RAPORT Ettepanek vastu võtta nõukogu direktiiv (Euratom), millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik

3.4.2009 - (KOM(2008)0790 – C6‑0026/2009 – 2008/0231(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Gunnar Hökmark

Menetlus : 2008/0231(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0236/2009

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta vastu võtta nõukogu direktiiv (Euratom), millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik

(KOM(2008)0790 – C6‑0026/2009 – 2008/0231(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0790);

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0026/2009);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6‑0236/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku, ja tagada, et järgitakse Euratomi asutamislepingus käesoleva ettepaneku vastuvõtmiseks ette nähtud juriidilisi nõudeid, eelkõige Euratomi asutamislepingu artikli 31 kohast eksperdirühmaga konsulteerimise nõuet;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Igal liikmesriigil on õigus ise otsustada, milliseid energiaallikaid ta kasutab, ja pärast järelemõtlemisperioodi on nüüd taas tekkimas huvi uute tuumajaamade ehitamise vastu ning mõned liikmesriigid on otsustanud anda loa uute tuumaseadmete käitamiseks. Lisaks hakkavad loaomanikud lähiaastatel taotlema oma tuumajaamade tegevusaja pikendamist.

(6) Igal liikmesriigil on õigus ise otsustada, milliseid energiaallikaid ta kasutab.

Selgitus

On oluline toetada põhimõtet, et liikmesriikidel on õigus ise otsustada, milliseid energiaallikaid nad kasutavad. Lisaks on sama oluline juhtida tähelepanu, et käesoleva direktiivi eesmärk ei ole luua liikmesriikidele ajendeid tuumaenergia lisamiseks oma kasutatavate energiaallikate hulka. Seetõttu tuleks põhjenduse 6 välja jäetud osade põhisisu viia põhjendusse 7, et tekitada nimetatud eristus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Selleks tuleks välja töötada parimad tavad, millest reguleerivad asutused võiksid juhinduda, kui nad teevad otsuseid tuumaseadmete eluea pikendamise kohta

(7) Tuumaohutus on ühenduse huvisfääri kuuluv küsimus, mida tuleks võtta arvesse uutele jaamadele käitamislubade andmise ja/või tuumaseadmete eluea pikendamise kohta otsuste langetamisel. Selleks tuleks välja töötada parimad tavad, millest reguleerivad asutused ja liikmesriigid võiksid juhinduda, kui nad teevad otsuseid uutele jaamadele käitamislubade andmise või tuumaseadmete eluea pikendamise kohta.

Selgitus

Tuumaohutus on ühenduses ühist huvi pakkuv küsimus ja seetõttu peaks just see kujutama endast põhjust parimate tavade väljatöötamiseks, aga mitte tõsiasi, et mõned liikmesriigid tahavad anda käitamislube uutele jaamadele. Lisaks on sobiv märkida, et parimad tavad võiksid olla juhiseks ka liikmesriikidele, mitte üksnes reguleerivatele asutustele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tuumaohutuse pidevaks täiustamiseks tuleb kehtestada juhtimissüsteemid ja loaomanikud peavad elanikkonnale tagama tuumaohutuse kõrge taseme.

(9) Tuumaohutuse pidevaks täiustamiseks tuleb kehtestada juhtimissüsteemid ja loaomanikud ning jäätmekäitlejad peavad elanikkonnale tagama tuumaohutuse võimalikult kõrge taseme.

Selgitus

Võimalike uute ja olemasolevate tuumarajatiste ohutusnormid peavad olema võimalikult kõrged, vastates liidu tehnoloogilisele, regulatiivsele ja ekspluatatsioonilisele tasemele. Sama aluspõhimõtet tuleks kohaldada ka tuumajäätmete käitlemise ajal.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ohutuse põhialused ja nõuded moodustavad tavade raamistiku, millele peaksid tuginema liikmesriikides esitatavad ohutusnõuded. Liikmesriigid on andnud olulise panuse osutatud põhialuste ja nõuete täiustamisse.

(10) Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ohutuse põhialused, nõuded ja suunised moodustavad eeskirjade kogumi ja tavade raamistiku, millele peaksid tuginema liikmesriikides esitatavad ohutusnõuded. Liikmesriigid on andnud olulise panuse osutatud põhialuste, nõuete ja suuniste täiustamisse. Nimetatud eeskirjad peaksid peegeldama ohutusnõuete rahvusvahelist head tava ja olema seetõttu hea alus ühenduse õigusaktidele. Neid ei saa kehtestada ühenduse õiguses üksnes käesolevas direktiivis sisalduva viitega IAEA ohutuse standarditele (IAEA Safety Standard Series No. SF-1 (2006)). Seepärast tuleks käesolevale direktiivile lisada ohutuse aluspõhimõtteid sisaldav lisa.

Selgitus

Kuna IAEA ohutuse aluspõhimõtted on lihtsalt soovitused, mis ei ole siduvad, ei saa neid kehtestada ühenduse õiguses üksnes käesolevas direktiivis sisalduva viitega IAEA ohutuse standarditele. Direktiivile tuleks lisada ohutuse aluspõhimõtteid sisaldav lisa. See lähenemisviis annab selge eelise ühenduse tasandi reguleerimise suurema kindluse näol ning õigusliku aluse nende põhimõtete rakendamiseks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Avalikkusele õigel ajal tõese teabe esitamine tähtsate tuumaohutusküsimuste kohta peaks põhinema tuumaseadmete ohutusega seotud küsimustes läbipaistvuse kõrge taseme tagamisel.

(13) Tuumatööstuse töötajatele ja avalikkusele õigel ajal tõese teabe esitamine tähtsate tuumaohutusküsimuste kohta peaks põhinema tuumaseadmete ohutusega seotud küsimustes läbipaistvuse kõrge taseme tagamisel.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 30, kus sätestatakse, et ühenduse piires tuleb kehtestada põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, ning ELi direktiividega töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Selleks, et tagada juurdepääs teabele, üldsuse osalemine ja läbipaistvus, peaksid liikmesriigid võtma kõik asjakohased meetmed, et rakendada kohustused, mis sisalduvad rahvusvahelistes konventsioonides, mis sätestavad vajalikud nõuded riiklikul, rahvusvahelisel või piiriülesel tasandil, nt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis (Århusi konventsioon, 25. juuni 1998)1.

 

---------------------------------------------------------------1 ELT L 124, 17.5.2005, lk 1; ELT L 164, 16.6.2006, lk 17 ja määrus (EÜ) 1367/2006, ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.

Selgitus

Seotud praeguse ettepaneku artiklis 5 sisalduvate läbipaistvuse sätetega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Tuumaseadmete ohutusnõuete tõhusa täitmise tagamiseks peaksid liikmesriigid moodustama reguleerivad asutused sõltumatuna. Reguleerivale asutusele tuleks anda pädevus ja vahendid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

(15) Tuumaseadmete tõhusa reguleerimise tagamiseks peaksid liikmesriigid moodustama reguleerivad asutused sõltumatuna huvidest, mis võiksid põhjendamatult mõjutada tuumaohutuse küsimustes tehtavaid otsuseid. Reguleerivale asutusele tuleks anda pädevus ja vahendid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

Selgitus

Seotud raportööri muudatusettepanekuga 20 artikli 4 lõike 1 kohta, mis käsitleb reguleeriva asutuse sõltumatust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Liikmesriigis tuumaseadmete ohutuse eest vastutav reguleeriv asutus peaks peamiselt tegema koostööd tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühma kaudu, kes on välja töötanud tuumaohutuse reguleerimise kümme põhimõtet. Tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemeline Euroopa töörühm peaks aitama pidevalt täiustada ühenduse tuumaohutuse raamistikku,

(19) Liikmesriigis tuumaseadmete järelevalve eest vastutav reguleeriv asutus peaks peamiselt tegema koostööd tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühma kaudu. Kõrgetasemeline töörühm on välja töötanud tuumaohutuse reguleerimise kümme põhimõtet, mis on käesoleva direktiivi seisukohast olulised. Tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemeline Euroopa töörühm peaks aitama pidevalt täiustada ühenduse tuumaohutuse raamistikku,

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt täiustada ning suurendada riikide reguleerivate asutuste osa.

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on tuumaohutuse raamistiku loomine Euroopa Liidus. Sellega pannakse alus tuumaohutust käsitlevatele õigusaktidele ja regulatiivmeetmetele liikmesriikides eesmärgiga saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt täiustada ning suurendada riikide reguleerivate asutuste osa.

Selgitus

Direktiivi eesmärk peaks olema selgemalt määratletud. Selle eesmärk on ühtse ühenduse raamistiku loomine. Muudatusettepanekus käsitletakse konkreetselt seda aspekti.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seda kohaldatakse selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist.

2. Seda kohaldatakse selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes nõutakse ohutuskaalutlustega arvestamist.

Selgitus

Kuna direktiivi eesmärk on luua ühine raamistik, mille jaoks sisalduvad lisas IAEA ohutuse põhimõtted, on asjakohane rõhutada, et liikmesriigid hakkavad käesolevas direktiivis sätestatut kohaldama.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seda kohaldatakse selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist.

2. Seda kohaldatakse selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, kasutuselevõtmisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele ning käitajate poolt kasutatavate alltöövõtjate tehtavale tööle, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist.

Selgitus

Potentsiaalne riskifaktor ja töötajate rühm, kelle tervis ja ohutus võidakse tuumaseadmes ohtu seada, on töötajad, kes osalevad tegevustes, nagu tuumaseadmete remont, hooldus ja puhastamine. Sellisteks töödeks kasutatakse väga tihti lepingulist tööd ja all-alltöövõtjaid. Need töötajad on kõige vähem välja koolitatud ja informeeritud ning nad ei ole integreeritud käitaja rakendatavatesse tervise ja ohutusega seotud protseduuridesse. Direktiivis tuleb selgelt välja öelda, et kõigil protsessis osalejatel on suur vastutus ohutuse ja ohutuskultuuri eest.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „tuumaseade” – tuumakütuse valmistamise tehas, uurimisreaktor (sealhulgas kriitilisest massist väiksema massiga ja kriitilise massiga moodulid), tuumaelektrijaam, rajatis kasutatud kütuse säilitamiseks, rikastuskäitis või ümbertöötlemiskäitis;

1) „tuumaseade” – tuumakütuse valmistamise tehas, uurimisreaktor (sealhulgas kriitilisest massist väiksema massiga ja kriitilise massiga moodulid), tuumaelektrijaam, rajatis kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete säilitamiseks, rikastuskäitis või ümbertöötlemiskäitis, sealhulgas rajatised seadme käitamise ajal tekitatud radioaktiivsete ainete käitlemiseks ja töötlemiseks;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „radioaktiivne aine” – aine, mis sisaldab üht või mitut radionukliidi, mille aktiivsust või kontsentratsiooni tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni. Tõlkija märkus: KOM-teksti ingliskeelses versioonis kasutati mõistet „radioaktiivne materjal”, mis muudatusettepanekuga tahetakse muuta „radioaktiivseks aineks”. Eestikeelses versioonis see juba on nii.)

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) „reguleeriv asutus“ – asutus või asutused, keda liikmesriik on volitanud andma lubasid ning teostama järelevalvet tuumaseadmete asukoha planeerimise, tuumaseadmete projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, käitamise või dekomisjoneerimise üle asjaomases liikmesriigis;

8) „reguleeriv asutus“ – liikmesriigi poolt määratud asutus või asutuste süsteem, kellel on seaduslik õigus juhtida reguleerimisprotsessi, sealhulgas volituste andmist, ning seeläbi tuumaohutuse, kiirgusohutuse, radioaktiivsete jäätmete ohutuse ja transpordiohutuse reguleerimist;

Selgitus

Reguleerivale asutusele, mis vastutab tuumaseadmete ohutuse reguleerimise ja kontrollimise eest, tuleks määrata selged kohustused. See protsess eristub loasüsteemidest kui sellistest, mis kuuluvad pädevate riiklike või valitsusasutuste vastutusalasse.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) „luba” – mis tahes volitus, mille reguleeriv asutus on andnud taotlejale, et määrata talle vastutus tuumaseadme asukoha planeerimise, tuumaseadme projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, käitamise või dekomisjoneerimise eest;

9) „luba” – mis tahes volitus, mille valitsus või valitsuse kinnitatud riiklik asutus on andnud taotlejale, et määrata talle vastutus tuumaseadme asukoha planeerimise, tuumaseadme projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, käitamise või dekomisjoneerimise eest;

Selgitus

Vt selgitust artikli 2 punkti 8 kohta.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) „uued tuumareaktorid” – tuumareaktorid, mille kohta on antud käitamisluba pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

10) „uued tuumareaktorid” – tuumareaktorid, mille kohta on antud ehitusluba pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Selgitus

Seoses artikli 6 lõikega 2 on vaja määrata, millal saab kehtestada uued nõuded, eriti projekteerimise ohutuse osas. Käitamisluba antakse reguleerimisprotsessi lõpus, kui ehitus on lõppenud ja ohutustoimiku läbivaatamist ei saa enam hästi teostada.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastutus tuumaseadmete ohutuse eest ja tuumaseadmete ohutust käsitlev raamistik

Tuumaseadmete ohutust käsitlev õiguslik raamistik

Selgitus

Muudetud artikkel 3 on koostatud ettepaneku artiklite 3, 4, 8 ja 10 põhjal ning see käsitleb liikmesriikide kohustust võtta vastu õiguslik ja reguleeriv raamistik, mis tagab tuumaseadmete reguleerimise ja järelevalve. See sisaldab järgmist: i) asjakohane reguleeriv raamistik, mis eelkõige sätestab riiklikud ohutusnõuded, loasüsteemi ja regulatiivse järelevalve, samuti liikmesriikide õiguse kehtestada rangemad ohutusmeetmed; ii) ohutuse prioriteetsus; iii) reguleeriva raamistiku ja reguleeriva asutuse kontroll teiste riikide ekspertide poolt.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Esmavastutus tuumaseadmete ohutuse eest on loaomanikul, kes tegutseb riigi reguleeriva asutuse kontrolli all. Tuumaseadme suhtes rakendatavate ohutusmeetmete ja kontrollide üle otsustab üksnes reguleeriv asutus ja neid rakendab ainult loaomanik.

välja jäetud

Loaomanikul on esmavastutus ohutuse eest kogu tuumaseadme eluaja jooksul, kuni see vabastatakse ametliku kontrolli alt. Loaomanik ei saa vastutust kellelegi edasi anda.

 

(Vt artikli 7 lõikesse 1 (uus) sisse viidud sätteid.)

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik kehtestab õigusliku ja reguleeriva raamistiku tuumaseadmete ohutuse reguleerimiseks ja säilitab seda. Raamistik hõlmab riigis kehtivaid ohutusnõudeid, lubade andmise ja tuumaseadmete kontrolli süsteemi, tuumaseadmete loata käitamise keelamist ja riigi järelevalvesüsteemi, sealhulgas vajalikke jõustamismeetmeid.

1. Liikmesriik kehtestab ELi ja rahvusvaheliste parimate võimalike tavade alusel õigusliku ja reguleeriva raamistiku tuumaseadmete ohutuse reguleerimiseks ja säilitab seda. Raamistik hõlmab riigis kehtivaid ohutusnõudeid, lubade andmise ja tuumaseadmete kontrolli süsteemi, tuumaseadmete loata käitamise keelamist ja riigi järelevalvesüsteemi, mis hõlmab lubade peatamist, muutmist ja tühistamist, sealhulgas vajalikke jõustamismeetmeid.

Selgitus

Vt artikli 3 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 11 selgitust.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid tagavad õigusaktide kehtestamise, mis võimaldavad tuumaseadme käitamisloa äravõtmist juhul, kui loa tingimusi on tõsiselt rikutud.

(Uus muudatusettepanek põhineb osaliselt artikli 8 lõikel 2)

Selgitus

Vt artikli 3 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 11 selgitust.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liikmesriigid tagavad, et kõik otseselt tuumaseadmetega seotud tegevuses osalevad organisatsioonid kehtestavad põhimõtted, milles võetakse piisavalt arvesse tuumaohutust.

Selgitus

Vt artikli 3 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 11 selgitust.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kord kümne aasta jooksul vaadatakse reguleeriv asutus ja riigi reguleerimissüsteem üle teiste riikide ekspertide poolt eesmärgiga pidevalt täiustada reguleerimise infrastruktuuri.

 

Liikmesriik teavitab teiste riikide ekspertide kontrolli tulemustest komisjoni.

(Uus muudatusettepanek põhineb osaliselt artikli 4 lõikel 5)

Selgitus

Teiste riikide ekspertide kontroll võimaldab liikmesriikidel ja nende reguleerivatel asutustel vahetada reguleerimise valdkonna parimaid tavasid ning jõuda ühisele arusaamisele rahvusvahelistest ja EÜ nõuetest. See aitaks kaasa ohutusnõuete ühtlustamisele EÜ tasandil ning tuumaohutuse jätkuvale suurendamisele ühenduses. Seepärast tuleks komisjoni kontrolli tulemustest teavitada.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d. Liikmesriigid võivad sätestada rangemaid ohutusmeetmeid kui on esitatud käesolevas direktiivis.

(Uus muudatusettepanek põhineb täielikult artiklil 10)

Selgitus

Vt artikli 3 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 11 selgitust.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reguleerivad asutused

Reguleerivate asutuste määramine ja kohustused

Selgitus

Ümberkorraldatud artikkel 4 on pühendatud reguleerivale asutusele, tema ülesannetele, vahenditele ja pädevusele. Eelkõige tuleks selgelt tugevdada ja edasi arendada reguleeriva asutuse sõltumatust valitsusest ja tuumatööstusest.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Liikmesriigid määravad riikliku reguleeriva asutuse, mis vastutab tuumaseadmete ohutuse reguleerimise, järelevalve ja hindamise eest.

Selgitus

Vt artikli 4 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 18 selgitust.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse kõikidest organisatsioonidest, kelle ülesanne on edendada tuumaenergiat, käitada tuumaseadmeid või põhjendada nendest saadavaid sotsiaalseid hüvesid, samuti igast muust mõjust, mis võib kahjustada ohutust.

1. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse. Selleks tagavad liikmesriigid, et talle käesoleva direktiiviga määratud ülesandeid täites:

 

a) on reguleeriv asutus õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõikidest teistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest isikutest, ja eriti nendest, kelle ülesanne on edendada tuumaenergiat, käitada tuumaseadmeid või põhjendada nendest saadavaid sotsiaalseid hüvesid, samuti igast muust mõjust, mis võib kahjustada ohutust;

 

b) tegutsevad reguleeriva asutuse töötajad ja selle juhtimise eest vastutavad isikud oma reguleerimisülesandeid täites turuhuvidest sõltumatult ja ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult isikult.

 

Nimetatud nõue ei piira vajaduse korral tihedat koostööd riigi teiste asjaomaste ametiasutustega.

Selgitus

Kinnitades raportööri kindlat nõuet reguleeriva asutuse sõltumatuse osas, tuleks see tagada kõigi tema tegevuste puhul ja mitte üksnes siis, kui ta täidab „reguleerimisülesandeid”.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Reguleerival asutusel peavad olema piisavad volitused, pädevus ning rahalised vahendid ja inimressursid temale pandud vastutuse kandmiseks ja tema kohustuste täitmiseks. Ta jälgib ja reguleerib tuumaseadmete ohutust ja tagab ohutusnõuete täitmise ning ohutustingimuste ja -eeskirjade rakendamise.

2. Liikmesriigid tagavad, et reguleerival asutusel on piisavad volitused, pädevus ning rahalised vahendid ja inimressursid temale pandud vastutuse kandmiseks ja tema kohustuste täitmiseks. Reguleeriv asutus jälgib ja reguleerib tuumaseadmete ohutust ning tagab kehtivate ohutusnõuete ja loatingimuste täitmise.

Selgitus

Vt artikli 4 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 18 selgitust.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Reguleeriv asutus annab lubasid ning jälgib nende kohaldamist tuumaseadmete asukoha planeerimisel, nende projekteerimisel, ehitamisel, kasutuselevõtmisel, käitamisel ja dekomisjoneerimisel.

välja jäetud

Selgitus

Vt artikli 2 punkti 8 käsitleva muudatusettepaneku 8 selgitust ning artikli 4 lõiget 3 a (uus) käsitleva muudatusettepaneku 23 sätteid.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriv asutus teostab tuumaohutuse hindamist, uuringuid ja kontrolli ning võtab vajaduse korral jõustamismeetmeid tuumaseadmete kogu eluea, kaasa arvatud dekomisjoneerimise jooksul.

(Uus muudatusettepanek põhineb osaliselt artikli 8 lõikel 1)

Selgitus

Vt artikli 4 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 18 selgitust.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Liikmesriigid tagavad, et reguleerival asutusel on õigus anda korraldus mis tahes tuumaseadme käitamise peatamiseks, kui ohutus ei ole tagatud.

(Uus muudatusettepanek põhineb osaliselt artikli 8 lõikel 3)

Selgitus

Vt artikli 4 pealkirja käsitleva muudatusettepaneku 18 selgitust.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Reguleerivad asutused tagavad, et loaomanike käsutuses on piisav hulk vajaliku kvalifikatsiooniga personali.

välja jäetud

(Vt artikli 7 lõikesse 3 uuesti sisse viidud sätteid.)

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vähemalt kord kümne aasta jooksul vaadatakse reguleeriv asutus ja riigi reguleerimissüsteem üle teiste riikide ekspertide poolt eesmärgiga pidevalt täiustada reguleerimise infrastruktuuri.

välja jäetud

(Vt artikli 3 lõikesse 2 c (uus) uuesti sisse viidud sätteid liikmesriikide kehtestatud õigusraamistiku kohta.)

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriikide reguleerivad asutused vahetavad reguleerimise alaseid parimaid tavasid ning kujundavad välja ühise arusaama rahvusvaheliselt tunnustatud tuumaohutusnõuetest.

Selgitus

See peaks tooma kaasa ohutusnõuete ning reguleerimisprotsesside raamistiku ühtlustamise Euroopa Liidu piires.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teavitavad üldsust tuumaalase ohutuse järelevalvetegevuse menetlustest ja tulemustest. Nad tagavad ka, et reguleerivad asutused teavitavad üldsust tõhusalt oma pädevusvaldkonnast. Vastavalt asjaomastele oma riigi ja rahvusvahelistele kohustustele tagatakse juurdepääs teabele.

Liikmesriigid teavitavad üldsust ja komisjoni tuumaalase ohutuse järelevalvetegevuse menetlustest ja tulemustest ning teavitavad iga vahejuhtumi korral koheselt üldsust. Nad tagavad ka, et reguleerivad asutused teavitavad üldsust tõhusalt oma pädevusvaldkonnast. Vastavalt asjaomastele oma riigi ja rahvusvahelistele kohustustele tagatakse juurdepääs teabele.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid järgivad IAEA ohutuse põhialuseid (IAEA Safety Fundamentals: Fundamental safety principles IAEA Safety Standard Series No. SF-1 (2006)). Nad järgivad kohustusi ja nõudeid, mis on esitatud tuumaohutuse konventsioonis (IAEA INFCIRC 449, 5.7.1994).

1. Tuumarajatiste asukoha planeerimise, tuumarajatiste projekteerimise, ehitamise, käitamise ja dekomisjoneerimise osas kohaldavad liikmesriigid IAEA ohutuse põhialuste (IAEA Safety Fundamentals: Fundamental safety principles IAEA Safety Standard Series No. SF-1 (2006)) neid osi, mis on asjakohased ühenduse tuumaohutuse raamistiku loomise suhtes, nagu on määratletud lisas. Nad kohaldavad kohustusi ja nõudeid, mis on esitatud tuumaohutuse konventsioonis1.

 

________________________________________________________________1 EÜT L 318, 11.12.1999, lk 20 ja ELT L 172, 6.5.2004, lk 7.

Selgitus

Vt põhjendust 10. Direktiivis sisalduv viide mittesiduvale aktile ei muuda seda siduvaks. Et muuta ohutuse põhialuste sisu siduvaks, tuleks selle tingimused esitada osana siduvast aktist. Ohutuse põhialuste sätteid sisaldav lisa võimaldaks: i) vastavust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisele praktilisele juhendile, mis on mõeldud isikutele, kes ühenduse institutsioonides tegelevad õigusaktide koostamisega; ii) tagada teksti õiguskindluse „staatilise” viitega ülalmainitud IAEA põhimõtetele.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eeskätt tagavad nad, et rakendatakse kõiki kohaldatavaid põhimõtteid, mis on esitatud IAEA ohutuse põhialustes, et tagada tuumaseadmete puhul ohutuse kõrge tase, mis hõlmab muuhulgas töö tõhusat korraldust, et vältida kiirgusohu võimalust, avariide ärahoidmist ja avarii tagajärgede kõrvaldamist, vananemise juhtimist, kõigi toodetud radioaktiivsete materjalide pikaajalist käitlemist ja elanikkonna ning läheduses asuvate riikide ametiasutuste teavitamist.

välja jäetud

Selgitus

Vt artikli 6 lõike 1 esimest lõiku käsitleva muudatusettepaneku 28 selgitust.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seoses uute tuumaenergia reaktorite ohutusega püüavad liikmesriigid arendada välja täiendavaid ohutusnõudeid, lähtudes ohutuse pideva suurendamise põhimõttest ja tuginedes tuumaohutust reguleerivate Lääne-Euroopa asutuste ühenduse (WENRA) väljaarendatud tuumaohutuse võrdlustasemetele ning tehes tihedat koostööd tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühmaga.

2. Uute tuumaenergia reaktorite ehituslubade andmise jaoks püüavad liikmesriigid arendada välja täiendavaid ohutusnõudeid, lähtudes olemasolevate reaktorite käitamiskogemuse pidevast suurenemisest, tegutsevate tuumajaamade ohutusanalüüsidest saadud teabest, uusimast metoodikast ja tehnoloogiast ning ohutusuuringute tulemustest.

Selgitus

Koos tehnoloogia ja ohutusstandardite arenguga tuleb jätkuvalt suurendada ka tuumaseadmete ohutusnõudeid. Tuumaseadmete ohutuse tase peab alati olema parim, et saavutada alati suurim võimalik ohutus. Uute tuumareaktoritega seotud viidet WENRA väljatöötatud ohutuse võrdlustasemetele ei saa seada direktiivi keskmesse, sest tulevaste reaktorite ühised ohutuse võrdlustasemed ei ole veel lõplikud. EÜ ei saa sundida liikmesriike neid rakendama.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon tagab, et kõik kolmandad riigid, kes soovivad ELiga ühineda või peavad ühinemisläbirääkimisi, täidavad vähemalt käesolevas direktiivis sätestatud standardeid ja IAEA määratletud põhimõtteid, mis on toodud lisas.

Selgitus

Hädavajalik on tagada, et ELi naaberriigid järgiksid vähemalt samu tuumaohutusse standardeid, sest tuumaõnnetused on alati piiriülesed.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Loaomanike kohustused

Loaomanike vastutus

Selgitus

Ümbersõnastatud ja ümberkorraldatud artikkel on pühendatud loaomanike vastutusele. Liikmesriigid tagavad, et põhivastutus tuumaseadme ohutuse eest lasub loaomanikul, ning astuvad kõik vajalikud sammud, et loaomanik oma kohustusi täidaks.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Liikmesriigid tagavad, et põhivastutus tuumaseadmete ohutuse eest tuumaseadmete kogu eluea jooksul lasub loaomanikul. Loaomanik ei saa vastutust kellelegi edasi anda.

(Uus muudatusettepanek põhineb osaliselt artikli 3 lõigetel 1 ja 2)

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Loaomanikud projekteerivad, ehitavad, käitavad ja dekomisjoneerivad oma tuumaseadmeid vastavalt artikli 6 lõigetes 1 ja 2 esitatud sätetele.

1. Liikmesriigid tagavad, et loaomanikud vastutavad oma tuumaseadmete projekteerimise, ehitamise, käitamise ja dekomisjoneerimise eest vastavalt artiklis 6 esitatud sätetele.

Selgitus

Direktiiv peaks olema suunatud liikmesriikidele ja mitte loaomanikele.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Loaomanikud kehtestavad ja rakendavad juhtimissüsteemid, mida reguleeriv asutus korrapäraselt kontrollib.

2. Liikmesriigid tagavad, et loaomanikud kehtestavad ja rakendavad juhtimissüsteemid, mida reguleeriv asutus korrapäraselt kontrollib.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Loaomanikel peab oma kohustuste täitmiseks olema piisav hulk rahalisi vahendeid ja inimressursse.

3. Liikmesriigid tagavad, et loaomanikud eraldavad oma kohustuste täitmiseks piisava hulga rahalisi vahendeid ja inimressursse. Loaomanike personal peab olema piisava kvalifikatsiooniga kõikides tuumaohutuse seisukohast olulistes tegevustes.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid tagavad, et tuumaohutuse tagamise eeltingimusena hindab reguleeriv asutus regulaarselt loaomaniku personali piisavust ja kvalifikatsiooni, mille aluseks on loaomaniku esitatav aruanne hinnangu kohta sellistes tööhõiveküsimustes nagu tervishoid, ohutus ja ohutuskultuur, töötajate kvalifikatsioon ja väljaõpe, töötajate arv ning alltöövõtjate kasutamine.

Selgitus

Üldjuhul loetakse inimtegurit tuumategevuse juures oluliseks riskiks. Loaomaniku selge vastutuse korral on võimalik parandada tema ohutuskultuuri seoses inimteguriga. Korrapärane aruandlus võimaldab tegevust täiustada. Muudatusettepanek on kooskõlas raportööri muudatusettepanekuga 35 ja täiendab seda.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Asjaomased reguleerivad asutused esitavad iga kolme aasta järel komisjonile ja Euroopa tööturu osapooltele tuumaohutust ja ohutuskultuuri käsitleva aruande. Komisjon võib Euroopa tööturu osapooltega konsulteerides teha ettepanekuid suurema tuumaohutuse tagamiseks, sealhulgas tervise kaitseks kõige kõrgemal ELis võimalikul tasemel.

Selgitus

Ohutuse põhialustes, millele EÜ viitab ja mis võidakse raportööri muudatusettepanekuga 43 vastu võtta, ei öelda, kuidas parandada kogemusi tuumaohutuse valdkonnas, eriti tervishoiu ja ohutuse alal. Liikmesriigid, reguleerijad, EÜ, ettevõtjad ja töötajate esindajad saavad kõik kasu korrapärasest teabe- ja kogemuste vahetusest, mis võimaldab tegevust täiustada ja saavutada ELile vääriline ohutuskultuuri tase. Asjaomased tööturu osapooled on needsamad, kes osalevad sektoritevahelises ja elektrisektori sotsiaaldialoogis.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Reguleeriv asutus teostab kogu tuumaseadme eluea, kaasa arvatud dekomisjoneerimine, jooksul tuumaohutuse hindamist, uuringuid ning võtab kontrollimis- ja vajaduse korral jõustamismeetmeid.

välja jäetud

(Vt artikli 4 lõikesse 3 a (uus) uuesti sisse viidud sätteid.)

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Reguleerival asutusel on õigus käitamisluba ära võtta, kui tuumaseadmega seoses on tõsiselt või korduvalt rikutud ohutuseeskirju.

välja jäetud

(Vt artikli 3 lõikesse 2 a (uus) uuesti sisse viidud sätteid.)

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Reguleerival asutusel on õigus anda korraldus iga tuumaseadme käitamise peatamiseks, kui tema arvates ei ole ohutus täielikult tagatud.

välja jäetud

Selgitus

(Vt artikli 4 lõikesse 3 b (uus) uuesti sisse viidud sätteid.)

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid pakuvad niihästi üksikult kui ka ühiselt riikidevahelise koostöö raames asjakohaseid õppimise ning pideva teoreetilise ja praktilise koolituse võimalusi.

Piisavate inimressursside loomiseks oma riigis ja tuumaalaste teadmiste säilitamiseks tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide poolt ja vajaduse korral riikidevahelise koostöö raames tehakse kättesaadavaks tuumaohutuse alased õppimise ning teoreetilise ja praktilise alus- ja jätkukoolituse võimalused, sealhulgas vahetusprogrammid.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

välja jäetud

Ohutuse esmatähtsus

 

Liikmesriigid võivad sätestada rangemaid ohutusmeetmeid kui on esitatud käesolevas direktiivis.

 

(Vt artikli 3 lõikesse 2 d (uus) uuesti sisse viidud sätteid.)

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamisest hiljemalt [kolme aasta möödumisel selle jõustumisest] ja edaspidi iga kolme aasta järel. Esimese aruande alusel esitab komisjon nõukogule aruande edasiliikumisest käesoleva direktiivi rakendamisel, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud õigusaktide vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid annavad komisjonile aru käesoleva direktiivi rakendamise kohta samal ajal ja sama tihti, nagu nad koostavad oma riiklikud aruanded tuumaohutuse konventsiooni läbivaatamiskohtumiste raames. Selle aruande alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande edasiliikumisest käesoleva direktiivi rakendamisel, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud õigusaktide vastuvõtmiseks.

Selgitus

i) On vaja tagada hea koordineerimine liikmesriikide tuumaohutuse konventsiooni vastavate sätete alusel koostatavate aruannetega.ii) Järelevalve, aruandlus ja läbipaistvus on käesoleva direktiivi rakendamiseks võtmetähtsusega.

See on hädavajalik, et tagada EP kaasamine Euratomi asutamislepingu III peatükiga reguleeritud küsimustes ning eelkõige võimaldada EP põhjalikku teavitamist.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kahe aasta jooksul pärast artiklis 13 osutatud kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kahe aasta jooksul pärast artiklis 13 osutatud kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisa

 

OHUTUSEESMÄRK

 

Keskne ohutuseesmärk on töötajate ja üldsuse kaitse tuumaseadmetest lähtuda võiva ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest.

 

1. Töötajate ja üldsuse kaitse tagamiseks tuleb tuumaseadmeid käitades täita kõige rangemaid ohutusnorme, mida on majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid arvestades võimalik mõistlikul viisil saavutada.

 

Lisaks Euratomi põhinormidega (direktiiv 96/29/Euratom) kehtestatud tervisekaitsemeetmetele tuleb võtta järgmised meetmed:

 

– piirata sündmuste tõenäosust, mille tagajärjel võib kaduda kontroll reaktorituuma, ahelreaktsiooni või radioaktiivse kiirguse allika üle, ning

 

– selliste sündmuste toimumise korral leevendada nende tagajärgi.

 

2. Keskset ohutuseesmärki peetakse silmas kõigis tuumaseadmetes ja kogu tuumaseadme eluea jooksul.

 

OHUTUSPÕHIMÕTTED

 

Esimene põhimõte: vastutus ohutuse eest

 

Iga liikmesriik tagab, et esmane vastutus tuumaseadme ohutuse eest lasub vastava loa omanikul, ning võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõik loaomanikud täidaksid oma kohustusi.

 

1.1. Iga liikmesriik tagab, et loaomanik on täitnud õigusnorme, millega reguleeritakse:

 

– vajalike oskuste omandamist ja säilitamist;

 

– piisava teabe ja koolituse andmist;

 

– korra ja menetluste kehtestamist ohutuse tagamiseks igasugustes tingimustes;

 

– tuumaseadmete konstruktsiooni nõuetele vastavuse ja kvaliteedi piisavuse kontrollimist;

 

– kogu kasutatava, toodetava või ladustatava radioaktiivse aine ohutu kontrollimise tagamist;

 

– kõigi tekkivate radioaktiivsete jäätmete ohutu kontrollimise tagamist,

 

et seeläbi täita kohustust tagada tuumaseadme ohutus.

 

Nimetatud kohustusi täidetakse kooskõlas kohaldatavate ohutuseesmärkide ja ‑nõuetega, mille on kehtestanud või heaks kiitnud reguleeriv asutus, ning nende täitmine tagatakse haldussüsteemi rakendamise kaudu.

 

Teine põhimõte: juhtimine ja haldamine ohutuse nimel

 

Tõhus juhtimine ja haldamine ohutuse nimel tuleb sisse viia ja toimivana hoida kõigis tuumaohutusega seotud organisatsioonides.

 

2.1 Juhtimist seoses ohutusküsimustega demonstreeritakse organisatsiooni kõige kõrgematel tasanditel. Juurutatakse ja säilitatakse tulemuslik haldussüsteem, mis integreerib kõik halduselemendid, nii et ohutusnõuded kehtestatakse ja neid kohaldatakse sidusalt teiste nõuetega, muu hulgas inimtegevust, kvaliteeti ja turvalisust käsitlevate nõuetega, ning nii et teised nõuded või nõudmised ohutust ei vähendaks.

 

Haldussüsteem tagab ka ohutuskultuuri edendamise, ohutuse regulaarse hindamise ning kogemustest saadud teadmiste rakendamise.

 

2.2 Haldussüsteemi integreeritakse ohutuskultuur, mis juhib kõigi asjaomaste organisatsioonide ja isikute suhtumist ohutusse ja sellega seotud käitumist. Ohutuskultuur hõlmab:

 

– kõigi tasandite juhtide, halduspersonali ja töötajate individuaalset ja kollektiivset pühendumist ohutusele;

 

– organisatsioonide ja isikute vastutust ohutuse eest igal tasandil;

 

– ohutusküsimustes uurivat ja õppivat suhtumist soodustavaid ning rahulolu hajutavaid meetmeid.

 

2.3 Haldussüsteem tunnistab kõigil tasanditel üksikisikute arvukaid vastasmõjusid tehnoloogia ja organisatsioonidega. Oluliste inimtekkeliste, ohutus- ja organisatsiooniliste vigade vältimiseks tuleb arvestada inimteguriga ning toetada tulemuslikkust ja häid tavasid.

 

Kolmas põhimõte: ohutuse hindamine

 

Enne tuumaseadme ehitamist ja kasutuselevõtmist, samuti selle eluea jooksul viiakse läbi põhjalikke ja süstemaatilisi ohutuse hindamisi. Kasutatakse ohutusastmeid, mille juures võetakse arvesse tuumaseadmest tuleneda võivate ohtude suurust.

 

3.1 Reguleeriv asutus nõuab kõigi tuumaseadmete tuumaohutuse astmelist hindamist. Selline ohutuse hindamine hõlmab seadme tavapärase töö ja selle mõjude, võimalike vigade avaldumisviiside ja nende tagajärgede süsteemset analüüsi. Hindamine hõlmab ohu kontrolli all hoidmiseks vajalike ohutusmeetmete ning projektipõhiste ja ehituslike ohutusaspektide hindamist näitamaks, et need täidavad nõutud ohutusfunktsiooni. Seal, kus ohutuse säilitamiseks tuleb võtta käitajapoolseid või kontrollimeetmeid, viiakse läbi esialgne ohutuse hindamine, mis peab näitama, et tehtud ettevalmistused on soliidsed ja usaldusväärsed. Liikmesriik annab tuumaseadmele kasutusloa alles seejärel, kui reguleerivale asutusele on veenvalt näidatud, et loa taotleja kavandatud ohutusmeetmed on piisavad.

 

3.2 Ettenähtud ohutuse hindamise protsessi korratakse vajaduse korral tervikuna või osaliselt hiljem käitamise käigus, et võtta arvesse muutunud asjaolusid (nt uute normide kohaldamine või teaduse ja tehnika areng), käitamiskogemusi, tehtud muudatusi ja vananemise mõju. Seadme pikaajalise käitamise korral vaadatakse hindamised läbi ja neid korratakse vastavalt vajadusele. Seadme töö jätkamine sõltub sellistest korduvhindamistest, mis peavad näitama, et ohutusmeetmed on endiselt piisavad.

 

3.3 Nõuetekohase ohutuse hindamise käigus selgitatakse välja ohuolukorra põhjustajad (sündmused, mis võivad viia ohutingimuste kujunemiseni) ja analüüsitakse neid, ning võetakse meetmed õnnetuste ärahoidmiseks.

 

3.4 Ohutuse täiendavaks kindlustamiseks kehtestatakse nii oma kui ka teiste seadmete käitamiskogemuste (sealhulgas ohuolukorra tekitajad/põhjustajad, „õnnelikud õnnetused”, õnnetused ja loata tegutsemine) tagasiside ja analüüsimise protsessid, et kogemustest õppida, neid jagada ja vastavalt tegutseda.

 

Neljas põhimõte: ohutuse optimeerimine

 

Liikmesriigid tagavad tuumaseadmete optimeerimise, et saavutada kõrgeim ohutustase praktiliselt mõistliku tegevusega, mis ei piira asjatult seadmete käitamist.

 

4.1 Ohutuse optimeerimine nõuab otsuste tegemist erinevate tegurite suhtelise tähtsuse kohta, sh:

 

– ettenähtavate sündmuste toimumise tõenäosus ja tagajärjed;

 

– saadavate kiirgusdooside suurus ja jagunemine;

 

– kiirgusohust tulenevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnategurid.

 

Ohutuse optimeerimine tähendab ka heade tavade ja terve mõistuse kasutamist, niivõrd kui see on igapäevategevuses praktiline.

 

Viies põhimõte: vältimine ja leevendamine

 

Liikmesriik teeb kõik praktilised pingutused oma tuumaseadmetes tuumaõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmiseks ja nende mõju leevendamiseks.

 

5.1 Kõik liikmesriigid tagavad, et loa valdajad võtavad tarvitusele kõik praktilised abinõud selleks, et:

 

– hoida ära ebanormaalseid tingimusi või intsidente, mille tulemusel võib olukord kontrolli alt väljuda;

 

– hoida ära selliste tekkinud ebanormaalsete tingimuste või toimunud intsidendi eskaleerumist; ning

 

– leevendada kõiki toimunud õnnetuse kahjulikke tagajärgi,

 

rakendades selleks „sügavuti minevat kaitset”.

 

5.2 Sügavuti mineva kaitse kontseptsiooni rakendamine peab tagama, et ükski tehniline, inimlik ega organisatsiooniline viga ei too kaasa kahjulikke tagajärgi ning et olulisi kahjulikke tagajärgi põhjustada võivate veakombinatsioonide tõenäosus on väga väike.

 

5.3 Sügavuti minevat kaitset rakendatakse mitme järjestikuse ja sõltumatu kaitsetasandi kaudu, mis peaksid kõik üles ütlema, enne kui saab ilmneda kahjulik mõju inimestele või keskkonnale. Sügavuti mineva kaitse tasandid on näiteks:

 

– sobiva asukoha valimine;

 

– tuumaseadme sobiv konstruktsioon, mille koostiselemendid on:

 

projekteerimis- ja ehitustööde kvaliteet;

 

detailide ja seadmete töökindlus;

 

kontrolli-, piiramis- ja kaitsesüsteemid ning järelevalvevõimalused;

 

–sobiv organisatsioon järgmiste elementidega:

 

tulemuslik juhtimissüsteem ja tugevalt ohutuskultuurile pühendunud juhtkond;

 

põhjalikud tegevusmenetlused ja -tavad;

 

põhjalikud õnnetuste ohjamise menetlused;

 

valmisolek hädaolukordadeks.

 

Kuues põhimõte: Valmisolek hädaolukorraks ja hädaolukorras tegutsemine

 

Vastavalt direktiivile 96/29/Euratom tagavad liikmesriigid ettevalmistuste tegemise, et olla tuumaseadmetes toimuda võivateks õnnetusteks ette valmistatud ja valmis õnnetuste korral tegutsema.

Selgitus

IAEA ohutuse põhialustes ja tuumaohutuse konventsioonis (CNS) käsitletakse ka kavandatud direktiiviga võrreldes teistsuguseid tegevusi ja seadmeid. Lisas esitatakse IAEA ja CNSi asjakohased põhimõtted, mida käsitletakse käesolevas ettepanekus ja mis on kohaldatud ELi tingimustele. Kohandatud IAEA ohutuse põhialuste ja CNSi järgimisel tuleb teises muudatusettepanekus esitatud artikli 6 lõike 1 selgitus siduda lisaga.

SELETUSKIRI

Komisjoni direktiivi ettepaneku eesmärk on taaskäivitada ELi ühise tuumaohutuse raamistiku loomise protsess, mis algatati 2003. aastal.

Eesmärk on saavutada ELi tuumaohutuse raamistik, mis tugineb mitmele tegevuseesmärgile, nimelt suurendada liikmesriikides seadusandjate osa, suurendada nende sõltumatust ning tagada tuumaseadmete ohutuse puhul kõrge läbipaistvuse tase. Kõnealune ettepanek hõlmab olemasolevate rahvusvaheliste instrumentide, nagu tuumaohutuse konventsiooni ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tehtud ohutusalase töö peamisi põhimõtteid.

Raportöör tervitab kõnealust ettepanekut, mis aitab edendada Euroopa praegust õiguslikku raamistikku, et nii suurendada tuumaalase tegevuse läbipaistvust ja tagada selle parem haldus. Euroopa Parlament on pidevalt juhtinud tähelepanu[1] tungivale vajadusele koostada ühenduse tasandil kõikehõlmav õigusakt ning võtta konkreetseid meetmeid tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja tuumajaamade dekomisjoneerimise valdkonnas. See on iseäranis oluline, võttes arvesse tuumaenergia tähtsust – seda toodetakse 15 liikmesriigis 27st ning see rahuldab ligikaudu ühe kolmandiku ELi energiavajadusest. Tuumaenergia muutub tõenäoliselt veel olulisemaks, pidades silmas nii tuumaenergia teatavat taassündi – praegu on neljas liikmesriigis käimas kuue uue reaktori ehitamine – ja elektrijaamade kasutusaja pikendamist kui ka asjaolu, et see on ELi sõltumatu energiapoliitika ning kliimamuutustevastases võitluses CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamise võtmetegureid.

Seega toonitab raportöör, et ehkki tuumaenergia kaasamise otsuse – lisada tuumaenergia muude kasutatavate energiaallikate hulka – peavad tegema liikmesriigid, on Euroopa Liidu ülesanne tagada, et sellise energiaallika arendamisel peetakse Euratomi asutamislepingu kaudu kinni piiravatest eeskirjadest ja reguleerivast raamistikust. Nüüd on kindlaks tehtud, et Euratomi asutamislepingu artiklite 31 ja 32 kohaselt on komisjonil tuumaohutuse valdkonnas vaieldamatu pädevus, et kehtestada ühtsed ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ning tagada nende kohaldamine, nagu kinnitatakse Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-29/99 komisjon versus nõukogu[2].

Lisaks sellele soodustab komisjoni lähenemisviis tuumaohutuse ühtlustatud standardeid käsitlevate õigusaktide ja nendest tulenevate õigusaktide väljatöötamist ning need õigusaktid moodustaksid raamistiku liikmesriikide tuumaohutust käsitlevatele siseriiklikele eeskirjadele. Oluline on see samuti seoses Euratomi tuumaohutust käsitlevatele koostöölepingute, tuumamaterjalide kontrolli ning kolmandate riikide abistamisega, et tagada kõigi tuumaalaste tegevuste elluviimine vastavalt kõrgeimatele ohutusstandarditele. Seega suurendab käesolev ettepanek Euratomi tuumaohutuse valdkonda tehtava panuse rahvusvahelist usaldusväärsust.

RAPORTÖÖRI SOOVITUSED

I. Poliitilised valikuvõimalused

Komisjoni poliitiline valikuvõimalus seisneb EÜ õigusakti koostamises ning selle kohaselt luuakse ühine raamistik, mis tugineb olemasolevatele, IAEA poolt väljatöötatud rahvusvahelistele nõuetele, mida on täiendatud uute reaktorite puhul kohaldatavate lisanõuetega, selleks et saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt edendada. Raamistikuga kehtestatakse nii tuumaohutuse põhimõtted kui ka nõuded liikmesriikidele võtta vastu õiguslik ja regulatiivne raamistik, millega tagatakse tuumaseadmete ohutuse reguleerimine ja järelevalve, ja seda peamiselt siseriiklike ohutusnõuete, tuumaseadmete litsentsimise süsteemi, sõltumatu reguleeriva asutuse, järelevalvesüsteemi, tuumaseadmete hindamise ja kontrollimise abil.

i) Raportöör toetab üldiselt kõnealust valikuvõimalust: ta austab täielikult subsidiaarsuse põhimõtet valdkonnas, milles jagatakse pädevusi liikmesriikidega. Lisaks sellele tagab see piisava paindlikkuse direktiivi kohaldamisel, kindlustades ohutuspõhimõtete (millele direktiivis osutatakse) ühise kindlaksmääramise ning pannes liikmesriikidele vajalike meetmete vastuvõtmise kohustuse, jättes samas ka vabaduse võtta vastu rangemad eeskirjad.

Nimetatud lähenemisviis on kooskõlas tuumaseadmete ohutust käsitlevate riikliku vastutuse põhimõtetega, sealjuures lasub esmavastutus ohutuse eest loaomanikul riigi reguleeriva asutuse kontrolli all.

Seda silmas pidades teeb raportöör ettepaneku parandada veidi õigusakti ettepaneku projekti struktuuri muutmise teel, kajastades nii paremini normide ja kohustuste hierarhiat riikliku regulatiivse raamistiku, sõltumatu reguleeriva asutuse rolli, vastuvõtmise põhimõtete ja nõuete ning loaomaniku vastutuse määratlemise vahel.

ii) Raportöör on veendunud, et samal ajal tagab raamdirektiiv ohutusnõuete tegeliku ühtlustamise: ettepaneku kohaselt tuleb liikmesriikidel järgida IAEA põhimõtteid ning kinni pidada IAEA egiidi all sõlmitud tuumaohutuse konventsiooni nõuetest. See näitab, et komisjon tunnistab, et vajalikud eeskirjad on juba rahvusvahelisel tasandil olemas ning need on hästi välja töötatud. Nad moodustavad hea aluse ühenduse õigusaktile, mille eesmärk on seega tagada nende tegelik ja ühtlane kohaldamine liikmesriikide poolt.

Raportöör jagab samuti seisukohta, et IAEA standardid, meetodid ja juhised moodustavad rahvusvahelisel tasandil tunnustatud headest tavadest koosneva tugeva raamistiku, millest tuleneb enamik siseriiklikest nõuetest. Nende ülevõtmise eesmärk Euroopa Ühenduse õigusesse on tagada kohustuste täitmine ELi tasandil ning samuti anda komisjonile vahendid, mille abil kontrollida eeskirjadest kinnipidamist ja neid sanktsioneerida ning tagada siseriiklike õigusaktide vastavus direktiivi sätetele.

II. Ohutuseeskirjade ühtlustamise protsessi usaldusväärsus

i) Raportöör on mures reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse tagamise pärast.

Esitatud direktiivi oluline panus seisneb reguleeriva asutuse rolli tugevdamises siseriiklikes õigusaktides. Raportöör on seisukohal, et nimetatud asutuse roll tuleb täpsemalt määratleda ning tema sõltumatust suurendada. See tagaks tema legitiimsuse, andes õiguse võtta kõiki vajalikke möödapääsmatuid meetmeid, kaasa arvatud tuumaseadme käitamise peatamine (vt ümbersõnastatud artiklit 4).

ii) Määruse õiguskindlus ELi tasandil.

IAEA põhialused, nõuded ja juhised moodustavad eeskirjade kogumi ja tavade raamistiku, millele tuginevad ühenduse õigusaktid ja riiklikud ohutusnõuded. Komisjon on seisukohal, et iseäranis olulised on 2006. aastal IAEA avaldatud 10 aluspõhimõtet, mis moodustavad ühtse põhimõtete kogumi ja aluse, millele tuginevad liikmesriikidele esitatavad ohutusnõuded. Raportöör on aga seisukohal, et olles vaid soovitusliku iseloomuga ja ilma siduva staatuseta, ei saa neid ühenduse õigusesse üle võtta pelgalt IAEA ohutussstandarditele käesolevas direktiivis viitamise abil. Raportöör teeb seega ettepaneku, et direktiivile tuleb lisada ohutuse aluspõhimõtteid hõlmav lisa. Kõnealune lähenemisviis edendaks õigusakti õiguskindlust ühenduse tasandil märkimisväärselt ning moodustaks nimetatud põhimõtete kohaldamise õigusliku aluse ja muudaks ELi tasandil nende ühtlustamise tõhusaks.

Käsitledes tuumaohutuse konventsioonist tulenevaid kohustusi, tervitab raportöör direktiivis tehtud otsest viidet liikmesriikidele kehtestatud kohustustele.

Tuumaohutust reguleerivatele Lääne-Euroopa asutuste ühendusele (WENRA) ning tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelisele Euroopa töörühmale (HLG) antud roll, mille eesmärk on ühtlustada ja välja töötada täiendavad ohutusnõuded uutele reaktoritele, on ebaselge. Raportöör ei muretse niivõrd nimetatud ad-hoc rühmade staatuse pärast (tuumaohutust reguleerivatele Lääne-Euroopa asutuste ühendus on tuumavaldkonda reguleerivate asutuste mitteametlik ühendus), kuivõrd sellepärast, et tuleviku tehnoloogiate ohutustasemed ja -standardid ei ole veel selged. Direktiivis on seega raske ette näha protsessi tulemusi ning liikmesriike neid rakendama kohustada. Raportööri arvates tekitab nimetatud protsess õigusliku ebakindluse. Subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas julgustab raportöör edasipüüdlikke liikmesriike taotlema jätkuvalt ohutusstandardite täiustamist. Kuna arvesse võetakse nii häid tavasid ja kogemusi kui ka tehnoloogilisi arenguid ja edusamme, kujutab ühtlustamine endast võidujooksu eesmärgi suunas, sest ohutusstandardid muutuvad rangemaks ning täiendusi rakendatakse pidevalt.

III. Läbipaistvus

i) Vaja on tugevdada kehtivat õigusraamistikku, et edendada läbipaistvust ja saavutada üldsuse suurem heakskiit.

Raportöör toetab viidet olulistele rahvusvahelistele konventsioonidele. Ka nimetatud valdkonnas on tehtud mitmesuguseid ettekirjutusi, et tagada juurdepääs teabele, üldsuse osalemine ja läbipaistvus siseriiklikus, rahvusvahelises ja piiriüleses kontekstis, nagu Århusi konventsioon ja Espoo konventsioon. Kohustades liikmesriike oma kohustusi täitma, antakse komisjonile direktiiviga vahendid, millega kindlustatakse, et liikmesriigid tagavad tõhusalt otsustusprotsessi ja ohutusvaldkonna tulemuste kontrollimise läbipaistvuse.

ii) Raportöör on seisukohal, et järelevalve, aruandlus ja läbipaistvus on raamdirektiivi lahutamatud osad.

Raportöör toonitab vajadust tagada Euroopa Parlamendi osalus Euratomi asutamislepingu sätetest tulenevates küsimustes ning eelkõige anda Euroopa Parlamendile vahendid, mille abil parlament saab pidevalt asjaomast teavet ning ta saab jälgida tuumaohutuse valdkonna tegevusi.

Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti piisavalt korrapärastest direktiivi rakendamist käsitlevatest aruannetest, mis esitatakse kooskõlas artikliga 11 ja mille esitamissagedus peaks olema kooskõlas tuumaohutuse konventsiooni nõuete ja selle läbivaatamise protsessiga.

Nii raportid kui ka eksperthinnangud aitavad kindlaks määrata head tavad ja edendada pidevalt ühenduse tuumaohutust. Euroopa Parlament peab nimetatud protsessis osalema.

Kõigil eespool nimetatud põhjustel teeb raportöör ettepaneku komisjoni ettepanekut muuta.

  • [1]  Maldeikise raport hinnangu kohta Euratomile – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat (A6-0129/2007, 2.4.2007); Reuli raport traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta (A6-0348/2007, 24.10.2007).
  • [2]  Kohtuasi C-29/99: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2002, lk I-11221.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

1.4.2009

Pr Angelika Niebler

Esimees

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv (Euratom), millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik (KOM(2008)0790 – C6 0026/2009 – 2008/0231(CNS)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud proua Niebler

Õiguskomisjon otsustas vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 esitada omal algatusel arvamuse eespool mainitud komisjoni ettepaneku õigusliku aluse kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 31. märtsi 2009. aasta koosolekul.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon tegeleb praegu ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv, millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik ja mille raportöör on hr Hökmark. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon on esitanud oma arvamuse (arvamuse koostas pr Harms). Arvamuse projektis tegi pr Harms ettepaneku lisada Euratomi asutamislepingu artiklitest 31 ja 32 koosnevale õiguslikule alusele EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

Kavandatud õigusakti tagamaad

Käesolev õigusakti ettepanek on kümnendi jooksul kolmas katse kehtestada tuumaohutuse alal uued eeskirjad (kaks eelmist ettepanekut, mis tehti aastatel 2002 ja 2003, võeti tagasi).

2002. aastal tehtud ettepaneku eesmärk oli „määratleda tuumaseadmete ohutuse põhikohustused ja üldpõhimõtted, mida „hiljem täiendatakse ühiste normide ja kontrollimehhanismide kehtestamisega”. 2003. aastal toimunud läbivaatamise käigus jäeti põhikohustuste ja ühiste normide kehtestamise nõue välja ja see asendati ühiste tuumaohutusalaste põhimõtete järgimist tagavate ühenduse mehhanismidega, mis eelkõige hõlmasid ühenduse kontrollsüsteemi. Hilisemas ettepanekus ei nähta selliseid mehhanisme ega ühenduse kontrollsüsteemi ette. Selle asemel nõutakse direktiivi eelnõus ainult Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaohutuse konventsiooni nõuete täitmist.

Komisjoni kavandatud õiguslik alus sisaldab Euratomi asutamislepingu artikleid 31 ja 32. Tekib küsimus, kas tuleks lisada EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1, mis annaks Euroopa Parlamendile võimaluse tänu kaasotsustamisemenetlusele otsustusprotsessis osaleda. Alternatiivse võimalusena on arutatud ka seda, kas koostoimes Euratomi asutamislepingu artiklitega 31 ja 32 või nende asemel tuleks kasutada artiklit 203, et hõlmata tuumaohutuse tehnoloogilisi ja keskkonnaga seotud aspekte.

Kaalumisel olev õiguslik alus

Allpool on toodud Euratomi asutamislepingu asjakohased sätted.

Artikkel 31

Komisjon töötab põhistandardid välja pärast seda, kui ta on saanud arvamuse eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on määranud liikmesriikide teadusekspertide, eriti tervishoiuekspertide hulgast. Nende põhistandardite kohta saab komisjon majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse.

Pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kehtestab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega põhistandardid komisjoni ettepaneku põhjal, kes edastab nõukogule nimetatud komiteede arvamused.

Artikkel 32

Komisjoni või liikmesriigi taotlusel võib põhistandardid uuesti läbi vaadata ja neid täiendada kooskõlas artiklis 31 sätestatud menetlusega.

Komisjon vaatab läbi iga liikmesriigi sellekohase taotluse.

Väljend „põhistandardid” on Euratomi asutamislepingu artiklis 30 määratletud järgmiselt.

Artikkel 30

Ühenduse piires kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

Väljend „põhistandardid” tähendab:

 

 

a)        suurimaid lubatud doose, mis tagavad piisava ohutuse;

 

 

 

b)        suurimaid lubatud kiiritus- ja saastetasemeid;

 

 

 

c)        töötajate meditsiinilise järelevalve põhimõtteid.

 

Tuleks märkida, et need sätted asuvad Euratomi asutamislepingu II jaotise 3. peatükis „Tervisekaitse ja ohutus”.

On tehtud ettepanek lisada EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1 õigusliku aluse hulka.

Artikli 175 lõige 1

1. Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.

Artiklis 174, millele artikli 175 lõikes 1 viidatakse, sätestatakse järgmist:

Artikkel 174

1. Ühenduse keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

− keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

− inimese tervise kaitsmine;

− loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

− meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

2. Ühenduse keskkonnapoliitika, võttes arvesse ühenduse eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.

Sellega seoses sisaldavad keskkonnakaitse nõuetele vastavad ühtlustamismeetmed vajaduse korral kaitseklauslit, mis lubab liikmesriikidel majandusvälistel keskkonnakaitselistel põhjustel võtta ühenduse kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.

3. Oma keskkonnapoliitikat ette valmistades võtab ühendus arvesse:

− kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid;

− ühenduse eri piirkondade keskkonnatingimusi;

− meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid;

− ühenduse kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut.

4. Oma pädevuse piires teevad ühendus ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ühenduse koostöö korralduse võib kokku leppida ühenduse ja asjassepuutuvate kolmandate isikute vaheliste lepingutega, mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300.

Eelmine lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid.

Euratomi asutamislepingu artikkel 203

Kui ühenduse mingi eesmärgi saavutamiseks peaks osutuma vajalikuks ühenduse meede, mille jaoks käesolev leping ei ole sätestanud vajalikke volitusi, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed.

Analüüsi alus

Oluline on selgitada, miks on õigusliku aluse valik tähtis. Ühelt poolt, nagu Euroopa Kohus on osutanud, on see valik „põhiseadusliku tähtsusega”[1], sest ühendust juhitakse volituste andmise põhimõttel. Lihtsamalt öelduna tähendab see seda, et ühendus saab tegutseda ainult siis, kui talle on asutamislepingutega antud vastav pädevus. Teiselt poolt tekivad probleemid seal, kus puudub ühenduse meetmete õigustamiseks sobiv õiguslik alus (kui „piisav pädevus” puudub) või kus õigusliku aluse muutmise tõttu muutub ka vastuvõtumenetlus. Ilmeka näite võib leida kohtujurist Jacobsi arvamusest, mille ta avaldas kohtuasjas C-314/99: Madalmaad v. komisjon[2], kus õigusliku aluse muutmine oleks tähendanud seda, et õigusakti oleks pidanud vastu võtma tegelikult kohaldatud vastuvõtumenetlusest erinevat menetlust kasutades.

Sellisel juhul, nagu Euroopa Parlamendi õigusteenistus British American Tobacco kohtuasja[3] puhul ka osutas, on väär õiguslik alus midagi enamat kui pelgalt formaalne defekt, kui see põhjustab õigusakti vastuvõtumenetluse korrapäratust ja kui see võib õigusakti osana viia õigusakti tühistamiseni, sest see muutub ebaseaduslikuks.

Nendel põhjustel koostas Euroopa Kohus järgmised kriteeriumid, mida tuleb meeles pidada õigusliku alusel asjakohasuse hindamisel:

(1) Meetmele sobiva õigusakti valimisel tuleb lähtuda objektiivsetest teguritest, mida kohus võib kontrollida.

(2) Need tegurid hõlmavad eelkõige meetme eesmärki ja sisu.

(3) Asjaolu, et mõni institutsioon soovib osaleda antud meetme vastuvõtmisel suuremal määral, meetmega hõlmatud valdkonnas teiste aspektidega seotud töö ega asjaolud, mille taustal meede vastu võeti, ei oma tähtsust[4].

Kavandatud meetme eesmärgi ja sisu analüüsimiseks tuleb tingimata komisjoni esialgne ettepanek läbi vaadata ja võtta seejuures arvesse vastutava komisjoni esitatud muudatusettepanekuid ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust.

Kavandatava õigusakti eesmärk ja sisu

Vastavalt komisjoni ettepaneku[5] seletuskirjale on kavandatud direktiivi eesmärk ja sisu järgmine:

„Käesoleva direktiivieelnõu, millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik, eesmärk on taaskäivitada ELi ühise tuumaohutuse raamistiku loomise protsess; käesoleva dokumendiga ajakohastatakse ja asendatakse esialgsesse tuumaohutuspaketti kuulunud komisjoni ettepanek nõukogu (Euratom) direktiivi kohta[6], millega sätestatakse tuumaseadmete ohutusega seotud põhikohustused ja üldpõhimõtted.

Kuna paljud liikmesriigid on taas väljendanud huvi tuumaenergia vastu, väljavaatega pikendada mitme tuumajaama tegevusaega ja ehitada uusi tuumajaamu, siis on käesoleva muudetud ettepaneku ajastus eriti asjakohane. On ilmne, et kiirgusega seotud ohtlike juhtumite mõju levib üle riigipiiride ning võib kahjustada nii töötajate kui ka elanikkonna tervist, kuid samas võib see avaldada kaugeleulatuvat majanduslikku mõju ka energiatööstusele. Tuumaohutuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete sätestamisega ühenduse kohustuslikus õigusaktis antaks täiendav ohutustagatis kogu ELi elanikkonna jaoks, kuna sellega nähtaks ette õiguskindlus.

(välja jäetud)

Raamistikus kasutatav peamine lähenemisviis seisneb selles, et tuumaohutuse konventsioonis esitatud tuumaohutuse üldpõhimõtete kogumit reguleeritakse ühenduse tasandil, täiendades seda uute ohutusnõuetega uute tuumaelektrijaamade puhul, mida liikmesriikidel on soovitatud välja töötada, lähtudes ohutuse pideva suurendamise põhimõttest ja tuginedes WENRA väljatöötatud tuumaohutuse võrdlustasemetele ning tehes tihedat koostööd tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühmaga (HLG). Töörühm tugineb enda poolt vastuvõetud kümnele põhimõttele tuumaohutuse reguleerimise kohta ja hakkab olema liikmesriikides tuumaohutuse eest vastutavate reguleerivate asutuste koostööd suunavaks keskuseks ning aitama kaasa ELi tuumaohutuse raamistiku väljatöötamisele.

Ettepaneku üldine eesmärk on saavutada tuumaohutus ühenduses, hoida ja pidevalt täiustada seda ning suurendada reguleerivate asutuste osatähtsust. Selle reguleerimisala hõlmab tuumaseadmete projekteerimist, asukoha planeerimist, ehitamist, hooldamist, käitamist ja dekomisjoneerimist, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes ja eeskirjades on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist. Selles tunnistatakse ja austatakse iga liikmesriigi õigust otsustada, kas ta kasutab tuumaenergiat või mitte.

Ühenduse tuumaohutuse raamistiku abil on vaja saavutada mitmed tegevuseesmärgid, nimelt suurendada liikmesriikides reguleerijate osa, suurendada loaomaniku esmavastutust reguleeriva asutuse kontrolli all, suurendada reguleeriva asutuse sõltumatust, tagada tuumaohutusega seotud küsimuste puhul kõrge läbipaistvuse tase, juhtimissüsteemide rakendamine, korraliste ohutuskontrollide läbiviimine, tuumaohutuse alaste kogemuste kättesaadavus, ohutuse muutmine esmatähtsaks.”

Kavandatud direktiivi regulatiivosa ja põhjendused

Alljärgnevalt pööratakse tähelepanu kõigile keskkonnaaspekte käsitlevatele sätetele.

Artiklis 1 on sätestatud direktiivi eesmärk ja kohaldamisala, milleks on „saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt täiustada ning suurendada riikide reguleerivate asutuste osa”. Seda kohaldatakse „selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist”. Direktiiv ei piira nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest)[7], millega, nagu põhjendusest 3 nähtub, kehtestatakse põhilised ohutusnormid. Nimetatud artiklis on ka sätestatud, et igal liikmesriigil on õigus otsustada, kas ta rakendab oma tuumaprogrammi või mitte.

Artikkel 2 sisaldab mõisteid. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et artiklis 2 on „tuumaohutus” määratletud kui „õigete käitamistingimuste olukorra saavutamine meetmetega avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede leevendamiseks, ning mille tulemuseks on töötajate, elanikkonna, õhu, vee ja pinnase kaitse tuumaseadmest pärineva lubamatu kiirgusohu eest”.

Artiklis 3 on sätestatud, et esmavastutus tuumaseadmete ohutuse eest on loaomanikul ja liikmesriik kehtestab õigusliku ja reguleeriva raamistiku (riigis kehtivad ohutusnõuded, lubade andmise ja tuumaseadmete kontrolli süsteem ja riigi järelevalvesüsteem) ja säilitab seda.

Artiklis 4 käsitletakse reguleerivaid asutusi (koos sõltumatuse, volituste ning piisavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega), mis annavad lubasid ja jälgivad nende kohaldamist. Reguleerivad asutused ja riigi reguleerimissüsteem vaadatakse kord kümne aasta jooksul teiste riikide ekspertide poolt üle.

Artiklis 5 käsitletakse läbipaistvust (üldsuse teavitamine).

Artiklis 6 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et rakendatakse kõiki kohaldatavaid põhimõtteid, mis on esitatud IAEA ohutuse põhialustes, et tagada „tuumaseadmete puhul ohutuse kõrge tase, mis hõlmab muuhulgas töö tõhusat korraldust, et vältida kiirgusohu võimalust, avariide ärahoidmist ja avarii tagajärgede kõrvaldamist, vananemise juhtimist, kõigi toodetud radioaktiivsete materjalide pikaajalist käitlemist ja elanikkonna ning läheduses asuvate riikide ametiasutuste teavitamist”. Liikmesriigid töötavad välja ka täiendavad ohutusnõuded, tuginedes WENRA väljaarendatud ohutusnõuetele.

Artiklis 7 on sätestatud loaomanike kohustused ja artiklis 8 käsitletakse järelevalvet.

Artikkel 9 sisaldab õppimist ja koolitust käsitlevaid sätteid.

Artiklis 10 on sätestatud, et liikmesriigid võivad sätestada rangemaid ohutusmeetmeid.

Artiklid 11, 12, 13 ja 14 sisaldavad vastavalt aruandlust, ülevõtmist, jõustumist ja adressaate käsitlevaid sätteid.

Direktiivi preambul ei sisalda eraldi viidet keskkonnakaitsele, kuigi põhjenduses 5 osutatakse vajadusele säilitada tõhusaid kiirgusohu eest kaitsvaid kaitsevahendeid ja hoida ära selliseid juhtumeid, mille tagajärjel võib tekkida kiiritusoht, mida võib pidada keskkonnaohtlikuks. Ülejäänud põhjustes käsitletakse regulatiivosa sätteid, viidates Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktile b (milles on sätestatud, et ühendus kehtestab ühtsed ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ning tagab nende normide kohaldamise) ning artiklile 30 (esitatud eespool). Direktiivi kavandamise peamine põhjus on sätestatud põhjenduses 5: „Kuigi praegu kehtivate ja tänapäevateaduse andmeid arvestavate ohutuse põhistandarditega loodud kiirguskaitsesüsteem tagab elanikkonna tervise kõrge kaitsetaseme, tuleb seda täiendada, et tagada tuumaseadmete ohutuse kõrge taseme säilimine, arendamine ja pidev täiustamine. Ohutuse kõrge taseme hoidmine projekteerimisest kuni dekomisjoneerimiseni on vältimatu tingimus selleks, et täielikult saavutada asutamislepingu artikli 2 punktis b sätestatud tervisekaitse eesmärgid. Selleks tuleb säilitada tõhusad kaitsevahendid kiirgusohu eest ja hoida ära juhtumid, mille tagajärjel võib tekkida kiiritusoht.”

Peamine muudatusettepanek, mis tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raporti projektis (PR\764148ET.doc; raportöör: Gunnar Hökmark) on tehtud, seisneb selles, et direktiivile soovitakse lisada lisa, mis sisaldab asjakohaseid IAEA aluspõhimõtteid, mis on „vormiliselt ümbersõnastatud, et kohandada selle sätteid liikmesriikide kohustustega”, sest neid eeskirju „ei saa kehtestada ühenduse õiguses üksnes käesolevas direktiivis sisalduva viitega IAEA ohutuse standarditele (IAEA Safety Standard Series No. SF-1 (2006))” (muudatusettepanek 1 põhjenduse 10 kohta). Tuleb märkida, et paljud neist põhimõtetest on seotud keskkonnakaitseküsimustega, näiteks radioaktiivsete jäätmete usaldusväärne kontroll, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, radioaktiivsest kiirgusest tuleneva riski juhtimine (üldises sõnastuses, mille puhul on võetud arvesse keskkonnategureid, praeguse põlvkonna ja järeltulevate põlvkondade kaitset, keskkonnakaitset, keskkonnakahjulikke mõjusid jne). Konkreetsem on 8. põhimõttes pikk keskkonda käsitlev lõik, mis on väärt täies pikkuses tsiteerimist: „Kui kiirgusega kokkupuutumise mõju inimtervisele on suhteliselt hästi teada, ehkki ka selles on küsitavusi, siis kiirguse mõju keskkonnale ei ole nii põhjalikult uuritud. Praegune kiirguskaitse süsteem annab inimkeskkonna ökosüsteemidele üldiselt asjakohase kaitse kiirgusega kokkupuutumise kahjulike mõjude eest. Keskkonnakaitsemeetmete üldine eesmärk on olnud kaitsta ökosüsteeme kokkupuute eest kiirgusega, millel oleks kahjulik mõju liikide populatsioonidele (mitte üksikorganismidele).”

Üheski teises tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raporti projektis sisaldunud muudatusettepanekus ei ole viiteid keskkonnakaitsele kui sellisele. Sama kehtib keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse (AD/775321ET.doc) kohta.

Käesoleva analüüsi tulemusena näib, et kavandatud direktiivi raskuskese on tuumaohutus üldises mõttes ja direktiivi eesmärk on täiendada nõukogu direktiivis 96/29/Euratom sätestatud põhistandardeid, et tagada tuumaseadmete ohutuse kõrge taseme säilimine, arendamine ja pidev täiustamine. Et artiklis 2 on selgesõnaliselt viidatud keskkonnale ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kavandatud lisas ökosüsteemidele, on selge, et käesoleva direktiiviga seoses tuleb tuumaohutust tõlgendada ka keskkonnakaitse seisukohalt ja mitte ainult töötajate ja muu elanikkonna tervisekaitse seisukohalt. Kuid kõnealuse õigusakti peamine eesmärk on siiski töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest direktiivis 96/29/Euratom sätestatud tuumaohutusnormidest koosneva olemasoleva süsteemi täiendamine ja mitte ükski kavandatud direktiivi sätetest ei käsitle konkreetselt keskkonnakaitset. Kavandatud direktiiv (sh kavandatud lisa) piirdub tõepoolest ainult sellega, et selles nõutakse lihtsalt liikmesriikidelt IAEA ohutusnormide ohutuspõhimõtete järgimist (täpsustamata, kuidas liikmesriigid peaksid seda tehniliselt tegema) ning sätestatakse loaomanike ja reguleerivate asutuste vastutus ja ülesanded. Direktiiv ei sisalda sätteid tuumaohutuse tehniliste aspektide kohta.

Mõiste „põhimõtted” kasutamine ütleb kõik.

Kui ühendus aga peaks siiski sõnastama 8. põhimõtte spetsiaalses õigusaktis, mis käsitleb inimkeskkonna ökosüsteemide kaitset kiirgusega kokkupuutumise kahjulike mõjude eest, siis poleks kahtlust, et nõuetekohane õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

Nõuetekohane õiguslik alus

Komisjon põhjendab õigusliku aluse valikut järgmiselt.

„Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euratomi asutamislepingu artikkel 31 koos sama dokumendi artikliga 32. Artiklis 31 määratletakse menetlus, mille kohaselt võetakse vastu artiklis 30 sätestatud põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Artiklis 32 on selgesõnaliselt sätestatud, et põhistandardeid võib täiendada artiklis 31 sätestatud menetlusega.”[8]

Mitmed liikmesriigid on väljendanud kavandatud õigusliku alusega seoses järgmisi kahtlusi.

Euratomi asutamislepingu artikkel 31 asub 3. peatükis, mille pealkiri on „Tervisekaitse ja ohutus”. Lisaks on Euratomi asutamislepingu preambulis sätestatud, et lepingule alla kirjutanud riigid püüavad „luua vajalikud ohutustingimused, et kõrvaldada elanikkonna elu ja tervist ohustavad tegurid”.

Väidetakse, et nimetatud sätte alusel vastuvõetud standardid on seostatavad töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitsega ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (artikkel 30). Tegelikult luuakse artikliga 30, milles on määratletud suurimad lubatud doosid ja suurimad lubatud kiiritus- ja saastetasemed, ainult kiirguskaitsesüsteemi alus. Lisaks on väidetud, et otsusest kohtuasjas C-29/99: komisjon v. nõukogu, EKL 2002, lk I-11221, nähtub, et liikmesriikidel on tuumaohutuse tehnoloogiliste aspektide osas ainupädevus. Kuid siiski hõlmab ettepanek ja veelgi enam hõlmavad raportööri ettepanekud (ohutuspõhimõtteid hõlmav lisa) tuumaohutuse tehnoloogilisi aspekte, mis, nagu väidetakse, ületab selgelt ühendusele Euratomi asutamislepinguga antud pädevust.

Peale selle sisaldab ettepaneku artikli 2 punkti 2 mõiste „tuumaohutus” uut määratlust. Selle uue määratluse kohaselt on „tuumaohutuse“ ehk direktiivi eseme määratlemisel viidatud töötajate, elanikkonna, õhu, vee ja pinnase kaitsele tuumaseadmest pärineva lubamatu kiirgusohu eest. Euratomi asutamislepingu artikkel 31 keskkonnakaitset siiski ei hõlma. Õhule, veele ja pinnasele viidatakse Euratomi asutamislepingu artiklites 37 ja 38, kuid need sätted ei anna mingit õiguslikku alust õigusaktide vastuvõtmiseks, vaid ainult andmete kogumiseks ja soovituste andmiseks.

See-eest väidetakse, et keskkonnakaitse kuulub EÜ asutamislepingu artikli 175 alusel ühenduse (jagatud) pädevusse ja seepärast peaks seda sätet kasutama täiendava õigusliku alusena. Erinevalt Euratomi asutamislepingu artiklist 31, milles sätestatakse, et Euroopa Parlamendiga tuleb ainult konsulteerida, nõutakse EÜ asutamislepingu artiklis 175 kaasotsustamismenetlust.

Sellega seoses täheldatakse, et ettepanekus ei nõuta enam direktiivi kohaldamist ega Euroopa Ühenduse tuumaohutust käsitlevate regulaarsete aruannete esitamist Euroopa Parlamendile (erinevalt kahest eelmisest ettepanekust.)

Tähelepanu juhitakse sellele, et direktiivid, millega (samuti) reguleeriti tuumaseadmeid, juba põhinesid EÜ asutamislepingul; kõige silmapaistvam näide on nõukogu direktiiv 85/337/EÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. See põhines ainult EÜ asutamislepingul ja eelkõige keskkonnakaitsesättel.

Väidetakse, et ülalnimetatud tehnoloogiliste ja keskkonnaaspektide hõlmamiseks tuleks alternatiivse lahendusena ja viimase võimalusena võtta vaikimisi kokkulepitud õigusliku alusena (kas ainsa või teise õigusliku alusena) kasutusele Euratomi asutamislepingu artikkel 203.

Hinnang

Komisjon leiab, et kuigi praegu kehtivate ohutuse põhistandarditega loodud kiirguskaitsesüsteem tagab elanikkonna tervise kõrge kaitsetaseme, tuleb seda süsteemi täiendada, et tagada tuumaseadmete ohutuse kõrge taseme säilimine, arendamine ja pidev täiustamine. Seetõttu esitab komisjon käesoleva õigusakti eelnõu Euratomi asutamislepingu artiklite 31 ja 32 alusel.

Kuigi Euratomi asutamisleping ei sisalda selgesõnalist tuumaohutusealast õiguslikku alust, on Euroopa Kohus mitme kohtuasja (otsus kohtuasjas 187/87: Saarland ja teised, EKL 1988, lk 5013; otsus kohtuasjas C-70/88: Euroopa Parlament v. nõukogu, EKL 1991, lk I-4529 ja otsus kohtuasjas C-29/99: Euroopa Parlament v. nõukogu, EKL 2002, lk I-11221) puhul leidnud, et ühenduse pädevuse määratlemisel ei ole asjakohane kunstlikult eraldada kogu elanikkonna tervisekaitset ioniseeriva kiirguse allikate ohutusest ning seetõttu on ühendusel õigusloomepädevus kehtestada tervisekaitse eesmärgil loasüsteem, mida peavad rakendama kõik liikmesriigid.

Seetõttu loetakse kavandatud direktiivi eesmärgi ja sisu üksikasjalikku analüüsi arvesse võttes õigusteenistuse analüüs, mille kohaselt moodustavad Euratomi asutamislepingu artiklid 31 ja 32 asjakohase õigusliku aluse ja mille kohaselt ei ole vajadust kasutada täiendava õigusliku alusena Euratomi asutamislepingu artiklit 203, korrektseks. Seda seisukohta ei muuda ohutuspõhimõtteid sisaldava lisa lisamine, sest see ei muuda kavandatud õigusakti eesmärki.

Seisukoht muutuks siiski, kui ühendus peaks 8. põhimõtte sõnastama spetsiaalses õigusaktis, mis käsitleb inimkeskkonna ökosüsteemide kaitset kiirgusega kokkupuutumise kahjulike mõjude eest, ja kui poleks kahtlust, et nõuetekohane õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

Õigusteenistus leiab, et kuna komisjonil ei õnnestunud ilmselgelt enne uue ettepaneku esitamist teadus- ja tehnikakomitee määratud eksperdirühmalt arvamust saada, tähendaks see möödalaskmine täiesti kindlasti olulise menetlusnormi rikkumist, mis vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 230 (teine lõik) annab aluse sel moel vastuvõetud õigusakti läbivaatamiseks. See seisukoht tundub olevat kehtiva õigusega kooskõlas. Soovitatav on, et vastutav komisjon selgitaks seda küsimust kuni komisjoniga täielikult rahuldava tulemuseni jõudmiseni.

Järeldus

Oma 31. märtsi 2009. aasta koosolekul, kus võeti teadmiseks, et komisjonil ei õnnestunud ilmselgelt enne uue ettepaneku esitamist teadus- ja tehnikakomitee määratud eksperdirühmalt arvamust saada ja et see tähendaks olulise menetlusnormi rikkumist, mis vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 230 (teine lõik) annab aluse sel moel vastuvõetud õigusakti läbivaatamiseks, otsustas õiguskomisjon 13 poolt- ja 6 vastuhäälega (erapooletuid ei olnud)[9] soovitada, et asjakohase õigusliku aluse moodustavad Euratomi asutamislepingu artiklid 31 ja 32.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

  • [1]  6. detsembri 2001. aasta arvamus nr 2/00 Cartagena protokolli kohta, EKL 2001, lk I-9713.
  • [2]  EKL 2002, lk I-5521.
  • [3]  Otsus kohtuasjas C-491/2001: The Queen v. Secretary of State for Health, ex parte British American Tobacco (Investments) Ltd ja Imperial Tobacco Ltd, ELK 2002, lk I-11453.
  • [4]  Otsus kohtuasjas C-269/97: komisjon v. nõukogu, EKL 2000, lk I-2257, punktid 43 ja 44.
  • [5]  KOM(2008) 790 (lõplik).
  • [6]  KOM(2003) 32 (lõplik) ja KOM(2004) 526 (lõplik).
  • [7]  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.
  • [8]  Seletuskiri, lõige 3.2.
  • [9]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees), Rainer Wieland (aseesimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimees), Francesco Enrico Speroni (aseesimees), Monica Frassoni (arvamuse koostaja), Carlo Casini, Bert Doorn, Nicole Fontaine, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Véronique Mathieu, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Eva-Riitta Siitonen, Jacques Toubon, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (18.3.2009)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik
(KOM(2008)0790 – C6‑0026/2009 – 2008/0231(CNS))

Arvamuse koostaja: Rebecca Harms

LÜHISELGITUS

Esitatud direktiivi eelnõus on seatud eesmärk „saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt täiustada ning suurendada reguleerivate asutuste osa“. Vaatamata sellele ei püüta ettepanekus anda volitusi, mis võimaldaksid direktiivi eesmärki saavutada, mistõttu ei taga see suuremat ohutust.

Komisjoni ettepanek on kümne aasta jooksul kolmas katse kehtestada uusi tuumaohutuse eeskirju. Esimeses, 2002. aasta novembris tehtud ettepanekus märgiti:

„Ühenduse eesmärkide saavutamiseks seoses (...) kiirguskaitsega on oluline sätestada tuumarajatiste ohutusega seotud põhikohustused ja üldpõhimõtted. Hiljem täiendatakse neid ühiste normide ja kontrollimehhanismide kehtestamisega, et tagada ohutuse kõrge tase (...)”.

See, mida 2002. aastal peeti oluliseks, tundub praegu tähtsusetu. 2003. aastal toimunud läbivaatamise käigus jäeti põhikohustuste ja ühiste normide kehtestamise nõue välja ja asendati see ühiste tuumaohutuse põhimõtete järgimist tagavate ühenduse mehhanismidega, mis eelkõige hõlmasid ühenduse kontrollsüsteemi.

Viimasest direktiivi ettepanekust on see mehhanism siiski välja jäetud ja ühenduse poolset kontrollimist ei toimu. Selle asemel nõutakse direktiivi eelnõus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaohutuse konventsiooni nõuete täitmist. Selleks tuleb esitada ainult aastaaruanne tuumasektori olukorra kohta ja teha teiste konventsiooniosalistega aruannete kohta vastastikune eksperdihinnang. Kõik tuumaelektrijaamu käitavad liikmesriigid on juba konventsiooniga ühinenud. Komisjon ei too näiteid juhtumite kohta, mil ELi liikmesriik ei ole konventsiooni järginud.

Peamine etteheide kõnealusele eelnõule on see, et õigusakti ettepanek on tehtud ainult õigusloome eesmärgil ja sellega ei kehtestata uusi ohutusnõudeid. Seda arvamust jagas isegi komisjoni mõju hindamise komitee, mille liikmed väljendasid kahel korral muret direktiivi lisaväärtuse puudumise pärast.

ELis kasutatavad tuumaohutusstandardid ja tavad on tõsiselt ja põhjendatult murettekitavad. Tuumaseadmete kavandatud tööea lõpule lähenedes nende ohutusvaru üldiselt väheneb. On teada, et „suurel osal praegu ELis töötavatest tuumaelektrijaamadest lõpeb esialgselt ettenähtud tööiga enne 2030. aastat.[1] Seega on tegelikult vaja meetmeid, mis aitaksid tuumaohtu vähendada.

Selle asemel, et kehtestada olemasoleva rahvusvahelise konventsiooni jaoks küsitava väärtusega jõustamismehhanism, tuleb direktiivi eelnõus välja pakkuda ühiste ohutusnormide kehtestamise ja jõustamise mehhanism, mille kohaselt tuleks kõigis ELis tegutsevates tuumarajatistes kasutusele võtta tipptasemel või parim võimalik tehnoloogia, tavad ja reguleerimiskord. Alles siis saavad ELi kodanikud olla kindlad, et tuumaõnnetuste ohu vähendamiseks on tehtud kõik, mis võimalik. Kui seda ei saavutata, ei tohiks direktiivi vastu võtta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Artikli 1 lõikes 1 nimetatud ühenduse tuumaohutuse eesmärkide saavutamiseks on oluline esimese etapina määratleda käesolevas raamdirektiivis tuumaseadmete ohutuse alased põhikohustused ja üldpõhimõtted. Hiljem tuleks neid täiendada tuumaohutust reguleerivate Lääne-Euroopa asutuste ühenduse (WENRA) poolt välja töötatavate ühiste normide ja kontrollimehhanismide kehtestamisega tihedas koostöös tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühmaga

ja konsulteerides Euroopa Parlamendiga, et tagada kõrgeim ohutustase, mille puhul võetakse arvesse viimaseid tehnoloogilisi uuendusi ja mida saab nimetada tipptasemeks.

Selgitus

Tuumaseadmete kõrgeima ohutusaseme saavutamiseks püütakse käesoleva raamdirektiiviga sätestada põhikohustused ja üldpõhimõtted, mille alusel kehtestatakse ühised ohutusnormid käesoleva direktiivi läbivaatamisel kaks aastat pärast selle jõustumist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt täiustada ning suurendada riikide reguleerivate asutuste osa.

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada ühenduses tuumaohutus, seda säilitada ja pidevalt täiustada ning suurendada riikide reguleerivate asutuste osa, sätestades põhikohustused ja üldpõhimõtted tuumaseadmete ohutuse kõrge taseme tagamiseks ning luues vajaliku raamistiku ühiste ohutusnormide kehtestamiseks.

Selgitus

Tuumaseadmete kõrgeima ohutusaseme saavutamiseks püütakse käesoleva raamdirektiiviga sätestada põhikohustused ja üldpõhimõtted, mille alusel kehtestatakse ühised ohutusnormid käesoleva direktiivi läbivaatamisel kaks aastat pärast selle jõustumist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seda kohaldatakse selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist.

2. Seda kohaldatakse selliste tuumaseadmete projekteerimisele, asukoha planeerimisele, ehitamisele, hooldamisele, käitamisele ja dekomisjoneerimisele, mille puhul asjaomase liikmesriigi seadustes, ELi õiguses ja tuumaohutuse konventsioonis on nõutud ohutuskaalutlustega arvestamist.

Selgitus

Tõhusat ohutustaset on võimalik saavutada ühtlustatud siduvate meetmete ja ohutusnormide abil.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Esmavastutus tuumaseadmete ohutuse eest on loaomanikul, kes tegutseb riigi reguleeriva asutuse kontrolli all. Tuumaseadme suhtes rakendatavate ohutusmeetmete ja kontrollide üle otsustab üksnes reguleeriv asutus ja neid rakendab ainult loaomanik.

1. Esmavastutus tuumaseadmete ohutuse eest on loaomanikul, kes tegutseb riigi reguleeriva asutuse kontrolli all. Tuumaseadme suhtes rakendatavate ohutusmeetmete ja kontrollide üle otsustab ELi ja rahvusvaheliste normide põhjal ning parimat võimalikku tehnoloogiat arvestades reguleeriv asutus ja neid rakendab loaomanik.

Selgitus

Tõhusat ohutustaset on võimalik saavutada ühtlustatud siduvate meetmete ja ohutusnormide abil ning parimat võimalikku tehnoloogiat peaksid rakendama kõik liikmesriigid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik kehtestab õigusliku ja reguleeriva raamistiku tuumaseadmete ohutuse reguleerimiseks ja säilitab seda. Raamistik hõlmab riigis kehtivaid ohutusnõudeid, lubade andmise ja tuumaseadmete kontrolli süsteemi, tuumaseadmete loata käitamise keelamist ja riigi järelevalvesüsteemi, sealhulgas vajalikke jõustamismeetmeid.

2. Liikmesriik kehtestab ELi ja rahvusvaheliste parimate võimalike tavade alusel õigusliku ja reguleeriva raamistiku tuumaseadmete ohutuse reguleerimiseks ja säilitab seda. Raamistik hõlmab riigis kehtivaid ohutusnõudeid, lubade andmise ja tuumaseadmete kontrolli süsteemi, tuumaseadmete loata käitamise keelamist ja riigi järelevalvesüsteemi, sealhulgas vajalikke jõustamismeetmeid.

Selgitus

Tegeliku ohutuse saavutamiseks kogu Euroopas tuleks ühtlustada nõuded ja nende järgimist tagavad meetmed ning kõik liikmesriigid peaksid rakendama parimaid võimalikke tavasid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse kõikidest organisatsioonidest, kelle ülesanne on edendada tuumaenergiat, käitada tuumaseadmeid või põhjendada nendest saadavaid sotsiaalseid hüvesid, samuti igast muust mõjust, mis võib kahjustada ohutust.

1. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse kõikidest organisatsioonidest, kelle ülesanne on edendada tuumaenergiat, projekteerida, ehitada ja käitada tuumaseadmeid, tegeleda kütuse rikastamise, kasutatud kütuse säilitamise või ümbertöötlemisega või põhjendada nendest saadavaid sotsiaalseid hüvesid, samuti igast muust mõjust, mis võib kahjustada ohutust.

Selgitus

Tuleks tagada kõik tingimused sõltumatuks otsustamiseks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vähemalt kord kümne aasta jooksul vaadatakse reguleeriv asutus ja riigi reguleerimissüsteem üle teiste riikide ekspertide poolt eesmärgiga pidevalt täiustada reguleerimise infrastruktuuri.

5. Vähemalt kord viie aasta jooksul vaadatakse reguleeriv asutus ja riigi reguleerimissüsteem üle teiste riikide ekspertide poolt eesmärgiga pidevalt täiustada reguleerimise infrastruktuuri.

Selgitus

Tuumatehnoloogia areneb kiiresti, mistõttu on 10 aastat tuumaohutuse tagamise seisukohalt liiga pikk aeg.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eeskätt tagavad nad, et rakendatakse kõiki kohaldatavaid põhimõtteid, mis on esitatud IAEA ohutuse põhialustes, et tagada tuumaseadmete puhul ohutuse kõrge tase, mis hõlmab muuhulgas töö tõhusat korraldust, et vältida kiirgusohu võimalust, avariide ärahoidmist ja avarii tagajärgede kõrvaldamist, vananemise juhtimist, kõigi toodetud radioaktiivsete materjalide pikaajalist käitlemist ja elanikkonna ning läheduses asuvate riikide ametiasutuste teavitamist.

Eeskätt tagavad nad, et rakendatakse kõiki kohaldatavaid põhimõtteid, mis on esitatud IAEA ohutuse põhialustes, et tagada tuumaseadmete puhul ohutuse kõrge tase, mis hõlmab muu hulgas töö tõhusat korraldust, et vältida kiirgusohu võimalust, avariide ärahoidmist ja avarii tagajärgede kõrvaldamist, vananemise juhtimist, kõigi toodetud radioaktiivsete materjalide pikaajalist käitlemist ja elanikkonna ning läheduses asuvate ja teiste potentsiaalselt ohustatud riikide ametiasutuste teavitamist.

Selgitus

Riigid, mis asuvad tehnoloogilisest ohust tuleneva radioaktiivse pilve või vooluveekogu mõjualas, võivad (olenevalt ilmastikutingimustest) olla rohkem ohustatud kui naaberriigid.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seoses uute tuumaenergia reaktorite ohutusega püüavad liikmesriigid arendada välja täiendavaid ohutusnõudeid, lähtudes ohutuse pideva suurendamise põhimõttest ja tuginedes tuumaohutust reguleerivate Lääne-Euroopa asutuste ühenduse (WENRA) väljaarendatud tuumaohutuse võrdlustasemetele ning tehes tihedat koostööd tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühmaga.

2. Seoses töötavate, pikendatud tööeaga ja uute tuumaenergia reaktorite ohutusega püüavad liikmesriigid arendada välja täiendavaid ohutusnõudeid, lähtudes ohutuse pideva suurendamise põhimõttest ja tuginedes tuumaohutust reguleerivate Lääne-Euroopa asutuste ühenduse (WENRA) väljaarendatud tuumaohutuse võrdlustasemetele ning tehes tihedat koostööd tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelise Euroopa töörühmaga.

Selgitus

Ohutusmeetmed peaksid olema kohustuslikud mitte ainult uutele tuumaelektrijaamadele, vaid eelkõige olemasolevatele ja pikendatud tööeaga jaamadele, sest nendes kasutatakse tavaliselt vanemat tehnoloogiat.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Loaomanikel peab oma kohustuste täitmiseks olema piisav hulk rahalisi vahendeid ja inimressursse.

3. Loaomanikel peab oma kohustuste täitmiseks olema piisav hulk rahalisi ja tehnilisi vahendeid ja inimressursse.

Selgitus

Tuumaohutuse saavutamisel on oluline osa tehnilistel vahenditel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Reguleerival asutusel on õigus käitamisluba ära võtta, kui tuumaseadmega seoses on tõsiselt või korduvalt rikutud ohutuseeskirju.

2. Reguleerival asutusel on õigus käitamisluba ära võtta, kui tuumaseadmega seoses on tõsiselt (IAEA eeskirjade tähenduses) või üle kolme korra rikutud ohutuseeskirju.

Selgitus

Tegeliku ohutuse tagamiseks tuleb kehtestada selged eeskirjad.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid pakuvad niihästi üksikult kui ka ühiselt riikidevahelise koostöö raames asjakohaseid õppimise ning pideva teoreetilise ja praktilise koolituse võimalusi.

Liikmesriigid pakuvad niihästi üksikult kui ka ühiselt riikidevahelise koostöö raames asjakohaseid õppimise ning tuumaohutuse parimaid võimalikke tavasid käsitleva pideva teoreetilise ja praktilise koolituse võimalusi, mille kasutamine tehakse loaomanikele kohustuslikuks.

Selgitus

Tuleks kehtestada meetmed inimlike eksimuste vältimiseks.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamisest hiljemalt [kolme aasta möödumisel selle jõustumisest] ja edaspidi iga kolme aasta järel. Esimese aruande alusel esitab komisjon nõukogule aruande edasiliikumisest käesoleva direktiivi rakendamisel, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud õigusaktide vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võetud meetmete ja nende territooriumil asuvate tuumaseadmete ohutuse olukorra kohta ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest ja edaspidi igal aastal.

 

Iga kahe aasta järel esitab komisjon liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja tuumaohutuse olukorra kohta ühenduses.

Selgitus

Tuumaseadmete kõrgeima ohutusaseme saavutamiseks püütakse käesoleva raamdirektiiviga sätestada põhikohustused ja üldpõhimõtted, mille alusel kehtestatakse ühised ohutusnormid käesoleva direktiivi läbivaatamisel kaks aastat pärast selle jõustumist.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kahe aasta jooksul pärast artiklis 13 osutatud kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [18 kuu jooksul pärast artiklis 13 osutatud kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Selgitus

Ajakava, mis jätab kaks aastat ülevõtmiseks ja ainult ühe aasta saavutatud tulemuste kohta aruande koostamiseks, ei ole tasakaalustatud, sest direktiivi rakendamise tulemuste hindamiseks pole piisavalt aega.

MENETLUS

Pealkiri

Ühenduse tuumaohutuse raamistik

Viited

KOM(2008)0790 – C6-0026/2009 – 2008/0231(CNS)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

3.2.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Rebecca Harms

21.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

10.2.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

28

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Pilar Ayuso, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Martin Callanan, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Anne Ferreira, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Linda McAvan, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Carl Schlyter, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jutta Haug, Caroline Lucas, Alojz Peterle

  • [1]  Euroopa Komisjon 2008; komisjoni töödokument: saatedokument ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv (Euratom), millega luuakse ühenduse raamistik tuumaohutuse mõju hindamiseks, SEK(2008)2892, 26. jaanuar 2008.

MENETLUS

Pealkiri

Ühenduse tuumaohutuse raamistik

Viited

KOM(2008)0790 – C6-0026/2009 – 2008/0231(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

15.1.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

3.2.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

3.2.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Gunnar Hökmark

17.12.2008

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

31.3.2009

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

20.1.2009

19.3.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

39

3

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Adam Gierek, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Juan Fraile Cantón, Robert Goebbels, Edit Herczog, Gunnar Hökmark, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Lambert van Nistelrooij

Esitamise kuupäev

3.4.2009