Menetlus : 2008/2301(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0232/2009

Esitatud tekstid :

A6-0232/2009

Arutelud :

PV 21/04/2009 - 27
CRE 21/04/2009 - 27

Hääletused :

PV 22/04/2009 - 6.23
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0239

RAPORT     
PDF 236kWORD 204k
3.4.2009
PE 418.130v02-00 A6-0232/2009

2008. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelud

(2008/2301(INI))

Petitsioonikomisjon

Raportöör: Mairead McGuinness

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 LISA: Euroopa Parlamendile 2008. aastal saadetud petitsioonid
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2008. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelude kohta

(2008/2301(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta;

–   võttes arvesse 2008. aastal Rumeenias, Bulgaarias ja Prantsusmaal läbiviidud teabekogumismissioonide tulemusi ning vastavaid raporteid ja soovitusi, mille petitsioonikomisjon on heaks kiitnud;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 21 ja 194, millega antakse kõigile ELi kodanikele ja elanikele õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 192 lõiget 6;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0232/2009),

A. tunnistades, kui tähtis on petitsiooniprotsess ja selle eriomadused, mis võimaldavad vastutaval komisjonil püüda leida parlamendile petitsiooni esitanud ELi kodanikele lahendusi ja selgitusi;

B.  arvestades, et parlamendile petitsioone esitavate ELi kodanike arv kasvab ja et petitsioonikomisjon teeb jõupingutusi selle nimel, et muuta kodanike petitsioonidele vastamise menetlust kiiremaks;

C. arvestades, et mitmeid 2007. aasta raportis vastu võetud soovitusi tuleb parlamendi organitel alles rakendada, näiteks taotlust suurendada viivitamata petitsioonikomisjoni haldusressursse, sealhulgas keelelist ja õiguslikku pädevust, eesmärgiga suurendada parlamendi võimet viia läbi talle suunatud petitsioonide sõltumatut uurimist, ning, näiteks teha siseturgu puudutavate petitsioonide ja kaebuste osas tihedamat koostööd SOLVITiga ning luua ühine ELi portaal Euroopa kodanikele;

D.  pidades meeles asjaolu, et vaatamata liidu poliitika ja struktuuride märkimisväärsele arengule kõnealuse aja jooksul, on kodanikud ikka vahetult teadlikud paljudest puudustest liidu poliitika ja programmide kohaldamisel, kuna need mõjutavad kodanikke otseselt, ning arvestades, et selliste puuduste kohta esitatakse sageli petitsioone;

E.  olles teadlik tõsiasjast, et punkti „kodanikualgatus” lisamine Lissaboni lepingusse suurendab veelgi kodanike kaasatust Euroopa Liidu tegevusse ja töösse;

F.   arvestades, et parlamendil on sellest tulenevalt vastutus tagada ELi kodanike ja elanike huvides ühenduse õiguse parem kohaldamine liikmesriikide poolt ning teha nimetatud eesmärgi saavutamiseks liikmesriikidega koostööd;

G.  arvestades samas, et mitmed liikmesriigid väljendavad endiselt vastumeelsust aktiivsele koostööle vastutava komisjoniga ja jätavad eelkõige osalemata komisjoni koosolekutel, ning arvestades, et see näitab lojaalse koostöö puudumist parlamendiga;

H.  arvestades, et kui vastutava komisjoniga ei tehta ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise huvides aktiivset ja õigeaegset koostööd, võib kahtluse alla seada asjaomase liikmesriigi soovi ja kavatsuse ELi poliitikat ja eesmärke nõuetekohaselt rakendada, mistõttu võib ametivõimude suhtes võtta meetmeid aluslepingutes sätestatud sanktsioonide ja karistuste abil ning nad võivad sattuda ka avaliku kriitika alla;

I.    tunnistades siiski, et paljude liikmesriikidega on koostöö heal tasemel ja nad püüavad koos parlamendiga vastata kodanike poolt petitsiooniprotsessi kaudu väljendatud mureküsimustele;

J.    tunnustades konstruktiivset panust, mille petitsiooniprotsessi annavad komisjoni talitused, kes koostavad vastutava komisjoni taotlusel regulaarselt esialgseid hinnanguid mitmete esitatud petitsioonide kohta;

K.  arvestades, et sellist koostööd võiks ja peaks suurendama, eriti EÜ asutamislepingu artiklites 226 ja 228 sätestatud menetluste korral nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

L.  arvestades, et parlamendi hinnangul oleks õiguspärane, kui ta kasutab EÜ asutamislepingu artikliga 230 talle antud pädevust juhul, kui seda on vaja ühenduse õiguse tõsise rikkumise lõpetamiseks, mis on tulnud ilmsiks petitsiooni uurimise käigus, kus vaatamata püüdlustele olukorda lahendada esineb parlamendi ja komisjoni vahel jätkuvalt suuri erimeelsusi seoses ühenduse õigusest tulenevate vajalike meetmetega, et kaitsta käsitletava juhtumi puhul kodaniku õigusi;

M.  arvestades, et isegi juhul, kui Euroopa Kohus kohustab liikmesriiki muutma oma õigusakte, et viia need vastavusse ELi õigusaktidega, ei ole rikkumise puhul algatatavas menetluses ette nähtud heastamisvahendeid petitsiooni esitajatele;

N.  arvestades, et põhiline ebaõiglus, mida ELi institutsioonid ja eelkõige Euroopa Parlament peavad täiendavalt käsitlema, seisneb suutmatuses näha ette kohtuväliseid heastamisvahendeid vahetult nendele ELi kodanikele, kes on kannatanud või kannatavad ELi õiguse nõuetekohase kohaldamata jätmise tõttu;

O. arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 230 on parlamendil hagemisõigus Euroopa Kohtus nõukogu ja komisjoniga samadel tingimustel, ning arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 201 on parlamendil volitused kontrollida komisjoni tegevust ning seega on tema käsutuses õiguslikud ja poliitilised vahendid kodanike õigustatud murede tõhusamaks käsitlemiseks;

P.   arvestades, et parlament peaks oma menetlused läbi vaatama, et hõlbustada Euroopa Kohtusse kaebamist, eelkõige kodukorra artikli 121 alusel, kui kaalul on petitsiooni esitajate huvid;

Q. arvestades, et tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et vastavalt ELi lepingu artiklile 6 tugineb EL vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õiguspärasuse põhimõtetele ning et asjaomane säte on ka ELiga ühinemise suhtes kehtestatud Kopenhaageni kriteeriumide keskmes, ning arvestades, et ELi lepingu artiklis 7 on sätestatud erimenetlused, mida võib algatada nimetatud põhimõtete tõsise ja püsiva rikkumise korral või siis, kui ilmneb selge oht, et seda tehakse;

R.   võttes arvesse 2008. aastal täiskogu istungile esitatud ja liikmete valdava häälteenamusega vastu võetud resolutsiooni ettepanekuid, mis koostati parlamendi kodukorra artikli 192 lõike 1 kohaselt, tuginedes Läänemerre kavandatud gaasijuhtme Nord Stream mõju ning eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta esitatud petitsioonidele;

S.  arvestades, et kasvav mure energiavarustuskindluse pärast on viinud maagaasi ja veeldatud maagaasi torujuhtmeprojektide algatamiseni, mis, eriti siis, kui seda on tehtud kiirustades ning ilma riske ja alternatiive piisavalt analüüsimata, on pannud petitsiooni esitajad muretsema selle pärast, et ei ole piisavalt arvesse võetud võimalikku tõsist ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja julgeolekule, eriti seoses projektidega Läänemeres, Walesis ja Iirimaal;

T.  arvestades, et petitsioonide läbivaatamisel on ilmnenud, et keskkonnamõju hindamist käsitleva muudetud nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta)(1) lisades esitatud projektide nimekiri ei kajasta mitmeid pärast viimaseid lisades tehtud muudatusi alguse saanud olulisi rajatisi ja tegevusi, näiteks taasgaasistamis- ja biodiislitehaseid;

U. arvestades, et Natura 2000 võrgustikuga seoses esitatud arvukad petitsioonid tõendavad jätkuvalt, et bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine on Euroopa Liidu oluline ülesanne ning et elupaikade direktiiv(2) ja linnudirektiiv(3) on peamine ja asendamatu vahend, mille abil EL täidab endale võetud kohustust peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine 2010. aastaks;

V. arvestades, et petitsioonide uurimine on näidanud, et piisavate mageveevarude puudumist raskendavad sageli muud tegurid, nagu kasvav nõudlus vee järele seoses liigse linnastumisega ja vaba aja veetmise projektidega, infrastruktuuri ja lekete ennetamise ebapiisava toetamisega ning tööstusliku põllumajanduse intensiivse veetarbimisega ja hinnapoliitikaga, mis ei soodusta säästlikku veetarbimist;

W  võttes arvesse petitsioonikomisjoni poolt pärast Fos-sur-Meri, Küprose ja Rumeenia külastamist esitatud soovitusi;

X.  pidades silmas petitsioonikomisjoni väljendatud muret seoses teatavate infrastruktuuriprojektidega Bulgaarias Rila mäestikus, mida vaadeldi teabekogumismissiooni raames 2008. aastal;

Y. arvestades, et kuigi Ühendkuningriigi parlamendi- ja tervishoiuvolinik Ann Abraham pöördus 2008. aasta detsembris petitsioonikomisjoni poole ja esitas oma uurimistulemused, mille koostamine võttis aega neli aastat, ei saa Ühendkuningriigi valitsuse poolt sellele järgnenud 2009. aasta jaanuaris antud vastust, mis hõlmas võimalikke ex gratia hüvitisi ebavõrdselt kannatanud inimestele, pidada nõuetekohaseks heastamisvahendiks üleujutuse arvukatele ohvritele;

Z.  tunnustades positiivset ja konstruktiivset koostööd Euroopa Ombudsmaniga 2008. aastal, petitsioonikomisjoni toetust tema 2007. aasta aruandes ning eriaruannetes esitatud soovitustele, milles on käsitletud kaebust 1487/2005/ seoses nõukogus kasutatavate keeltega ja kaebust 3453/2005/ seoses komisjoni poolt rikkumismenetluse kohaldamisega ning tervitades ombudsmani tegevusjuhendi muudatusi, mille parlament on heaks kiitnud;

AA.     arvestades, et 2008. aastal esitati petitsioonikomisjonile 1886 petitsiooni, millest 1065 tunnistati vastuvõetuks ja 821 tunnistati vastuvõetamatuks; arvestades, et nende petitsioonide arv, mis ei vastu kodukorra artikli 191 lõikes 1 esitatud tingimustele, on 2007. aasta algusest alates märkimisväärselt tõusnud,

1.  tervitab petitsiooni esitajate osalemist ja kaastööd igal petitsioonikomisjoni koosolekul, mis võimaldab pidada otsest ja avatud dialoogi Euroopa Parlamendi esindajatega, ning julgustab endiselt ELi kodanikke ja ühenduse ühinguid tõstatama küsimusi, mis puudutavad Euroopa Liidu tegevusala ja mõjutavad neid otseselt, olles veendunud, et see võimaldab Euroopa Parlamendil institutsioonina täita olulist rolli ühenduse õiguse rakendamise kontrollimisel liikmesriikides ning paremini kaitsta ja edendada kõigi ELi kodanike põhiõigusi, mis on kindlaks määratud ELi lepingus;

2.  kutsub liikmesriikide parlamente ja omavalitsusi Euroopa Liidu kodanike esindajatena tungivalt üles jälgima ka edaspidi tähelepanelikult seda, kuidas liikmesriigid kohaldavad aluslepinguid ja ELi õigusakte, eelkõige sellistes küsimustes nagu keskkond, sotsiaal- ja tööõigus, isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine, finantsteenused, kodanike põhiõigused, sealhulgas õigus seaduslikult omandatud varale, kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ja kõik diskrimineerimise vormid, ning kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles kodanikega tõhusalt suhtlema, et viimased oleksid teadlikud oma õigustest ning riiklike ja kohalike institutsioonide kohustustest;

3.  rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei saa parlament pidada vastuvõetavaks petitsioone, millega soovitakse esitada kaebus liikmesriigi pädevate asutuste või õigusasutuste otsuste kohta ning et asjaomane teave tuleb sel põhjusel petitsiooni esitajatele edastada selgel ja arusaadaval viisil; rõhutab samuti, et kaebused peavad selleks, et neid saaks vastuvõetavaks tunnistada, vastama parlamendi kodukorra artikli 191 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

4.  nõuab 2007. aasta raportis vastu võetud, kuid seni rakendamata soovituste rakendamist mõistliku aja jooksul;

5.  kutsub Euroopa Komisjoni, kõiki liikmesriike ja nende riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning alalisi esindusi üles tegema täiel määral koostööd Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga, et uurida lojaalsuse ja konstruktiivsuse põhimõttest lähtudes petitsioonides sisalduvaid väiteid või ettepanekuid ning püüda leida petitsiooniprotsessi kaudu tõstatatud küsimustele lahendusi;

6.  nõuab, et Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vastutavad organid vaataksid täielikult läbi võimalikud menetlused ELi kodanikele heastamisvahendite tagamiseks ning et ELi kodanike õiguste täiendavaks tugevdamiseks korraldataks läbirääkimised uue institutsioonidevahelise lepingu üle, mis annaks uurimiskomisjonidele suuremad volitused;

7.  usub, et selline läbivaatamine täiendaks Lissaboni lepingu võimalikku rakendamist, kuna see annab lisatagatised, mis põhinevad ELi kodanikele ja ELi institutsioonidele antud õigustel ja kohustustel;

8.  tuletab meelde, et nagu parlament rõhutas oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta, mis käsitleb ELi lepingu artiklit 7,(4) et ELi alusväärtuste austamine ja nende edendamine ning demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse on parlamendi kui Euroopa kodanike poolt otse valitud esindaja eriline kohus, ning tuletab meelde, et parlament väljendas seisukohta, et „eirates võimalikku vajadust karistuste järele, loob EL arvatavasti mulje, et ta ei ole valmis või võimeline kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et oma väärtusi kaitsta”;

9.  kutsub komisjoni veel kord üles petitsiooniprotsessi rohkem tunnustama ja sellele enam rõhku panema, pidades eelkõige silmas rikkumiste puhul algatatavate menetluste kohaldamist ning nõuet teavitada petitsioonikomisjoni otse ja ametlikult, kui tehakse otsuseid algatada artiklite 226 ja/või 228 kohaseid menetlusi, mis on seotud petitsioonides tõstatatud küsimustega;

10. tuletab meelde, et parlament on avaldanud arvamust, et süüdistusi ühenduse õiguse tõsiste rikkumiste kohta, mida petitsioonikomisjon on petitsioonide läbivaatamise käigus igati põhjendatuks tunnistanud, kuid mida asjaomane liikmesriik keeldub tunnistamast ja mis võivad luua riigisisese pretsedendi, peaks kõrgeima kohtuastmena uurima Euroopa Kohus, et tagada ühenduse õiguse ja siseturu tegeliku olukorra vaheline kooskõla ja sidusus(5);

11. on teadlik, et isegi kui rikkumismenetluse tulemus on positiivne, ei pruugi see konkreetsele petitsiooni esitajale tagada tema poolt tõstatatud küsimuses otsest lahendust ning see õõnestab sageli kodanike usaldust ELi institutsioonide võime vastu täita nende ootusi;

12. on seisukohal, et kuna on olemas selged viited sellele, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine 2010. aastaks ei suudeta saavutada, tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid elupaikade ja linnudirektiivi kohaldamise tõhustamiseks, ning kutsub komisjoni tegema kõik selleks, et tagada kõnealuste direktiivide kohaldamine liikmesriikides kooskõlas nimetatud eesmärgiga;

13. kutsub Euroopa Komisjoni koostöös parlamendiga üles propageerima liikmesriikides tulevikku suunatud mõtteviisi olulisust, eriti seoses kavade heakskiitmisega, et aidata ennetada juba vastu võetud, kuid veel jõustumata ühenduse õigusaktide sätete võimalikke rikkumisi;

14. tõdeb, et mõnikord ei ole võimalik petitsiooni esitajate kaebustele lahendust leida kohaldatavates ühenduse õigusaktides endis leiduvate puuduste tõttu;

15. väljendab muret seoses petitsioonikomisjonile esitatavate rohkete petitsioonidega, milles taotletakse mittekodanikest Läti elanikele hääletusõiguse andmist kohalikel valimistel; tuletab meelde, et ÜRO inimõiguste komitee, ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress, Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee soovitasid, et mittekodanikel tuleks lubada osaleda kohalikel valimistel; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kontrolliks ja ergutaks Läti mittekodanike (kellest paljud on Lätis sündinud) seisundi seadustamist;

16. märgib, et Euroopa Parlament saab eraisikutelt ja ühingutelt palju petitsioone, milles esitatud probleemid pole sageli seotud ühenduse õiguse rikkumisega ning mida seetõttu peaks lahendama asjaomase liikmesriigi kohtutes; peale selle märgib, et alles siis, kui riigisisene kohtusüsteem on läbi käidud, on asjakohaseks apellatsioonikoguks Euroopa Inimõiguste Kohus;

17. märgib, et nn ühe asukoha petitsioon, millele kirjutas alla 1 500 000 inimest ja milles taotletakse, et Euroopa Parlamendi istungid toimuksid vaid ühes kohas, ei ole veel lõplikku käsitlemist leidnud; soovitab petitsioonikomisjonil seada see küsimus parlamendi järgmisel ametiajal prioriteediks;

18. kutsub seetõttu vastutavaid õigusloomega seotud komisjone üles pidama meeles ettepanekuid või soovitusi, mida petitsioonikomisjon aeg-ajalt teeb seoses teatavate ELi õigusaktide kohaldamisega liikmesriikide poolt, et võtta võimalusel ette läbivaatamine või täiendav uurimine;

19. tuletab meelde parlamendi poolt komisjonile esitatud palvet tõhustada järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta)(6) rakendamise üle seoses murettekitavate ja eksitavate kataloogiettevõtetega ning teavitada parlamenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul)(7) reguleerimisala laiendamise otstarbekusest ja võimalikest tagajärgedest, eelkõige asendades sõna „tarbija“ sõnadega „ebaausa kaubandustava sihtmärk“;

20. kinnitab ombudsmani poolt nõukogule esitatud nõuet laiendada nõukogu eesistujate koduleheküljel keelte valikut, lisades sinna ELi suuremaid keeli, et tagada kodanikele otsejuurdepääs nõukogu eesistujate tegevusele; viitab seejuures Prantsusmaale, kes nõukogu eesistujana lähtus oma ametliku kodulehekülje avaldamisel ombudsmani soovitustest;

21 kinnitab tööaja direktiivi(8) rakendamisele viidates ombudsmani poolt komisjonile esitatud nõuet, et kodanike kaebusi tuleks käsitleda kooskõlas hea halduse põhimõttega selles osas, mis puudutab komisjoni kaalutlusõigust seoses rikkumismenetluste algatamisega;

22. väljendab heameelt kohase institutsioonilise raamistiku piires toimuva konstruktiivse koostöö üle ombudsmani ja ELi vahel;   toetab ombudsmani korduvaid üleskutseid võtta vastu kõikidele ELi institutsioonidele ja organitele ühine hea haldustava eeskiri, mille parlament kiitis heaks oma 6. septembri 2001. aasta resolutsioonis Euroopa ombudsmani eriaruande kohta Euroopa Parlamendile pärast omaalgatusliku uurimise läbiviimist seoses hea haldustava eeskirja olemasolu ja üldsusele kättesaadavusega erinevates ühenduse institutsioonides ja organites(9); on seisukohal, et ombudsman, komisjon ja parlament peaksid ELi institutsioonidele suunatud kaebuste käsitlemiseks looma ühise ELi portaali;

23. nõuab tungivalt, et kõik pooled rakendaksid ÜRO Julgeolekunõukogu Küprose küsimust käsitlevat 1984. aasta resolutsiooni nr 550, mis viiks omandi täieliku tagastamiseni selle õiguspärastele omanikele Varoshas; teeb ettepaneku, et juhul kui 2009. aasta lõpuks ei ole saavutatud silmnähtavat edu, võib vastutav komisjon kaaluda Famagusta petitsiooni esitajate küsimuse tõstatamist täiskogu istungil;

24. kutsub Rumeenia ametivõime üles võtma meetmeid Rumeenia kultuuri- ja arhitektuuripärandi säilitamiseks ja kaitsmiseks kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 151, mida nõutakse Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 2007. aasta deklaratsioonis vajaduse kohta võtta meetmeid ohustatud ajaloolise ja arhitektuurilise mälestusmärgi, Bukaresti (Rumeenia) roomakatoliku Püha Joosepi katedraali kaitsmiseks(10); juhib kommunistliku režiimi poolt konfiskeeritud omandi tagastamisega seotud probleemidele viidates tähelepanu sellele, et EÜ asutamislepingu artikli 295 kohaselt kuuluvad omandiküsimused liikmesriikide pädevusse;

25. palub Prantsusmaa asutustel viia läbi epidemioloogiline hindamine, et teha kindlaks, millist mõju võiks avaldada Fos-sur-Meri ehitatav jäätmepõletusjaam vahetus läheduses asuvale Fos-Berre’i piirkonnale;   tunnistab, et nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus(11) ei keela jäätmepõletusjaama ehitamist alale, mis juba on õhusaastest mõjutatud, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt direktiivile 1999/30/EÜ ja nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivile 96/62/EÜ (välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta)(12) tuleb võtta meetmeid, et tagada vastavus Euroopa õhusaastestandarditele;

26. tuletab meelde petitsioonikomisjoni 2007. aasta raportis esitatud soovitusi seoses petitsioonide käsitlemise haldusmenetluse muutmisega küsimustes nagu petitsioonide registreerimise üleandmine petitsioonikomisjoni sekretariaadile, tihe koostöö SOLVITiga, petitsioonide andmebaasi edaspidine täiendamine, ELi portaali loomine Euroopa kodanikele jne; tervitab petitsioonide käsitlemist puudutava hea tava eeskirja koostamist parlamendiliikmete poolt, mis peaks jõustuma parlamendi järgmisel ametiajal;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1)

EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(2)

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(3)

Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ looduliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).

(4)

ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 408.

(5)

Resolutsioon P6-0040/2005.

(6)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

(7)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(8)

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte (EÜT L 307, 13.12.1993, lk 18).

(9)

EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331.

(10)

ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 162.

(11)

EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41.

(12)

EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Praeguse parlamendikoosseisu ajal on petitsioonikomisjon töötanud selle nimel, et tagada Euroopa kodanike ja elanike poolt asutamislepingu artikli 194 alusel otse Euroopa Parlamendile petitsioonidena esitatud probleemide ja murede põhjalik käsitlemine ja neile vastamine.

Kuigi petitsioonikomisjonil on raskusi, et pidada sammu talle esitatud üha kasvavate nõudmistega, on komisjon saavutanud mitmetes valdkondades oma tegevuse eest austust ja tunnustust, mida ei saadud mitmel varasemal aastal. Edusamme on tehtud mitte üksnes kodanike murede suurema läbipaistvuse tagamiseks näiteks selle kaudu, et üha rohkem petitsiooni esitajaid on kutsutud osalema komisjoni koosolekutele, kus neil on olnud võimalik oma muresid kaitsta ja põhjendada, vaid uue elektroonilise andmebaasi väljatöötamisega on oluliselt parandatud ka parlamendiliikmete juurdepääsu petitsioonidele ja nendega seotud dokumentidele.

Petitsioonid jagunevad eri kategooriatesse ja inimeste jaoks, kes jälgivad parlamendikomisjoni tegevust vaid kaugelt (isegi parlamendi sees), ei ole alati selge, mis on petitsioonikomisjoni tegelik eesmärk. Osaliselt on see seepärast nii, et petitsioonikomisjonil ei ole üht konkreetset ülesannet, vaid väga erinevad valikud, mis võimaldavad leida iga esitatud petitsiooni jaoks kõige kasulikuma tegevussuuna. See on nii ka seepärast, et petitsioonikomisjoni kord on väga erinev õigusloomega seotud komisjonide korrast, millel on parlamendi kohustuste tõttu institutsioonidena enim mõjukust ja langeb osaks enim tähelepanu. Isegi 27 liikmesriigi üldsusele ei ole alati selge, mis petitsioon on või mida parlament sellega teha saab.

Seepärast võib olla kasulik püüda selles aastaraportis määrata erinevad petitsioonide tüübid, mis petitsioonikomisjonile laekuvad.

· Kampaanialaadsed petitsioonid – need on allkirjastatud väga suure arvu kodanike poolt mõne poliitilise eesmärgi toetuseks, mille puhul allkirjade arv näitab ära avaliku huvi kõnealuse teema vastu. Näiteks võib tuua härjavõitluste vastu protesteerijad Hispaanias, hülgepoegade hukkamise, Iisraeli ja Palestiina inimeste vahelisest konfliktist tulenevad humanitaarkannatused, olukord Iraagi Kurdistanis, demokratiseerimine Valgevenes, ebainimlik humanitaarolukord Zimbabwes, parlamendi üks asukoht Brüsselis jne.

· Mõjutavad petitsioonid – ka need võivad olla allkirjastatud suure arvu isikute poolt, kuid nende eesmärk on avaldada mõju konkreetsetele õigusloomega seotud ettepanekutele, mis mõnes parlamendikomisjonis käsitlemisel on. Näiteks võib tuua tarkvara patentide süsteemi, varjupaigataotlused ja kolmandate riikide kodanike õigused, energia- ja kliimapaketi, REACHi jne.

· ELi õiguse ja asutamislepingus sätestatud õiguste kohaldamine – need petitsioonid on kõige pretensioonikamad, sest otsivad kohtuväliseid lahendusi või seletust sellele, kuidas liikmesriigid kohaldavad õigusakte või täidavad oma lepingujärgseid kohustusi, mis on muu hulgas seotud ka põhiõigustega. Need on kõige vastuolulisemad ja parlamendi jaoks tekitavad nad kõige suuremat koormust. Need on kui lakmuspaber, mis näitab, kuidas ELi kodanikud Euroopa õigusaktidele reageerivad, ning tihti näitavad parlamendile ära liikmesriikide tõsised vajakajäämised. Just selle petitsioonitüübi tõttu on petitsioonikomisjoni liikmeid hakatud kutsuma nn direktiivi detektiivideks. Mitte just kõige mugavam töökirjeldus, isegi kui see kirjeldab teatud lähenemisviisi, mida komisjonil on üha sagedamini palutud kasutada. Näitena võib tuua petitsioonid, mis on saadud seoses suurte infrastruktuuriprojektidega, mis rikuvad ELi õigusega tunnustatud keskkonna või pärandiga seotud õigusi, probleemid, mis on seotud jäätmekäitlusega, looduskaitsega, seaduslikult omandatud vara omamise põhiõigusega ja paljude muude ELi pädevuses olevate vastutusvaldkondadega.

· Isikuõiguste petitsioonid – on tavaliselt isiklikumat laadi ja koosnevad isikute kaebustest, mis on seotud siseturu toimimise ja isikute vaba liikumisega. Näitena võib siinkohal tuua kutseoskuste tunnustamist, pensioniõigusi või muid sotsiaalseid tagatisi, residentsuse nõuet, piiriülest reisimist ja isikute tuvastamist, üksikuid varjupaigataotlusi jne. (Neid küsimusi saab saata ka komisjoni SOLVITi üksusele, kuigi saadud petitsioonid kipuvad olema SOLVITis lahendamiseks liiga keerulised.)

Sellisest lihtsustatud liigitusest võib ehk selgemini näha, miks on vajalik suur hulk reegleid ja menetlusi iga saabuva petitsiooniga tegelemiseks, eriti kui petitsioonid ei kuulu vaid ühe nimetatud tüübi alla. Samuti näitab see teatava piirini, miks selline küsimus nagu petitsioonide vastuvõetavus ei pruugi kehtivate eeskirjade kohaselt alati olla lihtne ning miks kohaldatakse tavaliselt laia määratlust, mis pigem annab petitsiooni esitajale õiguse kahtlustada, selle asemel et vältida parlamendi kontrolli õiguspärase küsimuse üle.

Sellele vaatamata on oluline märkida, et eelkõige kasvas vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioonide arv 2008. aastal. Need ei olnud mitte üksnes petitsioonid, mille sisu oli selgelt liikmesriigi pädevuses või mille puhul asjaomane küsimus oli seotud pädeva õigusorgani tehtud seadusliku otsuse edasikaebamisega või mille puhul sai küsimuse paremini lahendada pigem Euroopa Ombudsman või liikmesriigi petitsioonidega tegelev teenistus või ombudsmani amet. Need olid petitsioonid, mis küll võeti vastu, aga mis olid nii lühikesed, et muutusid suhteliselt mõttetuteks või olid muidu nii sisult kui ka mõistetavuselt ebapiisavad. See petitsioonitüüp on kasvanud petitsioonide elektroonilise esitamise lihtsuse tõttu, kus registreerimisel ei toimu piisavat kontrolli terade sõkaldest eraldamiseks. Kuigi selle probleemi lahendamiseks on võetud teatud samme, on see siiski struktuurne probleem, mis tuleb parlamendi administratsioonil lahendada.

Veel üks sissejuhatav punkt, mida seoses tulevikuga tuleb silmas pidada, on seotud petitsiooni eri liikidega. Lissaboni lepinguga on antud Euroopa kodanikele oluline täiendav õigus ja praktiline võimalus osaleda nn kodanikualgatuse kaudu veelgi rohkem ELi poliitilises protsessis. Kuigi sellised algatused tuleb kõigepealt esitada Euroopa Komisjonile (mis on mõnevõrra segadust tekitav, pidades silmas, et petitsioone on õigus esitada parlamendile), annavad need kodanikele viimaks tegeliku võimaluse uute õigusaktide algatamiseks. See oluline täiendus petitsioonidega seotud protsessile mõjutab loomulikult petitsioonikomisjoni tulevast tööd, kui Lissaboni leping ikka loodetavasti jõustub. Seda arutati petitsioonikomisjonis mitmeid kordi 2008. aastal.

Petitsioonide arv

Statistika näitab petitsioonikomisjoni tööd vaid ühe nurga alt. Nagu tavaliselt statistika puhul, varjavad andmed rohkem, kui ütlevad, kuid samas tuleb aastaraportis arvandmetele tähelepanu pöörata. Seega, 2008. aastal registreeris petitsioonikomisjon 1886 petitsiooni võrreldes 1506 petitsiooniga 2007. aastal, mis oli 50 % rohkem kui 2006. aastal. Enim petitsioone saadi Saksamaalt ja Hispaaniast, neile järgnesid Rumeenia ja Itaalia, Poola ja Ühendkuningriik. Märkimisväärse arvu petitsioone esitas ka Iirimaa – kõige rohkem ühe isiku kohta, kui pidada silmas rahvaarvu.

Kõige suurem osa üksikisikute petitsioonidest saadi Saksamaalt ja Rumeeniast, samas kui Hispaania ja Prantsusmaa panustasid pigem petitsioonidesse, mida toetasid valitsusvälised organisatsioonid või kodanikuühendused ja kohalikud asutused, kes kaebasid ELi direktiivide rakendamise väidetavate rikkumiste üle. Tundub, et Saksamaa ja Itaalia kodanikud esitasid pigem petitsioone ELi enda kohta. Esimest korda ületas elektrooniliselt esitatud petitsioonide arv kirja teel esitatud petitsioonide arvu (59,2 % versus 40,8 %). Vastuvõetamatute petitsioonide arv on samuti kasvanud ligikaudu 30 %-lt 40 %-le.

Petitsioonid riikide kaupa 2008. aastal

(Riigid, kust esitati enam kui 10 petitsiooni)

Riik

Saadud petitsioonide arv

Saksamaa

265

Hispaania

226

Rumeenia

207

Itaalia

184

Poola

105

Ühendkuningriik

99

Kreeka

97

Prantsusmaa

86

Bulgaaria

65

Iirimaa

58

Soome

36

Belgia

31

Madalmaad

24

Malta

21

Austria

20

Ungari

17

Tšehhi Vabariik

14

Rootsi

12

Euroopa Liit

330

Põhiküsimused 2008. aastal

Kümme peamist teemat 2008. aastal (NB! Osa petitsioone käsitleb rohkem kui üht teemat)

Peamine teema

Peamise petitsiooni esitaja rahvus

Keskkond

309 (12.7%)

Põhiõigused

208 (08.6%)

Vara ja vara tagastamine

149 (06.2%)

Õigusküsimused

147 (06.1%)

Sotsiaalküsimused

118 (04.9%)

Transport

117 (04.8%)

Tervishoid

116 (04.8%)

Siseturg

111 (04.4%)

Haridus ja kultuur

105 (04.3%)

Tööhõive

89 (03.7%)

Kõige enam petitsioone esitatakse jätkuvalt keskkonna, selle kaitse ja hoidmise kohta. Petitsioonikomisjon on ainulaadses olukorras, kus tuleb hinnata Euroopa kodanike reaktsioone sellele, kuidas liikmesriigid kohaldavad või ei kohalda Euroopa Liidu õigust. Just tõsise keskkonnamure pärast Läänemere piirkonnas korraldas petitsioonikomisjon avaliku kuulamise ja koostas seejärel üksikasjaliku raporti Läänemerre kavandatava Nord Streami gaasijuhtme kohta, peamiselt Poolast ja Leedust saadud petitsioonide alusel.

2008. aasta jaanuari lõpus toimunud kuulamine näitas väga selgelt komisjoni indu ja soovi teha koostööd teiste parlamendikomisjonidega, kõnealusel juhul väliskomisjoni ning tööstuse ja energeetikakomisjoniga, kuulamine osutus väga tõhusaks vahendiks, mille kaudu andsid kõik huvirühmad teavet nii parlamendiliikmetele kui ka kohale tulnud petitsiooni esitajatele, kes kuulamisel ka sõna võtsid. Avaldustega esinesid ka volinikud Piebalgs ja Dimas. Kõnealune raport, mis hiljem suure häälteenamusega täiskogu istungil vastu võeti, andis parlamendile lähtepositsioonid seoses vajadusega täiendavalt mitmekesistada energiapoliitikat, seades samal ajal prioriteediks vajaduse säilitada madala Läänemere väga habras keskkonnatasakaal(1).

Iirimaa osales aasta jooksul silmapaistvalt petitsioonikomisjoni keskkonnaalaste petitsioonide aruteludes. Petitsioonikomisjon osales riikliku planeerimiskomitee koosolekul, kus arutati Nevitt Luski tegevusrühma vastuseisu prügilale (petitsioon 295-05) selle võimaliku negatiivse mõju tõttu aiandussaaduste kasvatamisele piirkonnas ja Iiri ametiasutuste osavõtmatust veepoliitika raamdirektiivi sätete suhtes, arvestades, et prügila oli kavandatud olulise veesoone peale.

Samuti jätkas petitsioonikomisjon mure väljendamist selle pärast, kuidas Iiri riiklik maanteeamet oli ignoreerinud ELi direktiive kiirtee M3 kavandamisel Tara lähedal, võttes arvesse selle hävitavat mõju osale riigi kõige olulisematest muinsuskaitse alla kuuluvatest aladest. Komisjon lisaski selle asjaolu Iirimaa vastu algatatud rikkumismenetlusse kui keskkonnamõju hindamist käsitleva direktiivi mittenõuetekohase rakendamise.

Suhtlus Iiri keskkonnaministriga näitas siiski, et paljudele petitsioonikomisjoni muredele on tähelepanu pööratud ja nende suhtes meetmeid võetud, eriti mitmete joogiveega seotud petitsioonide puhul. Mitmed uued Iirimaalt 2008. aastal saadud petitsioonid käsitlevad kavandatavat maagaasi veeldusjaama Shannoni lähedal, konteinerterminali ehitust Corki lähedal, kavandatavaid jäätmepõletustehaseid Carranstownis ja College Nobberis(2) ning teisi Haulbowline’i lähedal prügila leidmisega seotud probleeme.

Palju petitsioonikomisjoni aega pälvis 2008. aastal ka jätkuv mure vara omanike õiguste pärast. Lisaks Hispaania linnastumise küsimusele, mille kohta petitsioonikomisjon on koostanud juba teise eriaruande, on petitsioonikomisjoni poole pöördunud paljud kodanikud mitmetest hiljuti ELiga ühinenud liikmesriikidest, kes on silmitsi enne demokratiseerimist endiste poliitiliste kordade tõttu riigistatud vara tagastamise keerulise küsimusega. Siinkohal tuleb öelda, et see on liikmesriigi pädevus, kuigi kõigil liikmesriikidel on kohustus luua ja hoida toimiv õiguslik raamistik selliste kaebustega tegelemiseks. Petitsioonikomisjon külastas eelmise aasta juunis Rumeeniat ja pidas sel teemal väga kasulikke kõnelusi Rumeenia parlamendi ja justiitsministeeriumiga.

Petitsioonikomisjon sai üle 400 kirja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleemide kohta, sealhulgas heategevusorganisatsioonidelt ja teistelt teenusepakkujatelt, eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta. See osutus laialt levinud nähtuseks, mille abil peteti paljudelt väikestelt ettevõtetelt eksitavate pakkumiste kaudu välja makseid teenuse eest, mida nad ei olnud teadlikult tellinud. Petitsioonikomisjon kutsus petitsiooni esitajaid oma koosolekutele, et seda juhtumit parlamendiliikmetele illustreerida, ning 2008. aasta detsembris täiskogu istungile esitatud raporti raames korraldati eraldi töötuba(3). Petitsioonikomisjon on kogu parlamendi toel nõudnud paremaid õiguslikke tagatisi selliste olukordade võimalike ohvrite jaoks ja kehtiva ELi õiguse läbivaatamist, et tagada liikmesriikide parem varustatus sellise nähtuse vastu võitlemiseks.

Teine petitsioonikomisjoni uuritud oluline küsimus käsitles Saksamaa mitmete lastekaitseameti Jugendamt kontorite tegevust, kes vastutavad lapse heaolu eest vanemate lahutuse või lahkumineku korral. Peamised probleemid tekkisid erinevast rahvusest vanemate puhul, kus olid tõsised diskrimineerimise kahtlused. Taas pidi petitsioonikomisjon olema tähelepanelik selle suhtes, et paljud konkreetsed kaebused olid riigi pädevuses. Sellele vaatamata tehti koostöös Bundestagi ja vastutava ministeeriumiga edusamme ja mõnel juhul said petitsiooni esitajad vastuseks vabanduse. Aasta lõpus koostas sekretariaat dokumendi, millest oli abi parlamendiliikmetele selgitamisel, mis võimaldas neil asetada kaebused perspektiivi, tuues samas välja selle, kui tõsiseks petitsioonikomisjon probleemi peab.

Petitsioonikomisjon vaatas läbi 2007. aastal vastu võetud Equitable Life’i uurimiskomisjoni raporti rakendamise, mis koostati saadud petitsioonide tulemusel. Raportis endas oli loetletud mitmeid ühenduse õiguse rakendamisega seotud puudusi Ühendkuningriigi finantsteenuste sektori õiguslikus raamistikus. Pärast arutelusid petitsiooni esitajatega esitati Euroopa Parlamendi presidendile 2008. aasta juunis üksikasjalik hinnang, seega pärast Briti parlamendi ombudsmani raporti avaldamist. 10 aastat pärast Equitable Life’is ilmnenud reguleerimisega seotud puudusi arutati ombudsmaniga seda veel petitsioonikomisjoni detsembris toimunud koosolekul. Euroopa Parlament ootab veel üksikasjalikku teatist Briti valitsuselt selle küsimuse kohta ning on väljendanud suurt rahulolematust Briti ametiasutuste viivitamise ja segaduse pärast.

Komiteemenetlused

Sissejuhatuses märgiti, et petitsioonikomisjoni kutsutakse üles käsitlema erinevat tüüpi petitsioone, mis hõlmavad ELi eri tegevusvaldkondi. Et parlament seda üldse teeb, annab tunnistust sellest, kui oluliseks institutsioon Euroopa kodaniku seisukohti peab; see eristab Euroopa Parlamenti enamikust liikmesriikide parlamentidest, kes kodanike õiguste kaitsmiseks selliseid ennetavaid asutusi ei ole loonud.

Parlamendikomisjoni töö põhineb asutamislepingu järgsetel kohustustel ja Euroopa Parlamendi kodukorral ning tihedal koostööl Euroopa Komisjoniga ja erinevate asutustega liikmesriikides. Selle töömeetodid on arenenud küllaltki pragmaatiliselt vastusena petitsioonikomisjonile esitatud nõudmistele ning läbipaistvuse ja üldsuse osalemise osas on tehtud mitmeid edusamme eelkõige käesoleva parlamendikoosseisu jooksul. Selle kohta on antud aru eelmistes aastaraportites.

Euroopa Parlamendi juhatuse töörühm tegi oma kolmandas vahearuandes mitmeid soovitusi, mille elluviimine kindlustaks veelgi petitsioonikomisjoni rolli ja vastutust. Põhiseaduskomisjon, tegutsedes osaliselt petitsioonikomisjoni nõuandel, on samuti teinud mitmeid ettepanekuid kehtiva kodukorra muutmiseks ja loodetavasti selle lihtsustamiseks.

Samas, kuigi seda võib loodetavasti pidada ka eeliseks, tuleb petitsioonikomisjonil tõdeda, et tema jõustamisvolitused on liiga piiratud. Kui Lissaboni leping millalgi jõustub, võib see veidi muutuda. Selles kontekstis tundub siiski mõistlik käsitleda koostöös teiste institutsioonidega üksikasjalikumalt, kuidas petitsioonikomisjon (ja seega parlament) saaks avaldada rohkem tegelikku survet näiteks rikkumismenetlusele asutamislepingu artiklite 226 ja 228 alusel, mis annavad komisjonile märkimisväärse kaalutlusõiguse ja parlamendile mitte midagi. Peale selle peaks petitsioonikomisjoni seisukohal olema rohkem mõju, kui asi jõuab selle korra kohaselt Euroopa Kohtu ette, sest praeguse korra kohaselt ei ole tal praktilist võimalust oma seisukohtade – või petitsioonikomisjoni tulemuste põhjal vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonide – edastamiseks Euroopa Kohtule ja see jätab olulise lünga tõenditesse, mida Euroopa Kohus võib kohtulikus arutamises arvestada.

Seega peaks petitsioonikomisjon hakkama põhjalikumalt kaaluma, kuidas oma tegelikku võimu suurendada. Ettekirjutuse taotlemise menetlused, kompenseerimismenetlused petitsiooni esitajatele, kelle õigusi on rikutud ELi õigusaktide puuduliku kohaldamisega, põhiõiguste harta tõhusa rakendamisega seotud konkreetsemad eeskirjad – kõik need tuleks läbi vaadata, et järgmise parlamendikoosseisu jooksul võiks petitsioonidega seotud protsess tõepoolest tööle hakata.

(1)

Marcin Libicki raport.

(2)

Petitsioonikomisjon on mitmeid kordi teinud ettepaneku, et liikmesriikide asutused peaksid kaaluma jäätmepõletustehaste asemel alternatiivina metaanil põhinevate tehaste kasutamist, mis saastavad märksa vähem õhku.

(3)

Simon Busuttili petitsioonikomisjoni nimel esitatud raport.


LISA: Euroopa Parlamendile 2008. aastal saadetud petitsioonid

Riik

Petitsioonide arv

%

 

Euroopa Liit

330

15,9

 

Saksamaa

265

12,8

 

Hispaania

226

10,9

 

Rumeenia

207

10,0

 

Itaalia

184

8,9

 

Poola

105

5,1

 

Ühendkuningriik

99

4,8

 

Kreeka

97

4,7

 

Prantsusmaa

86

4,1

 

Muu

476

22,9

 

 

 

 

 

 

Number of petitions 2008 – Petitsioonide arv 2008. aastal

Peamise petitsiooni esitaja rahvus

Petitsioonide arv

Protsent

 

Saksamaa

413

21,8

 

Itaalia

245

12,9

 

Hispaania

197

10,4

 

Rumeenia

189

10,0

 

Ühendkuningriik

144

7,6

 

Poola

112

5,9

 

Kreeka

102

5,4

 

Prantsusmaa

90

4,8

 

Muu

400

21,1

 

 

 

 

 

 

 

Petitsiooni teemad

Petitsioonide arv

Protsent

 

 

Keskkond

309

12,7

 

 

Põhiõigused

208

8,6

 

 

Vara ja vara tagastamine

149

6,1

 

 

Õigusküsimused

147

6,1

 

 

Siseturg

130

5,4

 

 

Sotsiaalküsimused

118

4,9

 

 

Transport

117

4,8

 

 

Tervishoid

116

4,8

 

 

Haridus ja kultuur

105

4,3

 

 

Tööhõive

89

3,7

 

 

Muu

940

38,7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Petitsiooni keel

Petitsioonide arv

Protsent

 

saksa

437

23,2

 

inglise

395

20,9

 

itaalia

222

11,8

 

hispaania

193

10,2

 

rumeenia

155

8,2

 

prantsuse

131

6,9

 

poola

101

5,4

 

kreeka

87

4,6

 

muu

165

8,7

 

 

 

 

 

 


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

16

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Victor Boştinaru, Michael Cashman, Proinsias De Rossa, Carlos José Iturgaiz Angulo, Marcin Libicki, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Mairead McGuinness, Willy Meyer Pleite, Diana Wallis, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Ivo Belet, Jean-Luc Bennahmias, Thijs Berman, André Brie, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Brian Crowley, Marie-Hélène Descamps, Georgios Georgiou, András Gyürk, Roger Helmer, Mieczysław Edmund Janowski, Henrik Lax, Yiannakis Matsis, Cristiana Muscardini, Juan Andrés Naranjo Escobar, María Sornosa Martínez, Grażyna Staniszewska, Margie Sudre, Andrzej Jan Szejna, Tatjana Ždanoka, Dushana Zdravkova

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Elspeth Attwooll, Ian Hudghton

Õigusteave - Privaatsuspoliitika