Menetlus : 2008/0239(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0217/2009

Esitatud tekstid :

A6-0217/2009

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 20
CRE 22/04/2009 - 20

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0284

RAPORT     ***I
PDF 191kWORD 298k
2.4.2009
PE 418.255v02-00 A6-0217/2009

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II)

(KOM(2008)0847 – C6‑0482/2008 – 2008/0239(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Ulrich Stockmann

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
  eelarvekomisjonI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II)

(KOM(2008)0847 – C6‑0482/2008 – 2008/0239(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0847);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 71 lõiget 1 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0482/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0217/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Kaubaveo mahu kasvuga toimetulekuks tuleb praegusest rohkem kasutada lähimerevedu ning raudtee- ja siseveetransporti ning toetada transpordi- ja logistikasektori edasisi kaalukaid algatusi, uusi lähenemisviise ja kõigi transpordiliikide ja nende haldamise tehnilisi uuendusi.

(3) Kaubaveo mahu kasvuga toimetulekuks tuleb praegusest rohkem kasutada lähimerevedu ning raudtee- ja siseveetransporti ning toetada transpordi- ja logistikasektori edasisi kaalukaid algatusi, sealhulgas siseveesadamaid ja teisi platvorme, mis edendaksid transpordiliikide ühitamist, uusi lähenemisviise ja kõigi transpordiliikide ja nende haldamise tehnilisi uuendusi.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Euroopa Liidu ülesanne on tugevdada keskkonnasõbralikke transpordiliike olenemata sellest, kas see toob konkreetselt kaasa maanteekaubaveo ümbersuunamise või vältimise.

Selgitus

Kaubaveo üldiselt kõrged kasvumäärad muudavad mõistlikuks keskkonnasõbralike transpordiliikide tugevdamise ka selle liikluse ümbersuunamis- või vältimisefekti arvestamata.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Rahastamistaotluste abikõlblikkuse künniseid tuleks madaldada ja väljendada aastas ümber suunatud tonnkilomeetrites, v.a ühise õppe meetmete puhul. Liikluse vältimise meetmete puhul ei ole enam vajadust erikünnise kohaldamiseks ning selliste projektide ja katalüsaator- ja meremagistraalide projektide jaoks kehtestatakse projekti minimaalne kestus.

(8) Rahastamistaotluste abikõlblikkuse künniseid tuleks madaldada ja väljendada aastas ümber suunatud tonnkilomeetrites, v.a ühise õppe meetmete puhul. Need künnised tuleks arvutada projekti kogu rakendamisaja kohta, ilma iga-aastast täitmismäära kehtestamata. Liikluse vältimise meetmete puhul ei ole enam vajadust erikünnise kohaldamiseks ning selliste projektide ja katalüsaator- ja meremagistraalide projektide jaoks kehtestatakse projekti minimaalne kestus.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„1. Meetmed esitavad liikmesriikides või vastavalt artikli 3 lõigetele 3 ja 4 osalevates riikides asuvad ettevõtjad.”

„1. Meetmed esitavad liikmesriikides või vastavalt artikli 3 lõigetele 3 ja 4 osalevates riikides asutatud ettevõtjad või konsortsiumid.“

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 5 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

 

Meetmed esitatakse komisjonile artikli 6 alusel välja antud üksikasjalike eeskirjade kohaselt. Esitatakse kõik andmed, mida komisjon vajab artikli 9 kohase valiku tegemiseks.

 

Vajadusel pakub komisjon taotlejatele abi, et taotlemist lihtsustada, näiteks veebipõhise kasutajatoe kaudu.

Selgitus

Paljudel VKEdel on probleeme Marco Polo taotlemismenetluse alustamisel. Tehnilise toe olemasolu Marco Polo taotlusmenetluse ajal, näiteks kasutajatugi, võib neid takistusi vähendada ning suurendada VKEde osalemist Marco Polo programmis.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 6 – punkt -a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 9 – esimene lõik – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a) esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

 

„b) I […] lisa asjaomases veerus sätestatud tingimusi;“

Selgitus

Kuna II lisa jäetakse välja, ei saa sellele enam viidata.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 6 – punkt a

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 9 – esimene lõik – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) esimese lõigu punktis d asendatakse sõnad „meetmete suhtelist keskkonnamõju” sõnadega „meetmete suhtelist mõju seoses väliskulude vähendamisega”;

a) esimese lõigu punktis d muudetakse fraasi „meetmete suhtelist keskkonnamõju” järgmiselt: „meetmete suhtelist keskkonnamõju ja meetmete suhtelist mõju seoses väliskulude vähendamisega”;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 6 – punkt b

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 9 – teine lõik

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b. Artikli 9 teine lõik asendatakse järgmisega:

 

„Komisjon võtab pärast artiklis 10 osutatud komitee teavitamist vastu otsuse finantsabi andmise kohta.”

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 14 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon esitab 30. juuniks 2011 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande Marco Polo programmi tulemuste kohta aastatel 2003–2009.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teatise Marco Polo programmi tulemuste kohta aastatel 2003–2010. Komisjon esitab nimetatud teatise enne kui ta töötab välja ettepaneku kolmanda Marco Polo programmi kohta, ja võtab nimetatud ettepaneku väljatöötamisel arvesse teatises esitatud märkusi.

Selgitus

Kolmanda Marco Polo programmi ettevalmistamine nõuab Marco Polo programmi seniste tulemuste põhjalikku hindamist. Nimetatud analüüs tuleb esitada teatisena Euroopa Parlamendile ja see peab olema Marco Polo III programmi üle peetava arutelu aluseks. Teatise aluseks olevat hindamisperioodi tuleks pikendada, et hinnangusse saaks kaasata ka käesoleva määruse mõjud.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 7 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Lõikes 2 nimetatud teatises käsitletakse eelkõige järgmist:

 

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EÜ) nr .../2008 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II))* mõjusid;

 

– kogemusi programmi haldamisega Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse (EACI) kaudu;

 

– vajadust teha rahastamise tingimuste määramisel vahet erinevate transpordiliikide vahel, võttes aluseks turvalisuse, keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja energiatõhususe;

 

– liikluse vältimise meetmete tõhusust;

 

– vajadust luua nõudlusel põhinev tehniline tugi taotluste esitamiseks, võttes arvesse transpordivaldkonna väike- ja mikroettevõtete vajadusi;

 

– majanduslanguse tunnustamist erakorralise põhjusena projektide kestuse pikendamisel;

 

– abikõlblikkuse künniste tootepõhist langetamist;

 

– võimalust kavandatavate projektide minimaalsete soovituslike toetuskünniste esitamiseks lisaks ümbersuunatud tonnkilomeetritele ka energiatõhususe ja keskkonnakasu seisukohalt;

 

– transpordiüksuse mõiste „veos” määratlusse kaasamise asjakohasust.

 

 

 

– täielike iga-aastaste ülevaadete kättesaadavust kaasrahastatud projektide kohta;

 

– võimalust tagada programmi Marco Polo, logistika tegevuskava ja üleeuroopalise transpordivõrgu kokkukuuluvus ning rakendada selleks asjakohaseid meetmeid, koordineerimaks ühenduse vahendite kasutamist, eriti meremagistraalide tarbeks;

 

– võimalust muuta abikõlbulikuks kolmandas riigis kantud kulud, kui need on kandnud mõne ELi liikmesriigi ettevõtted;

 

– vajadust võtta arvesse siseveeteede valdkonna ning selle valdkonna VKEde iseärasusi, näiteks eraldi programmiga siseveeteede valdkonna tarbeks;

 

– võimalust laiendada programmi naaberriikidesse;

 

– võimalust jätkata programmi sobitamist saartel ja saarestikel paiknevate liikmesriikide vajadustega.“

Selgitus

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 1: C. Ümbersuunamine – Artikli 5 lõike 1 punkt c – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kui meede nõuab konsortsiumisse mittekuuluvate kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

d) Kui meede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 1: Rahastamistingimused – Meetme tüüp: A. Katalüsaator – Artikli 5 lõike 1 punkt a – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kui meede nõuab konsortsiumisse mittekuuluvate kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

f) Kui meede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 1: Rahastamistingimused – Meetme tüüp: B. Meremagistraalid – Artikli 5 lõike 1 punkt b – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) Kui meremagistraalide meede nõuab konsortsiumi mittekuuluvate kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

g) Kui meremagistraalide meede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 1: Rahastamistingimused – Meetme tüüp: D. Liikluse vältimine – Artikli 5 lõike 1 punkt d – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) Kui liikluse vältimise meede nõuab konsortsiumisse mittekuuluvate kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

f) Kui liikluse vältimise meede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 2: Rahastamise määr ja ulatus – Meetme tüüp: A. Katalüsaator – Artikli 5 lõike 1 punkt a – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 10 % projekti abikõlblike kulude kogusummast.

a) Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20% projekti abikõlblike kulude kogusummast.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 2: Rahastamise määr ja ulatus – Meetme tüüp: B. Meremagistraalid – Artikli 5 lõike 1 punkt b – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Ühenduse finantsabi meremagistraalide meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 10 % projekti abikõlblike kulude kogusummast.

(a) Ühenduse finantsabi meremagistraalide meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20% projekti abikõlblike kulude kogusummast.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 2: Rahastamise määr ja ulatus – Meetme tüüp: C. Ümbersuunamine – Artikli 5 lõike 1 punkt c – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 10 % projekti abikõlblike kulude kogusummast.

(a) Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20% projekti abikõlblike kulude kogusummast.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 2: Rahastamise määr ja ulatus – Meetme tüüp: D. Liikluse vältimine – Artikli 5 lõike 1 punkt d – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 10 % projekti abikõlblike kulude kogusummast.

(a) Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20% projekti abikõlblike kulude kogusummast.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 3: Toetuslepingu vorm ja kestus – Meetme tüüp: A. Katalüsaator – Artikli 5 lõike 1 punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Pärast ettenähtud 62kuulise (erandjuhul 68kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Pärast ettenähtud 62kuulise (erandjuhul 68kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 3: Toetuslepingu vorm ja kestus – Meetme tüüp: B. Meremagistraalid – Artikli 5 lõike 1 punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühenduse finantsabi meremagistraalide meetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Ühenduse finantsabi meremagistraalide meetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Pärast ettenähtud 62kuulise (erandjuhul 68kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Pärast ettenähtud 62kuulise (erandjuhul 68kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 3: Toetuslepingu vorm ja kestus – Meetme tüüp: C. Ümbersuunamine – artikli 5 lõike 1 punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele antakse toetuslepingute alusel. +Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 38 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele antakse toetuslepingute alusel. +Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 38 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Pärast ettenähtud 38kuulise (erandjuhul 44kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Pärast ettenähtud 38kuulise (erandjuhul 44kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 3: Toetuslepingu vorm ja kestus – Meetme tüüp: D. Liikluse vältimine – artikli 5 lõike 1 punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.

Pärast ettenähtud 62kuulise (erandjuhul 68kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Pärast ettenähtud 62kuulise (erandjuhul 68kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 4: Lepingu väärtuskünnis – Meetme tüüp: B. Meremagistraalid – Artikli 5 lõike 1 punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Minimaalne soovituslik toetuskünnis meremagistraalide meetme kohta on aastas 250 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.

Minimaalne soovituslik toetuskünnis meremagistraalide meetme kohta on aastas 200 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

I lisa – Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Määrus (EÜ) nr 1692/2006

Punkt 4: Lepingu väärtuskünnis – Meetme tüüp: C. Ümbersuunamine – artikli 5 lõike 1 punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Minimaalne soovituslik toetuskünnis ümbersuunamismeetme kohta on aastas 80 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul. Meetmete suhtes, mille eesmärk on suunata transporti ümber siseveeteedele, kohaldatakse erikünnist, mis on aastas 17 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.

Minimaalne soovituslik toetuskünnis ümbersuunamismeetme kohta on aastas 60 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul. Meetmete suhtes, mille eesmärk on suunata transporti ümber siseveeteedele, kohaldatakse erikünnist, mis on 25 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, kogu kolmeaastase perioodi jooksul.

Selgitus

Komisjoni sätestatud määra alandamine suurendab siseveetranspordi osalust. Samuti võetakse arvesse asjaolu, et uued projektid jõuavad oma esimesel eluaastal harva 17 miljoni ümbersuunatud tonnkilomeetrini. Seetõttu tuleks künnis seada kolmeaastaseks perioodiks, seades miinimummääraks kokku 25 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit, mitte 3 x 17 miljonit tonnkilomeetrit.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Määrusega (EÜ) nr 1692/2006 loodi teine Marco Polo programm, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks.

Selle programmi eesmärk on vähendada maanteeummikuid, parandada transpordisüsteemi keskkonnakaitsemeetmeid ja edendada transpordiliikide ühitamist. Seega aidata kaasa tõhusale ja säästvale transpordisüsteemile, mis tagab Euroopa Liidus lisandväärtuse, avaldamata negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele või territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Programm kestab 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Programmi lõpuks saavutatakse tonnkilomeetrite ümbersuunamine, mis on oodatava iga-aastase rahvusvahelise kaupade maanteeveo tonnkilomeetrites mõõdetava kogumahu kasvu oluline osa, lähimereveole, raudtee- ja siseveetranspordile või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed.

Teise Marco Polo programmi 2008. aasta projektikonkursi tulemused ja esimese Marco Polo programmi välishindamise tulemused on näidanud, et programmiga saavutatakse märkimisväärne ümbersuunamine. Siiski on väga võimalik, et ei saavutata õiguslikus aluses seatud eesmärki: vältida olulist osa või suunata ümber oluline osa Euroopa rahvusvahelise autokaubaveo eeldatavast kogukasvust.

Iga aastaga jääb finantsabitaotlusi ja seega kavandatud projekte autokaubaveo vältimiseks või ümbersuunamiseks vähemaks. Potentsiaalsete taotlejate huvipuudus tuleneb ennekõike potentsiaalsete finantsabisaajate motivatsiooni puudumisest programmi keerukuse, ebasobivate rahastamismehhanismide või madala rahastamise määra tõttu.

Selleks et programm saavutaks eesmärgi, tuleb teine Marco Polo programm atraktiivsemaks muuta. Selleks tuleb muuta õiguslikku alust. Katsemenetlusi tuleb lihtsustada ja täpsustada. Lisaks tuleb kohandada toetuse andmise tingimusi ja nõudeid. Muudatused tuleb võimalikult kiiresti ellu viia, et saavutada võimalikult suur mõju.

Kõige olulisemad muudatused komisjoni ettepanekus

· Lihtsustada väikeettevõtjate juurdepääsu programmile

Projektide esitamist võimaldatakse samuti üksikettevõtetele. Konsortsiumi asutamine ei peaks enam vajalik olema.

· Madaldada ja lihtsustada projektide abikõlblikkuse künniseid

Projektid (kuni meetmetüübini „Ühine õpe”) peaksid vastama ainult ümbersuunamise künnise tingimustele, mida ei kehtestata enam projekti kogukestuse kohta, vaid arvestatakse aastapõhiselt; rahaline künnis tühistatakse. Enamikku künniseid madaldatakse ning võetakse kasutusele         eriti madal künnis siseveetranspordi projektidele (17 miljonit tonnkilomeetrit). Kõnealused muudatused lisavad programmile täiendavaid väiksemaid projekte. 10 %-line erikünnis liikluse vältimise meetmete puhul tühistatakse.

· Suurendada toetuste määra

     Esiteks võetakse ümbersuunamise kalkuleerimisel arvesse lasti vedavate transpordivahendite ja -varustuse massi. Teiseks suurendatakse finantsabi ühelt eurolt kahele eurole 500 ümbersuunatud maanteevedude tonnkilomeetri puhul, nagu otsustati varem komisjoni otsuses.

· Lihtsustamismeetmed

Praegune infrastruktuuri edendamise raamistik on keerukas, sisaldab mitmeid täiendavaid erandeid ja tingimusi projektide rakendamistähtaegade kohta ning sellega nähakse üksikutele projektidele ette võimalikud rahalised toetused.

Kavandatud muudatusettepaneku kohaselt moodustavad lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud maksimaalselt 10 % projektide abikõlblike kulude kogusummast. See puudutab kõiki meetmetüüpe, välja arvatud meetmetüüp„Ühine õpe”.

Finantsabi andmise üle ei otsustata enam komiteemenetluse raames, vaid otsuse võtab vastu komisjon või siis konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutus üksi, kellele 2008. aasta alguses anti üle programmi juhtimine. Programmi alla kuuluvate meetmete esitamis- ja valikumenetlusega seotud üksikasjalike eeskirjade üle otsustatakse jätkuvalt komiteemenetluse raames, kuid mitte enam kord aastas, vaid üks kord kogu programmi kestuse vältel. Seeläbi soovitakse lühendada juhtimistsükli kestust (praegu 470 päeva).

· Projekti kestus

Kõigi meetmetüüpide puhul võetakse kasutusele projekti minimaalne kestus kolm aastat, välja arvatud meetmetüüp „Ühine õpe”. Lepingute maksimaalset kestust võib erakorraliste viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, pikendada erandkorras 6 kuu võrra. „Ühise õppe” lepinguid võib pikendada 26 kuult 52 kuu peale.

Raportööri märkused

Ettevõtte Ecorys 2007. aasta välishinnangu tulemuste kohaselt saavutati esimese Marco Polo programmi eesmärkidest maanteetranspordi ümbersuunamise valdkonnas teistele transpordiliikidele üksnes 64 %. Edukate projektide arvu vähenemise tõttu ei saavutata eeldatavasti samuti teise Marco Polo programmi eesmärki suunata oluline osa maanteel toimuvast rahvusvahelisest kaubaveost (hinnanguliselt 60 % ehk 20,5 miljardit tonnkilomeetrit) ümber teistele transpordiliikidele.

Edukate projektide arvu vähenemise põhjuseks on eelkõige finantsabisaajate motivatsiooni puudumine projektide taotlemisega tegelemiseks. Selle põhjuseks on ennekõike programmi keerukus, ebaselged rahastamistingimused ja madal rahastamise määr. Raportöör toetab seetõttu täielikult Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid teise Marco Polo programmi, mis kestab kuni 2013. aastani ja millesse investeeritakse 450 miljonit eurot, atraktiivsuse ja tõhususe suurendamiseks ning loodab, et kavandatud meetmed võetakse kiiresti vastu.

Arutelu tõttu kolmanda Marco Polo programmi üle kutsub raportöör Euroopa Komisjoni siiski täiendavalt üles esitama Euroopa Parlamendile teatise kõnealuse määruse mõjude kohta. Samal ajal peaks Euroopa Komisjon hindama kogemusi seoses konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutusega, mis alates 2008. aasta märtsist juhib Euroopa Komisjoni nimel Marco Polo programmi. Lisaks peab Euroopa Komisjon kontrollima, kas rahastamistingimuste diferentseerimine transpordiliikide järgi ja minimaalsete soovituslike künniste tootepõhine vähendamine võiks suurendada programmi atraktiivsust, kuna kiiresti riknevaid kaupu saab vedada üksnes lühikesi teid pidi. Lisaks peab Euroopa Komisjon hindama meedet „liikluse vältimine”, mille puhul ei ole Marco Polo programmist rahastatud mitte ühtki projekti, kolmanda Marco Polo programmi kavandamise raames uuesti. Samuti peab Euroopa Komisjon kontrollima, kas on vaja suurendada liikmesriikidele antavat tehnilist abi taotluse esitamisel ja pikendada projekti kestust majanduslanguse ajal, et anda ettevõtjatele rohkem aega ümbersuunamiseesmärkide saavutamiseks. Lõpuks peab Euroopa Komisjon uurima, kas transpordiüksuse hõlmamine mõistes „veos” on asjakohane. Samuti tuleb kontrollida andmeid kavandatud projektide abikõlblikkuse künniste kohta keskkonnakasuna, mitte aastas ümbersuunatud tonnkilomeetritena.


eelarvekomisjonI ARVAMUS (23.2.2009)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II)

(KOM(2008)0847 – C6‑0482/2008 – 2008/0239(COD))

Arvamuse koostaja: Anne E. Jensen

LÜHISELGITUS

Marco Polo programmi eesmärk on vähendada ummikuid osana ELi sidusast transpordipoliitika strateegiast, mis hõlmab väliskulude sisestamist ja turupõhiseid vahendeid, et kirjeldada infrastruktuuri kasutamist.

Programmi rakendamisel ei ole häid tulemusi saavutatud. Marco Polo programmi tulemuste välishinnangus jõuti järeldusele, et programmiga ei saavutata ümbersuunamisega seotud eesmärke, ning anti soovitusi programmi tõhustamiseks. Tegelikult on saavutatud vaid 64% ümbersuunamisega seotud eesmärkidest.

Marco Polo programmi taotluste tulemused on üksikasjalikumalt välja toodud allolevas tabelis.

TAOTLUSED

MP I

2003

MP I

2004

MP I

2005

MP I

2006

MP II

2007

MP II

2008

Olemasolevad rahalised vahendid (miljonites eurodes)

15

20.4

30.7

35.7

56

58**

Eraldatud rahalised vahendid (miljonites eurodes)

13

20.4

21.4

18.9

45

34

Saadud ettepanekud

92

62

63

48

55

46

Sõlmitud lepingud

13

12

15

15

20

28

Ümbersuunamiseks kavandatud kauba kogus (miljardites tonnkilomeetrites)

12.4

14.4

9.5

11.5

23.6

16

Oodatud päris ümbersuunamised (miljardites tonnkilomeetrites)

7.5*

7.5*

7.5*

7.5*

andmed puuduvad

andmed puuduvad

Ümbersuunamisega seotud eesmärgid (miljardites tonnkilomeetrites)

12

12

12

12

<20

<20

* 2007. aastal välisuuringu käigus saadud üldise kalkulatsiooni aastane keskmine, mille kinnitas Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus 2008. aastal

** Kasutamata vahendite tõttu kanti 20 miljonit eurot teise programme üle

Komisjon esitas seega uue ettepaneku, et muuta Marco Polo programm paremaks ning suurendada selle tõhusust liikluse vältimisel ja ümbersuunamisega seotud eesmärkide saavutamisel.

Teise Marco Polo programmiga nähakse ette järgmised muudatused:

· meetmed väikeettevõtjate osalemise hõlbustamiseks;

· meetmed abikõlblikkuse künniste (tonnkilomeetrid) alandamiseks;

· rahastamise määra suurendamine;

· programmiga seotud menetluste lihtsustamine.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, kuna ta nõustub üldiste eesmärkidega muuta Marco Polo programm paremaks.

Eelkõige tunnustab ta asjaolu, et ettepanekuga liigutakse pakkumiskutsele vastamise menetluste lihtsustamise suunas ning sellega soodustatakse väiksemate ettevõtete osalemist. Tuleks rõhutada, et lihtsustamine tähendab ka seda, et kaotatakse komiteemenetluse rakendamine rahastatavate projektide iga-aastase valimise suhtes.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et mida rohkem bürokraatiat esineb taotluste menetlemisel ja projektide rakendamisel, seda rohkem aega raisatakse ning rahalistest vahenditest ei saada täielikku kasu, nagu näidati esimest Marco Polo programmi käsitlevas välisuuringus.

Sellegipoolest arvamuse koostaja rõhutab, et kui teise Marco Polo programmi jaoks eraldatud rahaliste vahendite vähese rakendamisega seotud probleemid peaksid jääma püsima, tuleks neid eraldada muudeks transpordivaldkonna programmideks.

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil teha ettepanek kiita komisjoni ettepanek heaks.

MENETLUS

Pealkiri

”Marco Polo II” programm

Viited

KOM(2008)0847 – C6-0482/2008 – 2008/0239(COD)

Vastutav komisjon

TRAN

Arvamuse esitaja(d)

     istungil teada andmise kuupäev

BUDG

13.1.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Anne E. Jensen

21.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

10.2.2009

23.2.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

15

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Reimer Böge, Costas Botopoulos, Göran Färm, Vicente Miguel Garcés Ramón, Salvador Garriga Polledo, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Anne E. Jensen, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Gérard Onesta, László Surján, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


MENETLUS

Pealkiri

”Marco Polo II” programm

Viited

KOM(2008)0847 – C6-0482/2008 – 2008/0239(COD)

EP-le esitamise kuupäev

10.12.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.1.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

13.1.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Ulrich Stockmann

5.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.2.2009

30.3.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

33

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Luis de Grandes Pascual, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Luís Queiró, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Anne E. Jensen, Marie Panayotopoulos-Cassiotou

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Elisabeth Schroedter

Esitamise kuupäev

2.4.2009

Õigusteave - Privaatsuspoliitika