RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel

24.3.2009 - (KOM(2008)0553 – C6‑0451/2008 – 2008/0180(CNS)) - *

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Janusz Wojciechowski

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel

(KOM(2008)0553 – C6‑0451/2008 – 2008/0180(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0553);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0451/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6‑0185/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek: nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel	Ettepanek: nõukogu määrus loomade kaitse kohta tapmisel ja surmamisel
Selgitus
Seoses ettepanekus esitatud määratlusega („tapmine” – loomade surmamine inimtarbimiseks) tundub ebakohane termini „surmamine” järjepidev kasutamine ettepanekus, milles käsitletakse loomi, keda enamasti kasvatatakse inimtoiduks. Üldmärkus – sõna „tapmine”, mis viitab konkreetselt tapmisele ja sellega seotud toimingutele, on antud kontekstis sidusam ning seda tuleks ettepanekus järjekindlalt kasutada.
Iga kord, kui see on vajalik, tuleks sõna „surmamine” asendada sõnaga „tapmine” ning „surmama” asendada terminiga „tapma”.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul ning veevannis uimastamine kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.	(6) Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee võttis 2001. aastal vastu aruande karusnaha tootmiseks peetavate loomade heaolu kohta, mis hõlmas karusloomakasvandustes kasutatavate tapmismeetodite analüüsi. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.
Selgitus
Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee aruanne sisaldab analüüsi erinevate ELi karusloomakasvandustes kasutatavate loomade surmamise meetodite mõju kohta loomade heaolule.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuurisündmused, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.	(15) Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuuri- ja ususündmused ning traditsioonid, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Lisaks viitavad kultuuritraditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu ega ole ajendatud tootmistegevusest, on asjakohane jätta loomade surmamine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja.	(16) Lisaks viitavad kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu, on asjakohane jätta loomade tapmine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22 a Finantssätted Eespool nimetud uued ülesanded avaldavad paratamatult olulist finantsmõju ELi käitajatele. Käesoleva määrusega kehtestatud eekirjade täitmise tagamiseks tuleb ELi rahalistest vahenditest eraldada piisavat finantstoetust, et liit saavutaks rahvusvahelise juhtrolli loomade heaolu valdkonnas.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi. Seepärast ei ole vaja teha vahet pöördumatute ja pöörduvate uimastamise meetodite vahel.	(24) Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi.
Selgitus
Osa loomade uimastamise või tapmismeetodeid, mille puhul kasutatakse gaasi, on reversiivsed ja loomad tulevad uuesti meelemärkusele. Kuna selle tapaprotsessi puhul ei ole edasisi samme, näiteks veretustamine, ette nähtud, on võiamlik, et loomade nahastamine toimub hetkel, kui nad on meelemärkusel.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses.	(32) Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Komisjon peaks tagama, et siseturu jaoks mõeldud liha ja lihatoodete import kolmandatest riikidest vastaks selle määrusega kehtestatud üldeeskirjadele.
Selgitus
Samade eeskirjade järgimine on oluline turumoonutuste vältimiseks.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses.	(33) Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses. Väikeste, korrapäraselt kontrollitavate tapamajade suhtes, mille tapavõimsus on kuni 50 loomühikut nädalas või kuni 150 000 ühikut kodulindusid aastas ja mis müüvad toitu peamiselt otse lõpptarbijale, ei ole käesoleva määruse üldpõhimõtete täitmiseks vaja rakendada kulukat loamenetlust.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Tuleb vältida loomade kannatusi, mis on tingitud tapaeelsest hirmust ja stressist. Seetõttu on kohane projekteerida tapamajade konstruktsioon, kavandada tapamajade tootmisprotsess ja koolitada töötajad välja sellisel viisil, et vältida loomade stressist, hirmust ja valust põhjustatud kannatusi mahalaadimise ja tapmise vahel.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid.	(35) Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid. Pidevalt tuleks teha jõupingutusi paremate uimastamismeetodite väljatöötamiseks. Samuti tuleks kiirendada uurimistööd alternatiivide otsimisel ülemääraste tibude tapmisele.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Uimastuseta surmamisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata.	(37) Uimastuseta tapmisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata ja saavutada kohe pärast kõri läbilõikamist tõhus uimastus.
Selgitus
Muidugi on vaja kaaluda riituslikku tapmist. Ent selleks et kaitsta loomi tarbetute kannatuste eest, tuleb kohaldada tapmisjärgse uimastamise põhinõuet.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Tapamajades kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade tapaeelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.	(38) Tapamajades ja karusloomakasvatustes kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade surmamise eelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.
Selgitus
Karusloomakasvatustele selle sätte mittekehtestamise puhul oleks tegemist ebajärjekindla lähenemisviisiga. Määruses on määratletud mõiste „tapmine“ kui „loomade surmamine inimtarbimiseks“ ja seega ei hõlmaks see säte karusloomakasvatustes surmatud loomi.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) pädeva asutuse järelevalve all teaduslike ja tehniliste katsete käigus;	i) tegevuse käigus, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta1;
	__________ 1EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.
Selgitus
Mõistet „tehnilised katsed” ühenduse määrustes ei esine. Viidata tuleks nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivile 86/609/EMÜ. Selle alusel tuleks erandit kohaldada mitte üksnes loomadele, kes surevad katsete käigus, vaid ka kõigile loomadele, keda hõlmab nimetatud direktiiv – teiste sõnadega, kõigile loomadele, keda kasutatakse või kavatsetakse kasutada katseteks või kes tuleb katse lõppedes surmata.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) jahitegevuse käigus;	ii) jahitegevuse või sportkalapüügi käigus;
Selgitus
Kuigi vaid artikli 3 lõige 1 on kohaldatav kalapüügile, tundub mõistlikuna jätta harrastuskalapüük määruse reguleerimisalast välja, analoogiliselt jahitegevusega.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iv a) suuremate religioossete pidustuste käigus, millega kaasnevad traditsioonilised ohverdamised isikliku tarbimise eesmärgil, näiteks jõulude ja lihavõtete ajal ning ainult kümne päeva jooksul enne vastavaid kuupäevi;
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) looduses lastud poolkodustatud hirvede suhtes, mis lähevad töötlemisele jahifarmi rajatises.
Selgitus
Põhja-Euroopas suurtel karjamaadel peetavaid poolkodustatud hirvi surmatakse sageli kuulilasuga pähe töötlusrajatise lähedal. Sellega seondub vähem muret loomade heaolu pärast kui metsikute hirvede surmamise puhul.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „seotud toimingud” – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;	b) „seotud toimingud” – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, mahalaadimine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;
Selgitus
On oluline teha selgeks, et kaitse laieneb ka loomade mahalaadimisele nende saabumisel tapamajja.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) „pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mille ülesanne on tagada käesoleva määruse nõuete järgimine, või mõni muu asutus, millele keskasutus on nimetatud pädevuse delegeerinud;
Selgitus
Tuleb lisada „pädeva asutuse” määratlus, kuna see mõiste esineb tekstis korduvalt.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) „teadvusetus“ – teadvuseta olek, mille puhul ajutegevus on ajutiselt või jäädavalt häiritud ja mille järel loom ei ole võimeline reageerima tavapärastele ärritajatele, sealhulgas valule;
Selgitus
Termini „teadvusetus“ selgem määratlus aitab kaasa teksti paremale mõistmisele.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „uimastamine” – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;	f) „uimastamine” – tahtlikult käivitatud protsess, mis põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;
Selgitus
Suurem osa, kui mitte kõik lisas loetletud uimastusviisid põhjustavad enamal või vähemal määral valu, põhjustades vastuolu määratluse ja heakskiidetud meetodite vahel.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) „riitus” – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud selliste usundite raames nagu islam või judaism;	g) „riitus” – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud usundite raames või tuleneb teatavatest religioossetest pidustustest;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
k) „tapamaja” – ettevõte maismaaloomade tapmiseks;	k) „tapamaja” – ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks;
Selgitus
Ettepaneku määratlus on asendatud määratlusega, mis on juba ilmunud määruses 853/2004. Tundub mõistlik kasutada juba olemasolevaid määratlusi ja mitte tekitada iga uue määruse jaoks uusi.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt m
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
m) „karusloomad” – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, kährikud, nutriad ja tšintšiljad;	m) „karusloomad” – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, pesukarud, kährikud, nutriad, küülikud ja tšintšiljad;
Selgitus
Neid liike kasvatakse ELis karusnaha saamiseks ning seega tuleks nad „karusloomade“ mõistega hõlmata.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;	a) loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;
Selgitus
Nõue hoida loomi puhtana näib asjakohatu, sest see tingimus on hõlmatud hügieenimäärusega. Seda ei ole mõtet dubleerida. Küsimus puudutab hügieeni üldiselt, mitte üksnes loomade heaolu.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) loomadel ei esineks valu, hirmu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;	d) loomadel ei esineks valu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;
Selgitus
Meetmeid saab rakendada kannatuste vältimiseks, kuid kindlasti mitte selle tagamiseks, et loomadel ei esineks hirmu tunnuseid, sest see ei ole otstarbekas ega realistlik.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) vältida kahjulikku vastastikust mõju.	välja jäetud
Selgitus
Mõiste „kahjulik vastastikune mõju” on väga ebamäärane ja seetõttu on seda raske järgida ja kontrollida.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 võib loomi surmata ilma eelneva uimastuseta, kui riitus näeb ette teistsuguseid meetodeid ja eeldusel, et surmamine toimub tapamajas.	2. Kooskõlas riitusega võib loomi tappa ilma eelneva uimastuseta eeldusel, et tapmine toimub tapamajas.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku tekst on segane. Erandi liik ei ole lahti seletatud ja võib tekitada mitmetimõistetavust. Muudatusettepanek püüab küsimust selgitada ning säilitada praegust status quo olukorda seoses rituaalse tapmisega ilma eelneva uimastuseta.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad siiski otsustada seda erandit mitte kohaldada.	välja jäetud
Selgitus
Tuleb ühtlustada erinevad lubatavad surmamise meetodid tagamaks, et kõik ühenduse tootjad järgivad ühesuguseid loomade heaolu standardeid.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Uimastamine peab toimuma vastavalt I lisas kirjeldatud meetoditele.	1. Uimastamine peab toimuma vastavalt I lisas kirjeldatud meetoditele. Selleks et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võib komisjon uusi uimastamismeetodeid heaks kiita Euroopa Toiduohutusameti hinnangu alusel ning artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Selgitus
Põhjenduses 23 nimetatakse, et komisjon võib anda loa uuteks uimastamismeetoditeks. Käesoleva muudatusettepanekuga kehtestatakse uue uimastamismeetodi heakskiitmisel järgitav kord.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Uimastamise eest vastutav personal peab korrapäraselt läbi viima kontrolle, et veenduda, et loomadel puuduvad teadvuseloleku või tundlikkuse tunnused uimastamisprotsessi lõppemise ja surma kinnitamise vahelises ajavahemikus.	2. Uimastamise eest vastutav personal peab korrapäraselt läbi viima kontrolle, et veenduda, et loomadel puuduvad teadvuseloleku või tundlikkuse tunnused uimastamisprotsessi lõppemise ja surma vahelises ajavahemikus.
Selgitus
Väljend „kinnitamine” tundub viitavat vajadusele tehniliste meetodite järele, mis on selgelt vastuolus tapakeskustes järgitavate tava- ja mõistlike praktikatega.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Veretustamist alustatakse võimalikult kiiresti pärast uimastamist.
Selgitus
See täpsustus on vajalik selleks, et tagada looma surm uimastamise ajal.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõigi selliste muudatuste puhul tuleb tagada loomade heaolu tase, mis on vähemalt samaväärne olemasolevate meetodite abil saavutatud tasemega, ja see peab olema tõestatud teaduslike tõendite abil, mis on avaldatud rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikke eksperthinnanguid sisaldavates asjakohastes ajakirjades.	Kõigi selliste muudatuste puhul tuleb tagada loomade heaolu tase, mis on vähemalt samaväärne olemasolevate meetodite abil saavutatud tasemega, ja see peab olema tõestatud asjakohaste teaduslike tõendite abil.
Selgitus
Põhiküsimus on vajadus teaduslike tõendite järele, mida hinnatakse vastavalt artiklis 22 sätestatud menetlusele.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ühenduse tegevusjuhised I lisas kirjeldatud meetodite kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.	4. Ühenduse suunised I lisas kirjeldatud meetoditega seotud korra väljatöötamise ja eeskirjade rakendamise kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käitajad peavad standardse töökorra koostamise ja rakendamisega tagama surmamise ja sellega seotud toimingute vastavuse artikli 3 lõikele 1.	2. Käitajad peavad standardse töökorra koostamise ja rakendamisega tagama tapmise ja sellega seotud toimingute vastavuse artikli 3 lõikele 1. Selleks võib tapamajadele kohaldada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 5 ettenähtud korda.
Selgitus
Halduse lihtsustamise huvides tuleb käesolevas määruses sätestatud menetlusi kombineerida teiste, analoogiliste „hügieenipaketi” menetlustega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Standardne töökord tuleb muuta pädevale asutusele kättesaadavaks, kui viimane seda nõuab.	3. Standardne töökord tuleb muuta pädevale asutusele kättesaadavaks, kui viimane seda nõuab. Standardse töökorra muutumise korral teavitatakse riiklikku veterinaararsti kirjalikult.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Pädev asutus võib standardset töökorda muuta, kui see ei ole selgelt vastavuses käesolevas määruses kehtestatud üldiste eeskirjade ja nõuetega.
Selgitus
Peab olema süsteem, mis võimaldab pädeval asutusel nõuda käitajalt selgelt mittekohase standardse töökorra muutmist.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) loomade pidamine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist;	a) loomade ajamine liikumise piiramise, uimastamise või tapmise eesmärgil;
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) elusloomade veretustamine.	f) elusloomade veretustamine ja/või käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud tapmismeetodid.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) karusloomade tapmine.
Selgitus
Ei ole mingit põhjust, miks ei peaks karusloomakasvatustes loomade tapmisega seotud töötajate suhtes kehtima samasugused kriteeriumid nagu tapamajade töötajate suhtes.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Karusloomade surmamist peab jälgima isik, kellel on artiklis 18 osutatud pädevustunnistus, mis hõlmab kõiki neid toiminguid, mida sooritatakse nimetatud isiku järelevalve all.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on vältida kordust.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) loomakategooriad või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;	a) loomaliigid või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;
Selgitus
„Liigid” on asjakohasem tehniline mõiste.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) nende seadmete hoolduse ja kalibreerimise meetodid.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tapatoimingute ajal peavad kohapeal olema kättesaadavad uimastamise varuseadmed, mida saab viivitamata kasutusele võtta, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema.	2. Tapatoimingute ajal peab kohapeal olema kättesaadav uimastamise varumeetod, mida saab viivitamata kasutusele võtta, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema. Kui kõnealune uimastamise varumeetod on seotud raskete seadeldistega, on asjakohane kasutada teisaldatavaid seadmeid.
Selgitus
Mõned I lisas nimetatud uimastamismeetodid ei nõua vahendeid, kuid sobivad hästi uimastamise varumeetodiks.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Ühegi looma liikumist ei tohi piirata, kui selle looma uimastamise või tapmise eest vastutav tapamaja töötaja ei ole valmis looma uimastama või tapma.
Selgitus
Liikumise piiramine võib tekitada loomale suurt stressi ja on väga oluline, et liikumist piiravas süsteemis või sulus veedetud aeg oleks võimalikult lühike.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud nõuded peavad vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkidele.	Kolmandates riikides heakskiidetud või heakskiitmisele kuuluvate tapamajade või ettevõtete kontrollimisel Euroopa Liitu impordi eesmärgil vastavalt ELi õigusaktidele teevad komisjoni eksperdid kindlaks, et artiklis 5 osutatud elusloomade tapmine toimub tingimustel, mis on seoses loomade heaoluga vähemalt samaväärsed käesolevas määruses ettenähtuga.
	Kolmandatest riikidest imporditava lihaga kaasas olevale veterinaarsertifikaadile lisatakse tõend nimetatud nõude täitmise kohta.
Selgitus
Ülaltoodud tabeli parem pool sisaldab kehtiva direktiiviga 93/119 ettenähtut, milles viidatakse samaväärsele tõendamisele, et ühendusse importimiseks järgib heakskiidetud ettevõte tapmisel humaanseid tingimusi. Põhjenduses 32 rõhutatu tugevdamiseks seoses ühendusse liha importimise üha kasvava osatähtsusega oleks asjakohane jääda kõnealuse direktiivi sõnastuse juurde ja teha see viivitamata kättesaadavaks kõikidel tasanditel käitajatele.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 a Impordi kord kolmandatest riikidest Komisjon tagab, et kolmandatest riikidest pärit liha ja lihatooted, mis on mõeldud tarbimiseks siseturul, on kooskõlas käesoleva määruse sätetega.
Selgitus
Lihatootmise tingimused ja meetodid peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega, et vältida kõlvatut konkurentsi tootjate vahel.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva määruse kohaldamiseks peab määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 4 osutatud pädev asutus iga tapamaja puhul heaks kiitma:	2. Käesoleva määruse kohaldamiseks peab määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 4 osutatud pädev asutus igale tapamajale tegevusloa andmise puhul arvesse võtma käitleja poolt antavat järgmist teavet:
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) iga tootmisliini maksimaalse läbilaskevõime;	välja jäetud
Selgitus
„Iga tootmisliini maksimaalne läbilaskevõime” tuleb välja jätta, kuna see tähendaks mitte ainult loomade heaolu vaid ka teiste tegurite, nt tapajärgse kontrolli arvessevõtmist. Näiteks määruse 854/2004 (hügieenipakett) I lisas on sätestatud: „Tapmisliini kiirus ... on [selline], et kontrolli võib nõuetekohaselt läbi viia.”
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) iga tapaeelse pidamise ala maksimaalse mahutavuse hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude ja jäneseliste jaoks.	c) iga tapaeelse pidamise ala maksimaalne mahutavus hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude, silerinnaliste lindude ja jäneseliste jaoks.
Selgitus
On lisatud silerinnalised linnud, kuna „hügieenipaketi” sätete alusel ei loeta neid kodulindude hulka.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käitajad peavad tagama uimastuseta surmatavate loomade liikumise mehaanilise piiramise.	2. Käitajad peavad vajaduse korral ning ilma uimastuseta toimuva riitusliku tapmise puhul tagama uimastuseta tapetavate loomade liikumise mehaanilise piiramise.
Selgitus
Algne sõnastus võimaldab erinevaid tõlgendusi. Lisaks ei ole käesolev nõue täielikult rakendatav kodulindude riitusliku tapmise tingimustes.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) elektrivoolu kasutamine, nii et see ei uimasta ega surma loomi kontrollitult, eriti kui kasutatav elektrivool ei läbista peaaju.	välja jäetud
Selgitus
Liikumisvõimetuks muutmine madalpingeelektri abil pärast uimastamist ja enne veretustamist võib loomadel ära hoida lihaste ohtlikke refleksiivseid liigutusi, mis põhjustavad lihunike hulgas palju tööõnnetusi.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punkte a ja b ei kohaldata siiski kodulindude puhul kasutatavate köidikahelate suhtes.	Punkte a ja b ei kohaldata siiski kodulindude ja jäneseliste puhul kasutatavate köidikahelate suhtes.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Et kontrollida ja veenduda, et tapetavad loomad on tõhusalt uimastatud ajavahemiku jooksul, mis algab uimastamisprotsessi lõppemisega ja lõpeb surma kinnitamisega, peavad käitajad kehtestama asjakohased seiremenetlused ja neid rakendama.	1. Et kontrollida ja veenduda, et tapetavad loomad on tõhusalt uimastatud ajavahemiku jooksul, mis algab uimastamisprotsessi lõppemisega ja lõpeb surma kinnitamisega, peavad käitajad kehtestama asjakohased seiremenetlused ja neid rakendama. Loomad peavad olema surnud enne, kui rümpa korrastatakse või töödeldakse mis tahes muul potentsiaalselt valu tekitaval viisil.
Selgitus
Nõuetekohaselt uimastatud loomadel ei tohiks veretustamisreelingul esineda tundlikkuse tunnuseid. Kõik loomad, kellel ilmneb tundlikkuse taastumise tunnuseid, tuleb viivitamata uuesti uimastada. Lihunikutöö ei tohi alata enne, kui loom on surnud.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Karusloomakasvatajad peavad loomade tapmisest teavitama eelnevalt pädevat asutust, et riiklikul veterinaararstil oleks võimalik kontrollida, kas käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja standardset töökorda järgitakse.
Selgitus
Suurem osa loomi tapetakse karusloomakasvandustes lühikese ajavahemiku jooksul kohe pärast esimest talvist karvavahetust. Teine tapmiseks tavapärane ajavahemik on pärast poegimisaega. See tähendab, et erinevalt teistest tapatoimingutest, mis viiakse läbi kogu aasta vältel, tapetakse karusloomi kõigest mõne päeva jooksul. Seetõttu on oluline, et pädevat asutust teavitatakse sellest eelnevalt, et oleks võimalik järelevalvet teostada.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Ühenduse hea tava juhise tapamajade seiremenetluste kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.	5. Ühenduse suunised tapamajade seiremenetlustega seotud korra väljatöötamise ja eeskirjade rakendamise kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Selgitus
TEADUSLIKU HINNANGU üksikasjalikud nõuded ei kuulu käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse. Võib-olla tuleks näiteks heakskiidetud riiklikel kolmanda osapoole hindamisasutustel lasta hinnata uute ELi heakskiidetud uimastamismeetodite tunnustamist.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Riiklik veterinaararst kontrollib korrapäraselt eespool nimetatud seiremenetlusi ning standardse töökorra järgimist.
Selgitus
Käesoleva määruse nõuetekohasel rakendamisel on väga oluline riikliku veterinaararsti roll.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- 1. Käitajad vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest.
Selgitus
Vastutus selle eest, et oleks tagatud eeskirjade järgimine, peaks jääma käitajale ja mitte mingil juhul ühele konkreetsele töötajale.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käitajad peavad määrama iga tapamaja jaoks loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes vastutab käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest asjaomases tapamajas. Ta annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse käitajatele.	1. Käitajad peavad määrama iga tapamaja jaoks loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes vastutab käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise kontrolli eest asjaomases tapamajas. Ta annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse käitajatele.
Selgitus
Vastutus selle eest, et oleks tagatud eeskirjade järgimine, peaks jääma käitajale, ja mitte mingil juhul ühele konkreetsele töötajale.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikeid 1 ja 4 ei kohaldata tapamajade suhtes, kus tapetakse vähem kui 1 000 loomühikut imetajaid või 150 000 ühikut kodulindusid aasta jooksul.	5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata tapamajade suhtes, kus tapetakse kuni 50 loomühikut nädalas või 150 000 ühikut kodulindusid aasta jooksul ning kus selleks kasutatakse vaid tapamaja oma töötajaid.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Loomade arvu vähendamises osalevad käitajad ja pädev asutus peavad enne toimingu alustamist koostama tegevuskava, millega tagatakse vastavus käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.	välja jäetud
Lähtudes oletatava haiguspuhangu ulatuse ja asukoha kohta esitatud hüpoteesidest, peavad ühenduse loomatervist käsitlevates õigusaktides nõutud situatsiooniplaanid eelkõige sisaldama kavandatud surmamise meetodeid ja asjakohast töökorda, mis tagab vastavuse käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli kohaldamisel ja seoses erakordsete asjaoludega võib pädev asutus lubada erandi tegemist käesoleva määruse sätetest, kui ta leiab, et nõuete täitmine võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist või aeglustada oluliselt haigustõrjet.	3. Käesoleva artikli kohaldamisel ja vääramatu jõu korral võib pädev asutus lubada erandi tegemist käesoleva määruse sätetest, kui ta leiab, et nõuete täitmine võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist, aeglustada oluliselt haigustõrjet või hoopis kahjustada loomade heaolu.
Selgitus
„Vääramatu jõud” annab pädevale asutusele täpse, juriidiliselt konsolideeritud aluse mittediskrimineeriva meetme võtmiseks mõjutatud loomakasvatajate toetuseks. Lisaks tuleb viidata ka loomade heaolule, et hõlmata juhtusid, kus loomad peaksid määruse sätete järgmisel veelgi rohkem kannatama.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ühe aasta jooksul päras loomade arvu vähendamise toimingu lõpetamist peab lõikes 1 osutatud pädev asutus edastama komisjonile ja muutma avalikkusele kättesaadavaks (eeskätt Interneti kaudu) saavutatud tulemuste hindamisaruande.	välja jäetud
Kõnealune aruanne peab sisaldama eeskätt järgmist:
a) loomade arvu vähendamise põhjused;
b) surmatud loomade liik ja arv;
c) kasutatud uimastamise ja surmamise meetodid;
d) tekkinud probleemide kirjeldused ja kui see on asjakohane, siis ka lahendused, mis aitasid asjaomaste loomade kannatusi leevendada või minimeerida;
e) kõik lõike 3 kohaselt tehtud erandid.
Selgitus
Liikmesriigid saadavad tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadile automaatselt kogu selles lõikes loetletud teabe, kui rakendatakse haigustõrjeprogrammi ning loomi tapetakse tervishoiu kaalutlustel. Käesolev lõige tuleb välja jätta, et vältida topelt halduskoormust.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hädatapmise korral peab asjaomaste loomade eest vastutav isik võtma vajalikud meetmed loomade võimalikult kiireks surmamiseks.	Hädatapmise korral peab asjaomaste loomade eest vastutav isik võtma vajalikud meetmed loomade võimalikult kiireks tapmiseks, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao VI peatükis hädatapmise suhtes väljaspool tapamaja kehtestatud tingimuste täitmist.
Selgitus
Vastavusse viimine „hügieenipaketi” eeskirjadega.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17   Tugikeskused   1. Iga liikmesriik peab määrama riikliku tugikeskuse (edaspidi „tugikeskus”) järgmiste ülesannete täitmiseks:	välja jäetud
a) tapamajade heakskiitmiseks vajaliku teadusliku ja tehnilise eksperdiabi andmine;
b) uute uimastamise meetodite hindamine;
c) käitajate ja muude huvitatud isikute aktiivne toetamine käesoleva määruse rakendamiseks vajalike heade tavade juhiste väljatöötamisel ning selliste juhiste avaldamine ja levitamine ning nende rakendamise seire;
d) käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike juhiste väljatöötamine pädevate asutuste jaoks;
e) pädevustunnistusi väljastavate organisatsioonide ja üksuste akrediteerimine vastavalt artiklile 18;
f) koostöö ja suhtlemine komisjoniga ning teiste tugikeskustega, et jagada tehnilist ja teaduslikku teavet ning parimaid tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega.
2. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist peavad liikmesriigid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma tugikeskuse andmed ning muutma selle teabe ka Internetis avalikult kättesaadavaks.
3. Tugikeskuse võib luua erinevatest üksustest koosneva võrgustikuna, tingimusel et on määratud täitja kõikidele lõikes 1 loetletud ülesannetele vastavalt kõikidele asjaomases liikmesriigis tehtavatele asjakohastele toimingutele.
Liikmesriik võib määrata oma territooriumist väljaspool asuva üksuse täitma ühte või mitut nimetatud ülesannet.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) väljastab pädevustunnistusi, mis kinnitavad, et on sooritatud sõltumatu lõpueksam, mis hõlmab asjakohaseid loomakategooriaid ja artikli 7 lõikes 2 loetletud toiminguid ning IV lisas esitatud teemasid;	b) tagab, et käesoleva määruse artiklis 6 ette nähtud standardse töökorra väljatöötamise või järgimise eest vastutavad isikud on saanud asjakohase väljaõppe;
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kiidab heaks punktis a osutatud koolituskursuste õppekavad ning punktis b osutatud eksamite sisu ja läbiviimise korra.	välja jäetud
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pädev asutus võib delegeerida kursuste korraldamise, kvalifikatsiooni kinnitava eksami läbiviimise ja pädevustunnistuse väljastamise eraldi organisatsioonile või üksusele, mis:	2. Koolitusprogrammid töötab välja ja viib vajaduse korral ka läbi ettevõtja ise või pädeva asutuse poolt selleks volitatud organisatsioon.
a) omab selleks vajalikke kogemusi, personali ja vahendeid;	See ettevõtja või organisatsioon väljastab nimetatud valdkonna pädevustunnistused.
b) on sõltumatu ning tema tegevus seoses pädevustunnistuste väljastamisega ei too kaasa huvide konflikti;	Pädev asutus võib vajaduse korral välja töötada ja läbi viia koolitusprogramme ja väljastada pädevustunnistusi.
c) on tugikeskuse poolt akrediteeritud.
Üksikasjalik teave selliste organisatsioonide ja üksuste kohta tuleb muuta avalikkusele kättesaadavaks, eelkõige Interneti kaudu.
Selgitus
Kuna eesmärk on keskenduda samadele põhipunktidele kui „hügieenipaketi” eeskirjad, peab väljaõpe jääma käitajate vastutusele. Ettevõtjatele tuleb anda võimalus välja töötada ja läbi viia koolitusprogramme, mille sisu on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pädevustunnistustele peab olema märgitud, milliste loomakategooriate ja artikli 7 lõigetes 2 või 3 loetletud toimingute kohta need kehtivad.	3. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kelle ülesanne on kinnitada lõikes 2 nimetatud koolitusprogrammide sisu.
Selgitus
Kuna eesmärgiks on keskenduda samadele põhipunktidele kui „hügieenipaketi” eeskirjad, peab väljaõpe jääma käitajate vastutusele. Ettevõtjatele tuleb anda võimalus välja töötada ja läbi viia koolitusprogramme, mille sisu on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 - lõige 3 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevustunnistuste kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat.	välja jäetud
Selgitus
Pädevustunnistuste kehtivus peaks olema tähtajatu, mitte piirduma 5 aastaga.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 - lõige 3 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevustunnistuste kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat.	Pädevustunnistused kehtivad tähtajatult. Pädevustunnistuste omanikud peavad osalema korrapäraselt koolitustel.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjaomasel kutsealal vähemalt [kümne]aastane pidev töökogemus.	2. Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjakohane väljaõpe ja asjaomasel kutsealal vähemalt 12kuune töökogemus enne käesoleva määruse jõustumist.
Selgitus
Üleminekumeetme puhul pakuvad asjakohane väljaõpe ja vähemal 12kuune töökogemus vajalikke tagatisi.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2013ELis liikuvate tapamajade kasutamise tingimuste ja eeskirjade kehtestamist käsitleva õigusakti ettepaneku tagamaks, et nendes liikuvates üksustes võetakse tarvitusele kõik abinõud ja ei ohustata loomade heaolu.
Selgitus
Liikuvad tapamajad vähendavad stressi, mida põhjustab loomadele tapmiseelne käitlemis- ja veoga seotud tegevus, ja vähendavad seeläbi ka madalama lihakvaliteedi ohtu. Vastuvõtlike loomade, nagu munakanad ja suure piimaanniga lehmad, puhul on võimalik liikuvate tapamajade kasutamise teel loobuda valulikust transpordist, mis põhjustab sageli kukkumisi ja luumurde. Lisaks toovad need keskkonnakahjude vähenemise näol kasu keskkonnale.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 1 – punkt 2 – loomakategooria
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mäletsejad kaaluga kuni 10 kg, kodulinnud ja jäneselised.	Mäletsejad, kodulinnud ja jäneselised.
Selgitus
Tehnika, mille puhul kasutatakse mitte-läbistavat poltpüstolit, on laialdaselt kasutusel kogu maailmas (USA, Austraalia, Uus-Meremaa, Brasiilia jne). Kasutatavaid vahendeid on järk-järgult parandatud ning kui neid kasutatakse väljaõppinud töötaja poolt nõuetekohaselt vastavalt tootja konkreetsetele soovitustele, ei tekita see mingeid erilisi probleeme. Lisaks on see ainuke meetod, mis võimaldab säilitada looma aju.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 1 – punkt 2 – põhiparameetrid – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Poldi asjakohane kiirus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile.	Poldi (puuteplaadi meetod) asjakohane kiirus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 2 – punkt 2 – nimi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Surmamine kogu keha läbiva elektrivooluga	Uimastamine või tapmine aju ja südant või kogu keha läbiva elektrivooluga
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 2 – punkt 2 – loomakategooria
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik liigid, välja arvatud talled ja põrsad eluskaaluga vähem kui 5 kg ja veised.	Kõik liigid.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 3 – punkt 2 – loomakategooria
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sead ja kodulinnud.	Sead, kodulinnud ja karusloomad.
Selgitus
Süsinikdioksiidi kasutamisega saab tagada nii loomade heaolu nõuete täitmise kui ka tapakulude hoidmise kontrolli all.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II peatükk – punkt 7 – alapunkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Üle 30 %-lise kontsentratsiooniga süsinikdioksiidi ei kasutata tapamajas kodulindude uimastamiseks ega tapmiseks. Sellist kontsentratsiooni võib kasutada ainult ülemääraste tibude surmamiseks või haigustõrje eesmärgil.
Selgitus
The Scientific Panel on Animal Health and Welfare of the European Food Safety Authority concluded that more than 30% of CO2 is aversive for poultry and may cause pain and respiratory distress before loss of consciousness. Accordingly, the use of concentrations of CO2 above 30% should not be permitted on conscious animals in commercial slaughterhouses but only for disease control on farms and killing of surplus chicks. Only one gas mixture containing over 30% of CO2 has been established by scientific research as being relatively humane and an exception for this is included in point 7.3. Any other gas mixture with a concentration of CO2 over 30% must be approved for use under the terms of the Regulation before being used.
CO2 is not an acceptable method for ducks and geese as, being aquatic birds, they are highly resistant to gassing techniques.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2.3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.3 Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema tasase põranda ja tugevate seintega ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks.	2.3 Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks.
Selgitus
Täpsemad otsused loomapidamisrajatiste konstruktsiooni ja aedikute ehituse kohta tuleks teha kohalike ametiasutuste ja asjassepuutuva käitleja poolt.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3.2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.2 Koos löökpoldiga kasutatavad liikumist piiravad sulud peavad olema varustatud seadisega, mis ei lase loomal pead külg- või vertikaalsuunas liigutada.	välja jäetud
Selgitus
Looma pea külg- või vertikaalsuunas liikumist piirav seadis võib teatavatel tingimustel kaasa aidata uimastamise täpsusele. Teistel tingimustel aga, näiteks siis, kui loomade suurus erineb, võib see osutuda ebasobivaks. Määrus peaks võimaldama vabadust võtta kasutusele mis tahes süsteem, mis töötab konkreetsele tapamajale iseloomulikes tingimustes.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3.3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.3 Veiste liikumise piiramiseks nende selilipööramist või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavaid süsteeme ei tohi kasutada.	välja jäetud
Selgitus
See keeld on vastuolus mh sätetega, mis lubavad kasutada riitustega ette nähtud surmamise meetodeid.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4.1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4.1 a Elektrivooluga uimastamise seade on:
	a) varustatud integreeritud akustilise või optilise signaalseadmega, mis näitab loomale rakendatava toime kestust;
	b) ühendatud uimastajale selgesti nähtava pinge- ja voolutugevuse mõõteseadmega.
Selgitus
Need sätted sisalduvad praegu kehtivas direktiivis, kuid on määruse ettepanekust välja jäetud. Need sätted aitavad tagada selle, et uimastaja teab, kui kaua seade on mõju avaldanud ja millist pinge- ja voolutugevust kasutatakse. Seetõttu tuleks need sätted lisada käesolevasse määrusesse.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4.2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.2 Elektriseade peab andma konstantset voolu.	välja jäetud
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 7.2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.2 Rajatised kodulindude jaoks peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et lindudele saaks manustada gaasisegu ilma neid transportimiskastidest välja laadimata.	7.2 Eluskodulindudele tuleb manustada gaasisegu nende transportimiskastides või konveierilindil.
Selgitus
Käesolev meede on vastuolus praegu kasutatavate süsteemidega, millel on teaduslikult tõestatud positiivne mõju loomade heaolule. Selle sätte lisamine oleks kahjulik loomade heaolu toetavate uimastamissüsteemide ja sellistesse seadmetesse investeerinud ettevõtjate seisukohast. Esildatud tekst on kooskõlas OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjaga, milles on sätestatud, et eluskodulindudele tuleb manustada gaasisegu kas nende transportimiskastides või konveierilindil.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.2 Loomad tuleb pärast saabumist võimalikult kiiresti maha laadida ja seejärel tarbetu viivituseta tappa.	välja jäetud
Kodulindude ja jäneseliste puhul ei tohi ajaperiood, mis hõlmab transporti koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga, ületada 12 tundi.
Imetajate puhul, välja arvatud jäneselised, ei tohi transpordile kulunud aeg koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga ületada:
(a) 19 tundi võõrutamata loomade puhul;
(b) 24 tundi hobuste ja sigade puhul;
(c) 29 tundi mäletsejate puhul.
Kui need ajapiirid on ületatud, tuleb loomad viia tapaeelse pidamise rajatistesse, toita ja seejärel jätkata neile asjakohaste ajavahemike järel mõõdukate toidukoguste andmist. Sellisel juhul tuleb loomad varustada piisavas koguses allapanuga või sellega samaväärse materjaliga, mis tagab kõnealustele liikidele vajaliku ja loomade arvule vastava mugavuse. Selline materjal peab tagama uriini ja fekaalide piisava imendumise.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne muud tüüpi loomi tuleb tappa võõrutamata loomad, lakteerivad lüpsiloomad, teel olles sünnitanud loomad või konteinerites tarnitud loomad. Kui see ei ole võimalik, tuleb võtta meetmeid nende kannatuste leevendamiseks, eelkõige:	välja jäetud
a) lüpsta lüpsiloomi mitte üle 12-tunniste ajavahemike järel;
b) kui emasloom on sünnitanud, luua vajalikud tingimused vastsündinu imetamiseks ja tema heaolu tagamiseks;
c) varustada konteinerites tarnitud loomad veega.
Selgitus
Kuna sellises seisukorras loomade transport on vastuolus kehtivate määrustega, ei tohiks seda aspekti lülitada loomade tapmist käsitlevasse ettepanekusse.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.7 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest, sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust;	c) tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest (välja arvatud kodulinde ja jäneselisi), sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust;
Selgitus
Kodulinde ja küülikuid püütakse kinni tavaliselt jalgupidi ja hoitakse kinni jalgadest. Praeguse tehnoloogia juures ei ole peaaegu võimalik püüda kodulinde muul viisil.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. 8 a Elektrivooluga uimastamise seadmeid ei tohi kasutada loomade liikumise piiramiseks, nende paigalhoidmiseks ega liikuma sundimiseks.
Selgitus
See säte sisaldub praegu kehtivas direktiivis (B lisa punkt 4), kuid on määruse ettepanekust välja jäetud. See aitab ära hoida elektrivooluga uimastamise seadme kuritarvitamist ning tuleks seetõttu määrusesse lisada.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1.8 b Liikumisvõimetuid loomi ei tohi vedada tapmiskohta, vaid tuleb tappa kohapeal.
Selgitus
Liikumisvõimetute loomade vedamine tapmiskohta põhjustab loomadele suuri kannatusi. Nad tuleks surmata seal, kus nad lebavad, ilma et neid liigutataks. Kehtivas direktiivis sisaldub sarnane säte, mis on määruse ettepanekust välja jäetud.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2.1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.1 Igal loomal peab olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks.	2.1 Kui välja arvata veised, keda hoitakse üksikaedikutes ajavahemiku jooksul, mis ei ületa mõistlikke piire, peab igal loomal olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks
Selgitus
Veiste hoidmine üksikaedikutes vastavalt praegustele eeskirjadele võimaldab tagada nende kaitset ja vältida loomade rüselemist. See ei kahjusta nende heaolu, eeldusel et ajavahemik, mil neid aedikus hoitakse, ei ületa mõistlikke piire.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Uimastamine poltpüstoliga
	2 a.1 Poltpüstol tuleb asetada nii, et kuul tungib ajukoorde. Eelkõige keelatakse veiste tulistamine kaelapiirkonda. Lammastel ja kitsedel on lubatud kasutada kaelapiirkonda, kui sarvede tõttu ei ole võimalik pealae kaudu tulistada. Sellisel juhul tuleb lask suunata sarvetüve tagant looma suu suunas ning veretustamisega peab alustama 15 sekundi jooksul pärast tulistamist.
	2 a.2 Poltpüstoli kasutamisel peab uimastaja kontrollima, et polt liiguks pärast iga lasku lõpuni tagasi. Vastasel juhul tuleb seade enne järgmist kasutamist parandada.
Selgitus
Need sätted sisalduvad praegu kehtivas direktiivis, kuid on määruse ettepanekust välja jäetud. Need sätted aitavad tagada selle, et poltpüstoli abil uimastamine on tulemuslik, ning tuleks seetõttu määrusesse kaasata.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Loomade liikumise piiramine
	Looma ei paigutata uimastamissulgu ja tema pead ei asetata liikumist piiravasse seadmesse enne, kui looma uimastav isik on valmis teda uimastama kohe, kui loom on paigutatud uimastamissulgu või tema pea on kinnitatud.
Selgitus
Liikumise piiramine võib tekitada loomale suurt stressi ja on väga oluline, et liikumist piiravas süsteemis või sulus veedetud aeg oleks võimalikult lühike.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.1 Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal.	3.1 Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal. Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui kasutatakse rühma kaupa uimastamist.
Selgitus
See nõue ei ole praktiline tapamajades, kus kasutatakse rühmauimastamist või suhteliselt aeglastes tapamajades, kus uimastatakse ühes järgus. Palju parem on kord, mis võimaldab lühimat ajavahemikku uimastamise ja veretustamise vahel.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3.1 a Veretustamist tuleb alustada viivitamatult pärast uimastamist ning see tuleb teostada selliselt, et veretustamine oleks kiire, rohke ja täielik.
Selgitus
On oluline teostada veretustamine viivitamatult uimastamise järel, et vähendada ohtu, et loomad tulevad enne surma teadvusele. See säte sisaldub kehtivas direktiivis, kuid on määruse ettepanekust välja jäetud. Selle muudatusettepanekuga taastatakse see säte.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3.2 a Pärast veresoonte läbilõikamist on kuni veretustamise lõppemiseni keelatud igasugune loomade täiendav käitlemine ja elektristimulatsioon, mida ei tohi teha igal juhul enne:
	a) 120 sekundi möödumist kalkunite ja hanede puhul;
	b) 90 sekundi möödumist muude lindude puhul;
	c) 30 sekundi möödumist uimastatud veiste puhul;
	d) 120 sekundi möödumist uimastamata veiste puhul;
	e) 20 sekundi möödumist lammaste, kitsede, sigade ja hirvede puhul.
Selgitus
On oluline, et loomade käitlemine ja täiendav elektristimulatsioon ei toimuks enne loomade surma. See säte sisaldub kehtivas direktiivis, kuid on määruse ettepanekust välja jäetud. Muudatusettepanekuga taastatakse see säte. Enamus üksikasjalikke arvnäitajaid tugineb Ühendkuningriigi õigusaktidele.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.3 Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata surmata.	3.3 Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata tappa.
Selgitus
Need linnud on endiselt mõeldud inimtarbimiseks.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) karusloomade surmamine.
	Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid.
	Uimastamise tehnikate praktilised aspektid.
	Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid.
	Uimastamise ja/või tapmise seadmete hooldus.
	Uimastamise tõhususe seire.
Selgitus
On oluline määratleda tegevused, mille teostamisel karusloomakasvandustes peavad loomade surmamisega seotud isikud olema pädevad.

SELETUSKIRI

Praegune olukord

Igal aastal tapetakse Euroopa Liidus 360 miljonit siga, veist, lammast ja kitse ning rohkem kui 4 miljardit kodulindu. Lisaks surmatakse Euroopa karusnahatööstuses 25 miljonit looma ning haudejaamades 330 miljonit päevavanust tibu. Nakkushaiguste tõrje võib samuti nõuda miljonite loomade tapmist.

Paljudele põllumajandusloomadele saab osaks kohtlemine, mis põhjustab tarbetuid kannatusi mitte ainult nende kasvatamise ja vedamise ajal, vaid ka tapmise või surmamise ning sellega seotud toimingute käigus. Euroopa tarbijad ja tootjad muretsevad järjest enam loomade heaolu parandamise pärast.

Loomade heaolu kaitset tapmisel ja surmamisel või seotud toimingute käigus reguleerib direktiiv 93/119/EÜ. Euroopa Liidu liikmesriigid rakendavad praegu selle direktiivi sätteid erinevas ulatuses. See on põhjustanud muret seoses vajadusega tagada loomade heaolu ning on kahjustanud käitajate vahelist konkurentsi siseturul. 2004. aastal võeti vastu nn hügieenipaketti sisaldav uus õigusakt, mis pani käitajatele vastutuse toiduainete kvaliteedi eest.

Alates jõustumisest ei ole direktiivi 93/119/EÜ muudetud, kuigi vahepeal on tehtud tehnoloogilisi edusamme loomade uimastamis-, tapa- ja surmamismeetodite osas.

Komisjoni ettepaneku eesmärk ja kohaldamisala

Komisjoni ettepaneku peamine eesmärk on parandada loomade heaolu tarbimiseks mõeldud põllumajandusloomade ja karusloomade surmamise ning nakkushaiguse puhangute või muude rahvatervist ohustavate olukordade puhul tapmise või keskkonnakaalutlustel loomade tapmise ajal. Komisjoni ettepanekuga püütakse ühtlasi edendada uuenduslikke uimastamis-, tapa- ja surmamismeetodeid ning siseturgu rohkem ühtlustada.

Üks peamisi õigusakti ettepanekuga seotud muutusi on õigusliku aluse osas üleminek direktiivilt määrusele, mis võimaldab liikmesriikide õigusakte rohkem ühtlustada, soodustab konkurentsi siseturul ja kiirendab uute uimastamis-, tapmis- ja surmamismeetodite kasutuselevõtmist. Uue õigusaktiga pannakse käitajatele vastutus loomade heaolu eest, võimaldades neile samas rohkem paindlikkust selle valdkonna uute standardite rakendamisel. Käitajatelt nõutakse standardse töökorra väljatöötamist ja rakendamist, loomade heaolu eest vastutava töötaja ametissemääramist ning selle tagamist, et loomade surmamise ja seotud toimingute eest vastutavad töötajad oleksid nõuetekohase kvalifikatsiooniga, nõudes neilt koolituse läbimist ja pädevustunnistuse omamist, ning uimastamisprotsessi tõhususe kontrollimist ja järelevalve teostamist. Väikeste käitajate suhtes nähakse ette erandid. Ettepanekuga nähakse ette, et liikmesriikide pädevad asutused teostavad järelevalvet käitajate tegevuse üle ja annavad neile tegevusloa. Ettepanekuga nähakse ette riiklike tugikeskuste loomine teadusliku ja tehnilise oskusteabe andmiseks seoses loomade heaoluga, uute uimastamismeetodite hindamiseks ja määruse rakendamise toetamiseks.

Ettepanekus esitatakse loomade uimastamis- ja surmamismeetodite nimekiri koos üksikasjaliku teabega kirjelduste ja nõuete kohta. Uus kontseptsioon, mis näeb ette loomade heaolu kaitse tapmise ajal, hõlmab aluspõhimõtet, et loomad peaksid olema surmamise ajal uimastatud.

Ettepanekuga nõutakse loomade liikumise piiramise ja uimastamise seadmete tootjatelt toodete varustamist kasutusjuhenditega selliste seadmete kasutamiseks ja hooldamiseks, et tagada optimaalsed tingimused loomade heaoluks seadmete kasutamise ajal.

Kodanike põhiõigusi silmas pidades nähakse komisjoni ettepanekus ette erandid loomade tapmiseks riituste kohaselt.

Raportööri seisukoht

Raportöör väljendab rahulolu komisjoni ettepaneku üle ja tal on hea meel, et selle ettepanekuga lahendatakse probleeme, mis seonduvad loomade heaolu standarditega tapmise või surmamise ja seotud toimingute ajal. Ettepanek on kooskõlas loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava ning loomatervishoiu strateegia eesmärkide ja põhimõtetega.

Raportööri arvab, et kui loomi tapetakse suurel arvul, tuleks seejuures nõuetekohaselt arvestada kõige kõrgemate võimalike humanitaarstandarditega, piirates nii palju kui võimalik loomade füüsilisi ja vaimseid kannatusi ning püüdes kaotada tarbetut julmust.

Tapetavate loomade kannatuste vähendamises tuleks näha Euroopa tsivilisatsiooni seisukohalt olulist kultuurilist ja moraalset ülesannet, pidades silmas põhimõtet, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kes suudavad tunda valu ja hirmu ja keda ei tohi kohelda kui asju. Me ei saa jääda tsiviliseeritud euroopalikus kultuuris loomade kannatuste suhtes ükskõikseks.

Tapetavate loomade kannatusi vähendada püüdva määruse kehtestamine on teretulnud algatus. Aastast 1993 pärinevad kehtivad ELi sätted on antud välja direktiivi kujul ega ole piisavad, kuna nendega ei suudeta tagada ühtset lähenemist kogu Euroopa Liidus ja igas liikmesriigis. Ettepanek asendada see uue vahetult kohaldatava määrusega on igati õigustatud. Määrus käsitleb toidu, villa, naha, karusnaha ja muude toodete tootmiseks peetavata põllumajandusloomade kaitsmist surmamise või tapmise ajal. See ei hõlma loomade tapmist jahi, kultuuri- või spordiürituse raames, loomaarsti poolt tema arstipraksise raames või kodulindude ja jäneseliste tapmist, kui omanik tapab need väljaspool tapamaja isiklikuks tarbimiseks. Kuigi selliseid erandeid võidakse lugeda põhjendatuks, on vaja eraldi õigusakti direktiivi kujul, et reguleerida muude loomade kui ärieesmärgil kasvatatavate põllumajandusloomade surmamist. Sellise õigusaktiga tuleks reguleerida ka katseloomade ja muude eespool nimetatud loomade, samuti koduloomade ja hulkuvate loomade surmamist. Selliste loomade surmamisel tuleks võimalikult palju arvestada vajadust vähendada kannatusi. Raportöör kutsub komisjoni üles koostama selles valdkonnas asjakohase direktiivi.

Raportöör toetab igati üldeeskirja kehtestamist, mille kohaselt tuleks loomi surmamise ja seotud toimingute ajal säästa tarbetust valust, ängistusest ja kannatustest. Ta nõuab sellest eeskirjast kinnipidamist tagavate meetmete võtmist.

Raportöör peab õigeks nõuda, et tapmismeetodid peavad tagama looma kohese surma või uimastamise.

Raportöör tunnistab, et probleeme on riitusega seotud tapmisega, mille käigus ei lubata looma usulistel põhjustel surmamise eel teadvusetusse seisundisse viia. Sobiv lahendus oleks jätta liikmesriikide seadusandjate otsustada, kas rituaalseid tapmisi lubatakse või mitte. Samas on vaja pidada dialoogi rituaalseid tapmisi korraldavate usukogukondadega, et võtta meetmeid selliselt surmatavate loomade kannatuste vähendamiseks.

Tähelepanu tuleks juhtida ka sellele, et rituaalse tapmise käigus surmatud looma liha jõuab paljudel juhtudel tarbijani, kes ei kuulu sellist tüüpi tapmist teostavasse kogukonda. Parlament pooldab sellega seoses põhimõtte kehtestamist, et rituaalse tapmise tulemusel saadud liha tuleb asjakohaselt märgistada, et teavitada tarbijat, kellel peab olema võimalik valida, kas süüa sellise looma liha, kes tapeti teda eelnevalt teadvusetusse seisundisse viimata.

Raportöör tunnistab, et usulistel põhjustel tehtavaid erandeid arvestamata peab loomade tapmise ja surmamise põhimeetod Euroopa Liidu territooriumil hõlmama nende eelnevat uimastamist igati tõhusal ja kontrollitud viisil.

Raportöör tunnistab, et on asjakohane võtta loomade surmamisel ja seotud toimingutes kasutusele standardne töökord. Menetlustes tuleb arvestada tootjate soovitusi ja määratleda kõige olulisemad parameetrid, mida kohaldatakse kasutatavate uimastamismeetodite suhtes.

Raportööri arvates on asjakohane kehtestada nõue, et loomade tapmise ja selle ettevalmistamisega seotud isikutel peaks olema nõuetekohase koolituse käigus saadud vajalik kvalifikatsiooni. Väga oluline on ka nõuda, et loomade surmamiseks ja eelnevaks liikumise piiramiseks kasutatavate seadmetega peaks kaasnema asjakohane tootja kasutusjuhend ning sellest juhendist tuleks seadmete kasutamisel rangelt kinni pidada.

Õige on keelustada ka surmamise-eelsed loomade liikumise piiramise meetodid, mis on julmad või suurendavad loomade kannatusi, sealhulgas jalgadest ülesriputamine.

Raportöör toetab nõude kehtestamist, et loomade surmamise eelse uimastamise tõhususe üle teostatakse järelevalvet, ning vajadust määrata vastutus nende toimingute eest konkreetsetele isikutele.

On eriti oluline, et igas suures tapamajas, kus tapetakse vähemalt 1000 loomühikut või 150 000 ühikut kodulindusid aastas, tuleks määrata loomade heaolu eest vastutav töötaja, kes vastutab määruses kehtestatud eeskirjade järgimise eest. Samas peavad sellele töötajale olema tapamajas tagatud sellised töötingimused, et ta on selles ametis kaitstud võimaliku surve eest jätta selle ametiga kaasnevad kohustused täitmata. Selle töötaja staatust reguleerivates üksikasjalikes sätetes tuleb selgelt määratleda, et tema roll ei ole sümboolne. Samas tuleb väiksemate tapamajade osas (millelt ei nõuta sellise töötaja töölevõtmist) selgelt määratleda, et tapamaja omanik vastustab loomade heaolu eeskirjade jõustamise eest.

Raportöör väljendab heameelt sätete kehtestamise üle juhtudel, mil loomade arvu vähendamine võib olla vajalik haiguspuhangutega võitlemiseks. On väga oluline, et loomade arvu vähendamine toimuks asjaomase tegevuskava kohaselt vastavalt tegelikele vajadustele. Samas peab loomade arvu vähendamine alati piirduma teaduslikult põhjendatud tegevusega ja seda tuleb ühtlasi teostada selliselt, et loomade kannatused oleksid minimaalsed.

Loomad tuleb tappa võimalikult kiiresti, et vältida nende kannatuste pikendamist.

Eriti oluline on luua riiklikud tugikeskused, mis vastutavad meetmete eest, mis on vajalikud selleks, et tagada loomade nõuetekohane surmamine ja tapmine, ning mille pädevuses on hinnata muu hulgas uimastamismeetodeid ja akrediteerivad pädevustunnistusi väljastavaid organeid ja üksusi. Parlament peab selliste keskuste rolli väga oluliseks ning ei soovi, et seda rolli täidaks järjekordse ülesandena mõni olemasolev asutus, nt veterinaarinspektsioon. Tugikeskused peaksid olema sõltumatud asutused. Neile võiks ühtlasi anda asjakohased järelevalve-alased volitused seoses loomade tapmist ja surmamist käsitlevate sätete rakendamisega.

Raportöör väljendab rahulolu ettepanekuga seada sisse loomade tapmise ja surmamisega seotud toiminguteks pädevustunnistuse väljastamise kord.

Raportöör on nõus ka nõuete rikkumise korral kohaldatavaid sätteid käsitleva ettepanekuga, eelkõige pädevate asutuste võimalusega tootmine peatada. Samas peaks see olema tihedalt seotud kontrolli teostamise õigusega.

Raportöör tunnistab, et asjakohased karistused loomade tapmist ja surmamist reguleerivate eeskirjade rikkumise eest on vajalikud, kuid juhib samas tähelepanu, et need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Kuigi raportöör toetab direktiivi, juhib ta samas tähelepanu, et loomade tapmise ja surmamisega seotud nõuete karmistamine suurendab kulusid (asjakohaste tehniliste nõuete täitmine, koolitus, täiendavad töötajad jne). Kuludega seonduvad probleemid võivad takistada direktiivi sätete rakendamist. Komisjon ei eralda selleks ELi eelarvest vahendeid ning asetab kogu finantskoormuse liikmesriikidele ja ettevõtjatele. On karta, et selline finantssüsteem ei osutu tõhusaks. Kui loomade kaitsmine tapmise ajal muutub Euroopa õiguse kohaselt selle direktiivi tulemusel kohustuslikuks, peaks liit andma ühtlasi rahalisi vahendeid nende sätete rakendamiseks. Ühenduse eelarvest tuleks eelkõige rahastada uusi meetodeid edendavaid tegevusi, töötajate koolitust, abi asjaomaste menetluste väljatöötamiseks jne.

Tähelepanu tuleks juhtida ka konkurentsi küsimusele. Loomade surmamise ajal kaitsmise kõrgematest standarditest tulenevad suuremad kulud võivad nõrgestada Euroopa konkurentsivõimet lihasektoris. Seetõttu tuleks teha pingutusi asjakohaste standardite kehtestamiseks ELi turule veetavate toodete osas. ELi turule tuleks lubada importida loomse päritoluga tooteid ainult neil käitajatel, kes järgivad standardeid, mis on samad või sarnased käesolevas direktiivis sätestatule.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (2.2.2009)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel
(KOM(2008)0553 – C6‑0451/2008 – 2008/0180(CNS))

Arvamuse koostaja: Jens Holm

LÜHISELGITUS

Igal aastal surmatakse Euroopa Liidu tapamajades miljoneid loomi, nagu sead, lambad, kitsed ja veised. Lisaks sellele surmatakse ELis aastas neli miljardit kodulindu.

Paljud nendest loomadest taluvad tõsiseid kannatusi mitte ainult tapamajadesse transportimisel, vaid ka surmamise ajal. Euroopa Liidul on kohustus viia ellu olulised muudatused, et need kannatused miinimumini viia, pidades silmas, et suur hulk ELi kodanikke nõuab kõrgemaid loomade heaolu kaitse standardeid.

Liha tarbimise vähendamine oleks kõige ilmsem viis, kuidas viia miinimumini miljonite loomade kannatused ja teha seeläbi lõpp sellele ulatuslikule loomade surmamisele. See peaks olema esmatähtis küsimus, eesmärgiga tuua kaasa kiireid muudatusi. Kahjuks on väga vähetõenäoline, et liha tarbimine lähituleviks väheneb. Seepärast on hädavajalik vähendada loomade kannatusi nende tapmise ajal minimaalse tasemeni.

Arvamuse koostajana tervitan seepärast komisjoni ettepanekut vaadata läbi direktiiv 93/119/EÜ. Kavandatud määrusega kehtestatakse loomade kohtlemisele tapmise ajal samad miinimumeeskirjad kogu ELis. On oluline juhtida tähelepanu sellele, et ettevõtjad kannavad vastutust loomade heaolu tagamise, ärrituse ja kannatuste vähendamise eest minimaalse tasemeni surmamise ajal.

Arvamuse koostaja on siiski arvamusel, et komisjoni ettepanekut on vaja veidi parandada. Tuleks toetada liikuvate tapamajade rajamist ja kasutamist. See võib olla tõhusaks viisiks, kuidas vähendada vajadust transportida loomi pikkade vahemaade taha üle Euroopa, ja kõrvaldada seeläbi stress, mida loomad on sunnitud sellise pikaajalise veo ajal taluma. Selliseid liikuvaid tapamaju kasutatakse tavapäraselt Norras. EL peaks olema suuteline järgima Norras saadud kogemust.

Komisjoni määruses nõutakse, et kõik tapamajad nimetaksid ametisse ametlikud loomade heaolu inspektorid, mis nõuab käitajatelt täit vastutust loomade heaolu tagamise eest. Kõnealune inspektor siiski ei saa ega ei peaks asendama tavalisi kontrolle ja inspekteerimisi, mida viivad läbi riiklikud ametiasutused igas liikmesriigis. Tulenevalt liikmesriikide kogemustest peaksid sellised kontrollid ja inspekteerimised olema pigem sagedasemad ja tõhusamad. Võimalikuks inspekteerimiste rahastamise meetodiks oleks igal toodetaval lihakilol põhineva väikese tasu maksmine tööstusettevõtete poolt.

Lisaks tahaks arvamuse koostaja rõhutada, et on ülioluline, et kavandatud riiklikud tugikeskused tegutseksid sõltumatult, kuna need keskused peaksid andma eriteadmisi ja tehnilisi teadmisi loomade heaolu küsimustes.

Tuleb teha selgeks, et kavandatavas määruses sätestatakse üksnes minimaalsed eeskirjad. Üksikutel liikmesriikidel mitte ainult tuleks lubada kohaldada kõrgemaid loomade heaolu standardeid, vaid neid tuleks ka julgustada seda tegema. Kõrgemad standardid võiksid soodustada loomade heaolu kaitse järkjärgulist parandamist, viies samal ajal absoluutse miinimumini loomade kannatused enne surmamist ja surmamise ajal.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul ning veevannis uimastamine kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.	(6) Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee kiitis 2001. aastal heaks karusnahkade tootmise eesmärgil peetavate loomade heaolu käsitleva aruande, milles sisaldub ka ülevaade karusloomakasvatustes kasutatavate surmamise meetodite kohta. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul ning veevannis uimastamine kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.
Selgitus
Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee ülevaade sisaldab olulist teavet loomade surmamise kohta ELi karusloomakasvatustes.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Kaladel on suuri füsioloogilisi erinevusi võrreldes maismaaloomadega ning tehistingimustes kasvatatavate kalade tapmise ja surmamise tingimused on loomade omast väga erinevad, eriti kontrollimisprotsessi silmas pidades. Samuti on kalade uimastamist võrreldes muude tehistingimustes peetavate liikide uimastamisega palju vähem teaduslikult uuritud. Kalade kaitseks surmamisel tuleks välja töötada eraldi standardid. Seetõttu peaksid kalade suhtes kohaldatavad sätted käesoleval juhul piirduma üksnes kõige olulisemate põhimõtetega. Edaspidiste algatuste raames tuleks kaaluda kas seadusandlikke või muid variante ja nende rakendamisel peaks ühendus toetuma Euroopa Toiduohutusameti korraldatud teaduslikule riskianalüüsile kalade surmamise ja tapmise kohta, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja haldusalaseid mõjusid.	(11) Kaladel on suuri füsioloogilisi erinevusi võrreldes maismaaloomadega ning tehistingimustes kasvatatavate kalade tapmise ja surmamise tingimused on loomade omast väga erinevad, eriti kontrollimisprotsessi silmas pidades. Samuti on kalade uimastamist võrreldes muude tehistingimustes peetavate liikide uimastamisega palju vähem teaduslikult uuritud. Kalade kaitseks surmamisel tuleks siiski viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist välja töötada eraldi standardid. Seetõttu peaksid kalade suhtes kohaldatavad sätted seni piirduma üksnes kõige olulisemate põhimõtetega. Kõnealuste edaspidiste algatuste raames tuleks kaaluda kas seadusandlikke või muid variante ja nende rakendamisel peaks ühendus toetuma Euroopa Toiduohutusameti korraldatud teaduslikule riskianalüüsile kalade surmamise ja tapmise kohta, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja haldusalaseid mõjusid.
Selgitus
Paljude tehistingimustes kasvatatavate kalade puhul ei ole selge, milline on kõige sobivam tapmismeetod. Siiski on olemas teaduslikud tõendid (Euroopa Toiduohutusameti 15. juuni 2004. aasta raport), et mõned meetodid põhjustavad kaladele negatiivset mõju, nagu stress ja masendus, mis hõlmab seda, et kaladel läheb kaua aega enne, kui nad teadvuse kaotavad.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14. Surmamistingimused jahipidamisel erinevad oluliselt põllumajandusloomade surmamistingimustest ja jahipidamise suhtes kohaldatakse eri õigusakte. Seetõttu on asjakohane jätta jahipidamise käigus toimuvad surmamised käesoleva määruse kohaldamisalast välja.	14. Surmamistingimused jahipidamisel erinevad oluliselt põllumajandusloomade surmamistingimustest ja jahipidamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eri õigusakte. Seetõttu tuleks jahipidamise käigus toimuvad surmamised käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta ja reguleerida nendega seonduv siseriiklike õigusaktidega.
Selgitus
Jahipidamine kuulub liikmesriikide pädevusalasse ja on piisavalt reguleeritud siseriiklike õigusaktidega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi. Seepärast ei ole vaja teha vahet pöördumatute ja pöörduvate uimastamise meetodite vahel.	(24) Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi.
Selgitus
Osa karusnaha saamiseks peetavate loomade uimastamise või surmamise meetodeid, mille puhul kasutatakse gaasi, on reversiivsed ja loomad tulevad uuesti meelemärkusele. Kuna selle surmamisprotsessi puhul ei ole edasisi samme, näiteks veretustamine, ette nähtud, on võiamlik, et loomade nahastamine toimub hetkel, kui nad on meelemärkusel.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Hea väljaõppe saanud ja vilunud personal aitab loomade käitlemise tingimusi paremaks muuta. Loomade heaolu alased teadmised tähendavad asjaomaste liikide peamiste käitumismallide ja vajaduste tundmist ning teadmisi teadvusetuse ja tundetuse tunnuste kohta. See hõlmab ka tehnilisi teadmisi uimastamise seadmete kasutamise kohta. Inimtarbimiseks loomi surmaval personalil ja karusloomade hooajalise tapmise järelevalvet teostavatel isikutel peavad seetõttu olema pädevustunnistused, mis kehtivad nende toimingute kohta, mida need isikud sooritavad. Pädevustunnistuse nõudmine muult surmamisega seotud personalilt oleks seatud eesmärke arvesse võttes siiski ebaproportsionaalne.	(27) Hea väljaõppe saanud ja vilunud personal aitab loomade käitlemise tingimusi paremaks muuta. Loomade heaolu alased teadmised tähendavad asjaomaste liikide peamiste käitumismallide ja vajaduste tundmist ning teadmisi teadvusetuse ja tundetuse tunnuste kohta. See hõlmab ka tehnilisi teadmisi uimastamise seadmete kasutamise kohta. Inimtarbimiseks ja karusnaha tootmiseks loomi surmaval personalil peavad seetõttu olema pädevustunnistused, mis kehtivad nende toimingute kohta, mida need isikud sooritavad.
Selgitus
Karusnahafarmides töötava personali vabastamiseks vajadusest omada pädevustunnistust ei ole mingit põhjust.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) On vaja juhiseid, mis annaksid tapamajade käitajatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade kohta, et tagada loomade kõrgetasemeline kaitse, säilitades samal ajal võrdsed võimalused kõikidele käitajatele. Seetõttu on vaja, et ühendus volitaks komisjoni selliseid juhiseid vastu võtma.	(36) On vaja juhiseid, mis annaksid tapamajade käitajatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet tapamajade ja karusloomakasvatuste konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade kohta, et tagada loomade kõrgetasemeline kaitse, säilitades samal ajal võrdsed võimalused kõikidele käitajatele. Seetõttu on vaja, et ühendus volitaks komisjoni selliseid juhiseid vastu võtma.
Selgitus
Karusloomakasvatustele selle sätte mittekehtestamise puhul oleks tegemist ebajärjekindla lähenemisviisiga.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Uimastuseta surmamisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata.	(37) Uimastuseta surmamisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata ja saavutada kohe pärast kõri läbilõikamist tõhus uimastus.
Selgitus
Muidugi on vaja kaaluda riituslikku tapmist. Ent selleks et kaitsta loomi tarbetute kannatuste eest, tuleb kohaldada tapmisjärgse uimastamise põhinõuet.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Tapamajades kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade tapaeelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.	(38) Tapamajades ja karusloomakasvatustes kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade surmamise eelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.
Selgitus
Karusloomakasvatustele selle sätte mittekehtestamise puhul oleks tegemist ebajärjekindla lähenemisviisiga. Määruses on määratletud mõiste „tapmine“ kui „loomade surmamine inimtarbimiseks“ ja seega ei hõlmaks see säte karusloomakasvatustes surmatud loomi.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) On vaja juhiseid, mille kaudu edastada käitajatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet loomade tapaeelse käitlemise ja nende liikumise piiramise kohta, mis aitab tagada loomade kaitse kõrge taseme, säilitades käitajatele võrdsed võimalused. Seetõttu on vaja, et ühendus volitaks komisjoni selliseid juhiseid vastu võtma.	(39) On vaja juhiseid, mille kaudu edastada käitajatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet loomade surmamiseelse käitlemise ja nende liikumise piiramise kohta, mis aitab tagada loomade kaitse kõrge taseme, säilitades käitajatele võrdsed võimalused. Seetõttu on vaja, et ühendus volitaks komisjoni selliseid juhiseid vastu võtma.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 6 põhjendust.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kalade suhtes kohaldatakse siiski üksnes artikli 3 lõiget 1.	Kalade suhtes kohaldatakse ajutiselt üksnes artikli 3 lõiget 1. Komisjon esitab viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist õigusloomega seotud ettepaneku surmamisel kalade kaitset käsitlevate standardite kohta.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) „seotud toimingud” – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;	(b) „seotud toimingud” – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks mahalaadimine, loomade käitlemine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;
Selgitus
Mahalaadimine kuulub seotud toimingute hulka ja see tuleks määratlusse lisada.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „uimastamine” – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;	f) „uimastamine” – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu, ärritust või kannatusi tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;
Selgitus
Kuna valu mõiste on subjektiivne, tuleks kohaldada sama sõnastust nagu artikli 3 lõike 1 puhul.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel – 2 punkt j
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
j) „tapmine” – loomade surmamine inimtarbimiseks;	j) „tapmine” – loomade surmamine inimtarbimiseks või karusnaha tootmiseks;
Selgitus
Tapmise määratlus jätab karusloomad paljudest ettepaneku sätetest välja. Loomadele, keda surmatakse nende karusnaha pärast, tuleks pakkuda samal määral kaitset nagu teistele käesoleva määrusega hõlmatud loomadele.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) „tapamaja” – ettevõte maismaaloomade tapmiseks;	(k) „tapamaja” – ettevõte maismaaloomade ja karusnaha tootmise eesmärgil kasvatatavate loomade tapmiseks;
Selgitus
Tapamaja määratlusse tuleb lisada karusloomade surmamine, kuna vastasel korral ei kehti nende suhtes paljud kavandatava määruse sätted. Kui määratlust ei muudeta, ei kehti karusloomadele kogu kolmas peatükk.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt m
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) „karusloomad” – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, kährikud, nutriad ja tšintšiljad;	(m) „karusloomad” – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, pesukarud, kährikud, nutriad, jänesed ja tšintšiljad;
Selgitus
Järjepidevuse huvides lisatakse kaks liiki, keda kasvatatakse ELis karusnaha tootmise eesmärgil.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Loomad on enne ja pärast poegimist erilise kaitse all.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 võib loomi surmata ilma eelneva uimastuseta, kui riitus näeb ette teistsuguseid meetodeid ja eeldusel, et surmamine toimub tapamajas.	2. Erandina lõikest 1 võib loomi surmata ilma eelneva uimastuseta, kui riitus näeb ette teistsuguseid meetodeid ja eeldusel, et surmamine toimub tapamajas ja loomad uimastatakse tõhusalt kohe pärast kõri läbilõikamist.
Selgitus
Muidugi on vaja kaaluda riituslikku tapmist. Ent selleks et kaitsta loomi tarbetute kannatuste eest, tuleb kohaldada tapmisjärgse uimastamise põhinõuet.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et nad näevad ette teatavate liikide uimastamise erimeetodid, mis tekitavad loomale vähem valu ja kannatusi.
Selgitus
Teatavatel liikmesriikidel on uimastamismeetoditega seoses rangemad tavad, kui on ette nähtud käesolevas määruse ettepanekus. Nad peaksid saama jätkata kõnealuste tavade kohaldamist.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – esimene b lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisaks tuleks ühenduses 1. jaanuariks 2014 keelata kodulindude elektriliste veevannide tehnika.
Selgitus
Arvestades Euroopa Toiduohutusameti väljendatud tõsist muret seoses elektrilise uimastamisega veevannides, tuleks see meetod järk-järgult kaotada.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. I lisa võib muuta vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.	3. I lisa võib muuta vastavalt artikli 22 lõikes 2 a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) karusloomade surmamine
	Et see muudatusettepanek vastu võtta, tuleb tühistada komisjoni ettepaneku artikli 7 lõike 3 muudatusettepanek.
Selgitus
Ei ole mingit põhjust, miks ei peaks karusloomakasvatustes loomade surmamisega seotud töötajate suhtes kehtima samasugused kriteeriumid nagu tapamajade töötajate suhtes.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Karusloomade surmamist peab jälgima isik, kellel on artiklis 18 osutatud pädevustunnistus, mis hõlmab kõiki neid toiminguid, mida sooritatakse nimetatud isiku järelevalve all.	välja jäetud
Selgitus
Karusnahafarmides töötava personali vabastamiseks vajadusest omada pädevustunnistust ei ole mingit põhjust.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) iga tootmisliini maksimaalse läbilaskevõime;	(a) iga tootmisliini ja karusloomakasvatuse maksimaalse läbilaskevõime;
Selgitus
Karusloomakasvatustes toimub loomade surmamine lühikese ajavahemiku jooksul kohe pärast esimest talvist karvaajamist, seega võidakse mõne päeva jooksul surmata tuhandeid loomi. Sellise meetodi puhul on väga oluline määrata kindlaks maksimaalne surmamismäär, et vältida tõrgete ja kehva loomade heaolu põhjustavate tingimuste tekkimist.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada rangemaid eeskirju kui III lisas sätestatud.
Selgitus
Teatavatel liikmesriikidel on uimastamismeetoditega seoses rangemad tegevuseeskirjad, kui on ette nähtud käesolevas määruse ettepanekus. Nad peaksid saama jätkata kõnealuste eeskirjade kohaldamist.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käitajad kontrollivad ja kinnitavad, et loomad, kes tapetakse eelneva uimastuseta, uimastatakse tõhusalt kohe pärast kõri läbilõikamist kuni surma kinnitamiseni.
Selgitus
Muidugi on vaja kaaluda riituslikku tapmist. Ent selleks et kaitsta loomi tarbetute kannatuste eest, tuleb kohaldada tapmisjärgse uimastamise põhinõuet.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Eespool nimetatud jälgimiskorra nõuetekohast rakendamist kontrollib iga päev riiklik veterinaararst ja selle kohta tuleb pidada asjakohast arvestust. Heaolukontrollid sisaldavad ka heaolunäitajate ja standardses töökorras kirjeldatud keskse tähtsusega parameetrite kontrolli.
Selgitus
Komisjoni ettepanekus ei viidata ametliku veterinaararsti järelevalverollile, kuna see on juba hõlmatud määrusega nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Siiski on ametliku veterinaararsti roll kõnealuse määruse jõustamisel hädavajalik ja seda tuleb seepärast selgesõnaliselt rõhutada.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Karusloomakasvatajad peavad loomade surmamisest teavitama eelnevalt pädevat asutust, et oleks võimalik teostada asjakohast järelevalvet.
Selgitus
Suurem osa loomi surmatakse karusloomakasvatustes lühikese ajavahemiku jooksul kohe pärast esimest talvist karvaajamist. Teine surmamiseks tavapärane ajavahemik on pärast poegimisaega. See tähendab, et erinevalt teistest tapatoimingutest, mis viiakse läbi kogu aasta vältel, toimub karusloomade surmamine mõnepäevase ajavahemiku jooksul. Seetõttu on oluline, et pädevat asutust teavitatakse sellest eelnevalt, et oleks võimalik järelevalvet teostada.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik peab määrama riikliku tugikeskuse (edaspidi „tugikeskus”) järgmiste ülesannete täitmiseks:	1. Iga liikmesriik peab määrama sõltumatutest teadlastest ja teistest loomade heaolule suunatud teaduse ekspertidest koosneva riikliku tugikeskuse (edaspidi „tugikeskus”) järgmiste ülesannete täitmiseks:
Selgitus
Tuleb tagada sõltumatus ja pädevus.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) kui käitaja otsustab viia läbi protsessi parameetritega, mis ei järgi avaldatud suuniseid või häid tavasid, tuleb kõnealuseid parameetreid eelnevalt hinnata.
Selgitus
Lisada tuleb tõhusad jõustamismeetmed.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nõuda käitajatelt standardse töökorra muutmist, eriti tootmise aeglustamist või peatamist;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Lisada tuleb tõhusad jõustamismeetmed.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kuni 31. detsembrini 2018 kohaldatakse artikli 11 lõiget 1 üksnes uute tapamajade või uute konstruktsioonide, planeeringute või sisseseadete suhtes, mis on hõlmatud II lisas esitatud eeskirjadega ja mida ei ole võetud kasutusele enne käesoleva määruse [kohaldamise/jõustumise] kuupäeva.	1. Kuni 31. detsembrini 2018 kohaldatakse artikli 11 lõiget 1 üksnes uute tapamajade või uute konstruktsioonide või planeeringute suhtes, mis on hõlmatud II lisas esitatud eeskirjadega ja mida ei ole võetud kasutusele enne käesoleva määruse [kohaldamise/jõustumise] kuupäeva.
Selgitus
Ei ole vajalik, et sisseseadetele (v.a II lisa punktis 4 osutatud elektrivooluga uimastamise seadmed) kehtiksid samasugused kitsendused nagu konstruktsioonidele.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjaomasel kutsealal vähemalt [kümne]aastane pidev töökogemus.	2. Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse pärast lihtsustatud eksamit nendele isikutele, kellel on asjaomasel kutsealal vähemalt [kümne]aastane pidev töökogemus.
Selgitus
Vähemalt [kümne]aastase pideva töökogemuse olemasolu ei ole kompetentsuse tagatis ja võib ka tähendada, et aastate jooksul on kinnistunud halvad tavad. Kõiki surmamisprotsessiga seotud isikuid tuleks hinnata, et õigusakti vaim mõjule pääseks.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2013 liikuvate tapamajade kasutamise tingimuste ja eeskirjade kehtestamist käsitleva õigusloome ettepaneku tagamaks, et nendes liikuvates üksustes võetakse tarvitusele kõik abinõud ja ei ohustata loomade heaolu.
Selgitus
Liikuvad tapamajad vähendavad stressi, mida põhjustab loomadele tapmiseelne käitlemis- ja veoga seotud tegevus, ja vähendavad seeläbi ka madalama lihakvaliteedi ohtu. Vastuvõtlike loomade, nagu munakanad ja suure piimaanniga lehmad, puhul on võimalik liikuvate tapamajade kasutamise teel loobuda valulikust transpordist, mis põhjustab sageli kukkumisi ja luumurde. Lisaks toovad need keskkonnakahjude vähenemise näol kasu keskkonnale.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 2 – 2. rida
Komisjoni ettepanek
Nr Nimi Kirjeldus Loomakategooria Põhiparameetrid Käesoleva lisa II peatüki erinõuded 2 Surmamine kogu keha läbiva elektrivooluga   Elektrivoolu juhtimine läbi keha, mis tekitab samaaegselt nii elektroentsefalogrammi (EEG) üldise epileptilise vormi (uimastamine) kui ka südame fibrillatsiooni või seiskumise (surmamine).   Kõik liigid, välja arvatud talled ja põrsad eluskaaluga vähem kui 5 kg ja veised.   Minimaalane voolutugevus (A või mA). Minimaalne pinge (V). Maksimaalne sagedus (Hz). Minimaalne kokkupuuteaeg. Seadmete kalibreerimise sagedus. Elektrivoolu optimeerimine. Elektrilöökide vältimine enne uimastamist.   punkt 3.   Punkt 4 käib rebaste ja tšintšiljade kohta.
Muudatusettepanek
Nr Nimi Kirjeldus Loomakategooria Põhiparameetrid Käesoleva lisa II peatüki erinõuded 2 Surmamine kogu keha läbiva elektrivooluga   Elektrivoolu juhtimine läbi keha, mis tekitab samaaegselt nii elektroentsefalogrammi (EEG) üldise epileptilise vormi (uimastamine) kui ka südame fibrillatsiooni või seiskumise (surmamine).   Kõik liigid, välja arvatud talled ja põrsad eluskaaluga vähem kui 5 kg, veised ja karusloomad.   Minimaalane voolutugevus (A või mA). Minimaalne pinge (V). Maksimaalne sagedus (Hz). Minimaalne kokkupuuteaeg. Seadmete kalibreerimise sagedus. Elektrivoolu optimeerimine. Elektrilöökide vältimine enne uimastamist.   punkt 3.
Selgitus
The evidence is clear that electrocution of conscious foxes is not humane. It has been banned by New York State. Veterinarian Dr Butterworth says: ‘Electrocution requires considerable restraint, and use of electrodes inserted into orifices in some species. If cardiac arrest is induced without first inducing unconsciousness, then there is potential for severe pain and distress. Electrocution equipment presents hazards to the operator.’ The American Veterinary Medical Association disapproves of electrocution in this setting. It says: ‘Techniques that apply electric current from head to tail……are unacceptable.’ The same concerns arise for ‘ear to tail’ electrocution of chinchillas.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 3
Komisjoni ettepanek
Nr Nimi Kirjeldus Loomakategooria Põhiparameetrid Käesoleva lisa II peatüki erinõuded 1 Kõrge kontsentratsiooniga süsinikdioksiid Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab rohkem kui 30 % süsinikdioksiidi. Sead, kodulinnud ja karusloomad. Süsinikdioksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus. Maksimaalne uimastamise ja veretustamise vaheline ajavahemik (sead). 6. punkt. 7. punkt käib kodulindude kohta. 2 Madala kontsentratsiooniga süsinikdioksiid Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab vähem kui 30 % süsinikdioksiidi. Sead ja kodulinnud. Süsinikdioksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus. Maksimaalne uimastamise ja veretustamise vaheline ajavahemik (sead). 7. punkt käib kodulindude kohta. 3 Inertgaasid Teadvusel loomadele inertgaasi (näiteks argoon või lämmastik) segu manustamine, mis sisaldab vähem kui 2 % hapnikku. Sead ja kodulinnud. Hapnikusisaldus. Kokkupuute kestus. Maksimaalne uimastamise ja veretustamise vaheline ajavahemik (sead). 7. punkt käib kodulindude kohta. 4 Süsinikmonooksiid (puhas allikas) Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab rohkem kui 4 % süsinikmonooksiidi. Karusloomad ja põrsad. Gaasiallika kvaliteet. Süsinikmonooksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus. Gaasi temperatuur. 8. punkt. 5 Süsinikmonooksiid koos muude gaasidega Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab rohkem kui 1 % süsinikmonooksiidi koos muude mürgiste gaasidega. Karusloomad. Süsinikmonooksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus. Gaasi temperatuur. Mootori tekitatud gaasi filtreerimine. 8. punkt. 9. punkt.
Euroopa Parlamendi ettepanek
Nr Nimi Kirjeldus Loomakategooria Põhiparameetrid Käesoleva lisa II peatüki erinõuded 1 Kõrge kontsentratsiooniga süsinikdioksiid Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab rohkem kui 30 % süsinikdioksiidi. Sead ja kodulinnud. Süsinikdioksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus.   6. punkt. 7. punkt käib kodulindude kohta. 2 Madala kontsentratsiooniga süsinikdioksiid Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab vähem kui 30 % süsinikdioksiidi. Sead ja kodulinnud. Süsinikdioksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus. Maksimaalne uimastamise ja veretustamise vaheline ajavahemik (sead). 7. punkt käib kodulindude kohta. 3 Inertgaasid Teadvusel loomadele inertgaasi (näiteks argoon või lämmastik) segu manustamine, mis sisaldab vähem kui 2 % hapnikku. Sead ja kodulinnud. Hapnikusisaldus. Kokkupuute kestus. Maksimaalne uimastamise ja veretustamise vaheline ajavahemik (sead). 7. punkt käib kodulindude kohta. 4 Süsinikmonooksiid (puhas allikas) Teadvusel loomadele gaasisegu manustamine, mis sisaldab rohkem kui 4 % süsinikmonooksiidi. Põrsad. Gaasiallika kvaliteet. Süsinikmonooksiidi sisaldus. Kokkupuute kestus. Gaasi temperatuur. 8. punkt.

Selgitus

As high concentrations of CO₂ are aversive for poultry, their use should not be allowed in abattoirs on conscious animals, but only for disease control on farms. The only exception could be the use of a biphasic method for broilers, with in the first phase mixture of 40% CO₂, 30% oxygen, 30% Nitrogen for 30 seconds, followed once the birds are unconscious by 80% CO₂ in air. Any other gas mixture with concentration of CO₂ over 30% must be approved before use. CO₂ is not a proper method for ducks and geese which are very resistant to gassing techniques. As high concentrations of CO₂ are aversive for fur animals, it must be stated that CO₂ must not be used for fur animals. The carbon monoxide has to come from a pure source only, if only filtered it could still be a cause of irritation and suffering for the animals. A preferable alternative to both carbon dioxide and pure source carbon monoxide is the use of argon.

Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II peatüki – punkt 4 – alapunkt 4.2 ja 4.3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.2 Rebased.	välja jäetud
Rebastel tuleb asetada elektroodid suhu ja pärakusse ning minimaalne voolutugevus peab olema 0,3 amprit ja minimaalne pinge 110 volti vähemalt kolme sekundi jooksul.
4.3 Tšintšiljad.
Elektroodid tuleb paigutada kõrvast sabani ning minimaalne voolutugevus peab olema 0,57 amprit vähemalt 60 sekundi jooksul.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 17.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – 2. peatükk – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kõrge ja madala kontsentratsiooniga süsinikdioksiidi, inertgaaside või nende segude kasutamine kodulindude puhul	7. Kõrge ja madala kontsentratsiooniga süsinikdioksiidi, inertgaaside või nende segude kasutamine kodulindude puhul
	7.1 Suures kontsentratsioonis süsinikdioksiidi ei tohi kasutada tapamajades, küll aga võib seda kasutada üksnes põllumajandusettevõtetes tibude surmamiseks või haiguste tõrjeks.
	7.2 Ainus erand reeglist punktis 7.1 on juhud, kui kasutatakse kaheetapilist meetodit, mille puhul esimeses etapis kasutatakse 30 sekundit segu, mis koosneb 40 % süsinikdioksiidist, 30 % hapnikust ja 30 % lämmastikust, misjärel, kui linnud on juba teadvuseta, kasutatakse 80%list süsinikdioksiidi sisaldust õhus.
Mitte mingil juhul ei tohi gaasid, sisenedes kambritesse või ruumidesse, kus asuvad uimastatavad ja tapetavad kodulinnud, tekitada lindudel põletusi või neid külma või kuivusega ärritada.	7.3 Mitte mingil juhul ei tohi gaasid, sisenedes kambritesse või ruumidesse, kus asuvad uimastatavad ja tapetavad kodulinnud, tekitada lindudel põletusi või neid külma või kuivusega ärritada.
	7.4. Süsinikdioksiidi ei kasutata partide ja hanede puhul.
	7.5 Linde veristatakse vaid siis, kui nad on surnud.
Selgitus
As high concentrations of CO2 are aversive for poultry, their use should not be allowed in abattoirs on conscious animals, but only for disease control on farms. The only exception could be the use of a biphasic method for broilers, with in the first phase mixture of 40% CO2, 30% oxygen, 30% Nitrogen for 30 seconds, followed once the birds are unconscious by 80% CO2 in air. Any other gas mixture with concentration of CO2 over 30% must be approved before use. CO2 is not a proper method for ducks and geese which are very resistant to gassing techniques. As high concentrations of CO2 are aversive for fur animals, it must be stated that CO2 must not be used for fur animals.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II peatükk – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Süsinikmonooksiid (puhas allikas või koos muude gaasidega) karusloomade puhul	välja jäetud
8.1 Loomad peavad kogu aeg olema visuaalse järelevalve all.
8.2 Käsitleda tuleb ühte looma korraga ja enne järgmise looma käsitlemist tuleb veenduda, et eelmine loom on teadvusetu või surnud.
8.3 Loomad peavad jääma kambrisse kuni surmani.
Selgitus
Vt muudatusettepanekuid 19 ja 20.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II peatükk – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Süsinikmonooksiid koos muude gaasidega karusloomade puhul	välja jäetud
9.1 Kasutada võib spetsiaalselt selleks otstarbeks kohandatud mootoriga toodetud gaasi, kui enne gaasi kasutamist kontrollitakse katseliselt, kas kasutatav gaas:
a) on sobivalt jahutatud;
b) on piisavalt filtreeritud;
c) ei sisalda ärritavaid aineid ega gaase.
9.2 Loomi ei tohi tuua kambrisse enne, kui on saavutatud süsinikmonooksiidi minimaalne sisaldus.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 20.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1 – alapunkt l. -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1.-1. Loomade teisaldamise ajal koheldakse neid rahulikult. Neil on piisavalt ruumi liikumiseks ja kasutatakse nende karjainstinkti. Vajaduse korral, näiteks hobuslaste puhul, juhitakse loomi siiski eraldi.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1 – alapunkt l.2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.2 Loomad tuleb pärast saabumist võimalikult kiiresti maha laadida ja seejärel tarbetu viivituseta tappa.	1.2 Loomad tuleb pärast saabumist võimalikult kiiresti maha laadida ja seejärel tarbetu viivituseta tappa.
Kodulindude ja jäneseliste puhul ei tohi ajaperiood, mis hõlmab transporti koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga, ületada 12 tundi.	Ajaperiood, mis hõlmab transporti koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga ei tohi ületada:
Imetajate puhul, välja arvatud jäneselised, ei tohi transpordile kulunud aeg koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga ületada:
a) 19 tundi võõrutamata loomade puhul;	a) 6 tundi võõrutamata loomade ja loomade puhul, keda ei saa transpordi või tapaeelse pidamise ajal sööta;
b) 24 tundi hobuste ja sigade puhul;	b) 12 tundi kõikide muude loomade puhul.
c) 29 tundi mäletsejate puhul.
Kui need ajapiirid on ületatud, tuleb loomad viia tapaeelse pidamise rajatistesse, toita ja seejärel jätkata neile asjakohaste ajavahemike järel mõõdukate toidukoguste andmist. Sellisel juhul tuleb loomad varustada piisavas koguses allapanuga või sellega samaväärse materjaliga, mis tagab kõnealustele liikidele vajaliku ja loomade arvule vastava mugavuse. Selline materjal peab tagama uriini ja fekaalide piisava imendumise.	Kui need ajapiirid on ületatud, tuleb loomad viia tapaeelse pidamise rajatistesse, toita ja seejärel jätkata neile asjakohaste ajavahemike järel mõõdukate toidukoguste andmist. Sellisel juhul tuleb loomad varustada piisavas koguses allapanuga või sellega samaväärse materjaliga, mis tagab kõnealustele liikidele vajaliku ja loomade arvule vastava mugavuse. Selline materjal peab tagama uriini ja fekaalide piisava imendumise.
Selgitus
Loomade heaolu jaoks on ülioluline lühendada transpordi ja tapaeelse pidamise aega. Selliste loomade transpordi/tapaeelse pidamise aega, keda transpordi/tapaeelse pidamise ajal ei toideta, tuleks edaspidi vähendada.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1 – alapunkt 1.5 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) lakteerivad lüpsiloomad tuleb liikuvas tapamajas tappa 12 tunni jooksul.
Selgitus
Transport põhjustab lakteerivatele lüpsiloomadele suuri kannatusi, samuti kui neid ei lüpsta vähemalt iga 12 tunni möödumisel, kuna nende tagajalgade lihased ei ole väga hästi arenenud ja nad on sunnitud transpordi ajal pidevalt tasakaalu hoidma. Nad kukuvad sõidukites sageli ja see põhjustab neile täiendavaid kannatusi, kui nad jõuavad tapamajja nii halvas seisus, et ei suuda omal jalal käia. Seetõttu tuleb arendada välja liikuvad tapamajad, mille kavanduse ja seadmetega tagatakse loomade heaolu täielik arvesse võtmine. Seetõttu tuleb teha käesolev täiendus.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – tabel
Komisjoni ettepanek
Artikli 7 lõikes 2 loetletud tapatoimingud Pädevuseksami teemad Kõik artikli 7 lõike 2 punktides a–f loetletud toimingud. Loomade käitumine, loomade kannatused, teadvuselolek ja tundlikkus, loomade stress. a) loomade pidamine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist; Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid. b) loomade liikumise piiramine uimastamise või surmamise eesmärgil; c) loomade uimastamine; Uimastamise tehnikate praktilised aspektid. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid. Uimastamise ja/või surmamise seadmete hooldus. d) uimastuse tõhususe hindamine; Uimastamise tõhususe seire. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid. e) elusloomadele köidikahelate asetamine või nende ülesriputamine; Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid. f) elusloomade veretustamine. Uimastamise tõhususe seire. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid.
Muudatusettepanek
Artikli 7 lõikes 2 loetletud tapatoimingud Pädevuseksami teemad Kõik artikli 7 lõike 2 punktides a–f a loetletud toimingud. Loomade käitumine, loomade kannatused, teadvuselolek ja tundlikkus, loomade stress. a) loomade pidamine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist; Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid. b) loomade liikumise piiramine uimastamise või surmamise eesmärgil; c) loomade uimastamine; Uimastamise tehnikate praktilised aspektid. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid. Uimastamise ja/või surmamise seadmete hooldus. d) uimastuse tõhususe hindamine; Uimastamise tõhususe seire. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid. e) elusloomadele köidikahelate asetamine või nende ülesriputamine; Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid. (f) elusloomade veretustamine. Uimastamise tõhususe seire. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid. f a) karusloomade surmamine Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid.   Uimastamise tehnikate praktilised aspektid.   Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid.   Uimastamise ja/või surmamise seadmete hooldus.   Uimastamise tõhususe seire.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 11. Selle muudatusettepanekuga luuakse ühtsus, millega tagatakse, et karusloomade surmamisel võetakse arvesse kõiki aspekte.

MENETLUS

Pealkiri	Loomade kaitse surmamisel
Viited	KOM(2008)0553 – C6-0451/2008 – 2008/0180(CNS)
Vastutav komisjon	AGRI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 20.11.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Jens Holm 11.11.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	1.12.2008
Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, John Bowis, Frieda Brepoels, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Dimitrios Papadimoulis, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews

MENETLUS

Pealkiri	Loomade kaitse surmamisel
Viited	KOM(2008)0553 – C6-0451/2008 – 2008/0180(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	19.11.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 20.11.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 20.11.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Janusz Wojciechowski 6.10.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	2.12.2008		19.1.2009		16.2.2009
Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Luis Manuel Capoulas Santos, Joseph Daul, Gintaras Didžiokas, Carmen Fraga Estévez, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, Sebastiano Sanzarello, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Dimitar Stoyanov, Csaba Sándor Tabajdi, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Katerina Batzeli, Milan Horáček, Astrid Lulling, Sebastiano (Nello) Musumeci, Catherine Neris, Maria Petre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Iratxe García Pérez, Leopold Józef Rutowicz
Esitamise kuupäev	24.3.2009