RAPORT Stabiilsuse ja heaolu tugevdamine Lääne-Balkani riikides

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (6.11.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

2.4.2009 - (2008/2200(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Anna Ibrisagic

Menetlus : 2008/2200(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0212/2009

Esitatud tekstid :

A6-0212/2009

Arutelud :

PV 23/04/2009 - 16
CRE 23/04/2009 - 16

Hääletused :

PV 24/04/2009 - 7.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0331

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

stabiilsuse ja heaolu tugevdamise kohta Lääne-Balkani riikides

(2008/2200(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse 21.–22. juunil 1993. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumise lõppjäreldusi;

– võttes arvesse 21. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumise avaldust;

– võttes arvesse komisjoni 27. jaanuari 2006. aasta teatist „Lääne-Balkani riigid teel Euroopa Liitu: tugevdades stabiilsust ja suurendades heaolu” (KOM(2006)0027);

– võttes arvesse ELi–Lääne-Balkani riikide deklaratsiooni, mille kiitsid 11. märtsil 2006. aastal Salzburgis ühehäälselt heaks kõikide ELi liikmesriikide välisministrid ja Lääne-Balkani riikide välisministrid;

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta ja 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumiste järeldusi ning nendele lisatud avaldust Lääne-Balkani riikide kohta ning 10. detsembril 2007. aastal, 18. veebruaril 2008. aastal ja 8.–9. detsembril 2008. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi;

– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine” (KOM(2008)0127);

– võttes arvesse Brdo avaldust: „Uus fookus Lääne-Balkanile”, mille esitas ELi eesistuja 29. märtsil 2008, rõhutades vajadust anda Thessaloniki arengukavale ja Salzburgi deklaratsioonile uus tõuge;

– võttes arvesse komisjoni laienemisstrateegiat ja 2008. aasta novembris avaldatud riikide arenguaruandeid;

– võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras[1];

– võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Lääne-Balkani riikidega[2];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6 0212/2009),

A. arvestades, et Lääne-Balkani riigid on Euroopa vaieldamatu osa ning arvestades, et piirkonna kõigi riikide tulevik on olla täielikult integreerunud Euroopa Liidu liikmesriigid;

B. arvestades, et ELi liikmeks saamise ja sellega kaasneva kasu väljavaade on stabiilsuse esmane tagatis ja reformide peamine liikumapanev jõud Lääne-Balkani riikide jaoks, kuna seda osa Euroopast on kaugemas minevikus ja viimastel aastatel vaevanud sõjad, etniline puhastus ja autoritaarsed režiimid;

C. arvestades, et 1990. aastatel toimunud sõdade pärand takistab jätkuvalt olulisel määral kestva julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse loomist piirkonnas; arvestades, et sellega kaasnevad ELi laienemispoliitikale uued ja ainulaadsed väljakutsed ning arvestades, et seetõttu tuleb kasutada kõiki liidu käsutuses olevaid ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendeid, mis on osa konfliktijärgsete ühiskondade vajadustele kohandatud üldisest lähenemisest,

D. arvestades, et mitmetel ELi selle piirkonna partneritel on ikka veel oma naabritega lahendamata küsimusi; arvestades, et ELi ja Lääne-Balkani riigid on kokku leppinud, et heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö jäävad ka edaspidi põhiteguriteks ELi liikmelisuse poole liikumisel;

1. juhib tähelepanu, et Euroopa Liidu mõjuvõim ning tema suutlikkus toimida stabiilsuse kindlustajana ja reformide liikumapaneva jõuna Lääne-Balkani riikides sõltub sellest, kui usaldusväärne on tema kohustumine võimaldada piirkonna nendel riikidel, kes vastavad täielikult Kopenhaageni kriteeriumidele, saada ELi täisliikmeks; rõhutab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid peavad jääma kindlaks Lääne-Balkani riike hõlmava tulevase laienemise lubadusele;

2. juhib tähelepanu sellele, et kuni Lissaboni lepingu jõustumiseni võimaldaksid kehtivad aluslepingud ikka veel edasisteks laienemisteks vajalikke institutsioonilisi muudatusi; usub sellele vaatamata, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisel on otsustav tähtsus; rõhutab, et Kopenhaageni kriteeriumidele vastavate riikide saamist ELi täisliikmeks ei tohi liigselt edasi lükata või sellest keelduda;

3. rõhutab, et liikmesriigid ei tohi põhjendamatult takistada komisjonil koostamast arvamust, mis käsitleb liikmeks saamise taotluse esitanud võimalikke kandidaatriike, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon käsitleksid viimasel ajal esitatud ja veel esitatavaid liikmeks saamise taotlusi nõuetekohase kiirusega;

4. rõhutab, et ühinemisprotsessi aluseks peab olema tingimuslikkuse põhimõtte õiglane ja range kohaldamine, mille kohaselt igat riiki hinnatakse üksnes tema suutlikkuse põhjal täita Kopenhaageni kriteeriumid, stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi tingimused ning saavutada kõik sihttasemed, mis on ette nähtud seoses läbirääkimiste konkreetse etapiga, ning seega rõhutab, et ühinemisprotsessi ei tohi aeglustada ega blokeerida riikide puhul, kes on eelnevalt seatud nõuded täitnud;

5. juhib tähelepanu, et ühinemisprotsess peaks säilitama selge piirkondliku perspektiivi ning et tuleb teha jõupingutusi vältimaks olukorda, kus erinevused integratsiooni tempos viivad uute tõkete tekkimiseni piirkonnas, eelkõige seoses viisarežiimi liberaliseerimise protsessiga; toetab piirkondliku koostöönõukogu rolli piirkondliku vastutuse tugevdamisel ning ELi keskse vahendajana tegutsemisel kõigis piirkondliku koostöö küsimustes Kagu-Euroopas;

6. kutsub ELi liikmesriikide parlamente üles andma kiiresti nõusolek ratifitseerimisprotsessis olevate stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute ratifitseerimiseks;

7. rõhutab, et kõik asjaosalised peavad tegema tõsiseid jõupingutusi, et leida vastuvõetavad lahendused lõpetamata kahepoolsetele vaidlustele ELi liikmesriikide ja Lääne-Balkani riikide vahel ning Lääne-Balkani riikide endi vahel; rõhutab seoses sellega, et heanaaberlikud suhted ning ajaloo- ja kultuuripärandi vastastikune austamine on rahu säilitamisel ning stabiilsuse ja julgeoleku edendamisel erakordselt tähtis; usub, et ühinemisläbirääkimiste avamist Lääne-Balkani riikidega ning üksikute läbirääkimispeatükkide avamist ja sulgemist ei tohiks takistada ega blokeerida kahepoolsete vaidlustega seotud küsimused ja et seetõttu peaksid riigid kokku leppima kahepoolsete küsimuste lahendamise menetlustes enne ühinemisläbirääkimiste algust;

8. märgib sellega seoses teatavate Lääne-Balkani riikide otsust esitada kaebusi või küsida Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvaid arvamusi kahepoolsete vaidluste asjus; on seisukohal, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, et abistada ja kergendada üldise ja püsiva lahenduse leidmist seni lahendamata probleemidele;

9. peab vajalikuks kultuuride- ja rahvustevahelise dialoogi edendamise jätkamist, et vabaneda mineviku koormast ja pingetest Balkani piirkonna riikide suhetes; usub, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimestevahelised kontaktid (nii Lääne-Balkani riikide vahel kui ka nende riikide ja ELi vahel) on kasulikud leppimise toetamiseks, vastastikuse mõistmise hõlbustamiseks ja rahvastevahelise rahumeelse kooselu edendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ja eraldama rohkem raha algatustele, millega edendatakse leppimist, sallivust ja eri rahvuste vahelist dialoogi, ning toetama rahvustevaheliste lepingute täitmist;

10. toetab täielikult Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) missioone ning piirkonda saadetud ELi eriesindajaid, kellel on jätkuvalt täita oluline roll stabiilsuse säilitamisel ja edusammude tagamisel protsessis, mille käigus luuakse toimivad riigid, kes on võimelised täitma Kopenhaageni kriteeriumid; rõhutab, et ühtegi EJKP missiooni ega ELi eriesindaja bürood ei tohi laiali saata või sulgeda kuni nende vastavad volitused pole üheselt täidetud;

11. toetab täielikult jõupingutusi, mille eesmärk on luua aastaks 2010 ulatuslik Lääne-Balkani investeerimiskeskkond, et koordineerida toetusi ja laene, mida pakuvad komisjon, rahvusvahelised finantsasutused ja abiandjad üksikutest riikidest; tunneb heameelt infrastruktuuriprojektide rahastamisvahendi (IPF) üle ning juhib tähelepanu, et tuleks arendada IPFi projekte transpordi-, keskkonna-, energia- ja sotsiaalsektoris ning rakendada neid selge piirkondliku perspektiiviga; rõhutab vajadust tihedama kooskõlastamise järele, et tagada Lääne-Balkani riikides tulemuslik abimeetmete vastastikune täiendavus, sidusus ja tõhusus; on veendunud, et sellised koordineeritud laenu-/ toetuste vahendid peaksid olema suunatud eeskätt nendele potentsiaalsetele kandidaatriikidele, kellel puudub juurdepääs ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kõigile viiele rahastamisvahendile; rõhutab seoses ühinemiseelsetele fondidele juurdepääsuga heal taval põhineva piirkondliku koostöö tähtsust;

12. tuletab meelde, et vaidlus gaasiga varustamise üle Venemaa ja Ukraina vahel 2009. aasta jaanuaris põhjustas olulisi katkeid energiavarustuses Lääne-Balkani riikidele; nõuab transiidimarsruutide mitmekesistamist ning energiavõrkude paremat omavahelist sidumist selles piirkonnas ELi rahastamise abil;

13. tuletab meelde, et transpordi infrastruktuur on tähtis majandusarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama kohase mitmeliigilise transpordisüsteemi loomist Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani piirkonna riikide vahel ning edendama selles piirkonnas vaba ja kiiret kaupade ja isikute liikumist, eeskätt VII koridori arendamise kaudu;

14. tunneb heameelt IPA raames loodud uue kodanikuühiskonna rahastamisvahendi üle ning sellest tulenevalt kodanikuühiskonna organisatsioonidele saadaolevate vahendite kolmekordistumise üle; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks kodanikuühiskonna arendamise kohalikku vastutust ja looks võimalused korrapäraseks koostööks ja konsulteerimiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et võtta IPA raames abi kavandamise etappides arvesse nende seisukohti ja vajadusi; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks kodanikuühiskonna organisatsioonidest koosneva piirkondliku arutlusfoorumi loomist kui ühinemiseelsetele fondidele juurdepääsu parima tava levitamise vahendit;

15. nõuab lisaks tungivalt, et komisjon pööraks suuremat tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ja maapiirkondade kodanikuühiskonna organisatsioonide edendamisele selles piirkonnas, nimelt eraldades suurema osa oma abist sellistele organisatsioonidele, lihtsustades ELi rahastamise taotlemise korda ning vaadates läbi väikeseid ja keskmise suurusega kodanikuühiskonna organisatsioone puudutavate projektide kaasrahastamist käsitlevad eeskirjad ja suurendades kaasrahastamist;

16. rõhutab, et Schengeni viisarežiimi liberaliseerimine on Lääne-Balkani riikide kodanike jaoks oluline, sest see on vahend, mille abil tutvustatakse piirkonna inimestele Euroopa Liitu; tervitab viisarežiimi liberaliseerimist käsitlevat dialoogi ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon viiksid protsessi läbi võimalikult läbipistvalt ja selgelt määratletud sihttasemetega, et lihtsustada välist järelevalvet ja suurendada avaliku sektori vastutust protsessis;

17. juhib tähelepanu sellele, et kohmakas viisamenetlus, mida veelgi halvendab töötajate nappus piirkonnas asuvates konsulaatides ja saatkondades, võib tekitada piirkonna elanike seas vaenulikkust ELi vastu ajal, mil reformide elluviimiseks omab kaudselt kõige suuremat tähtsust just liidu populaarsus;

18. soovitab Lääne-Balkani riikidel kiirendada jõupingutusi üksikkavades seatud nõuete täitmiseks, et tagada nendele riikidele kehtestatud viisarežiimi tühistamine nii kiiresti kui võimalik; on veendunud, et nende tingimuste täitmine on Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamiseks esmatähtis; on seoses sellega arvamusel, et IPA peaks toetama jõupingutusi, mida teevad abi saavad maad viisavabadussuunistes sätestatud nõuete täitmiseks;

19. toetab täielikult programmi Erasmus Mundus raames rahastamise ja stipendiumite arvu suurendamist Lääne-Balkani riikide tudengitele ja teadlastele õpinguteks ja uurimistööks ELis, et tutvustada Lääne-Balkani riikide elanikele ja asutustele ELi tegevuskavasid ja arendada õpitud oskusi; nõuab tungivalt, et abi saavad riigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, mille hulka kuuluvad avalikustamis- ja teabekampaaniad, et võimaldada oma kodanikel neid võimalusi täielikult kasutada; kutsub asjaomaseid riike üles tugevdama ettevalmistavaid haldusmeetmeid, et täita elukestva õppe programmiga liitumise kriteeriumid;

20. rõhutab hariduse ja koolituse ülisuurt tähtsust nüüdisaja teadmistepõhises majanduses; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada ja ergutada hariduse andmise kõikidel tasanditel ettevõtlusalaseid ja innovaatilisi oskusi;

21. toetab täielikult Lääne-Balkani riikide osalemist ühenduse programmides ja ametites; juhib eelkõige tähelepanu nende osalemisele energiaühenduse asutamislepingus ja nende kavandatavale osalemisele transpordiühenduse asutamislepingus kui eeskujulikele näidetele kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide täielikust integratsioonist ühenduse struktuuridesse ning õigusaktide ühtlustamisest ühenduse õigustikuga ühinemisprotsessi algusjärgus;

22. rõhutab, et keskkonnakaitse moodustab olulise osa Lääne-Balkani piirkonna jätkusuutlikust arengust; kutsub seetõttu Lääne-Balkani riikide valitsusi üles kinni pidama Kagu-Euroopa energiaühenduse põhimõtetest ja sihtidest, et edendada usaldusväärset keskkonnapoliitikat ja strateegiaid, eriti taastuvenergia valdkonnas, kooskõlas ELi keskkonnaalaste standarditega ja ELi kliimamuutuse alase poliitikaga;

23. toetab parlamentide vahelist dialoogi piirkondlikul tasandil ja rõhutab, et Lääne-Balkani riikide parlamentide täielik kaasamine Euroopa integratsiooniprotsessi on tähtis; on veendunud, et Euroopa Parlamendil ja ELi liikmesriikide parlamentidel on Lääne-Balkani riikide parlamentidega dialoogi ja koostöö loomisel oluline roll; usub, et Euroopa Parlamendi parlamentidevaheliste kohtumiste olemust tuleks parandada, et luua toimiv ja tõhus süsteem täpsemate, praktikale orienteeritud arutelude ja seminaride korraldamiseks;

24. rõhutab, et oluline on töötada kõigi tariifsete ja mittetariifsete kaubandustõkete vähendamise suunas antud piirkonnas ning Lääne-Balkani riikide ja ELi vahel, mis on majandusliku arengu, piirkondlikku integratsiooni ja inimestevaheliste kontaktide edendamise peamine prioriteet; rõhutab Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu (CEFTA) keskset rolli piirkonna kaubanduse liberaliseerimise edendamisel ning tunneb heameelt komisjoni poolt CEFTA sekretariaadile antava rahalise toetuse üle;

25. väljendab solidaarsust Lääne-Balkani riikidega üleilmses majanduskriisis ja kinnitab oma toetust selle piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele kindlustamisele; tunneb seetõttu heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle laiendada oma majanduse taastamiskava Lääne-Balkanile ning nõuab tungivalt, et komisjon oleks valvel ja võtaks vajaduse korral kohaseid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi sujuva jätkumise tagamiseks;

26. nõuab tungivalt, et CEFTA osalised jätkaksid jõupingutusi kõigi mittetariifsete tõkete ja kõigi põllumajandustoodetega kauplemisele kehtestatud tollimaksude ja kvootide vähendamiseks; kutsub üleeuroopalise Euroopa – Vahemere piirkonna rühma liikmeid üles jätkama tööd selles suunas, et leida lahendus küsimustele, mis tõkestavad praegu üleeuroopalise Euroopa – Vahemere piirkonna diagonaalse kumuleerumise süsteemi laiendamist Lääne-Balkani riikidele;

27. kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama kõiki asjaomaseid meetmeid, et ergutada Lääne-Balkani riikide tugevamat integreerimist maailma kaubandus- ja majandussüsteemi, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise teel; rõhutab, et kaubanduse liberaliseerimine peab käima käsikäes vaesuse ja tööpuuduse taseme vähendamise, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamise ning keskkonna austamisega; kutsub komisjoni üles esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt Euroopa Parlamendile heakskiidu andmiseks mis tahes uued ettepanekud, mille eesmärk on anda Lääne-Balkani riikidele erakorralist eelarvetoetust;

28. kutsub piirkonnas asuvaid riike üles omistama suurt tähtsust võitlusele korruptsiooniga, sest korruptsioon takistab tõsiselt sotsiaalset progressi; kutsub neid riike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et võidelda organiseeritud kuritegevusega ning inim- ja uimastikaubandusega;

29. nõuab tungivalt, et EL toetaks jätkuvalt piirkondliku koostöö algatusi justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ning õigus- ja kohtusüsteemide ühtlustamiseks tehtavaid jõupingutusi, muu hulgas näiteks politseikoostöö konventsiooni, Kagu-Euroopa õiguskaitsekeskust (SELEC) ja Kagu-Euroopa prokuröride nõuanderühma (SEEPAG); võtab teadmiseks käimasoleva ja kavandatava finantsabi Kagu-Euroopa prokuröride võrgustikule (PROSECO) ja rahvusvaheliste õiguskaitse koordineerimisüksuste (ILECUs) loomiseks ning nõuab tungivalt, et komisjon kooskõlastaks neid projekte eespool nimetatud algatustega;

30. nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks prioriteetsed projektid ja täpsustaks, milliseid nõudeid see seab mitmetele riiklikele ja piirkondlikele institutsioonidele seoses riikidevahelise ja institutsioonidevahelise koostööga justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; rõhutab, et oluline on töötada välja algatusi e-õiguskeskkonna valdkonnas, mis on osa ELi toetusest e-valitsuse algatustele, et parandada koostööd ja suurendada kohtuprotsesside ja sisemiste haldussüsteemide läbipaistvust;

31. väljendab oma kriitikat kõikides endise Jugoslaavia riikides kehtivate põhiseaduslike sätete ja õigusnormide üle, mis keelavad neil välja anda oma riigi kodanikke, kellele tahetakse esitada süüdistus piirkonna teises riigis, ja õiguslike takistuste üle, mis takistavad tõsiste kriminaalmenetluste kohtutevahelist üleandmist piirkonna erinevates riikides; palub nõukogul ja komisjonil nõuda tungivalt, et piirkonna riigid võtaksid meetmeid, et sellised keeldud ja õiguslikud takistused kooskõlastatult kaotada;

32. juhib tähelepanu, et väljaandmist piiravad õigusnormid võivad soodustada karistamatust raskete kuritegude eest, sealhulgas inimsusevastaste kuritegude, sõjaõiguse ja –tavade rikkumise, piiriülese organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku salakaubavedamise ja terrorismi eest, ning et need õigusnormid on laialdase kriitika osaliseks saanud, kuid jätkuvalt kasutatava tagaseljaotsuste praktika üks peamisi põhjusi; toetab riiklike prokuröride jõupingutusi ületada eespool nimetatud õiguslikud takistused pragmaatilise koostöökorra kaudu; kiidab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tööd Euroopas suurema koostöö edendamisel ning julgustab piirkonna riike veelgi soodustama vastastikust õigusabi ja väljaandmist ning austama samal ajal täielikult inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse norme;

33. rõhutab, et täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga seoses järelejäänud tagaotsitavate süüdistatavate vahistamise ja väljaandmise, tõendusmaterjali edastamise ja täieliku koostööga enne kohtuprotsessi ja selle ajal on oluline ühinemisprotsessi eeldus; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks koos endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu, OSCE ja piirkonna valitsustega algatusi, mille eesmärk on tugevdada sõjakuritegude ja muude väiksemate kuritegude eest vastutuse kindlaksmääramisega tegelevate riiklike kohtute suutlikkust ja tõhusust ning tagada, et kohtuprotsessid viiakse läbi sõltumatult ja erapooletult ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse standardite ja normidega;

34. märgib hariduse kavandamise ja struktuuride põhirolli kaasatuse edendamisel ja rahvustevaheliste pingete vähendamisel; kutsub seetõttu Lääne-Balkani riikide valitsusi üles parandama hariduse kvaliteeti kodaniku-, inim- ja demokraatlike õiguste kui põhiliste Euroopa väärtuste lisamisega õppekavadesse ja lõpetama koolides segregatsiooni; juhib tähelepanu sellele, et kui lepitamise edendamisel ja rahvusrühmade vaheliste suhete parandamisel soovitakse saavutada tulemusi, peab ajaloo õpetamine Lääne-Balkani riikide koolides ja ülikoolides põhinema dokumenteeritud uuringutel ja peegeldama piirkonna rahvus- ja etniliste rühmade eri seisukohti; toetab täielikult selliseid algatusi (näiteks Kagu-Euroopa demokraatia- ja lepituskeskuse ühine ajalooprojekt), mille eesmärk on koostada ja levitada ajaloo õpetamiseks ühiseid materjale, milles antakse Balkani ajaloost mitmetahuline ülevaade, ning kutsub piirkonna pädevaid ministeeriumeid, haridusameteid ja õppeasutusi üles ühiste ajaloo õpetamise materjalide kasutamist toetama; kutsub komisjoni üles toetama selliseid algatusi rahaliselt ja poliitiliselt;

35. rõhutab etniliste ja rahvusvähemuste õiguste suurendamise, kaitse ja tagamise tõhusa raamistiku tähtsust piirkonnas, mida iseloomustab paljurahvuselisus ning mis on olnud minevikus tunnistajaks ulatuslikule ja süstemaatilisele etnilistest põhjustest ajendatud vägivallale; palub piirkonna valitsustel tugevdada jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et vähemuste ja inimõigusi käsitlevaid kõiki õigusakte järgitaks praktikas nõuetekohaselt ning et nende õigusaktide rikkumise korral võetaks kohaseid meetmeid; nõuab tungivalt täiendavate jõupingutuste tegemist, et parandada vähemuste kaasamist ja ebasoodsas olukorras olevate vähemusrühmade (eriti romid) olukorra parandamist taotlevate algatuste nõuetekohast rahastamist ja elluviimist;

36. rõhutab vajadust koostada ja rakendada programme, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja tugevdatakse naiste rolli ühiskonnas kui demokraatia vaimu ja Euroopa väärtustele pühendumise garantiid;

37. juhib tähelepanu, et piirkonna valitsustel tuleb teha suuremaid jõupingutusi, sealhulgas vara tagastamine ja ajutiselt asustatud majade tagastamine, et tagada pagulaste ja riigi sees ümberasustatud isikute püsiv tagasipöördumine, vastavalt piirkonna ministrite konverentsil 31. jaanuaril 2005. aastal esitatud Sarajevo pagulaste tagasipöördumise deklaratsioonile; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu nõuaksid, et piirkonna valitsused töötaksid välja ja viiksid ellu programme tagasipöördujatele eluaseme leidmiseks ja sotsiaalteenuste kättesaadavaks muutmiseks, ning tugevdaksid tagasipöörduvate vähemuste vastase diskrimineerimisega võitlemiseks tehtavaid jõupingutusi; on seisukohal, et kui kõnealused riigid saavad kandidaatriigi staatuse, peaksid need meetmed olema juba kehtestatud ning need tuleks ühinemisprotsessi jooksul kindlalt rakendada ja lõpule viia;

38. väljendab muret poliitilise sekkumise pärast meedia tegevusse kõikides Lääne-Balkani riikides ning äri-, poliitiliste ja meedia huvide segunemise pärast ning uurivate ajakirjanike suhtes tehtavate ähvarduste ja nende ahistamise pärast; kutsub Lääne-Balkani riike üles täielikult austama ajakirjanike ja sõltumatu meedia kui demokraatlikus Euroopa riigis oleva seadusliku võimu õigusi;

39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia valitsustele ja parlamentidele, OSCE eesistujale, OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendile, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujale, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile, piirkondliku koostöönõukogu sekretariaadile, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule ning Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu sekretariaadile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0639.
[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0005.

väliskomisjonile

stabiilsuse ja heaolu tugevdamise kohta Lääne-Balkani riikides
(2008/2200(INI))

Arvamuse koostaja: Bastiaan Belder

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab kõikide Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga lõimumise perspektiivi; toonitab, kui oluline on ilmne ELi liikmeks saamise väljavaade kõnealuste riikide poliitilisele ja majanduslikule arengule; tunnustab, et kõnealune väljavaade integreerib Lääne-Balkani riike veelgi enam Euroopa Liitu ning innustab ELi äriühinguid suurendama oma ettevõtlust selles piirkonnas; rõhutab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute tähtsust, millele on selles raamistikus alla kirjutatud;

2. kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama kõiki asjaomaseid meetmeid, et ergutada Lääne-Balkani riikide tugevamat integreerimist maailma kaubandus- ja majandussüsteemi, eelkõige Serbia, Bosnia ja Montenegro Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise teel; rõhutab, et kaubanduse liberaliseerimine peab käima käsikäes vaesuse ja tööpuuduse taseme vähendamise, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamise ning keskkonna austamisega; kutsub komisjoni üles esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt Euroopa Parlamendile heakskiidu andmiseks mis tahes uued ettepanekud, mille eesmärk on anda Lääne-Balkani riikidele erakorralist eelarvetoetust;

3. toonitab suureneva piirkonnasisese kaubanduse tähtsust Lääne-Balkani riikide vahel; rõhutab piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete vajalikkust piirkonna majanduskasvu jaoks ning Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu (CEFTA) otsustavat rolli kõnealuses protsessis; tunneb heameelt Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu jõustumise üle 26. juulil 2007. aastal; on seisukohal, et kõnealune algatus on äärmiselt oluline tõelise regionaalse vabakaubanduspiirkonna loomiseks 2010. aasta lõpuks;

4. rõhutab ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelise energiakoostöö tähtsust; toonitab energiaühenduse tähtsat rolli kõnealuse eesmärgi saavutamisel; tunnustab piirkonna geograafilist ja strateegilist positsiooni, mis teeb sellest loomuliku transiidipunkti niisuguste primaarenergia toodete kaubanduse jaoks nagu nafta ja maagaas; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu teeksid kõnealuste riikidega koostööd, et arendada edasi ühist energiapoliitikat, mis keskendub Euroopa energiaallikate tõelisele mitmekesistamisele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kader Arif, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Hénin, Caroline Lucas, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bastiaan Belder, Ole Christensen, Albert Deß, Eugenijus Maldeikis, Javier Moreno Sánchez, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Sepp Kusstatscher, Roselyne Lefrançois, Michel Teychenné

Õigusteave - Privaatsuspoliitika