Menetlus : 2007/0098(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0210/2009

Esitatud tekstid :

A6-0210/2009

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 12
CRE 22/04/2009 - 12

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0276

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
2.4.2009
PE 418.445v02-00 A6-0210/2009

Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ

(11783/1/2008 – C6‑0015/2009 – 2007/0098(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ

(11783/1/2008 – C6‑0015/2009 – 2007/0098(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (11783/1/2008 – C6‑0015/2009);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)0263) suhtes;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0210/2009),

1.  kiidab ühise seisukoha heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 8

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(8) Seega peaksid nõutava hea maine ja ametialase pädevusega füüsilised isikud olema selgelt määratletud ja nimetatud pädevate asutuste poolt. Need isikud („veokorraldaja”) peavad autoveo-ettevõtja veotegevust tegelikult ja pidevalt juhtima. Tuleks täpsustada, millistel tingimustel käsitatakse ühte isikut ettevõtja veotegevuse tegeliku ja pideva juhtijana.

(8) Seega peaksid nõutava hea maine ja ametialase pädevusega füüsilised isikud olema selgelt määratletud ja nimetatud pädevate asutuste poolt. Need isikud („veokorraldaja”) peavad olema mõne liikmesriigi residendid ning autoveo-ettevõtja veotegevust tegelikult ja pidevalt juhtima. Tuleks täpsustada, millistel tingimustel käsitatakse ühte isikut ettevõtja veotegevuse tegeliku ja pideva juhtijana.

Muudatusettepanek 2

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 12

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(12) Õiglaseks konkurentsiks ja täielikult eeskirjadele vastavaks autoveoks on vaja liikmesriikide ühtse tasemega järelevalvet. Ettevõtjate järelevalve eest vastutavatel riiklikel asutustel ning nende väljastatavate lubade kehtivusel on selles oluline osa ning seetõttu tuleks tagada, et kõnealused asutused võtavad vajaduse korral asjakohased meetmed, eelkõige lubade peatamiseks või tühistamiseks, või kuulutavad hooletu või kuritahtliku veokorraldaja sobimatuks.

(12) Õiglaseks konkurentsiks ja täielikult eeskirjadele vastavaks autoveoks on vaja liikmesriikide ühtse tasemega järelevalvet. Ettevõtjate järelevalve eest vastutavatel riiklikel asutustel ning nende väljastatavate lubade kehtivusel on selles oluline osa ning seetõttu tuleks tagada, et nad võtavad vajaduse korral asjakohased meetmed, eriti kõige tõsisematel juhtudel lubade peatamiseks või tühistamiseks, või kuulutavad korduvalt hooletult käitunud või kuritahtliku veokorraldaja sobimatuks. Eelnevalt tuleb meetme võtmist proportsionaalsuse põhimõtet arvestades asjakohaselt kaaluda. Ettevõtjat tuleks igal juhul eelnevalt teavitada ning enne kõnealuste karistuste kehtestamist peaks tal olema olukorra parandamiseks piisav tähtaeg.

Selgitus

Ettevõtjaid tuleks eelnevalt hoiatada ning neil peaks olema võimalus puudusi parandada.

Muudatusettepanek  3

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 14 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

 

(14 a) Eesmärgiga parandada läbipaistvust ja võimaldada autoveo-ettevõtja kliendil kontrollida, kas nimetatud ettevõtjal on asjaomane luba, tuleks teatavad riikliku elektroonilise registri andmed teha avalikkusele kättesaadavaks, tingimusel et järgitakse asjaomaseid andmekaitsesätteid.

Muudatusettepanek  4

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 1 – lõige 4 – punkt b

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

b) ettevõtjate suhtes, kes osutavad sõitjate autoveo teenuseid ainult mitteärilisel eesmärgil või tasuta või kelle põhitegevus ei ole sõitjate autovedu;

b) ettevõtjate suhtes, kes osutavad sõitjate autoveo teenuseid ainult mitteärilisel eesmärgil või kelle põhitegevus ei ole sõitjate autovedu;

Muudatusettepanek  5

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 1 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva määruse kõigi või mõnede sätete kohaldamisest autoveo-ettevõtjad, kes tegelevad ainult siseriiklike vedudega, mille mõju transporditurule on tähtsusetu järgmiste asjaolude tõttu:

5. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva määruse kõigi või mõnede sätete kohaldamisest üksnes need autoveo-ettevõtjad, kes tegelevad ainult siseriiklike vedudega, mille mõju transporditurule on tähtsusetu järgmiste asjaolude tõttu:

Muudatusettepanek  6

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 5 – punkt a

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

a) omama selles liikmesriigis asukohta koos ruumidega, kus ta saab pädeva asutuse nõudmisel teha kättesaadavaks oma äridokumendid, eelkõige kõik raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid ning kõik muud dokumendid, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil asuvatel ettevõtjatel peavad sellised dokumendid olema igal ajal nende ruumides kättesaadavad;

a) omama selles liikmesriigis asukohta koos ruumidega, kus on tema põhiline äritegevus, eelkõige kõik raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid ning kõik muud dokumendid, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil asuvatel ettevõtjatel peavad ka muud dokumendid olema igal ajal nende ruumides kättesaadavad;

Muudatusettepanek  7

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 5 – punkt c

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

c) juhtima tegelikult ja pidevalt oma tegevust selles liikmesriigis paiknevas vajaliku varustusega tegevuskeskuses.

c) juhtima tegelikult ja pidevalt oma tegevust seoses punktis b) mainitud sõidukitega vajalike administratiivsete vahendite abil ning selles liikmesriigis paiknevas asjakohase tehnilise varustuse ja ruumidega tegevuskeskuses.

Muudatusettepanek  8

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 6 – lõige 1 – kolmas lõik – punkt a – alapunkt v a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

 

v a) inim- või narkokaubandus.

Selgitus

Selle kriteeriumi lisamine on hea maine kaotamist käsitlevatesse sätetesse väga oluline.

Muudatusettepanek  9

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – esimene lõik

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

b) koostab komisjon loetelu selliste ühenduse eeskirjade rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. Liikmesriigid võtavad nimetatud rikkumisi käsitlevat teavet, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet arvesse artikli 12 lõike 1 kohaste kontrollidega seotud prioriteetide seadmisel.

b) koostab komisjon loetelu selliste ühenduse eeskirjade tõsiste rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. Liikmesriigid võtavad nimetatud rikkumisi käsitlevat teavet, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet arvesse artikli 12 lõike 1 kohaste kontrollidega seotud prioriteetide seadmisel.

Muudatusettepanek  10

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 7 – lõiked 1 ja 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõudele vastamiseks suudab ettevõtja eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma finantskohustusi. Sel eesmärgil tõendab ettevõtja audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et tema käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 9000 euro väärtuses ainult ühe kasutatava sõiduki kohta ning iga kasutatava lisasõiduki kohta vähemalt 5000 euro väärtuses.

1. Artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõudele vastamiseks suudab ettevõtja eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma finantskohustusi. Sel eesmärgil tõendab ettevõtja audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et tema käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 9000 euro väärtuses ainult ühe kasutatava sõiduki kohta ning iga kasutatava lisasõiduki kohta vähemalt 5000 euro väärtuses.

Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse iga viie aasta järel euro väärtus nende liikmesriikide vääringutes, kes ei osale Euroopa Rahaliidu kolmandas etapis. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtivaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kursse. Neid kursse hakatakse kohaldama alates järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.

Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse igal aastal euro väärtus nende liikmesriikide vääringutes, kes ei osale Euroopa Rahaliidu kolmandas etapis. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtivaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kursse. Neid kursse hakatakse kohaldama alates järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.

Esimeses lõigus osutatud raamatupidamisrubriike käsitatakse vastavalt neljandale nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivile 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid.

Esimeses lõigus osutatud raamatupidamisrubriike käsitatakse vastavalt neljandale nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivile 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus nõustuda või nõuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust sellise tõendiga nagu kutsealane vastutuskindlustus ühelt või mitmelt pangalt või finantsasutuselt, sealhulgas kindlustusasutustelt, kes annavad lõike 1 esimeses lõigus kindlaks määratud summade kohta ettevõtjale solidaarse tagatise. Liikmesriigid võivad otsustada, et tagatist võib nõuda pädeva asutuse heakskiidul, kes annab loa tegevusalal tegutsemiseks, ning tagatise võib vabastada ainult pädeva asutuse nõusolekul.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus nõustuda või nõuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust sellise tõendiga nagu pangatagatis või kindlustus, sealhulgas kutsealane vastutuskindlustus ühelt või mitmelt pangalt või finantsasutuselt, sealhulgas kindlustusasutustelt, kes annavad lõike 1 esimeses lõigus kindlaks määratud summade kohta ettevõtjale solidaarse tagatise.

Selgitus

Kindlustus on oluline faktor rahaliste kohustuste täitmise võimaldamisel, nagu ka bilanss tõendamiseks.

Muudatusettepanek  11

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. Asjaomased isikud teevad eksami liikmesriigis, kus asub nende alaline elukoht, või selles liikmesriigis, kus nad töötavad.

 

Alaline elukoht tähendab kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.

 

Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud kohta, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Viimati nimetatud tingimust ei seata, kui isik elab liikmesriigis selleks, et täita kindlaksmääratud kestusega ülesannet. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.

Muudatusettepanek  12

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 8 – lõige 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt volitada enda poolt määratletud kriteeriumide põhjal asutusi pakkuma kandidaatidele eksamiks valmistumiseks kõrgkvaliteetset koolitust ning veokorraldajatele jätkuõpet oma teadmiste ajakohastamiseks, kui nad peaksid seda soovima.

3. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt volitada enda poolt määratletud kriteeriumide põhjal asutusi pakkuma kandidaatidele eksamiks valmistumiseks kõrgkvaliteetset koolitust ning veokorraldajatele jätkuõpet oma teadmiste ajakohastamiseks, kui nad peaksid seda soovima. Sellised liikmesriigid kontrollivad regulaarselt, et kõnealused asutused täidavad igal ajal kriteeriumeid, mille põhjal neile anti volitused.

Selgitus

Oluline on tagada volitatud asutuste korraldatud eksamite ja koolituste kvaliteet.

Muudatusettepanek  13

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid võivad toetada jätkuõpet I lisas kirjeldatud ainevaldkondades iga kümne aasta järel, tagamaks et veokorraldajad on kursis oma valdkonnas toimunud muudatustega.

Muudatusettepanek  14

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

 

4 b. Liikmesriik võib nõuda, et isikud, kellel on ametialase pädevuse tunnistus, kuid kes ei ole viimase viie aasta jooksul juhtinud kaupade või sõitjate autoveo-ettevõtet, peavad läbima täiendõppe, et värskendada oma teadmisi seoses I lisa I osas osutatud õigusaktide viimaste arengutega.

Muudatusettepanek  15

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 9

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Liikmesriik võib vabastada artikli 8 lõikes 1 osutatud eksamist isikud, kes suudavad tõendada, et nad on enne … eelneva 15 aasta jooksul liikmesriigis pidevalt juhtinud kaupade või sõitjate autoveo-ettevõtet.

2. Liikmesriik võib vabastada artikli 8 lõikes 1 osutatud eksamist isikud, kes suudavad tõendada, et nad on enne … eelneva 10 aasta jooksul ühes või mitmes liikmesriigis pidevalt juhtinud kaupade või sõitjate autoveo-ettevõtet.

Selgitus

10 aastat pidevat praktilist töökogemust peaks olema aluseks, mille põhjal isik eksamist vabastada.

Muudatusettepanek  16

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 11 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Ettevõtjal, kes vastab artiklis 3 sätestatud nõuetele, lubatakse taotluse esitamise korral tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Pädev asutus teeb kindlaks, et taotluse esitanud ettevõtja vastab nimetatud artiklis sätestatud nõuetele. Liikmesriigid võivad asjakohastes siseriiklikes õigusaktides täpsustada autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise loa kehtivusaega.

1. Ettevõtjal, kes vastab artiklis 3 sätestatud nõuetele, lubatakse taotluse esitamise korral tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Pädev asutus teeb kindlaks, et taotluse esitanud ettevõtja vastab nimetatud artiklis sätestatud nõuetele.

Taotluse hindamise tulemuseks olla ühenduse tegevusloa väljaandmine vastavalt määrusele (EÜ) nr .../... ning määrusele (EÜ) nr .../.... *. Liikmesriik võib väljastada muu tegevusloa kui ühenduse tegevusloa ettevõtjatele, kes teostavad vedusid üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil.

 

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga taastatakse Euroopa Parlamendi seisukoht. Määrusega kehtestatakse ainult üks tegevusluba veoettevõtjana tegutsemiseks. Halduskoormuse vähendamiseks tegevusloa kehtivust ajaga ei piirata, kuid autoveo-ettevõtjat kontrollitakse regulaarselt tegemaks kindlaks, et ta järgib autoveo-ettevõtja tegevusala nõudeid.

Muudatusettepanek  17

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 11 – lõige 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3. Pädev asutus peab loataotluse läbi vaatama võimalikult lühikese tähtaja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 3 kuud alates kuupäevast, mil pädev asutus on kätte saanud kõik taotluse hindamiseks vajalikud dokumendid. Pädev asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

3. Pädev asutus peab loataotluse läbi vaatama võimalikult lühikese tähtaja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 3 kuud alates kuupäevast, mil pädev asutus on kätte saanud kõik taotluse hindamiseks vajalikud dokumendid. Pädev asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seda tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Selgitus

Et vähendada halduskoormust, muudetakse eksami tegemise tähtaeg pädeva asutuse poolt väljastatava tegevusloa saamiseks võimalikult lühikeseks.

Muudatusettepanek  18

Nõukogu ühine seisukoht

Artikli 13 – lõige 1 – punkt a

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

a) hea maine või ametialase pädevuse nõudele mittevastava veokorraldaja asendaja töölevõtmine ei tohi kesta üle kuue kuu, veokorraldaja surma või töövõimetuse korral on seda tähtaega võimalik kuue kuu võrra pikendada;

a) hea maine või ametialase pädevuse nõudele mittevastava veokorraldaja asendaja töölevõtmine ei tohi kesta üle kuue kuu, veokorraldaja surma või töövõimetuse korral on seda tähtaega võimalik kolme kuu võrra pikendada;

Selgitus

Muudatusettepanekuga taastatakse esimese lugemise seisukoht.

Muudatusettepanek  19

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 16 – lõiked 1 ja 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse ja eelkõige selle artiklite 11 kuni 14 ja 26 rakendamiseks peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjate kohta, kellele tema määratud pädev asutus on andnud loa tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Registri andmeid töödeldakse selleks määratud ametiasutuse kontrolli all. Riiklikku elektroonilisse registrisse kantud asjakohastele andmetele on juurdepääs kõikidel vastava liikmesriigi pädevatel asutustel.

1. Käesoleva määruse ja eelkõige selle artiklite 11 kuni 14 ja 26 rakendamiseks peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjate kohta, kellele tema määratud pädev asutus on andnud loa tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Registri andmeid töödeldakse selleks määratud ametiasutuse kontrolli all. Riiklikku elektroonilisse registrisse kantud asjakohastele andmetele on juurdepääs kõikidel vastava liikmesriigi pädevatel asutustel.

Komisjon annab hiljemalt 1. juuniks 2009 välja suunised riiklikku elektroonilisse registrisse alates selle loomise kuupäevast kantavate andmete miinimumnõuete kohta, et hõlbustada registrite omavahelist ühendamist tulevikus. Komisjon võib soovitada lisada lõikes 2 osutatud andmetele ka sõiduki registritunnused.

Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembriks 2009 vastu otsuse riiklikku elektroonilisse registrisse alates selle loomise kuupäevast kantavate andmete miinimumnõuete kohta, et hõlbustada registrite omavahelist ühendamist tulevikus. Komisjon võib soovitada lisada lõikes 2 osutatud andmetele ka sõiduki registritunnused.

2. Riiklikud elektroonilised registrid sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

2. Riiklikud elektroonilised registrid sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

a) ettevõtja nimi ja õiguslik vorm;

a) ettevõtja nimi ja õiguslik vorm;

b) asukoha aadress;

b) asukoha aadress;

c) hea maine ja ametialase pädevuse tingimustele vastavate veokorraldajate nimed ning vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;

c) hea maine ja ametialase pädevuse tingimustele vastavate veokorraldajate nimed ning vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;

d) loa liik, loaga hõlmatud sõidukite arv ja vajaduse korral ühenduse tegevusloa seerianumber ja vastavate kinnitatud koopiate numbrid;

d) loa liik, loaga hõlmatud sõidukite arv ja vajaduse korral ühenduse tegevusloa seerianumber ja vastavate kinnitatud koopiate numbrid;

e) artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud selliste raskete rikkumiste arv ja liik, millele on järgnenud süüdimõistev kohtuotsus või mille tõttu on määratud karistus kahe viimase aasta jooksul;

e) artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud selliste raskete rikkumiste arv ja liik, millele on järgnenud süüdimõistev kohtuotsus või mille tõttu on määratud karistus kahe viimase aasta jooksul;

f) ettevõtja veotegevuse juhtimiseks sobimatuks kuulutatud isikute nimed seniks, kuni nende hea maine ei ole taastatud vastavalt artikli 6 lõikele 3, ning kohaldatavad rehabilitatsioonimeetmed.

f) ettevõtja veotegevuse juhtimiseks sobimatuks kuulutatud isikute nimed seniks, kuni nende hea maine ei ole taastatud vastavalt artikli 6 lõikele 3, ning kohaldatavad rehabilitatsioonimeetmed.

Seoses punktiga e võivad liikmesriigid kuni 31. detsembrini 2015 lisada riiklikusse elektroonilisse registrisse üksnes IV lisas esitatud kõige raskemad rikkumised.

Seoses punktiga e võivad liikmesriigid kuni 31. detsembrini 2015 lisada riiklikusse elektroonilisse registrisse üksnes IV lisas esitatud kõige raskemad rikkumised.

Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e ja f osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse kolmekümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist.

Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e ja f osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse kolmekümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist. Punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.

Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e ja f osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib saladuse hoidmise ametlik kohustus.

Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e ja f osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib saladuse hoidmise ametlik kohustus.

Muudatusettepanek  20

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 16 – lõiked 5 ja 6

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

5. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid artikli 18 lõikes 2 osutatud riiklike kontaktpunktide kaudu ühenduse tasandil juurdepääsetavad. Juurdepääs riiklike kontaktpunktide kaudu tuleb tagada hiljemalt 31. detsembriks 2012 nii, et ükskõik mis liikmesriigi pädeval asutusel on võimalus kasutada kõikide liikmesriikide riiklikke elektroonilisi registreid.

5. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel ühendatud ja artikli 18 lõikes 2 osutatud riiklike kontaktpunktide kaudu ühenduse tasandil juurdepääsetavad. Juurdepääs riiklike kontaktpunktide kaudu ja omavaheline ühendatus tuleb tagada hiljemalt 31. detsembriks 2012 nii, et ükskõik mis liikmesriigi pädeval asutusel on võimalus kasutada kõikide liikmesriikide riiklikke elektroonilisi registreid.

6. Komisjon võtab vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele vastu lõike 5 rakendamisega seotud ühiseeskirjad, mis käsitlevad nt vahetatavate andmete vormingut, teiste liikmesriikide elektrooniliste registrite elektroonilise kasutamise tehnilist korda ja nende registrite koostalitlusvõime edendamist teiste asjakohaste andmebaasidega. Nimetatud ühiseeskirjades määratakse kindlaks, milline asutus vastutab andmetele juurdepääsu, nende edasise kasutamise ja pärast juurdepääsu toimuva andmete ajakohastamise eest ning kehtestatakse selleks eeskirjad andmete logisse salvestamise ja järelevalve kohta.

6. Komisjon võtab vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele ning esimest korda enne 31. detsembrit 2010 vastu lõike 5 rakendamisega seotud ühiseeskirjad, mis käsitlevad nt vahetatavate andmete vormingut, teiste liikmesriikide elektrooniliste registrite elektroonilise kasutamise tehnilist korda ja nende registrite koostalitlusvõime edendamist teiste asjakohaste andmebaasidega. Nimetatud ühiseeskirjades määratakse kindlaks, milline asutus vastutab andmetele juurdepääsu, nende edasise kasutamise ja pärast juurdepääsu toimuva andmete ajakohastamise eest ning kehtestatakse selleks eeskirjad andmete logisse salvestamise ja järelevalve kohta.

Muudatusettepanek  21

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 17 – punkt d a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

 

d a) ettevõtjad vastavad võimaluse korral vastavatele sätetele

(1)

Vastuvõetud tekstid, 21.5.2008, P6_TA(2008)0217.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Komisjonil oli käesoleva määruse kohta ettepaneku tegemisel kaks eesmärki. Esiteks sooviti kasutada kehtiva direktiivi 96/26/EÜ kohaldamisest saadud kogemusi, sõnastades ümber teatavaid õiguslikke sätteid, ning teiseks tagada ühtlasem kohaldamine, kasutades õigusaktina määrust, mitte direktiivi.

Määruse eelnõus on sätestatud tingimused (asukoht, maine, finantssuutlikkus ja ametialane pädevus), millele isik peab vastama, et autoveo-ettevõtjana tegutseda. Samuti sisaldab määrus sätteid tingimuste kohta, mille kohaselt võiks ettevõtja veokorraldaja ametisse võtta, tegevuslubade ja järelevalvemenetluste tugevdamise kohta, elektrooniliste registrite reguleerimise ja elektrooniliste andmete kaitse kohta, lisaks on selles käsitletud määruse eiramisest tulenevate karistuste küsimust ning diplomite vastastikuse tunnustamise süsteemi loomist ja varem omandatud õiguste küsimust.

Esimene lugemine parlamendis

Parlament laiendas määruse kohaldamisala ettevõtjatele, kes kavatsevad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsema asuda, kuid jättis kõrvale need, kes kasutavad ainult sõidukeid, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h. Parlament nõudis, et veokorraldajal peab olema tõeline lepinguline seos ettevõtjaga ning kehtestas sõidukite maksimaalse arvu, mille vedusid üks veokorraldaja võib juhtida. Samuti esitati muudatusettepanekud, mille kohaselt tugevdatakse asukohanõudeid.

Hea maine võib kaotada inim- või uimastikaubanduses osalemise eest. Koostati nimekiri rasketest rikkumistest, mille tagajärjeks on ametist kõrvaldamine, samas jäeti välja pisirikkumisi käsitlevad sätted. Finantssuutlikkuse tõendamise vahendina aktsepteeriti kindlustust ning vara ja võlgade suhet näitav likviidsuskordaja jäeti välja.

Tegevusalale lubamise nõudena säilitati kohustuslik kirjalik eksam elukohaliikmesriigis, millest on kandidaadil võimalik vabastust saada juhul, kui tal on vähemalt kümne aasta pikkune pidev praktiline kogemus.

Komisjonil tuleks 2009. aasta lõpuks määratleda riiklike elektrooniliste registrite andmestruktuur ning nimetatud registrid, mis peaksid hõlmama nii avalikustatud kui ka salajast osa, peaks olema töövõimelised 30. aprillil 2011 ning peaks olema omavahel ka ühendatud.

Lõpetuseks, varem omandatud õiguste säte eemaldati ning komisjonil paluti koostada 1. juuniks 2010 aruanne määruse kohaldamisala laiendamise tõenäolise mõju kohta kaubavedudele sõidukitega, mille ehitus ja varustus on sobivad ja mis on ette nähtud kuni üheksa inimese veoks, k.a juht.

Nõukogu ühine seisukoht

Ühise seisukoha raames võeti parlamendi 113 muudatusettepanekust vastu täielikult või põhimõtteliselt 70. Nende seas on muudatusettepanekud, mis käsitlevad pisirikkumisi, ettevõtja ja veokorraldaja vahelise seose määratlemist, edasikaebamisõiguse tagamist neile, kelle suhtes kohaldatakse otsuseid veokorraldajana tegutsemise kohta, tunnistuste vastastikust tunnustamist, varem omandatud õigusi, teabevahetust pädevate asutuste vahel ning uimasti- ja inimkaubanduses osalemist ametist eemaldamise alustena.

Registritega seoses pooldavad nii parlament kui ka nõukogu järkjärgulist lähenemisviisi, kuid esitavad eri ajakavad, kusjuures nõukogu rakendamistähtajad on loomulikult pikemad.

Lisaks sellele on mitu küsimust, milles nõukogu seisukoht erineb parlamendi omast. Nõukogu seisukoha järgi võivad liikmesriigid asjaomases riigisiseses õigusaktis määratleda tegevusloa väljastamise tähtaja ning registrisse tagasivõtmine sõltub hea maine taastamisest. Nõukogu ei nõustunud parlamendi ettepanekuga, mille kohaselt peaks registril olema avalik ja kinnine osa, või et luua tuleks ka veokorraldajate register. Samuti ei nõustunud nõukogu sellega, et elektrooniline register peaks sisaldama sõiduki registritunnust. Muud erinevused hõlmavad parkimiskohtade kasutamist „tõelise” asukoha kindlaksmääramiseks, mitteärilisel eesmärgil osutatavate veoteenuste väljajätmise ulatust, küsimust finantssuutlikkuse piisavate tõendite kohta ning ametialase eksami sooritamist elukohaliikmesriigis.

Raportööri ettepanek

Hoolimata ilmselgetest edusammudest on praegu parlamendi ja nõukogu seisukohad siiski üsna erinevad. Ühisesse seisukohta muudatusettepanekuid tehes keskendub raportöör nimetatud küsimustele. Elektroonilise registri kasutuselevõtu ja toimimise täpse ajakava ning mõningate muude küsimuste suhtes on võimalik saavutada kokkulepe kiiresti. Raportöör uurib mõistagi nimetatud võimalusi nõukogus ja komisjoni abiga ning tihedas koostöös variraportööridega. Seni aga esitab ta ühise seisukoha kohta muudatusettepanekud, mis hõlmavad järgmisi põhivaldkondi:

· halduskoormuse vähendamine;

· ühenduse litsentsi kehtivusaeg võrrelduna korrapärase kontrolliga;

· registri loomise ja toimimise ajakava;

· avalikku ja salajast osa hõlmava registri loomine;

· mitteärilise tegevuse määratlus väljajätmise eesmärgil;

· asukoha rangem kontroll seoses parkimiskohtadega;

· kindlustuse aktsepteerimine finantsinstrumendina finantssuutlikkuse tõendamise eesmärgil;

· ametialases koolituses osalemise julgustamine;

· isikuandmete kaitse.

Raportöör uurib võimalust saavutada igakülgne kokkulepe kõigis nimetatud punktides enne parlamendi teist lugemist, arutades seda sealjuures variraportööridega.


MENETLUS

Pealkiri

Maanteeveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks nõutavad tingimused

Viited

11783/1/2008 – C6-0015/2009 – 2007/0098(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

21.5.2008                     T6-0217/2008

Komisjoni ettepanek

KOM(2007)0263 - C6-0145/2007

Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

15.1.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

15.1.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Silvia-Adriana Ţicău

19.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.2.2009

16.3.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

34

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Gilles Savary, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Jeanine Hennis-Plasschaert, Anne E. Jensen

Esitamise kuupäev

2.4.2009

Õigusteave - Privaatsuspoliitika