Menetlus : 2008/2216(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0227/2009

Esitatud tekstid :

A6-0227/2009

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 19
CRE 22/04/2009 - 19

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.34
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0308

RAPORT     
PDF 175kWORD 107k
31.3.2009
PE 418.162v03-00 A6-0227/2009

Intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava

(2008/2216(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Anne E. Jensen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 regionaalarengukomisjoni ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kohta

(2008/2216(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas” (KOM(2008)0886);

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (KOM(2008)0887);

- võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2001. aasta valget raamatut „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” (KOM(2001)0370);

- võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2008. aasta teatist keskkonnahoidliku transpordi kohta (KOM(2008)0433);

- võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2008. aasta teatist väliskulude sisestamise strateegia kohta (KOM(2008)0435);

- võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2007. aasta rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (KOM(2007)0551);

- võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2006. aasta teatist „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril: Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (KOM(2006)0314);

- võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2007. aasta teatist „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta” (KOM(2007)0541);

- võttes arvesse komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatist „21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik – Komisjoni seisukoht seoses CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandega – Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2007)0022);

- võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2006. aasta teatist seoses „Intelligentse auto“ algatusega „Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks“ (KOM(2006)0059);

- võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta teatist „Kaubaveologistika Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti” (KOM(2006)0336);

- võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatist „Kaubaveologistika tegevuskava” (KOM(2007)0607);

- võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2006. aasta teatist linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0718);

- võttes arvesse komisjoni ettepanekuid ja suuniseid ning Euroopa Parlamendi seisukohti struktuurifondide, ühtekuuluvusfondi ja 7. teadusuuringute raamprogrammi kohta;

- võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta seisukohta muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise kohta(1);

- võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni panuse kohta Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga(2);   

- võttes arvesse oma 11. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta(3);

- võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku kohta(4);

- võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni teemal „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta“(5);

- võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril(6);

- võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(7);

- võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta – vahekokkuvõte(8);

- võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta(9);

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0227/2009),

A.  arvestades, et intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) on nüüdisaegsed rakendused, mis kasutavad info- ja sidetehnoloogiat transpordis ning mille abil osutatakse uuenduslikke transpordiliikide ja liikluse korraldamisega seotud teenuseid;

B.   arvestades, et intelligentsetel transpordisüsteemidel on suur potentsiaal kõigi transpordiliikide tõhusamaks kasutamiseks, mis võib vastata Euroopa transpordipoliitika vajadustele ja väljakutsetele;

C.  arvestades, et liiklusummikud mõjutavad 10 % teedevõrgust ja lähevad aastas maksma 1 % ELi SKPst, liikluses hukkunuid on endiselt 42 953 (2006), mis ületab kaugelt vahe-eesmärgi vähendada hukkunute arvu 2010. aastaks 25 000 inimeseni, ning et maanteetransport annab 72 % kõigist transpordiga seotud CO2 heitkogustest, samas kui 40 % Euroopa maanteetranspordi CO2 heitkogustest tekitab linnaliiklus;

D.  arvestades, et intelligentsed transpordisüsteemid on osutunud oluliseks energiatarbimise vähendamisel ja transpordi keskkonnahoidlikumaks muutmisel;

E.   arvestades, et intelligentsed rakendused on töötatud välja erinevate transpordiliikide, nt raudteetranspordi (ERTMS ja TAF KTK), mere- ja siseveetranspordi (LRITS, SafeSeaNet, VTMIS, jõeteabeteenused), õhutranspordi (SESAR) ja maismaatranspordi, nt kariloomade veo jaoks,

1.  rõhutab, et intelligentsed transpordisüsteemid on peamine vahend olemasoleva infrastruktuuri tulemuslikul kasutamisel ning transpordi tõhusamaks, ohutumaks ja turvalisemaks ning keskkonna seisukohalt puhtamaks muutmisel, aidates seeläbi kaasa kodanike jätkusuutliku liikuvuse ja majanduse arengule;

2.   rõhutab positiivset mõju, mida intelligentsed transpordisüsteemid avaldavad säästvale arengule kõigi piirkondade, kaasa arvatud linnapiirkondade majandustulemuste parandamisega, luues tingimused vastastikusele ligipääsetavusele, stimuleerides kohalikku ja piirkondadevahelist kaubandust, arendades Euroopa Liidu siseturgu ja tööhõivet intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisest sõltuvatel tegevusaladel;3.  on seisukohal, et intelligentsed transpordisüsteemid võivad parandada Euroopa kodanike, eriti linnapiirkondade elanike elujärge ja aitavad kaasa ka liiklusohutuse parandamisele, vähendavad ohtlikke heitmeid ja keskkonnareostust, suurendavad transpordi efektiivsust ja parandavad juurdepääsu äärepoolsematele piirkondadele ning aitavad kaasa liikluse vähendamise eesmärgi saavutamisele;

4.   taunib viivitust ELis intelligentsete transpordisüsteemide rakendamiseks ühtse raamistiku loomisel ja intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud kasutuselevõtu puudumist koos konkreetsete sihtmärkidega, mille põhjuseks on peamiselt koostalitlusvõime alased tõkked, tõhusa koostöö puudumine kõigi osaliste vahel ning lahendamata andmekaitse- ja vastutusküsimused;

5.   tervitab komisjoni intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kui meetmete ja programmide ühtset raamistikku koos selgete tähtaegadega tulemuste esitamiseks;

6.   usub kindlalt, et on vaja luua vahend, millega edendada intelligentsete transpordisüsteemide kasutamist transpordipoliitikas; toetab õigusakti vastuvõtmist intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise jaoks raamistiku kehtestamiseks ning nõuab, et komisjon annaks rohkem teavet tegevuskava meetmete, rahastamise ja kavandamise praegusest seisu kohta, tagamaks seda, et direktiivis, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks, sätestatakse selge meetmete pakett koos tähtaegadega;

7.   on teadlik ühenduse piiratud finantsabist (2008. aastal) meetmele EasyWay, mis on projekt intelligentsete transpordisüsteemide üleeuroopaliseks kasutuselevõtuks peamistes üleeuroopalise teedevõrgu (TERN) transpordikoridorides 21 ELi liikmesriigis, mille eestvedajateks on riikide maanteedeametid ja teedehaldajad koos asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmade partneritega;

Horisontaalsed küsimused

8.   juhib tähelepanu, et intelligentsed transpordisüsteemid tuleks võtta Euroopas kasutusele kõigi transpordiliikide puhul ja kõigi reisijate jaoks, kasutades Galileo rakendustega kooskõlastatud lähenemisviisi; toetab tugevalt nende kohest kasutuselevõttu, et tõhustada transpordiliikide ühitamist avaliku ja erasektori vahel ning ühistranspordi piires, seda üldise teabe parandamise ja läbilaskevõime parema haldamise kaudu;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid vastutuse küsimusega, mis kujutab endast peamist takistust intelligentsete transpordisüsteemide sujuvale ja sidusale arendamisele Euroopas;

10. on seisukohal, et koostalitlusvõime intelligentsete transpordisüsteemide arendamisel on ülimalt tähtis intelligentsete transpordisüsteemide sidusa ja tulemusliku kasutuselevõtu jaoks Euroopas; rõhutab, et üleeuroopalisse teedevõrku tehtavate investeeringute (teede ehitus või hooldus) korral tuleks püüelda intelligentsete transpordisüsteemide teenuste vajaliku kasutuselevõtu poole;

11. palub komisjonil, kuna Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide turul on juba märkimisväärne pakkumine olemas, määratleda intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste niisuguse miinimumtaseme spetsifikatsioonid, mida on võimelised saavutama kõik liikmesriigid ning mis on vajalik intelligentsete transpordisüsteemide tulemuslikuks kasutuselevõtuks, rakendamiseks ja tööks;

12. peab oluliseks turunõudluse hinnangu koostamist, milles hinnatakse tegelikku vajadust, mis ületab intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste määratletud miinimumtaset, ning intelligentsete transpordisüsteemide siseturuaspektide tugevdamist standardimise ja sobiva reguleeriva raamistiku kaudu;

13. rõhutab, kui oluline on ELi välispiiril nii tehnilisel kui haldustasandil tehtav piiriülene koostöö, mis on otsustava tähtsusega intelligentsete transpordisüsteemide tulemuslikuks rakendamiseks ELis;

Maantee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus (meede nr 1)

14. rõhutab vajadust pakkuda intelligentsete transpordisüsteemide tulemuslikuks kasutuselevõtuks piisaval hulgal andmeid ja teavet vähemalt järgmises viies põhivaldkonnas: reaalajas edastatav liiklus- ja reisiteave; andmed teedevõrgu kohta; digitaalkaartide jaoks kasutatavad avalikud andmed; andmed minimaalse universaalse liiklusteabe teenuste jaoks ja mitmeliigilist transporti hõlmavate „uksest ukseni” teekonna kavandajate jaoks;

15. nõuab, et minimaalse universaalse liiklusteabe teenused kataksid üleeuroopalise võrgu (TEN-T);

16. rõhutab, et intelligentsete transpordisüsteemide ulatuslikuks vastuvõtmiseks ning kasutuselevõtuks on vajalik võtta arvesse nii transpordialast teavet kui ka ajakava, mis on kehtestatud erinevate transpordivahendite jaoks;

17. rõhutab reisijatele ja infrastruktuuri jaoks reaalajas teabe pakkumise ning selle täpsemaks, usaldusväärsemaks ja ühetaolisemaks muutmise olulisust, austades samas Euroopa eripärasid (geograafilisi, kultuurilisi ja keelelisi) ning tagades geograafilise pidevuse;

18. peab intelligentsete transpordisüsteemide arendamise jaoks väga oluliseks erasektorile maantee-, liiklus- ja reisiandmetele juurdepääsu tagamist, austades samas eraelu puutumatust ning tegeledes intellektuaalomandi õiguste küsimusega;

Liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutamise pidevus Euroopa transpordikoridorides ja linnastutes (meede nr 2)

19. usub, et väga oluline on tagada ühtlustatud, koostalitlusvõimelised ja usaldusväärsed intelligentsed transpordisüsteemid, säilitades samas kasutajate valikuvabaduse intelligentsete transpordisüsteemide osas;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama ja ühendama intelligentseid transpordisüsteeme ELi linnalise liikumiskeskkonna algatustega, et suurendada liikumiskeskkonna ja liikluse voolavuse haldamise tõhusust ning vähendada ummikuid maanteedel, TEN-T transpordikoridorides, kaubaveokoridorides ja linnastutes;

21. on seisukohal, et vajalik on piiriülene koostöö ning intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise ja rakendamise programmide – nagu projekt EasyWay – arendamine;

22. kutsub komisjoni üles tegema kindlaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise edendamiseks vajalikku prioriteetset teavet, transpordivahendeid ja sõidukite standardeid ning meetmeid kiirteede infrastruktuuri ühtlustamiseks;

23. peab väga oluliseks, et intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmisest tuleneva majandusliku kulu hindamine sõiduki kohta ja infrastruktuuri jaoks põhineks tasuvusanalüüsil, mis hõlmaks kõiki seotud kulusid (majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid);

Intelligentsed transpordisüsteemid linnalise liikumiskeskkonna teenistuses (meede nr 2 a)

24. toetab niisuguste menetluste ja süsteemide väljatöötamist, mis on suunatud kasutajate teavitamisele linnatranspordivahendite pakkumise ja asjaomaste võrkude olukorra kohta, eelkõige GSM-tehnika kasutamise abil;

25. soovitab alustada uuringuid sama piirkonna haldusasutuste vaheliste hindade ühtlustamise süsteemide kohta ning eelkõige asjaomaste tehniliste aspektide kohta;

26. ergutab niisuguste eri transpordiliike ühendavate tehnikate väljatöötamist, mis võimaldavad piiratud liikumisvõimega isikutele paremat ligipääsu transpordivahenditele ja linnalisele liikumiskeskkonnale;

Liiklusohutus ja turvalisus (meede nr 3)

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles valmistuma ette rakenduse eCall ühtlustatud kasutuselevõtmiseks ja integreerimiseks kõigis ELi riikides 2010. aastaks, niipea kui standardiseerimiskatsed on lõpule viidud;

28. on seisukohal, et intelligentsete transpordisüsteemide rakendused ja kasutuselevõtt peaks:

-     edendama kõrgetasemelisi juhiabisüsteeme (ADAS), millel on piisav potentsiaal liiklusohutuse parandamiseks, nagu elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), samuti eCall, mis täielikult kasutusele võetuna võiksid üksi säästa ELis kuni 6 500 inimelu aastas;

-     suurendama liiklusohutust, hoides ära kiiruspiirangute ületamise, joobes sõitmise ja turvavööta sõitmise;

-     parandama tervishoiu- ja ohutustingimusi, toetades väärikate ja turvaliste parkimiskohtade kasutamist veoautojuhtidele asjakohaste teenuste pakkumisega portaali truckinform(10) kasutamise kaudu ning

-     parandama kaubavedudel juhtide ja veoste kaitset varguse, röövimise ja kaaperdamiste eest ning seega organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, eelkõige piirialadel ja rahvusvahelistel kaubavedudel, millesse on kaasatud kolmandad riigid;

29. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks sidekulude vähendamise protsessi, et telekommunikatsioonil põhinevaid side- ja teabevahendeid oleks võimalik ulatuslikumalt kasutada;

30. tunneb heameelt esildatud nn e-kaubavedude algatuse üle ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kasutusele nn intelligentse lasti põhimõtte, et saavutada kaubavedude intelligentsete transpordisüsteemide teenuste mitmeliigist transporti hõlmav lähenemisviis, mille raames keskendutakse ohtlikele kaupadele;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama reisijate- ja kaubaveole võrdset tähelepanu, et mitte teha vahet reisijateveo kahjuks, mis mõjutab eriti isikute liikuvust;

32. toetab sobiva reguleeriva raamistiku vastuvõtmist inimene-masin liidese ja intelligentsete transpordisüsteemide muude protokollide kohta ning rõhutab vajadust tegeleda vastutuse küsimustega;

33. kutsub komisjoni üles tegelema vähem kaitstud liiklejate, kaasa arvatud piiratud liikumisvõimega inimeste küsimusega ja laiendama kõrgetasemeliste juhiabisüsteemide kasutuselevõtu edendamise ja muid meetmeid, nagu intelligentsed transpordisüsteemid ja inimene-masin liides, kaherattalistele sõidukitele tegevuskavas kavandatud allmeetmete all;

34. kutsub komisjoni üles kasutama täies mahus ära transpordiinfosüsteemide (TIS) potentsiaali niisuguste ennetusmeetmete osas, mille eesmärk on hoida ära sudu ja liiga kõrgeid osoonikontsentratsioone ning vähendada müra, peentolmu, lämmastikoksiidi ja süsinikdioksiidi heitmeid;

Sõiduki integreerimine transpordi infrastruktuuri (meede nr 4)

35. rõhutab, et on oluline määratleda ühine platvormarhitektuur standarditud liideste ja protokollide jaoks, mis lihtsustaks infrastruktuuri ja infrastruktuuri (I2I), sõiduki ja infrastruktuuri (V2I) ning sõiduki ja sõiduki (V2V) vaheliste intelligentsete transpordisüsteemide, koostöösüsteemide ja spetsifikatsioonide kasutamist;

36. kutsub komisjoni üles rakendama intelligentsete transpordisüsteemide alast tegevuskava koos ühiste platvormidega intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja kasutuselevõtu jaoks ning avaliku ja erasektori osalusel ning looma sobivat raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide vastutusküsimuste lahendamiseks;

37. märgib, et tuleks ergutada intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste alast koolitust, et edendada kasutajate transpordialast suutlikkust ning lihtsustada inimese ja masina koostoimimist;

38. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma avatud foorumit teabe vahetamiseks ja intelligentsete transpordisüsteemide alaste küsimustega tegelemiseks;

Andmeturve ja -kaitse ning vastutus (meede nr 5)

39. rõhutab vajadust austada eraelu puutumatust ja on seisukohal, et eraelu puutumatuse ning andmeturve ja -kaitse küsimusi tuleks võtta arvesse intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamise algfaasidest alates kohe ülesehituse ja rakendusmeetmete määratlemisel (nn eraelu kavandatud puutumatus);

40. kutsub kõiki intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes osalejaid üles järgima EÜ direktiive isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kohta sides (direktiivid 95/46/EÜ(11) ja 2002/58/EÜ(12)) ja kutsub komisjoni üles tagama asjakohast andmete kasutamist intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes ja kasutuselevõtul;

41. usub, et anonüümsete andmete kasutamine intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes on intelligentsete transpordisüsteemide takistamatuks kasutuselevõtuks vajalik, tagades samas eraelu puutumatuse ja EÜ andmekaitse alase õigusliku raamistiku järgimise;

Euroopa koostöö ja kooskõlastamine intelligentsete transpordisüsteemide valdkonnas (meede nr 6)

42. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja tugevat juhtpositsiooni ning tõelist juhtimist intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise suunas Euroopas;

43. ergutab riiklike ja Euroopa mitmeliigilist transporti hõlmavate uksest ukseni teekonna kavandajate arendamise edendamist, võttes nõuetekohaselt arvesse ühistranspordi alternatiive, ning nende vastastikust sidumist kogu Euroopas;

44. nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks paremini ELi globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) programmidest EGNOS ja Galileo tulenevat suutlikkust ning edendaks eri transpordiliikide vastastikust seotavust;

45. rõhutab, et kõnealust tehnoloogiat tuleks kasutada nii, et välditaks transpordiliikide kokkusobimatust, ning et mis tahes kõnealuse tehnoloogia kasutamise osas peaks kehtima valikuvabadus;

46. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama, et intelligentsete transpordisüsteemide kavandamis- ja rakendamisetapis tuleks aktiivselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning Euroopa territooriumil tegutsevaid huvitatud pooli;

47  rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste olulisust intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma aktiivseid samme, et edendada ja lihtsustada selliste partnerluste kasutamist;

48. kutsub komisjoni üles esitama täielikku selgitust tegevuskava rahastamise ja selle kavandamise kohta ning kutsub nõukogu üles tagama piisavat rahastamist;

49. soovitab liikmesriikidel hinnata struktuurifondide vahendite kasutamise vahekokkuvõtte raames linnalist liikumiskeskkonda ja intelligentsete transpordisüsteemide abil saavutatava liiklusummikute vähendamist ning lisada need ajavahemikuks 2010–2013 seatud prioriteetide loetellu;

50. osutab linnapiirkondade olulise potentsiaali parema määratlemise ja ärakasutamise vajadusele ning rõhutab rolli, mida maa- ja äärepoolsed piirkonnad võivad tasakaalustatud arengu ning keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel etendada;

51. peab väga oluliseks rakendada intelligentseid transpordivõrke kõrge turismipotentsiaaliga piirkondades, et muuta liiklusvood sujuvamaks, vähendada liiklusõnnetuste arvu ja suurendada ohutust; on seisukohal, et intelligentsed transpordisüsteemid aitavad kaasa piirkondade, kaasa arvatud äärepoolsete piirkondade majandusarengule;

52. rõhutab piirkondadevahelise, piiriülese ja riikidevahelise koostöö tähtsust intelligentsete transpordisüsteemide arendamisel ja rakendamisel ning kutsub komisjoni üles arendama välja kõikides ELi keeltes laialdaselt kättesaadavat süsteemi heade tavade vahetamiseks, kuid kutsub liikmesriike üles jagama ja vahetama piirkondade vahel teadmisi parimate tavade kohta, et saavutada kaks eesmärki: edastada intelligentsete transpordisüsteemide alaseid teadmisi ja vältida killustatust süsteemi sees;

o

o o

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0509.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0057.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0087.

(4)

Vastu võetud tekst, P6_TA(2008)0007.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0311.

(6)

ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 556.

(7)

ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 154.

(8)

ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 220.

(9)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 182.

(10)

www.truckinform.eu

(11)

ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(12)

ELT L 201, 31.7.2002, lk 37.


SELETUSKIRI

Tegevuskavas intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas, mis kuulutati välja komisjoni teatisega(1), esitatakse terviklik poliitiline raamistik ning määratakse kindlaks tegevused intelligentsete transpordisüsteemide koordineeritud kasutuselevõtuks ELi tasandil.

Intelligentsed transpordisüsteemid on tänapäevased rakendused, mille puhul kasutatakse info- ja sidetehnoloogiat transpordis ning mille abil osutatakse innovaatilisi transpordiliikide ja liikluse korraldamisega seotud teenuseid mitmesugustele kasutajatele, näiteks reisijatele, maanteetranspordi infrastruktuuri kasutajatele ja sama valdkonna ettevõtjatele, sõidukiparkide haldajatele ja hädaabiteenuste pakkujatele.

Väljakutsed ja probleemi kindlakstegemine

Tõsiste takistustena, mille Euroopa transport peab ületama, on liiklusummikud maanteedel, suurenenud CO2 heitkogused ning liiklusõnnetustes hukkunute arv, samas on transpordi tõhusus, säästlikkus, ohutus ja turvalisus koos konkurentsivõimelisuse suurenemisega tegurid, mis soodustavad intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu ELis.

Komisjon märgib, et kui mitmesuguste transpordiliikide puhul on välja töötatud või kasutusele võetud mitmed rakendused – ERTMS(2) ja TAF-TSI(3) raudteetranspordi jaoks, LRTIS(4), SafeSeaNet ja VTMIS(5) meretranspordi jaoks, jõeteabeteenused (River Information System) siseveetranspordi jaoks ning SESAR(6) õhutranspordi jaoks – siis maanteetranspordi jaoks samalaadne ühtne Euroopa raamistik puudub.

Vaatamata mitmesuguste rakenduste, näiteks teemaksu elektroonilise kogumise, teekonnanavigatsiooni seadmete ja liikluskorralduse kasutamisele on intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamine maanteetranspordis ja nende ühendamine muude transpordiliikidega jäänud aeglaseks ning killustatuks, ka puudub järjepidevus ja sidusus. Pakutakse välja tegevuskava, selleks et vältida intelligentsete transpordisüsteemide eri rakenduste ja teenuste paljusust piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil ning kindlustada intelligentsete transpordisüsteemide tõhusam kasutuselevõtt ELis.

Kuus prioriteetset tegevust

Tegevuskavas sätestatakse ELi ühine raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks maanteetranspordis, kaasa arvatud ühilduvus muude transpordiliikidega. Selles tegeldakse intelligentsete transpordisüsteemide geograafilise järjepidevuse, teenuste ja süsteemide koostalitusvõime ja standardimise küsimustega.

Kuues prioriteetses tegevusvaldkonnas nähakse tegevuskavas ette konkreetsed tegevused ja tähtajad:

1. tee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutamine: üleeuroopalised reaalajas liiklus- ja reisiteabeteenused (2010), liiklusandmed (2012) ja andmed digitaalkaartide jaoks (2011), minimaalne universaalne liiklusteave (2012) ning mitmeliigilist transporti hõlmavad uksest-ukseni teekonna kavandajad (2009–2012);

2. liiklus- ja kaubaveokorralduse intelligentsete transpordisüsteemide teenuste järjepidevus Euroopa transpordikoridorides ja linnastutes: intelligentsete transpordisüsteemide teenuste järjepidevus (2011), e-kaubaveod (2010), Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide mitmeliigiline raamstruktuur (2010) ja seesama linnalise liikumiskeskkonna tarbeks (2010), elektrooniline maanteemaksu süsteem (2012/2014);

3. intelligentsetel transpordisüsteemidel põhinevad liiklusohutus- ja turvalisusrakendused: kõrgetasemelised juhiabisüsteemid (ADAS) ning ohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsed transpordisüsteemid (2009–2014), eCall (2009), inimene-masin liides (HMI) (2010), vähem kaitstud liiklejad (2014), turvalised parkimiskohad (2010);

4. sõiduki integreerimine transpordi infrastruktuuri: sõidukisisese platvormi avatud arhitektuur (2011), koostöösüsteemid (2010–2013), infrastruktuurilt infrastruktuurile (I2I) (2010), sõidukilt infrastruktuurile (V2I) (2011), sõidukilt sõidukile (V2V) (2013), mandaat Euroopa standardiorganisatsioonile (2009–2014);

5. andmeturve- ja kaitse ning vastutuse küsimused: andmeturve ja isikuandmete kaitse (2011), vastutus (2011);

6. Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide alane koostöö ja kooskõlastamine: kooskõlastamise õiguslik raamistik (2008), otsuste tegemist toetavad abivahendid (2011), rahastamissuunised (2010), linnalise liikumiskeskkonna alane intelligentsete transpordisüsteemide koostööplatvorm.

Nende prioriteetsete tegevuste elluviimiseks viitab komisjon mitme olemasoleva vahendi kasutamisele, näiteks rahalised toetused, standardimisalgatused, õigusloomealased ja õigusaktidevälised meetmed, täpsustamata aga, millist konkreetse tegevuse jaoks kasutatakse.

Märkused tegevuskava kohta

Tegevuskava esimesed neli tegevusvaldkonda hõlmavad konkreetseid võtmevaldkondi, samas kui viimased kaks valdkonda on horisontaalsemad, hõlmates valdkondadevahelisi küsimusi. Tegevuskava eesmärk on tegelda geograafilise järjepidevuse, teenuste ja süsteemide koostalitusvõime ning standardimise probleemidega. Kahtlemata on nende puhul tegemist valdkondadega, kus võib kasutada lisandväärtust ning kus see võib anda positiivseid tulemusi tõhusa, puhta, ohutu ja turvalise transpordi näol.

Tuleb märkida, et tegevuskavale on lisatud ettepanek võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja ühilduvuse jaoks teiste transpordiliikidega. See raamistik on poliitiline vahend, mis võimaldab koos tegevuskava rakendamisega töötada välja ühised spetsifikatsioonid, mille saab omakorda võtta vastu kontrolliga regulatiivmenetluse alusel.

Kuigi tegevuskava ei sisalda konkreetset rahastamispaketti selle rakendamiseks, rahastatakse teatavaid tegevusi ühenduse rahalistest vahenditest. Näitena aidatakse EasyWay (2007–2009) tegevuskavaga kaasa mitmete intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava tegevusvaldkondade rakendamisele ning EasyWay on projekt, mida rahastatakse TEN-T programmist intelligentsete transpordisüsteemide üleeuroopaliseks kasutuselevõtuks peamistel üleeuroopalise teedevõrgu (TERN) maanteedel 21 ELi liikmesriigis, mida omakorda juhivad riiklikud maanteeametid ja operaatorid koos seotud partneritega avaliku ja erasektori sidusrühmade seast.

Raportööri seisukohad

Raportöör tervitab komisjoni tegevuskava, milles sätestatakse mitu konkreetset tegevust koos täpsete tähtaegadega tulemuste saavutamiseks. Intelligentsetel transpordisüsteemidel on suur potentsiaal muuta transpordisüsteemid energiatõhusamaks, vähem ummikuid tekitavaks, ohutumaks ja turvalisemaks ning keskkonnasõbralikumaks.

Intelligentsete transpordisüsteemide eksperdid, kes osalesid 22. jaanuaril 2009 Euroopa Parlamendis samal teemal korraldatud lühikuulamisel, reageerisid komisjoni tegevuskavale positiivselt.(7) On aeg luua intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev ühine raamistik ning mitte viivitada kauem üleeuroopalise intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtu kavaga kõigi transpordiliikide puhul, kasutades enam kooskõlastatud ja ühtsemat lähenemisviisi.

Transpordipoliitikaalased meetmed ja tegevused on vajalikud, et kindlustada minimaalsed intelligentsed transportisüsteemide teenused ELi tasandil. Samamoodi on vaja kooskõlastada mitmesuguste olemasolevate algatuste (e-call), tegevuskavade (EasyWay) ja vastuvõetud meetmete (elektrooniline maksukogumine) rakendamine, selleks et kindlustada intelligentsete transpordisüsteemide sujuv ja ühtne kasutuselevõtt kõigis ELi liikmesriikides.

Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt võib anda üksikisikule suurema vabaduse, muutes kõik inimesed teadlikumaks. Andmeid reaalajas tuleks anda kõigi transpordiliikide (intermodaalsus) kohta ning kõigile reisijatele ja logistika korraldajatele. Seega on olemas selge vajadus luua kriitiline andmemassiiv, et suurendada intelligentsete transpordisüsteemide kasutamist. Sel ajal, kui tuleb vastu võtta tegevused ja meetmed ühtlustatumate, koostalitusvõimeliste ja usaldusväärsete intelligentsete transpordisüsteemide kohta, ei tohiks jätta tähelepanuta nõuet säilitada kasutajate valikuvabadus.

Õnnetuste vältimise süsteemi (ADAS) (elektrooniline stabiilsuskontroll, e-Call) või teenuste kasutuselevõtt, mis parandavad tervisealaseid ja ohutustingimusi (näiteks veoautode ja kommertsveokite turvalised parkimisalad, vähem kaitstud kasutajatega seotud küsimustega tegelemine ning inimene-masin liides, kaasa arvatud teisaldatavad seadmed), on vajalikud ohutuse ja turvalisuse eesmärkide saavutamiseks.

Sõiduki ja infrastruktuuri integratsiooni puhul on oluline sätestada vastav raamistik liikumise koostöösüsteemi jaoks, ühtsed spetsifikatsioonid I2I, V2I ja V2V jaoks ning platvormid intelligentsete transpordisüsteemide rakendustele. Selles suhtes on intelligentsete transpordisüsteemide takistamatu arengu jaoks oluline lahendada vastutuse ja eraelu puutumatuse küsimused.

Kuigi ühised standardid ja platvormid on vajalikud, et muuta elu kergemaks riigipiire ületavate inimeste jaoks, on oluline rõhutada, et intelligentsed transpordisüsteemid ei ole järelevalveühiskonna loomise vahendid. Intelligentsete transpordisüsteemide arendamise varajases etapis ning ühtlasi kõigi sidusrühmade poolt tuleb võtta arvesse eraelu puutumatust ning isikuandmete kasutamist kooskõlas EÜ õigusliku raamistikuga. Muud küsimused, millega tuleks tegelda, on järgmised: rahaline toetus intelligentsetele transpordisüsteemidele; taskukohasus; linnaline liikumiskeskkond;

Muud küsimused, millega tuleks tegelda, on järgmised: rahaline toetus intelligentsetele transpordisüsteemidele; taskukohasus; linnaline liikumiskeskkond; ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) programmidest tulevate ELi vahendite parem kasutamine; parem juhtimine, jälgimine ja hindamine.

(1)

KOM(2008) 0886.

(2)

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem.

(3)

Kaubavedude tehnilise spetsifikaadi telemaatiline rakendus koostalituse puhul.

(4)

Kaugtuvastus- ja jälgimissüsteem.

(5)

Laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.

(6)

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem.

(7)

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/hearingsCom.do?language=EN&body=TRAN and http://www.europarl.europa.eu/wps-europarl-internet/frd/vod/player?eventId=20090122-0900-COMMITTEE-TRAN&language=en&byLeftMenu=researchcommittee


regionaalarengukomisjoni ARVAMUS (12.2.2009)

transpordi- ja turismikomisjonile

intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kohta

(2008/2216(INI))

Arvamuse koostaja: Giovanni Robusti

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab positiivset mõju, mida intelligentsed transpordisüsteemid avaldavad säästvale arengule kõigi piirkondade, kaasa arvatud linnapiirkondade majandustulemuste parandamisega, luues tingimused vastastikusele ligipääsetavusele, stimuleerides kohalikku ja piirkondadevahelist kaubandust, arendades Euroopa Liidu siseturgu ja tööhõivet intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisest sõltuvatel tegevusaladel;

2.  on seisukohal, et intelligentsed transpordisüsteemid võivad parandada Euroopa kodanike, eriti linnapiirkondade elanike elujärge ja aitavad kaasa ka liiklusohutuse parandamisele, vähendavad ohtlikke heitmeid ja keskkonnareostust, suurendavad transpordi efektiivsust ja parandavad juurdepääsu äärepoolsematele piirkondadele ning aitavad kaasa liikluse vähendamise eesmärgile;

3.  taotleb uute tehnoloogiate rakendamist, et parandada energiatõhusust nii piirkondlikul kui ühenduse tasandil;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama, et intelligentsete transpordisüsteemide kavandamis- ja rakendamisetapis tuleks aktiivselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning Euroopa territooriumil tegutsevaid sidusrühmi;

5.  rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste olulisust intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma aktiivseid samme, et edendada ja lihtsustada selliste partnerluste kasutamist;

6.  püüab edendada integreeritud lähenemisviisi tegevuse kooskõlastamise saavutamiseks liikmesriikide vahel, et ajavahemikuks 2007–2013 kavandatud regionaalpoliitika meetmete rakendamise ajakava oleks kookõlas tegevuskavas määratletud eesmärkide saavutamisega;

7.  osutab linnapiirkondade olulise potentsiaali parema määratlemise ja ärakasutamise vajadusele ning rõhutab rolli, mida maa- ja äärepoolsed piirkonnad võivad tasakaalustatud arengu ning keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel etendada;

8.  on seisukohal, et erakordselt oluline on rakendada intelligentseid transpordivõrke kõrge turismipotentsiaaliga piirkondades, et muuta liiklusvood sujuvamaks, vähendada liiklusõnnetuste arvu ja suurendada ohutust; on seisukohal, et intelligentsed transpordisüsteemid aitavad kaasa piirkondade, kaasa arvatud äärepoolsete piirkondade majandusarengule;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, pidades silmas Euroopa geograafilist eripära, omistama enam tähtsust piirkondadele, mis osalevad suuremal määral piirkondadevahelises sisevee- ja meretranspordis ning edendama selle transpordiliigi ja traditsiooniliste liikide järjest suuremat omavahelist seotust;

10. rõhutab piirkondadevahelise, piiriülese ja riikidevahelise koostöö tähtsust intelligentsete transpordisüsteemide arendamisel ja rakendamisel ning kutsub komisjoni üles arendama välja kõikides ELi keeltes laialdaselt kättesaadavat süsteemi heade tavade vahetamiseks, kuid kutsub liikmesriike üles jagama ja vahetama piirkondade vahel teadmisi parimate tavade kohta, et saavutada kahte eesmärki: edastada intelligentsete transpordisüsteemide alaseid teadmisi ja vältida killustatust süsteemi sees.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

45

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Giorgio Carollo, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Monica Giuntini, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Iosif Matula, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Giovanni Robusti, Wojciech Roszkowski, Catherine Stihler, Margie Sudre, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emanuel Jardim Fernandes, Stanisław Jałowiecki, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Flaviu Călin Rus, Richard Seeber, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Wolf Klinz, Sepp Kusstatscher, Toine Manders


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

34

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Luis de Grandes Pascual, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Luís Queiró, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Marie Panayotopoulos-Cassiotou

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Elisabeth Schroedter

Õigusteave - Privaatsuspoliitika