RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

2.4.2009 - (KOM(2008)0775 – C6‑0511/2008 – 2008/0220(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Miloslav Ransdorf

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

(KOM(2008)0775 – C6‑0511/2008 – 2008/0220(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0775);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 100, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0511/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6‑0214/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Ühenduse varustamisel toornafta ja naftatoodetega on jätkuvalt väga suur roll, seda eelkõige transpordisektoris ja keemiatööstuses.	(1) Ühenduse varustamisel toornafta ja naftatoodetega on jätkuvalt väga suur roll, seda eelkõige transpordisektoris ning keemia- ja energiatööstustes. Toornafta ja naftatoodete tarnekatkestus või ebapiisavad varud võivad põhjustada ettevõtetele rahalist hiigelkahju ning halvata muid majandussektoreid ja liidu kodanike igapäevaelu.
Selgitus
Toornafta ja naftatoodete tarnekatkestusel ja/või ebapiisavatel varudel on nn doominoefekt, mis mõjutab kõiki sektoreid.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Toornafta jääb järgmisteks kümnenditeks üheks olulisemaks primaarenergiaallikaks. Samas on liikmesriikidele üha suurenevaks väljakutseks mõistliku hinnaga toornafta järjepideva varustamise tagamine.
Selgitus
Ettepaneku tähtsust energiavarustuse tugevdamiseks eriolukordades ei tohiks alahinnata. Ehkki avalikkuse ja meedia tähelepanu keskendub erinevatel põhjustel üha enam teistele energiaallikatele (tuumaenergia, taastuvenergia, gaas), jääb nafta ELis kõige olulisemaks primaarenergiaallikaks.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tootmiskasv, naftavarude vähenemine ja naftatoodete tarbimise suurenemine kogu maailmas suurendavad tarneraskuste tekkimise ohtu.	(2) Tootmiskasv, naftavarude vähenemine ja naftatoodete tarbimise pidev suurenemine kogu maailmas suurendavad tõsiselt tarneraskuste tekkimise ohtu.
Selgitus
Seoses naftatoodete ülemaailmse tarbimise ootamatu suurenemisega, mille kasvu tulevikus on samuti raske ennustada, on vajalik rõhutada ohtu, mis tuleneb naftavarude ja ülemaailmse tarbimise tasakaalus toimuvatest muutustest.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kõrvuti naftavarude uurimiseks ja hõlvamiseks soodsa investeerimiskliima loomisega nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda, mis on ülimalt tähtis naftaga varustatuse pikaajaliseks tagamiseks, annab naftavarude kogumine kindla võimaluse lühiajaliste tarnekatkestuste korvamiseks.
Selgitus
Tuleb eristada tarnete pikaajalist kindlustamist ja lühiajalistest tarnehäiretest ülesaamist. Käesolevas direktiivis käsitletakse vaid viimast.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Liikmesriikide sõltuvuse tase naftaimpordist oma energiavajaduste rahuldamiseks on erakordselt suur.
Selgitus
Tuleb võtta meetmeid, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide võimalikult kõrge energiasõltumatuse tase. Alternatiivsed energiaallikad võivad anda lisa varudele eriolukorras ja kriisi ajal.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Euroopa Liidul on globaalne roll ja liidu energia varustuskindluse poliitika peaks seetõttu moodustama osa poliitika eesmärkidest seoses kandidaat- ja naaberriikidega.
Selgitus
Kandidaat- ja naaberriigid peaksid samuti kaaluma ennetavate meetmete võtmist.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) Komisjon peaks tagama, et need liikmesriigid, kes ei ole Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)1 liikmed, kaasatakse samaväärselt Euroopa Liidu otsuste ja meetmete puhul kokkuleppel IEAga.
	1 Bulgaaria, Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.
Selgitus
Et oleks võimalik lähendada ühenduse süsteemi Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) süsteemile, tuleb hoolt kanda selle eest, et kaasatakse ka need liikmesriigid, kes ei ole IEA liikmed (Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia, Sloveenia, Küpros).
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Komisjon peab asjakohaselt esindama neid liikmesriike, kes ei ole IEA liikmed, ja toetama nende huvisid.
Selgitus
Kõikide ELi liikmesriikide huvisid tuleb võrdselt toetada.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumisel 8.–9. märtsil 2007 tehtud eesistujariigi järeldustes osutatakse üha suuremale ja kiireloomulisemale vajadusele, et ühendus kehtestaks Euroopa ja liikmesriikide tasandil rakendatud meetmeid ühendava integreeritud energiapoliitika. Seega oleks oluline ühtlustada erinevates liikmesriikides rakendatavat varude säilitamise korda.	(7) Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumisel 8.–9. märtsil 2007 tehtud eesistujariigi järeldustes osutatakse üha suuremale ja kiireloomulisemale vajadusele, et ühendus kehtestaks Euroopa ja liikmesriikide tasandil rakendatud meetmeid ühendava integreeritud energiapoliitika. Seega tuleb tagada erinevates liikmesriikides rakendatavate erinevate varude säilitamise kordade ühildatavus.
Selgitus
Euroopa Liidu õigusaktidega tuleks taotleda esmajoones normide ühildatavuse tagamist ja mitte nende täielikku ühtlustamist. Euroopa puhul kehtib endiselt põhimõte „ühinenud mitmekesisuses!”
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Euroopa Ülemkogu 9. oktoobri 2008. aasta kohtumise järeldustes rõhutatakse Euroopa Liidu soovi luua energiavarustuse katkestuste puhuks liikmesriikide solidaarsust tagavad mehhanismid ning soovitab võtta selleks kasutusele kõik vajalikud vahendid. Ühenduse tasandil koordineeritud toornafta ja/või naftatoodete varude säilitamise tõhus süsteem aitab samuti oluliselt kaasa energiaalase solidaarsuse põhimõtte praktikas juurutamisele.
Selgitus
Peaks olema selge, et see ettepanek on osa Euroopa Liidu vahendist, millega juurutatakse solidaarsus energiavaldkonnas praktikasse. Hiljutine gaasikriis Ukraina ja Venemaa vahel näitas, kui haavatavad on mõned liikmesriigid energiavarustuse katkemisel, ning et negatiivset mõju saab leevendada ainult ühine ELi reageering nendele probleemidele.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Naftavarude kättesaadavuse ja energiavarustuse kaitse moodustavad liikmesriikide ja ühenduse avaliku julgeoleku põhituuma. Neid eesmärke aitab saavutada ühendusesiseste varude säilitamist haldavate asutuste ja kesküksuste olemasolu. Selleks et asjaomased liikmesriigid saaksid võimalikult hästi kasutada riigisisest õigust määratleda varude säilitamise kesküksuse staatus ja optimeerida lõpptarbijatele varustamistegevustest tekkivat finantskoormust, piisab tulunduslike eesmärkide keelamisest, võttes arvesse konteksti, et naftavarusid võib säilitada igal pool ühenduse territooriumil selleks otstarbeks loodud mis tahes asutuse või talituse poolt.	(8) Naftavarude kättesaadavuse ja energiavarustuse kaitse moodustavad liikmesriikide ja ühenduse avaliku julgeoleku põhituuma. Neid eesmärke saaks aidata kulutasuvalt saavutada ühendusesiseste varude säilitamist haldavate asutuste ja kesküksuste olemasolu. Liikmesriikidele tuleks võimaldada võimalikult hästi kasutada riigisisest õigust määratleda varude säilitamise kesküksuse staatus ning tingimused, mille alusel delegeerida varude säilitamine teistele liikmesriikidele või teistele säilitamisüksustele, ja optimeerida lõpptarbijatele varustamistegevustest tekkivat finantskoormust, võttes arvesse konteksti, et naftavarusid võib säilitada igal pool ühenduse territooriumil selleks otstarbeks loodud mis tahes asutuse või talituse poolt.
Selgitus
Ühendus ei saa soosida ühte kindlat meetodit, eriti veel tsentralismi, mis läheks vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega. Euroopa puhul kehtib endiselt põhimõte „ühinenud mitmekesisuses!”
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Lõppkasutajate finantskoormuse leevendamiseks peaksid liikmesriigid tegema tihedat koostööd varude säilitamise üksustega ning piirkondlike varude säilitamise üksuste loomiseks.
Selgitus
Toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarude säilitamine oleks kulutõhusam, kui liikmesriigid teeksid rohkem koostööd. Ühised varude hoidlad teatud ELi piirkondadele (Läänemeri, Atlandi piirkond, Vahemeri, Kesk-Euroopa) võiks olla huvitav võimalus riigi raha säästmiseks ja vähendaks lõppkasutajale kanduvat naftavarude säilitamise koormust.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Pidades silmas naftavarusid käsitlevate ühenduse õigusaktide eesmärke, teatavate liikmesriikide võimalikku julgeolekumuret ning soovi tõhustada liikmesriikide solidaarsust tagavate mehhanismide rangust, oleks vaja piirata riiklikul territooriumil vahendajateta kesküksuste tegevuspiirkonda.	välja jäetud
Selgitus
Komisjonil ei ole põhjust piirata varude säilitamise paindlikumaks muutmist ja samal ajal nõuda taas „keskasutusi”.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Eriolukorras rakendatavate poliitikate kehtestamise, varude säilitamise riiklike meetmete ühendamise ja eeskätt kriisiolukorras varude tasemete parema läbipaistvuse tagamise vajaduse tõttu peaksid liikmesriikidel ja ühendusel olema kõnealuste varude tõhustatud kontrolliks vajalikud vahendid.	(12) Eriolukorras rakendatavate poliitikate kehtestamise, varude säilitamise riiklike meetmete riikidevahelise ühildatavuse tagamise ja eeskätt kriisiolukorras varude tasemete parema läbipaistvuse tagamise vajaduse tõttu peaksid liikmesriikidel olema kõnealuste varude tõhustatud kontrolliks vajalikud vahendid.
Selgitus
Taas kord tuleb rõhutada, et vaja ei ole nivelleerida, vaid tagada ühildatavus. Teiseks, ühendus ei peaks kontrollima, kontroll kuulub rohkem liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Samas kui liikmesriikidele tuleks anda piisav vabadus valida nende geograafilistele ja organisatsioonilistele eripäradele sobiv varude säilitamise kord, tuleks kasutusele võtta kõik vajalikud mehhanismid, et tagada igal ajal täpsete ja usaldusväärsete varude suurust käsitlevate andmete edastamine komisjonile.
Selgitus
Tuleb selgitada, et ettepaneku eesmärk on võimaldada liikmesriikidel vastavalt lähimuspõhimõttele valida kõige sobivam naftavarude säilitamise mehhanism, kuid samas tuleb tagada süsteem, mis oleks ettenägematu energiavarustuse katkemise korral tõhus ja usaldusväärne.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Tugevdada tuleks liikmesriikide rolli eriolukordadeks kohustuslike naftavarude säilitamisel ja haldamisel.
Selgitus
Praegu omavad ainult mõned liikmesriigid naftavarusid, kuid siiski on nende liikmesriikide kogemus väga positiivne.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Et aidata kaasa varustuskindluse tõhustamisele ühenduses, peaksid varud, mis on hangitud liikmesriikidele või kesküksustele ja moodustatud pärast liikmesriikide vastu võetud otsuseid (nn erivarud), vastama kriisiolukorra vajadustele. Lisaks oleks vajalik varude juriidiline eristaatus, mis tagaks kriisiolukorras nende täieliku kättesaadavuse. Selleks peaksid asjaomased liikmesriigid tagama vajalike meetmete võtmise kõnealuste varude tingimusteta kaitsmiseks mis tahes sundtäitmismeetmete vastu.	(14) Et aidata kaasa varustuskindluse tõhustamisele ühenduses, peaksid olemasolevad varud kooskõlas käesoleva direktiiviga võimaldama rahuldada nõudlust vähemalt määratud ajavahemikus. Lisaks oleks vajalik varude juriidiline eristaatus, mis tagaks kriisiolukorras nende täieliku kättesaadavuse. Selleks peaksid asjaomased liikmesriigid tagama vajalike meetmete võtmise kõnealuste varude tingimusteta kaitsmiseks mis tahes sundtäitmismeetmete vastu.
Selgitus
„Kriisiolukorra vajadusi” on võimalik välja selgitada alles ex post, mitte ex ante, sest need sõltuvad konkreetsest kriisist ja ennekõike selle kestusest. Tähtis on pigem see, et määratud varud oleksid ka tegelikult kasutusvalmis. Need varud on küllaldased, et üle saada kõikidest mõeldavatest tarnehäiretest, mille põhjused ei ole poliitilist laadi. Poliitilistel põhjustel tekkinud, üle 90 päeva kestva kriisi korral, nõuab ülemaailmne kriisiolukord ilmselt nagunii muude meetmete rakendamist.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kesküksustele või liikmesriikidele kuuluvate varude kogused peaksid selles staadiumis olema määratletud tasemega, mille on iga asjaomane liikmesriik sõltumatult ja vabatahtlikult kehtestanud.	(15) Kesküksustele või liikmesriikidele kuuluvate varude kogused peaksid selles staadiumis olema eelnevalt määratletud tasemega, mille on iga asjaomane liikmesriik sõltumatult ja vabatahtlikult kehtestanud.
Selgitus
Naftavarude maht tuleb eelnevalt kindlaks määrata, et vältida ootamatut naftapuudust eriolukorras.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Tundub, et direktiiviga 2006/67/EÜ määratletud varusid käsitlevate kokkuvõtete esitamise sagedus ja tähtaeg, mille jooksul tuleb need kättesaadavaks muuta, on hilisemad, kui mujal maailmas moodustatud erinevate naftavarusüsteemide puhul. Euroopa Parlament on avaldanud oma resolutsioonis energiahindade suurendamise makromajanduslike mõjude kohta toetust tõhusama teavitussüsteemi kehtestamisele.	(18) Tundub, et direktiiviga 2006/67/EÜ määratletud varusid käsitlevate kokkuvõtete esitamise sagedus ja tähtaeg, mille jooksul tuleb need kättesaadavaks muuta, on hilisemad, kui mujal maailmas moodustatud erinevate naftavarusüsteemide puhul. Euroopa Parlament on avaldanud oma resolutsioonis energiahindade suurendamise makromajanduslike mõjude kohta toetust tõhusama teavitussüsteemi kehtestamisele. Igatahes tuleks tagada, et andmed oleksid siis ka täpsed ning neid ei peaks veel nädalaid või kuid parandama, nagu tänapäeval ka Euroopa Liidus veel küllalt sageli juhtub.
Selgitus
Teiste riikide kogemused on ühtlasi näidanud, et andmete õigsus on tähtsam kui nende iganädalane avaldamine. Täpsust tuleb seetõttu pidada esmatähtsaks.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Samadel eesmärkidel tuleks ühtlasi laiendada statistiliste kokkuvõtete koostamist ja neist teavitamist, lisades kokkuvõttesse peale julgeoleku- ja erivarude ka muud varud, ning kehtestada nende kokkuvõtete esitamine kord nädalas.	(21) Samadel eesmärkidel tuleks ühtlasi laiendada statistiliste kokkuvõtete koostamist ja neist teavitamist, lisades kokkuvõttesse peale julgeoleku- ja erivarude ka muud varud, ning kehtestada nende kokkuvõtete esitamine kord kuus. Võttes arvesse kaubanduslikest naftavarudest iganädalase teatamise tõhususe teostatavusuuringu tulemusi, tuleks komisjonile anda pädevus nõuda liikmesriikidelt nende kokkuvõtete esitamist kord nädalas, kui on võimalik tagada, et parandusi tuleb hiljem teha minimaalsel määral ja et nendest kokkuvõtetest on turgude läbipaistvuse suurendamiseks palju kasu.
Selgitus
Tuleb selgitada, et ettepaneku eesmärk on võimaldada liikmesriikidel vastavalt lähimuspõhimõttele valida kõige sobivam naftavarude säilitamise mehhanism, kuid samas tuleb tagada süsteem, mis oleks ettenägematu energiavarustuse katkemise korral tõhus ja usaldusväärne.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Komisjonile edastatud kokkuvõtetes võib esineda viivitusi ja vigasid. Komisjoni värvatud või volitatud isikud peaksid saama seega kontrollida ametiasutuste ja liikmesriikide nõutud varude ja dokumentide tegelikku olukorda.	(23) Komisjonile edastatud kokkuvõtetes võib esineda viivitusi ja vigasid. Komisjoni värvatud või volitatud isikud peaksid lisaks liikmesriikide kontrollipädevusega asutustele saama seega põhjendatud kahtluse korral kontrollida ametiasutuste ja liikmesriikide nõutud varude ja dokumentide tegelikku olukorda.
Selgitus
Kontroll oma siseriiklike õigusaktide järgimise üle on esmajärjekorras liikmesriikide endi pädevuses. Euroopa Komisjonile peaks seetõttu ainult põhjendatud kahtluste olemasolu korral jääma võimalus uurimise algatamiseks.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Üksikisikute kaitse liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemise eest on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning üksikisikute kaitse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise eest on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Nimetatud õigusaktides nõutakse eelkõige, et isikuandmete töötlemisel oleks õiguslik põhjendus ja et juhuslikult kogutud isikuandmed viivitamatult kustutataks.	(25) Üksikisikute kaitse liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemise eest on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning üksikisikute kaitse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise eest on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 sätete kohaldamist.
Selgitus
Mõnede ekspertide (teiste hulgas Euroopa andmekaitseinspektor) soovitusel peaks selles põhjenduses olema öeldud, et direktiivi sätted ei mõjuta nimetatud õigusaktide rakendamist. Viimane lause on tõesti liigne, sest üleüldine põhimõte on see, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks need andmed on kogutud või milleks neid on edasi töödeldud.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Arvestades, et ühenduse tasandil puudub ühtne kohustuslik miinimumtase erivarudele ja käesoleva direktiiviga kehtestatakse hulgaliselt uusi mehhanisme, tuleks käesoleva direktiivi rakendamist hinnata suhteliselt kiiresti pärast selle jõustumist.	(29) Arvestades, et ühenduse tasandil puudub ühtne kohustuslik miinimumtase erivarudele ja võttes arvesse praegust uurimust naftaturu läbipaistvuse suurendamise meetmete kulude ja tulude kohta, pidades eriti silmas kord nädalas kaubanduslikest naftavarudest teavitamist, ning et käesoleva direktiiviga kehtestatakse hulgaliselt uusi mehhanisme, tuleks käesoleva direktiivi rakendamist hinnata hiljemalt kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist.
Selgitus
Komisjon on just algatanud kaubanduslike naftavarude suuruse iganädalase teavitamise teostatavusuuringu, mis käsitleb iganädalase teavitamise võimalikke mõjusid ja soovitavat teavitamiskorda. Selle teostatavusuuringu tulemusi tuleks võtta arvesse direktiivi läbivaatamisel. Alles siis tuleks otsustada, kas iganädalane teavitamine muutub kohustuslikuks või mitte.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – esimene lõik – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) „kehtiv rahvusvaheline otsus varude ringlusesse laskmise kohta” – mis tahes Rahvusvahelise Energiaagentuuri haldusnõukogu kehtiv otsus mõne liikmesriigi nafta- või naftatoodete varude ringlusesse laskmise kohta;	e) „kehtiv rahvusvaheline otsus varude ringlusesse laskmise kohta” – mis tahes IEA haldusnõukogu kehtiv otsus IEAsse kuuluva riigi nafta- või naftatoodete varude ringlusesse laskmise kohta;
Selgitus
IEA varude ringlusse laskmise otsus on IEA kahekümne kaheksa liikmesriigi otsus. Kaheksa ELi liikmesriiki ei kuulu agentuuri.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – esimene lõik – punkt l a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	l a) „eriolukord” – üksnes sellised asjaolud, mille puhul esineb oluline toornafta või naftatoodete tarnekatkestus;
Selgitus
Eriolukorra mõiste määratlus puudub.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesolevas artiklis käsitletud varude säilitamise kohustuste arvutamise korda ja meetodeid võib vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele muuta.	4. Käesolevas artiklis käsitletud varude säilitamise kohustuste arvutamise korda ja meetodeid võib vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele ning pärast konsulteerimist ekspertide ja sidusrühmadega muuta.
Selgitus
Varude säilitamise kohustuste arvutamise meetod peaks olema sätestatud õigusaktis ning selle muutmine peaks põhinema valdkonna ekspertide hinnangutel ja järeldustel. See ei ole tagatud, kui muudatusi tehakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigetes 1 ja 2 käsitletud erivarude taseme arvutamise korda ja meetodeid võib muuta vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele.	3. Lõigetes 1 ja 2 käsitletud erivarude taseme arvutamise korda ja meetodeid võib muuta vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele ning pärast konsulteerimist ekspertide ja sidusrühmadega.
Selgitus
Varude säilitamise kohustuste arvutamise meetod peaks olema sätestatud õigusaktis ning selle muutmine peaks põhinema valdkonna ekspertide hinnangutel ja järeldustel. See ei ole tagatud, kui muudatusi tehakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad oma riigi territooriumil asuvatele julgeolekuvarudele ja artiklis 9 osutatud erivarudele pideva füüsilise juurdepääsu ja varude kättesaadavuse. Nad määravad kõnealuste varude identifitseerimise, vastava raamatupidamise ja kontrolli viisi, mis võimaldab kõnealuseid varusid igal hetkel kontrollida. Majandustegevuses osalejate hallatavate varude hulka kuuluvate või nende varudega segatud julgeoleku või erivarude raamatupidamine peab olema eraldiseisev.	1. Liikmesriigid tagavad oma riigi territooriumil asuvatele julgeolekuvarudele ja artiklis 9 osutatud erivarudele pideva füüsilise juurdepääsu ja varude kättesaadavuse. Nad määravad kõnealuste varude identifitseerimise, vastava raamatupidamise ja kontrolli viisi, mis võimaldab kõnealuseid varusid igal hetkel kontrollida. Need moodused võetakse kasutusele Euroopa Komisjoni eelneval nõusolekul. Majandustegevuses osalejate hallatavate varude hulka kuuluvate või nende varudega segatud julgeoleku või erivarude raamatupidamine peab olema eraldiseisev.
Selgitus
Eelnev kokkulepe raamatupidamiseeskirjade osas lähendaks eri liikmesriikides kasutatavaid meetodeid, mis hõlbustab hilisemat kontrollimist.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid koostavad üksikasjaliku kõikide riiklike julgeolekuvarude registri, mida pidevalt ajakohastatakse ja mis ei kajasta artiklis 9 käsitletud erivarusid. Registris on eeskätt kogu teave asjaomaste varude täpse asukoha, koguse ja omaniku määratlemiseks ning ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu ****** määruse nr ****** energiastatistika kohta C lisa punkti 3.1 lõikes 1 määratletud kategooriatele vastava täpse tüübi määratlemiseks.	1. Kõik liikmesriigid koostavad üksikasjaliku kõikide riiklike julgeolekuvarude registri, mida pidevalt ajakohastatakse ja mis ei kajasta artiklis 9 käsitletud erivarusid. Registris on eeskätt teave selle hoidla, rafineerimistehase või ladustamiskoha kohta, kus asjaomased varud paiknevad, samuti teave varude suuruse, omaniku ja täpse olemuse kohta, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta) C lisa punkti 3.1 lõikes 1 määratletud kategooriatest.
	* ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.
Selgitus
Liikmesriikide kogemused on näidanud, et igakuine aruandlus ja teave varude paiknemise kohta on piisav nii verifitseerimiseks kui ka läbipaistvuse tagamiseks.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile väljavõtte iga kalendriaasta viimasel päeval registris olevate varude kohta; väljavõte esitatakse kajastatud kalendriaastale järgneva kolmekümne päeva jooksul.	Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile väljavõtte iga kalendriaasta viimasel päeval registris olevate varude kohta; väljavõte esitatakse kajastatud kalendriaastale järgneva neljakümne viie päeva jooksul.
Selgitus
Register sisaldab strateegiliselt delikaatset laadi andmeid. Need peaksid usaldusliku teabe vastuvõtjale kättesaadavad olema vaid põhjaliku kontrolli all.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – kolmas a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon tagab registris sisalduvate konkreetsete andmete konfidentsiaalsuse.
Selgitus
Register sisaldab strateegiliselt delikaatset laadi andmeid. Need peaksid usaldusliku teabe vastuvõtjale kättesaadavad olema vaid põhjaliku kontrolli all.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – teine a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui kokkuleppega delegeeritakse need kohustused liikmesriigile, kelle territooriumil kõnealused varud asuvad, või selle liikmesriigi poolt asutatud varude säilitamise kesküksusele, sätestatakse selles kokkuleppes:
	(a) liikmesriigi või varude säilitamise kesküksuse vastutus, et tagada varude suurust käsitlevate täpsete andmete pidev kättesaadavus;
	(b) oma territooriumil soetatud, moodustatud, säilitatud või hallatud julgeolekuvarude ülesanded delegeerinud liikmesriigile tarnimiseks kuluv aeg;
	(c) tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui liikmesriik või varude säilitamise kesküksus ei täida kokkuleppes sätestatud tingimusi.
Selgitus
Varem on esinenud kahtlusi liikmesriikidevaheliste kokkulepete rakendamise mõjususes ja usaldusväärsuses, kui peaks tekkima tõsine energiavarustuse katkestus. Käesoleva sätte eesmärk on selge korra kehtestamine juhuks, kui üks liikmesriik delegeerib oma kohustused teisele liikmesriigile. Selleks peavad kokkulepped sisaldama selgeid sätteid teatavate vastutusalade kohta, mis tagavad kriisiolukorras tõhusa ja usaldusväärse rakendamise.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) avaldada majandustegevuses osalejatele pakutavate teenuste tingimused vähemalt kuus kuud enne varude kesküksuse pakkumise tegemist.	b) avaldada majandustegevuses osalejatele pakutavate teenuste tingimused vähemalt kolm kuud enne varude kesküksuse pakkumise tegemist.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – esimene lõik – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ühele või mitmele varude säilitamise kesküksusele, kes on võimelised kõnealuseid varusid säilitama, või	b) ühele või mitmele varude säilitamise kesküksusele, kes on võimelised kõnealuseid varusid säilitama, eeldusel et on sõlmitud kokkulepe asjaomase liikmesriigi ja selle liikmesriigi vahel, kes hakkab varusid säilitama, või
Selgitus
Varude geograafiline paiknemine mõjutab oluliselt liikmesriikide varustuskindlust ning tarnekatkestuste korral rakendatavate meetmete kiirust ja tõhusust. Liikmesriikide mõju nende varude paiknemist käsitlevate otsuste langetamisel peaks säilima.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik võib pöördumatult alustada tarbimispäevade arvuga määratletud naftavarude miinimumtaseme säilitamisega vastavalt käesolevale artikli tingimustele (edaspidi „erivarud”).	1. Iga liikmesriik võib alustada tarbimispäevade arvuga määratletud naftavarude miinimumtaseme säilitamisega vastavalt käesoleva artikli tingimustele (edaspidi „erivarud”).
Selgitus
„Pöördumatu” kohustus säilitada erivarusid võiks panna liikmesriike erivarude loomisest hoiduma. See ei arvesta ka energiaturgu mõjutavate välistingimuste võimalikke muutusi.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – sissejuhatus
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erivarud kuuluvad vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu ****** määruse nr ****** energiastatistika kohta B lisa punktis 4 määratletud järgmiste tootekategooriate hulka:	3. Erivarud võivad kuuluda vaid määruse (EÜ) nr 1099/2008 B lisa punktis 4 määratletud järgmiste tootekategooriate hulka, mis peavad vastama ühenduse õigusaktidele, eriti kütuse standardite ja keskkonnakaitse valdkonnas:
Selgitus
Tuleb selgeks teha, et erivarud saavad katta ainult tooteid, mis vastavad ELi õigusaktidele. Importtooteid, mida pole veel esitatud ELi kütusestandarditele ja keskkonnaalastele õigusaktidele vastavaks muutmiseks, ei saa kriisiolukorras ilma ühisturu toimimist ning ühenduse õigustiku rakendamist kahjustamata tõhusalt kasutada.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 5 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Iga liikmesriik, kes on otsustanud erivarusid säilitada, esitab komisjonile teatise, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja millega täpsustatakse liikmesriigi erivarude tase, mida see pöördumatult igas kategoorias pidevalt säilitama kohustub. Sellisel viisil teavitatud kohustuslik miinimumtase on ühtne ja kehtib kõikidele liikmesriikide kasutatavate erivarude kategooriatele samaväärselt.	5. Iga liikmesriik, kes on otsustanud erivarusid säilitada, esitab komisjonile teatise, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja millega täpsustatakse liikmesriigi erivarude tase, mida see igas kategoorias ja selles ajavahemikus, millega ta ennast seob, pidevalt säilitama kohustub. Sellisel viisil teavitatud kohustuslik miinimumtase on ühtne ja kehtib kõikidele liikmesriikide kasutatavate erivarude kategooriatele samaväärselt.
Selgitus
„Pöördumatu” kohustus säilitada erivarusid võiks panna liikmesriike erivarude loomisest hoiduma. See ei arvesta ka energiaturgu mõjutavate välistingimuste võimalikke muutusi.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik koostab üksikasjaliku ja kõikide riiklikul territooriumil säilitatavate erivarude registri, mida pidevalt uuendatakse. Kõnealune register sisaldab eeskätt kogu teavet asjaomaste varude täpse asukoha määramiseks.	1. Iga liikmesriik koostab üksikasjaliku ja kõikide riiklikul territooriumil säilitatavate erivarude registri, mida iga kuu pidevalt uuendatakse. Kõnealune register sisaldab eeskätt teavet selle hoidla, rafineerimistehase või ladustamiskoha kohta, kus asjaomased varud paiknevad.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 - lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjoni talitustest on esitatud andmepäringuid, edastab liikmesriik komisjonile kaheksa päeva jooksul registri väljavõtte kümme aasta kohta alates andmenõude kuupäevast.	Lisaks esitavad liikmesriigid komisjoni talitustele viimaste nõudel kümne tööpäeva jooksul pärast nõude saamist registri koopia; selliseid nõudeid võib esitada kuni kolme aasta möödumiseni sellest kuupäevast, mille kohta soovitud andmed käivad.
Selgitus
Varude säilitamise kohustus on kriisihaldamise vahend, see ei tähenda pidevat andmete kogumist. Kui komisjon tahab kontrollida, kas varude kogumise kohustusest on kinni peetud, piisab kolmest viimasest aastast. Kontrollitoimingute õigeaegne läbiviimine jääb komisjoni ülesandeks.
(Tõlkija märkus: KOM-teksti muudetava teksti tõlge ei vasta originaalile.)
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigi ja varude säilitamise kesküksuse vahelises kokkuleppes sätestatakse:
	(a) liikmesriigi või varude säilitamise kesküksuse vastutus, et tagada varude suurust käsitlevate täpsete andmete pidev kättesaadavus;
	(b) oma territooriumil soetatud, moodustatud, säilitatud või hallatud julgeolekuvarude ülesanded delegeerinud liikmesriigile tarnimiseks kuluv aeg;
	(c) tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui liikmesriik või varude säilitamise kesküksus ei täida kokkuleppes sätestatud tingimusi.
Selgitus
Varem on esinenud kahtlusi liikmesriikidevaheliste kokkulepete rakendamise mõjususes ja usaldusväärsuses, kui peaks tekkima tõsine energiavarustuse katkestus. Käesoleva sätte eesmärk on selge korra kehtestamine juhuks, kui üks liikmesriik delegeerib oma kohustused teisele liikmesriigile. Selleks peavad kokkulepped sisaldama selgeid sätteid teatavate vastutusalade kohta, mis tagavad kriisiolukorras tõhusa ja usaldusväärse rakendamise.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iganädalased statistilised kokkuvõtted nende riigi territooriumil hoitavate kaubanduslike varude tasemete kohta. Nad tagavad tundlike andmete kaitse ega nimeta asjaomaste varude omanike nimesid.	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igakuised statistilised kokkuvõtted nende riigi territooriumil hoitavate kaubanduslike varude tasemete kohta. Nad tagavad tundlike andmete kaitse ega nimeta asjaomaste varude omanike nimesid.
2. Komisjon avaldab ühenduse kaubanduslike varude kohta iga nädal statistilised kokkuvõtted liikmesriikide esitatud kokkuvõtete põhjal, kasutades selleks tunnustatud tasemeid.	2. Komisjon avaldab ühenduse kaubanduslike varude kohta iga kuu statistilised kokkuvõtted liikmesriikide esitatud kokkuvõtete põhjal, kasutades selleks tunnustatud tasemeid.
3. Komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusega lõigete 1 ja 2 rakendamise korra.	3. Komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusega lõigete 1 ja 2 rakendamise korra.
	3 a. Kui põhjalikust uuringust iganädalaste statistiliste kokkuvõtete teostatavuse ja tõhususe kohta ilmneb, et nendest kokkuvõtetest on turgude läbipaistvuse suurendamiseks palju kasu ning et nende kokkuvõtete jaoks saab andmeid koguda selliselt, et hiljem ei ole vaja teha suuremaid korrapäraseid parandusi, võib komisjon artiklis 23 sätestatud hindamise järgselt muuta liikmesriikide igakuise kaubanduslike naftavarude suuruse statistiliste kokkuvõtete avaldamise kohustuse iganädalaseks kohustuseks.
Selgitus
Mõju hindamine tuleb teha enne õigusakti ettepanekute esitamist. Praegusel juhul ei ole seda tehtud, puudub uuring selle kohta, milline mõju oleks kuus korra andmete avaldamise kohustuse iganädalaseks kohustuseks muutmisel. Enne uuringu tulemuste teatavaks saamist tuleks seega tähtaja muutmisest hoiduda. Teiseks tuleb uuringu tulemusi tingimata arvestada.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni talitused võivad igal hetkel otsustada kontrollida liikmesriikide erivarusid. Komisjoni talitused võivad paluda kontrollide ettevalmistamisel kooskõlastamise töörühma nõu.	1. Komisjoni talitused võivad põhjendatud kahtluse korral otsustada kontrollida liikmesriikide erivarusid. Komisjoni talitused võivad paluda kontrollide ettevalmistamisel kooskõlastamise töörühma nõu.
Selgitus
Kontrollimine kuulub subsidiaarsuse raamistikus põhimõtteliselt liikmesriikide pädevusse. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon oma uurimisi läbi viima vaid põhjendatud kahtluste korral.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 käsitletud kontrollitegevuste eesmärk ei hõlma isikuandmete kogumist. Kontrollide käigus leitud või tuvastatud isikuandmeid ei koguta ega arvestata ning kui neid juhuslikult siiski kogutakse, hävitatakse andmed viivitamata.	2. Lõikes 1 käsitletud kontrollitegevuste eesmärk ei hõlma isikuandmete töötlemist. Kontrollide käigus leitud või tuvastatud isikuandmeid ei koguta ega arvestata ning kui neid juhuslikult siiski kogutakse, hävitatakse andmed viivitamata.
Selgitus
Selleks, et ühitada käesoleva direktiivi sõnastust andmekaitse õigusaktide sõnastusega ning vältida vääriti mõistmist, soovitatakse sõna „kogumine” asendada sõnaga „töötlemine”.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 käsitletud kontrollitegevuste läbiviimisel teeksid nende territooriumil säilitatud ja hallatud erivarude eest vastutavad isikud koostööd komisjoni talituste värvatud või volitatud isikutega.	4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 käsitletud kontrollitegevuste läbiviimisel teeksid nende territooriumil säilitatud ja hallatud erivarude eest vastutavad isikud koostööd komisjoni volitatud ametnike või esindajatega.
Selgitus
Nafta julgeolekuvarude alase teabe tundlikkuse tõttu tuleks teha täielikult selgeks, et komisjoni töötajad peavad selliste kontrollkülastuste teostamiseks omama vastavat volitust.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada erivarudega seotud andmete, tunnistuste, väljavõtete ja dokumentide säilitamine vähemalt kümne aasta jooksul.	7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada erivarudega seotud andmete, tunnistuste, väljavõtete ja dokumentide säilitamine vähemalt kolme aasta jooksul.
Selgitus
Varude säilitamise kohustus on kriisihaldamise vahend, see ei tähenda pidevat andmete kogumist. Kui komisjon tahab kontrollida, kas varude kogumise kohustusest on kinni peetud, piisab kolmest viimasest aastast. Kontrollitoimingute õigeaegne läbiviimine jääb komisjoni ülesandeks.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõiked 3 ja 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui eksisteerib kehtiv rahvusvaheline otsus varude ringlusesse laskmise kohta, võib iga asjaomane liikmesriik julgeoleku- ja erivarusid kõnealusest otsusest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmise eesmärgil kasutada. Sellisel juhul teavitab liikmesriik viivitamata komisjoni, kes võib kokku kutsuda kooskõlastamise töörühma või alustada selle liikmetega elektroonilisel teel konsulteerimist eelkõige ringlusesse laskmise mõjude hindamise suhtes.	3. Komisjon teeb tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes saavad teha otsuseid varude vabastamise kohta, ning tugevdab neis küsimustes ülemaailmselt mitmepoolset ja kahepoolset koordineerimist. Kui eksisteerib kehtiv rahvusvaheline otsus varude ringlusesse laskmise kohta, võib iga asjaomane liikmesriik julgeoleku- ja erivarusid kõnealusest otsusest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmise eesmärgil kasutada. Sellisel juhul teavitab liikmesriik viivitamata komisjoni, kes võib kokku kutsuda kooskõlastamise töörühma või alustada selle liikmetega elektroonilisel teel konsulteerimist eelkõige ringlusesse laskmise mõjude hindamise suhtes.
4. Kui ühenduse või liikmesriigi toornafta või naftatoodetega varustamisel tekivad raskused, kutsub komisjon liikmesriigi palvel või omal algatusel võimalikult kiiresti kokku kooskõlastamise töörühma. Kooskõlastamise töörühm tutvub olukorraga. Komisjon tegutseb tõsise tarnekatkestuse korral.	4. Kui ühenduse või liikmesriigi toornafta või naftatoodetega varustamisel tekivad raskused, kutsub komisjon liikmesriigi palvel või omal algatusel võimalikult kiiresti kokku kooskõlastamise töörühma. Kõik liikmesriigid tagavad, et nende esindajad saavad isiklikult või elektroonilisel vahendusel osaleda kooskõlastamise töörühma koosolekul 24 tunni jooksul pärast koosoleku kokkukutsumist. Kooskõlastamise töörühm tutvub olukorraga, tuginedes liikmesriikide solidaarsuse põhimõttele ning majandusliku ja sotsiaalse mõju objektiivsele hindamisele, ning komisjon teeb kooskõlastamise töörühma hindamise alusel kindlaks, kas on toimunud tõsine tarnekatkestus.
Kui tuvastatakse tõsine tarnekatkestus, võib komisjon lubada, et liikmesriikide sellel otstarbel esitatud kogused lastakse täielikult või osaliselt ringlusesse.	Kui tuvastatakse tõsine tarnekatkestus, võib komisjon lubada, et liikmesriikide sellel otstarbel esitatud kogused lastakse täielikult või osaliselt ringlusesse.
Selgitus
Järgides küll konföderatiivset energiasolidaarsuse põhimõtet, ei tohiks ühtegi liikmesriiki sundida loobuma oma naftavarudest, eriti kui vastava otsuse langetab mittevalitav kogu. Seda ei saa mingil juhul teha ilma kõnealuse riigi eelneva täieliku nõusolekuta.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hindab kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle rakendamist ja tutvub eelkõige võimalusega kohandada kõikidele liikmesriikidele uus erivarude kohustuslik miinimumtase.	Komisjon hindab vähemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle rakendamist ja tutvub eelkõige sellega,
	(a) kas varusid käsitlev teave on täpne ja õigeaegselt edastatud;
	(b) kas kaubanduslike naftavarude suurusest tuleb teavitada kord nädalas või kord kuus;
	(c) kas oleks asjakohane nõuda kõikidelt liikmesriikidelt erivarude kohustusliku miinimumtaseme pikaajalist säilitamist.
Selgitus
Läbivaatamisel tuleb käsitleda kõige sobivamaid varude mahtusid (90 või 120 päeva puhul) ning samuti komisjoni poolt just algatatud kaubanduslike naftavarude suuruse iganädalase teavitamise teostatavusuuringu tulemusi. Lisaks tuleb hinnata, kas teavitamise probleemidega, mis olid komisjoni poolt uue õigusakti algatamise peamiseks põhjuseks, on tõhusalt tegeletud.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembril 20XX. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembril 20XX, välja arvatud need liikmesriigid, kelle puhul vastavalt ELiga ühinemise lepingule kehtib üleminekuaeg nafta ja naftatoodete varude loomiseks; nendele riikidele on rakendamise tähtajaks üleminekuperioodi lõppkuupäev. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – üheteistkümnes lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid vähendavad oma varude arvutustes eelneva põhjal arvutatud varude koguseid 10 % võrra. Vähendada tuleb määratud arvutustes sisalduvaid kõiki koguseid.	Liikmesriigid vähendavad oma varude arvutustes eelneva põhjal arvutatud varude koguseid 5% võrra. Vähendada tuleb määratud arvutustes sisalduvaid kõiki koguseid.
Selgitus
Naftatoodete ladustamisseadmete tehnilisi parameetreid arvestades on võimalik nafta kadu vähendada 2%-ni. Kui toornafta ülejäägid on suuremad kui naftatoodete võtmisega seotud miinimumkadu, siis varude säilitamise kulud tõusevad.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Toornafta on Euroopa Liidu peamine energiaallikas. Majandus on väga sõltuv järjepidevatest, usaldusväärsetest ja mõistliku hinnaga toornaftatarnetest. Võttes arvesse suurt ja üha kasvavat sõltuvust impordist, on varustuskindlus eriti oluline.

Komisjon eeldab, et kuni 2030. aastani nõudlus toornafta järele ELis kasvab – olgugi vaid 0,25 % võrra aastas. 2030. aastal on toornafta ELis peamine primaarenergia allikaks, mille osakaal on ligikaudu 35 % kogu energiatarbimisest. USA energiateabe ameti hinnangul on nõudlus maailmas 2030. aastal enam kui kolmandiku võrra suurem kui 2006. aastal. Arvestades, et pakkumine ja naftatöötlemisvõimsus ei suuda praegu nõudlusega sammu pidada, jääb turuolukord pingeliseks.

Need asjaolud peavad peegelduma sidusa ja realistliku Euroopa energiapoliitika väljatöötamisel. Selle poliitika osaks peab olema ELi suutlikkus reageerida mis tahes võimalikele järskudele tõrgetele tarnimisel. Varud on oluline puhver ootamatute tarnekatkestuste vastu. Halvimal juhul võib sundida riiki varusid vähendama, et vältida tegelikku toornafta puudust, mis võiks tähendada osa või kõigi majandusharude seiskumist ja seada ohtu sõjalise suutlikkuse. Selles mõttes on varude olemasolu riikliku julgeoleku põhiküsimus ja kogu ELi majanduse põhihuvi.

EL kehtestas juba kuuekümnendate lõpus ja seitsmekümnendate alguses õigusliku raamistiku toornafta pikaajalise ja lühiajalise puudusega toimetulemiseks:

– nõukogu 24. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/67/EÜ, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid;[1]

– nõukogu 20. detsembri 1968. aasta direktiiv 68/416/EMÜ liikmesriikide toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarude säilitamise kohustusega seotud valitsustevaheliste üksiklepingute sõlmimise ja rakendamise kohta[2];

– nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/238/EMÜ toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta[3].

Väljapakutud direktiiv asendab kõik kolm eespool nimetatud õigusakti.

2. Probleemi analüüs

Viimastel aastatel on naftatarnekatkestuste oht mitmel põhjusel kasvanud, milleks on näiteks suurenenud globaalne nõudlus, nõudluse piiril olev tootmisvõimsus, toornafta varude järjest suurenev koondumine käputäie (tihti poliitiliselt ebastabiilsete) riikide kätte, peamiselt Lähis-Idas, aga ka energiaga seotud geopoliitiliste konfliktide arvu kasv. Need praegused globaalsed suundumused koos ELi-siseste toornaftavarude vähenemisega muudavad ELi naftavarude säilitamise süsteemi parandamise veelgi olulisemaks. Kehtiva süsteemi analüüs toob esile nõrkused, mis võivad tegelike tarnekatkestuste korral süsteemi nõuetekohast toimimist takistada:

a. Erinevad varude omandivormid

Praegu võivad liikmesriigid oma varude säilitamise üle ise otsustada. See peegeldab riikide vahelisi geograafilisi, infrastruktuuri, töötlemise ja pakkumisega seotud erinevusi. Naftavarude säilitajaks võivad olla ettevõtted ja/või valitsused ja/või agentuurid. Komisjoni uuringu kohaselt säilitavad 62 % ELi varudest ettevõtted, 35 % agentuurid ja 3 % valitsused.

Suure osa varusid on valitsused andnud säilitamiseks erakätesse. Ettevõtete käes olevaid naftavarusid võib aga kasutada spekulatiivse kasu saamise eesmärgil. Kui reaalhinnad langevad, vähendab see spekuleerimist varudega, sest langev hind tähendab säilitatavate varudega kahjudega kauplemist. Raportöör usub, et olukorda parandaks teatavate piirangute või paremate regulatiivsete normide kehtestamine ettevõtete omanduses olevate julgeolekuvarude kohta.

ELi süsteem lubab riigil säilitada varusid teise liikmesriigi territooriumil, kui on olemas kahepoolne valitsustevaheline kokkulepe. Nii näiteks säilitasid Taani, Iirimaa ja Rootsi 2007. aastal mitmete kahepoolsete kokkulepete alusel osad oma varud Ühendkuningriigis. Hinnanguliselt on 11 % julgeolekuvarudest nn pileti peal, mis tähendab, et varud on füüsiliselt teise riigi territooriumil ja omandis. Pilet annab valdajale õiguse osta varusid kriisiolukorras kokkuleppes määratud hinnaga. Piletimüük võib olla väga kulutõhus moodus varudega seotud kohustuse täitmiseks, kuid süsteem peab võimaldama täpset naftavarude aruandlust ja usaldusväärset reageerimist tarnekatkestuste korral.

Ei ole kindel, kas kõik riiklikud süsteemid suudavad tagada, et säilitatavad varud oleksid eriolukorras vajaduse korral täielikult kättesaadavad ja kiiresti kasutusele võetavad.

b. Süsteemi ärakasutamise oht

Varude säilitamine nõuab raha, seda mitte üksnes infrastruktuuri investeerimise, vaid ka rajatiste ülalpidamise näol. Nii näiteks nõuavad soolakoobastes hoitavad USA strateegilised toornafta varud hinnanguliselt infrastruktuuri investeeringuid ligikaudu 6 dollarit barreli kohta[4]. Naftavarude vabastamine on tõenäoliselt kasulik kõigi naftat tarbivate riikide jaoks, sest naftaturg on globaalne turg.

Arvestades, et kasu on kollektiivne, kulud aga katab naftavarusid säilitav riik, on olemas süsteemi ärakasutamise oht: vähem usaldusväärsete süsteemidega liikmesriigid võivad loota kindla korraga riikidele. Selline olukord ohustab ettevalmistusi üleeuroopaliste kriisisituatsioonide puhuks.

Tagamaks ELi naftavarude süsteemi toimimine tarnekatkestuste korral, usub raportöör, et komisjonil peab olema volitus kontrollida selle korrektset elluviimist ja sundida liikmesriike ELi õigusaktide täitmisele.

c. Sobivus IEA metoodikaga

Paralleelne süsteem on olemas 1974. aastal asutatud Rahvusvahelisel Energiaagentuuril (edaspidi „IEA”). Kuigi üldiselt võib ELi ja IEA kohustuslikeks varudeks kasutada samu varusid, tekitavad erinevused arvutusmetoodikas ja aruandluses täiendavat halduskoormust ELi liikmesriikidele, kes on ka IEA liikmed.

d. Selgitus eriolukordade korra kohta

Euroopa Liidul ei ole kooskõlastatud sekkumismenetlusi, mis oleksid kriisiolukorras otsustava tähtsusega, nende puudumine muudab kiired otsused ja tõhusad meetmed praktikas väga raskesti teostatavateks. ELil ei ole selgeid varude vabastamise reegleid ega ka selget otsustusprotsessi ELi tasandil. Tegelikult jääb otsus liikmesriikide valitsuste teha ja kriisiolukorras jääb komisjonile liikmesriike konsulteeriv roll.

Kui naftavarude vabastamise kindlaksmääratud kriteeriumid tähendaksid läbipaistvust ja tagaksid kiire reageerimise, võib selline süsteem olla liiga jäik, et reageerida asjakohaselt erinevatele tarnepiirangutele. Sobivam võiks olla sõltumatu asutuse igakordne otsus olenevalt asjaoludest. Sellegipoolest peab õigusaktides olema sätestatud tõhus naftavarude vabastamise otsustusmehhanism. Selles kontekstis tuleb ELi süsteemi seoses IEA ja selle korraga kehtivates õigusaktides täpsustada.

e. Naftaturgude läbipaistvuse tagamine

On tõsiseid kahtlusi seoses andmete usaldusväärsuse ja aruandluse sagedusega. Turu läbipaistvuse suurendamiseks on vaja täpseid ja õigeaegseid andmeid. Tarbijatele tuleb kinnitada, et nad maksavad bensiinijaamas õiglast hinda. Ebatäpsed andmed võivad viia valede otsusteni ja suurendada hinnakõikumisi. Komisjon kaebab liikmesriikide ebakorrapärase ja hilinenud aruandluse üle. Samal ajal on tõsiseid kahtlusi selle kohta, kui palju nn teatatud varudest saaks tegelikult kohe kriisiolukorras kasutusele võtta ja kui palju varusid oleks vaja süsteemi ülalpidamiseks, mis seega tarbimisse ei jõuaks.

Komisjon teeb liikmesriikidele ettepaneku esitada aruandlus kord nädalas, mitte kord kuus. See viiks ELi süsteemi kooskõlla USA korraga. Naftaettevõtted ja ka mõned liikmesriigid kardavad aga täiendavat halduskoormust ja väidavad, et iganädalane naftavarude avaldamine suurendab ebakindlust turgudel, sest iganädalased aruanded varude kohta on veelgi ebatäpsemad. Ameerika Ühendriikide kogemus näitab, et iganädalased andmed on pigem tagantjärele parandused, mis lähtuvad täpsematest kuuandmetest. Tähtsam peaks olema andmete kvaliteet, mitte kvantiteet.

3. Poliitika võimalused süsteemi parandamiseks

Komisjoni palvel on teostatud mõju hindamine poliitika võimaluste kohta, kontrollides süstemaatiliselt kriisiolukordadeks valmisoleku mõjusid, st ELi suutlikkust tulla toime võimalike naftatarnekatkestustega ning samuti liikmesriikide, tööstusharu ja komisjoni ees seisva finants- ja halduskoormusega.

Hinnati järgmist nelja poliitika võimalust:

§ poliitiline valik 0: poliitika muutust ei toimu, ei kaasne täiendavat finants- või halduskoormust, kuid ei saa tagada ka tõhusat ELi-ülest kriisiolukordadeks valmisolekut;

§ poliitiline valik 1: kontrollmehhanismide ja praeguse süsteemi kooskõlastamise tõhustamine;

§ poliitiline valik 2: sellise tsentraliseeritud süsteemi loomine ühenduses, kus julgeolekuvarud on kohustuslikult riigiomand või avalik-õiguslik omand;

§ poliitiline valik 3: praeguse süsteemi läbivaadatud versiooni raames Euroopa Liidu julgeoleku erivarude moodustamine, st liikmesriikide kohustus säilitada julgeolekuvarud, millest osa oleks valitsuse või vastava ameti hallata.

Komisjon eelistab poliitika võimalust nr 3, kuid praegu ei ole poliitiliselt võimalik kohustada liikmesriike erivarusid moodustama. Seepärast põhineb komisjoni ettepanek kõnealusel võimalusel, kuid jätab praegu erivarude moodustamise liikmesriikide otsustada.

Ettepanekus nähakse ette läbivaatamisklausel, mis võimaldab komisjonil pärast teatavat ajavahemikku hinnata, kas liikmesriigid, kes ei moodusta erivarusid, kohaldavad veenvaid alternatiivseid lahendusi.

4. Raportööri ettepanekud olukorra parandamiseks

Raportöör toetab poliitilist valikut nr 3: pikaajaliste julgeoleku erivarude moodustamine koos IEA standardite arvutamise aluste muutmise, kaubanduslike varude kasutamise ja nn piletisüsteemi piiramisega ning kriisiolukordade otsustusmehhanismi parandamisega on õige viis tulevastele toornaftaga seotud väljakutsetele vastamiseks ELi süsteemis. Üldiselt tuleks liikmesriikide rolli naftavarude säilitamisel ja haldamisel kriisiolukordades tugevdada.

Selle poliitika võimaluse kontekstis soovib raportöör lisada ettepanekusse mõned muudatused, mille eesmärk on:

§ suurendada naftaturu läbipaistvust üldiselt, eriti olemasolevate naftavarude asukoha, koguse ja omandi suhtes, pidades silmas kriisisüsteemi usaldusväärsuse tõstmist;

§ tagada kõigi julgeolekuvarude kohta täpsete ja õigeaegsete andmete esitamine ja töötlemine, eriti varude puhul, mis ei ole erivarud (artiklid 6 ja 15);

§ seada liikmesriikidele selged reeglid erivarude säilitamiseks väljaspool riigi territooriumi (artikkel 11);

§ määrata õigusakti hindamiseks kohane ajaline raamistik ja ulatus (artikkel 23);

§ võimaldada komisjonil tõhusalt kontrollida kõnealuse õigusakti nõuetekohast rakendamist (artiklid 19 ja 22);

§ kehtestada selge ja kiire otsustusmehhanism, mis võimaldab ELil võtta täiendavaid meetmeid lisaks IEA eriolukordades rakendatavale poliitikale, ning tagada asjakohased ja mittepolitiseeritud või eelarvamuslikud otsused ELi energiasolidaarusse tähenduses (artikkel 21);

§ tagada, et iga varude hoidmise süsteem, näiteks nn piletisüsteem, võimaldaks olemasolevate varude täpset aruandlust ja oleks tarnetõrgete korral täiesti usaldusväärne (artiklid 8 ja 11).

• [1]  ELT L 217, 8.8.2006, lk 8.
• [2]  EÜT L 308, 23.12.1968, lk 19.
• [3]  EÜT L 228, 16.8.1973, lk 1.
• [4]  „KUIDAS TOORNAFTA JULGEOLEKUVARUD SUHESTUVAD ÜLDISE TOORNAFTA VÄLJAKUTSEGA”, prof Paul Stevens.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS  (25.3.2009)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid
(KOM(2008)0775 – C6-0511/2008 – 2008/0220 (CNS))

Arvamuse koostaja: Slavi Binev

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid, on otsustava tähtsusega liikmesriikide majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse arengu säilitamiseks kriisi ja eriolukorra ajal.

Tuleb kõrvaldada kehtiva süsteemi nõrkused ja selles toimunud rikkumised, et tagada toornafta ja naftatoodete varude pikaajaline varustuskindlus, ligipääsetavus, kättesaadavus ja usaldusväärsus olukorras, kus energia tarnimine on häiritud.

Sügav gaasikriis, mis on nüüd tabanud mõnda konflikti ohvriks langenud liikmesriiki, toob varasemast selgemalt esile vajaduse säilitada energia miinimumvarud.

Arvamuse koostaja nõustub komisjoni lähenemisviisiga, kuid soovib esitada mõned muudatusettepanekud komisjoni ettepaneku kohta.

Arvamuse koostaja tahaks samuti rõhutada, et toornafta ja naftatoodete tarnekatkestusel ja/või varude puudujäägil on nn doominoefekt, mis mõjutab kõiki sektoreid. Energiasõltuvuse tase on liikmesriikides erinev, mis samuti takistab kiirete ja asjakohaste vastumeetmete võtmist eriolukorras. Seetõttu tuleks sõltuvuse taset varude mahu arvutustes arvesse võtta. Eriti tähtis on edendada ja kiirendada alternatiivsete energiaallikate kasutamist, mille abil saaks suurendada varusid kriisiajal.

Statistiliste kokkuvõtete esitamine üks kord kuus hoiab ära halduskoormuse suurenemise.

Tuleb märkida, et mitte kõik Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmed ei ole ELi liikmesriigid ning komisjoni ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostöö on seetõttu erakordselt oluline, et vältida ELi liikmesriikide suhtes kohaldatavat diferentseeritud lähenemisviisi.

Liikmesriikidel peaks olema õigus ise valida, kumba kahest kogusest (90-päevase puhasimpordi kogus või 70-päevase tarbimise kogus) nad kohustuslike miinimumvarude arvutamisel kasutavad.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek            1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Ühenduse varustamisel toornafta ja naftatoodetega on jätkuvalt väga suur roll, seda eelkõige transpordisektoris ja keemiatööstuses.	(1) Ühenduse varustamisel toornafta ja naftatoodetega on jätkuvalt väga suur roll, seda eelkõige transpordisektoris ning keemia- ja energiatööstustes. Toornafta ja naftatoodete tarnekatkestus või ebapiisavad varud võivad põhjustada ettevõtetele rahalist hiigelkahju ning halvata muid majandussektoreid ja liidu kodanike igapäevaelu.
Selgitus
Toornafta ja naftatoodete tarnekatkestusel ja/või ebapiisavatel varudel on nn doominoefekt, mis mõjutab kõiki sektoreid.
Muudatusettepanek            2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tootmiskasv, naftavarude vähenemine ja naftatoodete tarbimise suurenemine kogu maailmas suurendavad tarneraskuste tekkimise ohtu.	(2) Tootmiskasv, naftavarude vähenemine ja naftatoodete tarbimise pidev suurenemine kogu maailmas suurendavad tõsiselt tarneraskuste tekkimise ohtu.
Selgitus
Seoses naftatoodete ülemaailmse tarbimise ootamatu suurenemisega, mille kasvu tulevikus on samuti raske ennustada, on vajalik rõhutada ohtu, mis tuleneb naftavarude ja ülemaailmse tarbimise tasakaalus toimuvatest muutustest.
Muudatusettepanek            3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Liikmesriikide sõltuvuse tase naftaimpordist oma energiavajaduste rahuldamiseks on erakordselt suur.
Selgitus
Tuleb vastu võtta meetmeid, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide võimalikult kõrge energiasõltumatuse tase. Alternatiivsed energiaallikad võivad anda lisa varudele eriolukorras ja kriisi ajal.
Muudatusettepanek            4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Euroopa Liidul on globaalne roll ja liidu energia varustuskindluse poliitika peaks seetõttu moodustama osa poliitika eesmärkidest seoses kandidaat- ja naaberriikidega.
Selgitus
Kandidaat- ja naaberriigid peaksid samuti kaaluma ennetavate meetmete vastuvõtmist.
Muudatusettepanek            5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) Komisjon peaks tagama, et need liikmesriigid, kes ei ole Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)1 liikmed, kaasatakse samaväärselt Euroopa Liidu otsuste ja meetmete puhul kokkuleppel IEAga.
	1 Bulgaaria, Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.
Selgitus
Et oleks võimalik lähendada ühenduse süsteemi Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) süsteemile, tuleb hoolt kanda selle eest, et kaasatakse ka need liikmesriigid, kes ei ole IEA liikmed (Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia, Sloveenia, Küpros).
Muudatusettepanek            6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 c) Komisjon peab asjakohaselt esindama neid liikmesriike, kes ei ole IEA liikmed, ja toetama nende huvisid.
Selgitus
Kõikide ELi liikmesriikide huvisid tuleb võrdselt toetada.
Muudatusettepanek            7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kesküksustele või liikmesriikidele kuuluvate varude kogused peaksid selles staadiumis olema määratletud tasemega, mille on iga asjaomane liikmesriik sõltumatult ja vabatahtlikult kehtestanud.	(15) Kesküksustele või liikmesriikidele kuuluvate varude kogused peaksid selles staadiumis olema eelnevalt määratletud tasemega, mille on iga asjaomane liikmesriik sõltumatult ja vabatahtlikult kehtestanud.
Selgitus
Naftavarude maht tuleb eelnevalt kindlaks määrata, et vältida ootamatut naftapuudust eriolukorras.
Muudatusettepanek            8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Samadel eesmärkidel tuleks ühtlasi laiendada statistiliste kokkuvõtete koostamist ja neist teavitamist, lisades kokkuvõttesse peale julgeoleku- ja erivarude ka muud varud, ning kehtestada nende kokkuvõtete esitamine kord nädalas.	(21) Samadel eesmärkidel tuleks ühtlasi laiendada statistiliste kokkuvõtete koostamist ja neist teavitamist, lisades kokkuvõttesse peale julgeoleku- ja erivarude ka muud varud, ning kehtestada nende kokkuvõtete esitamine kord kuus.
Selgitus
Statistilise kokkuvõtte esitamine üks kord nädalas suurendaks liikmesriikide halduskoormust.
Muudatusettepanek            9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – esimene lõik – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) „kehtiv rahvusvaheline otsus varude ringlusesse laskmise kohta” – mis tahes Rahvusvahelise Energiaagentuuri haldusnõukogu kehtiv otsus mõne liikmesriigi nafta- või naftatoodete varude ringlusesse laskmise kohta;	e) „kehtiv rahvusvaheline otsus varude ringlusesse laskmise kohta” – mis tahes IEA haldusnõukogu kehtiv otsus IEAsse kuuluva riigi nafta- või naftatoodete varude ringlusesse laskmise kohta;
Selgitus
Rahvusvahelise Energiaagentuuri varude ringlusse laskmise otsus on Rahvusvahelise Energiaagentuuri kahekümne kaheksa liikmesriigi otsus. Kaheksa ELi liikmesriiki ei kuulu agentuuri.
Muudatusettepanek            10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – esimene lõik – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	l a) „eriolukord“ – üksnes sellised asjaolud, mille puhul esineb oluline toornafta või naftatoodete tarnekatkestus;
Selgitus
Eriolukorra mõiste määratlus puudub.
Muudatusettepanek            11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad kõik õigus-, regulatiiv- või haldusmeetmed, et säilitada hiljemalt 31. detsembriks 20XX ühenduse territooriumil pidevalt neile ette nähtud naftavarude taset vähemalt suurimale 90-päevase puhasimpordi või 70-päevase tarbimise koguse tasemele vastavalt.	1. Liikmesriigid võtavad kõik õigus-, regulatiiv- või haldusmeetmed, et säilitada hiljemalt 31. detsembriks 20XX ühenduse territooriumil pidevalt neile ette nähtud naftavarude taset vähemalt suurimale 90-päevase puhasimpordi või 70-päevase tarbimise koguse tasemele vastavalt.
(Tõlkija märkus: KOM-teksti tõlkest väljajäetav tekst „olenevalt sellest, kumb kahest kogusest on suurem“ puudub.)
Selgitus
90-päevase puhasimpordi või 70-päevase tarbimise koguse paralleelne arvutamine ja võrdlemine suurendab halduskoormust.
Muudatusettepanek            12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesolevas artiklis käsitletud varude säilitamise kohustuste arvutamise korda ja meetodeid võib vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele muuta.	4. Käesolevas artiklis käsitletud varude säilitamise kohustuste arvutamise korda ja meetodeid võib muuta vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele ning pärast konsulteerimist ekspertide ja sidusrühmadega.
Selgitus
Varude säilitamise kohustuste arvutamise meetod peaks olema sätestatud õigusaktis ning selle muutmine peaks põhinema valdkonna ekspertide hinnangutel ja järeldustel. See ei ole tagatud, kui muudatusi tehakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek            13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigetes 1 ja 2 käsitletud erivarude taseme arvutamise korda ja meetodeid võib muuta vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele.	3. Lõigetes 1 ja 2 käsitletud erivarude taseme arvutamise korda ja meetodeid võib muuta vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele ning pärast konsulteerimist ekspertide ja sidusrühmadega.
Selgitus
Varude säilitamise kohustuste arvutamise meetod peaks olema sätestatud õigusaktis ning selle muutmine peaks põhinema valdkonna ekspertide hinnangutel ja järeldustel. See ei ole tagatud, kui muudatusi tehakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 esitatud regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek            14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad oma riigi territooriumil asuvatele julgeolekuvarudele ja artiklis 9 osutatud erivarudele pideva füüsilise juurdepääsu ja varude kättesaadavuse. Nad määravad kõnealuste varude identifitseerimise, vastava raamatupidamise ja kontrolli viisi, mis võimaldab kõnealuseid varusid igal hetkel kontrollida. Majandustegevuses osalejate hallatavate varude hulka kuuluvate või nende varudega segatud julgeoleku või erivarude raamatupidamine peab olema eraldiseisev.	1. Liikmesriigid tagavad oma riigi territooriumil asuvatele julgeolekuvarudele ja artiklis 9 osutatud erivarudele pideva füüsilise juurdepääsu ja varude kättesaadavuse. Nad määravad kõnealuste varude identifitseerimise, vastava raamatupidamise ja kontrolli viisi, mis võimaldab kõnealuseid varusid igal hetkel kontrollida. Liikmesriigid püüavad määratleda nimetatud viisi eelneval kokkuleppel komisjoniga. Majandustegevuses osalejate hallatavate varude hulka kuuluvate või nende varudega segatud julgeoleku või erivarude raamatupidamine peab olema eraldiseisev.
Selgitus
Eelnev kokkulepe raamatupidamiseeskirjade osas lähendaks eri liikmesriikide kasutatavaid meetodeid, mis hõlbustab hilisemat kontrollimist.
Muudatusettepanek            15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid koostavad üksikasjaliku kõikide riiklike julgeolekuvarude registri, mida pidevalt ajakohastatakse ja mis ei kajasta artiklis 9 käsitletud erivarusid. Registris on eeskätt kogu teave asjaomaste varude täpse asukoha, koguse ja omaniku määralemiseks ning ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu ****** määruse nr ****** energiastatistika kohta C lisa punkti 3.1 lõikes 1 määratletud kategooriatele vastava täpse tüübi määratlemiseks.	1. Kõik liikmesriigid koostavad üksikasjaliku kõikide riiklike julgeolekuvarude registri, mida kord kuus ajakohastatakse ja mis ei kajasta artiklis 9 käsitletud erivarusid. Registris on eeskätt kogu teave asjaomaste varude täpse lao asukoha, koguse ja omaniku määralemiseks ning ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta1 C lisa punkti 3.1 lõikes 1 määratletud kategooriatele vastava täpse tüübi määratlemiseks.
	1 ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.
Selgitus
Muudatused täpsustavad komisjoni ettepanekut.
Muudatusettepanek            16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ükski varude säilitamise kesküksus ei või soetada, säilitada ega hallata julgeolekuvarusid, mis asuvad väljaspool üksuse asutanud liikmesriigi riiklikku territooriumi, kui volitusi ei anta kokkuleppeliselt liikmesriigile, kelle territooriumil kõnealused varud asuvad, või selle liikmesriigi asutatud varude säilitamise kesküksusele.	3. Varude säilitamise kesküksus ei või soetada, säilitada ega hallata julgeolekuvarusid, mis asuvad väljaspool üksuse asutanud liikmesriigi riiklikku territooriumi.
Ükski liikmesriik ei või soetada, säilitada ega hallata julgeolekuvarusid, mis asuvad väljaspool tema riiklikku territooriumi, kui volitusi ei anta kokkuleppeliselt liikmesriigile, kelle territooriumil kõnealused varud asuvad, või selle liikmesriigi asutatud varude säilitamise kesküksusele.	Liikmesriik ei või soetada, säilitada ega hallata julgeolekuvarusid, mis asuvad väljaspool tema riiklikku territooriumi.
Selgitus
Varude säilitamise üksus saab oma kohustusi täita, tehes selle ülesandeks ettevõtetele oma riigis, ent võimalik ei ole sellist ülesannet anda otse ettevõtetele teistes ELi riikides. Ühtlasi saab varude säilitamise üksus või liikmesriik hoida vaid piiratud koguses julgeolekuvarusid teistes Euroopa riikides. Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks see võimalik ainult teise riigi varude säilitamise kesküksuse kaudu või kahepoolse kokkuleppe alusel ning tooks kaasa suure halduskoormuse ja liigse ajakulu.
Muudatusettepanek            17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik võib pöördumatult alustada tarbimispäevade arvuga määratletud naftavarude miinimumtaseme säilitamisega vastavalt käesolevale artikli tingimustele (edaspidi „erivarud”).	1. Iga liikmesriik võib alustada tarbimispäevade arvuga määratletud naftavarude miinimumtaseme säilitamisega vastavalt käesolevale artikli tingimustele (edaspidi „erivarud”).
Selgitus
Pöördumatu kohustus ei võimalda liikmesriikidele vajalikku paindlikkust, et reageerida välistele muutustele ja turukõikumistele.
Muudatusettepanek            18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – sissejuhatus
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erivarud kuuluvad vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu ****** määruse nr ****** energiastatistika kohta B lisa punktis 4 määratletud järgmiste tootekategooriate hulka:	3. Erivarud võivad kuuluda määruse (EÜ) nr 1099/2008 B lisa punktis 4 määratletud järgmiste tootekategooriate hulka:
Selgitus
Et võimaldada erivarude hoidmisel suuremat paindlikkust, ei peaks nimekiri olema lõplik. Erivarudena peaks saama deklareerida kõiki tootevarusid, mis sellekohastele tingimustele vastavad.
Muudatusettepanek            19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 5 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Iga liikmesriik, kes on otsustanud erivarusid säilitada, esitab komisjonile teatise, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja millega täpsustatakse liikmesriigi erivarude tase, mida see pöördumatult igas kategoorias pidevalt säilitama kohustub. Sellisel viisil teavitatud kohustuslik miinimumtase on ühtne ja kehtib kõikidele liikmesriikide kasutatavate erivarude kategooriatele samaväärselt.	5. Iga liikmesriik, kes on otsustanud erivarusid säilitada, esitab komisjonile teatise, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja millega täpsustatakse liikmesriigi erivarude tase, mida see pidevalt säilitama kohustub.
Selgitus
Kui erivarude kõikide tootekategooriate jaoks on ainult üks miinimumtase varude säilitamise päevade arvu järgi, siis tähendab see seda, et toode, millel on varude säilitamise päevade arv kõige väiksem, määrab pöördumatult kindlaks ülempiiri kõigi toodete jaoks.
Muudatusettepanek            20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõiked 1 ja 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iganädalased statistilised kokkuvõtted nende riigi territooriumil hoitavate kaubanduslike varude tasemete kohta. Nad tagavad tundlike andmete kaitse ega nimeta asjaomaste varude omanike nimesid.	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igakuised statistilised kokkuvõtted nende riigi territooriumil hoitavate kaubanduslike varude tasemete kohta. Nad tagavad tundlike andmete kaitse ega nimeta asjaomaste varude omanike nimesid.
2. Komisjon avaldab ühenduse kaubanduslike varude kohta iga nädal statistilised kokkuvõtted liikmesriikide esitatud kokkuvõtete põhjal, kasutades selleks tunnustatud tasemeid.	2. Komisjon avaldab ühenduse kaubanduslike varude kohta iga kuu statistilised kokkuvõtted liikmesriikide esitatud kokkuvõtete põhjal, kasutades selleks tunnustatud tasemeid.
Selgitus
Liikmesriigi territooriumil hoitavate kaubanduslike varude statistilise kokkuvõtte esitamine iga nädal suurendab halduskoormust. Naftaturgude kindluse ja läbipaistvuse võti on vastuvõtjate vastutusvõimeline käitumine ja käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste range täitmine.
Muudatusettepanek            21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hindab kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle rakendamist ja tutvub eelkõige võimalusega kohandada kõikidele liikmesriikidele uus erivarude kohustuslik miinimumtase.	Komisjon hindab kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle rakendamist.
Selgitus
Tuleb eelistada üldist läbivaatamissätet sellisele sättele, mille puhul on tulemus juba ette kindel.

MENETLUS

Pealkiri	Toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarud
Viited	KOM(2008)0775 – C6-0511/2008 – 2008/0220(CNS)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 18.12.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Slavi Binev 17.12.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	20.1.2009		23.3.2009
Vastuvõtmise kuupäev	23.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Slavi Binev, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sophia in ‘t Veld, Wolf Klinz, Gay Mitchell, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ieke van den Burg
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Eva-Riitta Siitonen

MENETLUS

Pealkiri	Toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarud
Viited	KOM(2008)0775 – C6-0511/2008 – 2008/0220(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	16.12.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.12.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 18.12.2008		ECON 18.12.2008		ENVI 18.12.2008		TRAN 18.12.2008
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 1.12.2008		ENVI 2.12.2008		TRAN 8.12.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Miloslav Ransdorf 2.12.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	17.2.2009		19.3.2009
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	47 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Adam Gierek, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Juan Fraile Cantón, Robert Goebbels, Edit Herczog, Gunnar Hökmark, Toine Manders, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Hannes Swoboda, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev, Lambert van Nistelrooij
Esitamise kuupäev	2.4.2009