RAPORT Hannes Swoboda puutumatuse äravõtmise taotlus

1.4.2009 - (2009/2014(IMM))

Õiguskomisjon
Raportöör: Klaus-Heiner Lehne

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Hannes Swoboda puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2009/2014(IMM))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Hannes Swoboda puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Viini piirkondlik kriminaalkohus vastavalt oma 5. detsembri 2008. aasta otsusele esitas 20. jaanuaril 2009. aastal ja millest anti teada Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2009. aasta täiskogu istungil;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Hannes Swoboda ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid[1];

–   võttes arvesse Austria Vabariigi föderaalse põhiseaduse artiklit 57;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6‑0190/2009);

1.  otsustab Hannes Swoboda puutumise äravõtmise taotluse tagasi lükata;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Austria Vabariigi pädevale asutusele.

• [1]  Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 383, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.

SELETUSKIRI

I. Õigusaktid

8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklitega 9 ja 10 sätestatakse järgmist:

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b) teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendi liige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

Austria föderaalse põhiseaduse (Bundes-Verfassungsgesetz) artiklis 57 on sätestatud:

Artikkel 57. 1. Rahvusnõukogu liikmeid ei või nende poolt oma ametikohustuste täitmisel antud häälte tõttu mitte kunagi vastutusele võtta, selles ametis tehtud suuliste või kirjalike avalduste eest võib seda teha üksnes Rahvusnõukogu.

2. Rahvusnõukogu liikmeid võib karistatava teo eest – välja arvatud kuriteo toimepanemiselt tabamise korral – vahi alla võtta ainult Rahvusnõukogu nõusolekul. Samuti on Rahvusnõukogu nõusolekut vaja riiginõukogu liikmete elukoha läbiotsimiseks.

3. Muudel juhtudel võivad ametiasutused jälitada rahvusnõukogu liikmeid karistatava teo eest ilma Rahvusnõukogu nõusolekuta ainult siis, kui nimetatud tegu ei ole ilmselt kuidagi seotud asjaomase saadiku poliitilise tegevusega. Ametiasutus peab siiski saama rahvusnõukogult otsuse sellise seotuse olemasolu kohta, kui seda taotleb asjaomane saadik või üks kolmandik kõnealuste küsimustega tegeleva alalise komisjoni liikmetest. Sellise taotluse korral jääb mis tahes jälitustegevus ametiasutuste poolt koheselt ära või see katkestatakse.

4. Rahvusnõukogu nõusolek loetakse antuks kõigil nimetatud juhtudel, kui Rahvusnõukogu ei ole jälitusasutuse vastavasisulise taotluse kohta kaheksa nädala jooksul otsust teinud; selleks, et Rahvusnõukogu õigeaegselt otsuse teeks, paneb esimees niisuguse taotluse hiljemalt eelviimasel päeval enne nimetatud tähtaega hääletusele. Istungite vahelist aega nimetatud tähtaja hulka ei loeta.

5. Kuriteo toimepanemiselt tabamise korral teavitab ametiasutus vahi alla võtmisest kohe Rahvusnõukogu esimeest. Rahvusnõukogu või istungite vahelisel ajal kõnealuste küsimustega tegeleva alalise komisjoni taotluse korral tuleb kinnipidamine lõpetada või jälitamine üldse katkestada.

6. Saadiku puutumatus lõpeb päeval, mil uus valitud Rahvusnõukogu kokku tuleb, Rahvusnõukogu organite puhul, mille tegevus kestab üle selle ajahetke, nimetatud tegevuse lõppemisel.

II. Asjaolud

12. novembril 2008 avaldati Austria pressiagentuuri hallatava originaalteksti teenistuse järgneva sisuga pressiteade:

,,Swoboda: Klausi kohtumine ELi reformilepingu iirlasest vastasega on skandaalne

Alapealkiri: ,,ELi eesistujariik Tšehhi tegi juba enne ametlikku algust valestardi”

Viin (SK) – ,,Skandaalseks” nimetas Austria Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse (SPÖ) kuuluv Euroopa Parlamendi liige Hannes Swoboda Tšehhi presidendi Vaclav Klausi kohtumist ELi reformilepingu iirlasest vastase Declan Ganley'ga. ,,Mitte seepärast, et Ganley on Lissaboni lepingu vastu, vaid kuna see mees on levitanud hulganisti valesid ning lisaks sellele on tema tegevuse rahastamine äärmiselt hämar ja kahtlane," väitis Swoboda kolmapäeval SPÖ pressiteenistusele.

Juba enne Tšehhi ELi eesistumise algust on tehtud valestart. ,,Selline tegevus ja kohe kokkukukkuv valitsus annavad igatahes tunnistust vajadusest anda ELile stabiilsemad institutsioonid. Ning just see on reformilepingu ülesanne”, rõhutas Swoboda lõpetuseks. (Lõpp) ps”

Võttes arvesse 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 36) artikli 10 punkti a, taotleb Viini piirkondlik kriminaalkohus hr Swoboda puutumatuse äravõtmist ning nõusoleku andmist tema suhtes kriminaalkohtu ja meediaõiguse menetluse alustamiseks. Piirkondlik kriminaalkohus põhjendab oma taotlust järgnevalt:

,,Viini piirkondlikule kriminaalkohtule 21. novembril 2008 esitatud erasüüdistusega taotles Decian Gantey dr Hannes Swoboda süüdimõistmist pahatahtliku laimu tõttu Austria karistusseadustiku paragrahvi 111 alusel, kuna Austria Pressiagentuuri (APA) hallatava originaalteksti teenistuse(OTS) levitatavas uudises väitis Hannes Swoboda 12. novembril 2008 SPÖ pressiteenistusele: ,,Mitte seepärast, et Ganley on Lissaboni lepingu vastu, vaid kuna see mees on levitanud hulganisti valesid ning lisaks sellele on tema tegevuse rahastamine äärmiselt hämar ja kahtlane".

Erasüüdistuse esitaja arvates vastab see väide pahatahtliku laimu seadusjärgsele kuriteo koosseisule, sest selle väitega heidab dr Hannes Swoboda erasüüdistuse esitajale ette valetamist. Ütluse tähenduslik sisu seisneb selles, et erasüüdistuse esitajat nimetatakse (tuntud) valetajaks. Valelikkuse etteheide on karistatav. Valetamise etteheitega esitatakse ebaseadusliku käitumise etteheide Austria karistusseadustiku paragrahvi 111 lõike 1 tähenduses. Etteheitega süüdistatakse erasüüdistuse esitajat selles, et ta on teadlikult (pidevalt) levitanud valesid fakte. Kuna valetamise etteheide on täpsustamata, on tegemist laimuga Austria karistusseadustiku paragrahvi 111, lõike 1 esimese alternatiivi tähenduses. Etteheide, mille kohaselt erasüüdistuse esitaja on valetaja või tuntud oma valetamise poolest ja paljude valede levitamisega, muudab erasüüdistuse esitaja avaliku arvamuse silmis põlastusväärseks.

Dr Hannes Swoboda peab õigustama Austria karistusseadustiku paragrahvi 111 lõike 2 kohase kuriteo koosseisu puudumist. Kuriteo koosseisule vastav dr Hannes Swoboda arvamus avaldati tema partei pressiteates, mis oli ka tema kavatsus. Dr Hannes Swoboda avaldas just seepärast pressiteenistusele paikapidamatu ja ebaseadusliku etteheite ning soodustas selle levikut, et seda etteheidet levitataks ja see tehtaks laialdaselt kättesaadavaks.

Samas esitas erasüüdistuse esitaja avalduse, et Viini piirkondlik kriminaalkohus taotleks dr Hannes Swoboda puutumatuse äravõtmist ning esitaks vastava taotluse Euroopa Parlamendi presidendile. Süüdistatav avaldas inkrimineeritava arvamuse mitte parlamendi istungi ajal, vaid pressile, mistõttu puudub puutumatuse alus ning talle saab esitada süüdistuse.”

III. Hinnang

Vastavalt privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel piiramatu kaitse kohtumenetluse eest ,,oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste tõttu”.

Puutumatuse äravõtmine ei tule kõne alla, kui parlamendiliikmele süüks pandavad teod on tehtud oma kohustuste täitmisel või otseselt sellega seoses. Järelikult peab parlament oma liikme puutumatust artikli 9 kohaselt kaitsma, kui asjaomased teod on tehtud oma kohustuste täitmisel või otseselt sellega seoses.

Hannes Swoboda arvamusi, mis käivad erasüüdistuse esitaja kohta, nii nagu need on edasi antud 12. novembri 2008. aasta pressiteates, ei saa lahutada nende üldkontekstist. Nimelt on need arvamused terviklikus ja otseses ühenduses kommentaaride ja hinnangutega, mida hr Swoboda esitas seoses Tšehhi presidendi Vaclav Klausi ja erasüüdistuse esitaja, Lissaboni lepingu vastasena tuntud Declan Ganley kohtumisega ning mis puudutasid Tšehhi (tookord eelseisvat) eesistumisperioodi, ELi institutsioone ning Lissaboni lepingu ülesandeid.

Väljendades oma valijaskonnale oma arvamust nende ELile põhimõttelise tähtsusega küsimuste kohta, täitis ta oma ametikohustust Euroopa Parlamendi liikmena. Tõik, et tema mõtteavaldused keskendusid eriliselt ka sellele, kuidas suhtub Lissaboni lepingusse ELi selle liikmesriigi president, kellel on just algamas eesistumisaeg ELis, seab need mõtteavaldused õiguspärase poliitilise mõttevahetuse konteksti.

Sellist diskussiooni tuleb käsitada oma seostes ja seda ei saa lahutada üksikosadeks. Seega, arvestades kõiki hr Swoboda sellesisulisi mõtteavaldusi, mida ta on esitanud oma kohustusi täites, on tal vastavalt privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 9 täielik kaitse.

Tuleb rõhutada, et komisjon ei avalda arvamust selle kohta, kas kõnealune parlamendiliige on süüdi või süütu, ega selle kohta, kas kriminaalmenetlus selle parlamendiliikme väidetavate mõtteavalduste selgitamiseks on otstarbekohane või mitte. Küsimus on vaid selles, kas parlamendiliige esitas oma väidetava mõtteavalduse „oma kohustuste täitmisel”.

Kuid ka protokolli artikli 10 lõike 1 punkti a alusel on hr Swobodale seoses tema avaldustega, mida on osundatud 12. novembri 2008. aasta pressiteates, tagatud kaitse ja temalt ei saa puutumatust ära võtta.

Eelkõige tuleb toonitada, et parlamentaarne puutumatus ei ole üksikute parlamendiliikmete privileeg, vaid parlamendi ja selle liikmete sõltumatuse tagatis teiste institutsioonide suhtes.

Komisjon on korduvalt rõhutanud, et parlamentaarse puutumatuse mõte on eriti selles, et kaitsta parlamendiliikmete sõnavabadust ja poliitilise mõttevahetuse vabadust. Seepärast on parlamendi vastutav komisjon alati olnud seisukohal, et kehtib põhimõte, et mingil juhul ei võeta parlamendiliikmelt puutumatust siis, kui teod või avaldused, mida talle süüks pannakse, kuuluvad tema poliitilise tegevuse hulka või on sellega vahetult seotud.

See hõlmab näiteks arvamusavaldusi, mille puhul lähtutakse sellest, et need on osa parlamendiliikme poliitilisest tegevusest – näiteks avaldused, mis esitatakse meeleavaldustel, avalikel koosolekutel, poliitilistes üllitistes, ajakirjanduses, raamatus, televisioonis, nimelise osalusega poliitilistes uurimustes, või ka kohtus tehtud avaldused.

Ka nende kriteeriumide järgi on kõnealused mõtteavaldused seotud parlamendiliikme poliitilise tegevusega.

Lisaks võib lähtuda „fumus persecutionis’est”, nimelt oletusest, et hr Swoboda vastu suunatud kriminaalõiguslikud meetmed, mille algatamiseks on esitatud erasüüdistus, tulenevad kavatsusest kahjustada tema kui parlamendiliikme poliitilist tegevust.

IV. Järeldus

Ülalesitatud kaalutlustel otsustab õiguskomisjon, olles kaalunud nii puutumatuse äravõtmise poolt kui ka vastu olevaid asjaolusid, parlamendiliige Swobodalt puutumatuse äravõtmise taotluse tagasi lükata.

LISA

Väljavõte Austria föderaalsest põhiseadusest (Bundes-Verfassungsgesetz)

Artikel 57. (1) Die Mitglieder des Nationalrates dürfen wegen der in Ausübung ihres Berufes geschehenen Abstimmungen niemals, wegen der in diesem Beruf gemachten mündlichen oder schriftlichen Äußerungen nur vom Nationalrat verantwortlich gemacht werden.

(2) Die Mitglieder des Nationalrates dürfen wegen einer strafbaren Handlung – den Fall der Ergreifung auf frischer Tat bei Verübung eines Verbrechens ausgenommen – nur mit Zustimmung des Nationalrates verhaftet werden. Desgleichen bedürfen Hausdurchsuchungen bei Mitgliedern des Nationalrates der Zustimmung des Nationalrates.

(3) Ansonsten dürfen Mitglieder des Nationalrates ohne Zustimmung des Nationalrates wegen einer strafbaren Handlung nur dann behördlich verfolgt werden, wenn diese offensichtlich in keinem Zusammenhang mit der politischen Tätigkeit des betreffenden Abgeordneten steht. Die Behörde hat jedoch eine Entscheidung des Nationalrates über das Vorliegen eines solchen Zusammenhanges einzuholen, wenn dies der betreffende Abgeordnete oder ein Drittel der Mitglieder des mit diesen Angelegenheiten betrauten ständigen Ausschusses verlangt. Im Falle eines solchen Verlangens hat jede behördliche Verfolgungshandlung sofort zu unterbleiben oder ist eine solche abzubrechen.

(4) Die Zustimmung des Nationalrates gilt in allen diesen Fällen als erteilt, wenn der Nationalrat über ein entsprechendes Ersuchen der zur Verfolgung berufenen Behörde nicht innerhalb von acht Wochen entschieden hat; zum Zweck der rechtzeitigen Beschlussfassung des Nationalrates hat der Präsident ein solches Ersuchen spätestens am vorletzten Tag dieser Frist zur Abstimmung zu stellen. Die tagungsfreie Zeit wird in diese Frist nicht eingerechnet.

(5) Im Falle der Ergreifung auf frischer Tat bei Verübung eines Verbrechens hat die Behörde dem Präsidenten des Nationalrates sogleich die geschehene Verhaftung bekanntzugeben. Wenn es der Nationalrat oder in der tagungsfreien Zeit der mit diesen Angelegenheiten betraute ständige Ausschuss verlangt, muss die Haft aufgehoben oder die Verfolgung überhaupt unterlassen werden.

(6) Die Immunität der Abgeordneten endigt mit dem Tag des Zusammentrittes des neugewählten Nationalrates, bei Organen des Nationalrates, deren Funktion über diesen Zeitpunkt hinausgeht, mit dem Erlöschen dieser Funktion.

Väljavõte Austria karistusseadustikust

§ 111 Pahatahtlik laim

(1)   Wer einen anderen in einer für einen Dritten wahrnehmbaren Weise einer verächttichen Eigenschaft oder Gesinnung zeiht oder eines unehrenhaften Verhaltens oder eines gegen die guten Sitten verstoßenden Verhaltens beschuldigt das geeignet ist, ihn in der öffentlichen Meinung verächtlich zu machen oder herabzusetzen, ist mit Freiheitsstrafe bis zu sechs Monaten oder mit Geldstrafe bis zu 360 Tagessätzen zu bestrafen.

(2) Wer die Tat m einem Druckwerk, im Rundfunk oder sonst auf eine Weise begeht, wodurch die üble Nachrede einer breiten Öffentlichkeit zugänglich wird, ist mit Freiheitsstrafe bis zu einem Jahr oder mit Geldstrafe bis zu 360 Tagessätzen zu bestrafen,

(3)       Der Täter ist nicht zu bestrafen, wenn die Behauptung als wahr erwiesen wird. Im Fall des Abs. 1 ist der Täter auch dann nicht zu bestrafen, wenn Umstände erwiesen werden, aus denen sich für den Täter hinreichende Gründe ergeben haben, die Behauptung für wahr zu halten.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	9 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis