontrollikojal järgmises aastaaruandes uurida üksikasjalikumalt eri asutuste tõhusust ja nende säilitamist haridus- ja kultuuripoliitika valdkonnas;

146. võtab teadmiseks, et uue põlvkonna programmides on hariduse ja kultuuri peadirektoraat ühtlustanud tegevusprogrammid ja kehtestanud ühtse siseauditi meetodi; on seisukohal, et liikmesriikide eel- ja järelkinnitused on süsteemide järelevalve ja sisekontrolli uus element;

147. peab kahetsusväärseks kontrollikoja poolt eelkinnitamise protsessis tuvastatud puudusi ning tähelepanekut, et see menetlus annab vähe kindlust asjaomaste kulutuste haldamise kvaliteedi kohta (2007. aastat käsitleva aruande punkt 9.16); märgib siiski, et eelkinnitus on ainult üks tõend, mille kontrollikoda saab auditi käigus oma arvamuse esitamiseks;

148. võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et riiklikud ametivõimud kasutasid eelkinnituse saamiseks eri lähenemisviise ning et ka ametivõimude läbiviidud menetluste avalikustamise astmes on suuri erinevusi; nõuab, et komisjon alustaks nimetatud kinnituste ühtlustamist ning teavitaks selle käigust Euroopa Parlamenti ja kontrollikoda;

149. võtab teadmiseks asjaolu, et liikmesriikide ametiasutused pidid esitama 2007. aastat käsitlevad iga-aastased järelkinnitused 30. aprilliks 2008; ootab kontrollikoja hinnangut 2008. aastat käsitleva kinnitava avalduse andmise käigus;

150. peab kahetsusväärseks, et mõned riiklikud ametiasutused ja ametid ei täida oma kohustusi, mistõttu komisjon saatis neile ametlikud meeldetuletuskirjad, ning toetab komisjoni täielikult toetusmaksete peatamisel, kui lõplikke aruandeid ei esitata;

151. nõuab tungivalt, et riiklikud asutused ja liikmesriikide ametivõimud järgiksid oma vastutusalas komisjoni kehtestatud rakenduseeskirju; on rahul asjaoluga, et hariduse ja kultuuri peadirektoraat ei pidanud vajalikuks säilitada riiklike asutuste kontrollimehhanismidega seotud reservatsiooni, ja toetab rangete auditikontrollide jätkamist;

152. on rahul sellega, et hariduse ja kultuuri valdkonnas on maksete hilinemine vähenemas, ning soovib, et komisjon jätkaks pingutusi eesmärgiga maksete hilinemisi veelgi vähendada;

153. loodab, et tänu 2007. aasta lõpus teabevahetuse peadirektoraadi loodud kontrollisüsteemile ei ole enam tulevikus tarvis lisada eelarve haldamisega seotud reservatsiooni, nagu seda tehti 2007. aasta eelarve puhul;

154. palub komisjonilt täiendavat teavet sõpruslinnadega seotud tegevust toetavate haldusstruktuuride loomise kohta liikmesriikides, eelkõige selliste struktuuride loomise vajaduse, kaasnevate kulude ja kõnealuste struktuuride eesmärgi kohta;

155. palub, et komisjon uuriks võimalusi parandada noorteprogrammi jõudmist uute noorterühmadeni, ennekõike ebasoodsast keskkonnast pärit noorteni; soovitab sellega seoses noorteorganisatsioonidel, sealhulgas Euroopa noortefoorumil, suurendada pingutusi selliste sihtrühmadeni jõudmiseks, parandada aruandlusstandardeid ja rahastamiskriteeriume ning levitada noorte hulgas laiemalt teavet programmi kohta;

Kodanikuõigused ning justiits- ja siseasjad

156. võtab teadmiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks eelarves ette nähtud maksete täitmise madalat taset võrreldes 2006. aastaga (60,41% 2007. aastal võrreldes 86,26% 2006. aastal); on teadlik, et see on tingitud ka solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogrammi vahendite vastuvõtmisest 2007. aasta mais ja juunis ning muude eriprogrammide (nt tsiviilõiguse, uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmid) rakendamise viibimisest; rõhutab kulukohustuste täitmise taseme suhtelist vähenemist võrreldes 2006. aastaga (90,29% võrreldes 94,47% 2006. aastal); palub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadil püüda viia kulukohustuste ja maksete täitmise tase 2008. aastal võimalikult kõrgele;

157. märgib, et kontrollikoja hinnangu kohaselt olid komisjoni poolt läbi viidud Euroopa Teise Pagulasfondi järelevalvekontrollid tõhusad ainult osaliselt; võtab arvesse komisjoni vastuseid kõnealuses küsimuses;

158. kahetseb, et liikmesriikide järelevalve ja kontrollisüsteemide kirjeldus välispiirifondi kohta edastati komisjonile alles 2007. aasta viimases kvartalis, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik liikmesriikide süsteeme 2007. aasta lõpuks hinnata;

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

159. tuletab komisjonile meelde, et EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ELi üks aluspõhimõte ning eesmärk, mis on asjakohane ühenduse kõikides meetmetes ja poliitikavaldkondades;

160. kordab oma nõudmist, et komisjon võtaks vastavalt soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõttele soolist võrdõiguslikkust eelarve planeerimisel jätkuvalt prioriteetse eesmärgina arvesse, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 3. juuli 2003. aasta resolutsioonis soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtte kohta(72), ning avaldab kahetsust viivituste üle selleteemalise komisjoni teostatavusuuringu läbiviimisel;

161. kahetseb, et kontrollikoja aastaaruandes 2007. aasta eelarve täitmise kohta ei sisaldu teavet selle kohta, kas eelarve on aidanud kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele;

162. soovitab kontrollikojal lisada oma aasta- ja eriaruannetesse soolise võrdõiguslikkuse aspekt, eelkõige teave meeste ja naiste mittediskrimineerimise põhimõtte integreerimise poliitika ja soospetsiifiliste andmete olemasolu kohta;

Välistegevus

163. võtab suure murega teadmiseks kontrollikoja sama kriitika nagu eelnenud aastatel, eriti maksete kohta lõpliku abisaaja tasandil;

164. märgib, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 viimane muutmine puudutas välisabi valdkonda vähe, ning nõuab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 IV jaotise (Välistegevus) läbivaatamist, et see vastaks paremini selle valdkonna hangete ja toetuste eritingimustele;

165. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole loonud kriisiohjamise rakendamiseks Euroopa vahendit, nagu seda nõuti 2005. ja 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel; rõhutab, et seda tuleb viivitamatult teha, ja kutsub komisjoni uuesti üles looma võimalust hallata vajaduse korral ise mitut abiandjat hõlmavaid sihtfonde juhtudel, kus komisjon osaleb nendes fondides;

166. nõuab, et komisjon tagaks välisabi täieliku finantsilise läbipaistvuse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklitele 53–56 ning täidaks Euroopa Parlamendi ees võetud kohustuse, mille kohaselt peavad ühenduse vahenditest toetust saavad rahvusvahelised organisatsioonid esitama ühenduse vahendite kasutamise kohta tehtud kõigi sise- ja välisauditite tulemused kontrollikojale ja komisjoni siseaudiitorile; nõuab, et pettuse kahtluse korral antaks OLAFile juurdepääs andmetele;

167. võtab teadmiseks, et mitme hüpoteesi (nn usaldusväärsete hinnangute) alusel oli humanitaarabi peadirektoraadi kontrollide hinnanguline kogukulu 2007. eelarveaastal 25 000 0000 eurot, mis moodustab 3,2% selle aasta kogu humanitaarabi eelarvest; taunib riskijuhtimismenetluste puudumist humanitaarabi peadirektoraadis ja nõuab, et sellised menetlused ühendataks süsteemselt kontrolliga;

168. märgib, et komisjonilt saadud teabe kohaselt hõlmab see hinnang ainult osa humanitaarabi peadirektoraadi rahastatud humanitaarabioperatsioonide kuludest, sest humanitaarabiorganisatsioonide teostatavate kontrollide kulusid, mis sisalduvad toetuslepingute kogukuludes, rahastab samuti humanitaarabi peadirektoraat;

169. märgib, et kui kontrollikulud jagada kolme suurde kategooriasse – komisjoni talituste poolt komisjoni peakorteris ja delegatsioonides teostatava kontrollitegevuse kulud, komisjoni välisauditite kulud ja abisaajate poolt kulude kontrollimiseks tellitud auditite kulud – on EuropeAidi koostöötalituse hallatavate rahaliste vahendite kontrollimisega seotud kulud komisjoni hinnangul ligikaudu 120 000 000 eurot;

170. palub kontrollikojal seda järgmise aastaaruande arvutustes arvesse võtta ja esitada seisukohad nii selle hinnangu kui ka kontrollisüsteemide kuluefektiivsuse kohta ning võtta sealjuures igakülgselt arvesse ELi välistegevuse erilist iseloomu ja selle suhtes kohaldatavaid eritingimusi;

171. avaldab kahetsust, et komisjon andis Kenyale vahetult pärast 27. detsembri 2007. aasta valimisi eelarvetoetust, millega jäeti mulje, et komisjon võttis seisukoha vaidluses valimistulemuste õiguspärasuse üle; tuletab meelde oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Keenia kohta(73), ja eeldab, et komisjon võtab seda arvesse;

172. võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, mille kohaselt välissuhete, laienemise ja humanitaarabi järelevalve- ja kontrollisüsteemid on osaliselt tõhusad; nõustub, et paljud avastatud vigadest on seotud ettemaksetega ning need korrigeeritakse lõppmaksete tegemisel; palub komisjonil siiski tõhustada järelevalve ja kontrollimenetlusi, eriti rakendusorganisatsioonide tasandil, ilma et see tooks kaasa asjatut halduskoormust lõplikele abisaajatele; tunnustab samas komisjoni ja ÜRO praeguseks tehtud edusamme;

173. peab kahetsusväärseks jätkuvalt puudulikku läbipaistvust ÜRO organisatsioonide kaudu jagatavate ühenduse rahaliste vahendite kasutamisel; toetab komisjoni jõupingutusi, et leida lahendus ja tagada kontrollikojale õigeaegselt kogu vajalik teave; kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Ühenduse ja ÜRO vahelise finants- ja haldusraamistiku lepingu (FAFA) alusel komisjoni teostatud kontrollkülastuste arv on suurenenud; loodab, et kontrollkülastused parandavad ÜRO juhitavatele meetmetele ühenduse poolt antava toetuse kasutamise nähtavust;

174. palub komisjonil veelgi täiustada kolmandates riikides eelarvetoetuste väljamaksete tegemiseks kasutatavaid tingimusi ja tulemuslikkuse näitajaid ning need sõnastada need selgemalt, et tagada selged, ühemõttelised ja mõõdetavad hindamiskriteeriumid, vajaduse korral koos konkreetse ajakavaga;

175. võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, mille kohaselt on Bulgaarias ELi rahaliste vahendite haldamise puuduste kõrvaldamiseks vaja võtta kiireloomulisi meetmeid ning et Türgis tuleb tagada vajalikud järelevalvemehhanismid; palub nende riikide ametivõimudel suurendada jõupingutusi kohaldatavate õigusaktide täitmiseks;

176. ootab abisaajate või komisjoni algatatud välisaudititelt konkreetseid tulemusi kulude kontrolli uute eeskirjade kohaldamisel;

177. võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 5/2007 programmi CARDS komisjoni poolt haldamise kohta(74); rõhutab komisjoni täiustatud strateegilise juhtimise olulisust selleks, et tagada tihedas koostöös ja dialoogis Euroopa Parlamendiga ühinemiseelse abi rahastamisvahendi sekkumise võtmevaldkondade väljavalimisel sobilik rõhuasetus; palub komisjonil koostada laiaulatusliku strateegia, et suurendada projektide koostamisel ja rakendamisel omavastutust;

178. ootab, et Euroopa Parlamenti teavitataks regulaarselt komisjoni võetud meetmetest, mis on seotud 22. oktoobril 2008. aastal peetud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil Gruusia konfliktijärgsete taastamistööde ning tulevase arengu toetamiseks võetud oluliste kohustuste elluviimisega;

179. kordab oma soovi, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt konkreetsed meetmed, mille eesmärk on jätkuvalt suurendada ELi omavastutust välistegevuse valdkonnas vastavas geograafilises kontekstis ning kooskõlas tõhususe, vastutuse ja nähtavuse põhimõtetega.

Valitsusvälised organisatsioonid (VVOd)

180. võtab teadmiseks ühenduse vahendeid haldavate VVOde rolli ja üha suureneva arvu; palub komisjonil hinnata VVOde Brüsseli peakorteritele antavate tegevustoetuste tulemuslikkust ning rakendada rangelt tegevustoetuste vähendamise põhimõtet, mis on sätestatud finantsmääruses;

181. palub komisjonil koostada 2009. aasta lõpuks täieliku nimekirja kõikide ühenduse vahendeid saanud VVOde kohta;

Areng

182. märgib, et kontrollikoda jõudis taas järeldusele, et humanitaarabi peadirektoraat peaks parandama oma auditeerimise strateegiat ning tagama tegevuse parema kaetuse rakendusorganisatsioonide tasandil, sealhulgas kohapeal iga partnerite kategooria osas (2007. eelarveaastat käsitleva aastaaruande punkt 8.33 f);

183. ergutab komisjoni jätkama jõupingutusi, et saavutada 2007. aastal seatud eesmärk saata ekspert külastama iga objekti vähemalt korra (välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik julgeolekutingimuste või juurdepääsuraskuste tõttu), et tagada humanitaarabi asjatundjate pidev viibimine kohapeal, mis võimaldab hõlbustada ja suurendada komisjoni rahastatavate humanitaaroperatsioonide mõju, sõltumata riigist või piirkonnast;

184. on seisukohal, et komisjon peaks nende projektide rakendamisel tagama, et ÜROga 2007. aasta aprillis kokku lepitud aruandlussätteid kohaldatakse rangelt ja finantsaruanded koostatakse vastavalt neile sätetele;

185. on teadlik ebapiisavate kohapealsete kontrollidega seonduvatest ohtudest kohtades, millele juurdepääs on keeruline või kus ei austata humanitaarabi andjate neutraalsust, ning eelkõige asjaolust, et sellised ohud on teataval määral seotud humanitaarabi eesmärkide ja nn unustatud kriisidega;

186. märgib ühtlasi, et humanitaarabi peadirektoraadi 2007. aasta aruande kohaselt anti komisjoni humanitaarabi Iraagis ainult Rahvusvaheline Punase Risti Komitee kaudu veevarustuse ja reovee töötlemise turvamise valdkonnas kokku 7 800 000 eurot;

187. on arvamusel, et arengu ja välistegevuse valdkonnas tuleks kaaluda rahastamisstruktuuride (Euroopa Arengufond (EAF), komisjon, Euroopa Investeerimispank) selgemaks muutmist, et muuta ühenduse tegevus nähtavamaks ja tagada kasutatud vahendite parem auditeerimine; nõuab uuringu tegemist EAFi ühenduse eelarvesse arvamise kohta, et seda teemat oleks võimalik poliitilisel tasandil arutada;

188. juhib tähelepanu komisjoni võetud kohustusele(75) püüda tagada, et 2009. aastaks suunatakse 20% eraldatavast toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule; palub komisjonil anda üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas kõnealune kontrollnäitaja saavutatakse projektide, programmide ja eelarvetoetuse abil; nõuab suuremat sidusust temaatiliste, riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide vahel tervishoiu ja hariduse valdkonnas, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu;

189. rõhutab, et prioriteediks tuleb seada raskesti ligipääsetavatest rühmadest pärit laste, sealhulgas puudega laste kooliharidus riikides, mille aastatuhande arengueesmärkide näitajad on kriitilised;

190. nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks partnerriikide toetamise parlamentaarse kontrolli ja auditi alase suutlikkuse arendamisel, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, ning palub komisjonil koostada edusammude kohta regulaarselt aruandeid;

191. juhib tähelepanu, et vajalikku tähelepanu tuleb pöörata komisjoni sekkumiste jätkusuutlikkusele, sealhulgas koostada selge lahkumisstrateegia, millega ei seata ohtu tulemusi, samuti rakendamise järelevalvele; on seisukohal, et tulemuste põhjalikum hindamine on oluline tegur, et tagada Euroopa Liidu arengukoostöö demokraatlik legitiimsus;

192. tunneb heameelt, et 2007. aastal võeti vastu ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitika valdkonnas, et tõhustada koostööd ja koordineerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel; kutsub komisjoni üles kahekordistama jõupingutusi, et tagada kõnealuse tegevusjuhendi tõeline rakendamine ning sealhulgas tegeleda püsivate probleemidega partnerriikide huve silmas pidades;

193. on arvamusel, et kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsustega ei konsulteeritud enne arengukoostöö rahastamisvahendi raames riiklike strateegiadokumentide koostamist piisavalt, et täita määruse (EÜ) nr 1905/2006(76) artikli 19 lõikes 3 sätestatud juriidilist kohustust, mille kohaselt „strateegiadokumendid koostatakse üldjuhul partnerriigi- või piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused”; on seisukohal, et partnerriikide parlamendid tuleb tingimata kaasata, et nad tunneksid end protsessi tõelise osalisena; nõuab tungivalt, et komisjon teeks igakülgseid pingutusi, et parandada kavandamisprotsessi eri etappides dialoogi nende organitega;

Ühinemiseelne strateegia

Koostöö- ja järgimiskord

194. tuletab meelde, et esmakordselt pärast uute liikmesriikide ühinemist kehtestas komisjon Rumeenia ja Bulgaaria suhtes koostöö- ja järgimiskorra, et parandada „puudujääke kohtureformis ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning jälgida edusamme kõnealustes valdkondades” (KOM(2008)0063, lk 1), ja kahtleb teataval määral selle korra tõhususes, samuti eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile antud teabe asjakohasuses ja usaldusväärsuses;

195. märgib, et selle korra haldamise eest vastutab peasekretariaadi haldusalas mitu komisjoni peadirektoraati ja bürood; märgib, et nende üksuste ühised pingutused on ebapiisavad; ootab tegevuse paremat kooskõlastamist ning kõigi asjaomaste komisjoni üksuste hinnangute süsteemset lisamist arenguaruannetesse; soovib teada, millised on komisjoni jaoks sellest korrast saadud õppetunnid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osas;

Euroopa Liidu vahendid Bulgaarias ja Rumeenias

196. märgib, et aastatel 2004–2007 eraldati Bulgaariale PHARE rahalisi vahendeid 650 000 000 eurot, SAPARDi vahendeid 226 000 000 eurot ja ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendeid 440 500 000 eurot; Rumeeniale samas aastatel 2004–2007 PHARE rahalisi vahendeid 1 346 500 000 eurot, SAPARDi vahendeid 526 300 000 eurot ja ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendeid 1 040 500 000 eurot;

197. tuletab meelde, et kontrollikoda juhtis juba PHARE Bulgaaria ja Rumeenia investeerimisprojekte käsitlevas eriaruandes nr 4/2006(77) tähelepanu arvukatele probleemidele Euroopa Liidu rahaliste vahendite haldamisel, sealhulgas eeskirjade rikkumistele pakkumiskutsete ja kulutuste abikõlblikkuse osas, samuti investeerimisvahendite kasutamisele muuks kui kavandatud eesmärgiks ja vähesele haldussuutlikkuse;

198. tunneb muret seoses sellega, et laienemise eest vastutav komisjoni liige ei suutnud esitada eelarvekomisjonile õigeaegselt piisavalt üksikasjalikku teavet puuduste ulatuse kohta;

199. märgib tõsise murega, et komisjon katkestas Rumeeniale antavate põllumajandustoetuste maksmise 200 000 000 euro suuruses summas ja külmutas Bulgaariale mõeldud PHARE vahendid 250 000 000 euro, SAPARDi vahendid 105 000 000 euro ja ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendid 115 000 000 euro ulatuses; märgib, et Bulgaaria kaotas PHARE raames kokku 220 000 000 eurot;

200. on teadlik, et usaldusväärsete kontrollisüsteemide puudumine ja tuvastatud haldusprobleemid seavad ohtu Euroopa maksumaksjate raha; tunnistab vahepeal tehtud pingutusi nende probleemide ületamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid jätkuvalt kõik endast oleneva Euroopa Liidu nõudmiste täitmiseks;

201. peab vajalikuks, et komisjon suurendaks tehnilist abi liikmesriikidele, et tugevdada nende haldussuutlikkust; tuletab meelde, et Euroopa Liidu rahaliste vahendite nõuetekohane haldamine on kõigi liikmesriikide kohustus ja ülesanne, ning toetab komisjoni otsuseid maksete ajutise peatamise kohta juhtumite korral, kus liikmesriigi haldussüsteemid ei toimi nõuetekohaselt;

202. märgib, et Bulgaaria peaks saama aastatel 2007–2013 struktuurifondide vahendeid 6 853 000 eurot ja Rumeenia 19 200 000 eurot; nõuab lisaks iga-aastases tegevusaruandes ja struktuurifondide ning ühtekuuluvusfondi kohta koostatavates aruannetes antavale teabele iga kolme kuu järel aruandeid nende rahaliste vahendite haldamise kohta, kuni olukord on selgunud;

203. nõuab, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti kursis kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse praktiliste tulemustega ning lisaks arenguaruandesse nendes valdkondades saavutatud edasiminekut määratlevad kriteeriumid;

204. on seisukohal, et Euroopa institutsioonid peaksid ühenduse rahade väärkasutamise, pettuse ja korruptsiooni juhtumite korral kohaldama nulltolerantsi põhimõtet; nõuab komisjonilt, et ta tagaks alusetult makstud summade tulemusliku tagasinõudmise;

205. nõuab samuti, et OLAF edastaks Euroopa Parlamendile Bulgaariat puudutava uurimise käigus saadud tulemused;

206. nõustub komisjoniga, et kõigile Bulgaaria hiljutistele abinõudele ja meetmetele peavad järgnema usutavad ja struktuursed parandusmeetmed ning kõikide ELi rahaliste vahendite haldamisega seotud struktuuride põhjalik reformimine, et tagada vahendite nõuetekohane ja õigeaegne vastuvõtmine ning läbipaistvuse kõrge tase; palub komisjoni sellega seoses parandada kooskõlastamist ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutustega, jälgida tähelepanelikult Bulgaaria poolt esitatud tegevuskavade rakendamist ning hoida Euroopa Parlamenti sellega kursis; palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile eriaruanne ELi vahendite haldamise ja kontrolli olukorra kohta Bulgaarias, mis hõlmaks perioodi kuni 15. juulini 2009;

207. taotleb seoses viimase arenguaruande ja korruptsioonivastases võitluses aset leidnud tagasilangusega komisjonilt eriaruannet ELi vahendite haldamise ja kontrolli olukorra kohta Rumeenias ning korruptsiooni vastu võitlemiseks võetud meetmete ja tehtud edusammude kohta, mis hõlmaks perioodi kuni 15. juulini 2009;

Türgi, Horvaatia, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Kosovo ja teised Lääne-Balkani riigid

208. tuletab meelde, et kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides töötavate komisjoni delegatsioonide ülesanne on valmistada need riigid ette Euroopa Liidu rahaliste vahendite nõuetekohaseks kasutamiseks; nõuab pettustevastaste strateegiate kaasamist ühinemiseelsesse protsessi, samuti asjakohaste haldusorganite koolitamist komisjoni ja kandidaatriikide ning potentsiaalsete kandidaatriikide vahetusprogrammi raames;

209. palub komisjonil ühinemiseelsel etapil aktiivsemalt tegeleda olemasolevate kulude kontrolli süsteemidega Türgis, Horvaatias, Serbias, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ja muudes Lääne-Balkani riikides ning esitada nende riikide kohta koostatava arenguaruande raames selle kohta parlamendile üksikasjalikumat teavet, sealhulgas analüüsida üksikasjalikult ebaõnnestumiste põhjuseid; nõuab, et komisjon võtaks arenguaruannetes eri kriteeriumide täitmise kohta kasutusele nn rohelise, kollase ja punase tule (valgusfoori) süsteemi;

210. taunib pettuse ja ÜRO hallatavate Euroopa Liidu vahendite halva juhtimise juhtumeid seoses ELi rahastatavate ülesehitustöödega Kosovos, samuti asjaolu, et ÜRO ei ole nende selgelt tuvastatud juhtumite puhul meetmeid võtnud; soovib siiski ka väljendada tänu Euroopa Ülesehitusametile ning selle töötajatele nii Euroopa Liidus kui ka kohapeal Kosovo elanike heaks tehtud töö eest tingimustes, mis mõnikord on keerulised;

211. palub kontrollikojal koostada eriaruande komisjoni poolt Kosovole antud ühenduse rahaliste vahendite kontrollimiseks kehtestatud süsteemide tõhususe ja nende süsteemide tulemuslikkuse kohta pettuste ennetamisel ning kontrollida, kas rahastamise suhtes on täiel määral kohaldatud asjaomaseid programme käsitlevates lepingutes sätestatud tingimusi, samuti ühinemiseelse abi rahastamisvahendi(78) ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 eeskirju;

212. teeb komisjonile ettepaneku küsida Kosovo valitsuselt ühenduse rahaliste vahendite, eelkõige eelarvevahendite kohta Kosovo kontrolliasutuse väljastatud auditeerimistunnistust;

213. tuletab meelde, et Kosovos ELi rahaliste vahenditega seotud finantsrikkumiste ja pettuse uurimiseks loodud töökond ITF lõpetas tegevuse 2008. aasta augustis ja selle lõpparuandes toodi välja kuritegelik tegevus, millega muu hulgas olid seotud ÜRO töötajad, ning anti välja mitu rahvusvahelist vahistamiskorraldust, ilma et ÜRO oleks selles osas mingeid tulemusi saavutanud; palub komisjonil nõuda nende vahistamiskorralduste täitmist; palub lisaks komisjonil esitada aruanne kõigi avastatud juhtumite suhtes võetud õiguslike meetmete kohta; nõuab pettuse ja eeskirjade rikkumise vastu võitlemisega tegeleva uue organisatsiooni asutamist komisjoni ja OLAFi osalusel;

Halduskulud

214. märgib rahuloluga, et kontrollikoja audit ei tuvastanud ühtegi olulist viga, mis oleks mõjutanud halduskulude seaduslikkust ja korrektsust;

Euroopa koolid

215. ootab, et komisjon tagaks, et Belgia ja Ühendkuningriigi valitsused kohustuvad täitma kehtivatest valitsustevahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi (Belgia: neljanda või koguni viienda Euroopa kooli avamine võimalikult kiiresti; Ühendkuningriik: piisava arvu õpetajate lähetamine), ning palub läbi vaadata Berkendaeli ja Laekeni koolide praeguse registreerimispoliitika, et laste koolitee ei oleks vastuvõetamatult pikk;

Detsentraliseerimise mõju töötajatele

216. märgib rahuloluga, et komisjon alustas 2007. aastal parlamendi nõudmisel komisjoni inimressursse käsitlevat uuringut (SEK(2007)0530) seoses haldustegevusega;

217. on pettunud, et komisjoni 2005. ja 2006. aastal selles eelarve seisukohalt äärmiselt tähtsas valdkonnas edastatud teave on ebapiisav; tunnustab vahepeal tehtud pingutusi komisjoni veebisaidi ja iga-aastase personalivajaduste läbivaatamise aruande läbipaistvuse osas;

218. väljendab muret asjaolu üle, et ligi 32% komisjoni töötajatest töötab haldustoe ja koordineerimise valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et see näitaja ei sisalda neid 10% töötajaid, kes töötavad eelarve valdkonnas; palub komisjonil teha nende näitajate põhjal vajalikud järeldused ja korraldada oma inimressursid ümber nii, et vähendada töötajate arvu nendes valdkondades 20%ni;

219. märgib, et esialgse kava kohaselt pidi töötajate liikuvus puudutama tundlikke ametikohti; väljendab üllatust komisjoni praeguse praktika üle kohaldada liikuvuse reeglit kõigi töötajate suhtes pärast viit või hiljemalt pärast seitset aastat; kardab, et töötajate liikuvuse reegli selline kohaldamine võib vähendada komisjoni tegevuse tõhusust ja takistada vajalike kogemuste ja oskusteabe akumuleerumist selles institutsioonis; nõuab komisjonilt teavet selle kohta, kuidas saaks liikuvust piirata nii, et seda kohaldataks vaid tundlike ametikohtade suhtes;

Ühenduse hoonetega seotud küsimused

220. taunib läbipaistvuse puudumist komisjoni 61 hoone haldamisel Brüsselis, samuti komisjoni kinnisvara puudutavates arengutes;

221. palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõikidest uutest kinnisvaraprojektidest enne nende kinnitamist ning eelarvekontrollikomisjoni korrapäraselt kõikidest kinnisvaraprojekte puudutavatest algatustest ja uutest otsustest, kaasa arvatud pakkumiskutsetest ja ettevalmistavast tööst;

222. nõuab, et OLAF teavitaks Euroopa Parlamenti kõikidest kinnisvarapoliitika valdkonnas avastatud pettuse juhtumitest ja uuriks võimalikke huvide konflikte;

223. nõuab, et komisjon viiks läbi auditi nii komisjoni kui ka ühenduse teiste institutsioonide hoonete kohta ja kaaluks kinnisvara ühise haldusstruktuuri ideed;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmisele järgnevad meetmed

224. taunib asjaolu, et komisjon ei ole EÜ asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad eelarve täitmisele heakskiidu andmisele järgnevaid meetmeid, Euroopa ühenduste 2007. aasta raamatupidamise aastaaruandes(79) täielikult üle võtnud ning märgib üksnes, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks, ning soovitab sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma; tõdeb, et see märkus on õige, kuid komisjon jätab märkimata, et EÜ asutamislepingu artikkel 276 kohustab komisjoni ühtlasi astuma kõik vajalikke samme, et reageerida heakskiitu andvates otsustes sisalduvatele märkustele kulutuste täitmise kohta; tuletab seetõttu komisjonile meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustes sisalduvad nõudmised ei ole pelgalt mittesiduvad soovitused, vaid juhtnöörid, mida komisjon peab eelarve täitmisel järgima;

KONTROLLIKOJA ERIARUANDEID PUUDUTAVAD JÄRELDUSED

I osa: Eriaruanne nr 6/2007 tehnilise abi mõjususe kohta suutlikkuse arendamise kontekstis

225. on seisukohal, et tehnilist abi ja muud liiki välisabi, mis endiselt sõltub liigselt doonorriikide algatusest ning on sageli ebaefektiivne ja jätkusuutmatu, on vaja kiiresti reformida ning edendada selleks muu hulgas kohalikku omavastustust, parandada vahendite kooskõlastamist liikmesriikide ja ELi vahel ning rahvusvahelisel tasandil ning tagada piisava aja projektide rakendamiseks;

226. märgib sellega seoses, et komisjoni talitused kiitsid 2008. aasta juulis heaks tugistrateegia ja töökava, mille eesmärk on saavutada abi tulemuslikkusega seotud eesmärgid tehnilise koostöö ja projektide rakendamisega tegelevate üksuste osas; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti strateegia rakendamisest esmakordselt enne 2009. aasta märtsi lõppu ja seejärel iga kuue kuu möödudes;

227. märgib, et komisjon edastas kontrollikojale teabe tehniliseks abiks kasutatud summade kohta hilinenult, pärast kontrollikoja eriaruande avaldamist; on üllatunud, et seda teavet ei esitatud eriaruande koostamise ajal; tunnistab, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratlus on väga lai ja viib praktikas lahknevate tõlgendusteni; soovib, et komisjoni vastu võetud strateegia tulemusena töötataks välja ka tehnilise abi toimivam määratlus;

228. taunib asjaolu, et AKV, Aasia ja Ladina-Ameerika riikides ei kasutata endiselt täies mahus mestimist; nõuab seetõttu, et komisjon teeks enne komisjoni praeguse koosseisu volituste lõppu ettepanekud vajalike õigusalaste muudatuste kohta, ja kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke samme, et tagada selle erivajadustele kohandatud vahendi ulatuslik kasutamine neis riikides, ning muutma sellele vastavalt kümnenda EAFi rakendamise määrust;

229. kahetseb, et komisjon kasutab harva kiirendatud hankemenetlust võimaldavat peatamisklauslit; palub komisjonil seda vahendit arukalt kasutada, et tõhustada tehnilise abi operatsioonide ajakava;

230. loeb vastuvõetamatuks, et mõned äriühingud pakuvad lepingute saamiseks teadlikult hea elulookirjeldusega eksperte, kuigi nad teavad, et need eksperdid ei saa seda ülesannet vastu võtta; nõustub kontrollikojaga, et komisjoni kasutatud valikukriteeriumid ei ole tehnilise abi osas asjakohased;

231.  palub seetõttu komisjonil arvestada enam muid (näiteks kontrollikoja soovitatud) kriteeriume, selle asemel, et kaaluda lihtsalt meeskonna juhteksperdi elulugu; soovitab selleks luua näiteks õigusnormidega kooskõlas oleva andmebaasi äriühingute kohta, kes ei suuda kaasata eksperte, kelle nime nad on esitanud, mis peaks omakorda välistama nende osalemise hankemenetlustes kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul; märgib, et komisjon võttis 17. detsembril 2008 vastu määruse (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta(80) ja 17. detsembril 2008 otsuse 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele(81), kuid need uued õigusaktid ei võimalda äriühinguid sellel alusel välistada; märgib ühtlasi, et need aspektid on osa töökavast (3. telg, meetmed 13–15), ja kutsub komisjoni üles vastavaid meetmeid viivitamata kohaldama;

232. nõustub kontrollikojaga, et komisjoni lähenemisviis partnerriikide avalike finantshaldus- ja hankesüsteemide kasutamisele ei ole sidus ning läheb mõnikord otsesesse vastuollu 2. märtsil 2005. aastal vastu võetud abi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis(82) võetud ELi kohustustega; nõuab seetõttu, et komisjon tagaks võetud kohustuste kiire rakendamise Accra ja Accra-järgse töösuunas ning töökava meetmetes (1. telg, eelkõige meede 20) ette nähtud strateegilise dialoogi alusel;

233. palub komisjonil võimalikult ulatuslikult järgida Euroopa Parlamendi algatusi läbipaistvuse kohta ja võtta arvesse parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni läbipaistvuse kohta finantsküsimustes(83) ning soovitab luua tehnilise abi missioonidest ja tulemustest ülevaate andva andmekogu, mida saab kasutada tulevasteks tehnilise abi ülesanneteks ja topelttöö vältimiseks;

II osa: Eriaruanne nr 1/2008 investeerimise suurprojektide kontrolli- ja järelhindamismenetluste kohta programmitööperioodidel 1994–1999 ja 2000–2006

234.  palub komisjonil suurte projektide heakskiitmise range menetlus läbi vaadata, soovitab muuta otsuste tegemise otstarbekamaks, nii et sellel oleks reaalne väärtus, ja vältida sellega haldusmenetluse vaatenurga liigset rõhutamist, lühendada otsuste tegemise protsessi ja viia see mõistlikesse piiridesse ning luua suurte projektide jaoks regionaalpoliitika peadirektoraadis võimalikult kiiresti horisontaalse pädevusega sõltumatu üksus; juhib komisjoni tähelepanu sellele, et komisjon juba toetab tarkvarainvesteeringuid, mis võimaldavad muuta süsteemi läbipaistvamaks ja lihtsamini kontrollitavaks, kuid samas ei tohi komisjon unustada kohapealseid kontrollimisi;

235.  palub komisjonil anda aru suuri projekte puudutavate n+2 ja n+3 reeglite praktilise kohaldamisest, sest mõned liikmesriigid on püüdnud Euroopa Regionaalarengu Fondi eeskirjadest (täpsemalt n+2 reeglist) mitme projekti liitmisega mööda hiilida nii, et nende kogumaht jääks veidi alla suurte projektide piirväärtuse, ning on seejärel oodanud komisjoni otsust n+2 reegli kohaldamise peatamiseks;

236.  juhib tähelepanu sellele, et on tekkinud nn riskidest hoidumise kultuur, millega jäetakse uuenduslikud ja kvaliteetsed projektikavad tagaplaanile, ja püüab leida vastust sellele, kuidas selline on olukord on saanud kujuneda, kuna see on täiesti vastuolus Lissaboni strateegias määratletud ühenduse eesmärkidega; on arvamusel, et probleem ei seisne mitte infrastruktuuriinvesteeringute rahastamises, vaid selles, et liikmesriikidel on võimalus uuenduslikest, s.t riskantsetest investeeringutest hoiduda;

237. peab kahetsusväärseks, et komisjon (regionaalpoliitika peadirektoraat) ei rahasta mitte oma töötajate, vaid eraldiseisva rühma (JASPERS) (mis kuulub Euroopa Investeerimispanga struktuuri ja ei ole seetõttu komisjoni ees aruandekohustuslik) haridust ja koolitust; juhib liikmesriikide tähelepanu sellele, et kui nad ei suuda koolitada ja arendada oma eksperte, jäävad nad sõltuvaks välismaistest ekspertide rühmadest, mis toob asjaomasele riigile kaasa suuri kaudseid kulusid;

238. toetab algatust, mille kohaselt koostab Euroopa Liit suurte projektide järelhinnangu ning määrab kindlaks, millist liikmesriikide poolt kogutavat ja kehtestatud tähtajaks edastatavat (ühtset ja võrreldavat) teavet on vaja; on seisukohal, et järelevalvet selline tsentraliseerimine on vajalik, kuna puuduvad käegakatsutavad tõendid selle kohta, et komisjoni rahastatavad suured projektid oleksid tulemuslikud ja et liikmesriigid on kasutanud saadud rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt ja tootlikult;

239. juhib tähelepanu sellele, et suuri projekte puudutav teave on praegu kättesaadav struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi käsitlevates komisjoni aastaaruannetes alles siis, kui need on heaks kiidetud; palub seetõttu komisjonil tagada, et kodanikud saaksid tema veebisaidil jälgida kõikide suurte projektide staatust;

III osa: Eriaruanne nr 2/2008 seoses siduva tariifiinformatsiooniga

240. nõuab, et komisjon püüaks kiiremas korras kõrvaldada seni lahendamata probleemid ja puudused, kuna need võivad tähendada ühendusele traditsiooniliste omavahendite tulude kaotust;

241. võtab teadmiseks komisjoni vastused, mille kohaselt muutub siduv tariifiinformatsioon 2008. aastal vastu võetud ühenduse ajakohastatud tolliseadustiku(84) kohaselt selle valdajale kohustuslikuks, töö mõistete ajakohastamisega jätkub ja kasutajaliides on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes;

242. nõuab, et komisjon lahendaks tariifset klassifitseerimist käsitlevad vaidlused ühenduse õigusega kehtestatud tähtaegade raames ja hiljemalt viie kuu jooksul ning suurendaks võimalikku omavahendite kaotust silmas pidades siduva tariifiinformatsiooni ja klassifitseerimisega seotud töötajate arvu neljani, mis võimaldaks tagada, et need töötajad teevad rohkem riskianalüüse, kontrollivad rangemalt liikmesriikide sissemakseid süsteemi, ajapikenduste süsteemi võimalikku kuritarvitamist ja soodsama siduva tariifiinformatsiooni otsimist;

243. palub komisjonil esitada 2009. aasta lõpuks teave kõikide kontrollikoja tähelepanekute alusel võetud algatuste ja meetmete kohta koos nende rakendamise üksikasjadega;

IV osa: Eriaruanne nr 3/2008 „Kui kiire, tõhus ja paindlik on Euroopa Liidu solidaarsusfond?”

244. väljendab heameelt kontrollikoja üldiselt positiivse hinnangu üle tulemustele, mida komisjon on saavutanud Euroopa Liidu solidaarsusfondi haldamisel;

245. märgib, et vastutus „kiirusega” seoses tõstatatud küsimuste eest ei ole ainult komisjonil, arvestades seda, et väga sageli tulenevad probleemid liikmesriikide haldusalastest puudujääkidest, nt taotlejate antud teabe kvaliteedist;

246. märgib ühtlasi, et parlament väljendas oma 18. mai 2006. aasta seisukohas(85) toetust ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108), millega kehtestati lihtsamad ja selgemad kriteeriumid vahendi kiiremaks kasutuselevõtuks, ning nõukogu ei ole siiani selles küsimuses edasiminekut saavutanud;

V osa: Eriaruanne nr 4/2008 piimakvootide rakendamise kohta 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides(86)

247. väljendab kahetsust, et liikmesriikide ametiasutused on kohustatud tegema arvukaid tõenäoliselt pealiskaudseks jäävaid kontrolle, mis omakorda võimalda tootjate deklareeritud otseturustuse usaldusväärsust kindlaks teha; väljendab rahulolu komisjoni määruse (EÜ) nr 228/2008(87) üle, millega vähendatakse 1%-ni kontrollide osakaalu tootjate osas, kelle toodang on väiksem kui 5000 kg;

248. on arvamusel, et komisjon peaks jätkuvalt võtma jagatud halduse raames vajalikke meetmeid, et tagada piimakvootide korra rakendamise ja haldamise tõhus järelevalve;

249. kutsub riikide pädevaid asutusi üles koostama riskianalüüsi alusel kontrollikavasid igaks 12-kuuliseks perioodiks ja tegema kontrollimisi iga kvoodiaasta kestel ja järel, kuid mitte hiljem kui 18 kuud pärast selle aasta lõppu;

250. on seisukohal, et lihtsustamiseks peaks komisjon kutsuma uusi liikmesriike üles järgima üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleb raamatupidamises kirjendada kogu turustatud piim;

251. kutsub komisjoni üles paluma uutel liikmesriikidel parandada andmebaaside pidamist (nagu kontrollikoda oma aruandes nõudis) ja vältida asjatuid kontrolle;

252. palub komisjonil jätkata piimandussektori arengu hindamist, eriti turu, tootjate olukorra ja piirkondliku arengu tagajärgede osas, ning teha seda eelkõige hindamisaruannetes, mis tuleb 2008. aasta novembris sõlmitud ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli käsitleva poliitilise kokkuleppe tingimuste kohaselt esitada enne 31. detsembrit 2010 ja 31. detsembrit 2012;

253. palub komisjonil järgida kõiki kontrollikoja soovitusi nn tervisekontrolli kohta ja kaaluda piima ühise turukorralduse ja piimakvootide korra võimalikku muutmist, kusjuures keskenduda tuleks järgmisele:

a)      ette nähtud ülemineku- ja sellega kaasnevad meetmed piirkondades, kus domineerivad endiselt väiketootjad;

b)     vajadus tagada uute liikmesriikide piimatootjatele stabiilne õigusraamistik ja selged väljavaated, mis julgustavad neid tegema olulisi investeeringuid, et tagada oma tegevuse elujõulisus;

VI osa: Eriaruanne nr 5/2008 Euroopa Liidu ametite kohta

254. väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja soovitab tungivalt komisjonil selles välja toodud puudusi arvesse võtta ja rakendada meetmeid vastavalt kontrollikoja soovitustele;

255. nõuab, et komisjon töötaks välja ja rakendaks ELi nn reguleerivate asutuste üldise juhtimissüsteemi, mis põhineks selgetel kriteeriumidel, nagu läbipaistvus, säästlikkus, hea toimimine, tõhusus ja kõige tulemuslikumate tavade vahetus; on seisukohal, et komisjon peaks ELi ametitega aktiivselt suhtlema ja abistama nende haldusnõukogusid tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise rakendamisel;

256. palub komisjonil kehtestada ELi asutuste toimiva kontrollisüsteemi, mis võimaldaks levitada ühenduses parimaid tavasid ja meetodeid ning hõlmaks hindamise eesmärgil nii üldisi kui konkreetseid näitajaid;

257. palub komisjonil töötada välja suunised ametite tegevuse kavandamise, kontrollimise ja aruannete koostamise ning asutuste tegevuse hindamise parandamiseks ja rakendada praktikas igakülgselt määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja asutuste suhtes kohaldatavas raamfinantsmääruses(88) kehtestatud tulemuste saavutamise käsitust;

VII osa: Eriaruanne nr 6/2008 Euroopa Komisjoni tsunami- ja orkaani Mitch järgse taastamisabi kohta

258. palub komisjonil teha vajalikud järeldused orkaani Mitch ja tsunami järel saadud kogemustest, et parandada edaspidist tulemuslikkust; nõuab komisjonilt aktiivset osalemist rahvusvahelisel tasandil, et parandada süsteemsed nõrkused rahvusvahelise abi suutlikkuses;

259. palub komisjonil tulevases taastamistegevuses pöörata erilist tähelepanu sellele, et rahastamine tugineks vajadustele, abimeetmed oleksid suunatud kannatanud elanikele, sealhulgas vaestele, naistele ja lastele, ning abi tulemusi puudutav üksikasjalik ja täpne teave oleks kättesaadav nii abi andvate riikide kui ka kannatanud riikide maksumaksjatele;

260. kutsub kõrgeimaid kontrolliasutusi ja kontrollikoda üles tegema tihedamat koostööd loodusõnnetustega seotud abirahade kasutamise uurimisel, auditeerimisel ja hindamisel;

261. palub komisjonil valitsusväliste organisatsioonide nimekirja läbi vaadata, et jätta välja need VVOd, kes ei ole usaldusväärsed, ja määratleda hankepoliitika, mis takistaks rahaliste vahendite kõrvaldamist selliste VVOde poolt;

262. palub lisaks komisjonil tagada ELi abi piisav nähtavus, ilma et see ohustaks üldist tõhusust ja erapooletuse eesmärke;

263. kutsub ÜROd, Punast Risti, Punast Poolkuud ja teisi abiandjaid üles leppima kokku üksikasjalikus kontrolli- ja auditiraamistikus, et

a)  tugevdada ja parandada üldist kontrolli kogutud rahaliste vahendite üle;

b)  lõpetada kontrollide dubleerimine või killustatus ja vähendada kulusid;

264. ootab, et komisjon mitte ainult ei kiida kontrollikoja soovitusi heaks, vaid teeb ka teatavaks nende rakendamise kõige peatse kuupäeva;

265. on seisukohal, et humanitaarabi puhul on väga oluline, et komisjon järgiks abi tõhususe kriteeriumeid, nagu need on sätestatud abi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis;

266. kutsub komisjoni üles määrama rahaliste vahendite eraldamisele realistlikku ja kindlat tähtaega, et ergutada vastuvõtjariike kokkulepitud projekte õigeaegselt ellu viima;

267. on arvamusel, et loodusõnnetuste korral tuleks humanitaarabi anda poliitilisi tingimusi esitamata; on samas arvamusel, et komisjon peaks nõudma vastuvõtjariikidelt, et:

a) tagataks piiramatu juurdepääs ohvritele;

b) abi ei maksustataks ning selle suhtes ei kohaldataks tollimaksu ega muid makse;

c) abiorganisatsioonide juures töötavale rahvusvahelisele personalile viisade andmisega ei viivitata ning viisade andmisest ei keelduta;

d) abisaajad ei pea neile antud kaupade ja teenuste eest tasuma (või et kogu selline tulu suunatakse ülesehitustegevusse);

268. palub komisjonil kaaluda abiandmise peatamist, kui nimetatud põhimõtteid rikutakse;

VIII osa: Eriaruanne nr 7/2008 perioodi 2003–2006 aruka energeetika programmi kohta

269. kiidab heaks kontrollikoja tehtud tõsise töö ja järeldused, mis sisaldavad teataval määral kiitust, aga ka kriitikat perioodi 2003–2006 aruka energeetika programmi haldamise kohta komisjoni ja Aruka Energeetika Rakendusameti poolt; hindab ameti, kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi tihedat ja tulevikku suunatud koostööd;

270. järeldab kontrollikoja analüüsist, et toetuse saajate kulud (ettepanekute koostamiseks ja aruandluseks) on üsna kõrged, ja kuigi ta mõistab, et need kulud erinevad puhtalt halduskuludest, toetab ka nende arvesse võtmist ja vähendamist vastavalt parema reguleerimise põhimõtetele;

271. on arvamusel, et kontrollikoja järeldused võiksid olla kasulikud ka teiste rakendusametite puhul; ootab huviga kontrollikoja peagi valmivat eriaruannet rakendusametite kohta;

272. avaldab kahetsust, et uusi liikmesriike programmiga seotud projektidesse, uuringutesse ja kohalikesse energiaagentuuridesse praktiliselt ei kaasatud; tunnistab samas, et see on osaliselt selgitatav asjaoluga, et programm käivitus juba enne kümne uue liikmesriigi ühinemist; nõuab, et komisjon järgiks aktiivselt poliitikat, mis näeb ette energiaagentuuride esmajärjekorras loomise uutes liikmesriikides, et saavutada hästi tasakaalustatud jaotus kogu ELis;

IX osa: Eriaruanne nr 8/2008 „Kas nõuetele vastavus on mõjus poliitika?”

273. arvab, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003(89) eesmärgid tuleks sõnastada SMART-põhimõtete alusel (specific, measurable, achievable, relevant, timed – täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) ning loogilises järjestuses; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid määratlema selle põhjal kontrollitavad nõuded ja standardid, mida kohaldada põllumajandustootjate tasandil;

274. on seisukohal, et nõuetele vastavuse raamistikku tuleks lihtsustada ning piiritleda see põllumajandustegevuse põhielementidega, milles soovitakse teha parandusi, ja täpsustada oodatavaid tulemusi, nõudeid ning standardeid;

275. palub komisjonil teha selget vahet nõuetele vastavusel ja põllumajanduse keskkonnameetmetel; märgib, et selliseid maaelu arengu poliitika elemente nagu kontrollitavate standardite kehtestamine tuleks kohaldada ka nõuetele vastavuse kohta;

276. on seisukohal, et liikmesriikides tuleks rakendada põllumajandustootjate tegevuse nõuetele vastavust kinnitavaid kontrolli- ja sanktsioonisüsteeme; täpsustab, et iga kohustuse suhtes tuleks kontrollida vähemalt 1% põllumajandustootjatest ja sanktsioonisüsteem peaks tuginema põhimõttele, et makseid vähendatakse proportsionaalselt nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõsidusega või sellest sõltuvalt;

277. palub komisjonil rakendada usaldatavat järelevalvesüsteemi tulemuslikkuse mõõtmiseks ning määratleda asjakohased näitajad ja võrdlustasemed, ning liikmesriigid peaksid esitama täielikud ja usaldusväärsed andmed, mida komisjon peaks tähelepanelikult analüüsima;

278. palub komisjonil esitada ettepanekud hiljemalt eelarve läbivaatamise ja ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi raames;

279. palub kontrollikojal arvestada oma aastaaruandes nõuetele vastavuse tingimuste järgimisega (kinnitav avaldus);

X osa: Eriaruanne nr 9/2008 vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal antava ELi abi mõjususe kohta Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas.

280. nõuab, et komisjon analüüsiks igakülgselt teatavate Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes läbiviidatavate projektide puudusi ja tulemuste puudumist ning parandaks ELi rahaliste vahendite kavandamist, haldamist ja kontrolli nendes riikides;

281. nõuab, et komisjon jätkaks ELi rahaliste vahendite sihtotstarbelist suunamist konkreetsetele prioriteetidele Moldovas, Valgevenes ja Ukrainas, pidades sealjuures silmas eelmiste projektidega saavutatud edasiminekut;

282. palub komisjonil muuta ELi rahastamismenetlused paindlikumaks, mis võimaldaks projekti dokumente, võrdlusnäitajaid ja eesmärke kohandada, et need kajastaksid muutusi nende riikide majanduslikus ja poliitilises olukorras;

283. nõuab, et komisjon tagaks ELi rahastatavate projektide jätkusuutlikkuse ja määratleks selgelt projekti lõpus võetavad abisaajariigi kohustused;

284. kahetseb, et ELi rahastamise tõhusus on teatavatel juhtudel on olnud ebapiisav, kuna projektijuhtimise puudustele vaatamata on antud toetusi samadele töövõtjatele uute projektide elluviimiseks; nõuab seetõttu, et komisjon määratleks selged valikukriteeriumid töövõtjatele ja hoiaks ära ELi vahendite ebarahuldava haldamise kordumise;

285. soovitab komisjonil parandada teabevahetust Ukraina, Moldova ja Valgevene valitsusega ning võtta asjakohaseid meetmeid, et innustada ja toetada abisaajariike looma ja kasutama rahastajate tõhusat koordineerimissüsteemi;

286. ergutab komisjoni võitluses organiseeritud kuritegevusega keskenduma senisest rohkem tulemuslikule kohtumõistmisele ja uurima uusi võimalusi üldsuse suuremaks kaasamiseks korruptsioonivastasesse poliitikasse, toetades kodanikuühiskonna organisatsioone kohtusüsteemi ja hea valitsemistavaga seotud küsimustes;

XI osa: Eriaruanne nr 11/2008 Euroopa Liidu teravilja riikliku ladustamise toiminguteks antava toetuse haldamise kohta

287. nõustub kontrollikoja arvamusega, mille kohaselt peaks komisjon minimaalse edasimüügihinna määramisel võtma arvesse ladude geograafilist asukohta ja iseäranis teraviljapartiide kvaliteeti;

288. nõuab, et komisjon muudaks eelarveprotsessi parandamise eesmärgil läbipaistvamaks kõik tegevuskulud, mis ei ole otseselt seotud teravilja sekkumisladustamisega; teeb seetõttu ettepaneku, et programmide toetuste osa, näiteks enim puudust kannatavate isikute ja bioetanoolitööstuse toetamine, oleks otseselt määratud kõnealusele tegevusele;

289. nõuab, et liikmesriigid ja komisjon hindaksid teravilja riikliku ladustamise valdkonna kontrolli kulusid; palub komisjonil luua liikmesriikidele rohkem stiimuleid, et vähendada sekkumiste ladustamis- ja kapitalikulusid ning optimeerida varude müügiaega;

290. nõustub kontrollikoja arvamusega, et komisjon peaks tõhustama makseasutuste esitatud kulude analüüsi ning uurima süstemaatiliselt ebaharilikke andmeid ja suundumusi; on seisukohal, et kohapealne kontroll peaks hõlmama kasutatavate andmete kontrollimist ning komisjon peaks läbi vaatama normatiivsed kulud seoses toimingutega, mis ei ole seotud füüsilise teisaldamisega, et need ei ületaks tegelikke kulusid;

291. toetab kontrollikoja arvamust, mille kohaselt oleks kasulik liikmesriikide makseasutustelt saadud kulusid käsitleva teabe andmete kohapealne kontroll; rõhutab siiski, et on vaja tagada kontrollimiskohustuse kulutõhusus;

292. taunib asjaolu, et ühenduse tasandil puudub teravilja strateegiline varu toiduainepuuduse puhuks; märgib, et liikmesriikidel on lubatud luua teravilja strateegilised varusid ning nad peavad komisjoni sellistest varudest teavitama; märgib siiski kahetsusega, et üksnes vähesed liikmesriigid kasutavad seda võimalust, ning on seisukohal, et komisjon peaks kaaluma ideed moodustada ühenduse strateegiline varu.

11.2.2009

väliskomisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: István Szent-Iványi

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, et välissuhete, laienemise ja humanitaarabi järelevalve- ja kontrollisüsteemid on osaliselt tõhusad; nõustub, et paljud avastatud vigadest on seotud ettemaksetega ning et need korrigeeritakse lõppmaksete tegemisel; siiski kutsub komisjoni üles tõhustama oma järelevalve ja kontrollimenetlusi, eriti rakendusorganisatsioonide tasandil, ilma et see tooks kaasa ebavajaliku halduskoormuse lõplikele abisaajatele; tunnustab samas komisjoni ja ÜRO poolt praeguseks tehtud edusamme;

2.  peab kahetsusväärseks jätkuvalt vähest läbipaistvust seoses ÜRO organisatsioonide kaudu jagatavate ühenduse rahaliste vahendite kasutamisega; toetab komisjoni jõupingutusi, et leida lahendus ja tagada, et kontrollikoda saab õigeaegselt kogu vajaliku teabe; tervitab finants- ja haldusraamistiku lepingu (FAFA) alusel komisjoni teostatud kontrollkülastuste arvu suurenemist; ootab, et need kontrollkülastused parandavad ÜRO juhitud tegevustele ühenduse poolt antava toetuse kasutamise läbipaistvust ja nähtavust;

3.  kutsub komisjoni üles täiustama veelgi ja sõnastama selgemalt kolmandates riikides eelarvetoetuste väljamaksete tegemiseks kasutatavaid tingimusi ja tulemuslikkuse näitajaid, et tagada selged, ühemõttelised ja mõõdetavad hindamiskriteeriumid vajadusel koos konkreetse ajakavaga;

4.  võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, et Bulgaarias on ELi rahaliste vahendite haldamise puuduste kõrvaldamiseks vaja võtta kiireloomulisi meetmeid ning Türgis tuleb säilitada vajalikud järelevalvemehhanismid; kutsub riikide ametivõime üles suurendama oma jõupingutusi kohaldatavate õigusaktide järgimiseks;

5.  ootab abisaajate või komisjoni algatatud välisaudititelt konkreetseid tulemusi kulude kontrolli uute eeskirjade kohaldamisel;

6.  võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 5/2007 programmi CARDS komisjoni poolt haldamise kohta; rõhutab komisjoni poolse täiustatud strateegilise juhtimise olulisust, et tagada tihedas koostöös ja dialoogis Euroopa Parlamendiga ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames sekkumise võtmevaldkondade väljavalimisel asjakohane rõhuasetus; kutsub komisjon üles koostama laiaulatuslikku strateegiat, et suurendada projektide koostamisel ja rakendamisel omavastutust;

7.  ootab, et Euroopa Parlamenti teavitataks regulaarselt komisjoni võetud meetmetest seoses 22. oktoobril 2008. aastal peetud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil Gruusia konfliktijärgsete taastamistööde ning tulevase arengu toetamiseks võetud olulise kohustuse elluviimisega;

8.  kordab oma soovi, et komisjonil esitaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt konkreetsed meetmed, mille eesmärk on ELi omavastutuse jätkuv suurendamine välistegevuse valdkonnas asjaomases geograafilises kontekstis vastavalt tõhususe, vastutuse ja nähtavuse põhimõtetele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

60

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Angelika Beer, Bastiaan Belder, André Brie, Colm Burke, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Vural Öger, Janusz Onyszkiewicz, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Pierre Pribetich, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, György Schöpflin, Marek Siwiec, Hannes Swoboda, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Andrzej Wielowieyski, Jan Marinus Wiersma, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Martí Grau i Segú, Milan Horáček, Aurelio Juri, Alexander Graf Lambsdorff, Marios Matsakis, Nickolay Mladenov, Alexandru Nazare, Doris Pack, Athanasios Pafilis, Rihards Pīks, Jean Spautz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Emine Bozkurt, Ioannis Gklavakis, José Albino Silva Peneda, Antonios Trakatellis, Nikolaos Vakalis

18.2.2009

arengukomisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Thijs Berman

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et 2007. aasta oli arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise esimene aasta,

1.   juhib tähelepanu komisjoni võetud kohustusele(90) püüda tagada, et 2009. aastaks suunatakse 20% eraldatavast toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule; kutsub komisjoni üles andma üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas kõnealune kontrollnäitaja saavutatakse projektide, programmide ja eelarvetoetuse abil; nõuab suuremat sidusust temaatiliste, riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide vahel tervishoiu ja hariduse valdkonnas, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu;

2.   rõhutab, et prioriteediks tuleb seada raskesti ligipääsetavatest rühmadest pärit laste, sealhulgas puudega laste kooli registreerimine riikides, mille aastatuhande arengueesmärkide näitajad on kriitilised;

3.   nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks partnerriikide toetamise parlamentaarse kontrolli ja auditi alase suutlikkuse arendamisel, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, ning kutsub komisjoni üles koostama saavutatud edusammude kohta regulaarselt aruandeid;

4.   juhib tähelepanu, et nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata komisjoni sekkumiste jätkusuutlikkusele, sealhulgas selge lahkumisstrateegia koostamisele, millega ei seata ohtu tulemusi, ja rakendamise üle järelevalve teostamisele; on seisukohal, et tulemuste hindamise parandamine on oluline tegur ELi arengukoostöö demokraatliku legitiimsuse tagamisel;

5.   väljendab heameelt, et 2007. aastal võeti vastu ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitika valdkonnas, mis on suunatud koostöö ja koordineerimise tõhustamisele komisjoni ja liikmesriikide vahel; kutsub komisjoni üles kahekordistama jõupingutusi, et tagada kõnealuse tegevusjuhendi tõeline rakendamine, sealhulgas tegeledes püsivate probleemidega partnerriikide parimaid huve silmas pidades;

6.   on arvamusel, et kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsustega ei konsulteeritud enne arengukoostöö rahastamisvahendi raames riiklike strateegiadokumentide koostamist piisavalt, et täita määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 19 lõikes 3 sätestatud juriidilist kohustust, mille kohaselt „strateegiadokumendid koostatakse üldjuhul partnerriigi- või piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused”; on sellega seoses arvamusel, et partnerriikide parlamentide kaasamine on protsessi tõelise juhtimise jaoks hädavajalik; nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik endast sõltuva, et parandada dialoogi nende organitega kavandamisprotsessi erinevates etappides.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alessandro Battilocchio, Thijs Berman, Thierry Cornillet, Corina Creţu, Alexandra Dobolyi, Fernando Fernández Martín, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Renate Weber, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Emilio Menéndez del Valle

12.2.2009

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Jan Andersson

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

3. peatükk – Eelarve haldamine

1. märgib, et Euroopa Kontrollikoda pööras 2007. aasta eelarve täitmisele erilist tähelepanu, kuna see oli uue programmitsükli (2007–2013) esimene aasta;

2. väljendab heameelt, et kontrollikoda tegi esmakordselt positiivse kinnitava avalduse komisjoni eelarve täitmise kohta;

3. on siiski mures, et kontrollikoda jõudis teatud poliitikavaldkondade, muu hulgas ühtekuuluvuspoliitika osas siiski järeldusele, et maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud ning nende valdkondade järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid parimal juhul vaid osaliselt tõhusad;

4. julgustab seetõttu komisjoni tegema jätkuvaid pingutusi nõrkustega tegelemiseks järelevalve ja kontrolli valdkonnas, töötades välja ja rakendades sisemist reformikava ning rakendades koostöös liikmesriikidega tegevuskava liidu järelevalve- ja kontrollisüsteemide edasiseks parandamiseks;

6. peatükk – Ühtekuuluvuspoliitika

5. märgib, et 27 % kõigist selle rubriigi maksetest tehti 2007. eelarveaastal tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas; märgib ühtlasi, et 84 % kõigist 2007. eelarveaastal tehtud maksetest seondusid endiselt programmitsükliga 2000–2006;

6. väljendab rahulolu, et ühtekuuluvuse poliitikavaldkonnas, sealhulgas tööhõive ja sotsiaalküsimuste osas, kasutati maksete assigneeringuid peaaegu 100 % pärast korrektsioonide tegemist paranduseelarvete kaudu;

7. väljendab rahulolematust kõige sagedasemate Euroopa Sotsiaalfondiga seotud vigade üle, milleks oli esiteks suutmatus esitada tõendid, et üldkulud või personalikulud seondusid tegelikult asjaomase projektiga, ning teiseks personalikulude või üldkulude ülehindamine; toetab seetõttu igati ajavahemikku 2007–2013 käsitlevas finantsraamistikus sisalduvat uut korda, millega lihtsustatakse menetlusi ja võimaldatakse deklareerida üldkulud ühtse määra alusel osana otsestest kuludest; kutsub liikmesriike ühtlasi üles tõhustama abisaajatele suunatud teavitamistegevust ning parandama igapäevast halduskontrolli, et vigu vähendada;

8. väljendab heameelt 5. juunil 2008 välja antud suuniste üle programmitöö perioodil 2007–2013 struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel teostatud projektide haldamise kontrollimiseks liikmesriikides(91).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

44

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jiří Maštálka, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Pierre Jonckheer, Jamila Madeira, Adrian Manole, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Patrizia Toia

12.2.2009

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Péter Olajos

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarverubriikide üldisi täitmise määrasid rahuldavaks;

2.  rõhutab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna eelarve täitmise 94,6%list üldist määra, mis on rahuldav tulemus, arvestades, et 2007 oli uue finantsraamistiku (2007–2013) esimene aasta ja et seda iseloomustas keskkonnapoliitika valdkonna uute programmide vastuvõtmine ja jõustumine;

3.  rõhutab eriti, et LIFE + programmi rakendamisel ületas kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 98,7%; rõhutab, et sellega seoses eraldati 82% kulukohustuste assigneeringutest liikmesriikide projektidele, olles täielikus vastavuses LIFE+ käsitleva määrusega; märgib 2007. aasta projektide puhul maksete assigneeringute vähenemist, mis on tingitud LIFE+ käsitleva määruse hilisest vastuvõtmisest; on siiski rahul assigneeringute kasutamisega üldise poliitikavaldkondade toetamise, teabealase tegevuse, teadlikkuse suurendamise ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamise valdkondades;

4.  tervitab ühenduse tubakafondi assigneeringute kasutamise määra, mis ulatub 100%ni; on seetõttu veendunud, et tubakatarbimise kahjulikest mõjudest üldsuse teadlikkuse suurendamist, eriti teavitustegevuse ja harituse suurendamise kaudu, käsitlevate projektide rahastamisvahend on tõhusalt rakendatud;

5.  kutsub komisjoni üles pakkuma mitmeaastaste programmide osas taotlejatele täiendavat abi, eriti pakkudes taotlejatele erikoolitust ja kasutajasõbralikke suuniseid;

6.  tervitab jõupingutusi pakkumiskutsetele suurema tähelepanu pööramiseks ja taotlejatele suurema abi andmiseks, eriti rahvatervise programmides, et vältida selliste projektitaotluste esitamist, mis pole selgelt abikõlblikud või on halva kvaliteediga, kuid märgib, et rahuldava olukorra saavutamiseks on vaja teha täiendavat tööd;

7.  rõhutab, et rahvatervise programmi rakendab osaliselt Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet; tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et ta kasutaks programmi vahendeid tegevuskulude tarbeks väga säästlikult, kuna neid on vaja ka haldusülesannete jaoks;

8.  rõhutab, et finantsmääruse haldus- ja rahandussätete järgimine ei tohiks tuua kaasa põhjendamatuid viivitusi toetuste andmisel ega rahastatavate projektide väljavalimisel ning kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi, et parandada haldusmenetlusi, mis mõjutavad kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutamist;

9.  on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et komisjoni tegevusele võib seoses 2007. aasta keskkonnapoliitika, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna kuludega anda heakskiidu.

LÜHISELGITUS

Käesolev arvamus käsitleb eelarve täitmist keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas 2007. eelarveaastal.

Keskkond

2007 oli uue finantsraamistiku (2007–2013) esimene aasta ja seda iseloomustas keskkonnapoliitika valdkonna uute programmide vastuvõtmine ja jõustumine nagu: 9. juunil 2007 vastu võetud LIFE + ja 5. märtsil 2007 vastu võetud kodanikukaitse rahastamisvahend. Eelarve täitmise üldine määr – 94,6% – oli rahuldav.

LIFE + programmi täitmist saab pidada väga rahuldavaks kulukohustuste assigneeringute osas, hoolimata õigusliku baasi hilisest vastuvõtmisest (23. mail 2007), ja LIFE + tegevuseelarve 98,87%lise täitmise määra osas.

Kodanikukaitse uus 5. märtsil 2007 vastu võetud õiguslik alus laiendab selle rahastamisvahendi kohaldamisala, mis katab nüüd peamiselt inimeste, kuid ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse loodus- ja inimeste põhjustatud katastroofide, terrorismiaktide ning tehnoloogiliste, radioloogiliste ja keskkonnaalaste õnnetuste puhul.

Eelmise õigusliku baasi puhul oli rahastamise tase 2006. aastal 7,01 miljonit eurot. 2007. aastal vastu võetud uus rahastamisvahendil oli kasutatavaid assigneeringuid 20,8 miljoni euro ulatuses (eelarveread 07 04 01 ja 19 06 05).

Uute meetmete rahastamisotsusega eraldati katastroofidele reageerimise jaoks 7,225 miljonit eurot, kuid selle eelarve täitmise lõplik tase on tegelikult väga väike – alla 1% – ja seda nii õigusliku baasi hilise vastuvõtmise kui ka asjaolu tõttu, et rahaliste vahendite tegelik kasutus on otseselt seotud katastroofide toimumisega, mida on väga keeruline ennustada. Siiski saab kodanikukaitse rahastamisvahendi kasutamist pidada üldiselt rahuldavaks.

Uued programmid kujutavad endast suurt muutust keskkonna valdkonna kulude rahastamisvahendites, mis on tingitud peamiselt mitmete endiste rahastamisvahendite ja algatuste üleminekust uue LIFE + programmi alla, kodanikukaitse (+ merereostuse programm) vahendite suurendamisest kodanikukaitse rahastamisvahendi kaudu (mis katab samuti kolmandates riikides kodanikukaitsealaste sekkumiste toetamist), samuti enamiku välismeetmete ümberpaigutamisest RELEXi rühma hallatavatesse rahastamisvahenditesse, jättes keskkonna peadirektoraadi hallata ainult mitmepoolsete keskkonnaalaste lepingute osamaksete rahastamise väikese eripaketi.

Keskkonna valdkonnas oli maksete assigneeringute üldine täitmise määr 80,04%, mis on võrreldes 2006. aastaga natuke madalam.

Kuid see määr suureneb 84,57%ni, kui arvestada ka liigendamata assigneeringute maksete taset.

Rahvatervis ja toiduohutus

Rahvatervise programmi maksete täitmine ulatus 2007. aastal 89%ni, jättes alakasutamise 6,7 miljonile eurole, mis on osaliselt seotud maksete ülehindamisega 2007. aasta eelarve koostamisel 2006. aasta alguses ning osaliselt toetuste saajatega otseselt seotud teguritega.

Tervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade maksete täitmise määrad on kulukohustuste täitmise määradest madalamad, kuid see tuleneb suurel määral asjaolust, et toetuste saajad ei ole alati suutnud kasutada kogu neile eraldatud summasid. 2007. aasta 15. oktoobrini toetuste saajate soovil tehtud toetuste summade vähendamised ulatusid 1,3 miljoni euroni.

Tubakafondiga seotud kulukohustuste assigneeringute täitmise määrad on igati rahuldavad (peaaegu 100%). Selle eelarverea alused vahendid on "liigendamata vahendid", mis võivad selliselt esitatuna eksitavalt osutada alatäitmisele. Kuid see eelarverida ei näita alatäitmist.

Nagu toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise puhul on loomahaiguste likvideerimise eelarverea vahendite kasutamise määr vägagi kõrge – 97,4% eraldatud summast.

Toiduohutuse meetmete kulukohustuste assigneeringuid iseloomustab juhutine madal täitmise tase, mis on hädaolukordade fondi puhul tingitud asjaolust, et selle eelarverea puhul on tegemist suure määramatusega. Harv haiguste puhkemine ELis tingib sel juhul paljutõotavalt madala vahendite kasutamise määra. Muudel juhtudel, nagu sööda- ja toidukontrolli puhul, on madal vahendite kasutamise määr tingitud maksete ülehindamisest või, nagu sööda ja toidu ohutuse puhul, koolituste arvu, vajaduste ja kulude ülehindamisest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

44

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Maria Berger, Johannes Blokland, John Bowis, Martin Callanan, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Peter Liese, Linda McAvan, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Amalia Sartori, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Åsa Westlund

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Iles Braghetto, Jutta Haug, Hartmut Nassauer, Bart Staes, Andres Tarand

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Emanuel Jardim Fernandes

11.2.2009

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 - C6-0415/2008 - 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Bill Newton Dunn

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt kontrollikoja aruandes esitatud tähelepanekute üle, millega antakse õiglane hinnang siseturupoliitika, tollipoliitika ja tarbijakaitsepoliitika kohta;

2.  kutsub liikmesriike üles parandama veelgi oma sisekontrollisüsteeme, et hoida ära loata kaupade toomine ühenduse turule; kutsub komisjoni ühtlasi üles võtma jätkumeetmeid 2007. aastal välja selgitatud puuduste kõrvaldamiseks tarbijakaitse valdkonnas;

3.  väljendab heameelt kontrollikoja tähelepaneku üle, et tolli ja raamatupidamise valdkonna kontrollisüsteemid toimivad hästi; rõhutab, et kuigi tollikontroll on peamiselt liikmesriikide vastutusvaldkonnas, peaksid tolli valdkonna haldustegevuse eest vastutama vaid usaldusväärsed ettevõtjad, et vältida ohtu, et siseturule veetakse sisse kaupu tollimaksuta või tolliväärtust määramata;

4.  hindab pingutusi, millega saavutati eelarverea 12 02 01 (Siseturu rakendamine ja arendamine) 86%-line täitmismäär; märgib, et komisjoni hinnangul jäi osa maksete assigneeringutest kasutamata seetõttu, et mõned uurimustööde lepingud kirjutati alla alles aasta lõpus ja 2007. aastaks kavandatud maksed jäid tegemata;

5.  juhib tähelepanu sellele, et eelarverea 14 04 02 (Toll 2007) 55%-line täitmismäär ei ole piisav ja nõuab seetõttu paremat eelarve kavandamist; märgib, et komisjoni hinnangul on enamus sellest eelarvereast seotud pikaajaliste infotehnoloogialepingutega, mille kohaselt tooted tarnitakse ja teenused osutatakse „nõudmisel“, mis teeb täpsete finantsvajaduste hindamise ja kavandamise keeruliseks; tunnistab samas, et 2008. aasta eelarve tulemused olid positiivsed ning maksete assigneeringute täitmise määr oli üle 97%;

6.  märgib, et eelarverea 17 02 02 (Tarbijakaitse) 77%-line täitmismäär on eelmiste aastate näitajast madalam; märgib ühtlasi, et komisjoni hinnangul on selle põhjus liigendamata assigneeringute ümberpaigutamine Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametilt tagasi tarbijakaitse programmi ning mõned 2007. aasta jooksul võetud hilised kulukohustused, mistõttu 2007. aastaks kavandatud makseid ei tehtud; kutsub seetõttu komisjoni üles selle valdkonna eelarve kavandamist parandama.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

39

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mogens Camre, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Edit Herczog, Pierre Jonckheer, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Catiuscia Marini, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Giovanni Rivera, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Eva-Britt Svensson, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emmanouil Angelakas, André Brie, Colm Burke, Magor Imre Csibi, Joel Hasse Ferreira, Filip Kaczmarek, Manuel Medina Ortega, José Ribeiro e Castro

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Klaus-Heiner Lehne

18.2.2009

transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Luca Romagnoli

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2007. aasta eelarves nähti transpordipoliitikale ette kokku 1 322 667 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 743 111 000 eurot maksete assigneeringutena; märgib ühtlasi, et nendest summadest

- nähti üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette 933 578 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 369 665 000 eurot maksete assigneeringutena,

- transpordiohutusele nähti ette 15 348 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 14 500 000 eurot maksete assigneeringutena,

- Marco Polo programmile nähti ette 56 890 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 10 425 000 eurot maksete assigneeringutena,

- transpordiasutustele ja Galileo järelevalveasutusele nähti ette 113 631 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 114 716 000 eurot maksete assigneeringutena,

- transpordi turvalisusele, sealhulgas üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojektile, nähti ette 6 000 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 6 578 000 eurot maksete assigneeringutena;

2.  tervitab üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute jätkuvalt kõrget kasutusmäära (mis mõlemad ulatuvad peaaegu 100%ni) ja palub liikmesriikidel tagada riigieelarvest piisav rahastamine võrdväärselt selle ELi võetud kohustusega;

3.  märgib murega transpordi turvalisusele ette nähtud kulukohustuste assigneeringute madalat kasutusmäära (55,95%) ja Galileo järelevalveasutusele ette nähtud kulukohustuste assigneeringute madalat kasutusmäära (33,24% jaotises 3), mille puhul suur osa 2007. aastal seoses 2006. aasta ülejäägiga kasutamiseks vabanenud summast kanti üle 2008. aastasse; samuti märgib murega maksete assigneeringute madalat kasutusmäära siseturu ja transpordisüsteemide optimeerimise osas (47,48%), reisijate õiguste osas (58,96%) seoses lepingute allkirjastamise hilinemisega ning Galileo järelevalveasutuse osas (33,24% jaotises 3);

4.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja eriaruandele nr 6/2005 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohta(92) reageerimise tulemusena on piiriüleste projektide rahalise toetuse ülemmäär suurenenud 30%ni ja rahastamise miinimumkünnist on suurendatud 1 500 000 euroni; lisaks märgib, et hindamiskorda projektide valikul on parandatud ja järelevalvet on tõhustatud, kuid väljendab samas kahetsust, et töökirjelduste struktuuri ei ole ühtlustatud ning tehnilist ja finantsjärelevalvet ei ole standardiseeritud;

5.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja teostatud sisekontrollistandardite analüüs, mis on otseselt seotud alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse analüüsiga, näitas, et transpordi ja energeetika peadirektoraat järgib baasnõudeid;

6.  teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks transpordi- ja turismikomisjoni pädevusse kuuluvate sektorite osas heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Josu Ortuondo Larrea, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Luca Romagnoli, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zsolt László Becsey, Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Luigi Cocilovo, Jas Gawronski, Pedro Guerreiro, Lily Jacobs, Corien Wortmann-Kool

25.2.2009

regionaalarengukomisjoni ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Jan Olbrycht

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tervitab huviga Euroopa Kontrollikoja aruandes sisalduvaid tähelepanekuid ja soovitusi, mille eesmärk on tagada struktuurifondide korrektne kasutamine;

2.   märgib, et kontrollikoja 2007. aasta aruanne hõlmab siiski üksnes 2000–2006 projekte, kuna 2007. aasta on olnud eelkõige ettevalmistav etapp 2007–2013 programmide rakendamiseks; rõhutab seetõttu, et 2007–2013 programmitöö perioodiks paika pandud uute eeskirjade (mis on 2006. aastani kehtinud eeskirjadest lihtsamad ja rangemad) mõju ei ole veel võimalik hinnata;

3.   rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on jätkuvalt ELi üks peamisi poliitikavaldkondi; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll ELi reageerimises finantskriisile ja tähtis koht Euroopa majanduse taastamise kavas; väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavandatud meetmete üle, mille eesmärk on soodustada ja kiirendada ühtekuuluvusprogrammide rakendamist;

4.   märgib, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega kaasneb suur risk, ja rõhutab, et seda asjaolu tuleks vigade arvu hindamisel arvesse võtta; on arvamusel, et tõhusad kontrollimeetmed peavad olema kuluefektiivsed ja proportsionaalsed hea finantsjuhtimise nõuetega; rõhutab asjaolu, et põhjendamatut keerukust tuleb vältida, et võimaldada programmide kiiret rakendamist;

5.   toonitab, et struktuurifondide rakendamise menetlusi, eriti haldus- ja kontrollsüsteeme, on vaja lihtsustada; märgib, et liikmesriikidepoolses eeskirjade eiramises on teatud määral süüdi süsteemi keerukus; väljendab heameelt lihtsustamismeetmete üle, mille komisjon on välja pakkunud 2007–2013 struktuurifondidega seotud määruste läbivaatamisega seoses, et reageerida praegusele finantskriisile; ootab huviga viimast komisjoni ettepanekute paketti struktuurifondidega seotud lihtsustamismeetmete kohta, mis on kavandatud 2009. aasta algusele;

6.   märgib, et sellistel lihtsustamismenetlustel on oluline roll halduskoormuse vähendamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab siiski, et oluline on tagada, et sellised lihtsustamismenetlused aitavad kaasa vigade määra vähenemisele tulevikus;

7.   rõhutab 19. veebruaril 2008. aastal komisjoni poolt vastu võetud tegevuskava (komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel) tähtsust, mille eesmärk on vähendada vigu liikmesriikide esitatavates maksenõuetes; on veendunud, et nimetatud uus tegevuskava võib olukorda märkimisväärselt parandada, eeskätt aidates liikmesriikidel arendada oma võimet kontrollida projektidega seonduvate kulude abikõlblikkust; märgib, et tegevuskava esimeses arenguaruandes sisalduvad esialgsed tulemused viitavad positiivsetele arengutele; rõhutab siiski, et konkreetseid edusamme saab hinnata alles 2010. aastal või hiljem;

8.   märgib eriti, et komisjoni 2008. aasta juunis välja antud haldamise kontrollimise suunistes asjaomase tegevuskava raames rõhutatakse haldusasutuste ennetusmeetmete tähtsust, mille aluseks on tõhus teabevahetus abisaajatega; on seisukohal, et igasugune abisaajatele suunatud teavitamistegevus on vigade vähendamisel, eelkõige sellises valdkonnas nagu kulude abikõlblikkus, määrava tähtsusega;

9.   kiidab heaks komisjoni väljendatud seisukoha finantskorrektsioonide kohta, mille kohaselt eeskirjade eiramised tõenäoliselt avastatakse ja parandatakse mitmeaastase korrigeerimissüsteemi abil; võtab teadmiseks, et komisjon kontrollib pidevalt liikmesriikide esitatud andmeid nende täielikkuse ja täpsuse seisukohast ning liikmesriikide tehtud korrektsioonide kohta usaldusväärsete tõendite esitamisel on tehtud reaalseid edusamme;

10. väljendab heameelt komisjoni läbipaistvuse algatuse üle, millel võib olla suurem roll vigade likvideerimisel tulevikus;

11.  võtab teadmiseks kontrollikoja avastatud vigade arvu ning juhib tähelepanu, et kontrollikoda ja komisjon tõlgendavad erinevalt summat, mida ei oleks tulnud välja maksta (eelkõige kulude abikõlblikkusega seotud eeskirjade erinev tõlgendamine); rõhutab, et vaja on täiendavaid selgitusi ja nõuab finantskorrektsioonide kohaldamisega seotud eeskirjade tõlgendamise ühtlustamist; samuti palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, esitada võimalikult kiiresti iga-aastased riiklikud kuludeklaratsioonid ühise juhtimise raames;

12. väljendab mõningast rahulolu seoses asjaoluga, et liikmesriikide kontrollisüsteemide statistilised näitajad näivad olevat paranenud, kuid avaldab kahetsust, et paljudes liikmesriikide kontrollisüsteemides on endiselt olemas tagasimaksetega seotud eeskirjade eiramise risk; on arvamusel, et esimese astme kontrolli tõhusust riiklikul ja omavalitsustasandil on vaja täiendavalt parandada; rõhutab sellega seoses komisjoni järelevalverolli tähtsust;

13. rõhutab asjaolu, et kontrollikoja aruandes esitatud vigade arv ei viita ilmtingimata pettusele, ning palub seetõttu komisjonil ja kontrollikojal seda tulevastes dokumentides selgelt eristada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

42

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Giorgio Carollo, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Monica Giuntini, Ambroise Guellec, Gábor Harangozó, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Iosif Matula, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Giovanni Robusti, Wojciech Roszkowski, Bernard Soulage, Catherine Stihler, Margie Sudre, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emanuel Jardim Fernandes, Stanisław Jałowiecki, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Flaviu Călin Rus, Richard Seeber, László Surján, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Sepp Kusstatscher, Toine Manders

17.2.2009

kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 - C6-0415/2008 - 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab tungivalt, et riiklikud asutused ja liikmesriikide ametivõimud järgiksid komisjoni kehtestatud rakenduseeskirju oma vastutusala raames; väljendab heameelt asjaolu üle, et hariduse ja kultuuri peadirektoraat ei pidanud vajalikuks säilitada riiklike asutuste kontrollimehhanismidega seotud reservatsiooni, ning toetab rangete auditkontrollide jätkamist;

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et hariduse ja kultuuri valdkonnas on maksete hilinemine vähenemas, ning eeldab, et komisjon jätkab pingutusi eesmärgiga maksete hilinemisi veelgi vähendada;

3.  palub komisjonil uurida vajadust teatavatel tingimustel erandite tegemise järele finantsmääruses sätestatud kasumi taotlemist keelavast eeskirjast, et võimaldada abisaajatel omavahendeid suurendada, ilma et nad peaksid sellest tulenevalt kartma ELi kaasrahastamise vähenemist;

4.  väljendab lootust, et tänu 2007. aasta lõpus teabevahetuse peadirektoraadi loodud kontrollisüsteemile ei ole enam tulevikus tarvis lisada eelarve haldamisega seotud reservatsiooni, nagu seda tehti 2007. eelarveaasta puhul;

5.  palub komisjonilt täiendavat teavet sõpruslinnadega seotud tegevust toetavate haldusstruktuuride loomise kohta liikmesriikides, eelkõige selliste struktuuride loomise vajaduse, kaasnevate kulude ja kõnealuste struktuuride eesmärgi kohta;

6.  palub, et komisjon uuriks võimalusi parandada noorteprogrammi jõudmist uute noorterühmadeni, ennekõike ebasoodsast keskkonnast pärit noorteni; soovitab sellega seoses noorteorganisatsioonidel, sealhulgas Euroopa noortefoorumil, suurendada pingutusi selliste sihtrühmadeni jõudmiseks, parandada aruandlusstandardeid ja rahastamiskriteeriume ning levitada noorte hulgas laiemalt teavet programmi enda kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

29

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Giovanni Berlinguer, Guy Bono, Nicodim Bulzesc, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Ramona Nicole Mănescu, Adrian Manole, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Helga Trüpel

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gyula Hegyi, Iosif Matula, Christel Schaldemose, Ewa Tomaszewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Raül Romeva i Rueda, Salvador Domingo Sanz Palacio, Alejo Vidal-Quadras

30.1.2009

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 - C6-0415/2008 - 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Bárbara Dührkop Dührkop

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   võtab teadmiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks eelarves ette nähtud maksete täitmise madalat taset võrreldes 2006. aastaga (60,41% 2007. aastal võrreldes 86,26%ga 2006. aastal); on teadlik, et see on samuti tingitud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogrammi lisatud, 2007. aasta mais ja juunis kasutusele võetud fondidest ning muude eriprogrammide (nt tsiviilõiguse, uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmid) rakendamise viibimisest; rõhutab kulukohustuste täitmise taseme suhtelist vähenemist võrreldes 2006. aastaga (90,29% võrreldes 94,47%ga 2006. aastal); palub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadil püüda viia kulukohustuste ja maksete täitmise tase 2008. aastal võimalikult kõrgele;

2.   võtab teadmiseks komisjoni poolt Euroopa Teise Pagulasfondi osas läbi viidud järelevalvekontrollide kohta kontrollikoja teostatud hindamise, mille kohaselt olid kontrollid osaliselt tõhusad; võtab asjakohaselt arvesse komisjoni vastused kõnealuses küsimuses;

3.   avaldab kahetsust, et liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteemide kirjeldus välispiirifondi jaoks edastati komisjonile alles 2007. aasta viimases kvartalis, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata liikmesriikide süsteeme 2007. aasta lõpuks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

27

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maddalena Calia, Michael Cashman, Carlos Coelho, Gérard Deprez, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Kinga Gál, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Inger Segelström, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Marco Cappato, Koenraad Dillen, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Eva-Britt Svensson, Adina-Ioana Vălean, Johannes Voggenhuber

11.2.2009

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2008)2359 – C6-0415/2008 – 2008/2186(DEC))

III jagu – Komisjon

Arvamuse koostaja: Lissy Gröner

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et 2007. aasta oli Euroopa võrdsete võimaluste aasta, mil pöörati eritähelepanu mitmesugustele diskrimineerimise vormidele, mida naised sageli kogevad;

B.   arvestades, et meeste ja naiste vahelise püsiva ebavõrdsuse tõttu mõjutab eelarvevahendite kasutamine neid erinevalt,

1.   tuletab komisjonile meelde, et EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ELi üheks aluspõhimõtteks ning see on eesmärk, mis on asjakohane ühenduse kõigi tegevuste ja poliitikavaldkondade puhul;

2.   kordab oma nõuet komisjonile, et soolist võrdõiguslikkust võetaks eelarve planeerimisel jätkuvalt prioriteetse eesmärgina nõuetekohaselt arvesse kooskõlas soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõttega, mida Euroopa Parlament nõudis oma 3. juuli 2003. aasta resolutsioonis, ja avaldab kahetsust kõnealusel teemal komisjoni teostatava otstarbekusuuringuga kaasnevate viivituste üle;

3.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kontrollikoja aastaaruandes 2007. aasta eelarve täitmise kohta ei sisaldu teavet selle kohta, kas eelarvega on antud positiivne panus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele;

4.  teeb kontrollikojale ettepaneku lisada oma aasta- ja eriaruannetesse soolise võrdõiguslikkuse aspekt, eelkõige asjakohane teave meeste ja naiste vahelise mittediskrimineerimise põhimõtte integreerimise poliitika ja soospetsiifiliste andmete olemasolu kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Eva-Riitta Siitonen, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Elisabeth Jeggle, Maria Petre

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

21

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Costas Botopoulos, Mogens Camre, Paulo Casaca, James Elles, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Aurelio Juri, Dan Jørgensen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Nils Lundgren, Marusya Ivanova Lyubcheva, Hans-Peter Martin, Ashley Mote, Jan Mulder, Bill Newton Dunn, José Javier Pomés Ruiz, Bart Staes, Søren Bo Søndergaard, Paul van Buitenen, Ieke van den Burg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vasilica Viorica Dăncilă, Dragoş Florin David, Robert Goebbels, Christopher Heaton-Harris, Edit Herczog, Paul Rübig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Elisabeth Morin, Jürgen Schröder

(1)

ELT L 77, 16.3.2007. Parandatud versioon ELT L 203, 3.8.2007, lk 99.

(2)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 1.

(3)

ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.

(4)

ELT C 216, 14.9.2007, lk 3.

(5)

ELT C 286, 10.11.2008, lk 1.

(6)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 111.

(7)

EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(8)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)

ELT L 77, 16.3.2007. Parandatud versioon ELT L 203, 3.8.2007, lk 99.

(10)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 1.

(11)

ELT C 278, 31.10.2008, lk 32.

(12)

ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.

(13)

ELT C 216, 14.9.2007, lk 3.

(14)

ELT C 311, 5.12.2008, lk 71.

(15)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 111.

(16)

ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(17)

EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(18)

ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(19)

ELT L 24, 27.1.2005, lk 35.

(20)

ELT L 77, 16.3.2007. Parandatud versioon ELT L 203, 3.8.2007, lk 99.

(21)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 1.

(22)

ELT C 278, 31.10.2008, lk 29.

(23)

ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.

(24)

ELT C 216, 14.9.2007, lk 3.

(25)

ELT C 311, 5.12.2008, lk 79.

(26)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 111.

(27)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(28)

EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(29)

ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(30)

ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.

(31)

ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.

(32)

ELT L 77, 16.3.2007. Parandatud versioon ELT L 203, 3.8.2007, lk 99.

(33)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 1.

(34)

ELT C 278, 31.10.2008, lk 81.

(35)

ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.

(36)

ELT C 216, 14.9.2007, lk 3.

(37)

ELT C 311, 5.12.2008, lk 86.

(38)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 111.

(39)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(40)

EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(41)

ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(42)

ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.

(43)

ELT L 77, 16.3.2007. Parandatud versioon ELT L 203, 3.8.2007, lk 99.

(44)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 1.

(45)

ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.

(46)

ELT C 216, 14.9.2007, lk 3.

(47)

ELT C 286, 10.11.2008, lk 1.

(48)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 111.

(49)

EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(50)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(51)

EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(52)

ELT L 77, 16.3.2007. Parandatud versioon ELT L 203, 3.8.2007, lk 99.

(53)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 1.

(54)

ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.

(55)

ELT C 216, 14.9.2007, lk 3.

(56)

ELT C 286, 10.11.2008, lk 1.

(57)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 111.

(58)

EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(59)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(60)

EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(61)

ELT L 187, 15.7.2008, lk 25.

(62)

ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(63)

Euroopa Ühenduste Kontrollikoja arvamus nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ja ühenduse sisekontrolli raamistiku ettepanek) (ELT C 107, 30.4.2004).

(64)

Euroopa Liidu Nõukogu, eesistujariigi teade delegatsioonidele, mis käsitleb ELi vahendite finantsjuhtimise usaldusväärsuse edasist parandamist (An improved sound financial management of EU funds, 10284/08 FIN 217, 3.6.2008) (tekst on olemas ainult inglise keeles).

(65)

           Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0133.

(66)

ELT C 273, 9.11.2006, lk 2.

(67)

ELT L 187, 15.7.2008, lk 25.

(68)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(69)

Komisjoni 26. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 498/2007, millega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L120, 10.5.2007, lk 1).

(70)

Nõukogu 24. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1447/1999, millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuvate käitumisviiside loetelu (EÜT L167, 2.7.1999, lk 5).

(71)

ELT C 94, 21.4.2006, lk 1.

(72)

ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 746.

(73)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0018.

(74)

ELT C 285, 27.11.2007, lk 1.

(75)

Komisjoni deklaratsioon arengukoostöö rahastamisvahendi kohta, artikkel 5. Lisa komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatisele Euroopa Parlamendile (KOM(2006)0628).

(76)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2000, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

(77)

ELT C 174, 26.7.2006, lk 1.

(78)

Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

(79)

ELT C 287, 10.11.2008, lk 9.

(80)

ELT L 344, 20.12.2008, lk 12.

(81)

ELT L 344, 20.12.2008, lk 125.

(82)

Deklaratsioon esitati ja võeti vastu 2. märtsil 2005 Pariisis toimunud kõrgetasemelisel foorumil, millel osalesid arengumaad ja abiandjad, sealhulgas Euroopa Liit, Aafrika Arengupank, Aasia Arengupank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Ameerika Arengupank, OECD arenguabikomitee, ÜRO ja Maailmapank.

(83)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0051.

(84)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).

(85)

ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 331.

(86)

ELT C 185, 22.07.2008.

(87)

Komisjoni 13. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 228/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 595/2004 seoses piima tarnete ja otseturustamise kontrollide intensiivsusega (ELT L 70, 14.3.2008, lk 7).

(88)

Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(89)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(90)

Komisjoni deklaratsioon arengukoostöö rahastamisvahendi kohta, artikkel 5. Lisa komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatisele Euroopa Parlamendile (KOM(2006)0628).

(91)

COCOF 08/0020/04-EN.

(92)

ELT C 94, 21.4.2006, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika