RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsi-võimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta
2.4.2009 - (KOM(2008)0852 – C6‑0509/2008 – 2008/0247(COD)) - ***I
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Petr Duchoň
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsi-võimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta
(KOM(2008)0852 – C6‑0509/2008 – 2008/0247(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0852);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0509/2008);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6‑0220/2009),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3a) Kuigi raudteekaubaveo liberaliseerimine on võimaldanud uute ettevõtjate tulekut võrku, ei piisa turumehhanismidest raudteekaubaveo korraldamiseks, reguleerimiseks ja turvalisuse tagamiseks. Liikluse optimeerimine ja töökindluse tagamine eeldab eeskätt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostöö ja rongiliinide jaotamise menetluste tugevdamist. |
Selgitus | |
Tundub, et raudteekaubaveo arendamine tuleb ette näha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostöö alusel. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav raudteevõrgustik tuleb rajada kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T). Selleks on vajalik nende kahe võrgustiku kooskõlastatud arendamine, eelkõige raudteekaubaveo rahvusvaheliste koridoride integreerimine olemasoleva TEN-T võrguga. Lisaks sellele tuleb kehtestada ühenduse tasandil ühtsed kaubaveokoridore käsitlevad eeskirjad. Vajaduse korral võib nende koridoride loomist rahaliselt toetada TEN-T programmi raames. |
(7) Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik tuleb rajada kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) transpordikoridoridega. Selleks on vajalik nende kahe võrgustiku kooskõlastatud arendamine, eelkõige raudteekaubaveo rahvusvaheliste koridoride integreerimine olemasoleva TEN-T võrgu ja ERTMSi koridoridega. Lisaks sellele tuleb kehtestada ühenduse tasandil ühtlustavad kaubaveokoridore käsitlevad eeskirjad. Vajaduse korral tuleks nende koridoride loomist rahaliselt toetada TEN-T programmi, teadusuuringute ja Marco Polo programmide ning muu ühenduse poliitika ja fondide, näiteks ühtekuuluvusfondi raames. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7 a) Kaubaveokoridori loomisel tuleks arvesse võtta TEN-T võrgustiku Euroopa naabruspoliitika (ENP) riikidele laiendamise kava erilist tähtsust, et tagada parem ühendus kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuriga. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) Kaubaveokoridori raames peaks tagama liikmesriikide ja asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise tõhusa koostöö, andma raudteekaubaveole piisava eelistuse, rajama tõhusad ja piisavad ühendused teiste veoliikidega ning looma soodsad tingimused raudteekaubaveo teenuse pakkujate vahelise konkurentsi arenguks. |
(8) Kaubaveokoridori raames peaks tagama liikmesriikide ja asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise tõhusa koostöö, andma raudteekaubaveole paremad ja piisavad soodustused, tõhusa ja ühtse kaubaveovõrgustiku loomiseks rajama tõhusad ja piisavad ühendused teiste veoliikidega ning looma soodsad tingimused raudteekaubaveo teenuse pakkujate vahelise konkurentsi arenguks. |
Selgitus | |
Kaubaveokoridoride tegevuse kooskõlastamisega tuleks tõsta raudteekaubaveo tõhusust ja jätkusuutlikkust ning eesmärgiks tuleks seada raudteekaubaveo tihedam sidumine teiste transpordiliikidega. | |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Kaubaveokoridori loomist tuleks analüüsida ja see tuleks heaks kiita ühenduse tasandil läbipaistvate selgelt määratletud kriteeriumide ja menetluse alusel, mis jätavad liikmesriikidele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele piisavad otsustus- ja juhtimisõigused, mis võimaldavad neil võtta oma erivajadustele vastavaid meetmeid. |
(9) Kaubaveokoridori loomisel tuleks aluseks võtta liikmesriikide ettepanekud, mille esitamisel peetakse nõu raudtee-infrastruktuuri ettevõtjatega. Järgmiseks tuleks see heaks kiita üleeuroopalisel tasandil läbipaistva ja selgelt määratletud menetluse alusel. Kaubaveokoridoride loomise kriteeriumide määratlemisel tuleks arvestada liikmesriikide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate konkreetsete vajadustega, jättes neile piisavad otsustus- ja juhtimisõigused. |
Selgitus | |
Kaubaveokoridori määratlemise aluseks peaksid olema liikmesriikide ettepanekud, mille juures põhjalikult konsulteeritakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega. Tagada tuleks selline otsustusprotsess, kus säilib infrastruktuuriettevõtjate sõltumatus. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Liikmesriikide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise koostöö ergutamiseks peaks iga kaubaveokoridori toetama üks haldusorgan, mille moodustavad vastava kaubaveokoridori erinevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad. |
(10) Liikmesriikide, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vahelise koostöö ergutamiseks peaks iga kaubaveokoridori toetama üks haldusorgan, mille moodustavad vastava kaubaveokoridori erinevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Turu vajaduste rahuldamiseks tuleks kaubaveokoridori loomise kord esitada rakenduskavas, mis peaks sisaldama raudteekaubaveo tõhususe parandamiseks vajalike meetmete määramist ja nende elluviimise ajakava. Lisaks sellele tuleks kaubaveokoridori loomiseks kavandatavate ja rakendatavate meetmete vastavuse tagamiseks kaubaveokoridori kasutajate vajadustele või ootustele nendega regulaarselt konsulteerida selgelt määratletud menetluskorra alusel. |
(11) Turu vajaduste rahuldamiseks tuleks kaubaveokoridori loomise kord esitada rakenduskavas, mis peaks sisaldama raudteekaubaveo tõhususe parandamiseks vajalike meetmete määramist ja nende elluviimise ajakava. Lisaks sellele tuleks kaubaveokoridori loomiseks kavandatavate ja rakendatavate meetmete vastavuse tagamiseks turu vajadustele või ootustele regulaarselt konsulteerida kõigi kasutajatest raudtee-ettevõtjatega haldusorgani määratletud asjakohase menetluskorra alusel. |
Selgitus | |
Kaubaveokoridoride kasutajatega konsulteerimise korra peab välja töötama haldusorgan, kuna see on sobiva menetluskorra väljatöötamiseks parim tasand. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) Et tagada kaubaveokoridori infrastruktuuri ühilduvus ja pidev läbilaskevõimsus, peavad liikmesriigid ja asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad omavahel kooskõlastama kaubaveokoridori investeeringute tegemist ja kavandama neid kaubaveokoridori vajadustest lähtudes. Investeeringute kava tuleb avaldada, et tagada teabe kättesaadavus kaubaveokoridori kasutusloa taotlejale. Investeeringute kava peaks sisaldama toetusprojekte koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamiseks ja rongide veomahu suurendamiseks. |
(12) Et tagada kaubaveokoridori infrastruktuuri ühilduvus ja pidev läbilaskevõimsus, peavad liikmesriigid, asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad, samuti – kui see on asjakohane – liikmesriigid ja kolmandad riigid omavahel kooskõlastama kaubaveokoridori investeeringute tegemist ja kavandama neid kaubaveokoridori vajadustest lähtudes. Investeeringute kava tuleks avaldada, et tagada teabe kättesaadavus kaubaveokoridoris tegutseda võivatele raudtee-ettevõtjatele. Investeeringute kava peaks sisaldama toetusprojekte koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamiseks ja rongide veomahu suurendamiseks. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(17) Arvestades erinevate veoliikide sõiduplaanide erinevust on soovitatav jälgida, et kaubaveoinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi põhjendamatult ei kitsendataks reisijateveo vastavate taotlustega võrreldes, pidades eelkõige silmas nende taotluste sotsiaalmajanduslikku tähtsust. Infrastruktuuri kasutustasud peaksid sõltuma eraldatud rongiliini kvaliteedist ja usaldusväärusest. |
(17) Arvestades erinevate veoliikide sõiduplaanide erinevust on soovitatav jälgida, et kaubaveoinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlused oleksid kooskõlas reisijateveo vastavate taotlustega, pidades eelkõige silmas nende taotluste sotsiaalmajanduslikku tähtsust. Infrastruktuuri kasutustasud peaksid sõltuma eraldatud rongiliini kvaliteedist ja usaldusväärsusest. |
Selgitus | |
Kaubaveo läbilaskevõimsuse taotluste koostamisel tuleks maksimaalselt arvestada reisirongiliiklusega, et reisirongide seisuajad oleksid võimalikult lühikesed. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Vedude hilinemise ja graafiku täpsuse suhtes väga tundlikke kaupu vedavatele rongidele peaks tagama piisavad eelised liiklushäirete esinemise korral. |
(18) Vedude hilinemise ja graafiku täpsuse suhtes väga tundlikke kaupu vedavatele rongidele (vastavalt haldusorgani määratlusele) peaks tagama piisavad eelised liiklushäirete esinemise korral. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(19) Kaubaveokoridoris raudtee-kaubaveoteenuste pakkujate vahelise konkurentsi arengu tagamiseks on soovitatav lisaks raudtee-ettevõtjatele või nende rühmitustele lubada ka teistel taotlejatel infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi esitada. |
(19) Kaubaveokoridoris raudtee-kaubaveoteenuste pakkujate vahelise konkurentsi arengu tagamiseks peaksid lisaks raudtee-ettevõtjatele või nende rühmitustele ka teised taotlejad saama infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi esitada. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(22) Et objektiivselt mõõta nende meetmete mõju kaubaveokoridori loomisele ja tagada tõhus järelevalve nende meetmete üle, tuleks välja töötada ja regulaarselt avaldada kaubaveokoridoris osutatavate teenuste tulemuslikkuse näitajad. |
(22) Et objektiivselt mõõta nende meetmete mõju kaubaveokoridori loomisele ja tagada tõhus järelevalve nende meetmete üle, tuleks välja töötada ja regulaarselt avaldada kaubaveokoridoris osutatavate teenuste tulemuslikkuse näitajad. Tulemuslikkuse näitajate määratlus tuleks koostada, konsulteerides sidusrühmadega, kes raudtee-kaubaveoteenuseid pakuvad ja kasutavad. |
Selgitus | |
Tulemuslikkuse näitajatest on kasu kaubaveoteenuste kvaliteedi parandamiseks Euroopa tasandil. Nende määratlemisel tuleks aga arvestada raudtee-kaubaveoteenuste pakkujate ning klientide vajadustega, et leppida kokku näitajad, mida peavad oluliseks kõik sidusrühmad. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(23) Et parandada heade tavade levitamist ja tagada tõhus järelevalve konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku haldamise üle, on soovitatav tugevdada komisjoni toetusel ühenduse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelist koostööd. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Käesolev heade tavade levitamist ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise koostöö tugevdamist käsitlev säte on üleliigne ja võib põhjustada asjatut bürokraatiat. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(27 a) Käesoleva määruse eesmärk on suurendada raudteekaubaveo tõhusust teiste transpordiliikidega võrreldes, kuid seda eesmärki tuleb järgida ka poliitiliste meetmete ja liikmesriikide ning Euroopa Liidu rahalise osalemise kaudu. Kooskõlastamine liikmesriikide vahel tuleks tagada kõige kõrgemal tasandil, et tagada kaubaveokoridoride kõige tõhusam toimimine. Rahalised kohustused seoses infrastruktuuri ja ERTMSi taolise tehnilise varustusega peaksid olema käesoleva õigusaktiga paralleelselt suunatud raudtee kaubavedude läbilaskevõime ja tõhususe suurendamisele. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavatest rahvusvahelistest raudteekoridoridest koosneva konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku (edaspidi „kaubaveokoridorid”) väljaehitamise ja organiseerimise eeskirjad. Määrusega kehtestatakse kaubaveokoridoride valiku ja organiseerimise eeskirjad, samuti investeeringute kavandamise ja raudtee läbilaskevõimsuse ja liikluse korraldamise ühtlustatud põhimõtted. |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavates rahvusvahelistes raudteekoridorides (edaspidi „kaubaveokoridorid”) kulgeva konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku väljaehitamise ja organiseerimise eeskirjad. Määrusega kehtestatakse kaubaveokoridoride valiku ja organiseerimise eeskirjad, samuti investeeringute kavandamise ja raudtee läbilaskevõimsuse ja liikluse korraldamise koostööpõhimõtted. |
Selgitus | |
Raudteekaubaveo arendamiseks näib vajalik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostööl põhinev lähenemisviis. | |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) eraldiseisvad kohalikud ja piirkondlikud võrgud, mis on ette nähtud reisijateveo teenuste osutamiseks raudteel; |
a) eraldiseisvad kohalikud ja piirkondlikud võrgud, mis on ette nähtud reisijateveo teenuste osutamiseks raudteel, välja arvatud juhul, kui teenuste osutamiseks kasutatakse kaubaveokoridori osa; |
Selgitus | |
On võimalik, et mõned eraldiseisvad kohalikud ja piirkondlikud võrgud, mis on ette nähtud reisijateveo teenuste osutamiseks, kasutavad kaubaveokoridori osi. Sel juhul tuleb kohaldada kaubaveokoridori kasutamist reguleerivaid eeskirju. | |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) „kaubaveokoridor” – liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate Euroopa riikide territooriumile rajatud rongiliinid, mis ühendavad ühte või mitut strateegilist terminali ühe või mitme teise strateegilise terminaliga ning mis koosnevad ühest peateljest, alternatiivteedest ja neid ühendavatest liinidest, samuti raudteeinfrastruktuurid ja nende varustus kaubaterminalides, rongide sorteerimis- ja koostamisjaamad ning neid ühendavad liinid; |
a) „kaubaveokoridor” – liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate Euroopa riikide territooriumile rajatud rongiliinid, mis ühendavad kahte või mitut strateegilist terminali ning mis koosnevad ühest peateljest, alternatiivteedest ja neid ühendavatest liinidest, ja raudteeinfrastruktuurid ja nende varustus kaubaterminalides, rongide sorteerimis- ja koostamisjaamad, samuti neid ühendavad liinid, kaasa arvatud kõik raudteega seotud teenused, mis on nimetatud direktiivi 2001/14/EÜ II lisas; |
Selgitus | |
Raudteega seotud teenused on hädavajalikud, et tagada raudteekaubaveo turu toimimine kõikides turusegmentides (kaasa arvatud ühe vaguni ettevõtlus). Siiani on uued turuletulijad sellest ärist peaaegu täielikult välja jäetud, ja väiksemal määral ka ühendvedude pakkumisest, kuna neil ei ole nendele teenustele ligipääsu, või on see piiratud või ebaõiglane. Raudteega seotud teenused olid 2006. aastal EÜ poolt tellitud uurimuse "Servrail" peamiseks teemaks, mis kuulub ka esimese raudteepaketi uuestisõnastatud versiooni. Raudteega seotud teenused on olulised ka uute/sõltumatute reisijateveo operaatorite jaoks. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) „rasked hooldustööd” – igasugune raudteeinfrastruktuuri ja selle varustuse hooldamine või parandamine, mis on vajalik rongide liiklemiseks kaubaveokoridoris, arvestades hoolduseks reserveeritud infrastruktuuri läbilaskevõimsust kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 28; |
c) „rasked hooldustööd” – igasugune raudteeinfrastruktuuri ja selle varustuse hooldamine või parandamine, mis on vajalik rongide liiklemiseks kaubaveokoridoris ja mis on kavandatud vähemalt aasta varem, arvestades hoolduseks reserveeritud infrastruktuuri läbilaskevõimsust kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 28; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
e) „strateegiline terminal” – kaubaveokoridori terminal, mis on avatud kõigile taotlejatele ning millel on oluline roll kaubaveokoridoris toimuvas raudteekaubaveos; |
e) „strateegiline terminal” – kaubaveokoridori terminal, mis on avatud kõigile taotlejatele ning millel on juba oluline roll või millele kavandatakse olulist rolli kaubaveokoridoris toimuvas raudteekaubaveos; |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
f) „universaalteenistus” – kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asutatud ühisinstants, mis annab taotlejatele võimaluse taotleda ühest kohast ja ühe toiminguna raudteeliini kasutamist vähemalt ühte riigipiiri ületaval teekonnal. |
f) „universaalteenistus” – kaubaveokoridori kõikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asutatud ühisinstants, mis annab taotlejatele võimaluse taotleda raudteeliini kasutamist vähemalt ühte riigipiiri ületaval teekonnal. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kaubaveokoridori eesmärk on võimaldada rahvusvaheliste ja riigisiseste raudtee-kaubaveoteenuste kasutamist vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil. Kaubaveokoridoril on järgmised omadused: |
1. Kaubaveokoridor ühendab vähemalt kahte liikmesriiki ja võimaldab rahvusvaheliste ja riigisiseste raudtee-kaubaveoteenuste kasutamist. Kaubaveokoridoril on järgmised omadused: |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) koridor on TEN-T osa; |
a) koridor on TEN-T osa või on vähemalt ühildatav TEN-Tga või vajaduse korral ERTMSi transpordikoridoridega. Vajaduse korral võivad koridori osaks olla ka teatavad TEN-T alla mittekuuluvad suure või potentsiaalselt suure kaubaveomahuga lõigud; |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) koridor võimaldab raudteekaubaveo olulist arengut; |
b) koridor võimaldab raudteekaubaveo olulist arengut ning selles arvestatakse peamisi kaubavoogusid ja –vedusid; |
Selgitus | |
Kaubavedudele eelisõigust andva võrgustiku loomine peab vastama ka Euroopa peamistele liiklustelgedele, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne nõudlus rahvusvaheliste kaubavedude järele. | |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c a) see võimaldab paremat ühendust piiriäärsete liikmesriikide ja nende naabruses asuvate kolmandate riikide vahel; |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kaubaveokoridori väljaehitamiseks või muutmiseks teevad ettepaneku asjaomased liikmesriigid. Selleks edastavad nad komisjonile koos asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostatud ettepaneku, võttes arvesse lisas esitatud kriteeriume. |
2. Kaubaveokoridori väljaehitamise või muutmise otsustavad asjaomased liikmesriigid pärast seda, kui nad on komisjonile teatanud oma kavatsusest, lisades sellele koos asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostatud ettepaneku ja võttes arvesse koridori kasutavate või selle kasutamisest huvitatud raudtee-ettevõtjate algatusi ja arvamusi ning lisas esitatud kriteeriume. Huvitatud raudtee-ettevõtjad võivad menetluses osaleda, kui nad on seotud oluliste investeeringutega. |
Selgitus | |
Kui raudtee-ettevõtjad on „majandussubjektid“, st osalevad finantsseisukohast aktiivselt kaubaveokoridori loomisel või muutmisel, võivad nad menetluses osaleda. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist peab iga liikmesriik, millel on vähemalt kaks maismaapiiri teiste liikmesriikidega, vastu võtma vähemalt ühe kaubaveokoridori ehitamise ettepaneku;. |
a) hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist peab iga liikmesriik, millel on vähemalt kaks otserongiliini teiste liikmesriikidega, vastu võtma vähemalt ühe kaubaveokoridori ehitamise ettepaneku;. |
Selgitus | |
Viide otserongiliinidele on kohasem kui maismaapiiridele. | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peab iga liikmesriigi territooriumile lubama vähemalt: |
b) hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peab iga liikmesriigi territooriumile lubama vähemalt ühe kaubaveokoridori. |
i) ühe kaubaveokoridori, |
|
ii) kaks kaubaveokoridori, kui asjaomase liikmesriigi raudteekaubaveo aastane maht on 30 miljardit tonnkilomeetrit või rohkem, |
|
iii) kaks kaubaveokoridori, kui asjaomase liikmesriigi raudteekaubaveo aastane maht on 70 miljardit tonnkilomeetrit või rohkem. |
|
(Tõlkija märkus: KOM-tekstis on iii alapunktis tõlgitud „kolm“ asemel „kaks“.) | |
Selgitus | |
Määruses peaks olema nõutud, et iga liikmesriik loob ainult ühe kaubaveokoridori. Liikmesriigid peaksid ise saama turuvajaduste põhjal otsustada, kas luua rohkem koridore. Piiri olemasolust (olenemata sellest, kas see on maismaapiir või merepiir) teise riigiga peaks piisama, et liikmesriik esitaks kaubaveokoridori loomise ettepaneku. | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Komisjon vaatab läbi lõikes 2 osutatud ettepanekud kaubaveokoridori väljaehitamiseks ja võtab vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele vastu otsuse esimeste kaubaveokoridoride väljaehitamise kohta hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. Ettepanekute läbivaatamisel lähtutakse lisas osutatud kriteeriumidest. |
4. Komisjon võtab teadmiseks lõikes 2 osutatud ettepanekud kaubaveokoridori väljaehitamiseks ja uurib nende vastavust lisas toodud hindamiskriteeriumidele. Ta võib esitada vastuväiteid või teha muutmisettepanekuid vastavalt sellele, mida ta peab asjakohaseks. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Lõikes 4 osutatud kaubaveokoridore muudetakse ja täiendatakse järk-järgult kaubaveokoridori väljaehitamiseks või muutmiseks esitatud ettepanekute alusel ja pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele. Liikmesriikide ettepanekute läbivaatamisel lähtutakse lisas osutatud kriteeriumidest. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Iga kaubaveokoridori jaoks loovad direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad haldusorgani, mille ülesandeks on kaubaveokoridori rakenduskava koostamine ning selle elluviimise juhtimine. Haldusorgan esitab regulaarselt aruandeid oma tegevuse kohta asjaomastele liikmesriikidele ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1692/96/EÜ artiklis 17a osutatud TEN-T prioriteetsete projektide Euroopa koordinaatoritele, kes on kõnelause kaubaveokoridoriga seotud. |
2. Iga kaubaveokoridori jaoks loovad direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad haldusorgani, mille ülesandeks on kaubaveokoridori rakenduskava koostamine ning selle elluviimise juhtimine. Huvitatud raudtee-ettevõtjad või raudtee-ettevõtjate rühmitused, kes koridori korrapäraselt kasutavad, osalevad selles organis konsultatiivsel alusel. Haldusorgan esitab regulaarselt aruandeid oma tegevuse kohta asjaomastele liikmesriikidele ning vajaduse korral komisjonile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1692/96/EÜ artiklis 17a osutatud TEN-T prioriteetsete projektide Euroopa koordinaatoritele, kes on kõnelause kaubaveokoridoriga seotud. |
Selgitus | |
Kaubavedudele orienteeritud võrgustik on raudteekaubavedude tulevase edu seisukohalt esmase tähtsusega ning see eeldab algusest peale ühenduse tugevamat järelevalvet . | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Asjaomased liikmesriigid võivad moodustada juhatuse, mille ülesandeks on haldusorgani koostatud koridori rakenduskava heaks kiita ja selle täideviimist jälgida. Sel juhul saab juhatuse iga liige volitused pädevatelt asutustelt. |
Selgitus | |
Tuleb täpsustada liikmesriikide juhtrolli ja vastavaid ülesandeid seoses koridoriga. Seepärast peame tegema vahet kahe organi vahel – "haldusorganisse" peaksid kuuluma ainult infrastruktuuri juhid ja raudtee-ettevõtjad ning "juhatusse" ainult liikmesriikide esindajad. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Moodustatakse artiklis 9 osutatud kaubaveokoridori strateegiliste terminalide haldajatest ja omanikest koosnev töörühm. Töörühm võib esitada oma arvamuse iga sellise haldusorgani ettepaneku kohta, millel on otsene mõju strateegilistesse terminalidesse tehtavatele investeeringutele ja nende juhtimisele. Haldusorgan ei või võtta vastu ühtegi otsust, mis on vastuolus töörühma arvamusega. |
5. Moodustatakse artiklis 9 osutatud kaubaveokoridori strateegiliste terminalide, kaasa arvatud mere- ja siseveesadamate haldajatest ja omanikest koosnev töörühm. Töörühm võib esitada oma arvamuse iga sellise haldusorgani ettepaneku kohta, millel on otsene mõju strateegilistesse terminalidesse tehtavatele investeeringutele ja nende juhtimisele. Haldusorgan ei või võtta vastu ühtegi otsust, mis on vastuolus töörühma arvamusega. |
Selgitus | |
Oleks arukas kaasata need haldajad varasemas staadiumis, st kui asjaomased infrastruktuuri-ettevõtjad ettepanekut koostavad ja komisjonile esitavad. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Haldusorgani heakskiidetud rakenduskava sisaldab: |
1. Haldusorgani heakskiidetud ja regulaarselt kohandatav rakenduskava sisaldab vähemalt: |
Selgitus | |
Koridoride haldusorganitele tuleks tagada rakenduskavade koostamisel mõningane paindlikkus, mis võimaldaks neil kindlaks määrata oma vajadused ja menetlused. | |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) kaubaveokoridori omaduste kirjeldust ning kaubaveokoridori väljaehitamiseks vajalike meetmete rakenduskava; |
a) kaubaveokoridori omaduste kirjeldust, sealhulgas võimalikke kitsaskohti, ning kaubaveokoridori väljaehitamise võimaldamiseks vajalike meetmete rakenduskava; |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) haldusorgani eesmärke seoses kaubaveokoridori tulemuslikkusega, mis on väljendatud nii teenuste kvaliteedi kui ka kaubaveokoridori läbilaskevõimsusena vastavalt artikli 16 sätetele; |
c) haldusorgani eesmärke ja tema kava kaubaveokoridori tulemuslikkuse parandamiseks vastavalt artikli 16 sätetele; |
Selgitus | |
Koridoride haldusorganitele tuleks tagada rakenduskavade koostamisel mõningane paindlikkus, mis võimaldaks neil kindlaks määrata oma vajadused ja menetlused. | |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
d) käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kaubaveokoridori väljaehitamise ja tulemuslikkuse parandamise kava. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Koridoride haldusorganitele tuleks tagada rakenduskavade koostamisel mõningane paindlikkus, mis võimaldaks neil kindlaks määrata oma vajadused ja menetlused. | |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Rakenduskava kohandatakse korrapäraselt, võttes arvesse selles sisalduvate meetmete elluviimise protsessi, raudteekaubaveo turu arengut kaubaveokoridoris ja vastavalt artikli 16 lõikele 2 mõõdetud tulemusi. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Koridoride haldusorganitele tuleks tagada rakenduskavade koostamisel mõningane paindlikkus, mis võimaldaks neil kindlaks määrata oma vajadused ja menetlused. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Tehakse turu-uuring. See hõlmab eespool nimetatud ja loodetavaid kaubaveokoridori liikluse arenguid ning sellega seotud transpordisüsteemi üksikasju. Turu-uuringus analüüsitakse erinevate veoliikide arengut nii kaubaveo kui ka reisijateveo puhul. Turu-uuring sisaldab ka artikli 3 punktis c osutatud sotsiaal-majandusliku analüüsi peamisi üksikasju. Seda ajakohastatakse vähemalt kord aastas. Turu-uuringu tulemusi kasutatakse kaubaveokoridori rakenduskava kohandamiseks. |
3. Tehakse turu-uuring, mida korrapäraselt ajakohastatakse ja mis hõlmab eespool nimetatud ja loodetavaid kaubaveokoridori liikluse arenguid ning sellega seotud transpordisüsteemi üksikasju, eesmärgiga koostada ja vajaduse korral kohandada selle rakenduskava. Turu-uuringus analüüsitakse erinevate veoliikide arengut ja see sisaldab ka artikli 3 punktis c osutatud sotsiaal-majandusliku analüüsi peamisi üksikasju, samuti kulude ja tulude ning pikaajalise finantsmõju võimalikke stsenaariume. |
Selgitus | |
Turu-uuringu sisu ja koostamise menetlus tuleks määratleda paindlikult ning neid tuleks kohandada vastavalt haldusorgani vajadustele. | |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Koostatakse kaubaveokoridori väljaehitamise ja tulemuslikkuse parandamise kava. Kava sisaldab eelkõige ühiseid eesmärke, tehnilisi lahendusi ja artiklites 7–16 osutatud raudteeinfrastruktuuri ja selle varustuse jaoks vajalike meetmete elluviimise ajakava. |
4. Koostatakse kaubaveokoridori väljaehitamise ja tulemuslikkuse parandamise kava. Kava sisaldab eelkõige ühiseid eesmärke, tehnilisi lahendusi ja artiklites 7–16 osutatud raudteeinfrastruktuuri ja selle varustuse jaoks vajalike meetmete elluviimise ajakava. Nende meetmetega välditakse või vähendatakse piiranguid, mis mõjutavad raudtee läbilaskevõimsust. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Haldusorgan konsulteerib kaubaveokoridori kasutusloa taotlejatega enne rakenduskava heakskiitmist ja selle ajakohastamise käigus. Haldusorgani ja taotlejate vahel tekkiva lahkarvamuse korral võivad taotlejad pöörduda komisjoni poole, kes konsulteerib sel teemal artikli 18 lõikes 1 osutatud komiteega artikli 12 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt.. |
2. Haldusorgan konsulteerib kaubaveokoridori kasutusloa taotlejatega, sealhulgas raudtee-kaubaveoettevõtjatega, reisijateveo operaatoritega, lastisaatjatega, ekspediitoritega ja neid esindavate organitega enne rakenduskava heakskiitmist ja selle ajakohastamise käigus. Haldusorgani ja taotlejate vahel tekkiva lahkarvamuse korral võivad taotlejad edastada küsimuse artiklis 17 nimetatud reguleerivatele organitele. |
Selgitus | |
Taotlejate ja haldusorgani vaheliste konfliktide lahendamise eest peavad vastutama reguleerivad organid, mitte komisjon. Tähtis on pöörata tähelepanu võrgustiku tegelikele osalistele ning nende kogemusele ja lisandväärtusele infrastruktuuri kasutamisel. | |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – teine lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Investeeringute kavades on esitatud projektide nimekiri kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuride ja nende varustuse laiendamiseks, uuendamiseks või ümberkorraldamiseks ning nende rahalised vajadused. |
Investeeringute kavades on esitatud projektide nimekiri kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuride ja nende varustuse laiendamiseks, uuendamiseks või ümberkorraldamiseks ning nende rahalised vajadused ja rahastamisallikad. |
Selgitus | |
Ka rahastamisallikate kindlaksmääramine on tähtis. | |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Lõikes 1 osutatud investeeringute kavad sisaldavad kaubaveokoridoris kasutatavate koostalitlusvõimeliste süsteemide leviku strateegiat, mis vastab direktiivis 2008/57/EÜ määratletud raudteevõrgustike koostalitlusvõime peamistele nõudmistele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele. Selle strateegia aluseks on nende süsteemide leviku kulude-tulude analüüs. Strateegia peab olema kooskõlas koostalitlusvõimeliste süsteemide leviku siseriiklike ja üle-euroopaliste kavadega, eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) leviku kavaga. |
2. Lõikes 1 osutatud investeeringute kavad sisaldavad kaubaveokoridoris kasutatavate koostalitlusvõimeliste süsteemide leviku strateegiat, mis vastab direktiivis 2008/57/EÜ määratletud raudteevõrgustike koostalitlusvõime peamistele nõudmistele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele. Selle strateegia aluseks on nende süsteemide leviku kulude-tulude analüüs. Strateegia peab olema kooskõlas koostalitlusvõimeliste süsteemide leviku siseriiklike ja üle-euroopaliste kavadega, eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) leviku kavaga, samuti piiriüleste ühendustega ja kolmandate riikide koostalitlusvõimeliste süsteemidega, kui see on asjakohane. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Vajaduse korral nähakse investeeringute kavades ette oodatavat ühendusepoolset panust TEN-T programmi ning näidatakse ära, kuidas on need kavad ja TEN-T programm omavahel kooskõlas. |
3. Vajaduse korral viidatakse investeeringute kavades TEN-T programmi või muude poliitikavaldkondade, fondide või programmide raames ette nähtud ühendusepoolsele panusele ning näidatakse ära, et kavades toodud strateegia on nendega kooskõlas. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Lõikes 1 osutatud investeeringute kavad sisaldavad ka kaubaveokoridoris liiklevate kaubarongide veomahu suurendamise strateegiat. See strateegia võib põhineda kaubaveokoridoris liiklevate rongide pikkuse, gabariidi või teljekoormuse suurendamisel. |
4. Lõikes 1 osutatud investeeringute kavad sisaldavad kaubaveokoridoris liiklevate kaubarongide veomahu suurendamise strateegiat (teisisõnu, tuvastatud kitsaskohtade kõrvaldamist, olemasoleva infrastruktuuri kaasajastamist ja uue infrastruktuuri ehitamis). See strateegia võib sisaldada meetmeid kaubaveokoridoris liiklevate rongide pikkuse, rööpmelaiuse, laadimisgabariitide, kiiruse piiramissüsteemide, veetava lasti või teljekoormuse suurendamiseks. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – pealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Rasked hooldustööd |
Tööde koordineerimine |
Selgitus | |
Infrastruktuuri ettevõtjad peaksid kõiki oma infrastruktuuriga seotud töid koordineerima, kui need tööd võivad olemasolevat mahtu piirata. Töid tuleks koordineerida vastavalt mitmeaastastele kokkulepetele (või mitmeaastastele lepingutele), mille infrastruktuuri ettevõtjad on direktiivi 2001/14/EÜ kohaldamise raames sõlminud. | |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kaubaveokoridori infrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastavad omavahel vähemalt kord aastas oma infrastruktuuride ja nende varustuse raskete hooldustööde kavad. |
Kaubaveokoridori infrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastavad omavahel oma infrastruktuuride ja nende varustuse kõikide hooldustööde kavad, mis piiravad võrgustiku mahtu, valides töödeks sobiva viisi ja ajakava ning kooskõlas oma vastavate lepinguliste kohustustega, mis on määratletud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 6. |
Selgitus | |
Infrastruktuuriettevõtjad peaksid kõiki oma infrastruktuuriga seotud töid koordineerima, kui need tööd võivad olemasolevat mahtu piirata. Töid tuleks koordineerida vastavalt mitmeaastastele kokkulepetele (või mitmeaastastele lepingutele), mille infrastruktuuriettevõtjad on direktiivi 2001/14/EÜ kohaldamise raames sõlminud. | |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kokkuleppel artikli 4 lõikes 5 osutatud töörühmaga võtab haldusorgan vastu strateegiliste terminalide arendamise strateegia, et need terminalid vastaksid kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadustele. |
1. Kokkuleppel artikli 4 lõikes 5 osutatud töörühmaga võtab haldusorgan vastu strateegiliste terminalide arendamise ühtse strateegia, et need terminalid vastaksid kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadustele, toimides eeskätt kaubaveokoridoridel paiknevate ühendveo-sõlmpunktidena. See hõlmab koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning riikide valitsustega, maa eraldamist kaubaterminalide arendamiseks ja juurdepääsu hõlbustamist rahalistele vahenditele selle tegevuse ergutamiseks. Eeldatavale liiklusmahule tuginedes tagab haldusorgan, et strateegilistesse kohtadesse rajatakse piisavalt terminale. |
Selgitus | |
Kaubaveokoridorid peavad kaasa aitama ühtsete ja ühendveosüsteemide loomisele, koondades tähelepanu eriti strateegiliste terminalide kesksele rollile ühendvedude ja logistika arengus. | |
Sellega tugevdatakse artiklit ja selgitatakse, milline peaks terminalide roll olema, tagades ühtlasi, et terminalid paigutatakse strateegiliselt sinna, kus toimub liiklus. | |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Haldusorgan loob universaalteenistuse rongiliinide taotlemiseks kaubaveokoridoris vähemalt ühte riigipiiri ületavale kaubarongile. |
1. Haldusorgan loob universaalteenistuse rongiliinide taotlustele vastamiseks kaubaveokoridoris vähemalt ühte riigipiiri ületavale või mitmeid raudteevõrke kasutavale kaubarongile. |
Selgitus | |
Universaalteenistuse kasutamist ei tohiks kaubarongidele rongiliinide taotlemisel kohustuslikuks muuta, see peaks jääma üheks valikuvõimaluseks teiste seas. | |
Muudatusettepaneku eesmärgiks on universaalteenistuse rolli selgitamine. | |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Konkreetseid koridori infrastruktuuri-ettevõtjaid võib määrata täitma universaalteenistuse teeninduspunkti ülesandeid rongiliinide taotlejate jaoks. |
Selgitus | |
Ei ole soovitatav, et universaalteenistus oleks infrastruktuuri-ettevõtjatest eraldiseisev organisatsioon. Kõige olulisem on, et kõikidel (potentsiaalsed) raudtee-ettevõtjatel on samad võimalused kõikide kasutadaolevate rahvusvaheliste raudteeliinide tõhusaks ja läbipaistvaks broneerimiseks. | |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kõiki rongiliini taotlusi vähemalt ühte riigipiiri ületavale või mitut kaubaveokoridori võrgustikku kasutavale kaubarongile tuleb menetleda lõikes 1 osutatud universaalteenistuse kaudu. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Universaalteenistuse kasutamist ei tohiks kaubarongidele rongiliinide taotlemisel kohustuslikuks muuta, see peaks jääma üheks valikuvõimaluseks teiste seas. | |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – pealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kiirveos |
Rongiliinide standardliigid koridorides |
Selgitus | |
Raudteel veetavate kaupade liigitus peaks olema avar ja paindlik. (Teine lause ei puuduta eestikeelset versiooni.) | |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Haldusorgan määratleb, millised kaubaveoliigid on kaubaveokoridoris lubatud. Vähemalt üks liik (edaspidi „kiirveos”) hõlmab kaupu, mille kohaletoimetamine ei tohi hilineda ning millele tuleb seega tagada kiire ja täpse veo võimalused. |
1. Haldusorgan määratleb, millised kaubarongiliinide liigid on kaubaveokoridoris lubatud, ning ajakohastab seda teavet regulaarselt. Vähemalt üks liik nende liiniliikide seas (edaspidi „kiirveos”) hõlmab rongiliini, millele tuleb tagada kiire ja täpse veo võimalused. |
Selgitus | |
Raudteel veetavate kaupade liigitus peaks olema avar ja paindlik. (Teine lause ei puuduta eestikeelset versiooni.) | |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kaubaveoliikide määratlemise kriteeriumid otsustatakse vajaduse korral vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele. |
2. Kaubaveoliikide määratlemise kriteeriumid otsustab haldusorgan pärast konsulteerimist direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud taotlejatega, kes võivad kaubaveokoridori kasutada. |
Selgitus | |
Kaubaveoliigid tuleks määratleda selleks kõige sobivamal otsustustasandil, milleks on haldusorgan. Viimane oskab koridoril paikneva raudteekaubavedude sektori turuvajadusi paremini arvesse võtta. | |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Erandina direktiivi 2001/14/EÜ artikli 20 lõikest 2 näevad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ette vajaliku reservläbilaskevõimsuse kiirveoste liikumiseks tulevasel eelarveaastal enne direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 18 osutatud sõiduplaani iga-aastast koostamist, võttes aluseks toimunud kaubaveo ja artikli 5 lõikes 1 osutatud turu-uuringu. |
1. Lisaks direktiivi 2001/14/EÜ artikli 20 lõikes 2 nimetatud juhtudele näevad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ette reservvõimsuse, võttes aluseks turul vajatava reservvõimsuse hinnangu, ja avaldavad liini esialgse sõiduplaani, mis on vajalik rahvusvaheliste kiirveoste liikumise nõuete täitmiseks tulevasel eelarveaastal enne direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 18 osutatud sõiduplaani iga-aastast koostamist, võttes aluseks toimunud kaubaveo ja artikli 5 lõikes 1 osutatud turu-uuringu. |
Selgitus | |
Läbilaskevõimsuse reserveerimine ei peaks olema kohustuslik. Lisaks peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ise analüüsima ja otsustama, kas selline reserveerimine on vajalik. | |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad jätavad lõplikku sõiduplaani reservläbilaskevõimsuse, mis võimaldab neil direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23 osutatud ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele kiiresti ja asjakohaselt reageerida. Kõnealune läbilaskevõimsus peab olema piisav, et rongiliini taotlusi rahuldada ning tagada eraldatud rongiliini piisav kvaliteet nii selle läbisõiduaja kui ka kaubaveo jaoks koostatud sõiduplaani osas. |
2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad jätavad lõplikku sõiduplaani pärast ühekordsetele taotlustele reageerimiseks asjakohase reservläbilaskevõimsuse vajaduse eelhindamist vastava reservi, tagades eraldatud rongiliini piisava kvaliteedi nii selle läbisõiduaja kui ka kiirveoste veo jaoks koostatud sõiduplaani osas, mis võimaldab neil direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23 osutatud ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele kiiresti ja asjakohaselt reageerida. . |
Selgitus | |
Läbilaskevõimsuse reserveerimine ei peaks olema kohustuslik ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid ise analüüsima ja otsustama, kas selline reserveerimine on vajalik. | |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Kaubavedudeks eraldatud rongiliinid võivad olla erineva kvaliteediga läbisõiduaja osas. Direktiivi 2001/14/EÜ artiklite 7 ja 8 kohaselt võib kõnealuste rongiliinide raudteeinfrastruktuuri kasutustasu erineda olenevalt pakutavast kvaliteedist. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Kõikide eraldatud liinide osas tuleb kokkulepetest kinni pidada. Ei ole vastuvõetav, et toode või teenus on ostetud ühe hinna eest ning selle toimimise tagamiseks tuleb juurde maksta. | |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel, ei või kiirveose vedamiseks eraldatud rongiliini tühistada vähem kui kolm kuud enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut. |
5. Välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel, ei või käesoleva artikli kohaselt kiirveose vedamiseks eraldatud rongiliini tühistada vähem kui üks kuu enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut. Taotleja võib pöörduda selles küsimuses reguleeriva organi poole. Vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artiklile 27 võivad infrastruktuuri-ettevõtjad täpsustada oma võrguaruandes tingimused, mille kohaselt nad võtavad eraldamise käigus prioriteete määrates arvesse kiirkaubaveo liinide kasutamise varasemat taset. |
Selgitus | |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) | |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 4 lõikes 5 osutatud töörühm kehtestavad menetluskorra, et tagada raudteeinfrastruktuuri ja artiklis 9 osutatud strateegiliste terminalide läbilaskevõimsuse jaotuse optimaalne kooskõlastamine. |
6. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 4 lõikes 5 osutatud töörühm kehtestavad menetluskorra, et tagada käesoleva artikli kohaselt läbilaskevõimsuse jaotuse optimaalne kooskõlastamine, võttes arvesse artiklis 9 osutatud juurdepääsu strateegilistele terminalidele. |
Selgitus | |
Artiklit muudetakse, et täpsustada, et tegemist on ainult teatavat vahemaad hõlmava rahvusvahelise liiklusega. | |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6 a. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lisavad oma kasutustingimustesse tasu rongiliinide eest, mis on eraldatud, kuid mis jäävad kasutamata. Selle tasu määr on asjakohane, hoiatav ja mõjus. |
Selgitus | |
Rongiliinid on napp ressurss ning ka üldist huvi pakkuvate teenuste (nagu avaliku teenuse alla kuuluv raudteetransport) jaoks on tähtis, et rongiliine eraldataks optimaalsel viisil. Seetõttu on tähtis tagada, et taotletud rongiliine ka vastavalt kasutataks. Karistus peaks aitama ära hoida seda, et rongiliinid muutuvad „kunstlikult” veel defitsiitsemaks, ning ühtlasi seda, et rongiliiklus kaotab selle tõttu oma atraktiivsust. | |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Erandina direktiivi 2001/14/EÜ artikli 16 lõikest 1 võivad peale raudtee-ettevõtjate ja nende rahvusvaheliste ühenduste teised taotlejad kaubaveoks rongiliine taotleda juhul, kui rongiliinid hõlmavad ühte või mitut kaubaveokoridori osa. |
Erandina direktiivi 2001/14/EÜ artikli 16 lõikest 1 võivad peale raudtee-ettevõtjate ja nende rahvusvaheliste ühenduste teised taotlejad kaubaveoks rongiliine taotleda juhul, kui rongiliinid hõlmavad mitut kaubaveokoridori osa. |
Selgitus | |
Käesolev volitatud taotlejat käsitlev artikkel tuleb viia kooskõlla direktiivi 2001/14/EÜ sätetega. Nimetatud direktiivi artikkel 16 võimaldab liikmesriikidel anda taotlejatele lube oma territooriumil asuva infrastruktuuri läbilaskevõimsuste taotlemiseks. Käesolev säte peaks võimaldama volitatud taotlejatel esitada taotlusi rahvusvahelisel tasandil. | |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestavad ja avaldavad direktiivi 2001/14/EÜ I lisa artiklis 3 osutatud võrguaruandes tähtsuse järjekorra erinevate veoliikide vahel liiklushäirete korral kaubaveokoridoris. |
1. Pärast kaubaveokoridori haldusorgani ettepanekut ning täites lõikes 2 viidatud põhimõtteid ja plaane, koostavad ja avaldavad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad direktiivi 2001/14/EÜ I lisa artiklis 3 osutatud võrguaruandes tähtsuse järjekorra erinevate rongiliinide, eelkõige hilinevatele rongidele eraldatud liinide vahel liiklushäirete korral igas kaubaveokoridori osas. |
Selgitus | |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad võimalikult kooskõlastatult kindlaks määrama oma raudteevõrkudes kehtiva tähtsuse järjekorra. Igasugusest üleeuroopalisest määratlusest tuleks hoiduda, kuna infrastruktuuri eest vastutav tegevustasand oskab kõige paremini raudteekaubavedude vajadusi arvestada. | |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtsuse järjekorras peab olema vähemalt ette nähtud, et oma rongiliini algsest korraldusest kinnipidavale kiirveost vedavale rongile määratud rongiliini ei tohi määrata mõnele teisele rongile ega muuta, välja arvatud juhul, kui rongiliini algne valdaja annab oma nõusoleku liini määramiseks mõnele teisele rongile või selle muutmiseks. |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtsuse järjekorras peab olema vähemalt ette nähtud, et oma rongiliini algsest korraldusest kinnipidavale kiirveost vedavale rongile määratud rongiliini ei muudeta, kui see on vähegi võimalik, või vähemalt püütakse üldisi hilinemisi võimalikult vähendada, pöörates eriti tähelepanu kiirveoseid vedavate rongide hilinemistele. Haldusorgan töötab koos taotlejatega välja ja avaldab: |
|
a) rongide reguleerimise põhimõtted, mis tagavad, et kiirveoseid vedavaid ronge teenindatakse vähendatud läbilaskevõimsuse eraldamisel parimate võimaluste kohaselt; |
|
b) neile põhimõtetele tuginevad situatsiooniplaanid juhuks, kui liiklus koridoris on takistatud; |
Selgitus | |
Kui liiklus on häiritud, peaksid infrastruktuuri-ettevõtjad pidama prioriteetseks nn kiirvedusid. Neil peaks siiski olema piisavalt paindlikkust, et vähendada miinimumini üldiseid hilinemisi, samuti vabadus valida pragmaatilisi lahendusi. Rongide reguleerimise põhimõtete ja situatsiooniplaanide väljatöötamine liiklushäirete puhuks annaks infrastruktuuri-ettevõtjatele kasulikke suuniseid ning kindlustaks taotlejatele selguse ja läbipaistvuse. | |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad kaubaveokoridoris rakendatavate direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 määratletud toimivusskeemide kooskõla. |
1. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad kaubaveokoridoris rakendatavate direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 määratletud toimivusskeemide kooskõla. Seda kooskõla kontrollivad reguleerivad organid, mis teevad kontrollimisel koostööd vastavalt artikli 17 lõikele 1. |
Selgitus | |
Et tagada toimivusskeemide täielik kooskõla, peaksid infrastruktuuri-ettevõtjate koostööd selle tagamiseks kontrollima kaubaveokoridoride eest vastutavad reguleerivad organid. Kontrollima peaks koostöös, nagu on sätestatud artikli 17 lõikes 1. | |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – teine lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Et mõõta teenuse kvaliteeti ning kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo rahvusvaheliste ja riigisiseste teenuste tulemuslikkust, määratleb haldusorgan kaubaveokoridori tulemuslikkuse näitajad ja avaldab need vähemalt üks kord aastas. |
2. Et mõõta teenuse kvaliteeti ning kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo rahvusvaheliste ja riigisiseste teenuste tulemuslikkust, konsulteerib haldusorgan taotlejatega, kes koridori tõenäoliselt kasutavad, ning raudtee kaubaveoteenuste klientidega kaubaveokoridori tulemuslikkuse näitajate osas. Pärast konsulteerimist määratleb haldusorgan tulemuslikkuse näitajad ja avaldab need vähemalt üks kord aastas. |
Selgitus | |
Tulemuslikkuse näitajatest on kasu kaubaveoteenuste kvaliteedi parandamiseks Euroopa tasandil. Nende määratlemisel tuleks aga arvestada raudtee-kaubaveoteenuste pakkujate ning klientide vajadustega, et leppida kokku näitajad, mida peavad oluliseks kõik sidusrühmad. | |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – teine lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Tulemuslikkuse näitajate arvestamise rakenduseeskirjad kehtestatakse vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kaubaveokoridoride eest vastutavad direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud reguleerivad organid teevad koostööd järelevalve teostamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejate rahvusvahelise tegevuse üle kaubaveokoridoris. Nad konsulteerivad omavahel ja vahetavad teavet. Vajaduse korral küsivad nad oma haldusalasse kuuluva liikmesriigi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt vajalikku teavet. |
1. Kaubaveokoridoride eest vastutavad direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud reguleerivad organid teevad koostööd järelevalve teostamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejate rahvusvahelise tegevuse üle kaubaveokoridoris. Nad konsulteerivad omavahel ja vahetavad teavet. Vajaduse korral küsivad nad oma haldusalasse kuuluva liikmesriigi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt vajalikku teavet. Infrastruktuuri-ettevõtjad ja muud kolmandad osalised, kes on seotud rahvusvaheliste läbilaskemahtude jaotamisega, on kohustatud esitama asjaomastele reguleerivatele organitele viivitamata kogu vajaliku teabe rahvusvaheliste rongiliinide ja läbilaskemahtude kohta, mille eest nad vastutavad. |
Selgitus | |
Praegu on reguleerivatel organitel raske saada infrastruktuuri-ettevõtjatelt õiget teavet. On oluline tagada hea ligipääs teabele ning läbipaistvus. | |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Mõne taotleja esitatud kaebuse korral raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenuste suhtes või ex officio uurimise raames konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumit läbib vaatlusalune kaubaveokoridor, ja palub neil enne oma otsuse vastuvõtmist esitada vajalik teave. Teised reguleerivad organid esitavad kogu teabe, mida neil endil on oma siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus küsida. Vajaduse korral edastab kaebusega tegelev või ex officio uurimise algatanud reguleeriv organ toimiku pädevale reguleerivale organile juhtumi osapoolte suhtes meetmete võtmiseks. |
2. Mõne taotleja esitatud kaebuse korral raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenuste suhtes või ex officio uurimise raames konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumit läbib vaatlusalune kaubaveokoridor, ja palub neil enne oma otsuse vastuvõtmist esitada vajalik teave. Teised reguleerivad organid esitavad kogu teabe, mida neil endil on oma siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus küsida. Vajaduse korral edastab kaebusega tegelev või ex officio uurimise algatanud reguleeriv organ toimiku pädevale reguleerivale organile juhtumi osapoolte suhtes meetmete võtmiseks vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud menetlusele. |
Selgitus | |
Reguleerivatele organitele küsimuste edastamise kord tuleks viia kooskõlla direktiivi 2001/14/EÜ kehtivate sätetega. | |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd käesoleva määruse rakendamisel. Nad vahetavad teavet oma heade tavade kohta, et neid ühendusesiseselt kooskõlastada. Komisjon abistab neid nende ülesannete täitmisel. Selleks moodustab ta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töörühma, kelle tööd ta ise juhatab. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Artikkel on ülearune ja põhjustab mõttetut bürokraatiat, kuna infrastruktuuriettevõtjate vaheline kooskõlastamine ja parimate tavade vahetamine on enesestmõistetav ega vaja komisjoni sekkumist. | |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kui TEN-T tegevussuuniste ülevaatamise käigus vastavalt otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 18 lõikes 3 osutatud korrale leiab komisjon, et on asjakohane käesolevat määrust kohandada vastavalt nendele tegevussuunistele, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta. |
Kui TEN-T tegevussuuniste ülevaatamise käigus vastavalt otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 18 lõikes 3 osutatud korrale leiab komisjon, et on asjakohane käesolevat määrust kohandada vastavalt nendele tegevussuunistele, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta. Samuti võib teatavate käesoleva määruse alusel tehtud otsuste puhul tekkida vajadus TEN-T suunised läbi vaadata. |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) kaubaveokoridor on TEN-T osa; |
välja jäetud |
Selgitus | |
TEN-T kui kriteeriumi nimetamine lisas on ülearune, kuna see on juba artiklis 3 kaubaveokoridori kriteeriumina nimetatud. |
SELETUSKIRI
Raudtee osakaalu vähenemine Euroopa kaubaveos
Euroopa transpordivaldkonna poliitikat on viimase aastakümne jooksul iseloomustanud järjest suurenev liberaliseerimine. Samal ajal on transpordi maht, iseäranis kaubaveosektoris, suurenenud pidevalt. EL25s suureneb aastatel 2000–2020 kaubaveo maht (t/km) eeldatavasti 50 % võrra. Sealjuures on hoolimata sellest, et komisjon tunnustas raudteetranspordi võtmerolli Euroopa transpordiraamistikus 2001. aastal avaldatud valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustamiseks”, raudtee turuosa kaubavedudes pidevalt vähenenud: 2005. aastal moodustas see üksnes 10 % kaubavedude turuosast, 1970. aastatel moodustas see aga üle 20 %.
Niisuguseid raskusi võib selgitada transpordisektori tingimuste muutumisega viimase kümne aasta jooksul. Vastu on võetud kolm raudteepaketti, mille abil avati siseturud ning edendati konkurentsi ja transpordi tõhusust. Hoolimata teatavatest algatustest koostalitlusvõime ja raudtee infrastruktuuride ühtse juhtimise valdkonnas, nagu Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, ei toetatud aga riiklike raudteesüsteemide ühtlustamise ja nende koostoime abil liberaliseerimist piisavalt.
Raudteekaubaveo turg seisab nüüd teenuste kvaliteedi parandamise probleemi ees. Kombineeritud maantee-raudteetranspordi ettevõtjate rahvusvahelise liidu kodulehel avaldatud statistika kohaselt saabus 2007. aastal üksnes ligikaudu 60 % kaubarongidest õigel ajal. Samal aastal hilines ligikaudu 20 % kaubarongidest rohkem kui 3 tundi ning 8 % rohkem kui 24 tundi. Nõuetele mittevastavus asetab raudteekaubaveo konkurentsis teiste transpordiliikidega võrreldes ebasoodsasse olukorda.
Kvaliteedi puudumise mitmesuguste põhjuste seas keskendus Euroopa Komisjon hiljuti oma analüüsis raudteeinfrastruktuuri ressursside ebapiisavale jaotamisele kaubaveo kasuks. Seetõttu on komisjon viimastel aastatel propageerinud ideed käsitleda kaubavedusid prioriteetsemana, näiteks teatises „Põhiliselt kaubaveoks kasutatava raudteevõrgustiku suunas” (KOM(2007) 608), mille kohta Euroopa Parlament võttis 4. septembril 2008 vastu resolutsiooni. Nimetatud teatisest tulenevalt esitab komisjon nüüd ettepaneku õigusakti kohta, mille kohaselt luuakse konkurentsivõimelisele kaubaveole konkurentsivõimeline raudteevõrgustik.
Euroopa kaubaveokoridoride loomine
Komisjoni ettepaneku eesmärk on välja töötada ja kindlaks määrata rahvusvahelise raudteekaubaveo koridoride eeskirjad, iseäranis nende valiku ja halduskorraldusega seonduvad. Selles edendatakse ka ühtlustatud juhtimist infrastruktuuriettevõtjate vahel seoses rongiliinide eraldamise, liikluse korraldamise ja investeeringutega kõnealuses koridoris.
Ettepaneku II peatüki võib kokku võtta peatükina, milles käsitletakse kaubaveokoridoride kavandamist, kriteeriume, mille alusel valivad liikmesriigid kaubaveokoridorid, ning haldusorganite kindlaksmääramist. Omavahel seotakse vähemalt kaks liikmesriiki ning koridor on osa üleeuroopalisest transpordivõrgu programmist (TEN-T). Koridoride eesmärk on võimaldada raudteekaubaveo olulist edasiarendamist sotsiaal-majandusliku analüüsi alusel. Haldusorgan kinnitab asjaomase rakenduskava.
III peatükis nimetatakse kaubakoridoridesse tehtavate investeeringute peamisi elemente, eelkõige infrastruktuuri tehtavate investeeringute kavasid. Rasked hooldustööd tuleb kooskõlastada ning strateegiliste terminalide kohta tuleb koostada arendamisstrateegia.
IV peatükk sisaldab eeskirju ja instrumente, mis on seotud kaubaveokoridoride haldamisega, nagu ainukontrolli loomine rongiliinide taotluste puhul. Kindlaksmääratud kriteeriumide alusel määrab haldusorgan komiteemenetluse abil kaupadele, mille olulisim tegur on aeg, nn kiirveose kategooria. Liikluse korraldamise eeskirjad, eriti tähtsuse järjekorra kindlaksmääramise eeskirjad kiirveosele liiklushäirete korral, koostavad ja avaldavad infrastruktuuriettevõtjad.
Raportööri seisukoht ettepaneku suhtes
Raportöör tervitab asjaolu, et komisjon soovib parandada olukorda raudteekaubaveo sektoris ning jagab mitmeid komisjoni analüüsis esitatud seisukohti. Raportööril on aga teatavaid kahtlusi selles osas, kas õigusakti ettepaneku mõningad sätted tagavad piisava lahenduse raudteekaubaveo sektori probleemidele. Liikmesriikide ja komisjoni poliitilised meetmed on samuti vajalikud raudteeinfrastruktuuri tehtavate investeeringute paremaks koordineerimiseks. Lisaks on rahalisi investeeringuid vaja selleks, et edendada raudtee üldist läbilaskevõimet, mis on saavutatav üksnes liikmesriikide panuse abil.
Tulles tagasi komisjoni õigusakti ettepaneku juurde, siis on raportöör siiski seisukohal, et peamised põhjused rajada kaubaveokoridorid, mis võimaldavad paremini sünkroniseerida investeeringuid koridoride raames ning edendada piiriülest koostööd, ühtlustamata sealjuures haldusstruktuure, on põhjendatud ning kohandatud raudteekaubaveo sektori vajadustele.
Lisaks sellele soovib raportöör hoiduda mis tahes võimalikust eksitavast arusaamast, mis komisjoni teksti alusel võib tekkida. Seetõttu tuleks muuta ettepaneku sõnastus täpsemaks, kuna seda on võimalik mitmeti tõlgendada, ja seda eriti seoses võimalike negatiivsete mõjudega raudteesektoris.
Käsitledes konkreetseid sätteid eelisjärjekorra andmise eeskirjade kohta, siis neid ei tohiks tõlgendada eeskirjadena, mille eesmärk on oluliselt vähendada kogu raudteevõrgustiku operaatoritepoolse liikluskorralduse paindlikkust. Nende eeskirjade eesmärk on kogu raudteevõrgustiku tõhusust silmas pidades vastupidine: leida nimetatud konkreetsetes koridorides kauba- ja reisirongide vahel parem tasakaal. Seega ei eelistata kaubaronge täielikult kõigile teistele, sealhulgas reisirongidele. Seepärast tuleb eeskirjade vajalikkus raudteesüsteemi korralduses ühitada garanteeritud paindlikkusega, et vähendada võimalikku mõju reisijateveole, hoiduda võimalikest ebakõladest eri liiki vedude vahel ning edendada kaubavedude jätkuvust. Eeskirjade määratlemine enim ühitatud tasemel on oluline kõnealuste koridoride edukuse tagamiseks; eeskirjad peaksid võimaluse korral kindlaks määrama infrastruktuuriettevõtjad ning Euroopa tasandil tuleks seda teha võimalikult vähe, et võtta arvesse kaubaveosektori iga koridori turuvajadusi.
Määruses ei tehta ettepanekut eraldada raudteevõrgud füüsiliselt, vaid kehtestada eeskirjad, mille abil lahendada rahvusvahelistele kaubavedudele piisava teenindusaja eraldamise probleem. Kõnealused eeskirjad peavad seoses rongiliinide eraldamisega ning kaubarongide liikluse korraldamisega liiklushäirete korral olema läbipaistvamad, eriti infrastruktuuriettevõtjate klientide jaoks.
Käsitledes viidet TEN-T võrgustikule, on raportöör seisukohal, et viide on sobiv, sest TEN-T võrgustik on väga oluline kogu Euroopas. Kuid seos kaubaveokoridoridega peaks olema selgemini täpsustatud. Seega, ehkki raportöör toetab ideed, mille kohaselt võiksid kaubaveokoridorid olla osa TEN-T võrgustikust, ei tohiks koridore määratleda üksnes selle põhjal. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi koridorid ja muud olulised kaubaveoliinid võivad olla raudteekoridori ülejäänud elemendid.
Raportöör ütleb kokkuvõtteks, et kõnealune õigusakt tuleks koostada nii, et seeläbi muutuks kogu raudteevõrgustik kõigile kasutajatele tõhusamaks. Lisaks sellele peaks eesmärk olema läbilaskevõime parem jagamine igat liiki klientide vahel, kusjuures samal ajal säilitatakse ettevõtjate jaoks raudteesüsteemide paindlik toimimine.
MENETLUS
Pealkiri |
Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik (EMPs kohaldatav tekst) |
|||||||
Viited |
KOM(2008)0852 – C6-0509/2008 – 2008/0247(COD) |
|||||||
EP-le esitamise kuupäev |
11.12.2008 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 13.1.2009 |
|||||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Petr Duchoň 5.1.2009 |
|
|
|||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
17.2.2009 |
30.3.2009 |
|
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
31.3.2009 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
32 1 0 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Roberts Zīle |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Anne E. Jensen |
|||||||
Esitamise kuupäev |
2.4.2009 |
|||||||